Teksti suurus:

„Kaasaegse ja uuendusliku õppevara ühiskasutuskorralduse toetamine“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord

„Kaasaegse ja uuendusliku õppevara ühiskasutuskorralduse toetamine“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.05.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 12.05.2017, 7

„Kaasaegse ja uuendusliku õppevara ühiskasutuskorralduse toetamine“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 10.05.2017 nr 15

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadusele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ eesmärkide saavutamiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevus lähtub Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise eesmärgist „Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara” ning toetab „Eesti elukestva õppe strateegia 2020” eesmärkide saavutamist.

§ 2.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) uuenduslik ja kaasaegne õppevara (edaspidi õppevara) – digitehnoloogia abil või sellega koos toimivad seadmed, õppevahendid, õppematerjalid (nt tarkvara sisaldavad või tarkvaraliste lahendustega koos toimivad seadmed), mis toetavad riiklikus ja koolide õppekavas seatud õpiteemade õppimist ja õpiväljundite (tulemuste) saavutamist;
 2) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus;
 3) ühiskasutus – õppevara ühine kasutamine mitme haridusasutuse poolt juhul, kui õppevara soetamine igale haridusasutusele ei ole võimalik või mõistlik tulenevalt õppevara kasutussagedusest või maksumusest;
 4) haridusasutus – üld- või kutsehariduse tasemeõpet pakkuv haridusasutus (põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus);
 5) õpetaja – haridusasutuses osalise või täiskoormusega õpetaja ametikohal töötav isik;
 6) täiendusõpe – õpetajate professionaalset arengut toetavad lahendused, mis on suunatud õpetajate õppevara kasutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste süvendamisele ning loovad uusi võimalusi nende poolt omandatud kutsemeisterlikkuse efektiivsemaks kasutamiseks.
 7) koostööpartner – haridusasutus, mis osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel, kuid mille kulusid antud projektist ei hüvitata;
 8) valdkond – üldhariduse või kutsehariduse valdkonnad (üldhariduses on 8 ainevaldkonda (keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained, kehaline kasvatus, tehnoloogia) ja kutsehariduse on 7 õppevaldkonda (haridus, humanitaaria ja kunst, sotsiaalteadused, ärindus ja õigus, loodus- ja täppisteadused, põllumajandus, tervis ja heaolu, teenindus).
 9) Klass+ – uuendusliku ja kaasaegse õppevara kasutamine mitme kooli koostöös.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk

 (1) Toetuse andmise eesmärk on suunata ja julgustada haridusasutusi õppekava uudsele elluviimisele, sealjuures toetada haridusasutusi iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, loovust, ettevõtlikkust ja digipädevust arendava õpikäsituse rakendamisel kaasaegse ja uuendusliku õppevara ühiskasutuskorralduse (edaspidi Klass+) abil.

 (2) Toetust saavad projektid peavad panustama:
 1) meetme 1.3 „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ tegevuse 1.3.1 „Uuendusliku e-õppevara arendamine üld-ja kutsehariduses. E-hindamisvahendite arendustegevus ja kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahenduste soetamine ja ühiskasutuse korraldamine“ väljundnäitaja saavutamisse ja
 2) Elukestva õppe strateegia 2020 digipöörde programmi meetme 2 „Eelduste loomine digikultuuri integreerimiseks õppeprotsessi“ tegevuse 2.1 „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ väljundnäitajasse (valdkondade arv, milles on välja töötatud uuenduslik õppevara).

§ 4.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

 (1) Rakendusüksus on Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).

 (2) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

§ 5.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse või rakendusasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Juhul, kui vaie esitatakse rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, esitatakse vaie läbi rakendusüksuse rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR 

§ 6.  Toetatavad tegevused ja sihtgrupp

 (1) Toetust antakse projektile, mille iga toetatav tegevus panustab käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärgi saavutamisse ja mille raames korraldatakse vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevust.

 (2) Projektide tegevuste sihtgrupp on õpilased, õpetajad ja haridusasutused.

