Teksti suurus:

Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:22.03.2022
Avaldamismärge:RT I, 12.03.2022, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
08.03.2022 otsus nr 77

Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 23.02.2022

§ 1.  Rahvastikuregistri seaduse muutmine

Rahvastikuregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui see on vältimatult vajalik käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetluse läbiviimiseks, võib haldusorgan Siseministeeriumi kooskõlastusel eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal erinevalt käesolevas seaduses sätestatust:
1) asendada isikliku kohale ilmumise nõude muu sobiliku nõudega, mis tagab haldusmenetluse läbiviimiseks vajaliku isikusamasuse tuvastamise ja isiku tahte väljaselgitamise;
2) hinnata haldusorganile esitatud vorminõuetele mittevastava dokumendi usaldusväärsust ja kasutada seda menetluse läbiviimisel, kui isikul ei ole võimalik esitada vorminõuetele vastavat dokumenti.”;

2) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib rahvastikuregistri, selle toimimise või rahvastikuregistri andmete turvalisusele tekkinud ohu tõttu Vabariigi Valitsuse korraldusega või vastutava töötleja otsusega rahvastikuregistri kasutamise osaliselt või täielikult peatada.”;

3) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 30 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 44 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kujul andmete väljastamisel peab esinema andmetele juurdepääsuks käesoleva seaduse § 44 punktides 2–4 sätestatud alus.”;

7) paragrahvi 50 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juurdepääsu võimaldamine otsustatakse haldusaktiga, milles sätestatakse käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud juurdepääsu viisist ja väljastatavatest andmetest olenevalt järgmised tingimused:”;

8) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikule antakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääs käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 või 5 alusel isikukoodi andmiseks ning kohaliku omavalitsuse üksuse läbiviidava käesoleva seaduse 9.–14. peatükis nimetatud haldusmenetluse käigus rahvastikuregistri andmete muutmiseks. Juurdepääs antakse pärast seda, kui vastutav töötleja on kontrollinud, et ametnikul on menetluse läbiviimiseks ja rahvastikuregistri kasutamiseks vajalikud oskused ja teadmised. Mõjuval põhjusel võib juurdepääsu anda oskusi ja teadmisi kontrollimata.”;

9) paragrahvi 51 lõike 5 punktist 3 jäetakse välja sõnad „uuringute või”;

10) paragrahvi 51 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) juurdepääsu soovitakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud andmetele uuringute eesmärgil ja õigustatud huvi aluseks ei ole teenuse osutamine avaliku ülesande täitjale.”;

11) paragrahvi 52 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või andmete väljastamise”;

12) paragrahvi 52 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Püsijuurdepääsuga andmetöötleja on kohustatud tagama juurdepääsu vaid neile rahvastikuregistri andmetele, millele juurdepääsu tagamise kohustus tuleneb seadusest või seaduse alusel kehtestatud õigusaktist või millele juurdepääsu tagamise õigus on sätestatud käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis.

(3) Volitatud töötleja ja püsijuurdepääsuga andmetöötleja on kohustatud tagama juurdepääsu üksnes neile andmetele, mille saamise õigus taotlejal on.”;

13) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isiku juurdepääsu rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele tagab:
1) volitatud töötleja turvalise veebikeskkonna kaudu;
2) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus;
3) muu asutus või isik, kellel on andmetele juurdepääsu tagamise kohustus või õigus, lähtudes käesoleva seaduse § 52 lõikest 2.”;

14) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmetele tagab juurdepääsu isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.

(12) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 nimetatud andmetele tagab volitatud töötleja juurdepääsu ka muul moel kui ainult veebikeskkonna kaudu.

(13) Käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa andmetele juurdepääsu tagamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

15) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui käesoleva seaduse § 44 punktis 3 sätestatud juhul taotletakse ühes kuus samal eesmärgil andmete väljastamist kuni 20 isiku kohta, väljastab andmed käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 5 nimetatud viisil maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.”;

16) paragrahvi 54 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui esineb käesoleva seaduse § 51 lõikes 5 sätestatud keeldumise alus, võib andmetele juurdepääsu tagaja küsida taotleja soovil enne keelduva otsuse tegemist isikult, kelle andmete väljastamist soovitakse, nõusolekut tema andmed väljastada, või edastada isikule taotleja andmed. Nõusoleku saamise korral väljastatakse taotlejale andmed.”;

17) paragrahvi 55 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Püsijuurdepääsuga andmetöötleja töötajale annab andmete töötlemise õiguse rahvastikuregistri volitatud töötleja või püsijuurdepääsuga andmetöötleja käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis sätestatu kohaselt.”;

