Teksti suurus:

Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping põhja liinigrupis nr 1-2019

Väljaandja:Pärnumaa Ühistranspordikeskus
Akti liik:leping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.03.2020
Avaldamismärge:RT I, 12.03.2020, 4

Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping põhja liinigrupis nr 1-2019

Vastu võetud 28.05.2019


MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus, registrikood 80375665, Pikk tn 13, Pärnu, 80010, Pärnu linn, mida esindab põhikirja alusel juhataja Andrus Kärpuk (edaspidi tellija või hankija) ja AS SEBE, registrikood 10077848, asukoht Kassisilma 24, Räni alevik, 61708 Tartumaa, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Üllar Kaljuste (edaspidi vedaja), nimetatud pool ja koos pooled, sõlmisid käesoleva bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu, mis on haldusleping (edaspidi leping) järgnevalt:


1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust lepingu objektiks oleva avaliku bussiliiniveo teostamisel vedaja poolt Pärnu maakonna põhja liinigrupis.

1.2. Leping sätestab avaliku bussiliiniveo tingimused, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007, ühistranspordiseadusele (edaspidi ÜTS), haldusmenetluse seadusele (edaspidi HMS) ja tellija poolt läbiviidud riigihanke „Avalik bussiliinivedu Pärnu maakonna põhja, lõuna ja linnalähi liinigruppides perioodil 2019.–2028. a.”, viitenumber 194776, tingimustele ning vedaja edukaks tunnistatud pakkumusele selle osadeks jaotatud hanke põhja liinigrupis. Samuti sätestab leping avaliku bussiliiniveo liinikilomeetri maksumuse (edaspidi liinikilomeetri maksumus) ja selle indekseerimise põhimõtted ning tellija poolt vedajale makstava tasu (edaspidi tasu) maksmise alused ja korra.

1.3. Leping sõlmitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 ja alates 01.01.2018 kehtiva ÜTS § 15 lõike 2, § 16 lõike 1 punkti 5 ja § 19 lõike 2 ja § 20 lõike 1 alusel.

1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

1.5. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest ja täiendustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist ja mis omakorda on lepingu lahutamatuteks lisadeks. Lepingu lahutamatuteks osadeks on samuti Riigihanke hanketeade (edaspidi HT), Riigihanke alusdokumendid (edaspidi HD) koos lisadega ning vedaja poolt Riigihankel esitatud pakkumus. Vedaja kohustuste mahu ja sisu määratlemisel lähtutakse lisaks käesolevale Lepingule eelnimetatud dokumentidest ning nende lisadest.

1.6. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingul järgmised lisad:
1.6.1. Lisa 1 Perioodi liinikilomeetri maksumus ja prognoositud veomaht;
1.6.2. Lisa 2 Avaliku liiniveo aruanne maanteetranspordis;
1.6.3. Lisa 3 Liinikilomeetrid liinide kaupa;
1.6.4. Lisa 4 Ebaregulaarsete veootsade aruanne;
1.6.5. Lisa 5 Läbisõit ja bussitüübid reiside kaupa;
1.6.6. Lisa 6 Nõudeliinide tegelikult teostatud töömahu aruanne;
1.6.7. Lisa 7 Puuduste fikeerimise akt;
1.6.8. Lisa 8 Tasusumma vähendamise aruanne;
1.6.9. Lisa 9 Tasusumma arvestus;
1.6.10. Lisa 10 Piletimüügiseadme üleandmis-vastuvõtu akt;
1.6.11. Lisa 11 Vedaja pakkumus.


2. Lepingu objekt ja tasu maksmine

2.1. Lepingu objektiks on bussiliiniveoteenuse tellimine tellija poolt ja vastava teenuse osutamine vedaja poolt avalikul liiniveol Pärnu maakonna põhja liinigrupi bussiliinidel perioodil 01.04.2020 kuni 31.03.2030. a.

2.2. Vedaja ostutab avaliku liiniveo teenust lepingu juurde kuuluvate kehtivate sõiduplaanide ning lepingu lisas 5 toodud bussitüüpide ja mahu kohaselt ning osutab muid veoteenusega kaasnevaid teenuseid.

2.3. Lepingu täitmiseks kohustub tellija maksma vedajale tasu üksnes sõiduplaanijärgselt osutatud veoteenuse ja veoteenusega kaasnevate muude teenuste eest seaduses ja lepingu punktis 3 sätestatud korras.

2.4. Tellija kehtestab sõiduplaanid ning muudab veomahtusid arvestades hankedokumentides sätestatud veomahtu ja käesoleva lepingu punkti 4.1.11 ja 4.1.12.

2.5. Tellija poolt makstava tasu suurus bussiliiniveo korraldamiseks igaks järgnevaks perioodiks sõltub kokku lepitud liinikilomeetri maksumusest ning veomahtudest sellel perioodil. Perioodi liinikilomeetri maksumus ja veomaht vormistatakse eraldi käesoleva lepingu lisana 1 pärast vastavaks perioodiks riigieelarvest maanteetranspordile sihtotstarbelise toetuse jaotuse kinnitamist pädeva asutuse poolt, arvestades tarbijahinnaindeksit (edaspidi THI) ning lepingu täitmiseks eraldatud vahendite suurust. Juhul kui eelnimetatud jaotus ei ole kinnitatud, lähtutakse kuni vahendite saamiseni selleks perioodiks kinnitatud sõiduplaanidest ja veomahust.

2.6. Tellija planeerib eelarvevahendeid järgnevateks eelarveaastateks edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud maksumuse, lepingu, planeeritavate liinivõrgu muudatuste ja THI prognoosi alusel.


3. Vedajale makstav tasu

3.1. Vedajale lepinguliste kohustuste täitmise eest makstava tasu suurus arvutatakse, korrutades lepingu objektiks olevatel bussiliinidel vastavalt sõiduplaanidele tegelikult teostatud töömahu (arvestades ka nõudeliinide või nõudmisel liiniosade teenindamisega või mitteteenindamisega seotud liiniläbisõidu kilomeetritega) lepingus sätestatud liinikilomeetri maksumusega (euro/km). Üleplaanilise töö eest tasu ei maksta, välja arvatud eelnevalt tellijaga kokku lepitud juhtudel. Tellijast ja vedajast mittesõltuvate töömahtude muudatuste korral käsitletakse ja lahendatakse tasu maksmise küsimus iga juhtumi korral eraldi.

3.2. Lepingu objektiks olevate bussiliinide teenindamise eest vedajale makstav tasu koosneb vedajale laekuvast piletitulust, kohalike omavalitsuste toetusest ja tellija poolt vedajale makstavast liiniveo sihtotstarvelisest toetusest ehk vedajale lepingu kohustuste täitmise eest makstavast hüvitisest. Toetuse suuruseks on käesoleva lepingu kohaselt välja arvutatud tasu, millest on lahutatud vedajale laekunud kohalike omavalitsuste toetus ja piletitulu (ilma käibemaksuta).

3.3. Nõudeliine või nõudmisel liiniosasid teenindatakse ainult sõitjalt laekunud tellimuse korral. Nõudeliinide teenindamiseks vajaliku valmisoleku tagamise kulud loetakse vedaja kuluks ja need peavad sisalduma liinikilomeetri maksumuses. Nõudeliinide puhul, mille teenindamiseks on vajalik vedaja bussipargi asukohaga seotud eraldi tühisõit, tasustatakse selline tühisõit kehtiva liiniveotariifi alusel.

3.4. Tellija poolt lepingu punkti 3.1 kohaselt tegelikult teostatud töömahu järgi arvestatud tasust arvatakse maha lepingus sätestatud korras tasusumma vähendamised ja viivised.

3.5. Vedaja poolt pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumus on vedajale makstava tasu arvestamise aluseks vastavalt lepingu punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatule kogu lepingu kehtivusaja vältel ning selle muutmine on võimalik ainult käesolevas lepingus nimetatud alustel ja korras.

3.6. Tasu arvestamise aluseks olevat vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumust muudetakse neli korda kalendriaastas – alates 1. jaanuarist I kvartaliks, alates 1. aprillist II kvartaliks, alates 1. juulist III kvartaliks ja alates 1. oktoobrist IV kvartaliks. Seejuures suurendatakse või vähendatakse vedaja pakkumises esitatud liinikilomeetri maksumust iga nimetatud kvartali jaoks vastavalt tarbijahinnaindeksi (THI) muutusele selles kvartalis võrreldes 2018. a IV kvartali THI-ga. THI muutuse arvutamisel lähtutakse Statistikaameti poolt avaldatavatest ametlikest andmetest. Kuni vastava kvartali THI andmete avaldamiseni Statistikaameti poolt ja nende andmete alusel selle kvartali liinikilomeetri hinna muutmiseni lähtutakse vedajale tasumisel eelmise kvartali liinikilomeetri maksumusest. Kvartali liinikilomeetri maksumuse muutmine vormistatakse Lepingu lisa 1 muutmisega ning selles kvartalis vähem või enammakstud summad tasaarveldatakse järgmise kvartali jooksul.

