Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme «Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine» toetuse andmise ja toetuse kasutamise seire tingimused ja kord

Vastu võetud 10.07.2009 nr 70
RTL 2009, 58, 861
jõustumine 20.07.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel ning kooskõlas §-ga 19.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine» meetme «Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine» tingimused.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Kooskõlas «Elukeskkonna arendamise rakenduskavaga» on toetuse andmise eesmärk parandada õendus- ja hooldusteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.

  (2) Meetmest toetatakse statsionaarse hooldusravi tegevusloaga piirkondliku haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohaliku haigla, hooldushaigla või muu asutuse hoonete ehitamisega, sealhulgas rekonstrueerimisega seotud projektide elluviimist.

  (3) Projekti raames toetatavad tegevused on:
  1) projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sealhulgas tasuvus- ja teostatavusanalüüsi, finantsanalüüsi, maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise korraldamine;
  2) kinnisasja omandamine;
  3) detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;
  4) riigihangete korraldamine;
  5) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis;
  6) ehitustööde tegemine;
  7) ehitise ekspertiis;
  8) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete hankimine ja paigaldamine;
  9) ehituse omanikujärelevalve korraldamine;
  10) toetuse kasutamisest teavitamine;
  11) projektijuhtimine.

§ 3.   Toetuse saaja

  Toetuse saaja on statsionaarse hooldusravi tegevusloa omaja, kes viib ellu Vabariigi Valitsuse kinnitatud investeeringute kavas nimetatud projekti, mille suhtes rakendusasutus on teinud toetuse taotluse rahuldamise otsuse.

§ 4.   Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus

  Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium. Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium.

§ 5.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega.

  (2) Abikõlblikud on kulud, mis on seotud § 2 lõikes 3 nimetatud toetatavate tegevustega ja vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks ning on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1–11), ning «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korraga.

  (3) Käibemaks projekti raames on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

  (4) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
  1) tehnika ja inventari ostmine ning liisimine;
  2) amortisatsioonikulud;
  3) personali- ja üldkulud;
  4) personali koolituskulud;
  5) mitterahalise sissemakse arvestamine omafinantseeringuna;
  6) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitatav kulu;
  7) liiklusvahendi ostmine;
  8) rendi- ja üürikulu;
  9) intressid ja valuutavahetustasud;
  10) laenu, liisingu, pangagarantii ja muude finantseerimisteenustega kaasnevad kulud, sealhulgas pangakonto avamise ja haldamisega seotud kulud ning ülekandetasud;
  11) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
  12) kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;
  13) kindlustusmaksed, sealhulgas kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustuse maksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed;
  14) hüvitised ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise korral;
  15) kulud projekti personali lisahüvedele ja töötasule lisaks makstavatele toetustele;
  16) rahvusvaheliste ja siseriiklike organisatsioonide liikmemaksud, sealhulgas projekti rakendamisega lisandunud liikmemaksud;
  17) hangetest või teenuse osutamisest tingitud kulud, kui hangete korraldamine või teenuste osutamine tekitab projektile kulusid, loomata sellele lisaväärtust;
  18) kinnisasja ostuhind koos ostmiseks tehtud muude kuludega, mis kokku ületavad 10% projekti abikõlblikest kogukuludest.

§ 6.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla üldjuhul varasem kui taotluse esitamise kuupäev ning lõppkuupäev ei või olla hilisem kui 31. august 2015.

  (3) Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib toetuse taotluse rahuldamise otsuses toetuse taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2008.

§ 7.   Toetuse maksimaalne määr ja suurus ning omafinantseeringu minimaalne määr

  (1) Toetuse maksimaalne määr on 67,9% projekti abikõlblike kulude summast.

  (2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 32,1% projekti abikõlblike kulude summast.

§ 8.   Meetme eelarve

  (1) Meetme eelarve on 431 200 000 krooni. Seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

  (2) Igale maakonnale on ette nähtud arvestuslik eelarve, mis koosneb 8 000 000 kroonist ja proportsionaalsest osast, mille aluseks on maakonnas elavate 65-aastaste või vanemate isikute osakaal üleriigiliselt 65-aastaste või vanemate isikute koguarvust.

  (3) Proportsionaalsus arvutatakse Statistikaameti andmete põhjal 1. jaanuari 2009. a seisuga. Meetme eelarve maakondade kaupa on esitatud lisas 8.

2. peatükk INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMISE JA MUUTMISE KORD 

§ 9.   Investeeringute kava

  (1) Investeeringute kava koosneb projektide nimekirjast maakondade kaupa. Investeeringute kavas märgitakse projekti nimetus, hinnanguline maksumus, toetuse maksimaalne määr ja maksimaalne summa, projektide rakendamise eeldatavad alustamise ja lõpetamise tähtpäevad ning toetuse taotleja.

