Teksti suurus:

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.03.2022
Avaldamismärge:RT I, 12.03.2022, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
08.03.2022 otsus nr 78

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 23.02.2022

§ 1.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 ja § 19 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „üle 10 000 euro” tekstiosaga „vähemalt 10 000 eurot”;

2) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kuni üheaastase perioodi jooksul” tekstiosaga „, või kui klient või tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punktis 3”;

3) paragrahvi 2 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva seaduse kohaldamisel virtuaalvääringu teenuse pakkujatele lähtutakse teenusepakkuja tegelikust tahtest ning tema tegevuse olemusest ja eesmärgist.”;

4) paragrahvi 3 punktis 91 asendatakse tekstiosa „10 ja 101” tekstiosaga „10–103”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 102 ja 103 järgmises sõnastuses:

„102) virtuaalvääringu ülekande teenus on teenus, mis võimaldab teha vähemalt osaliselt elektrooniliselt tehingu virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu algataja nimel eesmärgiga teisaldada virtuaalvääring saaja virtuaalvääringu rahakotti või -kontole, sõltumata sellest, kas tehingu algataja ja saaja on üks ja sama isik või kas tehingu algataja ja saaja kasutavad sama teenusepakkujat;
103) virtuaalvääringu väljastamisega seonduva väljastaja eest või nimel avaliku või suunatud pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine;”;

6) paragrahvi 19 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „üle 15 000 euro” tekstiosaga „vähemalt 15 000 eurot”;

7) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:

„(24) Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka iga kord, kui osutab käesoleva seaduse § 8 punktis 1 nimetatud teenust.”;

8) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) sidevahendite andmed.”;

10) paragrahvi 25 lõikes 11 asendatakse sõnad „ärisuhte väliselt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel” sõnadega „juhuti tehinguna tehtud rahaülekannete puhul”;

11) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Virtuaalvääringu teenuse pakkujal on keelatud osutada ärisuhte väliselt teenuseid.”;

12) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Krediidiasutusel, finantseerimisasutusel ja virtuaalvääringu teenuse pakkujal on keelatud sõlmida lepingut või teha otsust anonüümse konto, hoiuraamatu, virtuaalvääringu rahakoti või hoiulaeka avamise kohta. Keeldu rikkuv tehing on tühine.”;

13) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 22–28 järgmises sõnastuses:

„(22) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab isikusamasuse tuvastamisel koguma kontaktandmetena vähemalt isiku telefoninumbri ja elektronposti aadressi.

(23) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud virtuaalvääringu vahetamise ja ülekandeteenuse puhul kohaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 24, 25 ja 27 sätestatud hoolsusmeetmeid.

(24) Tehingu algataja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tuvastab virtuaalvääringu vahetamise ja ülekandmise tehingu tegemisel iga kliendi isikusamasuse vastavalt käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatule ning kogub tehingu algataja kohta vähemalt järgmised andmed:
1) füüsilise isiku puhul nimi, tehingu kordumatu tunnus, maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number ning isikukood või sünniaeg, sünnikoht ja elukoha aadress;
2) juriidilise isiku puhul nimi, tehingu kordumatu tunnus, maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, registrikood, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon) ja asukoha aadress.

(25) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja kogub virtuaalvääringu vahetamise ja ülekandmise tehingu tegemisel virtuaalvääringu või ülekande saaja kohta tehingu kordumatu tunnuse andmed ning maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaatori andmed juhul, kui maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaatori andmeid kasutatakse tehingu tegemiseks.

(26) Tehingu kordumatu tunnus käesoleva paragrahvi tähenduses on virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt vastavalt tehingu tegemiseks kasutatud süsteemi protokollile määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon, mis võimaldab tehingut jälgida tehingu algatajast ülekande saajani.

(27) Tehingu algataja virtuaalvääringu teenuse pakkuja edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 24 ja 25 nimetatud andmed viivitamata ja turvaliselt saaja virtuaalvääringu teenuse pakkujale. Andmete edastamise võib korraldada koos maksejuhiste kogumi edastamisega saaja virtuaalvääringu teenuse pakkujale või saaja krediidi- või finantseerimisasutusele.

