Teksti suurus:

Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord

Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.01.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 10.01.2024, 2

Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 11.04.2023 nr 25
RT I, 12.04.2023, 2
jõustumine 15.04.2023

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
07.08.2023RT I, 11.08.2023, 414.08.2023
05.01.2024RT I, 10.01.2024, 113.01.2024

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” erieesmärgi „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise nr 21.1.3.16 „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

  (2) Määrusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus” programmi „Ettevõtluskeskkond” meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine” elluviimisesse ja selle näitaja „Turismiteenuste eksport” sihttaseme saavutamisse.

  (3) Toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 tähenduses ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut, või kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi (edaspidi kultuuriabi) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi grupierandi määrus) artikli 53 tähenduses ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

  (4) Kui toetus on käsitatav riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi, järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.

  (5) Määruse alusel ei anta:
  1) vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
  2) riigiabi grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud juhtudel;
  3) riigiabi raskustes olevale ettevõtjale grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

  (6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid ning abi kogusumma arvutamisel lähtutakse sama määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja mõistest.

  (7) Grupierandi määruse alusel ei anta riigiabi ettevõtjale, kellel on täitmata abi tagasimaksmise korraldus, mis on tehtud Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks.

  (8) Määruse alusel ei toetata rahvusvahelist sündmust, rahvusvahelist suursündmust ja rahvusvahelist konverentsi, mida on toetatud kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord” alusel.

  (9) Toetuse taotlemisele, taotluse menetlemisele, kulude abikõlblikkusele, aruandlusele, toetuse maksmisele ja taotluse rahuldamise otsuse muutmisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus).

  (10) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 2.  Terminid

  (1) Rahvusvaheline sündmus (edaspidi sündmus) on planeeritud tegevus, millel on kindel eesmärk ja kestus ning mis on rahvusvaheliselt huvipakkuv ja mida turundatakse välisriikides. See võib olla rahvusvaheline spordisündmus või rahvusvaheline kultuurisündmus.

  (2) Rahvusvaheline spordisündmus (edaspidi spordisündmus) on mis tahes spordialal avalik rahvusvaheline sündmus või võistlus, mis järgib selle spordiala eeskirja või tegevusjuhendi reegleid.

  (3) Rahvusvaheline kultuurisündmus (edaspidi kultuurisündmus) on avalik rahvusvaheline sündmus, mille eesmärk on tutvustada ja edendada kultuuri.

  (4) Rahvusvaheline suursündmus (edaspidi suursündmus) on rahvusvaheline spordisündmus või rahvusvaheline kultuurisündmus, mis toimub üks kord aastas vähemalt kolmel aastal ning mille korraldamiseks taotletakse toetust kolmeks aastaks korraga.

  (5) Rahvusvaheline konverents (edaspidi konverents) on teaduslik, erialane või huvialane rahvusvaheline kokkutulek ettekannete ja aruteludega või riikide, organisatsioonide või ametkondade esindajate rahvusvaheline kokkutulek valdkondlike teemade arutamiseks ning küsimuste lahendamiseks. Konverentsiks ei loeta koolitust, õppereisi, võistlust, messi, töökoosolekut, infopäeva ega näitust.

  (6) Ligipääsetavus on kogu elanikkonna kaasatus elu- ja infokeskkonda viisil, mis tagab kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või terviseseisundist võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta.

  (7) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot ja töötajate arv on väiksem kui 250.

§ 3.  Toetuse eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse eesmärk on suurendada Eesti tuntust spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside toimumise sihtkohana.

  (2) Toetuse tulemusena:
  1) suureneb väliskülastajate arv;
  2) suureneb sündmuste ja konverentside elluviimisesse kaasatud turismiteenuste pakkujate arv, kes müüvad oma teenuseid sündmusel või konverentsil osalevatele külastajatele.

  (3) Toetus panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „toetustega toetatavad ettevõtjad” sihttaseme saavutamisse.

  (4) Toetusega toetatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ning panustatakse sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik”, sealhulgas selle tegevuse „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi”, eesmärkide elluviimisse.

  (5) Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” (edaspidi TAIE) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kinnitatud „Turismistrateegia 2022–2025” eesmärkidest.

