Teksti suurus:

Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta

Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta - sisukord
Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.04.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:03.07.2016
Avaldamismärge:RT I, 12.04.2011, 9

Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta

Vastu võetud 06.04.2011 nr 25

Määrus kehtestatakse „Veeseaduse” § 37 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse eesmärk ja kohaldamisala

  (1) Määrusega täpsustatakse nõuded vesikonna veeseireprogrammide (edaspidi veeseireprogrammid) sisu kohta, sealhulgas nõuded veeseireprogrammidele pinna- ja põhjavee ning „Veeseaduse” § 36 lõikes 1 nimetatud kaitset vajavate alade seireks.

  (2) Määrust kohaldatakse vesikonna ning piiriülese vesikonna Eestis asuva osa veeseireprogrammi suhtes.

  (3) Pinnavee seire käesoleva määruse tähenduses hõlmab seiret maismaa voolu- ja seisuveekogudel, rannikuvees ning keemilise seisundi osas ka territoriaalvees.

2. peatükk Veeseireprogrammi sisu ja osad 

§ 2.  Veeseireprogrammi sisu

  Veeseireprogramm hõlmab:
  1) pinnavee mahu ja taseme või vooluhulga seiret sellises ulatuses, mis on vajalik pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi hindamiseks;
  2) pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi seiret;
  3) territoriaalvee keemilise seisundi seiret;
  4) põhjaveekogumite koguselise ja keemilise seisundi seiret;
  5) kaitset vajavate alade täiendavat seiret näitajate osas, mis iseloomustavad nende alade vastavust eesmärkidele, milleks need alad kaitse alla võeti.

§ 3.  Veeseireprogrammi osad

  (1) Veeseireprogramm sisaldab pinnaveekogumite ja territoriaalvee osas:
  1) pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseiret;
  2) pinnaveekogumite ja territoriaalvee operatiivseiret;
  3) pinnaveekogumite ja territoriaalvee uurimusseiret;
  4) kaitset vajavatel aladel asuvate pinnaveekogumite täiendavat seiret.

  (2) Veeseireprogramm sisaldab põhjaveekogumite osas:
  1) põhjaveekogumite koguselise seisundi seiret;
  2) põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseiret;
  3) põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseiret;
  4) kaitset vajavatel aladel asuvate põhjaveekogumite täiendavat seiret.

  (3) Igas käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud veeseireprogrammi osas märgitakse:
  1) seirealade ja/või seirepunktide asukohad ja nende koordinaadid ning näidatakse nende asukoht kaardil;
  2) seireviisid (vaatlus, katsepüük, proovid, mõõtmine kohapeal jne);
  3) seiratavad objektid (vesi, vee-elustik, põhjasete jne) ja näitajad;
  4) seireaeg;
  5) seiresagedus aastas.

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule esitatakse veeseireprogrammi vastavas osas ülevaade seireandmete usaldusväärsuse ja täpsuse tagamise meetmetest.

3. peatükk Pinnaveekogumite ja territoriaalvee seire 

1. jagu Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire 

§ 4.  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire eesmärk

  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire eesmärk on koguda teavet, mis võimaldab:
  1) määrata pinnaveekogumite seisundit ja territoriaalvee keemilist seisundit vesikonnas;
  2) täiendada ja tõendada „Veeseaduse” § 318 lõike 1 kohaselt tehtud analüüsi tulemusi ja koostatud ülevaateid;
  3) hinnata pikaajalisi looduslike tingimuste muutusi ja inimtegevusest põhjustatud pikaajalisi pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi muutusi;
  4) hinnata veekogude põhjasettes ja/või vee-elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete ja muude saasteainete sisalduse pikaajalisi muutusi;
  5) kavandada tulemuslikult ja tõhusalt veeseiret.

§ 5.  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire võrgustik, seirepunktide ja seirealade valik

  (1) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire võrgustik koostatakse selliselt, et see annab ühtse ja tervikliku ülevaate territoriaalvee keemilise seisundi kohta ning pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi kohta igas vesikonnas, võimaldades määrata pinnaveekogumite seisundiklassi.

  (2) Pinnaveekogumite ülevaateseire käigus tuleb uurida piisavat hulka veekogumeid kõigist veekogutüüpidest.

  (3) Pinnaveekogumite ülevaateseire punktid ja alad peavad asuma eelkõige:
  1) vooluveekogudel, mille vooluhulk on vesikonnas märkimisväärne, sealhulgas suurtel jõgedel punktides, kus valgala pindala on üle 2500 ruutkilomeetri;
  2) maismaa seisuveekogudel, mille veehulk on vaadeldavas vesikonnas märkimisväärne, sealhulgas suurtel järvedel veepeegli pindalaga alates 10 ruutkilomeetrist;
  3) piiriveekogudel;
  4) punktides, mis on määratud nõukogu otsuse (EMÜ) nr 77/795, millega kehtestatakse ühenduses mageda pinnavee kvaliteedi alase teabevahetuse ühine kord (EÜT L 334, lk 29–36, eestikeelne eriväljaanne: peatükk 15, kd 01, lk 63–70), I lisas;
  5) veealadel, mida kasutatakse üle riigipiiri kanduva saasteainete koormuse hindamiseks;
  6) veealadel, mida kasutatakse merekeskkonda kanduva saasteainete koormuse hindamiseks;
  7) veekogutüüpide võrdlusvõrgustiku pinnaveekogumitel;
  8) pinnaveekogumitel, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee tootmiseks alates 10 kuupmeetrist ööpäevas või rohkem kui 50 inimese vajaduseks;
  9) puhkeotstarbeks mõeldud veekogude pinnaveekogumitel;
  10) pinnaveekogumitel, mis asuvad täies ulatuses elupaikade ja liikide kaitseks „Looduskaitseseaduse” alusel määratud aladel, kus vee seisundi säilitamine või parandamine on oluline kaitsetegur.