(28) Kui saaja virtuaalvääringu rahakotil puudub virtuaalvääringu teenuse pakkuja või saaja teenusepakkuja ei ole võimeline andmeid vastu võtma või töötlema, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 27 kirjeldatud kohustus täidetuks, kui tehingu algataja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tagab tehingute jälgimise reaalajas ja iga tehingu riskianalüüsi, kasutades selleks ette nähtud tehnoloogilist lahendust, ning kui tehingu algataja virtuaalvääringu teenuse pakkuja säilitab käesoleva paragrahvi lõigetes 24 ja 25 nimetatud andmed viisil, mis võimaldab need järelevalve- või uurimisasutuse vastavasisulise päringu korral viivitamata esitada.”;

14) paragrahvi 42 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Makseteenuse pakkujal ja virtuaalvääringu teenuse pakkujal on keelatud kliendi maksejuhist täita või rahalisi vahendeid või virtuaalvääringut kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab riskianalüüsi alusel kehtestatud sisemiste protseduurireeglitega kooskõlas kehtestama, millisel juhul saadetakse virtuaalvääring tehingu algatajale tagasi ja millisel juhul ei tehta seda tehingu saajale kättesaadavaks. Käesoleva seaduse § 25 lõike 28 kohaldamisel peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja suurema riski olemasolu tuvastamisel ja §-s 49 sätestatud korras Rahapesu Andmebüroole kahtlasest tehingust teatamise kaalumisel võtma arvesse tehingu algataja ja saaja andmete täielikkust ja piisavust.”;

15) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab säilitama käesoleva seaduse § 25 lõigetes 22–25, 27 ja 28 sätestatud kohustuste täitmisega seonduvaid dokumente, dokumentide koopiaid ja andmeid viis aastat pärast kliendiga ärisuhte lõppemist.”;

16) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse sõnad „teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis” sõnadega „teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis”;

17) paragrahvi 55 lõikes 4 asendatakse läbivalt sõnad „volitatud ametnik” sõnadega „volitatud ametnik või töötaja”;

18) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ja selle töötlemise õigus on ainult Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja töötajal. Käesoleva seaduse alusel võib Rahapesu Andmebüroo juht kehtestada teabele juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Rahapesu Andmebüroo ametnikud, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele, on kohustatud hoidma saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud teavet tähtajatult.”;

19) paragrahvi 60 lõike 6 teises lauses asendatakse sõna „ametniku” sõnadega „ametniku ja töötaja”;

20) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 61. Rahapesu Andmebüroo ametnikule ja töötajale esitatavad nõuded”;

21) paragrahvi 61 lõikes 1 asendatakse sõnad „ametnikuks võib nimetada” sõnadega „ametniku ja töötajana võib teenistusse või tööle võtta”;

22) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rahapesu Andmebüroo ametnik ja töötaja on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses neile seoses teenistus- või tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas panga-, äri-, ameti-, kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusega või info jagamise piiranguga teavet, ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud teenistus- või töökohustuste täitmist või teenistus- või töösuhte lõppemist.”;

23) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses:

§ 611. Taustakontroll

(1) Rahapesu Andmebüroosse ametniku ametikohale või töötaja töökohale sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ja töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning koguda andmeid järgmiste asjaolude kohta:
1) isiku kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed, töötamise andmed ning andmed hariduskäigu kohta;
2) andmed isikule kuriteo tahtliku toimepanemise eest määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ja karistuse täitmisele pööramise kohta;
3) andmed isiku vastu alustatud kriminaalmenetluste kohta, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta;
4) andmed isikule viimase viie aasta jooksul majandusalaste, finantsalaste, ametialaste, varavastaste, avaliku usalduse vastaste ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvate väärtegude toimepanemise ning teiste väärtegude korduva toimepanemise eest määratud karistuste kohta;
5) andmed isiku seotuse kohta kuritegeliku ühendusega või ühendusega, mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.

(2) Rahapesu Andmebüroosse ametniku ametikohale või töötaja töökohale kandideerimisel peab isik täitma Rahapesu Andmebüroo juhi kehtestatud vormis isikuankeedi, milles tuleb märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava isiku ameti- või töökohale sobivust. Kontrollitavalt isikult võib ankeedis küsida informatsiooni ka sugulaste ja hõimlaste (vanem, õde, vend, laps ja abikaasa) kohta ning temaga abieluga sarnanevas suhtes oleva isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta. Isikuankeedis küsitud andmeid säilitatakse viis aastat isiku ameti- või töökohale kandideerimisest või teenistus- või töösuhte lõppemisest arvates.

