Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine” tingimused

Vastu võetud 28.09.2012 nr 7
RT I, 04.10.2012, 4
jõustumine 07.10.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng” meetme „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine” (edaspidi meede) struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.

  (2) Meetme abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on kogu Eesti territoorium.

§ 2.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) ehitustöö – ehitamine ehitusseaduse § 2 lõike 6 tähenduses;
  2) ehituslik projekteerimine – projekteerimine ehitusseaduse § 2 lõike 4 tähenduses;
  3) põhikool – põhikool, mis tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktides 1–3 toodud vormis ja kus toimub statsionaarne õpe;
  4) gümnaasium – gümnaasium, mis tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktis 4 toodud vormis ja kus toimub statsionaarne õpe;
  5) üldhariduskool – põhikool ja gümnaasium ühise nimetusega;
  6) kaasfinantseerija – toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud projektis osalev partner, kelleks on kohaliku omavalitsuse üksus, või Haridus- ja Teadusministeerium, kes panustab abikõlbliku omafinantseeringu katmisel projekti rahaliselt ning kes ei ole projektis töövõtja.

§ 3.   Meetme rakendusasutus ja -üksus

  (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Siseministeerium.

  (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS).

§ 4.   Meetme eesmärk

  Meetme eesmärgiks on tagada maakondades gümnaasiumiõpilastele võrdselt kõrge õppe kvaliteet ja valikuvõimalused ning üle riigi koolivõrgu efektiivne korraldus õppehoonete kaasajastamise ja senisest optimaalsema kasutuselevõtu teel.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 5.   Toetatavad tegevused

  (1) Meetme raames toetatakse gümnaasiumivõrgustiku korrastamiseks vajalikke investeeringuid:
  1) kaasaegse õpikeskkonna loomiseks õppehoonete ehitustöödeks ja sisustamiseks, milles tegutseb edaspidi eraldiseisev gümnaasium;
  2) kaasaegse õpikeskkonna loomiseks nende põhikoolide õppehoonete, kus punktis 1 nimetatud eraldiseisva gümnaasiumi asutamisega seonduvalt lõpetatakse gümnaasiumihariduse andmine või liidetakse põhikoolid kokku, ehitustöödeks ja sisustamiseks õppekeskkonnale vastavaks kohandamiseks või uutes funktsioonides (lastehoiuasutused, vaba aja, spordi- ja sotsiaalvaldkonna objektid) kasutuselevõtuks või kasutuseta jäävate hoonete või nende osade lammutamiseks.

  (2) Meetme raames on toetatavateks tegevusteks:
  1) lõikes 1 sätestatud objektide ehitustööd ja kinnistusisesed maastiku heakorratööd (sh teed ja platsid);
  2) lõikes 1 sätestatud objektide ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine, hoone energiaauditi teostamine, ehituslik projekteerimine, ehitusprojektide ekspertiiside tegemine, keskkonnamõjude hindamine, muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega, omanikujärelevalve, ehitusprojekti juhtimine ja autorijärelevalve;
  3) riikliku õppekava täitmiseks vajaliku mööbli, seadmete ja kohtkindla sisseseade (sh arvutid objektide tehnosüsteemide juhtimiseks ning üldhariduskoolide arvutiklassidesse) ost ja paigaldus;
  4) lõikes 1 sätestatud objektide ümberkorraldustega seotud kolimiskulud.

  (3) Lõike 1 punktis 1 toodud objekti terviklikkuse või hoonete kompleksi osa rekonstrueerimistööde kompleksse lahenduse tulemusena peavad kõik konstruktsioonid, tehnosüsteemid ja kommunikatsioonid olema lahendatud kaasaegsete materjalide ja - tehniliste lahenduste baasil, tagades objekti nõuetele vastava, iseseisva funktsioneerimise ja sihtotstarbelise kasutamise. Rekonstrueeritav objekt peab vastama ehitusseaduse § 3 lõikest 7 tulenevatele energiatõhususe miinimumnõuetele.