18) paragrahvi 58 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 sätestatud andmetele ja § 100 lõikes 1 sätestatud kontaktandmetele juurdepääsu õigust ei ole õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui:
1) kontaktandmed on esitatud kohaliku omavalitsuse üksusele muu menetluse käigus;
2) kontaktandmetele juurdepääsu õigustatud huvi aluseks on teenuse osutamine avaliku ülesande täitjale.”;

19) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isikul on õigus tutvuda käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetega enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate kohta käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 11 ja 12 sätestatud juhul tasuta, välja arvatud käesoleva seaduse § 61 lõikes 11 nimetatud juhul.”;

20) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui isikule väljastatakse käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud isiku enda, tema alaealiste laste või eestkostetavate kohta digitaaltempliga või digitaalallkirjaga kinnitatud andmed käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 1 nimetatud viisil, tasutakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(12) Käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul tasutakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(13) Käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulu hüvitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.”;

21) paragrahvi 66 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktides 1 ja 6 sätestatud juhtudel elukohateate kohaliku omavalitsuse üksusesse või konsulaarseaduses sätestatud korras isiku teate Eesti välisesindusse saabumise kuupäev;”;

22) paragrahvi 69 lõiked 2 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 72 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ruumi omaniku taotlusel väljastab talle selle isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on omanikule kuuluva ruumi aadress:
1) volitatud töötleja turvalises veebikeskkonnas;
2) ruumi asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus;
3) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.”;

24) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul ei ole tegemist ruumi asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega, tasutakse andmete väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul ei ole tegemist ruumi asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega, hüvitatakse andmete väljastamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulu maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.”;

25) paragrahvi 80 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välisriigi elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab rahvastikuregistri subjekt elukohateate rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja käesoleva seaduse §-s 95 nimetamata isik rahvastikuregistris Eesti elukoha puudumise korral volitatud töötlejale.”;

26) paragrahvi 81 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohateate andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, teeb kohaliku omavalitsuse üksus kande rahvastikuregistrisse ametniku vahetu sekkumiseta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kande tegemise täpse korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

27) paragrahvi 91 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid ei ole kuue kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi alusel elukoha andmete muutmist muudetud, lõpetatakse tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris.”;

28) paragrahvi 96 lõikest 3 jäetakse välja sõna „, kontaktandmete”;

29) paragrahvi 97 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul kantakse viibimiskoha aadressina rahvastikuregistrisse sama aadress, mis on varem kantud registrisse isiku lisa-aadressina, lõpetatakse aadressi kehtivus lisa-aadressina.”;

30) seadust täiendatakse §-ga 991 järgmises sõnastuses:

§ 991. Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega seotud sätete kohaldamine

(1) Lisa-aadressi esitamisel käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud viisil peab ruum, mille aadressi isik lisa-aadressina esitab, vastama käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud nõuetele.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus keeldub lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest peale käesoleva seaduse §-s 101 sätestatu ka käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alustel.

(3) Ruumi omanikku teavitatakse temale kuuluva ruumi aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse lisa-aadressina, lähtudes käesoleva seaduse §-st 72.

(4) Aadressiandmete muutumise korral kohaldatakse lisa-aadressi muutmisele käesoleva seaduse § 94 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.”;

31) seaduse 14. peatükki täiendatakse §-ga 1011 järgmises sõnastuses:

§ 1011. Lisa-aadressi kehtivuse lõpetamine ruumi omaniku nõudmisel

Kui isik ei kasuta omanikule kuuluvat ruumi oma teise alalise või peamise elukohana, on ruumi omanikul õigus esitada taotlus rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressi kehtivuse lõpetamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volitatud töötlejale otse või püsijuurdepääsuga andmetöötleja kaudu.”;

32) seadust täiendatakse §-ga 1101 järgmises sõnastuses:

§ 1101. Riigi täpsusega säilitatud elukoha aadressi andmete kehtivuse lõpetamine

Kui enne käesoleva paragrahvi jõustumist on Euroopa Liidu kodanikul, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul tekkinud käesoleva seaduse § 91 lõike 2 ja § 110 alusel riigi täpsusega elukoha aadress, lõpetatakse tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris kuus kuud pärast käesoleva paragrahvi jõustumist.”;

33) seaduse 16. peatükki täiendatakse §-dega 1123 ja 1124 järgmises sõnastuses:

§ 1123. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku oskuste ja teadmiste kontrollimine

Käesoleva seaduse § 50 lõikes 21 nimetatud oskusi ja teadmisi ei kontrollita isiku puhul, kellel on käesoleva paragrahvi jõustumisel § 50 lõikes 21 nimetatud juurdepääs rahvastikuregistri andmetele.

