Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses

Vastu võetud 17.04.2019 nr 27
RT I, 23.04.2019, 5
jõustumine 26.04.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Määruse alusel antakse vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), ning sellele kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (2) Määruse alusel antakse riigiabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artiklitele 17, 29 ja 31 ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

  (3) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada digitaalsete tehnoloogiate ja robotite kasutuselevõttu ning automatiseerimist töötlevas tööstuses ja mäetööstuses.

  (2) Toetuse andmise tulemusel investeerivad ettevõtjad digitaliseerimisse või robotite kasutuselevõttu ning automatiseerimisse eesmärgiga vähendada inimsekkumise vajadust ning suurendada tarneahela efektiivsust. Ettevõtja loodav keskmine lisandväärtus töötaja kohta suureneb vähemalt 10 protsenti kahe majandusaasta jooksul pärast projekti lõppu võrreldes taotluse esitamisele eelneva aastaga.

  (3) Määrus panustab kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 80 heaks kiidetud Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 alaeesmärki, mille kohaselt Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid.

§ 3.   Mõisted

  (1) Digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamine käesoleva määruse tähenduses on selliste tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis vähendavad inimsekkumise vajadust töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtjas.

  (2) Digitaliseerimise ja automatiseerimise diagnostika teekaardi raport (edaspidi digitaliseerimise teekaardi raport) käesoleva määruse tähenduses hõlmab hinnangut inimsekkumise vajadust vähendavate tehnoloogiate kasutamise alastest investeeringuvajadustest, soovituslikku ajakava ning hinnangut selle maksumusele, tasuvusajale ja mõjule ettevõtja majandusnäitajatele.

  (3) Väikeettevõtja käesoleva määruse tähenduses on üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 2 nimetatud ettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja käesoleva määruse tähenduses on üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 nimetatud ettevõtja (edaspidi üheskoos VKE).

  (4) Suurettevõtja käesoleva määruse tähenduses on lõikes 3 nimetamata ettevõtja.

  (5) Organisatsiooniinnovatsioon käesoleva määruse tähenduses vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 96 sätestatule.

  (6) Protsessiinnovatsioon käesoleva määruse tähenduses vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 97 sätestatule.

  (7) Projekt käesoleva määruse tähenduses on tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse.

  (8) Koolitusabi käesoleva määruse tähenduses on toetus, mida antakse üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel.

  (9) VKE-dele investeeringuteks antav abi käesoleva määruse tähenduses on toetus, mida antakse üldise grupierandi määruse artikli 17 alusel.

  (10) Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi käesoleva määruse tähenduses on toetus, mida antakse üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel.

  (11) Tõhus koostöö käesoleva määruse tähenduses on koostöö vähemalt kahe sõltumatu poole vahel teadmiste või tehnoloogia vahetamiseks või ühise eesmärgi saavutamiseks tööjaotuse abil, mille puhul laienevad kohustused mõlemale poolele.

§ 4.   Toetuse sihtrühm

  Määrust kohaldatakse ettevõtjale, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B) või koodile töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C).

§ 5.   Toetuse rakendamine

  Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teostab ja järelevalvet teeb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS).

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 6.   Toetuse määr ja maksimaalne toetussumma

  (1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 200 000 eurot.

  (2) Vähese tähtsusega abi ja üldise grupierandi määruse alusel antava koolitusabi puhul on toetuse määr 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

  (3) Investeeringuteks antava abi toetuse määr on väikeettevõtjate puhul 20 protsenti abikõlblikest kuludest ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 protsenti abikõlblikest kuludest. Suurettevõtjatele investeeringuteks abi ei anta.

  (4) Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antava abi puhul on toetuse määr 15 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtjate puhul ja 50 protsenti abikõlblikest kuludest VKE-de puhul.

§ 7.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi ja lõikes 2 nimetatud tulemuse saavutamisse.