  (6) Lõikes 4 nimetatud sihi saavutamiseks ja aluspõhimõtete hoidmiseks ning lõikes 5 nimetatud horisontaalsete põhimõtete arvestamiseks panustatakse toetuse andmisel tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmistesse näitajatesse:
  1) ligipääsetavuse näitaja;
  2) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
  3) hoolivuse ja koostöömeele indeks;
  4) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest.

§ 4.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

  (2) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 5.  Toetatavad tegevused

  (1) Toetatakse sündmuste ja konverentside korraldamist, mis vastavad järgmistele tingimustele:
  1) täidab toetuse eesmärki ja panustab toetuse tulemuse ja näitajate sihttasemete saavutamisse;
  2) toimub Eestis;
  3) on rahvusvaheliselt huvipakkuv;
  4) korraldamisel järgitakse kestlikkuse, ligipääsetavuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid;
  5) toetuse saaja korraldab sündmuse või konverentsi eel ja ajal sündmuse või konverentsi turunduskanalites ning toimumiskohas teavituse veebilehe visitestonia.com kohta.

  (2) Toetatav sündmus peab lisaks lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele tingimustele:
  1) sündmuse turundustegevused on kavandatud ellu viia vähemalt ühel välisturul ja sündmuse raames pakutakse informatsiooni Eesti turismivõimaluste kohta;
  2) kavandamisse ja elluviimisesse on kaasatud vähemalt kaks väliskülastajaid teenindavat väikese ja keskmise suurusega ettevõtjat;
  3) minimaalne väliskülastajate arv on Tallinnas toimuval sündmusel 600 ja väljaspool Tallinna toimuval sündmusel 300;
[RT I, 10.01.2024, 1 - jõust. 13.01.2024]
  4) minimaalne väliskülastajate arv suursündmusel on kolme aasta jooksul kokku Tallinnas toimuval sündmusel 2000 ja väljaspool Tallinna toimuval sündmusel 1000;
[RT I, 10.01.2024, 1 - jõust. 13.01.2024]
  5) sündmus toimub ühtse programmiga vähemalt kahel järjestikusel päeval ja programmi mõlemal päeval toimub sündmuse sisuline tegevus;
  6) suursündmus toimub ühtse programmiga vähemalt kolmel järjestikusel päeval ja programmi kõikidel päevadel toimub sündmuse sisuline tegevus.

  (3) Toetatav konverents peab lisaks lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele tingimustele:
  1) turundustegevused on kavandatud ellu viia vähemalt kahel välisturul ja konverentsi raames pakutakse informatsiooni Eesti turismivõimaluste kohta;
  2) konverents toimub ühtse programmiga vähemalt kahel järjestikusel päeval ja programmi mõlemal päeval toimub konverentsi sisuline tegevus;
  3) minimaalne väliskülastajate arv on Tallinnas toimuval konverentsil 200 ja väljaspool Tallinna toimuval konverentsil 100.
[RT I, 10.01.2024, 1 - jõust. 13.01.2024]

  (4) Kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikule tegevusele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe.

  (5) Üht ja sama sündmust ei toetata samal ajal spordi- ja kultuurisündmusena ning suursündmusena.

§ 6.  Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on järgmised kulud:
  1) sündmuse või konverentsi turundustegevuste ettevalmistamise kulud turundamiseks välisriikides;
  2) punktis 1 sätestatud turundustegevuseks vajalike turundustöötajate ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud kulud;
  3) sündmuse või konverentsi eel või ajal välisriikidest saabuvate sündmuse või konverentsi korraldamisega seotud isikute transpordi- ja majutuskulud;
  4) sündmust või konverentsi kajastavate välisriikide ajakirjanike transpordi- ja majutuskulud;
  5) rahvusvahelise tele- ja veebiülekandega seotud kulud;
  6) sündmuse või konverentsi korraldamise ja teenindamisega seotud kulud;
  7) sündmuse või konverentsi külastajate statistika ja tagasiside kogumise ning analüüsimisega seotud kulud;
  8) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitusmäärus) § 2 lõikes 1 sätestatud teavitamisnõuete täitmise kulud;
  9) käibemaks, välja arvatud ühendmääruse § 17 punktis 13 toodud juhul.