3.7. Jooksva aasta iga kvartali ühe liinikilomeetri maksumus eurodes arvutatakse eraldi alljärgnevate valemi alusel ning tulemus ümardatakse kolme komakohani:
I kvartaliks: T1 = THIk1 x THD
II kvartaliks: T2 = THIk2 x THD
III kvartaliks: T3 = THIk3 x THD
IV kvartaliks: T4 = THIk4 x THD

kus
T1 – ühe liinikilomeetri maksumus jooksva aasta I kvartalis, euro/km
T2 – ühe liinikilomeetri maksumus jooksva aasta II kvartalis, euro/km
T3 – ühe liinikilomeetri maksumus jooksva aasta III kvartalis, euro/km
T4 – ühe liinikilomeetri maksumus jooksva aasta IV kvartalis, euro/km
THD – vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumus, euro/km
THIk1 – Statistikaameti poolt avaldatav tarbijahinnaindeksi muutus jooksva aasta I kvartalis võrreldes 2018. a IV kvartaliga.
THIk2 – Statistikaameti poolt avaldatav tarbijahinnaindeksi muutus jooksva aasta II kvartalis võrreldes 2018. a IV kvartaliga.
THIk3 – Statistikaameti poolt avaldatav tarbijahinnaindeksi muutus jooksva aasta III kvartalis võrreldes 2018. a IV kvartaliga.
THIk4 – Statistikaameti poolt avaldatav tarbijahinnaindeksi muutus jooksva aasta IV kvartalis võrreldes 2018. a IV kvartaliga.

Näited:
Oletame, et liinikilomeetri maksumus pakkumuses ehk THD = 1,023 euro/km ning
2018. a IV kvartali THI = 145

Näide 1. Liinikilomeetri maksumuse T1 leidmine 2020. a I kvartaliks (01.01.2020–31.03.2020)
Oletame, et tarbijahinnaindeks 2020. a I kvartalis on 155.
Statistikaameti poolt avaldatav tarbijahinnaindeksi muutus THIk1 = 155 / 145 = 1,069.
T1 = 1,069 x 1,023 = 1,093587 ~ 1,094 eur/km

Näide 2. Liinikilomeetri maksumuse T2 leidmine 2020. a II kvartaliks
Oletame, et tarbijahinnaindeks 2020. a II kvartalis on 144.
Statisikaameti poolt avaldatav tarbijahinnaindeksi muutus THIk2 = 144 / 145 = 0,993.
T2 = 0,993 x 1,023 = 1,015839 ~ 1,016 eur/km

Näide 3. Liinikilomeetri maksumuse T3 leidmine 2020. a III kvartaliks
Oletame, et tarbijahinnaindeks 2020. a III kvartalis on 147.
Statistikaameti poolt avaldatav tarbijahinnaindeksi muutus THIk3 = 147 / 145 = 1,014.
T3 = 1,014 x 1,023 = 1,037322 ~ 1,037 eur/km

3.8. Perioodil 01.10.2019–31.12.2019 liinikilomeetri maksumust ei muudeta ja liinikilomeetri maksumuseks selle perioodi lõpuni on vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumus.

3.9. Toetuse summa tasub tellija pangaülekandega vedaja pangaarvele EE921010220005002019 hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 28. kuupäevaks. Toetuse maksmise tähtaeg lükkub edasi, kui vedaja ei ole tähtaegselt esitanud lepingu punktis 5.1 nimetatud aruandeid, selgitusi ja lisateavet ning sellisel juhul kannab tellija toetuse vedaja pangaarvele 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates vedaja poolt kõikide punktides 5.1 ja 5.2 nimetatud nõuetekohaste aruannete, selgituste ja lisateabe esitamist.

3.10. Juhul kui riik rakendab avalikul maakondlikul bussiliiniveol veokorraldust, kus sõitjate käest sõidu eest tasu ei võeta, siis tasub tellija vedajale hiljemalt veoteenuse osutamise kuu 5. kuupäevaks, sealhulgas jaanuarikuus hiljemalt 20. kuupäevaks, 30% selle kuu teenuse osutamiseks vajalikust arvestuslikust tasusummast ja tasub toetusest saamata jäänud osa hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 28. kuupäevaks kui on täpsustunud tehtavate mahaarvamiste summa.