§ 1124. Seaduse § 80 lõike 1, § 81 lõike 2 ja § 991 rakendamine

Käesoleva seaduse § 80 lõike 1, § 81 lõike 2 ja § 991 rakendamiseks luuakse rahvastikuregistri tehniline valmisolek 2024. aasta 1. jaanuariks.”.

§ 2.  Konsulaarseaduse muutmine

Konsulaarseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui turvalises veebikeskkonnas esitatud taotluses esitatud andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, registreeritakse püsiv elukoht konsulaarametniku otsuseta.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 752 järgmises sõnastuses:

§ 752. Seaduse § 37 lõike 11 rakendamine

Käesoleva seaduse § 37 lõike 11 rakendamiseks luuakse rahvastikuregistri tehniline valmisolek 2024. aasta 1. jaanuariks.”.

§ 3.  Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine

Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui see on vältimatult vajalik käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetluse läbiviimiseks, võib haldusorgan Siseministeeriumi kooskõlastusel eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal erinevalt käesolevas seaduses sätestatust:
1) asendada isikliku kohale ilmumise nõude muu sobiliku nõudega, mis tagab perekonnaseisutoimingu tegemiseks vajaliku isikusamasuse tuvastamise ja isiku tahte väljaselgitamise;
2) lühendada, peatada või pikendada tähtaega, kui see on vajalik isiku õiguste kaitseks;
3) hinnata perekonnaseisuasutusele esitatud perekonnaseisukande tegemise aluseks oleva vorminõuetele mittevastava dokumendi usaldusväärsust ja kasutada seda perekonnaseisutoimingu tegemisel, kui isikul ei ole võimalik esitada vorminõuetele vastavat dokumenti.”;

2) paragrahvi 3 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „sellest tulenevaid”;

3) paragrahvi 3 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Siseministeerium juhendab perekonnaseisuasutusi perekonnaseisutoimingute tegemise küsimustes, muudab ja parandab perekonnaseisuandmeid, annab perekonnaseisudokumentidest väljavõtteid ja ärakirju, teeb perekonnaseisudokumentide ja kohtulahendite alusel andmehõivekandeid ning nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, säilitab Siseministeeriumile üleantud perekonnaseisudokumente, teeb perekonnaseisukandeid käesoleva seaduse § 361 ja § 7 lõike 41 kohaselt ning seaduses sätestatud juhtudel muid perekonnaseisutoiminguid.”;

4) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Perekonnaseisukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), välja arvatud juhul, kui:
1) õigusakt näeb ette teisiti;
2) dokument edastatakse diplomaatilise või ametliku kanali kaudu või
3) tegemist on surma tõendavate andmetega, mille usaldusvääruses on kannet tegev ametnik veendunud.”;

5) paragrahvi 6 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „kanalite kaudu” sõnadega „või kui tegemist on surma tõendavate andmetega, mille usaldusväärsuses on kannet tegev ametnik veendunud”;

6) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui perekonnaseisutoimingu tegemise avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas ja esitatud andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, teeb rahvastikuregistri vastutav töötleja kande rahvastikuregistrisse perekonnaseisuametniku vahetu sekkumiseta.

(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud kande tegemise täpse korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

7) paragrahvi 7 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui rahvastikuregistrisse ei ole ajutiselt võimalik kannet teha, tehakse kanne paberil. Paberil tehtud kanne võetakse rahvastikuregistrisse üle andmehõivekandega niipea, kui see on taas võimalik.”;

8) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse alusel tehtud abielu ja abielulahutuse kandest tuleb viivitamata teha kande tegija allkirjastatud väljatrükk.”;

9) paragrahvi 7 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Väljatrüki edastamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

10) paragrahvi 151 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tõend väljastatakse kas elektrooniliselt või paberil.”;

11) paragrahvi 151 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „perekonnaseisuasutuse” sõnadega „väikese riigivapi”;

12) paragrahvi 19 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „suure” sõnaga „väikese”;

13) paragrahvi 23 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui isadus võetakse omaks pärast lapse sünni registreerimist, esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus, samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuametnikule isiklikult või notariaalselt tõestatud vormis.”;

15) paragrahvi 26 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 11”;

16) paragrahvi 27 pealkiri ja sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 27. Pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses esitatavad lisaandmed

Kui isadus võetakse omaks pärast lapse sünni registreerimist, märgitakse isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatutele järgmised andmed:”;

17) paragrahvi 361 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmeriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmed on rahvastikuregistri seaduse § 91 või 110 alusel säilitatud riigi täpsusega, ei loeta seda käesoleva paragrahvi tähenduses Eestis elamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul.

