Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus

Vastu võetud 11.04.2013 nr 60

Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõike 4 alusel.

§ 1.  Politsei- ja Piirivalveameti uurimisalluvus

  Politsei- ja Piirivalveamet toimetab kohtueelset menetlust:
  1) kõikides kuritegudes, mille kohtueelse menetluse toimetamise pädevus ei ole antud Kaitsepolitseiametile või kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõike 2 alusel mõnele teisele uurimisasutusele;
  2) karistusseadustiku §-des 201, 217², 291¹, 293–299, 300¹, 311³, 313 ja 315–316² sätestatud kuritegudes, kui teo on toime pannud Kaitsepolitseiameti ametnik või töötaja.

§ 2.  Kaitsepolitseiameti uurimisalluvus

  (1) Kaitsepolitseiamet toimetab kohtueelset menetlust:
  1) karistusseadustiku §-des 89–93¹ ja 110–112, § 114 punktis 7, § 151 lõikes 2, §-des 231–237³ ja 241–243, § 248 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3, §-s 251, § 252 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3, §-des 310, 311 ja 316², § 405 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 415 sätestatud kuritegudes;
  2) karistusseadustiku § 327 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli lõhkeseadeldis või lõhkeaine, §-s 392 sätestatud kuriteos, kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkeaine, laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud madalaimat piirmäära, või tulirelv, v.a juhud, mil on täidetud osaliselt relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilised nõuded, §-s 414 sätestatud kuritegudes, kui teo objektiks oli lõhkeaine koguses üle 0,2 kg, ja §-s 416 sätestatud kuriteos, kui teo objektiks oli lõhkematerjal;
  3) karistusseadustiku §-s 255 või 256 sätestatud kuriteos, kui kuritegeliku või terroristliku ühenduse eesmärgiks on karistusseadustiku §-des 237–237³ või 246 sätestatud kuritegude toimepanemine või kui nimetatud ühenduste liikmeks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik;
  4) karistusseadustiku §-s 311³ sätestatud kuriteos, kui tegemist on kriminaalmenetluse lõpetamise või ebaseadusliku lõpetamise loa andmisega ning kui kuriteo on toime pannud prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik;
  5) karistusseadustiku §-des 313, 316 ja 316¹ sätestatud kuriteos, kui kuriteo on toime pannud kohtunik või prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik;
  6) karistusseadustiku §-s 315 sätestatud kuriteos, kui kuriteo on toime pannud jälitus- või julgeolekuasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik.

  (2) Karistusseadustiku §-des 201, 217², 291¹, 293–299 ja 300¹ sätestatud kuritegudes toimetab Kaitsepolitseiamet kohtueelset menetlust, kui kuriteo on toime pannud:
  1) Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik või prokurör;
  2) valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, kohtu või selle struktuuriüksuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja;
  3) Kaitseväe juhataja, väeliigi ülem, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem, Kaitseliidu ülem või Kaitseliidu struktuuriüksuse juht või muu Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja, kes ei ole tegevväelane;
  4) Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja;
  5) Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Riikliku Lepitaja Kantselei, riigitulundusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutusena Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, Eesti Mereakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku, riigi osalusega juriidilise isiku või selle kontserni või riigi asutatud juriidilise isiku või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja või muu juht- või järelevalveorgani liige, kui tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule.

§ 3.  Rakendussäte

  Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud kriminaalmenetlused viiakse lõpuni Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2007. a määruses nr 193 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus” sätestatud uurimisalluvuse kohaselt.

§ 4.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2007. a määrus nr 193 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus” tunnistatakse kehtetuks.