4. Avaliku bussiliiniveo tingimused

4.1. Üldised tingimused
4.1.1. Vedaja teostab Pärnu maakonna põhja liinigrupi avalikel bussiliinidel kvaliteetset ja järjepidavat sõitjate vedu kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide ja rahvusvahelise õigusega, hankedokumentides esitatud tingimustega, vedaja poolt esitatud ja tellija poolt edukaks tunnistatud pakkumusega, käesoleva lepingu ning selle lisadega;
4.1.2. lepingu objektiks olevate bussiliinide teenindamine toimub vastavalt kehtivatele sõiduplaanidele ja Lepingu lisas 1 ja 5 sätestatud töömahtudele ja bussitüüpidele;
4.1.3. vedajal peab olema kogu lepingu kehtivuse ajal kehtiv, ÜTS §-s 39 lg 1 nimetatud, ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba), mis annab õiguse teostada liinivedu Eestis. Tellijal on igal ajal õigus kontrollida vedaja tegevusloa olemasolu. Kui vedaja tegevusloa kehtivus lõpeb enne käesoleva lepingu tähtaja lõppemist, siis kohustub vedaja esitama tellijale hiljemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva enne tegevusloa kehtivuse lõppemise tähtaega uue tegevusloa. Kui vedaja ei ole hiljemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitanud tellijale uut tegevusluba, lõpeb leping alates tegevusloa kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast;
4.1.4. vedajal on lubatud HD Lisa 1 lisa 1a ja Lepingu lisas 5 loetletud liinireisidel nõutud bussitüüpide asemel kasutada suurema mahutavusega bussitüüpe;
4.1.5. bussid peavad kogu Lepingu kehtivuse ajal vastama tellija poolt esitatud nõuetele ning loetelule, mis on vastavalt hankedokumentidele hankijale esitatud. Lepingu täitmise perioodil võib busse vähemalt samaväärsetega asendada üksnes tellija eelneval kirjalikul loal;
4.1.6. vedaja peab sõlmima kokkulepped busside väljumiseks ja saabumiseks nende bussijaamade haldajatega, mis on vajalikud liinide teenindamiseks vastavalt sõiduplaanidele. Kokkulepped peavad tagama ka sõidupiletite eelmüügi vähemalt seitse (7) päeva enne reisi toimumist, juhul kui konkreetne bussijaam seda võimaldab. Tellija kompenseerib vedajale selliste bussijaamade poolt kehtestatavate busside väljumis- ja saabumistasude ning eelmüügitasude iga-aastase kasvu selle osa, mis ületab vastava aasta tarbijahinnaindeksi kasvu võrreldes 2019. a tarbijahinnaindeksiga;
4.1.7. vedaja kohustub tagama, et depoost veoteenuse osutamiseks väljuv buss vastab nii oma tehnilise seisundi, puhtuse kui ka korrashoiu poolest Lepingus ja õigusaktides, esitatud nõuetele;
4.1.8. vedaja on kohustatud tellijat teavitama koheselt kõigist ärajäänud või osaliselt teenindatud veootstest, üle 10-minutilistest hilinemistest ning vigastatute või inimohvritega seotud liiklusõnnetustest;
4.1.9. vedaja kohustub Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel osutama sõitjatele veoteenust tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade ja sõidusoodustuste alusel ning arvestades Ühistranspordiseadusetest tulenevate sõidusoodustuste ja muude nõuetega;
4.1.10. vedaja omab õigust teha ajutisi muudatusi busside liikluses Lepingu objektiks olevatel liinidel liiklustakistuste või ohtlike liiklusolude (teede lagunemine, libedus, meteoroloogilised tingimused jms) korral kuni sõidetavuse taastumiseni. Nimetatud muudatustest on vedaja koheselt kohustatud informeerima sõitjaid ja tellijat. Vedaja peab tellijat informeerides ka põhjendama ajutiste muudatuste tegemise vajadust. Vedaja poolt tehtud ajutised muudatused ei tohi kesta kauem, kui neid muudatusi tinginud asjaolude kestus;
4.1.11. tellijal on õigus ühepoolselt muuta Lepingu objektiks olevatel liinidel töömahtu, sõiduplaane, keskmist kiirust, liinide pikkust, mõne liini teenindamine lõpetada või lisada uusi liine. Eelnimetatud muudatuste tulemusena ei või kalendriaasta liiniläbisõit suureneda või väheneda üle 10% võrreldes HD Lisa 1 p 4 tooduga;
4.1.12. vedajat teavitatakse ette vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva kehtivate sõiduplaanide väljumisaegade või marsruutide muudatustest ja 90 (üheksakümmend) päeva sõiduplaanide järgsete veomahtude kuni 5% muudatustest. Kui tellija soovib korraga muuta liiniläbisõitu enam kui 5% ulatuses sõiduplaanide järgsest aastamahust, kohustub tellija sellest vedajat ette teavitama vähemalt 180 (üks sada kaheksakümmend) kalendripäeva enne muudatuse ellurakendamist. Vedaja nõusolekul võib etteteatamise tähtaeg olla lühem. Pakkujad peavad arvestama, et tellijal on õigus eeldatavat liiniläbisõitu ja sõiduplaane muuta juba enne hankelepingu täitmise algusaega, teavitades sellest vedajat käesolevas punktis ettenähtud korras ette ning sellisel juhul kohustub vedaja vajadusel tagama vajalikud ressursid, sh nõuetekohased bussid, muudatuste ellurakendamiseks;
4.1.13. vedaja tagab Lepingu kehtivuse perioodil töötajate töötasu ning töö- ja puhkeaja korralduse vastavuse vähemalt kollektiivlepingu seaduse tähenduses vedaja tegevusalale laiendatud kehtiva kollektiivlepinguga sätestatud nõuetele. Juhul kui vedaja sõlmib Lepingu täitmisel kasutatavate töötajate tööle rakendamisel töölepingust erineva lepingu (sh käsundusleping, töövõtuleping, tööjõu rendileping, füüsilisest isikust ettevõtjad, alltöövõtjate töötajad jms) , siis peab selle alusel makstav tasu olema samaväärne sama koormuse ja samade tööülesannete eest töölepingu alusel töötajale makstava tasuga;
4.1.14. vedaja poolt peab olema tagatud sõitjatele informatsiooni andmine enda poolt teenindatavate liinide, busside, busside graafikuspüsimiste, bussi unustatud asjade jms kohta telefoni ja e-maili teel kõigil nädalapäevadele vähemalt kell 7:00–19:00. Helistamine infotelefonile peab olema helistajale tavalise kõnetariifi alusel;
4.1.15. punktis 4.1.14 nimetatud infotelefon peab vastu võtma sõitjate tellimused bussi väljakutseks nõudepeatustesse hiljemalt 24 h ette;
4.1.16. tellija informeerib avalikkust liiniveoga seotud muudatustest, sh paigaldab bussipeatustesse info liinide ja sõiduaegade kohta;
4.1.17. lühiajaliste või ootamatute ümbersõitude korral teostab vedaja operatiivselt liikluskorralduse muudatuse ja sõitjate teavitamise bussipeatustesse paigaldatavate kirjalike teadete ja/või bussijuhi poolt antava suulise informatsiooni edastamise teel;
4.1.18. vedaja jälgib piletiseadmete, turvakaamerate, alkolukkude, tabloode jms korrasolekut ning teavitab viivitamatult riketest seadmete hooldajat;
4.1.19. ühistransporditeenuse korraldamisel peab vedaja vedude eest vastutav isik (veokorraldaja) olema hea mainega ja ametialaselt pädev ning vastama ühistranspordiseaduse § 44 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 4 lg 1 nõuetele;
4.1.20. vedaja peab võimaldama tellijal või tellija volitatud isikutel paigaldada lepingu täitmiseks kasutatavatesse bussidesse piletimüügi järelevalve eesmärgil kaamerad koos vajalike lisaseadmetega. Kaamerate paigaldamise kulud tasub tellija. Kaamerate jaoks sobivad bussid valib tellija. Vedaja on kohustatud tagama, et tema ja tema töötajad ei riku tahtlikult seadmeid, ei piira ega varja kaamera vaatevälja ja ei muuda piletimüügiseadmete asukohta ilma tellija nõusolekuta. Vedaja vastutab kaamerate kahjustumise ja hävimise eest, kui see on tekkinud vedaja- või tema töötajate raske hooletuse või tahtluse tagajärjel;
4.1.21. vedaja tagab ühistranspordiseaduse §-s 23 sätestatud nõuete järgimise seoses avaliku liiniveo majandusarvestuse eraldamisega muust ettevõtlusest;
4.1.22. vedaja peab käesoleva Lepingu objektiks olevate bussiliinide liiniveo majandusarvestust eraldi muust ettevõtluse arvestusest, seades selleks sisse eraldi raamatupidamisarvestuse ning arvestades selle tegevusega seotud varaosa heast raamatupidamistavast lähtuvalt. Pärast iga aasta majandusaasta aruande kinnitamist esitab vedaja tellijale selle kinnituseks audiitori järeldusotsuse;
4.1.23. vedaja peab tegema tellijaga koostööd, mis on vajalik Tellijale Vedaja poolt Lepingu täitmise kontrollimiseks;
4.1.24. vedaja peab võimaldama tellija volitatud isikutel kontrollida avaliku liiniveo kohta peetavat arvestust (sealhulgas tutvuda vastavate raamatupidamise algdokumentidega). Tellija peab tagama, et kontrollimise käigus temale teatavaks saanud vedaja ärisaladus hoitakse konfidentsiaalsena. Ärisaladuseks ei loeta õigusaktide kohaselt avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet;
4.1.25. vedaja peab taluma teehooldekaamerate paigaldamist ja käitamist bussidele. Kõik kulud seoses sellega kannab tellija. Kaamerate paigaldamine ja hilisem eemaldamine ei tohi kahjustada busside kaubanduslikku välimust ja/või väärtust. Vedaja kohustus on kaamerate säilimise tagamine ja sellega seotud riskide kandmine vedajapoolse raske hooletuse või tahtluse tagajärjel.

4.2. Bussidele esitatavad üldised nõuded:
4.2.1. bussid peavad vastama vähemalt EURO 6 standardile ning omama Euroopa Ühenduse tüübikinnitustunnistust;
4.2.2. bussidel, mis kasutavad mootorikütusena metaangaasi, peavad gaasiballoonid olema vähemalt Tüüp 4 kohased;
4.2.3. bussid peavad olema värvitud valgeks ning kleebisdisain tuleb tellida ja paigaldada vedaja poolt vastavalt hankija poolt enne Lepingu sõlmimist antavatele, konkreetsete bussimudelite paigaldusjoonistele. Kleebisdisain kavandatakse hankija poolt sellisena, et selle valmistamise ja paigaldamise maksumus ei ole suurem kui keskmiselt 500 eurot ilma käibemaksuta ühe bussi koha;
4.2.4. bussid peavad olema tellijale esitlemiseks ja piletiseadmete paigaldamiseks Pärnus hiljemalt 15. septembriks 2019. a või hiljemalt 16 päeva enne Lepingu täitmise algust juhul, kui lepingu algusaeg on hilisem kui 1. oktoober 2019. a.

4.3. Hankelepingu täitmiseks kasutatavad bussitüübid (vt ka Lepingu Lisa 5)
4.3.1. Buss 1 – M2 kategooria A klassi või M3 kategooria I või II klassi nõuetele vastav buss istekohtade arvuga vähemalt 15 ja seisukohtade arvuga vähemalt 6. Madala (ilma astmeteta) sisenemisega vähemalt ühest uksest. Vedrustuse tüübi ja mootorikütuse liigi võib vedaja ise valida;
4.3.2. Buss 2 – M3 kategooria I või II klassi nõuetele vastav buss istekohtade arvuga vähemalt 28 ja seisukohtade arvuga vähemalt 12. Madala (ilma astmeteta) sisenemisega vähemalt kahest uksest. Õhkvedrustusega. Mootorikütuse liigi võib vedaja ise valida;
4.3.3. Buss 3 – M3 kategooria I või II klassi nõuetele vastav buss istekohtade arvuga vähemalt 40 ja seisukohtade arvuga vähemalt 20. Madala (ilma astmeteta) sisenemisega vähemalt kahest uksest. Õhkvedrustusega. Mootorikütuse liigi võib vedaja ise valida.