  (2) Projekti rakendamine loetakse alanuks määruse lisas 1 toetuse taotleja määratud esimese abikõlbliku toetatava tegevuse alustamisega.

§ 10.   Taotluse esitamine investeeringute kava koostamiseks

  (1) Investeeringute kava koostamise algatamisest teavitatakse maakonnalehtede, üleriigiliste päevalehtede ja rakendusasutuse veebilehe kaudu.

  (2) Statsionaarse hooldusravi tegevusloa omaja esitab 25 tööpäeva jooksul taotluse ning sinna juurde kuuluvad dokumendid määruse lisas 1 esitatud vormil ühes eksemplaris digitaalselt allkirjastatuna. Tekstidokumendid peavad olema RTF-, ODT- või Open XML failivormingus, arvutustabelid XLS-, CSV-, ODS- või ODP-failivormingus ning joonised PDF-failivormingus.

  (3) Taotluses esitatavate hooldusravi voodikohtade arv peab moodustama vähemalt 50% taotluse voodikohtade kogu mahust. Ülejäänud voodikohtade kasutus peab olema kooskõlas § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga.

  (4) Rakendusasutus kontrollib 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest, kas taotlus vastab lõigetes 2–3 nimetatud nõuetele. Kui taotluses esineb puudusi, siis teavitab rakendusasutus statsionaarse hooldusravi tegevusloa omajat puudustest kirjalikult ning annab kuni 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui statsionaarse hooldusravi tegevusloa omaja ei kõrvalda puudusi talle antud tähtaja jooksul, siis taotlust ei hinnata.

§ 11.   Investeeringute kava koostamine

  (1) Rakendusasutus moodustab investeeringute kava koostamiseks 7-liikmelise hindamiskomisjoni, kuhu kuulub 4 Sotsiaalministeeriumi esindajat ning 1 Eesti Haigekassa, 1 Siseministeeriumi ja 1 Rahandusministeeriumi esindaja. Hindamiskomisjoni esimees on Sotsiaalministeeriumi esindaja. Hindamiskomisjoni liikmeks ei tohi olla isik, kelle puhul esineb huvide konflikt «Korruptsioonivastase seaduse» § 25 tähenduses. Hindamiskomisjoni liikmed kinnitavad sõltumatust ja erapooletust hinnatavate projektide suhtes. Hindamisse võib kaasata nõuandva rolliga täiendavaid eksperte.

  (2) Hindamiskomisjoni koosolek korraldatakse 50 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

  (3) Hindamiskomisjon hindab projekti vastavust järgmistele kriteeriumitele:
  1) projekti mõju riikliku struktuurivahendite strateegia ja valdkondliku rakenduskava üldeesmärkide saavutamisele;
  2) projekti strateegiline mõju Eesti tervishoiusüsteemile;
  3) projekti mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele;
  4) projekti teostatavus, jätkusuutlikkus ning toetuse vajalikkus tegevuse edukaks elluviimiseks.

  (4) Hindamiskomisjon annab projektidele hindepunkte määruse lisas 2 esitatud hindamislehe alusel. Projekti koondhinne kujuneb erinevate hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel. Hindamiskomisjon moodustab projektide koondhinnete alusel maakondade kaupa projektide nimekirja, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud projekt. Hindamiskomisjoni otsused on konsensuslikud. Konsensuse mittesaavutamisel loetakse otsus vastuvõetuks, kui otsuse vastuvõtmise poolt on enamik koosolekul kohalviibivatest hindamiskomisjoni liikmetest.

  (5) Projektide nimekirja ei arvata projekti, mille punktide summa on väiksem kui 50 või mis ei saa vähemalt ühes lõikes 3 nimetatud hindamiskriteeriumis ühtegi punkti.

  (6) Võrdse koondhindega projektide korral on projektide nimekirjas eespool suurema omafinantseeringumääraga projekt.

  (7) Kui maakondade eelarvetes ülejääv meetme vahendite üldsumma võimaldab toetada üldises paremusjärjestuses kõrgeima punktisumma saanud lisaprojekte, lisatakse need projektide nimekirja.

  (8) Investeeringute kavas võib kinnitada lisaprojektide nimekirja, millele antakse toetust juhul, kui langeb ära vajadus toetada varem väljavalitud projekte või kui meetme eelarves on kasutamata vahendeid. Lisaprojektide nimekirja ei arvata projekti, mille punktide summa on väiksem kui 50 või mis ei saa vähemalt ühes lõikes 3 nimetatud hindamiskriteeriumis ühtegi punkti.