  (4) Territoriaalvee ülevaateseire punktid ja alad peavad asuma eelkõige:
  1) veealadel, mida kasutatakse üle riigipiiri kanduva saasteainete koormuse hindamiseks;
  2) veealadel, mida kasutatakse merekeskkonda kanduva saasteainete koormuse hindamiseks, sh territoriaalvees.

  (5) Veekogutüüpide võrdlusvõrgustikku kuulub võimaluse korral igast veekogutüübist vähemalt kaks hea ja väga hea ökoloogilise seisundi piiril olevat pinnaveekogumit ja vähemalt kaks hea ja kesise ökoloogilise seisundi piiril olevat pinnaveekogumit.

§ 6.  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire käigus kogutavad andmed

  (1) Pinnaveekogumite ülevaateseire käigus kogutakse andmeid pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali hindamiseks vajalike bioloogiliste, hüdromorfoloogiliste ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate kohta.

  (2) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire käigus kogutakse pinnaveekogumi ja territoriaalvee keemilise seisundi hindamiseks andmeid eelkõige nende „Veeseaduse” § 265 lõike 10 alusel kehtestatud määruses loetletud ainete kohta, mida on vesikonna territooriumil käideldud ja kasutatud, ning nende muude saasteainete kohta, mida on märkimisväärses koguses vesikonna territooriumil käideldud ja ladestatud.

  (3) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire käigus kogutakse veekogude põhjasettes ja/või vee-elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete ja muude saasteainete sisalduse pikaajaliste muutuste hindamiseks andmeid eelkõige antratseeni, bromodifenüüleetrite, kaadmiumi ja selle ühendite, C10–13-kloroalkaanide, di(2-etüülheksüül)ftalaadi, fluoranteeni, heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni, heksaklorotsükloheksaani, plii ja selle ühendite, elavhõbeda ja selle ühendite, pentaklorobenseeni, benso(a)püreeni, benso(b)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni, benso(g,h,i)perüleeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni ja tributüültina ühendite sisalduse kohta veekogude põhjasettes ja/või vee-elustikus.

§ 7.  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire aeg

  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire teostamise aeg määratakse nii, et aastaaegade vaheldumise mõju seire tulemustele oleks võimalikult väike ja seiretulemuste alusel oleks võimalik eristada looduslikke ja inimtekkelisi muutusi pinnaveekogumis või territoriaalvees. Selleks teostatakse vajaduse korral eri aastaaegadel täiendavat seiret.

§ 8.  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire sagedus

  (1) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseire sagedus peab:
  1) tagama seiratava kvaliteedielemendi või kvaliteedinäitaja väärtuse alusel pinnaveekogumi või territoriaalvee seisundi hinnangu piisava usaldusväärsuse ja täpsusega;
  2) võtma arvesse looduslikest tingimustest ja inimtegevusest põhjustatud kvaliteedinäitajate väärtuste kõikumisi.

  (2) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee ülevaateseiret tuleb teha ühe aasta jooksul vähemalt üks kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kohta.

  (3) Juhul kui varasema ülevaateseire käigus on tuvastatud pinnaveekogumi hea või väga hea seisund või territoriaalvee hea keemiline seisund ning „Veeseaduse” § 318 lõike 1 kohaselt tehtud inimtegevusest lähtuva koormuse ja mõju analüüsi tulemused näitavad, et pinnaveekogumile või territoriaalveele avalduv mõju ei ole muutunud, võib pinnaveekogumi ja territoriaalvee ülevaateseiret, korrata üks kord kolme veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kohta.

  (4) Veekogutüüpide võrdlusvõrgustiku pinnaveekogumitel tuleb ülevaateseiret teha vähemalt kaks korda veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kohta.

  (5) Käesoleva määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 viidatud ainete pikaajalise dünaamika määramiseks veekogude põhjasettes ja/või vee-elustikus tuleb teha seiret vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste või eksperdiarvamusega on põhjendatud muu ajavahemik.

§ 9.  Vooluveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate seireaeg

  (1) Vooluveekogumi füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse veeproove võrdsete ajavahemike järel, kusjuures vähemalt üks proov tuleb võtta madalveeperioodil ja üks proov kõrgveeperioodil.

  (2) Vooluveekogumi fütobentose kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove suvisel madalveeperioodil.

  (3) Vooluveekogumi suurselgrootute kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove aprillis-mais, vajaduse korral võib proove võtta ka ajavahemikus septembrist novembrini.

  (4) Vooluveekogumi kalastiku kvaliteedinäitajate määramiseks tehakse katsepüüke ajavahemikus juunist septembrini.

  (5) Vooluveekogumi suurtaimestiku kvaliteedinäitajate määramiseks tehakse vaatlusi juulist septembrini alates taimede maksimaalse kasvu saavutamise ajast.

  (6) Vooluveekogumi fütoplanktoni kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove ajavahemikus maist oktoobrini.