4.4. Busside kasutusmugavus ja interjöör
4.4.1. bussid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud nende käivitumine ja töötamine välisõhu temperatuuril kuni -30 ºC;
4.4.2. bussidel peab olema lisakütteseade külmal ajal mootori vajaliku töötemperatuuri saavutamiseks ja salongi kütmiseks;
4.4.3. bussidel peab olema vähemalt kaks sõitjatele mõeldud teenindusust, milledest vähemalt üks uks on piisava laiusega ratastooliga või lapsevankriga sisenemiseks. Piisav laius on Buss 1 puhul vähemalt 85 cm ning Buss 2 ja Buss 3 puhul vähemalt 120 cm;
4.4.4. bussijuhi iste peab olema reguleeritav ja ergonoomiline. Buss 2 ja Buss 3 puhul on nõutav lisaks ka õhkvedrustus;
4.4.5. punktis 4.4.3 nimetatud ratastooliga sisenemiseks mõeldud ukse juures peab asuma bussijuhi poolt avatav, põrandasse paigaldatud ramp ratastoolikasutajate bussi sisenemiseks ja väljumiseks. Bussijuht peab vajaduse korral rambi avama ja sõitja soovi korral teda bussi sisenemisel ja bussist väljumisel abistama;
4.4.6. punktis 4.4.3 nimetatud ratastooliga sisenemiseks mõeldud ukse juures peab asuma ilma statsionaarsete istmeteta ala, mis on varustatud ratastooli ja/või lapsevankri kinnitamise võimalusega;
4.4.7. busside istmetel peavad olema pehmendusega istmepadjad ja seljatoed, mis on kaetud kergesti puhastatava materjaliga, soovitavalt tekstiiliga. Seljatugede tagakülg peab olema kergesti puhastatavast materjalist;
4.4.8. bussides olevad ratastoolikohad ja erivajadustega inimeste istekohad, samuti ratastooli ja lapsevankriga sisenemist võimaldavad teenindusuksed peavad olema märgistatud vastavate kleebistega;
4.4.9. busside aknad peavad olema puhtad ja läbipaistvad (välja arvatud bussi kujunduselemendid ja sõitjatele vajalik info);
4.4.10. busside kõikide teenindususte juures peab olema vähemalt üks prügikast;
4.4.11. busside salongis peab olema vähemalt 4 USB-pistikupesa, mille kaudu saavad sõitjad laadida nutiseadmeid;
4.4.12. bussid peavad olema tööpäeva alustades nii seest kui väljast puhtad ja koristatud salongiga. Kogu tööpäeva jooksul ei tohi liini alustava bussi salongis olla prahti (vanad piletid, kommipaberid, taara jne) ning istmed ja salong ei tohi määrida sõitjate riideid.

4.5. Busside turvavarustus
4.5.1. bussid peavad olema varustatud CENELEC standarditele EN 50436-1 ja EN 50436-2 vastavate alkolukkudega;
4.5.2. busside mootoriruumis peab olema tulekahju signalisatsioon;
4.5.3. busside sõitjate salongis peab olema piisav arv salvestavaid liikumisdetektoriga turvakaameraid sagedusega vähemalt 5 kaadrit sekundis, eraldusvõimega vähemalt 2,0 megapikslit ja minimaalse valgustundlikkusega 0,001 luksi. Kaamerate vaateväli peab katma kogu sõitjate salongi ning uksed. Turvakaamera pilti peab saama vaadata juhi kabiinis olevalt monitorilt. Lubatud on salvestuste üle kirjutamine, kuid salvestusmaht peab võimaldama kõiki salvestusi arhiveerida ja laadida välisele andmekandjale vähemalt 170 tunni jooksul pärast salvestust. Esikaamera peab olema 360 kraadi pööratav;
4.5.4. vedaja peab tagama vajaduse korral busside salongide turvakaamerate salvestiste edastamise tellijale või politseile;
4.5.5. vedaja peab tagama isikuandmete kaitse seaduse järgimise turvakaamerate paigaldamisel ja kasutamisel ning täitma isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 3 sätestatud jälgimisseadmete kasutamisest teavitamise kohustust;
4.5.6. vedaja peab tagama, et ettevõtte siseselt on salvestistele (andmetele) juurdepääs ainult põhjendatud ulatuses ja ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt;
4.5.7. bussidel Buss 2 ja Buss 3 peab olema punktis 4.4.3 nimetatud ratastooliga sisenemiseks mõeldud uksel süsteem, mis ei lase ustel sulguda vaid avab need, kui uste vahel on takistus;
4.5.8. bussid Buss 2 ja Buss 3 peavad olema varustatud valgustitega, mis tagavad pimeda ajal bussi teenindususte ümbruses bussi väliskülje valgustamise. Nende valgustite valgusvihk ei tohi bussijuhti pimestada;
4.5.9. busside põrand peab olema kaetud libisemiskindla materjaliga, mis ei ole tuntavalt libe ka märja põranda korral;
4.5.10. busside ukseavades peab põranda äär olema märgistatud kollase või kollase-mustakirju ribaga;
4.5.11. busside kõik reisijate istekohad peavad olema varustatud turvavöödega;
4.5.12. bussid peavad olema varustatud talverehvidega vähemalt perioodil 01.12–01.03 (talviste teeolude korral soovituslikult ka pikemal perioodil) kogu lepinguperioodi vältel vastavalt alljärgnevatele tingimustele:
a. 3PMSF (Three Peak Mountain Snow Flake) märgistusega C2 klassi rehvid kõikidel ratastel või
b. 3PMSF (Three Peak Mountain Snow Flake) märgistusega C3 klassi rehvid veoratastel ning M+S märgistusega C3 klassi rehvid teistel ratastel või
c. M+S märgistusega naastrehvid.

4.6. Busside teavituse alane varustus
4.6.1. bussidel peavad olema stopp-nupud sõitjate väljumissoovist bussijuhile teatamiseks. Stopp-nupud peavad olema sõitjate salongis uste juures ja mujal uste vahelisel alal sobivates kohtades. Sealhulgas ka erivajadustega inimestele sobivates kohtades neile mõeldud istekohtade ja ratastoolikohtade juures. Stopp-nupule vajutamisel peab süttima sõitjatele kergesti märgatav tuli vähemalt sõitjate salongi esiosas ning kostma helisignaal;
4.6.2. busside stopp-nupud ei tohi olla puutetundlikul tehnoloogial põhinevad vaid peavad toimima neile vajutamisel;
4.6.3. bussidel peavad olema signaalnupud, millega ratastoolikasutaja saab anda bussijuhile märku rambi avamise soovist. Sellised nupud peavad asuma bussi sõitjate salongis ratastooli koha juures ja bussi välisküljel ratastooliga sisenemiseks mõeldud ukse juures;
4.6.4. bussidel peavad olema välistablood kujutise kõrgusega vähemalt 160 mm;
4.6.5. busside välistablood peavad töötama täismaatriks LED-tehnoloogial, olema päikesevalguses loetavad (sun visible), oranžide kujutistega ning võimaldama vahelduvat näitu ja/või jooksvat rida;
4.6.6. busside välistabloodel kuvatakse liini number ja kuni kahe realise tekstina liini marsruut;
4.6.7. bussitüüpidel Buss 2 ja Buss 3 paigaldatakse välistabloo bussi esiküljele ja paremale küljele esimesest uksest tahapoole. Bussitüübil Buss 1 paigaldatakse tabloo ainult bussi esiküljele;
4.6.8. bussidel peab olema peatuste teadustamise audio-visuaalne süsteem, mis töötab kas automaatselt (näiteks koos bussi asukoha reaalajas jälgimise süsteemiga) või on bussijuhi poolt lülitatav;
4.6.9. peatuste teadustamise süsteemi audioteavitus peab kasutama eelnevalt salvestatud helifaile. Helifailid annab tellija vedajale tasuta hiljemalt 45 päeva enne Lepingu täitmise algust;
4.6.10. peatuste teadustamise süsteemi visuaalseks teavituseks peab bussidel olema sisetabloo, millel kuvatakse vähemalt kahe järgmise peatuse nimi. Lubatud on kasutada nii vahelduva kui ka jooksva tekstireaga või mitmerealist tablood;
4.6.11. sisetabloo peab olema kas LED- või LCD-tehnoloogial põhinev, piisavalt laia nähtavuse nurgaga ja vähemalt 50 mm tähe kõrgusega,
4.6.12. bussidel peab olema võimalus mikrofoni ja sõitjate salongis asuvate kõlarite kaudu bussijuhi poolt sõitjaid informeerida;
4.6.13. busside sõitjate salongis peavad olema vedaja poolt valimistatud ja paigaldatud infokleebised piletihindade, sõidusoodustuste, trahvimäärade, sõitjate kohustuste, keelatud tegevuste ning vedaja kontaktandmete kohta jm seadustest tulenev või sõitjatele vajalik info, mille teksti annab tellija vedajale hiljemalt 45 päeva enne Lepingu täitmise algust;
4.6.14. bussides peab olema vähemalt kaks tähistatud istekohta vastavalt Ühistranspordiseaduse §-le 45 lg 5, mis on mugavalt juurdepääsetavad;
4.6.15. bussides olevad märgistused ja selgitavad tähised peavad olema eesti keeles või üheselt mõistetavate piktogrammidena.