 (3) Toetatavad tegevused on:
 1) ühiskasutuses uuendusliku ja kaasaegse õppevara soetamine õppekavaliste tegevuste eluviimiseks mitme haridusasutuse koostöös;
 2) punktis 1 soetatud õppevara kasutuselevõtuks vajaliku õppematerjali arendamine eesmärgipärase kasutamise toetamiseks, sh digitaalse õppematerjali kättesaadavaks tegemine õppevaraportaali e-Koolikott kaudu;
 3) punktis 1 soetatud õppevara kasutuselevõtuks vajaliku õpetajate täiendusõppe läbiviimine seadmete ja õppematerjalide heaperemeheliku ja eesmärgipärase kasutamise tagamiseks;
 4) punktis 1 soetatud õppevara kasutuselevõtuks vajaliku ühiskasutuse korraldamisega seotud tegevused.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetatavaid tegevusi võib rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul taotlusvooru väljakuulutamisel kitsendada koostöövormide ja haridusvaldkondade1 järgi. Lisaks võib rakendusasutus teha ettepaneku kuulutada välja taotlusvoor ühe või mitme toetatava tegevuse lõikes.

 (5) Kui üldhariduse ja kutsehariduse õppekavadest tulenevad vajadused ja eesmärgid on projekti toel täidetud, võib õppevara kasutada ka huvitegevuse ja huvihariduse läbiviimisel sihtgrupile eeldusel, et see ei halvenda õppevara seisukorda ning panustab täiendavalt õppekavades seatud eesmärkide saavutamisse.

 (6) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse elluviimisel koostatavad õppematerjalid peavad vastama soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Kulud on abikõlblikud kindlasummaliste maksete või kuludokumentide ja ühtse määra alusel olenevalt käesoleva määruse § 9 lõigetes 4 ja 5 sätestatud toetuse summast.

 (2) Kindlasummalise makse puhul on abikõlblikud kõik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulud, mis vastavad käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja mis hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse või maksete alusel ning toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel.

 (3) Kuludokumentide alusel on abikõlblikud järgmised käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) põhjendatud juhtudel projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele. Personalikulud peavad olema tegelike kulude alusel hüvitamise puhul põhjendatud vajalikkuse osas ja samuti kirjeldatud nende vajadus. Olemasolevaid personalikulusid ei tohi asendada projekti rahastusega;
 2) projekti kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6;
 3) õppevara (sh riistvara, tarkvara, muud õppevahendid, õppematerjalid) soetamise kulud;
 4) õppevara kasutamiseks vajalike õppematerjalide väljatöötamise kulud;
 5) õpetajate täiendusõppe kulud projektiga soetatud ja arendatud õppevara kasutamiseks (sh metoodiline õpe);
 6) Klass+ ühikasutamiseks mitme haridusasutuse poolt vajaminevad kulud, sh põhjendatud juhtudel ka kulumaterjalid ja vajaliku õpikeskkonna eesmärgipäraseks kasutamiseks kohandamise kulud ning kindlustuskulud;
 7) projekti abikõlblike kuludega kaasnev erisoodustusena käsitletav kulu ja erisoodustuselt tasutav maks;
 8) muud projekti elluviimiseks otseselt vajalikud kulud (sh nt seadmete kindlustuskulu).

 (4) Mitteabikõlblikud on:
 1) ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud;
 2) kindlasummaliste maksetena hüvitatavad kulud kuludokumentide alusel;
 3) sõiduki soetamise kulu.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-dega 2 ja 5, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

§ 8.  Abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. juuli 2017. a kuni 31. detsember 2023. a.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 60 kalendrikuud ja mitte vähem kui 36 kalendrikuud.

§ 9.  Toetuse piirsumma ja osakaal

 (1) Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta ühes taotlusvoorus on 200 000 eurot ja minimaalne toetuse summa on 50 000 eurot. Üks taotleja võib esitada kuni kaks taotlust (sh osaleda partnerina) ühes taotlusvoorus.