§ 10.  Proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus vooluveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate määramiseks

  Vooluveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate määramiseks peab proovide, katsepüükide või vaatluste tegemise sagedus aastas ühes seirepunktis või ühel seirealal olema vähemalt järgmine:

Kvaliteedinäitaja

Proovide, katsepüükide või vaatluste

vähim sagedus aastas

ühes seirepunktis või ühel seirealal

Vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad

Happelisus (pH)

4 korda

Temperatuur (t°)

4 korda

Hapnikusisaldus (O2)

4 korda

Elektrijuhtivus

4 korda

Üldlämmastikusisaldus (Nüld)

4 korda

Ammooniumioonide sisaldus (NH4+)

 4 korda 

Nitraatioonide sisaldus (NO3-)

 4 korda 

Üldfosforisisaldus (Püld)

4 korda

Fosfaatioonide sisaldus (PO43-)

 4 korda 

Keemiline hapnikutarve Mn järgi (KHT-Mn)

4 korda

Bioloogiline hapnikutarve (BHT5)

4 korda

Bioloogilised kvaliteedinäitajad

Kvaliteedielement: fütobentos

Ränivetikate liigid ja arvukus

1 kord

Ränivetikate spetsiifiline reostustundlikkuse indeks (IPS)

1 kord

Ränivetikate Watanabe-indeks (WAT)

1 kord

Ränivetikate troofsusindeks (TDI)

1 kord

Kvaliteedielement: suurselgrootud

Suurselgrootute liigid ja arvukus

1 kord

Suurselgrootute taksonirikkus (TAXA)

1 kord

Suurselgrootute tundlike taksonite arv (EPT)

1 kord

Suurselgrootute Shannoni taksonierisus (SHA)

1 kord

Suurselgrootute taksoni keskmine tundlikkus (ASPT)

1 kord

Suurselgrootute Taani vooluveekogude fauna indeks (DSFI)

1 kord

Kvaliteedielement: kalastik

Kalaliigid, nende arvukus ja vanusestruktuur

1 kord

Jõgede kalastiku indeks (JKI)

1 kord

Kvaliteedielement: suurtaimestik

Suurtaimede liigid ja ökoloogilised rühmad, võrsete (isendite) arv 1 m2 kohta ja katvuse %

 1 kord 

Kvaliteedielement: fütoplankton

Klorofülli a sisaldus (Chl a)

6 korda

Hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad

Kvaliteedielement: veerežiim

Vooluhulk

4 korda

Vooluhulga dünaamika madalveeperioodil

1 kord

Vooluhulga dünaamika kõrgveeperioodil

1 kord

Veetase

4 korda

Kvaliteedielement: vooluveekogumi tõkestatus

Tõkestatus piki vooluveekogumit

1 kord

Tõkestatus risti vooluveekogumit

1 kord

Kvaliteedielement: morfoloogilised tingimused

Vooluveekogumi lang

1 kord

Vooluveekogumi põhja iseloom

1 kord

Vooluveekogumi laius

1 kord

Vooluveekogumi kalda iseloom

1 kord

Vooluveekogumi kaldavööndi ulatus

1 kord

Vooluveekogumi lamm

1 kord

§ 11.  Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate seireaeg

  (1) Maismaa seisuveekogumi füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove Peipsi järves aprillist oktoobrini ja kõigis teistes maismaa seisuveekogumites maist oktoobrini.

  (2) Maismaa seisuveekogumi suurselgrootute kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove aprillis-mais, vajaduse korral võib proove võtta ka ajavahemikus septembrist novembrini.

  (3) Maismaa seisuveekogumi kalastiku kvaliteedinäitajate määramiseks tehakse katsepüüke Peipsi järves maist septembrini ja kõigis teistes maismaa seisuveekogumites juulist septembrini.

  (4) Maismaa seisuveekogumi suurtaimestiku kvaliteedinäitajate määramiseks tehakse vaatlusi juulist septembrini alates taimede maksimaalse kasvu saavutamise ajast.

  (5) Maismaa seisuveekogumi fütoplanktoni kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove Peipsi järves aprillist oktoobrini ja kõigis teistes maismaa seisuveekogumites maist oktoobrini.

§ 12.  Proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate määramiseks

  Maismaa seisuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate määramiseks peab proovide, katsepüükide või vaatluste sagedus aastas ühes seirepunktis või ühel seirealal olema vähemalt järgmine:

Kvaliteedinäitaja

Proovide, katsepüükide või vaatluste

vähim sagedus aastas

ühes seirepunktis või ühel seirealal

Vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad

Läbipaistvus Secchi ketta meetodil (Secchi)

4 korda

Happelisus (pH)

4 korda

Temperatuur (t°)

4 korda

Hapnikusisaldus (O2)

4 korda

Elektrijuhtivus

4 korda

Üldlämmastikusisaldus (Nüld)

4 korda

Ammooniumioonide sisaldus (NH4+)

 4 korda 

Nitraatioonide sisaldus (NO3-)

 4 korda 

Üldfosforisisaldus (Püld)

4 korda

Fosfaatioonide sisaldus (PO43-)

 4 korda 

Keemiline hapnikutarve Cr järgi (KHT-Cr)

4 korda

Keemiline hapnikutarve Mn järgi (KHT-Mn); ainult VI tüübis, Võrtsjärves

4 korda

Bioloogiline hapnikutarve (BHT5)

4 korda

Kollane aine (KA)

4 korda

Värvus kraadides Pt-Co skaalal (°Pt/Co)

4 korda

Sulfaatioonide sisaldus (SO42-); ainult VIII tüübis, rannajärvedes

 4 korda 

Kloriidioonide sisaldus (Cl-); ainult VIII tüübis, rannajärvedes

 4 korda 

Kvaliteedielement: suurselgrootud

Suurselgrootute liigid ja arvukus litoraali proovis

1 kord

Suurselgrootute taksonirikkus (TAXA)

1 kord

Suurselgrootute tundlike taksonite arv (EPT)

1 kord

Suurselgrootute Shannoni taksonierisus (EPT)