4.7. Busside piletimüügi alane varustus
4.7.1. vedaja paigaldab omal kulul kõigisse bussidesse elektroonilise piletisüsteemi seadmete tööks vajaliku kaabelduse ning tellija poolt vedajale tasuta kasutamiseks antavad AS Ridango poolt toodetud ja tellijale kuuluvad piletiseadmed. Piletisüsteemis kasutatav kaablitüüp on: Kaweflex 6530 SK-TP-S-PUR UL/CSA Art.Nr.1505010 3x2x0,25 (AWG 24). Ühe bussi kassasseadmekomplekti paigaldamise maksumus koos transpordikuluga on kuni 398 eurot ilma käibemaksuta;
4.7.2. ühe bussi piletimüügiseadme komplekti kuuluvad:
a. bussijuhi poolt opereeritav kassaaparaat, selle kinnitusjalg ja kassaaparaadi turvaline kinnitus selle külge (maksumus 1283 eurot km-ta),
b. piletiprinter (maksumus 280 eurot km-ta),
c. elektroonilise kontaktivaba kaardi lugeja (validaator), mis on sidestatud kassaaparaadiga ja asub selle juures (maksumus 80 eurot km-ta),
d. validaator p 4.4.3 nimetatud ratastooliga või lapsevankriga sisenemiseks mõeldud ukse juures (maksumus 450 eurot km-ta).

4.8. Busside sisekliimat tagav varustus
4.8.1. bussidel peab olema Eesti kliimasse sobiv sõitjate salongi ja juhikabiini küttesüsteem ja konditsioneer või kliimaseade, mis tagavad sõitjate salongi igas osas ja juhikabiinis liinil töötamise ajal ühtlase temperatuuri talvel vähemalt +15 ºC ning suvel mitte üle +25 ºC;
4.8.2. bussidel peab olema soojustatud kere ning küljeakendel kahekordsed pakett-klaasid;
4.8.3. busside Buss 2 ja Buss 3 esiustel peab olema kahekordne pakettklaas või soojendusega klaas;
4.8.4. bussidel peab olema salongi värske õhu sisse puhumise funktsioon, mis on bussijuhi poolt lülitatav;
4.8.5. busside Buss 2 ja Buss 3 mõlemal küljel peab olema vähemalt kaks avatavat õhutusakent;
4.8.6. bussidel peab olema vähemalt üks katuseluuk.

4.9. Reklaam
4.9.1. busside välimistele külgedele paigaldatav reklaam peab olema tellijaga eelnevalt kooskõlastatud. Busside külgedel ei tohi reklaam katta ühegi akna ega ukse klaaspinda rohkem kui 10% ulatuses ega tohi segada sõitjatel väljavaadet akendest ning välivaatluse korras bussi täituvuse määramist;
4.9.2. visuaalne reklaam busside sõitjate salongis on lubatud, kuid mitte akendel;
4.9.3. audioreklaam busside sõitjate salongis on keelatud;
4.9.4. elektroonilisi tabloosid või ekraane võib busside sõitjate salongis reklaamiks kasutada ainult tellija eelneval kirjalikul loal. Sellise tehnilise võimaluse olemasolul peab olema tellijale tagatud võimalus kasutada tasuta reklaamiaega vähemalt üks minut igas reklaamiblokis.

4.10. Nõuded bussijuhtidele
4.10.1. bussijuhtide eesti keele oskus peab vastama vähemalt B1 tasemele;
4.10.2. bussijuhid annavad sõitjatele eesti keeles teavet peatuste, sõiduplaani, piletihindade, sõiduplaanide muudatuste jm veoteenuse oluliste asjaolude kohta ning paluvad sõitjatel kinnitada sõidu ajaks turvavöö;
4.10.3. juhul, kui tellija on kehtestanud konkreetsetel liinireisidel ainult esiuksest sisenemise nõude, on bussijuhid kohustatud veenduma sõitjatel sõiduõiguse olemasolus ja vajadusel müüma neile pileti;
4.10.4. bussijuhtidel peab olema ühtne korrektne riietus;
4.10.5. vedaja tagab, et hiljemalt teenindusperioodi alguseks ja igal hetkel Lepingu täitmise ajal on vedaja poolt Lepingu täitmiseks rakendatavad bussijuhid läbinud vastavalt autoveoseaduse § 27 lõikele 1 ametikoolituse ning neil on olemas kõik Eestis vajalikud bussijuhina töötamise õigust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, sh Maanteeameti poolt väljastatud kutsetunnistus;
4.10.6. bussijuht peab tegema koostööd piletikontrolöridega ja tellija esindajatega nende tööülesannete täitmisel;
4.10.7. bussijuhil on keelatud suitsetada bussis ja väljaspool bussi avatud bussiuste läheduses;
4.10.8. bussijuht ei tohi raadio kuulamisega häirida sõitjaid;
4.10.9. sõidukijuhid toimetavad sõitjad sujuva ja ohutu sõiduga sihtkohta sõiduplaanis ettenähtud ajal ja tagavad veoteenuse kvaliteedi.

4.11. Piletimüügiga seonduvad kohustused
4.11.1. tellija annab vedaja kasutusse tellijale kuuluvad Lepingu p 4.7.2 loetletud piletimüügiseadmed kuni käesoleva hankelepingu lõpuni või kuni Lepingu täitmiseks on õigusaktide kohaselt nende olemasolu nõutav;
4.11.2. piletimüügiga ja/või sõiduõiguse kontrollimisega seonduvate kohustuste taastekkimisel vedajale sellest tulenevaid täiendavaid kulutusi tellija ei hüvita;
4.11.3. vedaja kohustub läbi bussijuhtide (sh alltöövõtjate poolt rakendatavate bussijuhtide) teostama Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel tellija poolt antud piletimüügiseadmetega piletimüüki sh ka rahalaadimist kontaktivabadele kaartidele ja sõiduõiguse kontrolli tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade, õigusaktidest tulenevate ja tellija poolt määratletud sõidusoodustuste alusel. Juhul kui riik rakendab avalikul maakondlikul bussiliiniveol veokorraldust, kus sõitja käest sõidu eest tasu ei võeta, kuid nõutakse sõidukaardi valideerimist, siis sõidukijuhid tagavad, et sõitjad valideeriksid (registreeriksid) sõidukaardiga oma sõidu;
4.11.4. vedaja peab tagama piletimüügiseadmete bussidesse paigaldamise tellijaga kooskõlastatud isiku(te) poolt hiljemalt Lepingu alusel bussiliinide teenindamise alguse ajaks. Tellija kohustub tagama, et vedajale antakse õigeaegselt üle Lepingu täitmiseks vajalik arv piletimüügiseadmeid. Töömahu suurenemisel tagab tellija vajaduse korral vedajale täiendavate piletimüügiseadmete kasutusse andmise. Vedajapoolsel põhjusel täiendavate piletimüügiseadmete paigaldamise või piletimüügiseademete ümberpaigutamise kulud katab vedaja;
4.11.5. piletimüügiseadmete paigaldamise hetkest Lepingu täitmiseks kasutatavatesse bussidesse loetakse piletimüügiseadmed vedaja kasutusse antuks ning paigaldamise hetkest alates läheb vedajale üle piletimüügiseadmete kahjustumise ja hävimise risk olenemata kahjustamise või hävimise põhjusest. Piletimüügiseadmete paigaldamine ja üleandmine vormistatakse Lepingu lisa 10 kohase aktiga;
4.11.6. tellija teavitab vedajat tellija määratletavate piletihindade ja sõidusoodustuste muutustest;
4.11.7. kui tellija sõlmib uue piletimüügiseadmetega seonduva lepingu, kohustub vedaja võimaldama paigaldada bussidesse uued piletimüügiseadmed, võtma kasutusele tellija poolt antavad uued piletimüügiseadmed ja tagastama endised piletimüügiseadmed. Uute seadmete paigaldamise kulud katab tellija, endiste piletimüügiseadmete tagastamise kulud katab vedaja;
4.11.8. piletimüügi teostamise, inkassatsiooniga ja printeripaberiga seonduvad kulud sisalduvad vedajale Lepingu alusel makstavas tasus;
4.11.9. tellija annab läbi piletimüügisüsteemi haldaja vedajale ligipääsuõiguse(d) piletimüügikeskkonnale. Piletimüügikeskkond sisaldab aruandeid veolepingu täitmise kohta, piletimüügiandmeid, rikete teavitussüsteemi ja dispetšerrakendust;
4.11.10. Vedaja kohustub:
a. kasutama piletimüügiseadmeid heaperemehelikult;
b. informeerima piletimüügiseadmete riketest, rikkumistest, kadumisest, lõhkumisest ja vargusest viivitamatult tellijat ja piletimüügisüsteemi haldajat. Lõhkumise ja varguse korral ning muul juhul, mil piletimüügisüsteemi kahjustumine, hävimine või kasutuskõlbmatuks muutumine seondub õigusrikkumisega, kohustub vedaja lisaks tellija ja piletimüügisüsteemi hooldaja teavitamisele teavitama viivitamatult ka politseid;
c. tagama piletimüügiseadme säilivuse ka bussi mitte liinil oleku ajal;
d. kandma täielikku materiaalset vastutust vastutavale hoiule võetud piletimüügiseadmete osas;
e. hüvitama kogu piletimüügiseadmete vargusest, hävimisest, kahjustumisest või muust kasutuskõlbmatuks muutumisest tekkinud kahju;
f. tagama, et bussijuht müüb nõuetekohaseid sõidupileteid vastavalt sõitja sõidusoovile ning vastavalt tellija määratud hinnakirjale, sh kohustub bussijuht raha vastuvõtmisel väljastama reisijale sõidupileti;
g. hüvitama tellijale saamatajäänud üksikpiletitulu juhul kui on tuvastatud piletimüügiseadmete tahtlik rikkumine või manipuleerimine vedaja bussijuhi poolt. Saamatajäänud piletitulu aluseks võetakse eelmise aruandeperioodi analoogse veootsa üksikpiletitulu;
h. laadima sularaha (ainult paberraha) kontaktivabadele kaartidele. Sularaha laadimist kontaktivabadele kaartidele tellija poolt eraldi ei tasustata;
i. tegema koostööd tellijaga sõidupiletite müügi turvalisuse tagamisel;
j. tagama tellija poolt soovitatud meetmete teostamise sõidupiletite müügi turvalisuse tagamiseks;
k. tagama, et bussijuhid kontrollivad reisijate sisenemisel bussidesse nende sõiduõigust;
l. võimaldama piletimüügiseadmete töös puuduste kõrvaldamiseks vajalike parandustööde teostamist. Vedajal on keelatud teostada ise mistahes piletimüügiseadmete parandustöid;
m. korraldama kõikidele lepingu täitmisel kasutatavatele bussijuhtidele seadmete kasutamise koolitusi. Koolituste läbiviimine toimub tellija poolt antud juhendmaterjalide alusel. Kõik koolitusmaterjalides sisalduvad juhised ja nõuded loetakse Lepingu tähenduses tellija siduvateks juhisteks, mille täitmise peab vedaja tagama kõikide enda poolt Lepingu täitmisel kasutatavate bussijuhtide poolt sõltumata sellest, kas konkreetne bussijuht koolitusel osales või mitte. Lepingu täitmise käigus toimub koolitus- või juhendmaterjalide, sh Lepingu lisas 11 sisalduvate juhendmaterjalide, muutmine või täiendamine tellija ühepoolse teatega vedajale ning muudetud või täiendatud juhendmaterjal muutub kohustuslikuks alates vedajale edastamisest. Lepingu allkirjastamisega loetakse vedaja selleks oma nõusoleku ning vastavate rikkumiste tuvastamisel on tellijal õigus rakendada Lepingust tulenevaid sanktsioone;
n. kasutama liinitöö reaalajas jälgimiseks dispetšerrakendust ja koheselt raporteerima dispetšersüsteemi kaudu kõikidest tõrgetest liinitöös ning piletimüügisüsteemi riketest. Reeglina toimub raporteerimine iga veootsa kohta eraldi. Suurematest tõrgetest ja riketest võib raporteerida korraga;
o. informeerima koheselt Lepingu täitmise puudustest ja kõrvalekalletest tellijat kirjalikult ja elektrooniliselt tellija poolt teatavaks tehtud aadressil.

