Justiitsministri määruste muutmine
Vastu võetud 05.04.2019 nr 5
Määrus kehtestatakse kaubamärgiseaduse § 31 lõike 11, § 311 lõike 2, § 34 lõike 4, § 40 lõike 2, § 491 lõike 5, § 511 lõike 6, § 62 lõike 14, § 67 lõike 2 ja § 717 lõike 2, Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1, tööstusdisaini kaitse seaduse § 24 lõike 7, § 55 lõike 3, § 552 lõike 4, § 57 lõike 7, § 873 lõike 4, § 876 lõike 3 ja § 88 lõike 2 ning tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 40 lõike 2 alusel.
§ 1. Justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määruse nr 12 „Kaubamärgimäärus” muutmine
Justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määruses nr 12 „Kaubamärgimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui seaduses või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, esitatakse Patendiametile dokument või teade kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Avaldus esitatakse kirjalikus vormis.
(3) Dokumendid esitatakse Patendiametile kohapeal, elektrooniliselt, posti või faksi teel, kui seaduses või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Elektrooniline esitamine hõlmab esitamist Patendiameti veebilehe www.epa.ee kaudu ja e-posti teel.
(4) Põhjendatud kahtluse korral on Patendiametil õigus nõuda originaaldokumendi või selle notariaalselt või Patendiameti poolt kinnitatud ärakirja esitamist.
(5) Kui dokument esitatakse seaduses või määruses ettenähtud vorminõuet järgimata, loetakse see vorminõuet järgides esitatuks, kui samasisuline vorminõuet järgiv dokument saabub Patendiametisse kolme tööpäeva jooksul esialgsest esitamisest arvates.”;
2) paragrahv 3, § 4 lõige 2, § 5 lõike 2 kolmas lause ja § 7 tunnistatakse kehtetuks;
3) määruse 1. peatüki 2. jao pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja riigilõivu tasumist tõendavate andmete”;
4) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) volitatavale patendivolinikule teise sama äriühingu kaudu tegutseva patendivoliniku edasivolitamise õiguse andmise korral selle õiguse olemasolu ja vajaduse korral tingimused;”;
5) paragrahvi 8 lõike 3 punktist 7 jäetakse välja sõnad „koht ja”;
6) paragrahvi 8 lõike 4 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 8 lõike 5 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Sel juhul loetakse patendivoliniku volituse ulatuseks kõigi kaubamärgialaste toimingute tegemine ja ühise esindaja volituse ulatuseks kõigi taotluse menetlemisega seotud toimingute tegemine, välja arvatud taotluse võõrandamine, kui taotlejad ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.”;
8) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 10 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Volikirja” sõnadega „ja volitatud isiku andmete”;
10) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui taotlus esitatakse ühise esindaja kaudu ja kaubamärgi registreerimise avaldusele on alla kirjutanud ühine esindaja, tuleb volikiri esitada kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kui avaldus muu kaubamärgialase toimingu tegemiseks esitatakse ühise esindaja kaudu ja avaldusele on alla kirjutanud ühine esindaja, lisatakse volikiri toimingu tegemise avaldusele.”;
11) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui Patendiamet nõuab taotluse või avalduse esitanud patendivolinikult volikirja esitamist, tuleb volikiri esitada kahe kuu jooksul nõude esitamisest arvates.”;
12) paragrahvi 10 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „Volikiri” sõnadega „Volitatud patendivoliniku andmed”;
13) paragrahvi 10 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 10 lõikes 5 asendatakse sõnad „tuleb Patendiametile teatada” sõnadega „asendab volikirja esitamist see, kui Patendiametile teatatakse”;
15) paragrahvid 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 13 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Taotlus esitatakse Patendiametile kohapeal, elektrooniliselt, posti või faksi teel.”;
17) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) volikiri, kui taotlejatel on ühine esindaja ja taotlusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad;”;
18) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 8, § 15 lõike 1 punktis 13, § 50 lõike 3 punktis 11, § 51 lõike 3 punktis 12 ja § 75 lõike 1 punktis 16 asendatakse sõna „garantiimärk” sõnaga „sertifitseerimismärk” vastavas käändes;
20) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „ning taotleja soovi korral muud kontaktandmed” sõnadega „, samuti e-posti aadress, kui taotleja soovib saada Patendiametilt teateid elektrooniliselt”;
21) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 5, § 50 lõike 3 punktis 14 ja § 75 lõike 1 punktis 18 asendatakse sõna „Eestis” sõnadega „Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis”;
22) paragrahvi 15 lõike 1 punktid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;
23) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktidega 111 ja 112 järgmises sõnastuses:
„111) märge kaubamärgi liigi kohta vastavalt §-s 191 sätestatule;
112) viide üldtunnustatud värvikoodidele, kui kaubamärgi liik on värvimärk;”;
24) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:
„14) taotluse dokumentide loetelu, välja arvatud juhul, kui taotlus esitatakse Patendiameti veebilehe kaudu;”;
25) paragrahvi 15 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaubamärgi registreerimise avalduses võivad sisalduda andmed riigilõivu tasumise kohta ning käesolevas määruses sätestatud juhul kaubamärgi kirjeldus ja värvide loetelu.
(3) Patendiameti peadirektor võib kehtestada plangi, millel on soovitatav esitada kaubamärgi registreerimise avaldus.”;
26) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
27) paragrahvi 16 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kas tegemist on kodumaise või välismaise taotlejaga ja”;
28) paragrahvi 16 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 16 lõikes 4 asendatakse sõnad „Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni” sõnadega „Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni”;
30) paragrahvi 16 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „, kusjuures linn või muu asula tuleb alla kriipsutada või muul viisil ära märkida”;
31) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotleja andmetele on soovitatav lisada telefoninumber, füüsilisest isikust taotleja korral isikukood ja juriidilisest isikust taotleja korral registrikood.”;
32) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „talle” sõnadega „posti teel edastatavaid”;
33) paragrahvi 18 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
34) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 19. Kaubamärgi kujutamise üldnõuded
(1) Kaubamärki kujutatakse üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat kasutades kujul, mis võimaldab esitada kaubamärgi registris viisil, mis on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti kättesaadav, arusaadav, püsiv ja objektiivne.
(2) Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peavad kaubamärgi liik ja reproduktsioon olema omavahel vastavuses vastavalt §-s 191 sätestatule.
(3) Paragrahvis 191 ettenähtud juhul esitatud kaubamärgi kirjeldus peab vastama reproduktsioonile ega tohi olla sellest laiem.
(4) Kui kaubamärgile taotletakse õiguskaitset kindlas värvikombinatsioonis, peab kaubamärgi reproduktsioon olema värviline.
(5) Kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline, siis võib esitada värvide loetelu. Värvide loetelu peab olema vastavuses reproduktsioonil kasutatud värvidega.
(6) Elektrooniliselt esitatavate reproduktsioonide aktsepteeritavad failivormingud, nõutava suuruse ja muud asjakohased tehnilised andmed määrab kindlaks Patendiameti peadirektor.
(7) Kui graafilist reproduktsiooni ei esitata elektrooniliselt, on selle mõõtmed 80 × 80 mm.”;
35) määrust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:
„§ 191. Nõuded eri liiki kaubamärkide kujutamisele
(1) Kui kaubamärk koosneb üksnes sõnadest või tähtedest, numbritest, muudest standardsetest tüpograafilistest märkidest või nende kombinatsioonist (sõnamärk), siis esitatakse kaubamärgi kujutamiseks kaubamärgi reproduktsioon standardkirjas ja -vormingus ilma graafiliste elementide või värvideta.
(2) Kui kaubamärgi juures on kasutatud ebastandardseid stiliseeritud kirjamärke või vormingut, graafilisi elemente või värvi (kujutismärk), sealhulgas kaubamärgid, mis koosnevad üksnes kujutiselementidest või sõnaliste ja kujutiselementide kombinatsioonist, siis esitatakse kaubamärgi kujutamiseks kaubamärgi reproduktsioon koos kõigi selle elementide ja vajaduse korral värvidega.
(3) Kui kaubamärk koosneb kolmemõõtmelisest kujundist, kaasa arvatud anum, pakend, toode ise või nende välimus, või laieneb sellele (ruumiline märk), siis esitatakse kaubamärgi kujutamiseks kas kolmemõõtmelise kujundi graafiline reproduktsioon, sealhulgas arvuti abil loodud reproduktsioon, või fotoreproduktsioon. Graafiline või fotoreproduktsioon võib hõlmata eri vaateid. Kui reproduktsiooni ei esitata elektrooniliselt, võib see hõlmata kuni kuut eri vaadet.
(4) Kui kaubamärk moodustub erilisest viisist, kuidas tähis on kaubale asetatud või kinnitatud (asendimärk), siis esitatakse kaubamärgi kujutamiseks reproduktsioon, mis võimaldab nõuetekohaselt kindlaks määrata tähise asendi ja suuruse või proportsiooni asjaomase kauba suhtes. Elemendid, mis ei kuulu registreeritava eseme juurde, tähistatakse visuaalselt katkend- või punktiirjoonega. Reproduktsioonile võib lisada kirjelduse, mis täpsustab, kuidas tähis on kaubale kinnitatud.
(5) Kui kaubamärk koosneb üksnes reeglipäraselt korduvatest elementidest (mustrimärk), siis esitatakse kaubamärgi kujutamiseks reproduktsioon, millel on näha tähise kordumismuster. Reproduktsioonile võib lisada kirjelduse, mis täpsustab, kuidas selle elemendid reeglipäraselt korduvad.
(6) Kui tegemist on värvimärgiga, mille puhul kaubamärk koosneb vaid ühest piirjoonteta värvitoonist, siis esitatakse kaubamärgi kujutamiseks värvi reproduktsioon ja märgitakse värv, viidates üldtunnustatud värvikoodile. Kui kaubamärk koosneb vaid piirjoonteta värvide kombinatsioonist, siis esitatakse kaubamärgi kujutamiseks reproduktsioon värvide kombinatsiooni süstemaatilise paigutusega ühtsel ja ette kindlaks määratud viisil ning märgitakse värvid, viidates üldtunnustatud värvikoodile. Värvide kombinatsioonist koosneva värvimärgi reproduktsioonile võib lisada kirjelduse, mis täpsustab värvide süstemaatilist paigutust.
(7) Kui kaubamärk koosneb üksnes helist või helikombinatsioonist (helimärk), siis esitatakse kaubamärgi kujutamiseks vastavat heli taasesitav helifail või heli täpne esitus noodikirjas. Noodikirja esitamisel võib Patendiamet nõuda helimärgi helilise näidise esitamist.
(8) Kui kaubamärk koosneb märgielementide liikumisest või asukohavahetusest või laieneb sellele (liikumismärk), siis esitatakse kaubamärgi kujutamiseks liikumist või asukohavahetust kujutav videofail või stoppkaadrite jada. Stoppkaadrite esitamisel võib need nummerdada või lisada selgituse nende järjekorra kohta.
(9) Kui kaubamärk koosneb pildi ja heli kombinatsioonist või laieneb sellele (multimeediamärk), siis esitatakse märgi kujutamiseks audiovisuaalfail, mis sisaldab vastavat pildi ja heli kombinatsiooni.
(10) Kui kaubamärk koosneb holograafilistest elementidest (hologramm-märk), siis esitatakse kaubamärgi kujutamiseks videofail või graafiline või fotoreproduktsioon vaadetega, mis on vajalikud tervikliku holograafilise efekti piisavaks kindlaksmääramiseks.
(11) Kui kaubamärk ei kuulu ühegi käesoleva paragrahvi lõigetes 1–10 loetletud liigi alla (muu märk), siis peab selle reproduktsioon vastama § 19 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Sellise kaubamärgi reproduktsioonile võib lisada kirjelduse.”;
36) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks;
37) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui kaubamärki tahetakse registreerida mitme kauba- ja teenuseklassi puhul, tuleb kaubad ja teenused rühmitada klassidesse, märkides iga rühma ette selle klassi numbri, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja esitada need klasside järjekorras.”;
38) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „määratakse” sõnadega „taotluse esitamise ajal”;
39) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui kaubamärki tahetakse registreerida jae- ja hulgimüügiteenuste puhul, liigitatakse need Nizza klassifikatsiooni klassi 35 ning esitatakse müüdavad kaubad piisavalt selgelt ja täpselt, et pädevad asutused ja üldsus saaksid loetelu alusel määrata kindlaks taotletava õiguskaitse ulatuse.”;
40) paragrahvi 21 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Loetelu esitamisel võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi ja muid üldmõisteid, kui need vastavad selguse ja täpsuse nõuetele.”;
41) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Üldmõiste, sealhulgas Nizza klassifikatsiooni klassipäises esitatud üldnimetuse kasutamist tõlgendatakse nii, et see hõlmab kõiki nimetuse või mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Sellise mõiste või nimetuse kasutamist ei tõlgendata nii, et see hõlmab nõuet seoses kaupade või teenustega, mida ei saa nii mõista.”;
42) paragrahvi 21 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
43) paragrahvi 23 lõike 2 esimene lause ning lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
44) paragrahvid 24 ja 25 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 24. Kollektiivkaubamärgi põhikiri
Kollektiivkaubamärgi põhikiri peab sisaldama:
1) taotleja nime;
2) ühenduse või avalik-õigusliku juriidilise isiku loomise eesmärki;
3) ühendust või avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindama volitatud organeid;
4) ühenduse liikmesuse tingimusi;
5) kollektiivkaubamärgi reproduktsiooni;
6) kollektiivkaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenuste loetelu;
7) isikute loetelu, kellel on lubatud kollektiivkaubamärki kasutada;
8) kollektiivkaubamärgi kasutamise tingimusi ja korda, sealhulgas sanktsioone.
§ 25. Sertifitseerimismärgi põhikiri
Sertifitseerimismärgi põhikiri peab sisaldama:
1) taotleja nime;
2) kinnitust selle kohta, et taotleja vastab „Kaubamärgiseaduse” § 611 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
3) sertifitseerimismärgi reproduktsiooni;
4) sertifitseerimismärgiga hõlmatud kaupade ja teenuste loetelu;
5) nende isikute määratlust, kellel on lubatud sertifitseerimismärki kasutada;
6) sertifitseerimismärgiga sertifitseeritavate kaupade või teenuste omadusi, näiteks kaupade materjal või valmistamise viis või teenuse osutamise viis, kvaliteet või täpsus;
7) sertifitseerimismärgi kasutamise tingimusi, sealhulgas sanktsioone;
8) viisi, kuidas sertifitseerimisasutus punktis 6 nimetatud omadusi hindab ja sertifitseerimismärgi kasutamist kontrollib.”;
45) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui taotluses on esitatud prioriteedinõue, tuleb nõutavad prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitada kolme kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates.”;
46) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „peavad sisalduma” sõnadega „või olema sellele lisatud”;
47) paragrahvi 26 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
48) paragrahvi 26 lõikes 7 asendatakse sõna „originaaldokumendid” sõnaga „dokumendid”;
49) paragrahvi 27 lõikes 1 asendatakse sõnad „, millele lisatakse andmed riigilõivu tasumise kohta” sõnadega „ja tasub riigilõivu”;
50) paragrahvi 27 lõige 2, lõike 4 esimene ja kolmas lause, § 28 lõige 2, lõike 4 esimene ja kolmas lause, § 29 lõige 2, lõike 4 esimene ja kolmas lause, § 30 lõige 2, lõike 4 esimene ja kolmas lause, § 31 lõige 2, lõike 4 esimene ja kolmas lause, § 32 lõige 2, lõike 4 esimene ja kolmas lause, § 33 lõige 2, lõike 4 esimene ja kolmas lause, § 34 lõige 3, lõike 5 esimene ja kolmas lause, § 35 lõige 4, lõike 6 esimene ja kolmas lause, § 36 lõige 3, lõike 5 esimene ja kolmas lause, § 37 lõige 2, lõike 4 esimene ja kolmas lause, § 38 lõige 2, lõike 4 esimene ja kolmas lause, § 39 lõige 2, lõike 4 esimene ja kolmas lause, § 40 lõige 3, lõike 5 esimene ja kolmas lause, § 41 lõige 3, lõike 5 esimene ja kolmas lause, § 42 lõige 3, lõike 5 esimene ja kolmas lause, § 43 lõige 2, lõike 4 esimene ja kolmas lause ning § 44 lõige 2, lõike 4 esimene ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
51) paragrahvi 28 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Litsentsi kohta registrisse kande tegemiseks esitab litsentsiandja või litsentsisaaja kirjaliku avalduse, millele lisatakse litsentsilepingu väljavõte, mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid, ning tasub riigilõivu. Väljavõtet ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja ning avaldus sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid.”;
52) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning andmed riigilõivu tasumise kohta vastavalt „Riigilõivuseaduses” registerpandi kohta sätestatule” sõnadega „, ja tasub riigilõivu”;
53) paragrahvi 31 lõikes 1 ja § 32 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja andmed riigilõivu tasumise kohta vastavalt „Riigilõivuseaduses” registerpandi kohta sätestatule” sõnadega „, ja tasub riigilõivu”;
54) paragrahvi 33 lõikes 1 asendatakse sõnad „andmed riigilõivu tasumise kohta vastavalt „Riigilõivuseaduses” registerpandi kohta sätestatule” sõnadega „tasub riigilõivu”;
55) paragrahvi 35 lõikes 1, § 36 lõikes 1, § 37 lõikes 1 ja § 40 lõikes 1 asendatakse sõnad „andmed riigilõivu tasumise kohta” sõnadega „tasub riigilõivu”;
56) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Patendiamet võib nõuda avalduse esitajalt tõendit andmete muutumise kohta.”;
57) paragrahvi 40 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
58) paragrahvi 42 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohtuotsuse või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse alusel kaubamärgi registrist kustutamise taotlemisel lisatakse avaldusele sellekohane jõustunud kohtuotsus või viide jõustunud tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsusele.”;
59) paragrahvi 42 lõike 4 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
60) paragrahvi 45 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „Patendiameti ametlik väljaanne”;
61) paragrahvi 48 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
62) paragrahvi 48 punktid 10–14 sõnastatakse järgmiselt:
„10) V osa „Kaubamärgialased õigusaktid ja muu info”;
11) VI osa „Registreeritud geograafilised tähised”;
12) VII osa „Muudatused riiklikus geograafiliste tähiste registris”;
13) VIII osa „Geograafilise tähise alased õigusaktid ja muu info”;
14) IX osa „Loendid”.”;
63) paragrahvi 50 lõiget 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) kaubamärgi kirjeldus, kui see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud (571);”;
64) paragrahvi 50 lõike 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) värvide loetelu, kui see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud (591);”;
65) paragrahvi 50 lõike 3 punktid 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;
66) paragrahvi 50 lõiget 3 täiendatakse punktidega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
„81) märge kaubamärgi liigi kohta vastavalt §-s 191 sätestatule (540), (541), (552), (553), (554), (555), (556), (558), (559);
82) viide üldtunnustatud värvikoodidele, kui kaubamärgi liik on värvimärk (591);”;
67) paragrahvi 50 lõike 3 punkti 12, § 51 lõike 3 punkti 5, § 52 lõike 3 punkti 5 ja § 75 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „riigi” sõnaga „kahetäheline”;
68) paragrahvi 50 lõiget 4, § 51 lõiget 4 ja § 52 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „redaktsiooni” sõnadega „ja versiooni”;
69) paragrahvi 51 lõike 2 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
70) paragrahvi 51 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) kaubamärgi kirjeldus, kui see avaldataks riigisisese kaubamärgi registreerimise otsuse puhul (571);”;
71) paragrahvi 51 lõike 3 punktist 7 jäetakse välja sõnad „vajaduse korral”;
72) paragrahvi 51 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) värvide loetelu, kui see avaldataks riigisisese kaubamärgi registreerimise otsuse puhul (591);”;
73) paragrahvi 51 lõike 3 punktid 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;
74) paragrahvi 51 lõiget 3 täiendatakse punktidega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:
„91) märge kaubamärgi liigi kohta vastavalt §-s 191 sätestatule (540), (541), (552), (553), (554), (555), (556), (558), (559);
92) viide üldtunnustatud värvikoodidele, kui kaubamärgi liik on värvimärk (591);”;
75) paragrahvi 52 lõikes 2 asendatakse sõnad „hagi „Kaubamärgiseaduse” § 52 või 54” sõnadega „avalduse „Kaubamärgiseaduse” § 52”;
76) paragrahv 64 tunnistatakse kehtetuks;
77) paragrahvis 65 asendatakse sõnad „VI osa” sõnadega „V osa” ning sõnad „VI. osas” asendatakse sõnadega „V osas”;
78) paragrahvis 66 asendatakse sõnad „VII osa” sõnadega „VI osa” vastavas käändes;
79) paragrahvis 67 asendatakse sõnad „VIII osa” sõnadega „VII osa”;
80) paragrahvis 68 asendatakse sõnad „IX osa” sõnadega „VIII osa” ning sõnad „IX. osas” asendatakse sõnadega „VIII osas”;
81) paragrahvis 69 asendatakse sõnad „X osa” sõnadega „IX osa” vastavas käändes;
82) määruse 3. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „selle plangi vormistamise” sõnaga „väljaandmise”;
83) paragrahvi 71 täiendatakse pärast sõna „on” sõnaga „elektrooniline”;
84) paragrahvis 73 asendatakse sõna „kaantest” sõnaga „tiitellehest”;
85) paragrahvi 74 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kaane esikülg” sõnaga „tiitelleht” vastavas käändes;
86) paragrahvi 74 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „riigi vapp” sõnadega „värvilise kujutisena”;
87) paragrahvi 74 punktis 7 asendatakse sõna „allkiri” sõnadega „omakäelise allkirja kujutis”;
88) paragrahvi 74 punkti 9 täiendatakse pärast sõnu „asutuse pitsati jäljend” sõnadega „, kui tunnistusest antakse välja paberkandjal ärakiri”;
89) paragrahvi 74 punktis 11 asendatakse sõna „allakirjutamise” sõnaga „koostamise”;
90) paragrahvi 74 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;
91) paragrahvi 74 punktis 15 asendatakse sõnad „kauba- ja teenindusmärkide registrisse registreeringu tegemise” sõnadega „taotluse esitamise”;
92) paragrahvi 75 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:
„101) kaubamärgi kirjeldus, kui see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud (591);”;
93) paragrahvi 75 lõike 1 punktis 12 asendatakse sõnad „kaubamärgi reproduktsioon on värviline” sõnadega „see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud”;
94) paragrahvi 75 lõike 1 punktid 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks;
95) paragrahvi 75 lõiget 1 täiendatakse punktidega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:
„131) märge kaubamärgi liigi kohta vastavalt §-s 191 sätestatule (540), (541), (552), (553), (554), (555), (556), (558), (559);
132) viide üldtunnustatud värvikoodidele, kui kaubamärgi liik on värvimärk (591);”;
96) paragrahvi 75 lõike 1 punktis 17 asendatakse sõnad „kaubamärgiomaniku esindaja nimi” sõnadega „patendivoliniku või ühise esindaja nimi”;
97) paragrahvi 75 lõige 2 ja §-d 76–78 tunnistatakse kehtetuks;
98) paragrahvi 79 pealkirja täiendatakse pärast sõna „tunnistuse” sõnadega „ja tunnistuse ärakirja” ning paragrahvi tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tunnistus antakse välja PDF-vormingus ja saadetakse digitaalselt allkirjastatuna kaubamärgiomaniku või tema esindaja e-posti aadressil.
(2) Tunnistuse ärakirja paberkandjal paremasse ülaossa kantakse sõna „KOOPIA” ja see antakse omakäeliselt allkirjastatuna kaubamärgiomanikule või tema esindajale üle Patendiametis kohapeal või saadetakse tähitud postiga.
(3) Kui kaubamärgiomanik ei ole kaubamärgi registreerimise avalduses märkinud e-posti aadressi või kui kaubamärgiomanik või tema esindaja on kirjalikult teatanud Patendiametile, et ta soovib tunnistuse väljastamist paberkandjal, antakse lõikes 1 nimetatud tunnistuse asemel välja tunnistuse ärakiri paberkandjal ilma paremasse ülaossa kantud sõnata „KOOPIA” ja väljastatakse see lõikes 2 sätestatud viisil.
(4) Tunnistuse ja tunnistuse ärakirja paberkandjal allkirjastab Patendiameti juht või tema volitatud isik.
(5) Kaubamärgiomanik võib nõuda elektroonilise tunnistuse elektroonilise ärakirja väljastamist vastavalt §-des 86 ja 87 registritoimiku dokumendi ärakirja väljastamise kohta sätestatule.”;
99) paragrahvi 80 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
100) paragrahvi 80 lõiget 2 täiendatakse enne sõna „vastavalt” sõnaga „duplikaadi” ja lõikest jäetakse välja sõna „templiga”;
101) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Tunnistuse duplikaat antakse välja vastavalt §-s 79 tunnistuse kohta sätestatule.”;
102) paragrahvi 81 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–13 järgmises sõnastuses:
„11) kaubamärgi kirjeldus, kui see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud;
12) värvide loetelu, kui see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud;
13) viide üldtunnustatud värvikoodidele, kui kaubamärgi liik on värvimärk;”;
103) paragrahvi 82 lõikest 1 ja § 86 lõikest 1 jäetakse välja sõna „paberkandjal”;
104) paragrahvi 82 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
105) paragrahvi 82 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Patendiamet väljastab teabe vastavalt teabe soovija eelistusele kas paberkandjal kohapeal või posti teel või e-posti teel viie tööpäeva jooksul avalduse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates või riigilõivu tasumise kuupäevast arvates, kui riigilõiv tasutakse avalduse saabumisest hiljem. Kui väljastamise vormi ja viisi ei ole avalduses märgitud, väljastatakse teave avaldusega samas vormis ja samal viisil.”;
106) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse sõnad „Patendiameti vastuvõtuosakonnale otse, posti, faksi või e-posti teel” sõnadega „Patendiametile kohapeal, posti või e-posti teel”;
107) paragrahvi 83 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Avalduses peavad sisalduma teabe soovija nimi, kontaktandmed ja päringuobjekt.
(3) Päringuobjektiks võib olla kas taotluse number, registreeringu number, isik (taotleja, omanik või esindaja), kuupäev (taotluse esitamise kuupäev, registreeringu kuupäev), prioriteediandmed, kaubamärgi reproduktsioon koos asjakohasel juhul kirjelduse ja üldtunnustatud värvikoodidega, Nizza klassifikatsiooni klassi number või muud registriandmed.”;
108) paragrahvi 84 lõikes 1 asendatakse sõnad „Patendiameti vastuvõtuosakonnas” sõnaga „Patendiametis”;
109) paragrahvi 84 lõiked 3–5 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Ühel isikul võib korraga võimaldada tutvuda ühe registritoimikuga.
(4) Paberkandjal registritoimikuga tutvumise juures peab pidevalt viibima Patendiameti pädev ametnik. Digitaalse registritoimikuga tutvumiseks teeb Patendiameti pädev ametnik registritoimiku tutvujale arvutis kättesaadavaks.
(5) Registritoimikuga või kirje andmetega tutvumine toimub tutvuja ja Patendiameti pädeva ametniku poolt kokkulepitud ajal viie tööpäeva jooksul avalduse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates või riigilõivu tasumise kuupäevast arvates, kui riigilõiv tasutakse avalduse saabumisest hiljem.”;
110) paragrahvi 84 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
111) paragrahvi 84 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kirje andmetega tutvumine toimub arvutis.”;
112) paragrahvi 85 lõikes 1 ja lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „Patendiameti vastuvõtuosakonnale otse, posti, faksi” sõnadega „Patendiametile kohapeal, posti”;
113) paragrahvi 85 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Avalduses peavad sisalduma tutvuja nimi ja kontaktandmed ning taotluse või registreeringu number.”;
114) paragrahvi 85 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
115) paragrahvi 86 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „reproduktsioon” sõnadega „koos asjakohasel juhul kaubamärgi kirjelduse, värvide loetelu ja viitega üldtunnustatud värvikoodidele”;
116) paragrahvi 86 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Patendiamet väljastab registritoimiku dokumendi ärakirja või kirje väljatrüki vastavalt teabe soovija eelistusele kas paberkandjal kohapeal või posti teel või e-posti teel viie tööpäeva jooksul avalduse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates või riigilõivu tasumise kuupäevast arvates, kui riigilõiv tasutakse avalduse saabumisest hiljem. Kui väljastamise vormi ja viisi ei ole avalduses märgitud, väljastatakse registritoimiku dokumendi ärakiri või kirje väljatrükk avaldusega samas vormis ja samal viisil.”;
117) paragrahvi 87 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registritoimiku dokumendi ärakiri või kirje väljatrükk väljastatakse avalduse alusel, mille võib esitada Patendiametile kohapeal, posti või e-posti teel.
(2) Avalduses peavad sisalduma teabe soovija nimi ja kontaktandmed ning taotluse või registreeringu number.”;
118) paragrahvi 88 lõikes 1 asendatakse sõnad „Patendiametisse otse” sõnadega „Patendiametile kohapeal, elektrooniliselt”;
119) paragrahvi 88 lõikes 3 asendatakse sõnad „Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni” sõnaga „WIPO”;
120) paragrahvi 88 lõike 5 teises lauses asendatakse sõnad „esitanud Patendiametile andmeid riigilõivu nõutavas summas tasumise kohta” sõnadega „tasunud ettenähtud summas riigilõivu”;
121) paragrahvi 89 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui rahvusvahelises taotluses esineb märge kaubamärgi liigi kohta või et märk on kollektiivkaubamärk või sertifitseerimismärk, siis peavad need andmed olema samad, mis põhiregistreeringus või põhitaotluses.”;
122) paragrahvi 90 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse paberkandjal, esitatakse rahvusvahelise registreerimise avaldus ning kauba- ja teenindusmärgi kavatsetava kasutamise avaldus kahes eksemplaris.”;
123) paragrahvi 92 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse Patendiametile kohapeal, posti või e-posti teel, esitatakse rahvusvahelise registreerimise avaldus Rahvusvahelise Büroo kehtestatud ametlikul vormil MM2.”;
124) paragrahvi 93 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
125) paragrahvi 93 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „esitajat esindab Patendiametis esindaja” sõnadega „esitajaid esindab Patendiametis ühine esindaja”;
126) paragrahvi 94 punktis 8 asendatakse sõnad „kaubamärgi reproduktsioon on värviline” sõnadega „see esineb põhiregistreeringus või põhitaotluses”;
127) paragrahvi 94 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:
„81) viide üldtunnustatud värvikoodidele, kui kaubamärgi liik on värvimärk;”;
128) paragrahvi 103 lõikes 4 asendatakse sõna „ROMARINi” sõnaga „asjakohasesse”;
129) paragrahvi 108 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna „kontokorrentkontolt” sõnaga „kontolt”;
130) paragrahvi 110 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
131) paragrahvi 112 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „märge, et märk on kolmemõõtmeline märk või kollektiivmärk, või märgi sõnaline kirjeldus või värvi kui märki eristava tunnuse nõudlus” sõnadega „märge kaubamärgi liigi kohta või et märk on kollektiivkaubamärk või sertifitseerimismärk”;
132) paragrahvi 112 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
133) paragrahvi 113 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui hilisema märkimise taotlus esitatakse Patendiametile kohapeal, posti või e-posti teel, esitatakse see Rahvusvahelise Büroo kehtestatud ametlikul vormil MM4.”;
134) määruse 6. peatükk tunnistatakse kehtetuks;
135) määruse 7. peatükis asendatakse sõna „Ühenduse” sõnadega „Euroopa Liidu”;
136) paragrahvi 117 lõikes 1 asendatakse sõnad „andmete ja dokumentide Patendiametile esitamise” sõnadega „tõlke ja andmete Patendiametile esitamise ning riigilõivu tasumise”;
137) paragrahvi 117 lõikes 2 asendatakse sõnad „tähitud kirjaga muutmistaotluses nimetatud aadressile” sõnadega „muutmistaotluses nimetatud aadressil või e-posti aadressil”;
138) paragrahvi 117 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lõikes 1 nimetatud teate vastu võtmata jätmine ei vabasta taotlejat „Kaubamärgiseaduse” § 713 lõikes 3 nimetatud tõlke ja andmete Patendiametile esitamise ning riigilõivu tasumise tähtpäevast kinnipidamise kohustusest.”;
139) paragrahvi 118 lõikes 1 asendatakse sõnad „andmeid ja dokumente” sõnadega „tõlget ja andmeid või ei tasu riigilõivu”;
140) määrust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses:
„71. peatükk
Riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kord
§ 1191. Unikaalse viitenumbri teatamine
(1) Pärast taotluse menetlusse võtmist või avalduse esitamist teatab Patendiamet taotlejale või avalduse esitajale unikaalse viitenumbri riigilõivu tasumiseks.
(2) Unikaalset viitenumbrit ei teatata, kui isik on riigilõivu juba tasunud.
§ 1192. Riigilõivu tasumine
(1) Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole.
(2) Kui riigilõiv tasutakse unikaalse viitenumbriga, märgitakse maksedokumendile unikaalne viitenumber, mis on seotud selle toiminguga, mille eest riigilõiv tasutakse.
(3) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui see on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole või kui Patendiametile on esitatud § 1193 lõikes 1 nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta.
§ 1193. Riigilõivu tasumise kohta andmete esitamine
(1) Kui riigilõiv tasutakse ilma unikaalse viitenumbrita, esitab taotleja, kaubamärgiomanik või muu kaubamärgialase toimingu tegemist taotlev isik Patendiametile riigilõivu tasumise tähtpäevaks riigilõivu tasumise kohta järgmised andmed:
1) maksedokumendi number;
2) makse kuupäev;
3) maksja nimi;
4) tasutud summa suurus;
5) selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või riigilõivuseaduse asjakohase paragrahvi number;
6) taotluse number, kaubamärgi registreeringu number või nende puudumisel muud andmed, mis võimaldavad kaubamärki tuvastada.
(2) Andmed riigilõivu tasumise kohta esitatakse iga taotluse või registreeringu ja iga toimingu kohta eraldi. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme toimingu tegemise eest, esitatakse loetelu tasutud summa taotluste või registreeringute ja toimingute vahel jaotumise kohta.
§ 1194. Riigilõivu tasumise kontrollimise kord
(1) Kui andmed riigilõivu tasumise kohta on esitatud tähtpäevaks, kuid riigilõiv ei ole nõutavas summas Rahandusministeeriumi kontole laekunud, võib Patendiamet riigilõivu tasumise kontrollimise eesmärgil nõuda andmed esitanud isikult pangaasutuse kinnitatud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist.
(2) Kui riigilõiv tuleb tasuda kindla tähtaja jooksul või kindlaks tähtpäevaks, loetakse see tähtaegselt tasutuks ka juhul, kui ettenähtud summas riigilõiv on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole kolme pangapäeva jooksul Patendiameti poolt unikaalse viitenumbri väljastamisest arvates.”;
141) määruse 8. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „Rakendussätted” sõnadega „Rakendus- ja üleminekusätted”;
142) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:
„§ 121. Enne 2019. aasta 1. aprilli taotletud kaubamärgi tunnistuse tiitellehe andmed
Kaubamärgi puhul, mille registreerimise taotlus esitati enne 2019. aasta 1. aprilli, kantakse kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja kohta tunnistusele, et kaubamärgi õiguskaitse kehtib kümme aastat kauba- ja teenindusmärkide registrisse registreeringu tegemise kuupäevast arvates.”;
143) määruse lisad 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Justiitsministri 28. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Patendiameti põhimäärus” muutmine
Justiitsministri 28. jaanuari 2016. a määruses nr 5 „Patendiameti põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõnad „Siseturu Ühtlustamise Ameti” sõnadega „Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti”;
2) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) tööstusomandi esemete õiguskaitset puudutavate vaidluste kohtueelne lahendamine;”;
4) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) lahendab kohtueelse menetluse korras tööstusomandi esemete õiguskaitset puudutavaid vaidlusi;”;
5) paragrahvi 11 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „ning finants- ja haldusosakond” sõnadega „, finants- ja haldusosakond ning tööstusomandi apellatsioonikomisjon (edaspidi apellatsioonikomisjon)”;
6) paragrahvi 12 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Apellatsioonikomisjoni juhi määrab valdkonna eest vastutav minister.”;
7) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Apellatsioonikomisjoni põhiülesanne on Patendiameti tegevuse õiguspärasust ja tööstusomandi esemete õiguskaitset puudutavate vaidluste lahendamine kohtueelse vaidluste lahendamise organina tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses sätestatud korras.”;
8) paragrahvi 15 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „põhimäärused,” sõnadega „välja arvatud apellatsioonikomisjoni põhimääruse,”;
9) paragrahvi 15 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „ametnikud” sõnadega „, välja arvatud apellatsioonikomisjoni liikmed,”;
10) paragrahvi 15 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „distsiplinaarkaristusi” sõnadega „, välja arvatud apellatsioonikomisjoni liikmetele”.
§ 3. Justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määruse nr 27 „Tööstusdisainilahenduse määrus” muutmine
Justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määruses nr 27 „Tööstusdisainilahenduse määrus” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui seaduses või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, esitatakse Patendiametile dokument või teade kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Avaldus esitatakse kirjalikus vormis.
(3) Dokumendid esitatakse Patendiametile kohapeal, elektrooniliselt, posti või faksi teel, kui seaduses või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Elektrooniline esitamine hõlmab esitamist Patendiameti veebilehe www.epa.ee kaudu ja e-posti teel.
(4) Põhjendatud kahtluse korral on Patendiametil õigus nõuda originaaldokumendi või selle notariaalselt või Patendiameti poolt kinnitatud ärakirja esitamist.
(5) Kui dokument esitatakse seaduses või määruses ettenähtud vorminõuet järgimata, loetakse see vorminõuet järgides esitatuks, kui samasisuline vorminõuet järgiv dokument saabub Patendiametisse kolme tööpäeva jooksul esialgsest esitamisest arvates.”;
2) paragrahvid 2, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Omaniku nimel esitatud dokumentidele võib alla kirjutada omanik, patendivolinik või ühine esindaja.”;
4) paragrahvi 7 lõike 4 esimene lause ja lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
5) määruse 1. peatüki 2. jao pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi”;
6) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) volitatavale patendivolinikule teise sama äriühingu kaudu tegutseva patendivoliniku edasivolitamise õiguse andmise korral selle õiguse olemasolu ja vajaduse korral tingimused;”;
7) paragrahvi 8 lõike 3 punktist 7 jäetakse välja sõnad „koht ja”;
8) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 8 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Lõike 3 punktis 8 nimetatud juhul loetakse patendivoliniku volituse ulatuseks kõigi tööstusdisainilahenduse alaste toimingute tegemine ja ühise esindaja volituse ulatuseks kõigi registreerimistaotluse menetlemisega seotud toimingute tegemine, välja arvatud registreerimistaotluse võõrandamine, kui taotlejad ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.”;
10) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 10 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Volikirja” sõnadega „ja volitatud isiku andmete”;
12) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui registreerimistaotlus esitatakse ühise esindaja kaudu ja tööstusdisainilahenduse registreerimise avaldusele on alla kirjutanud ühine esindaja, tuleb volikiri esitada kahe kuu jooksul registreerimistaotluse esitamise päevast arvates. Kui avaldus muu tööstusdisainilahenduse alase toimingu tegemiseks esitatakse ühise esindaja kaudu ja avaldusele on alla kirjutanud ühine esindaja, lisatakse volikiri toimingu tegemise avaldusele.”;
13) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui Patendiamet nõuab registreerimistaotluse või avalduse esitanud patendivolinikult volikirja esitamist, tuleb volikiri esitada kahe kuu jooksul nõude esitamisest arvates.”;
14) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõna „volikiri” sõnaga „andmed”;
15) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse sõnad „tuleb Patendiametile teatada” sõnadega „asendab volikirja esitamist see, kui Patendiametile teatatakse”;
17) paragrahv 11, § 12 ja § 13 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) volikiri, kui taotlejatel on ühine esindaja ja registreerimistaotlusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad;”;
19) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „asukoha aadress” sõnadega „, samuti e-posti aadress, kui taotleja soovib saada Patendiametilt teateid elektrooniliselt”;
20) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Patendiameti peadirektor võib kehtestada plangi, millel on soovitatav esitada avaldus.”;
21) paragrahvi 14 lõige 3 ja § 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kas tegemist on Eesti Vabariigi või välisriigi taotlejaga ja”;
23) paragrahvi 17 lõikes 4 asendatakse sõnad „Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni” sõnadega „Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni”;
24) paragrahvi 17 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „, kusjuures linn või muu asula tuleb alla kriipsutada või muul viisil ära märkida”;
25) paragrahvi 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotleja andmetele on soovitatav lisada telefoninumber, füüsilisest isikust taotleja korral isikukood ja juriidilisest isikust taotleja korral registrikood.”;
26) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „talle” sõnadega „posti teel edastatavaid”;
27) paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
28) paragrahvi 23 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Registreerimistaotluse menetluse peatamiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse, milles märgib, kui pikaks perioodiks ta soovib menetluse peatada.”;
29) paragrahvi 25 lõiked 4 ja 5 ning § 26 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahvi 26 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „esitada” sõnadega „hägustatult, värvivarjutusega, piirjoontega või”;
31) paragrahvi 28 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „originaaldokument” sõnaga „dokument” vastavas käändes;
32) paragrahvi 28 lõige 4 ja § 29 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
33) paragrahvi 30 lõikes 1, § 31 lõikes 1, § 32 lõikes 1 ja § 37 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigilõivu tasumist tõendava dokumendi” sõnadega „tasub riigilõivu”;
34) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Patendiamet võib nõuda avalduse esitajalt tõendit andmete muutumise kohta.”;
35) paragrahvi 35 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Litsentsi kohta registrisse kande tegemiseks esitab litsentsiandja või litsentsisaaja kirjaliku avalduse, millele lisatakse litsentsilepingu väljavõte, mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid, ja tasub riigilõivu. Väljavõtet ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja ning avaldus sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid.”;
36) paragrahvi 39 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohtuotsuse või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse alusel registreeringu kustutamise taotlemisel lisatakse avaldusele sellekohane jõustunud kohtuotsus või viide jõustunud tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsusele.”;
37) paragrahvi 43 lõikes 1 asendatakse sõnad „Patendiameti vastuvõtuosakonnale otse, posti, faksi” sõnadega „Patendiametile kohapeal, posti”;
38) paragrahvi 43 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
39) paragrahvi 44 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registritoimikuga tutvumine toimub Patendiametis tutvuja ja Patendiameti pädeva ametniku poolt kokkulepitud ajal viie tööpäeva jooksul avalduse Patendiametisse saabumise kuupäevast või riigilõivu tasumise kuupäevast arvates, kui riigilõiv tasutakse avalduse saabumisest hiljem.”;
40) paragrahvi 44 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Paberkandjal registritoimikuga tutvumise juures peab viibima Patendiameti pädev ametnik. Digitaalse registritoimikuga tutvumiseks teeb Patendiameti pädev ametnik registritoimiku tutvujale arvutis kättesaadavaks.”;
41) paragrahvi 44 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Ühel isikul võib korraga võimaldada tutvuda ühe registritoimikuga.”;
42) paragrahvi 45 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „Patendiameti vastuvõtuosakonnale posti, faksi” sõnadega „Patendiametile kohapeal, posti” ja lõike teine lause tunnistatakse kehtetuks;
43) paragrahvi 45 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kirje andmetega tutvumine toimub Patendiametis arvutis pärast seda, kui Patendiameti pädev ametnik on kontrollinud tutvuja isikut ja teinud kindlaks andmebaasiga tutvumise õiguse.”;
44) paragrahvi 46 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registrist kirjaliku teabe väljastamine toimub avalduse alusel, mis esitatakse Patendiametile kohapeal, posti või e-posti teel.”;
45) paragrahvi 46 lõikes 3 asendatakse sõnad „registri andmebaasi andmed, mille kohta andmebaasi tarkvara võimaldab päringut esitada” sõnaga „registriandmed”;
46) paragrahvi 47 lõikest 1 ja § 49 lõikest 1 jäetakse välja sõna „paberkandjal”;
47) paragrahvi 47 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
48) paragrahvi 47 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Patendiamet väljastab teabe vastavalt teabe soovija eelistusele kas paberkandjal kohapeal või posti teel või e-posti teel viie tööpäeva jooksul avalduse Patendiametisse saabumise kuupäevast või riigilõivu tasumise kuupäevast, kui riigilõiv tasutakse avalduse saabumisest hiljem. Kui väljastamise vormi ja viisi ei ole avalduses märgitud, väljastatakse teave avaldusega samas vormis ja samal viisil.”;
49) paragrahvi 48 lõikes 1 asendatakse sõnad „Patendiameti vastuvõtuosakonnale otse, posti, faksi” sõnadega „Patendiametile kohapeal, posti”;
50) paragrahvi 49 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Patendiamet väljastab registritoimiku dokumendi ärakirja või kirje väljatrüki vastavalt teabe soovija eelistusele kas paberkandjal kohapeal või posti teel või e-posti teel viie tööpäeva jooksul avalduse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates või riigilõivu tasumise kuupäevast arvates, kui riigilõiv tasutakse avalduse saabumisest hiljem. Kui väljastamise vormi ja viisi ei ole avalduses märgitud, väljastatakse registritoimiku dokumendi ärakiri või kirje väljatrükk avaldusega samas vormis ja samal viisil.”;
51) paragrahvi 50 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Patendiameti ametlik väljaanne”;
52) määruse 4. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „ning vormistamise”;
53) paragrahvi 70 täiendatakse enne sõna „dokument” sõnaga „elektrooniline”;
54) paragrahvis 72 asendatakse sõna „kaantest” sõnaga „tiitellehest”;
55) paragrahvi 73 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kaane esikülg” sõnaga „tiitelleht” vastavas käändes;
56) paragrahvi 73 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „riigi vapp” sõnadega „värvilise kujutisena”;
57) paragrahvi 73 punktis 7 asendatakse sõna „allkiri” sõnadega „omakäelise allkirja kujutis”;
58) paragrahvi 73 punkti 9 täiendatakse pärast sõnu „asutuse pitsati jäljend” sõnadega „, kui tunnistusest antakse välja ärakiri paberkandjal”;
59) paragrahvi 73 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;
60) paragrahvi 73 punktist 13 jäetakse välja sõnad „11. jaanuaril 1998. aastal jõustunud”;
61) paragrahvi 74 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:
„10) patendivoliniku või ühise esindaja nimi, kui tööstusdisainilahenduse omanikul on esindaja (74);”;
62) paragrahvid 75–77 tunnistatakse kehtetuks;
63) paragrahv 78 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 78. Tunnistuse ja tunnistuse ärakirja väljaandmine
(1) Tunnistus antakse välja PDF-vormingus ja saadetakse digitaalselt allkirjastatuna tööstusdisainilahenduse omaniku või tema esindaja e-posti aadressil.
(2) Tunnistuse ärakirja paberkandjal paremasse ülaossa kantakse sõna „KOOPIA” ja see antakse omakäeliselt allkirjastatuna tööstusdisainilahenduse omanikule või tema esindajale üle Patendiametis kohapeal või saadetakse tähitud postiga.
(3) Kui tööstusdisainilahenduse omanik ei ole tööstusdisainilahenduse registreerimise avalduses märkinud e-posti aadressi või kui tööstusdisainilahenduse omanik või tema esindaja on kirjalikult teatanud Patendiametile, et ta soovib tunnistuse väljastamist paberkandjal, antakse lõikes 1 nimetatud tunnistuse asemel välja tunnistuse ärakiri paberkandjal ilma paremasse ülaossa kantud sõnata „KOOPIA” ja väljastatakse see lõikes 2 sätestatud viisil.