  (2) Abikõlbmatud on järgmised kulud:
  1) külaliste vastuvõtu kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 49 lõikele 4, välja arvatud lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kulud;
  2) kingitused;
  3) isikliku auto kasutamise kulud, välja arvatud liikumispuudega inimesel vastava tõendi olemasolul;
  4) pangagarantiid;
  5) ühendmääruse § 21 lõikes 5 sätestatud projekti üldkulud;
  6) sularahas tasutud kulud;
  7) kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras;
  8) toitlustuskulud;
  9) uue veebilehe arenduskulud;
  10) eestikeelsete turundusmaterjalide kulud;
  11) konverentsi või sündmusega seotud kohapeal jaotatavate materjalide kulud;
  12) ühendmääruse § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud kulud;
  13) lõike 1 punktis 2 sätestatud turundustöötajate päevaraha;
  14) kulud, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse §-s 8 sätestatud seotud isikute vahel.

§ 7.  Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku alates taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast kuni 2029. a 31. oktoobrini.

  (3) Sündmuse ning konverentsi toetatavad tegevused viiakse ellu 24 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029.

  (4) Suursündmuse toetatavad tegevused viiakse ellu 48 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029.

  (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, ületades lõigetes 3 ja 4 märgitud perioodi, mõjuval põhjusel määruse §-s 20 kehtestatud korras ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme ja projekti eesmärkidega ning tegevused on lõpetatud hiljemalt 2029. a 31. oktoobril.

§ 8.  Toetuse piirsumma ja osakaal

  (1) Sündmuse toetus on minimaalselt 30 000 ja maksimaalselt 75 000 eurot. Projekti tegevuste kogumaksumus on kuni 200 000 eurot.
[RT I, 11.08.2023, 4 - jõust. 14.08.2023]

  (2) Suursündmuse toetus on kolme aasta kohta kokku minimaalselt 140 000 eurot. Projekti tegevuste kogumaksumus on vähemalt 200 000 eurot.
[RT I, 11.08.2023, 4 - jõust. 14.08.2023]

  (3) Kui suursündmus on spordisündmus, siis on toetuse summa maksimaalselt 200 000 eurot.

  (4) Kui suursündmus on kultuurisündmus, siis on toetuse summa maksimaalselt 235 000 eurot.

  (5) Konverentsi toetus on minimaalselt 15 000 ja maksimaalselt 30 000 eurot. Projekti tegevuste kogumaksumus on kuni 200 000 eurot.
[RT I, 11.08.2023, 4 - jõust. 14.08.2023]

  (6) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

  (7) Toetatava projekti omafinantseeringu määr on minimaalselt 30 protsenti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

  (8) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

  (9) Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja ja partneri tehtavad abikõlblikud kulud ja muud rahalised vahendid, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuse üksuse või muu Euroopa Liidu institutsiooni või fondi poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus.

  (10) Toetatavale kultuurisündmusele erinevatest avaliku sektori vahenditest kultuuriabina antav toetus koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada grupierandi määruse artikli 53 lõikes 8 sätestatud piirmäära.

  (11) Taotlejale ja partnerile käesoleva määruse alusel antav vähese tähtsusega abi koos käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

  (12) Juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13), alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

  (13) Lõigetes 11 ja 12 nimetatud vähese tähtsusega abi hulka loetakse ka muu avaliku sektori rahaline osalus projekti omafinantseeringus.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 9.  Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Toetust võib taotleda Eesti riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning Eestis registreeritud juriidiline isik.

  (2) Partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja.