4.12. Vedajal on õigus:
4.12.1. peatada liinidel sõitjatevedu, kui ei ole tagatud ohutu liiklus või sõitjate ohutus kuni ohutuse taastumiseni;
4.12.2. teha tellijale põhjendatud ettepanekuid liinivõrgu, sõiduplaanide, marsruutide ja piletihindade muutmiseks.

4.13. Tellija on kohustatud
4.13.1. informeerima sõitjaid Lepingu objektiks olevate bussiliinide muutustest (v.a Lepingu p 4.1.17 nimetatud muudatused) massiteabevahendite või kodulehe kaudu;
4.13.2. teavitama vedajat Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel plaanipäraselt tehtavatest muudatustest ja planeeritavast ajutisest ümbersõidumarsruudist;
4.13.3. tasuma vedajale osutatud teenuse eest Lepingu p-s 3 sätestatud korras.


5. Aruandlus

5.1. Vedaja:
5.1.1. esitab tellijale iga päeva kohta Lepingu objektiks olevate bussiliinide tegeliku töömahu aruanded (Lepingu lisad 3, 6) elektroonilisel kujul Lepingus märgitud tellija e-posti aadressidele üks kord kuus eelneva kuu kohta, hiljemalt järgmise kalendrikuu 10. päevaks. Tegeliku töömahu päevaaruannetes nimetatud üleplaanilis(t)e veootsa(de) teostamise alus on p 5.1.4 alusel toimunud teavitus. Hilisemalt esitatud üleplaaniliste veootsade aruandeid ei arvestata ning tellijal puuduvad kohustused vastavas osas. Üleplaaniliste veootsade teostamine tuleb eelnevalt tellijaga kooskõlastada;
5.1.2. esitab tellijale elektrooniliselt ja paberkandjal iga kalendrikuu 10. päevaks eelmise kuu Lepingu objektiks olevate bussiliinide hilinenud ja ärajäänud veootsade aruande (Lepingu lisa 4) ning ärajäänud veootsa(de) põhjuse(d), samuti busside asendamise juhtumid liinide kaupa konkreetseid kuupäevi ja asendamise põhjuseid ära näidates;
5.1.3. teatab koheselt tellijale Lepingus märgitud meiliaadressidele lisaks igakuise aruande esitamisele Lepingu objektiks olevate bussiliinide ärajäänud ja hilinenud veootstest (sh avariidest), elektroonilist taasesitamist võimaldavas vormis, olenemata sellest, kas eelloetletud asjaolud ilmnesid vedajast tingitud asjaolude tõttu või muudel, vedajast sõltumatutel põhjustel. Ärajäänud või hilinenud veoots loetakse vedaja poolt tellijale teatatuks üksnes siis, kui seda on tehtud koheselt (enne samasisulise teate saamist muudest allikatest, näiteks kodaniku kaebus);
5.1.4. informeerib koheselt tellijat nii kirjalikult kui elektroonilist taasesitamist võimaldavas vormis töömahu muutustest, mida ei ole Tellija tellinud, näidates ära täiendava töömahu teostamise põhjuse ja tehtud töömahu (liiniläbisõit, veootsad). Kui vedaja ei teavita tellijat nõutavatest asjaoludest koheselt või on teavitamise aluseks olevad asjaolud tingitud vedajast, puudub vedajal õigus asjaoludele tugineda;
5.1.5. esitab tellija nõudmisel viimase määratud tähtajaks, vormis ja viisil täiendavaid andmeid ja aruandlust Lepingu objektiks olevate bussiliinide töö ja busside kohta või mistahes käesoleva Lepingu täitmisega seonduva aspekti kohta, samuti muid andmeid, mida tellijal on vaja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks või muul põhjendatud juhul, sh tellija majandustegevuse läbiviimiseks või planeerimiseks;
5.1.6. edastab tellijale igakuuliselt aruande vedaja osutatava teenuse kohta, esitades aruandes andmed vastavalt Lepingu lisa 2 formaadile hiljemalt järgneva kalendrikuu 20. päevaks;
5.1.7. aruandlus ja teated peavad olema eesti keeles ning sisaldama vaid tõeseid andmeid. Elektrooniliselt ja kirjalikult või mistahes muus vormis esitatud info või aruanne peavad oma sisult olema identsed;
5.1.8. kui vedaja esitab mistahes Lepingu lisa 2, 3 ,4 ,6 kohase aruande vastava aruande esitamise tähtajast hiljem, lükkuvad ka tellija poolt vastavate aruannete esitamise tähtajad edasi ning tellija esitab vastavad aruanded 10 päeva jooksul arvates vedaja poolt kõikide vastava perioodi kohta käivate nimetatud aruannete saamise päevast;
5.1.9. tellijal on õigus nõuda vedajalt täiendavaid andmeid ja aruandlust Lepingu objektiks olevate bussiliinide töö ja kasutatavate busside kohta, samuti tulenevalt ühistranspordiseadusest ettevõtte raamatupidamisandmete kohta. Nimetatud kohustusega seotud kulud kannab vedaja.

5.2. Tellija
5.2.1. esitab vedajale iga kuu 10. kuupäevaks Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel eelmise kuu puuduste fikseerimise aruande (Lepingu lisa 7) ja tasusumma vähendamise aruande (Lepingu lisa 8), kuid antud kohustuse rikkumine ei välista tellija õigust tugineda vedaja tasu vähendamise aluseks olevatele asjaoludele hilisemalt;
5.2.2. esitab vedajale iga kuu 15. päevaks Lepingu objektiks olevate bussiliinide suhtes eelmise kuu tasusumma arvestuse aruande (Lepingu lisa 9), mis on aluseks Pooltevahelistele rahalistele arveldustele.