1 kord

Suurselgrootute taksoni keskmine tundlikkus (ASPT)

1 kord

Suurselgrootute happelisusindeks (A); ainult järvetüüpides I, II, III, IV, V ja VIII

1 kord

Kvaliteedielement: kalad

Kalaliigid, nende arvukus, mass ja vanusestruktuur

1 kord

Keskmine saak võrguöö kohta (CPUE)

1 kord

Kvaliteedielement: suurtaimed

Suurtaimede võrsete (isendite) arv 1 m2 kohta ja katvuse % eri liikide ja ökoloogiliste rühmade kaupa,

dominantsed liigid ja rühmad, leviku sügavuspiirid

 

1 kord

Kvaliteedielement: fütoplankton

 

Klorofülli a sisaldus (Chl a)

4 korda

Fütoplanktoni liigid, arvukus ja biomass

4 korda

Fütoplanktoni koondindeks

4 korda

Pielou ühetaolisuse indeks

4 korda

Fütoplanktoni kooslus

4 korda

Ränivetikate biomass (ainult VI tüübis, Võrtsjärves)

4 korda

Sinivetikate % fütoplanktoni biomassis (ainult VII tüübis, Peipsi järves)

4 korda

Hüdromorfoloogilised kvaliteedielemendid

Kvaliteedielement:veerežiim

Veetase ja selle muutused

4 korda

Veevahetus

1 kord

Kvaliteedielement: morfoloogilised tingimused

Veekaitsevööndi seisund

1 kord

Kalda struktuur

1 kord

Sügavuse vaheldumine

1 kord

Põhjasetted (ainult VIII tüübis, rannajärvedes)

1 kord

§ 13.  Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate seireaeg

  Rannikuveekogumi füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate, fütoplanktoni, veetaimestiku ja suurselgrootute kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse proove maist oktoobrini võrdsete ajavahemike järel.

§ 14.  Proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus aastas rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate määramiseks

  Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate määramiseks peab proovide, katsepüükide või vaatluste sagedus aastas ühes seirepunktis või ühel seirealal olema vähemalt järgmine:

Kvaliteedinäitaja

Proovide, katsepüükide või vaatluste

vähim sagedus aastas

ühes seirepunktis või ühel seirealal

Vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad

Temperatuur (t°)

6 korda

Hapnikusisaldus (O2)

6 korda

Elektrijuhtivus

6 korda

Üldlämmastikusisaldus (Nüld)

6 korda

Üldfosforisisaldus (Püld)

6 korda

Soolsus

6 korda

Läbipaistvus Secchi ketta meetodil

6 korda

Kvaliteedielement: fütoplankton

Klorofülli a sisaldus (Chl a)

6 korda

Fütoplanktoni liigid ja arvukus

6 korda

Fütoplanktoni biomass

6 korda

Kvaliteedielement: veetaimestik

Põhjataimestiku liigid, katvus ja biomass

1 kord

Põhjataimestiku sügavuslevik

1 kord

Põisadru sügavuslevik

1 kord

Mitmeaastaste liikide proportsionaalsus

1 kord

Kvaliteedielement: suurselgrootud

Suurselgrootute liigid, arv proovis ja biomass

1 kord

Suurselgrootute zoobentose koosluse indeks (ZKI)

1 kord

Suurselgrootute fütobentose vööndi elupaiga mitmekesisuse indeks (FDI)

1 kord

Suurselgrootute kiviste põhjade indeks (KPI)

1 kord

Hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad

Sügavuse vaheldumine

1 kord

Veekogumi põhja struktuur ja põhja iseloom

1 kord

Eulitoraali struktuur

1 kord

Loodete režiim

1 kord

Peamiste hoovuste suund

1 kord

Avatus lainetusele

1 kord

§ 15.  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi ülevaateseire aeg

  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi ülevaateseirel võetakse proove eelkõige madalveeperioodil ja kõrgveeperioodil.

§ 16.  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi ülevaateseire proovide sagedus

  (1) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi ülevaateseire käigus võetakse „Veeseaduse” § 265 lõike 10 alusel kehtestatud määruses loetletud ainete ja vajaduse korral muude saasteainete sisalduse määramiseks veest võrdsete ajavahemike järel kaksteist proovi aasta jooksul.

  (2) Käesoleva määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 viidatud ainete sisalduse määramiseks põhjasettes või vee-elustikus võetakse veekogu põhjasettest või vee-elustikust vähemalt üks proov aasta jooksul.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 viidatud proovide sagedust võib vähendada, kui see on tehniliste teadmiste ja eksperdiarvamusega põhjendatud.

2. jagu Pinnaveekogumite ja territoriaalvee operatiivseire 

§ 17.  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee operatiivseire eesmärk

  Pinnaveekogumite operatiivseire eesmärk on koguda ülevaateseire vahelisel ajal pinnaveekogumite ja territoriaalvee kohta teavet, mis võimaldab:
  1) täpsustada seisundiklassi määramiseks vajalikke andmeid pinnaveekogumi kohta, mille seisundiklass on halvenemas, kesine, halb või väga halb;
  2) teha kindlaks saasteainesisalduse suundumus pinnaveekogumis või territoriaalvees;
  3) kavandada meetmeid pinnaveekogumi seisundi ja territoriaalvee keemilise seisundi parandamiseks ning hinnata nende meetmete tõhusust.