(3) Rahapesu Andmebüroo juhil ja tema volitatud ametnikul on õigus isikuankeedis esitatud andmete kontrollimiseks ning isiku sobivuse hindamiseks:
1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja teised isikuomadused ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida, kas kontrollitavat isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo või väärteo eest, mis võiks kahtluse alla seada tema laitmatu maine, kas isikut on karistatud vangistusega või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, sealhulgas saada andmeid karistusregistri arhiivist;
4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid kontrollitava isiku isikuandmeid.

(4) Rahapesu Andmebüroo juhil ja tema volitatud ametnikul on õigus isikuankeedis esitatud sugulaste ja hõimlaste ning abieluga sarnanevas suhtes oleva isiku kohta vajaliku info kogumiseks:
1) kontrollida Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvaid andmeid;
2) kontrollida, kas isikule on määratud tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistus, mille andmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
3) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isiku kohta käivaid andmeid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud andmed võivad olla Rahapesu Andmebüroole aluseks keelduda isiku ametikohale nimetamisest või temaga töölepingu sõlmimisest. Keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata.

(6) Rahapesu Andmebüroo võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud andmeid kontrollida ametikohale nimetatud või tööle võetud isiku suhtes ka teenistus- või töösuhte ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku ametikohale nimetamise või tööle võtmise. Teenistus- või töösuhtes olemise ajal isiku sobivuse hindamisel ilmnenud asjaolud võivad olla isiku teenistusest vabastamise või töölepingu ülesütlemise aluseks, kui need toovad endaga kaasa isiku vastu usalduse kaotuse või oleksid välistanud tema ametikohale nimetamise või tööle võtmise.”;

24) paragrahvi 62 lõikeid 2 ja 4 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametnikuga” sõnadega „ja töötajaga”;

25) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametniku” sõnadega „ja töötaja”;

26) paragrahvi 69 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametnike teenistussuhetega” sõnadega „ja töötajate töösuhetega”;

27) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Virtuaalvääringu alase tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) varade ja aktsia- või osakapitali suurus ning seda ja selle sissemaksmist tõendavad dokumendid;
2) taotleja algbilanss ja ülevaade tuludest, kuludest, kasumist ja rahavoogudest ning nende aluseks olevatest eeldustest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne tegevusloa taotluse esitamisele eelnenud kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded, juhul kui need ei ole esitatud ja tehtud kättesaadavaks riigi poolt peetavates andmebaasides;
3) käesoleva seaduse §-s 701 sätestatud nõuetele vastav äriplaan;
4) vastavalt käesoleva seaduse §-le 13 koostatud riskiisu kindlaksmääramise ja riskihinnangu dokumentatsioon;
5) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste süsteemide ning muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide kohta, sealhulgas teenuse järjepidevuse ja kliendi varade kaitsmise tagamiseks kasutatavate turvameetmete kirjeldus, talituspidevuse tagamise meetmete kirjeldus ja tegevuse tehnilise korralduse tase;
6) kirjeldus kavandatavate teenuste osutamisel kasutatavatest infotehnoloogilistest süsteemidest ja muudest tehnoloogilistest vahenditest, millega teenuse osutaja tagab käesoleva seaduse § 25 lõigetes 24 ja 25 sätestatud andmete edastamise ning kliendi ja tema tegelike kasusaajate tuvastamise, kliendile riskiastme määramise ning ärisuhte tehingute ja klientide tuvastamise ning jälgimise viisil, mis võimaldab täita käesolevas seaduses sätestatud kohustusi ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud erikohustusi, sealhulgas tuvastada suuremat riski iseloomustavad asjaolud ja kahtlased tehingud ning nendest viivitamata teatada;
7) iga aktsionäri, osaniku või liikme omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arv;
8) taotleja audiitorettevõtja ja siseaudiitori andmed, mis sisaldavad nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja sünnikohta või registrikoodi;
9) taotlejas olulist osalust omavate isikute andmed, mis sisaldavad nime, isikukoodi, selle puudumise korral sünniaega, sünnikohta, kodakondsust, elukoha aadressi, ametikohta ja kontaktandmeid;
10) andmed äriühingute kohta, milles taotleja juhtorgani liikme või taotlejas olulist osalust omava isiku osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures andmed sisaldavad iga äriühingu nime, asukohta, registrikoodi ning taotleja juhtorgani liikmele või taotlejas olulist osalust omavale isikule kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arvu.”;

28) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Virtuaalvääringu alast tegevusluba ei saa teisele isikule üle anda.”;

29) paragrahvi 70 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, esitab ta tegevusloa taotluses selle tütarettevõtja kohta lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning vajaduse korral ka käesoleva paragrahvi lõigetes 32 ja 4 nimetatud andmed ning dokumendid.”;

30) seadust täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses:

§ 701. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan

(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise ülesehituse ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning plaanitavate teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:
1) tulude ja kulude suurus tegevusalade kaupa;
2) teenuse osutamisega seotud kohustused;
3) taotleja varade ja aktsia- või osakapitali suurus;
4) strateegia, konkurendid ja tegutsemiseks kavandatav turuosa;
5) kavandatav tegevus, osutatavad teenused, pakutavad tooted ja eeldatavad kliendid, sealhulgas Eesti ja teiste riikide residentidest klientide eelduslik osakaal, ning osutatavate teenuste mahud;
6) bilansside ja finantsnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused;
7) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia;
8) vahendajad ja muud isikud ning teenused, mida kasutatakse taotleja äritegevuses;
9) muud tähtsust omavad asjaolud.

(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan esitatakse vähemalt kahe aasta kohta.”;

31) paragrahvi 71 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloa taotluse lahendab Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest arvates. Rahapesu Andmebüroo otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani. Kui Rahapesu Andmebüroo ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba antuks vaikimisi.

(2) Kui ettevõtja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 70 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged või eksitavad või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, jätab Rahapesu Andmebüroo taotluse läbi vaatamata.”;

32) paragrahvi 72 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 72. Tegevusloa kontrolliese ja tegevusloa andmisest keeldumise alused”;

33) paragrahvi 72 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotlev ettevõtja peab vastama §-des 721–725 sätestatud nõuetele.”;

35) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Rahapesu Andmebürool on õigus keelduda virtuaalvääringu alase tegevusloa andmisest, kui:
1) ettevõtja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle piisava järelevalve teostamist või see on takistatud teise riigi, kus isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, on asutatud, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu;
2) ettevõtja esitatud andmetest selgub, et tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga või tema äritegevusel ei ole peale Eesti tegevuskoha ning Eestis asuvate juhatuse liikmete märkimisväärseid seoseid Eestiga;
3) ettevõtja esitatud sise-eeskirjad ei ole taotleja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad, proportsionaalsed ja üheselt mõistetavad või on kehtiva õigusega vastuolus;
4) ettevõtja infotehnoloogilised süsteemid ja muud tehnoloogilised vahendid ei ole teenuse osutamiseks piisavad;
5) esineb kahtlus aktsia- või osakapitali legaalses päritolus;
6) ettevõtjale või ettevõtjas olulist osalust omavale isikule on varem väljastatud tegevusluba, mis on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punkti 2, 4, 7, 8 või 9 või lõike 2 punkti 1, 2, 3, 4, 5, 6 või 7 või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 1 punkti 1 või 3 või lõike 2 punkti 2 või 3 alusel.”;

36) paragrahvi 72 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Isikul ei ole korrektset ärialast mainet, kui Rahapesu Andmebüroo on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Isiku ärialane maine ei ole korrektne muu hulgas, kui:
1) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud ettevõtja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo;
3) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes kehtib ärikeeld või teataval erialal või ametikohal töötamise keeld või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest;
4) ta ei ole suuteline korraldama ettevõtja tegevust selliselt, et investorite ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;
5) ta on esitanud Rahapesu Andmebüroole valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata;
6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.”;

37) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Virtuaalvääringu alase tegevusloa taotleja, taotleja juhtorgani liige ja taotlejas olulist osalust omav isik ei või kahe aasta jooksul Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmisest keeldumise või käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punkti 2, 4, 7, 8 või 9 või lõike 2 punkti 1, 2, 3, 4, 5, 6 või 7 või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 1 punkti 1 või 3 või lõike 2 punkti 2 või 3 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada.”;

38) seadust täiendatakse §-dega 721–726 järgmises sõnastuses:

§ 721. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapital

(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapital peab olema:
1) vähemalt 100 000 eurot, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab ühte või mitut käesoleva seaduse § 3 punktis 10, 101 või 103 nimetatud teenust;
2) vähemalt 250 000 eurot, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenust.