  (9) Rakendusasutus koostab projektide nimekirja alusel investeeringute kava ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

  (10) Väljavõte hindamiskomisjoni protokollist asjakohase projekti kohta saadetakse statsionaarse hooldusravi tegevusloa omajale 5 tööpäeva jooksul protokolli allkirjastamisest kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-ga 25.

§ 12.   Investeeringute kava muutmine

  Rakendusasutus algatab investeeringute kava muutmise investeeringute kavast projekti väljaarvamiseks järgmistel põhjustel:
  1) investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja või toetuse saaja esitab kirjaliku avalduse projekti elluviimisest loobumise kohta;
  2) investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja ei esita toetuse taotlust § 13 lõikes 4 sätestatud tähtpäevaks või rakendusasutus ei rahulda toetuse taotlust;
  3) investeeringute kavas nimetatud projekti elluviimine katkestatakse ning toetus nõutakse tagasi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 26 sätestatud alustel ja korras.

3. peatükk PROJEKTIDE ELLUVIIMISE JA MUUTMISE TINGIMUSED JA KORD 

§ 13.   Toetuse taotluse esitamine

  (1) Taotlejad esitavad projekti taotluse rakendusasutusele määruse lisas 3 esitatud vormil, millele on lisatud järgmised dokumendid:
  1) projekti tasuvus- ja teostatavusanalüüs;
  2) krediidiasutuse kinnitus projekti finantseerimise kohta või muu omafinantseeringu olemasolu tõendav dokument.

  (2) Kui toetuse taotleja taotleb toetust enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks, tuleb toetuse taotlusele lisada kulude tekkimise aluseks olevate hankelepingute ning korraldatud hangete hankedokumentide koopiad.

  (3) Toetuse taotlus ja sellele lisatud dokumendid tuleb esitada ühes eksemplaris digitaalselt allkirjastatuna. Tekstidokumendid peavad olema RTF-, ODT- või Open XML failivormingus, arvutustabelid XLS-, CSV-, ODS- või ODP-failivormingus ning joonised PDF-failivormingus.

  (4) Toetuse taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul Vabariigi Valitsuse korralduse, millega kinnitatakse investeeringute kava, jõustumise kuupäevast arvates.

  (5) Paragrahvis 12 nimetatud juhtudel teavitab rakendusasutus investeeringute kava lisaprojektide nimekirjas olevat taotlejat investeeringute kava muutmisest. Taotleja esitab taotluse kuue kuu jooksul teavitamise kuupäevast arvates.

§ 14.   Nõuded toetuse taotlejale

  Toetuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja suhtes ei ole alustatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
  2) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud vahendid;
  3) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
  4) projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe;
  5) taotleja ei või olla maksuvõlglane, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt.

  Taotleja on kohustatud täitma «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

§ 15.   Nõuded toetuse taotlusele

  Toetuse taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on esitatud tähtaegselt ja nõuetekohasel vormil;
  2) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  3) taotlusele on lisatud kõik § 13 lõikes 1 nimetatud dokumendid;
  4) projekti elluviimiseks kavandatud kulud on abikõlblikud;
  5) taotletava toetuse suurus ei ületa investeeringute kavas märgitud toetuse maksimaalset summat;
  6) taotletava toetuse määr ei ületa § 7 lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalset määra ja omafinantseering ei ole väiksem § 7 lõikes 2 sätestatud määrast;
  7) taotluses sisalduv abikõlblike kulude summa vastab nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78) (edaspidi üldmäärus), artiklis 55 sätestatud nõuetele;
  8) projekti eelarve on põhjendatud;
  9) projekti tegevuskava on teostatav;
  10) projekti ei ole võimalik toetuseta ellu viia;
  11) projekt aitab kaasa rakenduskavas nimetatud eesmärkide saavutamisele.

§ 16.   Toetuse taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Rakendusasutus teeb toetuse taotluse rahuldamise otsuse (edaspidi projekti rahastamisotsus), kui toetuse taotleja vastab §-s 14 nimetatud nõuetele ja toetuse taotlus vastab §-s 15 nimetatud nõuetele.

  (2) Kui taotleja ei vasta §-s 14 nimetatud nõuetele või toetuse taotlus ei vasta §-s 15 nimetatud nõuetele, teavitab rakendusasutus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest toetuse taotlejat taotluses esinevatest puudustest kirjalikult ning määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis on vähemalt 10 tööpäeva järelepärimise saamisest arvates.