§ 18.  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee operatiivseire punktide ja alade valik

  (1) Pinnaveekogumite operatiivseire punktid ja alad peavad asuma eelkõige:
  1) pinnaveekogumitel, mis tõenäoliselt ei saavuta tähtajaks head seisundit;
  2) pinnaveekogumitel, kuhu juhitakse prioriteetseid aineid;
  3) pinnaveekogumitel, mida ohustab märkimisväärne koormus punktkoormusallikatest;
  4) pinnaveekogumitel, mida ohustab märkimisväärne koormus hajukoormusallikatest;
  5) pinnaveekogumitel, mida ohustab märkimisväärne hüdromorfoloogiline koormus.

  (2) Territoriaalvee operatiivseire punktid ja alad peavad asuma eelkõige piirkondades, kus ülevaateseire käigus on vees, põhjasettes või vee-elustikus tuvastatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust ületav saasteainesisaldus.

  (3) Pinnaveekogumil, mida ohustab märkimisväärne koormus punktkoormusallikast, peab seirepunktide ja -alade arv ja asukoht võimaldama hinnata punktkoormusallika koormuse mõju pinnaveekogumi seisundile. Kui pinnaveekogumit ohustab koormus mitmest punktkoormusallikast, võib seirepunktid valida nii, et nende abil saab hinnata kõikide punktkoormusallikate kogumõju.

  (4) Pinnaveekogumil, mida ohustab märkimisväärne koormus hajukoormusallikatest, valitakse seirepunktid ja -alad nii, et nende abil saab hinnata hajukoormusallikate koormuse mõju pinnaveekogumi seisundile.

  (5) Pinnaveekogumil, mida ohustab märkimisväärne hüdromorfoloogiline koormus, valitakse seirepunktid ja -alad nii, et nende abil saab hinnata hüdromorfoloogilise koormuse mõju pinnaveekogumi seisundile.

  (6) Prioriteetsete ainete ning muude saasteainete sisalduse seireks valitakse seirepunktid ja -alad nii, et nende abil saab hinnata nii punkt- kui ka hajukoormusallikatest pinnavette kanduvate prioriteetsete ainete ning muude saasteainete sisaldust ja saasteainesisalduse suundumusi pinnaveekogumis või territoriaalvees.

  (7) Pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali operatiivseire punktid ja alad valitakse nii, et nende abil saab hinnata punktkoormuse, hajukoormuse või hüdromorfoloogilise koormuse mõju nii seiratavale pinnaveekogumile kui ka sellega seotud pinnaveekogumitele.

§ 19.  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee operatiivseire käigus kogutavad andmed

  (1) Pinnaveekogumite operatiivseire käigus kogutakse andmeid nende bioloogiliste, füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate kohta, mis on vastavale pinnaveekogumile mõju avaldava koormuse suhtes kõige tundlikumad ja mille tõttu pinnaveekogum ei saavuta vähemalt head ökoloogilist seisundit või head ökoloogilist potentsiaali.

  (2) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee operatiivseire käigus kogutakse andmeid nende „Veeseaduse” § 265 lõike 10 alusel kehtestatud määruses loetletud ainete ja muude saasteainete sisalduse kohta, mille esinemine pinnaveekogumis või territoriaalvees on ülevaateseire käigus tuvastatud või mida on märkimisväärses koguses pinnaveekogumisse või territoriaalvette juhitud.

§ 20.  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee operatiivseire sagedus

  (1) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate operatiivseiret tehakse ühe aasta jooksul vähemalt kaks korda veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kohta.

  (2) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate operatiivseire sagedust võib vähendada või operatiivseire lõpetada, kui operatiivseire käigus kogutud info ja muu täiendava info põhjal selgub, et punkt- või hajukoormuse mõju pinnaveekogumile ei ole märkimisväärne või see koormus on lakanud olemast.

  (3) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate operatiivseire sagedust võib vähendada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele ka juhul, kui koormuse põhjus on teada, selle kõrvaldamise või vähendamise meetmete rakendamist on alustatud ja uusi koormusallikaid ei ole lisandunud. Sellisel juhul tehakse vähendatud sagedusega operatiivseiret pärast koormuse vähendamise või kõrvaldamise meetmete rakendamist.

  (4) Pinnaveekogumi ja territoriaalvee keemilise seisundi kvaliteedinäitajate operatiivseiret tehakse igal aastal.

  (5) Pinnaveekogumi ja territoriaalvee keemilise seisundi kvaliteedinäitajate operatiivseire sagedust võib vähendada või operatiivseire lõpetada, kui see on tehniliste teadmiste või eksperdiarvamusega põhjendatud, sealhulgas juhul, kui operatiivseire käigus kogutud info ja muu täiendava info põhjal selgub, et seiratavat saasteainet vees enam ei ole.

§ 21.  Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate operatiivseire aeg ja proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus kvaliteedinäitajate määramiseks

  (1) Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate operatiivseire aeg valitakse sõltuvalt seiratavast kvaliteedinäitajast ning see peab vastama, olenevalt selle veekogu kategooriast, millel pinnaveekogum on moodustatud, käesoleva määruse §-des 9, 11 ja 13 sätestatule, võttes arvesse käesoleva määruse §-s 7 sätestatut.

  (2) Operatiivseire proovide, katsepüükide või vaatluste vähim sagedus aastas pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate määramiseks sõltub seiratavast kvaliteedinäitajast ning see peab vastama, olenevalt selle veekogu kategooriast, millel pinnaveekogum on moodustatud, käesoleva määruse §-des 10, 12 ja 14 sätestatud proovide vähimale sagedusele.

  (3) Operatiivseire käigus võetavate proovide sagedus pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali kvaliteedinäitajate määramiseks peab võimaldama tuvastada inimtekkeliste muutuste dünaamikat pinnaveekogumis.

