Teksti suurus:

Abipolitseiniku seaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:22.03.2015
Avaldamismärge:RT I, 12.03.2015, 6

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.03.2015 otsus nr 612

Abipolitseiniku seaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 18.02.2015

§ 1. Abipolitseiniku seaduse muutmine

Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Riikliku järelevalve meetme rakendamisel muu seaduse alusel lähtub abipolitseinik muus seaduses sätestatust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Politsei tegevuses osalemise ajal, sealhulgas siis, kui abipolitseinik rakendab meetmeid või kohaldab vahetut sundi, tegutseb ta Politsei- ja Piirivalveameti nimel.”;

3) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Abipolitseinik peab järgima ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid.”;

4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Abipolitseiniku pädevus võib isiku taotlusel piirduda ainult politsei abistamisega süüteoennetuses korrakaitseseaduse §-s 18 sätestatud alustel.”;

5) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Abipolitseinikuks võib nimetada 18-aastaseks saanud vähemalt põhiharidusega Eesti kodaniku, kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel ning kes vastab abipolitseiniku kutsesobivuse nõuetele.”;

6) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Abipolitseinikul, kes täidab politsei ülesandel iseseisvalt käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesandeid, peab olema vähemalt keskharidus ja ta peab oskama eesti keelt vähemalt C1-tasemel.”;

7) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Abipolitseinikuks astuda soovija ei pea läbima tervisekontrolli, kui tal on nii kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus kui ka kehtiv relvaluba.

(12) Abipolitseinikuks astuda soovija, kes soovib osaleda ainult politsei abistamisel süüteoennetuses korrakaitseseaduse §-s 18 sätestatud alustel, ei pea enne abipolitseinikuks kandideerimist läbima tervisekontrolli.

(13) Abipolitseinik, kes osaleb ainult politsei abistamisel süüteoennetuses korrakaitseseaduse §-s 18 sätestatud alustel, ei pea läbima perioodilist tervisekontrolli.”;

8) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kirjaliku taotluse;”;

9) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) tervisetõendi, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõigetes 11 ja 12 sätestatud juhtudel;”;

10) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„9) vajaduse korral mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu tõendava dokumendi koopia;
10) vajaduse korral relvaloa koopia.”;

11) paragrahvi 7 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „alalise elukaaslase” sõnadega „abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase”;

12) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik peab ankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ning abipolitseinikuks astuda soovija kõlbeliste ja teiste isiksuseomaduste väljaselgitamiseks vestlema ankeedis märgitud isikuga ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtma temalt kirjaliku seletuse. Vajaduse korral võib vestlusse kaasata teisi asjasse puutuvaid Politsei- ja Piirivalveameti ametnikke või abipolitseiniku.”;

13) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kirjaliku taotlusega kinnitab isik, et ta kohustub täitma abipolitseiniku seadusest tulenevaid nõudeid, ja soovi korral avaldab tahet osaleda politsei tegevuses ainult käesoleva seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud ulatuses.”;

14) paragrahvi 8 lõike 1 neljandat lauset täiendatakse pärast sõnu „õppe läbinud” sõnadega „ja arvestuse sooritanud”;

15) paragrahvi 8 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „teise astme õppe” sõnadega „ja sooritanud arvestuse”;

16) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud esimese ja teise astme õppe läbimise nõue ei laiene isikule, kes on olnud teenistuses politseiametnikuna või piirivalveametnikuna, julgeolekuasutuse ametnikule ja turvatöötaja kvalifikatsiooni omavale isikule, kes on läbinud turvatöötaja põhiõppe.”;

17) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Kui abipolitseinikuks kandideerib isik, kes on olnud teenistuses politseiametnikuna, piirivalveametnikuna või julgeolekuasutuse ametnikuna, võib ta soovi korral läbida tulirelvaõppe või sooritada kohe käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud arvestuse.”;

18) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Abipolitseiniku väljaõppekavad kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.”;

19) paragrahvis 9 ja § 10 lõikes 1 asendatakse sõnad „edukalt läbinud” sõnadega „läbinud ja arvestuse sooritanud”;

20) paragrahvid 16 ja 161 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 16. Riiklik järelevalve ja meetmed

(1) Abipolitseinik võib rakendada korrakaitseseaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–3, §-des 38 ja 42, § 45 lõikes 1 ning §-des 46–52 sätestatud meetmeid, kui ta on kaasatud meedet kohaldama politseiametniku korraldusel.

(2) Abipolitseinik võib rakendada korrakaitseseaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–3 ning §-des 38, 46–49 ja 52 sätestatud meetmeid, kui ta teostab politsei ülesandel iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või täidab ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.

(3) Kui abipolitseinik osaleb käesoleva seaduse § 3 lõike 3 alusel politsei tegevuses, ei ole tal õigust rakendada meetmeid ega kohaldada vahetut sundi.

§ 161. Riikliku järelevalve erisused

(1) Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse §-s 38 sätestatud meedet kohaldades kontrollida üksnes indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus. Abipolitseinik peab andma isiku viivitamata üle politseile:
1) indikaatorvahendi positiivse näidu korral või
2) kui isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga.