  (4) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
  1) hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks);
  2) transpordi- ja liiklusvahendite soetamine;
  3) puhastulu saamisele orienteeritud teenuste osutamiseks vajalike ruumide ehitamine ja sisustamine;
  4) investeeringud objektidesse, mille omanikuks või valdajaks on kasutus- või kontsessioonilepingu alusel äriühingud, tulundusasutused või füüsilised isikud;
  5) investeeringud ehitustöödega hõlmatud õppehoonetest eraldiseisvatesse (erineva ehitisregistri koodiga) uutesse või olemasolevatesse õpilaskodudesse või spordihoonetesse;
  6) investeeringud spordirajatistesse;
  7) investeeringud ainult mittestatsionaarse õppe andmiseks mõeldud hoonetesse või hooneosadesse.

§ 6.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja või kaasfinantseerija kulud, mis on otseselt vajalikud § 5 lõikes 2 toodud toetatavate tegevuste elluviimiseks § 5 lõikes 1 nimetatud infrastruktuuriobjektidel (sh Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord” § 2 lõikest 1 tulenevad kohustused).

  (2) Finantseeritavate kulude osas on järgmised piirangud:
  1) omaniku- ja autorijärelevalve, ehitusliku projekteerimise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste, ehitusprojektide ekspertiiside kulud või kolimiskulud kokku võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust;
  2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 toodud investeeringutele ei või taotleda rohkem kui 20% kogu projekti raames taotletavast toetusest;
  3) kogu projekti raames taotletavast toetusest kuni 2% võib kasutada objekti uutes funktsioonides kasutuselevõtuks või kasutuseta jäänud hoonete või nende osade lammutamiseks.

  (3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) projekti üld- ja personalikulud;
  2) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
  3) kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;
  4) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
  5) intressid ja valuutavahetustasud;
  6) laenu-, liisingu- ja pangagarantii;
  7) projekti raames rajatiste ehitamine väljapoole kinnistu piiri (v.a juurdepääsuteede puhul);
  8) projekti raames tarvikute soetamine;
  9) kulu, mis on eelnevalt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud;
  10) muud toetatavate tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
  11) kulu, mis ületab analoogse otstarbega ehitusseadmete- ja materjalide, mööbli või sisseseade soetamise tavapärast kulu.

  (4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

  (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks on EAS-is taotluse registreerimise kuupäev või sellest hilisem kuupäev.

  (6) Ehitusliku projekteerimise, liitumistasude, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, ehitusprojektide ekspertiiside tegemise, keskkonnamõjude hindamise või muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud kulude osas võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast tähtajast kuni 36 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva. Juhul kui EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.

  (7) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevaks ei või olla hilisem kuupäev kui 31. detsember 2015. aastal.
[RT I, 12.05.2015, 1 - jõust. 15.05.2015]

  (8) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 250 000 eurot. Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 6 000 000 eurot.

  (9) Kui projekt kallineb ning projekti toetuse summat suurendatakse käesoleva määruse § 12 lõikes 6 sätestatud juhul, siis võib toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta ületada käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud toetuse maksimaalset suurust projekti kohta.

§ 7.   Toetuse ning omafinantseeringu piirmäär

  (1) Toetuse piirmäär on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.

  (2) Omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või kaasfinantseerija abikõlblikku rahalist panust projekti.

  (4) Kaasfinantseerija abikõlblik rahaline panus peab olema eraldatud sihtotstarbeliselt projekti elluviimiseks.

  (5) Abikõlblikuks kaasfinantseerija panuseks ei loeta füüsiliste isikute või äriühingute panust.

3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 8.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Meetme raames saavad toetust taotleda § 5 lõike 1 punktis 1 toodud investeeringute elluviimiseks:
  1) Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn ja Narva linn, arvestuslikult vähemalt 540 õpilasega eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks;
  2) Jõhvi vald, Kuressaare linn, Kärdla linn, Paide linn, Põlva linn, Rakvere linn, Rapla vald, Valga linn ja Võru linn eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks;
  3) rahvastikuregistri andmete kohaselt üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksus, kus § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud eraldiseisev gümnaasium on 01.09.2012. a seisuga tegevust alustanud.

  (2) Meetme raames saavad toetust taotleda § 5 lõike 1 punktis 2 toodud investeeringute elluviimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksused ning taotleja võib kaasata projekti partnerina teised sama või naabermaakonna kohaliku omavalitsuse üksused.

  (3) Taotlejatele kehtivad järgmised üldnõuded:
  1) taotlejal puuduvad ajatamata maksuvõlad taotluse vastavaks tunnistamise ning taotluse rahuldamise otsuse hetke seisuga. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses ja maksuseadustes sätestatud kõik maksukohustuslasele pandud kohustused, sh maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
  2) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
  3) projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe;
  4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 7 ja § 6 lõikes 2 sätestatud piirmääradele ja tingimustele ning kui perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikes 2² nimetatud isik panustab projekti omafinantseeringusse, siis arvestama lisaks perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 2¹ punktis 3 sätestatut;
  5) kui perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikes 2² nimetatud isik panustab projekti omafinantseeringusse, ei tohi esineda perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 2¹ punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolusid;
  6) taotlejal on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi;
  7) taotlejal peab olema kehtiv kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava. Projekti tegevused ei tohi olla vastuolus kehtiva kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavaga. Taotluse esitamise hetkel ei pea olema täidetud käesolevas punktis toodud nõuded juhul, kui taotleja või partner esitab kinnituse, et on arengukava või selle muudatuse esitanud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule menetlemiseks ning vastavad otsustused tehakse taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkeks;
  8) taotleja peab olema projekti raames rajatava või rekonstrueeritava infrastruktuuriobjekti omanik. Taotluse esitamise hetkel ei pea olema täidetud käesolevas punktis toodud nõuded juhul, kui taotleja suudab tõendada, et need täidetakse taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkeks;
  9) lõike 1 punktis 2 ja 3 nimetatud taotlejad peavad esitama kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsused, mille kohaselt antakse antud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil pärast projekti lõppu gümnaasiumiharidust kohaliku omavalitsuse üksuse pidamisel olevates koolides üksnes teistest kooliastmetest eraldatud gümnaasiumites, s.o mis tegutsevad gümnaasiumina põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktis 4 toodud vormis, v.a mittestatsionaarset õpet pakkuvad koolid. Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud investeeringute elluviimiseks projekti kaasatud partner peab vastu võtma ja esitama volikogu otsuse, mille kohaselt suletakse antud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil hiljemalt projekti lõppemisel gümnaasiumiaste, s.o tegutsema jäävad vaid põhikoolid. Taotluse esitamise hetkel ei pea olema täidetud käesolevas punktis toodud nõuded juhul, kui vastavad eelnõud on esitatud volikogudele arutamiseks ja taotleja kohustuseks jääb tagada, et need täidetakse taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkeks.

  (4) Projekti partnerile laienevad lõike 3 punktides 1–7 toodud sätted. Kaasfinantseerija osas kohaldatakse lõike 3 punktides 1–5 toodud sätteid.

§ 9.   Taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotlusi projektide rahastamiseks saab esitada taotlusvooru raames. Taotlusvooru tähtpäeva ning toetuseks eraldatavate vahendite mahu kinnitab sõnadega valdkonna eest vastutav minister ning kuulutab välja EAS vähemalt 70 kalendripäeva enne taotlusvooru tähtpäeva EAS-i veebilehel.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (2) Enne taotluse esitamist on taotlejal õigus saada oma projektiideele eelnõustamist, mille käigus juhib EAS tähelepanu kavandatava taotluse võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Eelnõustamine ei ole kohustuslik taotluse esitamise osa ega ole eelduseks või takistuseks hilisema taotluse esitamiseks. Eelnõustamise raames ei anna EAS hinnangut võimaliku taotluse tingimusliku rahuldamise, taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise osas.

  (3) Ühe taotleja kohta saab maksimaalselt esitada ühe taotluse, mis peab sisaldama tegevusi mitte rohkem kui ühe gümnaasiumiga seotud investeeringuteks, kuid võib sisaldada tegevusi lisaks nii taotleja või projekti partneri näol § 5 lõike 1 punktis 2 toodud tegevuste toetamiseks investeeringuobjekti asukohajärgses maakonnas.

  (4) Toetuse saamiseks esitatakse EAS-ile taotlus taotlusvormil, mille kinnitab EAS kooskõlastatult Siseministeeriumiga.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (5) Taotlus peab vastama perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 toodud nõuetele, määruses sätestatud meetme eesmärkidele ning käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Projektis sisalduvad tegevused peavad olema abikõlblikud vastavalt §-des 5–8 sätestatud nõuetele.

  (6) Taotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni:
  1) projekti kirjeldus;
  2) projekti ajakava;
  3) projekti detailne eelarve vastavalt EAS-i vormile (hinnangulised abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud), mis on koostatud põhjendatud maksumushinnangu alusel;
  4) ehitise ekspertiis vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 20. veebruari 2012. a määrusele nr 15 „Ehitise ekspertiisi tegemise kord”;
  5) ehitise eskiis (vähemalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile” §-s 8 kirjeldatud mahus) või detailsem ehituslik projektdokumentatsioon selle olemasolu korral;
  6) projekti kavandatavad rahastamise allikad;
  7) arvestused objekti haldamisega kaasnevate keskmiste iga-aastaste kulude ja võimalike tulude kohta ning kulude katteallikad;
  8) informatsioon § 8 lõike 3 punktis 9 toodud nõuete täitmise kohta;
  9) projekti elluviimiseks valmisoleku kirjeldus (sh valmisoleku saavutamiseks vajalikud tegevused koos orienteeruva ajakavaga).

§ 10.   Taotluse registreerimine ja menetlemine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine

  (1) Taotlus esitatakse läbi EAS-i kodulehel asuva e-teeninduse portaali, digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt või paberkandjal kirjalikult. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks ka täidetud taotlusvorm elektrooniliselt.

  (2) Kõik taotlused registreeritakse. Pärast määratud taotlusvooru tähtpäeva möödumist esitatud taotlused tagastab EAS taotlejale läbi vaatamata.

  (3) Teate taotluse registreerimise kohta saadab EAS taotlejale 3 tööpäeva jooksul arvates taotluse registreerimisest EAS-is.

  (4) EAS viib taotleja ja taotluse osas läbi vastavuskontrolli ning kohapealse paikvaatluse.

  (5) Kui taotlus ei vasta §-s 9 sätestatud nõuetele, on EAS-il õigus nõuda taotluse vastavusse viimist määruses sätestatud nõuetega või täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluses üldjuhul 10 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest.

  (6) Taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama teostada taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli.

  (7) Taotlejat või taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) määruses sätestatud nõuded taotlusele või taotlejale ei ole täidetud;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
  3) taotleja ei võimalda teha taotleja ja taotluse vastavuskontrolli;
  4) taotleja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel sätestatud tähtajaks lisateavet või dokumente.

  (8) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral taotlus edasisele hindamisele ei kuulu ja selle kohta teeb EAS rahuldamata jätmise otsuse. Rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest, tuues välja rahuldamata jätmise põhjused.

  (9) Taotluse menetlemise aeg taotluse registreerimise hetkest kuni tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemiseni on üldjuhul kuni 60 tööpäeva. Hiljemalt 60 tööpäeva möödumisel vooru tähtpäevast tehakse taotlejale teatavaks taotluse tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse vaatab EAS uuesti üle hiljemalt 30 tööpäeva jooksul pärast § 9 lõikes 6 nõutud dokumentide esitamist. Hiljemalt 30 tööpäeva möödumisel pärast § 9 lõikes 6 nõutud dokumentide esitamist tehakse taotlejale teatavaks lõplik taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.

§ 11.   Taotluste hindamine

  (1) Nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse projektide hindamismetoodika alusel, mille kinnitab EAS kooskõlastatult Siseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Hindamismetoodika avalikustatakse EAS-i veebilehel.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (2) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab EAS-i poolt moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Siseministeeriumiga. Hindamiskomisjoni koosseisu kuulub 5–7 liiget, sealhulgas 2 haridusvaldkonna eksperti. Haridusvaldkonna ekspertide kandidaadid kooskõlastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse EAS-i veebilehel.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (3) Hindamiskomisjon tugineb oma hinnangutes muuhulgas Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohtadele, ehituslikele ekspertiisidele ning Rahandusministeeriumi analüüsile kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja, partneri või kaasfinantseerija finantssuutlikkuse kohta. Hindamiskomisjonil on õigus teha taotlejale ettepanekuid projektiga kavandatud objekti ruumiprogrammi, eelarve ja tegevuste osas.

  (4) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite lõikes:
  1) projektis kavandatud lahenduste läbimõeldus ja asjakohasus;
  2) projekti ettevalmistatuse tase ja valmisolek etteantud aja jooksul projekt ellu viia;
  3) projektiga kavandatud tegevuste tulemuste olulisus ning mõju;
  4) projekti tulemusena paranenud ruumikasutus;
  5) investeeringu maksumus õpilase kohta projektiga hõlmatud koolides.