6. Vastutus ja sanktsioonid

6.1. Vähemolulised lepingurikkumised on rikkumised, mis ei mõjuta olulisel määral osutatava teenuse kvaliteeti, milleks loetakse mh, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi:
6.1.1. mittepuhaste või ebakorrektse välimusega busside kasutamine;
6.1.2. vedaja poolt ilma tellija kirjaliku nõusolekuta Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel kasutusel olevatele bussidele reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava logo või kaubamärgi paigaldamine;
6.1.3. vedaja, alltöövõtja või nende poolt rakendatavate bussijuhtide suhtes on tellijale laekunud põhjendatud kaebus;
6.1.4. mistahes muu Lepingus sätestatud kohustuse rikkumine, mida ei ole otsesõnu p 6.2 nimetatud olulise lepingurikkumisena;
6.1.5. vedaja poolt aruannete või teadete mittenõuetekohane esitamine;
6.1.6. piletimüügiseadmete mittesihtotstarbeline kasutamine või vedaja bussijuhi poolt piletimüügiga seonduvate kohustuste (seal hulgas piletimüügiseadmete kasutamisega seonduvate kohustuste) mistahes moel rikkumine;
6.1.7. vedaja ei teavita viivitamatult piletimüügiseadmetes avastatud vigadest vastavalt Lepingu punktile 4.1.18;
6.1.8. turvakaamerate salvestistele ligipääsu mittevõimaldamine;

6.2. Olulised lepingurikkumised on:
6.2.1. piletimüügiseadmete tahtlik rikkumine;
6.2.2. vedaja ei ole hiljemalt 30 päeva enne ühenduse tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitanud tellijale uut ühenduse tegevusluba;
6.2.3. vedaja ei täida Lepingu p-s 7.5 sätestatud kohustust Garantiikirja esitamise kohta;
6.2.4. vedaja ei võimalda paigaldada bussidesse õigeaegselt piletimüügiseadmeid;
6.2.5. vedaja poolt aruannetes tõele mittevastavate andmete esitamine, sh tõele vastavate andmete mitteesitamine;
6.2.6. kakskümmend või enam sõitjate bussi sisenemisel sõiduõiguse kontrolli teostamata jätmine ja/või sama palju põhjendatud kaebusi kolme kuu jooksul;
6.2.7. viis või enam vähemolulist rikkumist ühe kuu jooksul;
6.2.8. vedaja ei ole ükskõik millist rikkumist kõrvaldanud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul;
6.2.9. vedaja, alltöövõtja või nende poolt Lepingu täitmisel rakendatav ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses teeseaduse, töölepinguseaduse, liiklusseaduse või ühistranspordiseaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid või tellija poolt antud siduvaid juhised (sh koolitusmaterjalidest tulenevaid nõudeid või reegleid);
6.2.10. vedaja kasutab Lepingu alusel avalikuks liiniveoks tehniliselt mittekorras olevat bussi;
6.2.11. vedaja kasutab Lepingu täitmisel busse, mille kasutamist ei ole vedaja tellijaga eelnevalt kooskõlastanud või mis ei vasta HD tehnilise kirjelduse nõuetele;
6.2.12. vedaja rakendab Lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kelle kasutamist ei ole vedaja eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastanud;
6.2.13. Mistahes muu vedaja käitumine või vedajast tingitud asjaolu, mis olulisel määral mõjutab Lepingu alusel teostatava teenuse kvaliteeti.

6.3. Iga vähemolulise lepingurikkumise korral võib tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada vedaja tasusummat kuni 150 euro võrra. Olulise lepingurikkumise korral võib tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada vedaja tasusummat kuni 1500 euro võrra.

6.4. Tellija võib leppetrahvile lisaks nõuda alati ka kahju hüvitamist kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega.

6.5. Vedaja Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel avastatud puudused fikseeritakse tellija poolt vastava akti (edaspidi Puuduste fikseerimise akt) koostamise teel (Lepingu lisa 7). Puuduste fikseerimise aktis fikseeritakse rikkumise olemus ja avastamise aeg ning antakse vedajale tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks, kui see on puuduse olemusest tulenevalt võimalik, mõistlik ja vajalik. Tellija teatab vedajat Lepingu nõuete rikkumisest ning täiendava tähtaja andmisest mõistliku aja jooksul pärast nõuete rikkumisest teadasaamisest. Kui täiendava tähtaja andmine ei ole puuduse olemusest tulenevalt vajalik või võimalik, teavitab tellija vedajat toimunud rikkumistest, saates vedaja poolt Lepingus märgitud kontakt e-posti aadressil Puuduste fikseerimise akti. Puudused loetakse fikseerituks ja vedaja puuduste esinemisest nõuetekohaselt teavitatuks tellija poolt käesolevas punktis sätestatud teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisega e-posti teel. Kui vedaja ei pea tellija e-posti teel saadetud teadet või Puuduste fikseerimise akti põhjendatuks, on vedajal õigus esitada tellijale kirjalikus vormis vastuväited hiljemalt 5 tööpäeva jooksul tellija poolt vastava puuduste kohta teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisest. Kui vedaja ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud, loetakse vedaja mistahes vastuväidetest loobunuks ja rikkumise omaks võtnuks, sh nõustunuks tellija poolt rikkumise tõttu Lepingust tulenevate sanktsioonide rakendamisega.

6.6. Vedaja tasusumma vähendamine vormistatakse Lepingu lisas 8 toodud vormil, mis saadetakse vedaja poolt Lepingus näidatud kontakt e-posti aadressil iga kuu 10. kuupäevaks. Eelnev ei piira tellija õigust rakendada leppetrahve ja tasu vähendamist tulenevalt rikkumistest, mis on toimunud kuni 3 kuud enne tasusumma vähendamist. Kõik Lepingus sätestatud rahalised sanktsioonid arvatakse maha vedaja tasust ning need mahaarvamised kajastuvad Lepingu lisa 9 formaadis vormistatud aruandes, mis saadetakse vedaja poolt Lepingus näidatud kontakt e-posti aadressil kuu 15. kuupäevaks. Vedaja tasu loetakse tellija ühepoolse tahteavaldusega vähendatuks tellija poolt käesolevas punktis nimetatud lisa 8 vormi saatmisega vedaja e-postile.

6.7. Pooled on kokku leppinud, et eraldiseisva dokumendina leppetrahvide või muude rahaliste sanktsioonide nõudmise kohta kirjalikke nõudekirju ei koostata, vaid piisab puuduse või muu lepingurikkumise fikseerimisest aktis ning sellest tingitud sanktsiooni ja vastava vedaja tasu vähendamise kajastamisest Lepingu lisa 8 formaadis aruandes sõltumata vedaja poolt aruande allkirjastamisest. Kui vedaja ei ole Puuduste fikseerimise aktile (lisa 7) p 6.5 tähtajaks kirjalikult vastu vaielnud, puudub vedajal õigus vastu vaielda nimetatud puuduse alusel rakendatud leppetrahvile või tasust mahaarvamisele.

6.8. Pooled vabanevad vastutusest Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise korral, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, millised antud olukorras on vältimatud ja Poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei ja/või sõjaväeoperatsioonid, loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mis kujutavad endast vääramatut jõudu.

6.9. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva vältimaks ja vähendamaks võimaliku kahju teket.

6.10. Käesolevas Lepingus sätestatu ei välista täiendavate õiguskaitsevahendite kasutamist, mis tulenevad kohaldatavatest õigusaktidest.

6.11. Kui seadusest tulenev nõude esitamise, kujundusõiguse kasutamise või vedaja kohustuste rikkumisele tuginemise tähtaeg on lühem kui kuus kuud, loetakse see tellija suhtes kuuekuuliseks. Tähtaeg hakkab kulgema alates vedaja poolt tellija vastavasisulistest asjaoludest kirjalikus vormis teavitamisest.


7. Lepingu täitmistagatis (garantii)

7.1. Lepingu täitmistagatise suuruseks on vastavalt HD p 4.3.1 500 000 eurot.

7.2. Lepingu täitmistagatis loetakse Tellijale antuks, kui vedaja on tellijale esitanud:
7.2.1. maksekorralduse Lepingu p-s 7.1 nimetatud rahasumma deponeerimise kohta tellija arvelduskontole EE081010220236426228 või Euroopa Liidu liikmesriikide finantsjärelvalve kontrollile alluva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirja (edaspidi: Garantiikiri) originaaleksemplari, mille kohaselt on tellija õigustatud saama Garantiikirja alusel maksimaalselt Lepingu p-s 7.1 nimetatud rahasumma väljamakse tellija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul ja tellija poolt nimetatud summas. Garantiikiri ei tohi sisaldada tellija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Nimetatud lisatingimusi sisaldav Garantiikiri on käesolevas punktis nõutule mittevastav ning selle esitamist käsitletakse käesolevas punktis nõutava Garantiikirja esitamata jätmisena.