 (2) Toetuse maksimaalne määr on kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest.

 (3) Avatud taotlusvooru eelarve annab rakendusasutus teada taotlusvooru väljakuulutamise ettepanekus.

 (4) Projektidele, mille taotletava toetuse summa on 100 000 eurot ja vähem, antakse toetust kindlasummaliste maksete alusel. Minimaalse kindlasummalise makse summa on 10 000 eurot ning maksimaalne kindlasummaliste maksete arv ühes taotluses on kuus kindlasummalist makset.

 (5) Projektidele, mille taotletava toetuse summa on suurem kui 100 000 eurot antakse toetust tegelike kulude alusel.

3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE 

§ 10.  Nõuded taotlejale ja partnerile

 (1) Taotlejaks võib olla haridusasutuse pidaja, haridusasutuse pidaja nõusolekul haridusasutus või haridusasutuse pidaja nõusolekul haridusasutuse huvides tegutsev mittetulundusühing ning sihtasutus.

 (2) Kui taotleja on haridusasutuse pidaja nõusolekul haridusasutuse huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, peab olema selline korraldus põhjendatud ning organisatsioon peab olema tegutsenud vähemalt ühe aasta enne taotluse esitamise tähtaega.

 (3) Taotleja peab kaasama partneri või koostööpartnerina teisi haridusasutusi.

 (4) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2, välja arvatud punktide 3 ja 4 osas.

§ 11.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule, välja arvatud punkti 12 osas, vastama järgmistele nõuetele:
 1) projekt peab panustama käesoleva määruse ja elukestva õppe strateegia 2020 digipöörde programmi eesmärkide täitmisesse;
 2) projektis peab olema partnerina või koostööpartnerina kaasatud vähemalt kaks haridusasutust;
 3) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktide 1 ja 2 (juhul kui projektis ette nähtud) alusel tehtud kulud peavad moodustama projekti abikõlblikest kuludest vähemalt 50%;
 4) taotluses tuleb selgelt välja tuua, mil viisil toetab projekt Klass+ õppekavade rakendamist, Klass+ kasutamiskorraldus koolide vahel, tegevusest kasu saavate õpilaste arv, Klass+ plaanitud kasutamisaktiivsus ja -sagedus formaalhariduse ja huvihariduse või huvitegevuse pakkumisel sihtgrupile.

 (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:
 1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 2) haridusasutuse pidaja nõusolek juhul kui ta nimetab taotlema muu isiku;
 3) partnerite ja koostööpartneri(te) kinnituskiri projektis osalemise ning oma rolli ja kohustuste täitmise kohta;
 4) projekti tegevuste ja nende eesmärkide kirjeldus ning põhjendused projekti vajalikkuse ja jätkusuutlikkuse kohta;
 5) kindlasummaliste maksete puhul väljundindikaator(id) (sh algtase ja lõpptase), saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused iga kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta;
 6) eelarve projekti tegevuste, kindlasummaliste maksete ja partnerite lõikes ning eelarve seletuskiri.
 7) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega juhul, kui toetust taotletakse kindlasummalise makse alusel ja kuluartikli summa ületab 5000 eurot ilma käibemaksuta. Kui kuluartikli summa jääb alla 5000 euro käibemaksuta, tuleb vastavad tõendid esitada rakendusüksuse nõudmisel.

 (3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. Kui taotleja või tema partner on taotlenud toetust mõne teise käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuse raames, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 12.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
 3) võimaldama kontrollida taotluse, taotleja ja partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
 4) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE 

§ 13.  Taotlusvooru avamine

 (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Ettepanek sisaldab muuhulgas taotlusvooru eelarvet ja ajakava.

 (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel vähemalt 50 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.

 (3) Avatud taotlusvooru eelarve ja § 6 lõikes 4 nimetatud eritingimustest taotlusvoorule annab rakendusasutus teada taotlusvooru väljakuulutamise ettepanekus.