  (5) Taotluste hindamisel antakse lisapunkte projektile, mille puhul gümnaasium hakkab tegutsema tervikuna ning eraldiseisvana ühes hoones.

  (6) Lõike 4 punktides 1 ja 2 toodud kriteeriumide lõikes hinnatakse taotlust skaalal „vastab/ei vasta etteantud tingimustele”. Lõike 4 punktides 3–5 toodud kriteeriumide lõikes hinnatakse taotlusi skaalal 0–4. Lõikes 5 toodud tingimuse esinemise korral antakse taotlusele 0,4 lisapunkti. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui lõike 4 punktides 1 ja 2 toodud kriteeriumide osas hinnatakse taotlus tingimustele vastavaks ning lõike 4 punktides 3–5 toodud kriteeriumide lõikes antud hinne on vähemalt 1.

  (7) Punktisummalt võrdsed taotlejad järjestatakse vastavalt investeeringusummale taotlusega hõlmatud õpilase kohta, eelistades projekte, mille investeerimisvajadus õpilase kohta on väiksem.

  (8) Täpsem lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjoni töökord ning lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumite selgitus sätestatakse lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikas.

  (9) Taotluste osas, mis vastavalt hindamismetoodikale ei saanud positiivset hinnangut, teeb hindamiskomisjon EAS-ile ettepaneku taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks.

  (10) Taotluste osas, mis vastavalt hindamismetoodikale said positiivse hinnangu, teeb hindamiskomisjon EAS-ile taotlusvooru eelarvet ja hindamistulemuste alusel järjestatud taotluste pingerida arvestades ettepaneku tingimusliku rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks. Hindamiskomisjon võib teha ettepanekuid taotluse tingimuslikus otsuses projektile täiendavate tingimuste seadmiseks.

§ 12.   Taotluse tingimusliku rahuldamise otsus, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine

  (1) Taotluse rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS otsuse. Otsuse vormi kooskõlastab EAS Siseministeeriumiga. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]

  (2) EAS teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, võttes aluseks hindamiskomisjoni ettepaneku. Otsuse võib jätta tegemata, kui taotluse või taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel või taotluse hindamisel ei ole lähtutud määruses sätestatud nõuetest või § 11 lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikast. Sel juhul suunatakse taotlus tagasi vastava toimingu uuesti sooritamiseks.

  (3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki otsuse saajal õigust toetuse väljamaksetele. Õigus toetusega seotud väljamaksetele tekib toetuse saajal pärast EAS-i tingimusliku rahuldamise otsuses toodud tingimuste täitmist ja sellekohase EAS-i taotluse rahuldamise otsuse vormistamist.

  (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks, mis üldjuhul ei ületa 12 kuud taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse tegemisest, tuleb täiendavalt lisada järgmised dokumendid või täita muud EAS-i poolt taotluse tingimusliku rahuldamise otsusega seatud lisatingimused:
  1) paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 toodud tegevustega seotud hanke aluseks olev lähteülesanne ja hankedokumentatsioon (sh hanketeated, hankest osavõtnud ettevõtete hinnapakkumised, eduka pakkuja valimise protokollid jms) ning muude tegevuste eelarve aluseks olev võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon;
  2) asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsus, et taotleja või projekti partner tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi ega tehinguid, mille tulemusena vara kasutusse andmisel teenib taotleja puhastulu;
  3) asjaomase volikogu otsus vastavalt § 8 lõike 3 punktile 9;
  4) projekti aruannete esitamise graafik koos toetuse väljamaksete prognoosiga;
  5) projekti elluviimiseks vajalikud load (sh ehitusluba) ja kooskõlastused;
  6) paberkandjal või elektrooniliselt ehitusseadusega kooskõlas olev ehituslik projektdokumentatsioon, mis vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile” vähemalt põhiprojekti staadiumile ning Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded” nõuetele;
  7) dokumendid, mis kinnitavad kinnistu omandiõigust projekti kestel ning viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
  8) keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse ilmnemisel keskkonnamõjude hinnang vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele;
  9) taotleja poolt võetud finantskohustuste loetelu, sh teistest siseriiklikest või Euroopa Liidu toetustest kavandatud investeeringud meetme abikõlbliku perioodi kohta.