(2) Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse § 45 lõikes 1 sätestatud meedet kohaldada, kui ta kannab ohutusvesti kirjaga „ABIPOLITSEINIK”.

(3) Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse §-s 46 sätestatud meedet kohaldada, kui:
1) see on vältimatu vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks;
2) see on vältimatu isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks;
3) isik on avalikus kohas pannud toime korrarikkumise ja tema isikut ei ole tuvastatud või korrarikkumise kõrvaldamiseks on kohaldatud vahetut sundi ning on küllaldane alus eeldada, et vahetu sunni kohaldamise lõpetamisel jätkab isik korrarikkumise toimepanemist.

(4) Kui abipolitseiniku poolt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alusel kinnipeetud isik viibib seisundis, mille tõttu ta ei ole võimeline kinnipidamisest oma lähedasele teatama, teavitab abipolitseinik sellest viivitamata politseid, kes teavitab võimaluse korral viivitamata kinnipeetud isiku lähedast. Kui kinnipeetud isik on alaealine või muu piiratud teovõimega isik, teavitab abipolitseinik sellest viivitamata politseid, kes teatab isiku kinnipidamisest esimesel võimalusel tema seaduslikule esindajale.

(5) Abipolitseinik peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alusel kinnipeetud isiku andma viivitamata üle politseile.

(6) Abipolitseinik, kes politsei ülesandel teostab iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või täidab ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib korrakaitseseaduse §-s 47 sätestatud meedet kohaldades kontrollida isikut või tema riietust üksnes vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi abil, kui:
1) see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või
2) isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse.

(7) Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud meedet kohaldades läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:
1) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida, või
2) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib avaliku võimu toimimiseks tähtsas ehitises või selle vahetus läheduses.

(8) Korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud meedet võib kohaldada abipolitseinik, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata abipolitseinik, kes ei ole isikuga samast soost.

(9) Abipolitseinik, kes politsei ülesandel teostab iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või täidab ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib korrakaitseseaduse §-s 49 sätestatud meedet kohaldades kontrollida valdaja nõusolekuta meeleliselt või tehnilise vahendi abil vallasasja, kui seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib seaduse alusel teostada turvakontrolli või kelle võib seaduse alusel läbi vaadata.

(10) Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud meedet kohaldades võtta hoiule turvakontrolli või isiku läbivaatuse käigus tuvastatud vallasasja, millega isik võib ohustada ennast või teist isikut või mille valdamine on isikul seadusega keelatud. Abipolitseinik peab hoiulevõetud asja andma viivitamata üle politseile.”;

21) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 28. Vahetu sunni kohaldamine

(1) Abipolitseinik võib füüsilist jõudu, erivahendit ja relva kasutada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Abipolitseinikul on õigus kohaldada vahetut sundi politseiametniku korraldusel, kui see on vältimatult vajalik politseiametniku poolt riikliku järelevalve meetme kohaldamise eesmärgi saavutamiseks.”;

22) paragrahvi 32 lõiget 4 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib erandkorras lubada abipolitseinikule väljastatud erivahendit või relva hoida alaliselt abipolitseiniku elukohas. Luba vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga või tema volitatud ametniku kirjaliku otsusega.”;

23) paragrahvi 32 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „relva väljastamise,” sõnaga „hoidmise,”;

24) seadust täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses:

§ 331. Käeraudade ja sidumisvahendi kasutamine

(1) Abipolitseinik võib isiku suhtes kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et isik võib:
1) rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametnikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet;
2) põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või
3) ennast vigastada või enese tappa.

(2) Kui käeraudade kasutamine ei ole võimalik, võib abipolitseinik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel kasutada sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta kestvat füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.”;

25) paragrahvi 35 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Abipolitseinik võib kasutada tulirelva looma suhtes ainult looma ründevõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu sunnivahendiga.”;

26) paragrahvi 37 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja sõna „, rinnamärk”;

27) paragrahvi 37 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „rinnamärk ja” vastavas käändes;

28) paragrahvi 42 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) abipolitseiniku surma korral.”.

§ 2. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 84 lõikes 2 asendatakse sõna „ametiülesannete” sõnadega „avaliku võimu ülesannete”;

2) paragrahvi 184 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kohtutäituril” sõnaga „, abipolitseinikul”;

3) paragrahvi 1961 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Politsei- ja Piirivalveamet võib kohaldada korrakaitseseaduse §-s 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet käesolevas seaduses ning korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) paragrahvi 1961 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Valla- või linnavalitsus võib kohaldada korrakaitseseaduse §-s 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet käesolevas seaduses ning korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

5) paragrahvi 1962 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel ja valla- või linnavalitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel teisaldatud sõiduki müüa või hävitada korrakaitseseaduse §-s 53 sätestatud korras. Politsei- ja Piirivalveametil ning valla- või linnavalitsusel on õigus saada liiklusregistrist ja rahvastikuregistrist valvega hoiukohta või politseiasutusse paigutatud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja teavitamiseks isiku elu- või asukoha aadress, elektronposti aadress ja telefoninumber. Politsei- ja Piirivalveamet või valla- või linnavalitsus teavitab isikut korrakaitseseaduse §-s 53 ettenähtud juhtudel tähtkirjaga või teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.”.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees