Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Haridus- ja teadusministri määruste muutmine seoses põhikooli lõpetamise ning vene keele riigieksamit asendava rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitega

Vastu võetud 06.04.2022 nr 9

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõigete 2 ja 4, § 31 lõigete 2 ja 4, § 34 lõike 3 ning § 57 alusel.

§ 1.  Haridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määruse nr 37 „Õpilase tunnustamise tingimused ja kord” muutmine

Haridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määrust nr 37 „Õpilase tunnustamise tingimused ja kord” täiendatakse §-ga 3³ järgmises sõnastuses:

„§ 3³. Erisused seoses põhikooli lõpetava õpilase tunnustamisega 2021/2022. õppeaastal

Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikooli lõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne on „väga hea”. Kui õppeainete viimaste aastahinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse põhikooli lõpetajat kiitusega juhul, kui kool hindab aastahinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea”.”.

§ 2.  Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” muutmine

Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruses nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõna „nelja” sõnaga „kaheksa”;

2) paragrahvi 8 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „viis” sõnaga „kümme”;

3) määrust täiendatakse §-ga 46³ järgmises sõnastuses:

„§ 46³. Eksamikorralduse erisus 2021/2022. õppeaastal

(1) 2021/2022. õppeaastal ei ole põhikooli lõpueksamid põhikooli lõpetamise otsuse tegemise aluseks.

(2) Ühtsete põhikooli lõpueksamite ja põhikooli koolieksamite hindamistulemused esitatakse 2021/2022. õppeaastal protsendina maksimaalsest tulemusest.

(3) Põhikoolilõpetaja, kes ühtse põhikooli lõpueksami ajal või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel, sooritab korduseksami koolieksamina.

(4) 2021/2022. õppeaastal ei saa gümnaasiumit lõpetav õpilane riigieksamit asendava rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamina sooritada тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksamit ja тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksamit (vene keel).

(5) 2021/2022. õppeaastal saab gümnaasiumit lõpetav õpilane sooritada vene keel võõrkeelena B1-taseme riigieksami, mille valmistab ette ja viib läbi eksameid korraldav asutus. Eksameid korraldav asutus määrab vene keel võõrkeelena B1-tasemel riigieksamit teha soovivad õpilased eksami soorituskohtadesse õpilase sooviavalduse alusel.”.

§ 3.  Haridus- ja teadusministri 6. mai 2021. a määruse nr 13 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2021/2022. õppeaastal” muutmine

Haridus- ja teadusministri 6. mai 2021. a määruses nr 13 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2021/2022. õppeaastal” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

„5¹) vene keel võõrkeelena B1-tasemel (kirjalik ja suuline) – 9.–13. mai 2022. a;”;

2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „inglise, prantsuse, saksa ja vene keele” sõnadega „inglise, prantsuse ja saksa keele”;

3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

„5¹) vene keel võõrkeelena B1-tasemel (kirjalik ja suuline) – 30. mail 2022. a;”;

4) paragrahvi 2 lõikes asendatakse sõnad „inglise, prantsuse, saksa ja vene keele” sõnadega „inglise, prantsuse ja saksa keele”.