  (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse saanud projektide osas teeb EAS taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse vaatab EAS uuesti üle pärast lõikes 4 nõutud dokumentide esitamist. Juhul kui projekti tegevused oluliselt pärast taotluse täiendamist muutuvad, § 11 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjon on esitanud ettepanekutena lisatingimusi või kui taotleja ei ole täitnud taotluse tingimusliku rahuldamise otsuses seatud lisatingimusi, saadab EAS taotluse uuesti hindamisele vastavalt § 11 lõikes 1 sätestatud hindamismetoodikale. Taotluste osas, mille puhul taotleja ei ole taotluse tingimusliku rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks esitanud lõikes 4 nõutud dokumente, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (6) Kui pärast taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse tegemist selgub avatud hanke tulemusena projekti abikõlblike kulude kallinemine, võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada kuni 5% suurema toetuse summa vastavalt hanke tulemustele, juhul kui seda võimaldab meetme eelarve, ilma taotlust uuesti hindamata.

  (7) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
  1) toetuse saaja;
  2) projekti abikõlblike kulude kogumaksumus;
  3) toetuse suurus;
  4) projekti omafinantseeringu summa;
  5) projekti abikõlblikkuse periood;
  6) toetuse saaja kohustused;
  7) toetuse väljamaksmise tingimused;
  8) aruannete esitamine;
  9) toetusest teavitamise tingimused;
  10) toetuse tagasinõudmise alused.

  (8) Taotluse rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest.

§ 13.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist peab toetuse saaja EAS-ilt taotlema järgmistel juhtudel:
  1) kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
  2) kui kavandatakse taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamist, peatamist või tegevuste muutmist.

  (2) EAS võib jätta toetuse saaja poolt taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamata, kui:
  1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
  2) muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;
  3) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 31. detsembriks 2015. aasta;
[RT I, 12.05.2015, 1 - jõust. 15.05.2015]
  4) otsuse muutmist ei võimalda meetme rahastamise eelarve;
  5) muudatused ei ole põhjendatud.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EAS üldjuhul 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimise hetkest. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-il õigus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks EAS taotluse rahuldamise otsust teinud;
  2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
  3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise või taotluse tingimusliku rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  4) projekti ei ole võimalik lõpetada 31. detsembriks 2015. aastal;
[RT I, 12.05.2015, 1 - jõust. 15.05.2015]
  5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
  6) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

§ 14.   Vaide esitamine ja läbivaatamine

  Otsuse peale võib esitada vaide perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 34 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

4. peatükk Toetuse väljamaksete teostamise tingimused, toetuse saaja ja EAS-i õigused ja kohustused 

§ 15.   Toetuse väljamaksete teostamise tingimused

  (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale.

  (2) Toetus makstakse välja määras, mis vastab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetussumma ja projekti abikõlblike kulude kogumaksumuse proportsioonile, kuid mitte suuremas summas kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksimaalne toetussumma.

  (3) Toetuse saaja esitab § 12 lõikes 7 nimetatud otsuses toodud tähtajal projekti vahe- või lõpparuande EAS-ile. Toetuse saaja võib esitada vahearuande iga kolme kuu järel või harvem. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja esitada vahearuandeid sagedamini.

  (4) Väljamakse teostamisel tasutud kuludokumentide alusel tuleb vahe- ja lõpparuandele lisada koopiad EAS-i poolt nõutud kulude aluseks olevatest dokumentidest ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest, sh mitteabikõlblike kulude osas. Kui on lubatud väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt lõikele 5, siis tuleb vahe- või lõpparuandele lisada koopiad EAS-i poolt nõutud kulude aluseks olevatest dokumentidest ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas ning projektiga seotud mitteabikõlblike kulude osas.

  (5) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel vahe- ja lõpparuannete raames ning rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatud korras.

  (6) Ettemakseid toetuse saajale on võimalik teha põhjendatud juhtudel rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” sätestatud korras. Ettemakse teostamise taotlusele peab olema lisatud kulutuste prognoos, milles näidatakse eraldi toetuse ja omafinantseeringu osa, ning muud EAS-i nõutud dokumendid.

  (7) Pärast vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi maksetaotlus).

  (8) Väljamaksed teostatakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” sätestatud korras vastavalt esitatud dokumentides kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele.

  (9) EAS menetleb lõikes 7 nimetatud maksetaotlust 16 tööpäeva jooksul pärast maksetaotluse toetuse saajalt laekumist. Toetuse väljamakse toetuse saajale tehakse korrektsete andmete korral 10 tööpäeva jooksul pärast EAS-i poolse maksetaotluse kontrolli lõppu vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord”.