(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja asutamisel uue äriühinguna võib osa- või aktsiakapitali sissemakse olla ainult rahaline.

§ 722. Nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahenditele

(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid peavad igal hetkel vastama ühele järgmistest suurustest, olenevalt sellest, kumb on suurem:
1) käesoleva seaduse § 721 lõikes 1 sätestatud osa- või aktsiakapitali suurus;
2) vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 6 sätestatud arvutusmetoodikale arvutatud omavahendite suurus.

(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid koosnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklites 26–30 sätestatud esimese taseme põhiomavahenditest koos nimetatud määruse artiklis 36 sätestatud mahaarvamistega, sealjuures ei kohaldata mahaarvamisele nimetatud määruse artiklites 46 ja 48 sätestatud künnisega seotud erandeid.

(3) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab üksnes käesoleva seaduse § 3 punktis 10 või 103 nimetatud teenust, ei tohi virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid olla väiksemad kui 25 protsenti eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. Üldkulud vaadatakse üle igal aastal.

(4) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud vähem kui 12 kuud, võib ta püsivate üldkulude arvutamisel kasutada majandustegevuse prognoose tingimusel, et ta hakkab kasutama varasemate perioodide andmeid niipea, kui need on kättesaadavad.

(5) Majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab käesoleva seaduse § 3 punktis 101 või 102 nimetatud teenust, peavad virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid olema vähemalt võrdsed järgmiste mahuosade summaga:
1) 4 protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on kuni 5 miljonit eurot või sellega võrdne;
2) 2,5 protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle 5 miljoni euro, kuid ei ületa 10 miljonit eurot;
3) 1 protsent teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle 10 miljoni euro, kuid ei ületa 100 miljonit eurot;
4) 0,5 protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle 100 miljoni euro, kuid ei ületa 250 miljonit eurot;
5) 0,25 protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle 250 miljoni euro.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teenusena tehtud tehingute mahu osa arvutamise aluseks on üks kaheteistkümnendik virtuaalvääringu teenuse pakkuja eelneva aasta jooksul käesoleva seaduse § 3 punktides 101 ja 102 nimetatud teenustena tehtud ülekandmise ja vahetamise tehingute kogusummast. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kes on eelneval aastal tegutsenud vähem kui 12 kuud, jagab asjakohase näitaja saamiseks eelneva aasta jooksul tehtud ülekandmise ja vahetamise tehingute mahu summa eelneval aastal tegutsetud kuude arvuga.

(8) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal ajal võimaluse omavahendite arvutamiseks piisava täpsusega.

(9) Rahapesu Andmebüroo võib määrata tähtaja, mille jooksul peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja viima omavahendid käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla.

§ 723. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja audiitorkontroll

(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on kohustuslik.

(2) Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku.

(3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja audiitorettevõtjat ei või nimetada kauemaks kui viieks aastaks. Viieks aastaks nimetatud audiitorettevõtja nimetamine vahetult järgnevaks perioodiks ei ole lubatud.

(4) Audiitorettevõtja peab kontrollima virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga ning esitama vastava virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta aruande esitamise tähtajaks sellekohase arvamuse virtuaalvääringu teenuse pakkujale ja Rahapesu Andmebüroole.

(5) Rahapesu Andmebürool on õigus kohustada virtuaalvääringu teenuse pakkujat määrama audiitorettevõtja, kui:
1) üldkoosolek või osaühingu juhatus ei ole audiitorettevõtjat nimetanud;
26.04.2022 15:22
Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „juhatus” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.
2) üldkoosoleku või osaühingu juhatuse nimetatud audiitorettevõtja on loobunud audiitorkontrolli tegemisest;
3) Rahapesu Andmebüroo hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse.

§ 724. Sisekontroll ja andmete säilitamine

(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid, mis hõlmavad virtuaalvääringu teenuse pakkuja kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid.

(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõukogu määrab siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks siseaudiitori. Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.