§ 10.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:
  1) üldandmed taotleja kohta, milleks on taotleja nimi, juriidiline vorm, registrikood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht;
  2) taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem, kui taotleja ja partner kuuluvad kontserni;
  3) projekti nimetus, projekti toimumise asukoht, planeeritavate tegevuste algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, tegevuste lühikirjeldus, sündmuse või konverentsi programm, turundustegevuste kirjeldus, klienditeekonna analüüs, sündmuse või konverentsi korralduspõhimõtete analüüs, sihtkoha tutvustamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus, projekti teostamise ajakava, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
  4) sündmuse puhul külastajate teenindamisse kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja nimi, registrikood, roll väliskülastajate teenindamisel ning koostööpõhimõtete kirjeldus;
  5) andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõjude kohta väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, valdkonnale, piirkonnale ning turismisektorile;
  6) projekti eelarve kalkulatsioon ja selle põhjendused ning muud taotlusvormis nõutud andmed ja dokumendid;
  7) sündmuse või konverentsi kogueelarve ning kulud ja tulud, mis suursündmuse puhul märgitakse iga aasta kohta eraldi;
  8) taotleja projektimeeskonna liikmete sündmuste või konverentside korraldamise ja turundamisega seotud oskuste ja kogemuste kirjeldus;
  9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  10) [kehtetu - RT I, 11.08.2023, 4 - jõust. 14.08.2023]
  11) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga, välja arvatud, kui taotleja on riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik;
  12) mittetulundusühingust taotleja puhul mittetulundusühingu liikmete nimekiri;
  13) sihtasutusest taotleja puhul nimekiri isikutest, kellel on õigus nimetada sihtasutuse nõukogu liikmeid;
  14) riigihankekohustuslasest taotleja puhul projekti hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud vormil;
  15) kinnitus, et toetatav tegevus vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ja on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt”, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
  16) kinnitus, et toetatav tegevus on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning tegevusest teavitamisel järgitakse reklaamiseaduse § 3 lõiget 4;
  17) partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht, tegevused projektis, andmed partneri rahalise panuse kohta projektis ning esindusõigusliku isiku kinnitus projektis osalemise ja teadlikkuse kohta ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaoludest.

  (2) Taotlus esitatakse vähemalt neli kuud enne sündmuse või konverentsi toimumist.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 11.  Taotlusvooru avamine

  (1) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotlusvooru avamise ja vooru eelarve.

  (2) Rakendusüksus teavitab oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise päeval taotlusvooru avamisest, eelarvest, taotluse esitamise tähtajast ja muudest tingimustest.

§ 12.  Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamine

  (1) Taotlus esitatakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud tähtaja jooksul.

  (2) Taotluse esitab taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 13.  Taotluse menetlemine

  (1) Juhul kui taotlus jäetakse läbi vaatamata, edastab rakendusüksus taotlejale vastava otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

  (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest alates. Taotluse menetlemise tähtaega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra pikendada, taotlejat sellest teavitades.

  (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja tegevusi, kui taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärk ei muutu. Kui taotleja ei nõustu rakendusüksuse ettepanekuga, on rakendusüksusel õigus jätta taotlus rahuldamata.

§ 14.  Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud määruse nõuded.

  (2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;
  2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  3) taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele.

§ 15.  Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse enne taotlusvooru avamist rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

  (2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte, kelle eksperdihinnanguid hindamiskomisjon projektide hindamisel arvestab.

  (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja partneritest.

  (4) Rakendusüksus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 16.  Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika

  (1) Projektide valikul lähtutakse ühendmääruse §-st 7. Kui taotleja, partner ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks, hinnatakse projekti lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel rakendusüksuse koostatud valikumetoodika järgi. Rakendusüksus avalikustab rakendusasutusega kooskõlastatud valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

  (2) Projektide hindamise valikukriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) projekti mõju „Eesti 2035”, TAIE, „Turismistrateegia 2022–2025” ja meetme eesmärkide ning tegevuse tulemuste saavutamisele – sündmuste ja konverentside toetamisel 55 protsenti, suursündmuste toetamisel 60 protsenti;
  2) taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna võimekus – 25 protsenti;
  3) projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja projekti ettevalmistus – sündmuste ja konverentside toetamisel 20 protsenti, suursündmuste toetamisel 15 protsenti.

  (3) Projekti hinnatakse skaalal nullist neljani.

  (4) Hindamisel antud koondhinne moodustub lõikes 2 loetletud valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest.

  (5) Paremusjärjestuse saamiseks paneb hindamiskomisjon taotlused pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest.

  (6) Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse projekti, mille lõike 2 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on kõrgem.

§ 17.  Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus.

  (2) Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis:
  1) on § 16 lõikes 2 loetletud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,60;
  2) ei ole ühegi § 16 lõikes 2 loetletud valikukriteeriumi alusel hinnatud väiksema hindega kui 2,30.