§ 22.  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi operatiivseire proovide sagedus

  (1) Pinnaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire proovide sagedus peab võimaldama tuvastada inimtekkeliste muutuste dünaamikat pinnaveekogumites ja territoriaalvees.

  (2) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi operatiivseire käigus võetakse prioriteetsete ainete sisalduse määramiseks aasta jooksul vähemalt kaksteist proovi ning muude saasteainete sisalduse määramiseks aasta jooksul vähemalt neli proovi.

  (3) Pinnaveekogumite ja territoriaalvee keemilise seisundi operatiivseire proovide sagedust võib vähendada, kui see on tehniliste teadmiste või eksperdiarvamusega põhjendatud.

3. jagu Pinnaveekogumite ja territoriaalvee uurimusseire ja kaitset vajavatel aladel asuvate pinnaveekogumite täiendav seire 

§ 23.  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee uurimusseire

  Pinnaveekogumite ja territoriaalvee uurimusseire eesmärk on koguda täiendavat teavet pinnaveekogumites ja territoriaalvees:
  1) keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamise põhjuste kohta, kui ülevaate- või operatiivseire käigus pole suudetud tuvastada seisundi halvenemise põhjusi;
  2) põhjuste kohta, miks keskkonnaeesmärke tähtajaks ei saavutata;
  3) juhusliku reostuse ulatuse ja mõju kohta;
  4) keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete ja juhusliku reostuse tagajärgede kõrvaldamise erimeetmete kehtestamiseks.

§ 24.  Pinnaveekogumite täiendav seire nitraaditundlikul alal

  (1) Nitraaditundliku ala vooluveekogumist võetakse veeproove vähemalt kuus korda aastas võrdsete ajavahemike järel, tagades, et vähemalt üks proov võetakse kõrgveeperioodil ja üks madalveeperioodil.

  (2) Nitraaditundliku ala vooluveekogumis mõõdetakse temperatuuri (t°), lahustunud hapniku sisaldust (O2), hapniku küllastusprotsenti (O2%), pH-d, elektrijuhtivust ning määratakse laboratoorselt lämmastikuühendite ja muude asjakohaste ainete sisaldus.

§ 25.  Joogivee tootmiseks kasutatavate pinnaveekogumite täiendav seire

  (1) Joogivee tootmiseks kasutatavate pinnaveekogumite täiendavaks seireks loetakse joogivee käitleja tehtavat vee kvaliteedi kontrolli vastavalt „Veeseaduse” § 13 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud seiret.

  (2) Pinnaveekogumitel, millest võetakse vett joogivee tootmiseks aasta keskmisena üle 100 m3 ööpäevas, tehakse lisaks seiret, et määrata pinnaveekogumites nende prioriteetsete ainete ja muude saasteainete sisaldus, mida on märkimisväärses koguses nendesse pinnaveekogumitesse juhitud ja mida joogivee käitleja ei kontrolli.

  (3) Käeoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tehtava seire käigus tuleb võtta proove sõltuvalt inimeste arvust, kes saavad vastavast pinnaveekogumist ühisveevärgi kaudu joogivett, vähemalt järgmise sagedusega:

Pinnaveekogumist joogivett saavate inimeste arv

Proovide vähim sagedus aastas

Alla 10 000

  4 korda

10 000–30 000

  8 korda

Üle 30 000

12 korda

§ 26.  Täiendav seire puhkeotstarbeks mõeldud veekogu pinnaveekogumitel

  Puhkeotstarbeks mõeldud veekogu supluskohana või supelrannana tähistatud osas tehakse pinnaveekogumite täiendavat seiret vastavalt „Rahvatervise seaduse” § 7 lõike 2 punkti 8 alusel kehtestatud määrusele.

§ 27.  Pinnaveekogumite täiendav seire elupaikade ja liikide kaitseks „Looduskaitseseaduse” alusel määratud alal, kus vee seisundi säilitamine või parandamine on oluline kaitsetegur

  Pinnaveekogumite täiendavat seiret elupaikade ja liikide kaitseks „Looduskaitseseaduse” alusel määratud aladel, kus vee seisundi säilitamine või parandamine on oluline kaitsetegur, tehakse vastavalt „Looduskaitseseaduse” § 25 alusel koostatud kaitsekorralduskavadele või „Looduskaitseseaduse” § 49 alusel koostatud liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavadele, kui nimetatud kavades on pinnaveekogumite täiendav seire ette nähtud.

4. peatükk Põhjaveekogumite seire 

1. jagu Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire 

§ 28.  Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire eesmärk

  Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire eesmärk on:
  1) määrata põhjaveekogumite koguselise seisundi klass;
  2) kirjeldada põhjaveekogumite veetasemes toimuvaid muutusi;
  3) anda täiendavat infot põhjaveekogumite keemilise seisundiklassi määramiseks ja põhjavees saasteainete sisalduse kasvusuundumuste avastamiseks;
  4) anda infot veemajanduskava meetmeprogrammi koostamiseks.

§ 29.  Põhjaveekogumite koguselise seisundi seirevõrk

  (1) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seirevõrgu koostamisel võetakse arvesse põhjaveekogumite hüdrogeoloogilised tingimused ja põhjaveekogumitele mõjuvad survetegurid ning põhjaveest sõltuvad maismaa- ja veeökosüsteemid.

  (2) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seirevõrk koostatakse selliselt, et see annab usaldusväärse hinnangu iga põhjaveekogumi või põhjaveekogumite grupi koguselise seisundi kohta, sealhulgas:
  1) tegeliku põhjaveevaru kohta;
  2) veetaseme muutustest põhjustatud vee voolusuuna muutuste kohta;
  3) põhjavee voolusuuna muutustest põhjustatud soolase või muu vee sissetungi kohta.