(3) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja tema juhtide ning töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Rahapesu Andmebüroo ettekirjutustele, juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjadele, virtuaalvääringu teenuse pakkuja sõlmitud lepingutele ja heale tavale.

(4) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

(5) Siseaudiitor on kohustatud talle virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumistele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhtidele ja Rahapesu Andmebüroole.

(6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ning tema välisriigi filiaalid säilitavad käesolevas seaduses sätestatud andmeid muutumatuna ja Rahapesu Andmebüroole kättesaadavana viis aastat kliendiga ärisuhte lõppemisest arvates, kui Rahapesu Andmebüroo ei ole ettekirjutusega kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

(7) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja tema välisriigi filiaalid säilitavad dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, nii kaua, kuni lepinguline või muu virtuaalvääringu teenuse pakkumisega seotud õigussuhe kliendiga kestab, kui käesolevas seaduses või muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

(8) Rahapesu Andmebürool on õigus nõuda, et pärast virtuaalvääringu teenuse pakkujale antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud viieaastase tähtaja möödumiseni.

§ 725. Kõrgendatud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohale, tegevuskohale, juhatuse liikmetele ja kontaktisikule

(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus ja vähemalt kaheaastane erialane töökogemus.

(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige ei või olla enama kui kahe virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme ametikohal.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirangu tähenduses loetakse järgmised ametikohad üheks ametikohaks:
26.04.2022 15:22
Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „järgmised” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.
1) juhatuse liikme ametikohad samas kontsernis;
2) juhatuse liikme ametikohad äriühingus, milles virtuaalvääringu teenuse pakkuja omab olulist osalust.

(4) Rahapesu Andmebüroo võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule anda juhatuse liikmele loa ühele täiendavale juhatuse liikme ametikohale asumiseks.

(5) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisik ei või olla teise virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontaktisik või struktuuriüksuse juht.

(6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige võib töötada käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisikuna või vastava struktuuriüksuse juhina üksnes nendes virtuaalvääringu teenuse pakkujates, kus ta on juhatuse liige.

(7) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskoht peab võimaldama virtuaalvääringu teenuse pakkumist ja tema asu- või tegevuskoha kaudu peab olema igal ajal võimalik tagada järelevalve- või uurimisasutuse esindajale juurdepääs kogutavatele ja säilitatavatele andmetele.

§ 726. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandustegevusest ajutiselt loobumine

Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei saa esitada majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud majandustegevusest ajutiselt loobumise teadet.”;

39) paragrahvi 75 täiendatakse punktidega 5–9 järgmises sõnastuses:

„5) virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;
6) virtuaalvääringu teenuse pakkuja ühineb uue ühingu asutamisega või ühineb ja tegevust jätkab ühendav ühing;
7) virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on esitatud Rahapesu Andmebüroole valeandmeid;
8) virtuaalvääringu teenuse pakkujat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat või omanikku on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või rahapesu või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
9) virtuaalvääringu teenuse pakkuja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda.”;

40) paragrahvi 75 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Rahapesu Andmebüroo tunnistada käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui:
1) virtuaalvääringu teenuse pakkuja kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või teenuseosutajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing on asutatud riigis, kus pädeval järelevalveasutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Rahapesu Andmebürooga koostöö tegemiseks või mille õigusaktidest tulenevad nõuded või nende rakendamine takistaks taotleja üle piisava järelevalve teostamist;
2) virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist;
3) ilmneb, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale välisriigis, kus ta peamiselt tegutseb, teenuseosutajale või tegevusele kehtestatud keeldudest või rangemate nõuete täitmisest;
4) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi pädeva järelevalveasutuse poolt Rahapesu Andmebüroole esitatud teabe kohaselt on virtuaalvääringu teenuse pakkuja rikkunud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud tingimusi;
5) virtuaalvääringu teenuse pakkuja avaldab oma tegevuse või juhtide kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami;
6) virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
7) virtuaalvääringu teenuse pakkuja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut.”;

41) paragrahvi 762 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Tegelike kasusaajate andmekogu andmetel on informatiivne tähendus.”;

42) paragrahvi 77 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 77 lõige 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(34) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva, selle riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud, oma aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi.”;

44) paragrahvi 792 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema esindajal õigus taotleda andmekogu vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist.