  (3) Taotlused rahuldatakse vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma peab mahtuma taotlusvooru toetuse eelarvesse.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:
  1) toetuse andmise kõrvaltingimus, kui taotlus rahuldati tingimuslikult;
  2) kindlasummaliste toetuse maksete puhul nende suurused, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused;
  3) projekti elluviimise tingimused;
  4) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
  5) täpsemad nõuded aruandega esitatavatele fotodele ja videosalvestistele.

  (5) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.

§ 18.  Taotluse rahuldamata jätmine

  (1) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;
  3) projekti nimetus;
  4) otsuse põhjendus;
  5) selgitus otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta, kui taotlejal on vaide esitamise õigus;
  6) otsuse tegija andmed;
  7) muu vajalik teave.

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.

§ 19.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib ühendmääruse § 9 lõike 1 alusel osaliselt rahuldada tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei nõustu, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Toetuse saajal tekib õigus toetuse maksetele pärast seda, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist või andmeallikast tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 20.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti lõppmakse tegemiseni.

  (2) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajaduse korral käesoleva määruse § 16 lõikes 2 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel, kaasates vajaduse korral eksperte või §-s 15 nimetatud hindamiskomisjoni.

  (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus:
  1) seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
  2) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
  3) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;
  4) ei ole põhjendatud;
  5) puudutab vähese tähtsusega abina väljamakse aluseks olevaid tegevusi, eelarvet või projekti tulemusnäitajaid.

  (4) Suursündmuse toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei suurene.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

  (6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning kooskõlas riigiabi reeglitega.

§ 21.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
  2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  3) toetuse saaja ei ole projekti aruandlusperioodil abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
  4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada abikõlblikkuse perioodil;
  5) sama sündmust on toetatud kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord” alusel;
  6) projekti sama kulu on toetatud muust riigi, kohalike omavalitsuse üksuse või muu Euroopa Liidu institutsiooni või fondi poolt antud tagastatavast või tagastamatust toetusest.

  (2) Toetuse saaja tagastab toetuse lõike 1 otsuse kohaselt.

7. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused 

§ 22.  Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi määruses sätestatud nõuete ja enda kohustuste kohta.

  (2) Toetuse saaja täidab järgmisi kohustusi:
  1) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  2) tagab ettenähtud omafinantseeringu;
  3) kasutab toetust taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbeks;
  4) kogub ja esitab rakendusüksusele väliskülastajate statistikat;
  5) loob ja esitab rakendusüksusele igast toetatud sündmusest või konverentsist viis kuni kümme fotot ning olemasolu korral üks kuni viis videosalvestist;
  6) annab rakendusüksusele lihtlitsentsi punktis 5 nimetatud teoste avalikuks kasutamiseks ja all-litsentsi alusel kasutada andmiseks Eesti tutvustamise eesmärgil ilma geograafiliste piiranguteta ja tähtajaga viis aastat teoste üleandmisest arvates ning tagab, et tal on kõik vajalikud õigused rakendusüksusele vastava lihtlitsentsi ja all-litsentsilepingute sõlmimise õiguse andmiseks;
  7) vastab rakendusüksuse küsimustele projekti teostamise kohta;
  8) annab audiitori või kontrolli teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest arvates;
  9) võimaldab kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab;
  10) osutab auditi ja kontrolli kiireks tegemiseks igakülgset abi;
  11) informeerib rakendusüksust viivitamata kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime või aadressi muutumisest, seadusliku või volitatud esindaja muutumisest, ümberkujundamisest või lõpetamisest ja likvideerimismenetluse ning pankrotimenetluse alustamisest;
  12) informeerib rakendusüksust viivitamata kirjalikult projekti teostamise käigus ilmnenud asjaoludest, mis seavad ohtu projekti tulemuse saavutamise ning projekti jätkamise otstarbekuse;
  13) täidab teavitamisega seotud kohustusi vastavalt teavitusmääruses sätestatud nõuetele;
  14) korraldab sündmuse või konverentsi kooskõlas kestliku ja ligipääsetava sündmuse korralduse soovitustega, mis sisaldavad ka põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste põhimõtete arvestamise juhiseid.