(4) Tunnistuse ja tunnistuse ärakirja paberkandjal allkirjastab Patendiameti juht või tema volitatud isik.
(5) Tööstusdisainilahenduse omanik võib nõuda elektroonilise tunnistuse elektroonilise ärakirja väljastamist vastavalt §-des 48 ja 49 registritoimiku dokumendi ärakirja väljastamise kohta sätestatule.”;
64) paragrahvi 79 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
65) paragrahvi 79 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Patendiamet vormistab tunnistuse duplikaadi vastavalt tunnistuse kohta sätestatule ning kannab tunnistuse paremasse ülaossa sõna „DUPLIKAAT” ja duplikaadi väljaandmise kuupäeva.”;
66) paragrahvi 80 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Tunnistuse duplikaat antakse välja vastavalt §-s 78 tunnistuse kohta sätestatule.”;
67) paragrahvi 81 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimise taotlus esitatakse Patendiametile kohapeal, posti või e-posti teel.
(2) Taotluse edastamise eest WIPO Rahvusvahelisele Büroole tasutakse riigilõiv.”;
68) paragrahvi 82 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ühenduse disainilahenduse taotlus esitatakse kohapeal, posti või e-posti teel Patendiametile.
(2) Ühenduse disainilahenduse taotluse edastamise eest Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile tasutakse riigilõiv.”;
69) määrust täiendatakse 61. peatükiga järgmises sõnastuses:
„61. peatükk
Riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kord
§ 821. Unikaalse viitenumbri teatamine
(1) Pärast registreerimistaotluse menetlusse võtmist või avalduse esitamist teatab Patendiamet taotlejale või avalduse esitajale unikaalse viitenumbri riigilõivu tasumiseks.
(2) Unikaalset viitenumbrit ei teatata, kui isik on riigilõivu juba tasunud.
§ 822. Riigilõivu tasumine
(1) Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole.
(2) Kui riigilõiv tasutakse unikaalse viitenumbriga, märgitakse maksedokumendile unikaalne viitenumber, mis on seotud selle toiminguga, mille eest riigilõiv tasutakse.
(3) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui see on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole või kui Patendiametile on esitatud § 823 lõikes 1 nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta.
§ 823. Riigilõivu tasumise kohta andmete esitamine
(1) Kui riigilõiv tasutakse ilma unikaalse viitenumbrita, esitab taotleja, tööstusdisainilahenduse omanik või muu tööstusdisainilahenduse alase toimingu tegemist taotlev isik Patendiametile riigilõivu tasumise tähtpäevaks riigilõivu tasumise kohta järgmised andmed:
1) maksedokumendi number;
2) makse kuupäev;
3) maksja nimi;
4) tasutud summa suurus;
5) selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või riigilõivuseaduse asjakohase paragrahvi number;
6) registreerimistaotluse number, tööstusdisainilahenduse registreeringu number või nende puudumisel muud andmed, mis võimaldavad tööstusdisainilahendust tuvastada.
(2) Andmed riigilõivu tasumise kohta esitatakse iga registreerimistaotluse või registreeringu ja iga toimingu kohta eraldi. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme toimingu tegemise eest, esitatakse loetelu tasutud summa registreerimistaotluste või registreeringute ja toimingute vahel jaotumise kohta.
§ 824. Riigilõivu tasumise kontrollimise kord
(1) Kui andmed riigilõivu tasumise kohta on esitatud tähtpäevaks, kuid riigilõiv ei ole nõutavas summas Rahandusministeeriumi kontole laekunud, võib Patendiamet riigilõivu tasumise kontrollimise eesmärgil nõuda andmed esitanud isikult pangaasutuse kinnitatud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist.
(2) Kui riigilõiv tuleb tasuda kindla tähtaja jooksul või kindlaks tähtpäevaks, loetakse see tähtaegselt tasutuks ka juhul, kui ettenähtud summas riigilõiv on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole kolme pangapäeva jooksul Patendiameti poolt unikaalse viitenumbri väljastamisest arvates.”;
70) määruse lisad 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määruse nr 28 „Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimäärus” muutmine
Justiitsministri 3. jaanuari 2012. a määruses nr 28 „Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse läbivalt sõna „vaidlustusavaldus” sõnaga „avaldus” vastavas käändes;
2) paragrahvid 1–6 tunnistatakse kehtetuks;
3) määruse 1. peatükki täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Dokumentide esitamise üldnõuded
(1) Kui seaduses või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, esitatakse apellatsioonikomisjonile dokument kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Kaebus või avaldus esitatakse kirjalikus vormis.
(3) Dokument esitatakse apellatsioonikomisjonile kohapeal, elektrooniliselt, posti või faksi teel, kui seaduses või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Elektrooniline esitamine hõlmab esitamist dokumentide esitamise portaali kaudu ja e-posti teel.
(4) Põhjendatud kahtluse korral on apellatsioonikomisjonil õigus nõuda originaaldokumendi või selle notariaalselt või Patendiameti või apellatsioonikomisjoni poolt kinnitatud ärakirja esitamist.
(5) Kui dokument esitatakse seaduses või määruses ettenähtud vorminõuet järgimata, loetakse see vorminõuet järgides esitatuks, kui samasisuline vorminõuet järgiv dokument saabub apellatsioonikomisjoni kolme tööpäeva jooksul esialgsest esitamisest arvates.
(6) Dokumendile või dokumentide kogumile tehakse apellatsioonikomisjoni saabumisel pealdis, milles sisaldub selle saabumise kuupäev ja kaebuse või avalduse järjekorranumber.”;
4) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaebus või avaldus koos sellele lisatud dokumentidega adresseeritakse apellatsioonikomisjonile ja esitatakse kohapeal, elektrooniliselt, posti või faksi teel.
(2) Kaebuse või avalduse saabumise päevaks loetakse selle tegelik apellatsioonikomisjoni saabumise päev.
(3) Paberkandjal esitatud kaebus või avaldus ja selle lisad esitatakse apellatsioonikomisjonile kahes eksemplaris ning lisaks esitatakse nendest koopiad vastavalt menetlusosaliste arvule.”;
5) paragrahvid 8–14 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 15 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Menetlusosalise kirjalikud seisukohad adresseeritakse apellatsioonikomisjonile ja esitatakse kirjalikult.
(2) Paberkandjal esitatud kirjalikud seisukohad esitatakse apellatsioonikomisjonile kahes eksemplaris ning lisaks esitatakse nendest koopiad vastavalt menetlusosaliste arvule.”;
7) paragrahvi 16 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Paberkandjal esitatud lisadokumendid esitatakse apellatsioonikomisjonile kahes eksemplaris ning lisaks esitatakse nendest koopiad vastavalt menetlusosaliste arvule.”;
8) paragrahvid 17–28 tunnistatakse kehtetuks.
Urmas Reinsalu
Minister
Tõnis Saar
Kantsler