  (3) Rakendusasutus teeb otsuse toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta 40 tööpäeva jooksul pärast toetuse taotluse saamist või pärast lõikes 2 nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist.

  (4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (5) Projekti rahastamisotsuses märgitakse:
  1) toetuse saaja;
  2) toetatava projekti nimetus;
  3) projekti abikõlblike kulude summa;
  4) toetuse maksimaalne suurus eurodes;
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  5) toetuse määr osakaaluna abikõlblike kulude summast;
  6) omafinantseeringu minimaalne määr ja suurus eurodes;
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  7) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
  8) toetuse kasutamise tingimused.

§ 17.   Toetuse saaja kohustused

  (1) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud kohustustele on toetuse saajal järgmised kohustused:
  1) esitada enne hankemenetluse alustamist projekti elluviimisega seotud hankedokumendid rakendusüksusele teadmiseks, välja arvatud § 13 lõikes 2 nimetatud juhul;
  2) teavitada hanketeate või hankedokumentide muutmise korral rakendusüksust 5 tööpäeva jooksul hanketeate muudatuste esitamisest riiklikule riigihangete registrile;
  3) saata hankekomisjoni otsuste koopiad rakendusüksusele teadmiseks 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest;
  4) saata hankelepingu koopia rakendusüksusele teadmiseks 5 tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest;
  5) saata hankelepingu muudatused rakendusüksusele teadmiseks 5 tööpäeva jooksul hankelepingu muutmise kuupäevast arvates;
  6) teostada ehituse riigihange taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevaks;
  7) esitada järgmise kuu 15. kuupäevaks eelneva kuu projektiga seotud tulukanded;
  8) maksta rakendusüksuse poolt tagasi nõutav toetus tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks;
  9) tagada projekti elluviimisega seotud dokumentide säilimine 31. detsembrini 2025;
  10) viivitamata teavitama kirjalikult rakendusüksust projekti abil teenitud tulust projekti abikõlblikkuse perioodil või kuni 2017. a 31. märtsini välja arvatud juba § 13 lõike 1 punkti 1 alusel koostatud finantsanalüüsis arvesse võetud tulust;
[RT I, 12.03.2014, 1 - jõust. 15.03.2014]
  11) vähendama projekti abikõlblikke kulusid projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest hiljemalt 2017. a 31. märtsiks.
[RT I, 12.03.2014, 1 - jõust. 15.03.2014]

  (2) Toetuse saaja esitab lõikes 1 nimetatud dokumendid ja teabe rakendusüksusele elektrooniliselt või paberkandjal.

  (3) Toetuse saaja ei või alustada hankemenetlust enne 10 tööpäeva möödumist hankedokumentide rakendusüksusele esitamise kuupäevast arvates.

  (4) Toetuse saaja peab teenuste ja asjade ostmisel lähtuma «Riigihangete seadusest» ka siis, kui ta ei ole hankijaks «Riigihangete seaduse» mõistes.

§ 18.   Projekti rahastamisotsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Projekti rahastamisotsuse muutmiseks esitab toetuse saaja rakendusasutusele avalduse, milles on ära toodud kavandatava muudatuse sisu ja selle muudatuse vajalikkuse põhjendus. Kui tahetakse muuta projekti eelarvet, tegevus- või finantsplaani, tuleb taotlusele lisada kavandatud uus eelarve, tegevus- või finantsplaan.

  (2) Toetuse saaja peab taotlema projekti rahastamisotsuse muutmist, kui:
  1) toetuse saaja soovib muuta tegevuskava selliselt, et muutub projekti abikõlblikkuse perioodi algus- või lõppkuupäev;
  2) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet või finantsplaani;
  3) toetuse saaja soovib muuta projekti sisu selliselt, et muutuvad projekti eesmärk või saavutatavad tulemused.

  (2¹) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat on võimalik suurendada „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel, kui meetme eelarves on selleks vahendeid.
[RT I, 26.06.2012, 17 - jõust. 29.06.2012]

  (3) Rakendusasutus võib keelduda projekti rahastamisotsuse muutmisest, kui:
  1) kavandatava muudatuse tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus ning seetõttu ei ole võimalik projekti eesmärke saavutada;
  2) kavandatav muudatus ei vasta projekti eesmärkidele või §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgile või toetatavatele tegevustele;
  3) kavandatava muudatuse tulemusel ei ole võimalik projekti tegevusi lõpetada 31. augustiks 2015;
  4) projekti eelarve või finantsplaani muutmise tulemusel ületab toetuse määr § 7 lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalset määra või summat;
  5) projekti eelarve muutmise tulemusel ei vasta abikõlblike kulude summa üldmääruse artiklis 55 sätestatud nõuetele;
  6) meetme eelarves puuduvad vahendid.
  7) kavandatav muudatus ei vasta lõike 2¹ tingimustele.
[RT I, 26.06.2012, 17 - jõust. 29.06.2012]

  (4) Rakendusasutus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõike 6 kohaselt.