7.3. Lepingu sõlmimise järgselt antud esimene Garantiikiri peab kehtima vähemalt 1 aasta arvestatuna selle vedaja poolt tellijale üleandmise päevast.

7.4. Lepingu p-s 7.3 nimetatud Garantiikirjale järgnevalt on vedaja kohustatud andma tellijale Garantiikirjad, mis:
7.4.1. hakkavad kehtima hiljemalt eelmise Garantiikirja kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast ning
7.4.2. kehtivad arvestatuna eelmise Garantiikirja kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast vähemalt 1 aasta.

7.5. Vedaja on kohustatud Lepingu p-s 7.4 nimetatud Garantiikirja esitama tellijale hiljemalt 1 kuu enne eelneva Garantiikirja kehtivuse lõppemist.

7.6. Lepingu p-s 9.1 sätestatud Lepingu lõppemise tähtpäevale vahetult eelnevalt esitatav Garantiikiri peab kehtima vähemalt sellele Garantiikirjale eelnevalt antud Garantiikirja kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast kuni Lepingu p-s 9.1 sätestatud Lepingu lõppemise tähtpäevani.

7.7. Pärast Lepingu sõlmimist tellijale antav täitmistagatis antakse hiljemalt 5 tööpäeva enne Lepingu p-s 9.1 sätestatud Lepingu täitmise esimest päeva. Kui vedaja ei ole tähtaegselt täitmistagatist andnud, on tellijal õigus Lepingust taganeda ja nõuda vedajalt leppetrahvi, mille summa võrdub vedaja pakkumuse ja hindamistulemustelt järjekorras järgmise pakkumuse teinud pakkuja pakkumuse maksumuse vahega korrutatuna HD p 3 sätestatud ATL eeldusliku liiniveo mahuga.


8. Vääramatu jõud

8.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

8.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad lepingu täitmist.

8.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu
asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.


9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine

9.1. Leping kehtib 10. a. Teenuse osutamise eelduslik algus on 01.10.2019. Lepingu eelduslik lõpptähtaeg on 30.09.2029.

9.2. Juhul kui Lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt Lepingu sõlmimisele eelneva hankemenetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks Lepingu alusel liiniveo teostamise alustamine p 9.1 sätestatud eelduslikul alguskuupäeval, alustatakse liinivedu tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka käesolevas punktis sätestatud liiniveo teostamise eelduslikku lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas liiniveo teostamise alustamine viibis.

9.3. Ühenduse tegevusloa tähtaja lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise korral Leping lõpeb ennetähtaegselt, tellija poolt erakorralise ülesütlemisega ilma etteteatamistähtajata.

9.4. Tellijal on õigus lõpetada Leping ühepoolselt ennetähtaegselt, teatades sellest vedajale kirjalikult ette 30 (kolmkümmend) kalendripäeva, kui:
9.4.1. esineb vähemalt kolm vedaja-poolset Lepingu p 6.2 nimetatud olulist lepingurikkumist aastase perioodi jooksul;
9.4.2. vedaja või mõne tema alltöövõtja suhtes ilmneb kasvõi üks ühistranspordiseaduse § 48 lõike 1 p-des 1–6 nimetatud asjaoludest;
9.4.3. vedaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või saneerimine;
9.4.4. esineb mistahes muu asjaolu, mida võib pidada vedaja poolt Lepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks (sõltumata sellest, kas see on Lepingus leppetrahvide arvestuse alusena olulise lepingurikkumisena sõnaselgelt nimetatud või mitte) või mida arvestades ei saa tellijalt mõistlikult eeldada Lepingu jätkamist vedajaga, sh kuid mitte ainult kui vedaja või tema poolt rakendatavad alltöövõtjad või bussijuhid ei vasta õigusaktidest tulenevatele nõuetele või sõitjatelt laekub vedaja või tema bussijuhi suhtes korduvalt põhjendatud kaebusi.

9.5. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tellija poolt vedajast tingitud asjaoludel on tellijal õigus nõuda vedajalt leppetrahvi Lepingu täitmistagatise summa ulatuses ning realiseerida sel eesmärgil täitmistagatis.

9.6. Vedajal on õigus lõpetada Leping ühepoolselt ennetähtaegselt, teavitades sellest ette vähemalt 90 päeva, kui tellijast põhjustatud asjaolude tõttu ei ole vedaja alusetult saanud lepingulist tasu vähemalt kahel järjestikusel kalendrikuul ning võlgnevus vedaja ees ületab jooksva aasta viimase 2 kalendrikuu liiniläbisõidu ja kehtiva läbisõidutariifi korrutise summa. Nimetatud etteteatamistähtaeg hakkab kulgema vedaja poolt tellija kirjalikus vormis teavitamisest. Mistahes muus alusel ei ole vedajal õigust Lepingut ühepoolselt ennetähtaegselt üles ütelda.

9.7. Lepingu lõpetamisel ennetähtaegselt tellija poolt vedajast tingitud asjaolude tõttu on tellijal lisaks Lepingu p-s 6.3 sätestatud leppetrahvidele õigus realiseerida Lepingu täitmistagatis täies ulatuses, mis loetakse täiendavaks leppetrahviks Lepingu ülesütlemise eest (vt p 9.5). Käesolevas punktis nimetatud leppetrahv muutub sissenõutavaks alates tellija poolt vedajale Lepingu ülesütlemise teate esitamisest. Eeltoodu ei välista tellija õigust kasutada muid seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid, samuti esitada muid nõudeid, eelkõige nõuda Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tekkivate kahjude hüvitamist.

9.8. Lepingu lõpetamisel ennetähtaegselt tellija poolt vedajast tingitud asjaolude tõttu kohustub vedaja jätkama Lepingu täitmist seni, kuni tellija poolt leitud uus vedaja alustab veoteenuse osutamist. Tellijal on õigus sätestada lühem periood, mille vältel vedaja on kohustatud Lepingu täitmist jätkama.

9.9. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel p-des 9.6 või 9.10 sätestatud alustel tagastatakse vedajale Lepingu täitmise tagatis, arvestades sellest maha vedaja võlgnevused tellija ees.

9.10. Pooltel on alati õigus lõpetada Leping ennetähtaegselt poolte ühisel kirjalikul kokkuleppel.

9.11. Lepingu muutmine toimub Poolte kirjalikul kokkuleppel riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras.


10. Vaidluste lahendamine

10.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.

10.2. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma.

10.3. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks.


11. Teabe vahetamine

11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.

11.2. Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja info on ametlikult ning kooskõlas lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on poolele edastatud kirjas, sealhulgas elektronkirjas, lepingus märgitud või pärast lepingu sõlmimist kirjalikult teatatud postiaadressil või e-posti aadressil.

11.3. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.


12. Muud sätted

12.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise poole nõusolekuta.

12.2. Käesolev leping on kirjalikult vormistatud ja mõlemapoolselt digitaalselt allkirjastatud.

12.3. Juhul kui tellija või vedaja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele koheselt kirjalikult.

12.4. Kõik Lepingu ja Lepingu lisade muudatused jõustuvad poolte poolt allakirjutamise hetkest või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.


13. Poolte andmed ja allkirjad:

   

VEDAJA

TELLIJA

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

 

 

AS SEBE

MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus

Registrikood 10077848

Registrikood 80375665

Aadress: Kassisilma 24, Räni alevik,

Aadress: Pikk tn 13, Pärnu, 80010,

61708 Tartumaa

Pärnu linn

Telefon: 6064969

Telefon: 17018

e-post: sebe@sebe.ee

e-post: info@pytk.ee

pank, a/arve AS SEB pank

pank, a/arve SEB Eesti Ühispank

EE921010220005002019

EE081010220236426228

Kontaktisik:

Kontaktisik:

Üllar Kaljuste

Avo Rahu

Telefon 5090936

Telefon 17018

e-post: ullar.kaljuste@sebe.ee

e-post: avo@pytk.ee

 

 

Lisa 2 Avaliku liiniveo aruanne maanteetranspordis

Lisa 3 Liinikilomeetrid liinide kaupa

Lisa 4 Ebaregulaarsete veootsade aruanne

Lisa 5 Läbisõit ja bussitüübid reiside kaupa

Lisa 6 Nõudeliinide tegelikult teostatud töömahu aruanne

Lisa 7 Puuduste fikeerimise akt

Lisa 8 Tasusumma vähendamise aruanne

Lisa 9 Tasusumma arvestus

Lisa 10 Piletimüügiseadme üleandmis-vastuvõtu akt

/otsingu_soovitused.json