§ 30.  Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire punktide arv ja asukoht

  (1) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire punktide arv ja asukoht valitakse nii, et põhjaveekogumites veetaseme määramisel on võimalik arvesse võtta lühi- ja pikaajalisi muutusi põhjaveekogumite toitumises.

  (2) Ohustatud põhjaveekogumite koguselise seisundi seire punktide arv ja asukoht peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võimaldama hinnata veevõtu ja veeheite mõju põhjaveetasemele.

  (3) Piiriüleste põhjaveekogumite koguselise seisundi seire punktide arv ja asukoht peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võimaldama määrata üle riigipiiri leviva põhjavee voolusuunda ja hulka.

§ 31.  Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire käigus kogutavad andmed

  Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire käigus mõõdetakse põhjaveekogumi veetaset ning vajaduse korral allikate ja põhjaveetoiteliste vooluveekogude vooluhulka ning valdavalt põhjaveetoiteliste maismaa seisuveekogude veetaset.

§ 32.  Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire sagedus ja seire aeg

  (1) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire sagedus peab olema piisav põhjavee koguselise seisundi hindamiseks põhjaveekogumis või põhjaveekogumite grupis, võttes arvesse lühi- ja pikaajalisi muutusi põhjaveekogumite toitumises.

  (2) Ohustatud põhjaveekogumite koguselise seisundi seire sagedus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võimaldama hinnata veevõtu ja veeheite mõju põhjavee tasemele ning voolusuuna muutustest tingitud soolase või muu vee põhjaveekogumisse sissetungi ohtu.

  (3) Piiriüleste põhjaveekogumite koguselise seisundi seire sagedus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võimaldama määrata üle riigipiiri leviva põhjavee voolusuunda ja hulka.

  (4) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire käigus põhjaveetaseme mõõtmise soovitatav sagedus sõltuvalt põhjaveekogumi survelisusest ja vettandvast kihist on järgmine:

Põhjaveetaseme mõõtmissagedus

 

Lõheline ja karstunud lubjakivi

Liivakivi

Liiv, saviliiv

Surveline või surveta põhjavesi

surveline

surveta

surveline

surveta

surveline

surveta

Mõõtmiste sagedus kuus

5–10

10

3–5

5–10

5

5–10

  (5) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seire käigus kogutavate põhjaveetaseme andmete võrreldavuse tagamiseks tehakse põhjaveetaseme mõõtmisi järgmistel kuupäevadel:

Mõõtmiste sagedus kuus

Mõõtmise kuupäevad

10

1

3

6

9

12

15

18

21

24

27

  5

 

3

 

9

 

15

 

21

 

27

  3

 

 

6

 

 

15

 

 

24

 

  1

 

 

 

 

 

15

 

 

 

 

  (6) Põhjaveekogumite koguselise seisundi seiret tehakse igal aastal ja põhjaveetaset mõõdetakse vähemalt 12 korda aastas.

2. jagu Põhjaveekogumite keemilise seisundi seire 

§ 33.  Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire eesmärk

  (1) Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire eesmärk on:
  1) avastada põhjavees sisalduvaid saasteaineid;
  2) määrata iga põhjaveekogumi keemiline seisundiklass;
  3) täiendada ja tõendada „Veeseaduse” § 318 lõike 1 kohaselt tehtud analüüsi tulemusi ja ülevaateid;
  4) kirjeldada ja analüüsida põhjavee keemilises koostises toimuvaid looduslikke muutusi;
  5) anda hinnang inimtegevusest põhjustatud pikaajalistele muutustele põhjavee keemilises koostises;
  6) anda hinnang veeseireprogrammile põhjavee keemilise seisundi osas ja vajaduse korral parandada olemaolevaid veeseireprogramme.

  (2) Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire tulemusi kasutatakse põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire kavandamisel.

§ 34.  Põhjaveekogumite keemilise seisundi seirevõrk

  (1) Põhjaveekogumite keemilise seisundi seirevõrgu koostamisel võetakse arvesse põhjaveekogumite hüdrogeoloogilised tingimused, põhjavee looduslik keemiline koostis, põhjaveekogumitele mõjuvad survetegurid ning põhjaveest sõltuvad maismaa- ja veeökosüsteemid.

  (2) Põhjaveekogumite keemilise seisundi seirevõrk koostatakse selliselt, et see võimaldab:
  1) anda iga põhjaveekogumi keemilise seisundi usaldusväärse hinnangu;
  2) kirjeldada põhjavee keemilises koostises toimuvaid looduslikke ja inimtekkelisi muutusi;
  3) avastada põhjavees sisalduvaid saasteaineid ning saasteainesisalduse olulisi ja püsivaid kasvusuundumusi;
  4) hinnata keskkonnaeesmärkide saavutamist põhjaveest sõltuvatel kaitset vajavatel aladel.

§ 35.  Põhjaveekogumi keemilise seisundi seirepunktide valik

  (1) Põhjaveekogumi keemilise seisundi seirepunktide tihedus peab olema piisav, et:
  1) määrata iga põhjaveekogumi, sh ohustatud põhjaveekogumi ja piiriülese põhjaveekogumi keemiline seisundiklass;
  2) täiendada ja tõendada „Veeseaduse” § 318 lõike 1 kohaselt tehtud analüüsi tulemusi ja ülevaateid;
  3) kirjeldada ja analüüsida põhjavee keemilises koostises toimuvaid looduslikke muutusi;
  4) anda hinnang inimtegevusest põhjustatud pikaajalistele muutustele põhjavee keemilises koostises;
  5) anda hinnang veeseireprogrammile põhjavee keemilise seisundi osas ja vajaduse korral parandada olemaolevaid veeseireprogramme.