(8) Loetakse, et isik on käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses elanud Eestis vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist, ka juhul, kui abiellumisavalduse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul on tema rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukoha andmete kehtivus vähem kui kuueks kuuks:
1) katkenud rahvastikuregistri seaduse § 91, 93 või 94 alusel või
2) säilitatud rahvastikuregistri seaduse § 91 alusel riigi täpsusega.”;

20) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmeriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmed on rahvastikuregistri seaduse § 91 või 110 alusel säilitatud riigi täpsusega, ei loeta seda käesoleva paragrahvi tähenduses Eestis elamiseks.”;

21) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui välisriigis aset leidnud surma tõendamiseks ei ole võimalik esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perekonnaseisudokumenti, otsustab kannet tegev ametnik, kas esitatud surmaandmed on kande tegemiseks usaldusväärsed ja kas olemasolevate andmete alusel teha andmehõivekanne või mitte.”;

22) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Välisriigi edastatud surmaandmete alusel ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, kui Siseministeerium on veendunud surmaandmete usaldusväärsuses, võib andmehõivekande teha rahvastikuregistri volitatud töötleja.”;

23) paragrahvi 52 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „perekonnaseisutoimingute tegemisel”;

24) paragrahv 554 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 554. Perekonnaseisuakti andmete kohta tehtud kannete kehtivuse lõppemine

(1) Kui rahvastikuregistrisse on kantud enne 1995. aasta 1. jaanuari tehtud abielulahutuse kohtuotsuse alusel andmed kahe abielulahutuse akti kohta, tehakse rahvastikuregistri kannetesse korduvuse märge ja sellega lõpeb ajaliselt hilisema akti kohta tehtud kande kehtivus.

(2) Kui rahvastikuregistrisse on kantud andmed nii abielulahutuse kui ka ühe abikaasa surma kohta ning abikaasa surmaaeg on abielulahutuse kuupäevast varasem, tehakse abielulahutuse kandesse märge abikaasa surma kohta ja sellega lõpeb abielulahutuse kande kehtivus.

(3) Kui rahvastikuregistrisse on kantud andmed sama perekonnasündmuse kohta erinevatelt perekonnaseisudokumentidelt, mille andmetes ei ole olulisi erinevusi, tehakse hiljem koostatud dokumendi alusel tehtud rahvastikuregistri kandesse korduvuse märge ja sellega lõpeb ajaliselt hilisema akti kohta tehtud kande kehtivus.

(4) Vajaduse korral muudetakse märke tegemise käigus kehtivuse kaotava kande alusel kehtima jääva rahvastikuregistri kande andmeid.”;

25) paragrahv 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 56. Perekonnaseisudokumentide säilitamine

Perekonnaseisudokumendid, mis loetakse arhivaalideks, antakse üle Rahvusarhiivi, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 110 aastat pärast nende koostamist.”;

26) seadust täiendatakse §-ga 563 järgmises sõnastuses:

§ 563. Seaduse § 7 lõike 41 rakendamine

Käesoleva seaduse § 7 lõike 41 rakendamiseks luuakse rahvastikuregistri tehniline valmisolek 2024. aasta 1. jaanuariks.”.

§ 4.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 17. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1. jagu
Rahvastikutoimingud”;

2) paragrahvi 340 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõna „paberkandjal”;

3) paragrahvi 340 lõiked 11 ja 21 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 340 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136), alusel mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava perekonnasündmuse korduva tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.”;

5) paragrahv 3411 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 3411. Rahvastikuregistri andmete väljastamise taotluse läbivaatamine isiku õigustatud huvi korral

Isiku õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise taotluse läbivaatamise eest perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32 sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuses tasutakse riigilõivu ühe isiku andmete kohta 15 eurot.”;

6) paragrahvi 3412 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.”;

7) seaduse 17. peatüki 1. jao 3. jaotist täiendatakse §-dega 3413 ja 3414 järgmises sõnastuses:

§ 3413. Rahvastikuregistri andmete väljastamine isikule tema, tema alaealise lapse, eeskostetava või surnud abikaasa kohta

Isikule rahvastikuregistri seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud rahvastikuregistri andmete väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot ja notari poolt väljastamisel 5 eurot.

§ 3414. Ruumi omanikule isiku kohta, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on temale kuuluva ruumi aadress, rahvastikuregistrist andmete väljastamise taotluse läbivaatamine

Ruumi omanikule isiku kohta, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on temale kuuluva ruumi aadress, rahvastikuregistrist andmete väljastamise taotluse läbivaatamise eest perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32 sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, mis ei ole ruumi asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus, tasutakse riigilõivu 10 eurot.”.

§ 5.  Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 13, 14, 19, 20, 23 ja 24, § 3 punktid 7, 8 ja 9 ning § 4 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json