  (10) EAS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
  2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks.

  (11) EAS võib peatada toetuse maksmise juhul, kui projekti või toetuse saaja teised projektid on seotud tagasimaksega kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni.

§ 16.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
  2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  3) tagastama EAS-ile toetuse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui EAS nõuab seda vastavalt nimetatud seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
  4) esitama EAS-i poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
  5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  6) võimaldama teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringut kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu toetusega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
  7) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti eelarve muudatusteks, kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
  8) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti abikõlblikkuse perioodi muutmiseks;
  9) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti tegevuste muutmiseks;
  10) andma kontrollija käsutusse soovitud toetusega seotud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
  11) osutama järelevalvetoimingute ja auditi kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  12) täitma kõik järelevalvetoimingute ja auditi tulemusena tehtud ettekirjutused;
  13) riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid;
  14) näitama, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruses nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord” sätestatud sümboolikat ja teavitustegevusi;
  15) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvad dokumendid vastavalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-le 5 31. detsembrini 2025;
  16) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu, projekti kestel ja viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest;
  17) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mille tulemusel suure tõenäosusega ei suudeta projekti tegevusi lõpetada või eesmärke saavutada;
  18) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest, projekti kestel ja viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest;
  19) koostama finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi ei olnud taotluse esitamisel ette nähtud, või olemasolevat finantsanalüüsi uuendama, kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga hiljemalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 5 sätestatud tähtpäevani, tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda või tekib toetuse tulemusena uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud, või väheneb projekti kogumaksumus. Nimetatud põhjustel tekkinud puhastulust tuleb EAS-i viivitamatult kirjalikult, kuid mitte pärast perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva, teavitada, v.a Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 11 lõikes 8¹ toodud juhtudel;
  20) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel projekti kestel ja viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
  21) kooskõlastama eelnevalt EAS-iga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest projekti kestel ja viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest;
  22) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmisest pärast viie aasta möödumist projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest kuni projekti vara kasuliku eluea lõppemiseni, aga mitte pärast perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva;
  23) maksma EAS-i poolt tagasinõutav toetus tagasinõudmise otsuses sätestatud summas ja tähtpäevaks tagasi;
  24) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi;
  25) tagama punktides 1, 2, 5, 6, 10–24 pandud kohustuste täitmise projektis osalevate partnerite poolt.

§ 17.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus:
  1) muuta taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust EAS-ile esitamata, juhul kui väheneb projekti eelarve ning projektis ettenähtud eesmärgid ja tegevuste maht ei muutu või kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 10% ning projekti eesmärgid ja tegevused ei muutu. Sel juhul tuleb EAS-i eelnevalt muudatustest teavitada;
  2) saada EAS-ilt nõuandeid ja informatsiooni, mis on seotud §-s 16 nimetatud kohustuste täitmisega.

§ 18.   EAS-i kohustused

  EAS on kohustatud:
  1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  2) läbi vaatama § 16 punktides 7–9 nimetatud taotlused üldjuhul hiljemalt 25 tööpäeva jooksul. Paragrahvi 16 punktis 9 nimetatud muudatuse puhul tuleb küsida Siseministeeriumi seisukohta muudatuse otstarbekuse kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemaoleva taotluse rahuldamisotsuse muutmisega;
  3) heaks kiitma või tagasi lükkama § 16 punktis 4 nimetatud aruanded hiljemalt 25 tööpäeva jooksul nende laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat § 16 punktis 4 nimetatud aruannete ja § 15 lõikes 7 nimetatud maksetaotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
  4) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, projekti nimetus, toetuse ja projekti kogumaht;
  5) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini.

§ 19.   EAS-i õigused

  EAS-il on õigus:
  1) teostada järelevalvetoiminguid toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
  2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulutuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
  3) keelduda toetuse väljamaksmisest täielikult või osaliselt § 15 lõikes 10 sätestatud juhtudel;
  4) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks või keelduda otsuse muutmisest kooskõlas perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatuga;
  5) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga;
  6) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähendamisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud piirmäära;
  7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tasumiseni;
  8) kontrollida hankega seotud dokumente ning osaleda vaatlejana hankekomisjonis.