(2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja täisealiseks saamiseni või tema täieliku teovõime taastumiseni.

(3) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja piirab andmete avalikkusele kättesaadavust tegeliku kasusaaja või tema esindaja põhistatud taotluse alusel, kui on tõendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemine. Andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramine lõpetatakse, kui ei esine kättesaadavuse piirangu seadmise aluseks olevat asjaolu. Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja teavitab taotlejat andmete kättesaadavuse piiramise taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning andmete kättesaadavuse piiramise lõpetamise otsusest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid avaldatakse üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, täidesaatva riigivõimu asutusele, Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole.

(5) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate Euroopa Komisjonile.”;

45) paragrahv 83 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 83. Anonüümse konto või hoiuraamatu või -laeka või virtuaalvääringu rahakoti avamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud anonüümse konto või hoiuraamatu või -laeka või virtuaalvääringu rahakoti avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest, kui kohustatud isik oli krediidi- või finantseerimisasutus või virtuaalvääringu teenuse pakkuja, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

46) seadust täiendatakse §-ga 944 järgmises sõnastuses:

§ 944. Omavahendite nõuete rikkumine

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendite nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

47) seadust täiendatakse §-ga 961 järgmises sõnastuses:

§ 961. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustuste rikkumine

(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhi või töötaja poolt tehingu algatajaga seotud teabe välja selgitamata või kontrollimata jätmise või ärisuhte väliselt teenuse osutamise või muude käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

48) seadust täiendatakse §-ga 1183 järgmises sõnastuses:

§ 1183. Kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2022. aasta 15. märtsil jõustunud redaktsiooniga

(1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2022. aasta 15. märtsil jõustunud redaktsiooni § 70 lõikes 32, §-des 721 ja 722, § 723 lõigetes 2–5 ning §-des 724 ja 725 kehtestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2022. aasta 15. juuniks.

(2) Käesoleva seaduse § 723 lõikes 1 sätestatud audiitorkontrolli kohustust kohaldatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta aruannete perioodidele, mis algavad 2022. aasta 10. märtsil või hiljem.

(3) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud tagama, et käesoleva seaduse § 723 lõikes 4 sätestatud arvamus esitatakse Rahapesu Andmebüroole hiljemalt 2023. aasta 1. jaanuariks.

(4) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja käesoleva paragrahvi lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab Rahapesu Andmebüroo virtuaalvääringu alase tegevusloa kehtetuks.

(5) Kõigi majandustegevusest ajutise loobumise teate esitanud virtuaalvääringu teenuse pakkujate, kes ei ole 2022. aasta 15. märtsi seisuga oma majandustegevust taasalustanud, majandustegevus loetakse taasalustatuks 2022. aasta 15. juunist.

(6) Rahapesu Andmebüroo võib kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimisega seonduvalt tegevusloa muutmise menetlust pikendada kuni 150 päevani.”;

49) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), (EL) 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10), (EL) 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), (EL) 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3), (EL) 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13), (EL) 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137).”.

§ 2.  Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:

„32) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 10 nimetatud juhul isiku Rahapesu Andmebüroo ametikohale nimetamisel või temaga töölepingu sõlmimisel;”.

§ 3.  Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 42 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) Rahapesu Andmebüroole ja tegelike kasusaajate andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale ning Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses;”.

§ 4.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 512 järgmises sõnastuses:

§ 512. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine

Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest ei võeta riigilõivu, kui tegevusloa muutmine piirdub ainult ettevõtja asukoha aadressiandmete muutmisega Eesti piires.”;

2) paragrahvi 269 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) finantseerimisasutusena tegutsemiseks 3300 eurot;”;

3) paragrahvi 269 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks 10 000 eurot.”;

4) paragrahvi 269 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Virtuaalvääringu alase tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 eurot.”.

§ 5.  Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikku täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137).”.

§ 6.  Äriseadustiku muutmine

Äriseadustiku § 71 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka käesoleva seadustiku § 15 lõikes 2, väärtpaberite registri pidamise seaduse § 42 lõikes 7 ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 772 lõikes 2 sätestatud nõuete või kohustuste rikkumise või ebaõigete andmete esitamise suhtes.”.

§ 7.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 15. märtsil.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json