  (2) Põhjaveekogumi keemilise seisundi seirepunktid peavad jaotuma ühtlaselt üle põhjaveekogumi nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt.

§ 36.  Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire käigus kogutavad andmed

  (1) Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire käigus kogutakse andmeid:
  1) põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate kohta;
  2) põhjavee keemilist koostist iseloomustavate muude asjakohaste näitajate kohta.

  (2) Piiriülestes põhjaveekogumites kogutakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud näitajatele andmeid ka nende näitajate kohta, mis on vajalikud kõigi põhjaveevooluga seotud kasutusotstarvete kaitse seisukohalt.

  (3) Juhul kui põhjaveekogumis võivad uuringute või eksperdiarvamuse kohaselt esineda põhjaveele ohtlikud saasteained, kogutakse põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire käigus andmeid ka nende ainete kohta.

§ 37.  Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire aeg ja sagedus

  (1) Põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire käigus võetakse veeproovid maapinnalähedastes põhjaveekogumites suvisel madalveeperioodil, kambriumi-vendi, ordoviitsiumi-kambriumi, kesk-alam-devoni-siluri veekompleksidest moodustatud survelise veega põhjaveekogumites mis tahes ajal.

  (2) Igas põhjaveekogumis kogutakse andmeid igal aastal vähemalt üks kord käesoleva määruse § 36 lõike 1 punktis 1 viidatud näitajatest elektrijuhtivuse, pH, lahustunud hapniku sisalduse (O2), keemilise hapnikutarve Mn järgi (KHT-Mn), ammooniumioonide (NH4+), nitraatioonide (NO3-), kloriidioonide (Cl-) ja sulfaatioonide (SO42-) sisalduse kohta, põhjavee keemilist koostist iseloomustavate muude asjakohaste näitajate kohta, piiriüleses põhjaveekogumis lisaks ka nende näitajate kohta, mis on vajalikud põhjaveevooluga seotud kasutusotstarvete seisukohalt.

  (3) Pestitsiidide toimeainete, sealhulgas nende metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste sisalduse kohta kogutakse põhjaveekogumis andmeid vähemalt kaks korda veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kohta.

  (4) Vähemalt üks kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku kohta kogutakse andmeid igas põhjaveekogumis nende ohtlike ainete sisalduse kohta, millele on kehtestatud põhjavee kvaliteedi piirväärtused, sealhulgas arseeni, kaadmiumi, plii ja elavhõbeda sisaldus, ning lisaks trikloroetüleeni, tetrakloroetüleeni ja muude sünteetiliste ainete sisaldus.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 loetletud ainete sisalduse määramise sagedust võib vähendada:
  1) saastuse eest kaitstud, sealhulgas kaitstud põhjaveega alal asuvates põhjaveekogumites;
  2) muudes põhjaveekogumites juhul, kui see on tehniliste teadmiste või eksperdiarvamusega põhjendatud.

§ 38.  Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire eesmärk

  Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire eesmärk on koguda põhjavee kohta teavet, mis võimaldab:
  1) täpsustada ohustatud põhjaveekogumite keemilist seisundiklassi;
  2) määrata põhjaveekogumeid ohustavate saasteainete sisaldust;
  3) teha kindlaks põhjavett ohustavate saasteainete sisalduse olulised ja püsivad kasvusuundumused põhjaveekogumites;
  4) vajaduse korral hinnata põhjaveega üle riigipiiri kanduvate saasteainete hulka;
  5) hinnata põhjaveekogumite keemilise seisundi ülevaateseire tulemusi;
  6) kavandada meetmeid põhjaveekogumite seisundi parandamiseks ning hinnata nende meetmete tõhusust.

§ 39.  Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire alade valik

  Põhjaveekogumi keemilise seisundi operatiivseiret tehakse põhjaveekogumites, mis on ohustatud või mille seisund on halb.

§ 40.  Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire käigus kogutavad andmed

  Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire käigus kogutakse andmeid nende saasteainete kohta, mille tõttu põhjaveekogum on tunnistatud ohustatuks või mille tõttu põhjaveekogumi keemiline seisund on halb.

§ 41.  Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseire sagedus

  Põhjaveekogumite keemilise seisundi operatiivseiret tehakse käesoleva määruse § 35 kohaselt valitud seirepunktides võrdsete ajavahemike järel, igal aastal vähemalt üks kord.

4. jagu Kaitset vajavatel aladel asuvate põhjaveekogumite täiendav seire 

§ 42.  Põhjaveekogumite täiendav seire nitraaditundlikul alal

  (1) Põhjaveekogumite täiendavat seiret nitraaditundlikul alal tehakse põhiseirepunktides ja täiendava seire punktides, mis erinevad seiresageduse poolest.

  (2) Nitraaditundlikul alal asuvates põhjaveekogumites mõõdetakse põhjavees temperatuuri (t°), lahustunud hapniku sisaldust (O2), pH-d ja elektrijuhtivust ning määratakse laboratoorselt lämmastikuühendite ja muude asjakohaste ainete sisaldus põhiseirepunktides neli korda igal aastal ja täiendava seire punktides üks kord igal aastal.

  (3) Nitraaditundlikul alal asuvate põhjaveekogumite asjakohastes põhi- või täiendava seire punktides määratakse laboratoorselt pestitsiidide, pestitsiidide toimeainete, sealhulgas nende metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste sisaldust põhjavees igal aastal.

Jaanus Tamkivi
Minister

Rita Annus
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json