 (4) Rakendusüksus võib rakendusasutuse ettepanekul korraldada mitu taotlusvooru.

§ 14.  Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

 (1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtpäevaks.

 (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele taotleja esindusõigusliku isiku poolt taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud viisil ja rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil struktuuritoetuste registri vahendusel.

 (3) Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk TAOTLUSTE MENETLEMINE 

§ 15.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest ning otsuse tegemisest esitatud taotluste kohta.

 (2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

 (3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna, võimalusel struktuuritoetuse registri kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib pikendada taotleja poolt puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.

 (5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui taotleja muudab taotlust lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks ka muus osas, võib rakendusüksus tunnistada taotluse mittevastavaks.

 (6) Rakendusüksusel on õigusteha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, v.a juhul kui see on arvutusvea parandamiseks vajalik.

§ 16.  Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib läbi rakendusüksus, kes:
 1) kontrollib taotleja, partneri(te) ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu;
 2) juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib viivitamatult taotlejat ja annab ühe taotluse raames kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;

 (2) Rakendusüksusele antud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb käesoleva lõike 1 punktis 2 taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

 (3) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

 (4) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded.

 (5) Taotlejat või partnerit ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui partner või taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

 (6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

 (7) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 17.  Hindamiskomisjoni moodustamine

 (1) Rakendusüksus moodustab hindamiskomisjoni vastavalt rakendusasutuse ettepanekule.

 (2) Rakendusüksus võib hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte.

 (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

§ 18.  Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
 1) projekti mõju ja tegevuse põhjendatus (sh tegevuse põhjendatus õppekavades seatud eesmärkide saavutamisel või täiendavate õppimisvõimaluste loomisel, formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimine) – 40% maksimaalsest koondhindest;
 2) projekti tõhusus ehk Klass+ kasutusaktiivsus, korraldamise viisi põhjendatus, kuluefektiivsus – 40% maksimaalsest koondhindest;
 3) taotleja suutlikkus projekti ellu viia, sh projekti lõppemisel selle jätkusuutlikkuse plaan – 15% maksimaalsest koondhindest mõju koolide omavahelise koostöö parendamisele;
 4) projekti mõju läbivatele teemadele (võrdsete võimaluste tagamine, infoühiskond, regionaalareng, riigivalitsemine) – 5% maksimaalsest koondhindest.

 (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest.

 (3) Projekte hinnatakse hindepunktidega skaalal 1 kuni 100 lõikes 1 toodud kõigi kriteeriumite raames tervikuna.

 (4) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

 (5) Iga hinnatava taotluse kohta täidab hindamiskomisjon hindamislehe, kuhu märgitakse hindamiskriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed.

 (6) Projektide hindamise tulemusena moodustatakse pingerida projektidest, mille koondhindeks on vähemalt 70% koondhinde maksimumsummast. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. Hindamiskomisjon võib teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele ettepaneku taotluses osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §-le 21.

 (7) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus saanud koondhindeks vähem kui 70% maksimumsummast, siis ei kuulu taotlus rahuldamisele.

 (8) Kui pingereas olevate projektide maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Kui ka sellisel juhul on hinded võrdsed, siis eelistatakse taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel kõrgema hindega. Kui mõlemad nimetatud hinded on võrdsed, siis eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

§ 19.  Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

 (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused vastavalt käesoleva määruse § 18 lõike 6 alusel tekkinud pingereale ning taotlusvooru eelarvele.

 (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava;
 2) kindlasummaliste maksete puhul nende suurused, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused.

 (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

§ 20.  Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3, käesoleva määruse § 16 lõikes 7, § 18 lõikes 7 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt § 19 lõikele 1.

 (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

 (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt või struktuuritoetuste registri kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 21.  Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine

 (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
 1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 2;
 2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus kui on taotletud.

 (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

 (4) Õigustoetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.

6. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 

§ 22.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Kuludokumentide alusel makstava toetuse puhul muudetakse taotluse rahuldamise otsust rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Kuludokumentide alusel makstava toetuse puhul võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmist taotlemata muuta ühe tegevusrea summat kuni 10% tegevusrea summast kalendriaasta jooksul võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus tuleb rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastada enne eelarvet erinevate kulude tegemist.

 (3) Kindlasummaliste maksete alusel makstava toetuse puhul ei ole taotluse rahuldamise otsuse muutmine projekti elluviimise ajal lubatud, välja arvatud juhul, kui muudetakse tegevuste ja maksete ajakava, jättes muutmata näitajad ja tegevuste tulemuste saavutamise tõendamise alused.

 (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel.

7. peatükk TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED 

§ 23.  Toetuse maksmine

 (1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–20, käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

 (2) Käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 3, käesoleva määruse § 7 lõike 3 punktis 2 nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. Ülejäänud käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1. Kulude hüvitamisel tegelike kulude alusel võib põhjendatud juhtudel teha toetuse saajale ettemakseid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.

 (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu rakendusüksuse kinnitatud vormil. Kulude hüvitamisel tegelike kulude alusel esitatakse maksetaotlus vähemalt kaks korda aastas ja mitte tihedamini kui kord kuus. Juhul kui toetuse saaja on riigiasutus ning tegelike kulude alusel makstud abikõlblikud kulud on võrdsed või ületavad riigihanke piirmäära, esitatakse maksetaotlus kord kuus. Kulude hüvitamisel kindlasummaliste maksete alusel esitab toetuse saaja maksetaotluse peale taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste saavutamist.

 (4) Ettemakseid võib põhjendatud juhtudel teha toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12.

 (5) Ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettemakse taotlemisel menetleb rakendusüksus maksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva alates maksetaotluse saamisest. Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel esitatud maksetaotluses ning ettemakse kasutamise aruandes sisalduvate kulude abikõlblikkust ning kuludega seotud toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist kontrollib rakendusüksus mitte kauem kui 90 kalendripäeva alates maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande saamisest.

 (6) Rakendusüksus võib perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult.

 (7) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puuduseid, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (8) Kindlasummaliste maksete puhul tehakse toetuse väljamakse pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse või maksete aluseks olevate tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata.

8. peatükk ARUANNETE ESITAMINE 

§ 24.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja viisil vahearuandeid ja lõpparuande.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema vahearuande esitamise korra.

 (3) Aruannete vormi kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma veebilehel.

 (4) Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

9. peatükk TOETUSE SAAJA, PARTNERI NING RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 25.  Toetuse saaja ja partneri kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste ja projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuste täitmise, järgides otsuses fikseeritud tähtaegu ning kindlasummalise maksete puhul tõendab nende määramise aluseid ja säilitab tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet dokumentide säilitamistähtpäevani.

 (2) Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.

§ 26.  Toetuse saaja ja partneri õigused

 (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamise, õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014−2020 struktuuritoetuste seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 27.  Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
 1) korraldama taotlusvoorude ja vajadusel vahehindamise läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms, ja tagama hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise;
 2) kinnitama taotlusvormid ning need eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastama;
 3) koostama juhendi kindlasummalise makse eelarve esitamiseks;
 4) sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse, kui taotlejal või toetuse saajal ei ole võimalik esitada andmeid läbi struktuuritoetuste registri;
 5) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
 6) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad taotluse kehtetuks tunnistamist;
 7) menetlema ja kinnitama toetuse kasutamise aruandlust;
 8) koostama rakendusasutusele vajaminevaid aruandeid;
 9) nõustama toetuse saajat riigihangete osas vastavalt rakendusüksuse protseduuridele;
 10) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
 11) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
 12) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõike 3 kohaselt dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
 13) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42;
 14) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 28.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

1 Haridusvaldkonnad on üldharidusvaldkond ja kutseharidusvaldkond.

Mailis Reps
Minister

Tea Varrak
Kantsler