  (3) Lisaks lõikes 2 märgitule täidab toetuse saaja suursündmuse puhul järgmisi kohustusi:
  1) esitab rakendusüksusele enne järgmise sündmuse toimumist täpsustatud tegevuskava ja eelarve järgnevaks 12 kuuks;
  2) kui täpsustatud tegevuskava muudab taotluses märgitut, esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks vastavalt §-le 20;
  3) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest.

  (4) Partner, kes ei ole riigihangete seaduse § 5 tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja korraldatud riigihanke tulemusel. Toetuse saaja vastutab partneri kohustuste täitmata jätmise eest.

8. peatükk Aruannete esitamine 

§ 23.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuanded ja lõpparuande (edaspidi koos aruanded) taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.

  (2) Aruandlusperioodi pikkus on maksimaalselt 12 kuud.

  (3) Suursündmuse toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (4) Aruannetes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, projekti number ja toetuse saaja nimi;
  2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;
  3) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas teostatud tööd ja tegevused, kavandatud tulemuste ja eesmärkide saavutamise edenemine, põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuse kohta;
  4) sündmuse puhul andmed projekti elluviimisesse kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta, sealhulgas ettevõtja nimi ja registrikood, kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
  5) väliskülastajate statistika ja tagasiside kokkuvõte aruannetes, mille perioodi jääb sündmuse toimumine;
  6) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele aruannetes, mille perioodi jääb sündmuse toimumine;
  7) suursündmuse puhul täpsustatud tegevuskava ja eelarve järgnevaks 12 kuuks;
  8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.

  (5) Lõpparuandes kajastatakse lisaks lõikes 4 esitatud loetelule:
  1) projekti panus § 3 lõikes 3 nimetatud väljundnäitajatesse;
  2) toetuse saaja hinnang ellu viidud tegevuste panusele § 3 lõikes 6 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse.

  (6) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks 15 tööpäeva jooksul, suursündmuse puhul 40 tööpäeva jooksul aruande esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Kui taotleja aruannet ei täienda, siis rakendusüksus aruannet ei kinnita ja väljamakset ei tehta.

  (7) Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest.

9. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 24.  Toetuse maksmine

  (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel, kui toetust antakse suursündmusele, ja ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel, kui toetust antakse sündmusele või konverentsile.

  (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

§ 25.  Suursündmuse toetuse maksmine

  (1) Toetuse makse tehakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmise korral.

  (2) Toetuse makse tegemise eelduseks on:
  1) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele, arvestades ühendmääruse § 24 lõikes 3 sätestatud erandit;
  2) rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

  (3) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema vähemalt 50 eurot.

  (4) Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 2 kohaselt.

  (5) Tegelike kulude alusel tehakse toetuse väljamakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel.

  (6) Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 40 tööpäeva jooksul.

  (7) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.

  (8) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud maksetaotlus või kulu- või maksedokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
  2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevustele ja eesmärkidele.

  (9) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

§ 26.  Sündmuse ja konverentsi toetuse maksmine

  (1) Toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2 ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest.

  (2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud lõpparuande alusel lõikes 4 kehtestatud tingimuste täitmise korral.

  (3) Toetust makstakse 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja nende tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. Tulemuste osalise saavutamise korral jäetakse toetus välja maksmata.

  (4) Toetuse maksmise eeldused on:
  1) sündmuse toimumise tõendamine otsuses märgitud kuupäevadel;
  2) väliskülastajate arvu tõendamine;
  3) sündmuste puhul kaasatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate arvu tõendamine.

10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided 

§ 27.  Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

  Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule.

§ 28.  Vaide esitamine

  (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Auditi aruande alusel tehtud otsuse vaidlustamisel ei rakendu kohustuslik vaidemenetlus.

  (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus. Rakendusasutusele esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu.

11. peatükk Määruse rakendamine 
[RT I, 11.08.2023, 4 - jõust. 14.08.2023]

§ 29.  Määruse rakendamine

  2023. aasta juulis vastu võetud muudatusi § 8 lõigetes 1, 2 ja 5 kohaldatakse pärast nimetatud muudatuste jõustumist esitatud taotlustele.
[RT I, 11.08.2023, 4 - jõust. 14.08.2023]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json