§ 19.   Toetuse väljamaksmine

  (1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 23 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetus makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel. Toetuse võib välja maksta ka osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena. Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena toetuse väljamaksmise teostamise võimaluse otsustab rakendusüksus kaalutlusõigusele tuginedes iga toetuse saaja puhul eraldi.
[RTL 2010, 21, 383 - jõust. 01.05.2010]

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele iga aasta 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul projekti rahastamisotsuse tegemisest. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.

  (3) Toetuse saaja esitab toetuse väljamakse tegemiseks väljamakse taotluse, kuludokumentide nimekirja ja projekti eelarve täitmise kassapõhise aruande määruse lisades 4, 5 ja 6 esitatud vormidel paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. Kui väljamakse taotlus esitatakse paberkandjal allkirjastatuna, tuleb kuludokumentide nimekiri esitada rakendusüksusele ka elektrooniliselt. Elektrooniliselt esitatavad tekstidokumendid peavad olema RTF-, ODT- või Open XML failivormingus, arvutustabelid XLS-, CSV-, ODS- või ODP-failivormingus ning muud väljamakse taotlusele lisatavad dokumendid PDF-failivormingus.

  (4) Väljamakse taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
  1) kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad;
  2) kuludokumentide aluseks olevate kaupade üleandmist või tööde tegemist kinnitavate dokumentide koopiad (üleandmise-vastuvõtmise aktid, tehtud tööde aktid);
  3) kuludokumentide aluseks olevate lepingute koopiad, välja arvatud juhul, kui lepingu koopia on rakendusüksusele varem esitatud väljamakse taotluse lisana või kooskõlas määruse § 13 lõikega 2.

  (4¹) Kui esimene väljamakse taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse aruandega kõik konkreetse ettemakse aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi lisatakse väljamakse taotlusele / ettemakse aruandele dokumendid vastavalt rakendusüksuse nõudmisele. Ettemakse aruande kinnitab rakendusüksus.
[RTL 2010, 21, 383 - jõust. 01.05.2010]

  (5) Väljamakse taotlus tuleb esitada vähemalt üks kord 6 kalendrikuu jooksul, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

  (5¹) Kui toetus on välja makstud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates.
[RTL 2010, 21, 383 - jõust. 01.05.2010]

  (5²) Kui toetus on välja makstud ettemaksena, esitab toetuse saaja rakendusüksusele nõutavad kuludokumendid ning tasumist tõendavad dokumendid ettemakse vahenditest tehtud abikõlblike kulude katteks vähemalt kord kvartalis.
[RTL 2010, 21, 383 - jõust. 01.05.2010]

  (6) Toetuse väljamaksed on proportsionaalsed omafinantseeringuga.

  (7) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud, välja arvatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse taotluse ja ettemakse taotluse puhul. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud struktuuritoetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%.
[RTL 2010, 21, 383 - jõust. 01.05.2010]

  (8) Kui toetuse saaja on taotlenud viimast toetuse väljamaksmist ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, esitab ta eelnimetatud väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise aruande nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt lõpparuandega.
[RTL 2010, 21, 383 - jõust. 01.05.2010]

§ 20.   Toetuse kasutamisega seotud seirearuannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja iga aasta 20. juuliks 30. juuni seisuga projekti vahearuande määruse lisas 7 esitatud vormil.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande määruse lisas esitatud vormil 60 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkusse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 31. septembriks 2015.

  (2¹) Kui projekt teenib tulu abikõlblikkuse perioodil ja teenitud tulu on suurem Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 11 lõikes 2 nimetatud analüüsis prognoositud tulust, esitab toetuse saaja uuendatud finantsanalüüsi projekti lõpparuandega.
[RT I, 12.03.2014, 1 - jõust. 15.03.2014]

  (3) Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.

Lisa 1 Investeeringute kava koostamine
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

Lisa 2 Projekti hindamisleht

Lisa 3 Toetuse taotlus
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

Lisa 4 Väljamakse taotlus ülekannete teostamiseks

Lisa 5 Projekti kuludokumentide loetelu

Lisa 6 Projekti eelarve täitmise aruanne
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

Lisa 7 Projekti sisearuanne
[RT I, 12.03.2014, 1 - jõust. 15.03.2014]

Lisa 8 Meetme eelarve proportsionaalne jaotus
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]