  (2) Toetatavad tegevused on:
  1) digitaalsete tehnoloogiate, robotite ning automatiseerimiseks vajaliku koolituse korraldamine oma töötajatele;
  2) automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse ja materiaalse põhivara, digitaalsete tehnoloogiate, robotite ostmine, arendamine ja juurutamine taotleja tarneahelas;
  3) ettevõtja tervikliku ressursiplaanimise tarkvara arendamine;
  4) tootmistegevuse süsteemi arendamine ja integreerimine;
  5) digitaalsete tehnoloogiatega seotud tarkvara litsentsi omandamine ja rakendamine;
  6) tootmisseadmete ühendamine omavahel ning võrku;
  7) tootmisseadmete ja tarkvarade ühendamine klientide ja tarnijatega;
  8) pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt;
  9) ennetava hoolduse süsteemide väljaarendamine;
  10) andmeanalüüsi ja masinõppesüsteemide väljaehitamine;
  11) koostöörobotite soetamine ja integreerimine ressursiplaanimise ja tootmistegevuse süsteemiga;
  12) tarkvararobotite kasutuselevõtt ja integreerimine äriprotsessidesse;
  13) virtuaal- ja liitreaalsuse lahenduste integreerimine äriprotsessidesse;
  14) kolmemõõtmelise prototüüpimise väljaehitamine;
  15) sensoorika integreerimine äriprotsessidesse;
  16) küberturvalisuse ja andmekaitse süsteemide kasutuselevõtt;
  17) andmete visualiseerimise kasutuselevõtt;
  18) tarneahela protsesside planeerimise ja materjalivoogude prognoosimise lahenduste väljatöötamine ja juurutamine.

  (3) Toetuse taotlemisel § 1 lõike 2 kohaselt ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne EAS-le taotluse esitamist.

§ 8.   Kulude abikõlblikkus

  (1) VTA määruse andmise alusel toetuse andmisel on abikõlblikud järgmised kulud ainult juhul, kui need on seotud § 7 lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevustega:
  1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringud;
  2) litsentside soetamise kulud;
  3) koolituse läbiviija tasu;
  4) projektiga seotud nõustamisteenuste kulud;
  5) otseselt projektiga seotud töötajate töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed.

  (2) Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel VKE-dele investeeringuteks antava toetuse puhul on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringud abikõlblikud kulud, juhul kui need on seotud § 7 lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevustega.

  (3) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel protsessi- ja innovatsiooniabiks on abikõlblikud ainult need kulud, mis on seotud § 7 lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevustega:
  1) otseselt projektiga seotud töötajate töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ning maksed;
  2) litsentside soetamise kulud.

  (4) Protsessi- ja innovatsiooniabi antakse suurettevõtjale vaid siis, kui suurettevõtja teeb toetatavas tegevuses tõhusat koostööd vähemalt ühe VKE-ga, kusjuures koostööd tegeva VKE abikõlblikud kulud peavad moodustama vähemalt 30 protsenti kõigist abikõlblikest kuludest.

  (5) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel koolitusabiks on abikõlblikud ainult järgmised kulud, kui need on seotud § 7 lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevustega:
  1) koolituse läbiviija tasu;
  2) otseselt projektiga seotud nõustamisteenuste kulud.

  (6) Abikõlblikud on materiaalse põhivara ostmisel kapitalirendi tüüpi liisinguga liisingulepingu alusel abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed, juhul kui need on seotud § 7 lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevustega ja tingimusel, et ostetava materiaalse põhivara kasutusiga on vähemalt kolm aastat ja liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus.

  (7) Abikõlblikud on ainult projektiga seotud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis on tasutud pangaülekandega.

  (8) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 50 eurot.

  (9) Abikõlblik ei ole:
  1) käibemaks;
  2) amortisatsiooni kulu;
  3) tehingu kulud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikud.

§ 9.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti tegevused saavad alata taotluse esitamise kuupäevast.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud ning lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2021. aastal.
[RT I, 12.05.2020, 1 - jõust. 15.05.2020]

  (3) Projekt lõpeb pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale lõppmakse tegemist.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine 

§ 10.   Nõuded taotlejale ja taotlusele

  (1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud ettevõtja, kes vastab järgmistele nõuetele:
  1) ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine müügitulu majandusaasta aruannete kohaselt on vähemalt 200 000 eurot majandusaastas;
  2) VTA määruse alusel abi andmise puhul ei tohi toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ühe ettevõtja kohta ületada 200 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid;
  3) vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt;
  4) taotleja maksu- või maksevõlg koos intressiga ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud ja maksed tähtaegselt tasutud;
  5) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
  6) taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes;
  7) taotleja omakapital vastab äriseadustikus kehtestatud nõuetele;
  8) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-le 6;
  9) juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud.

  (2) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet ulatuses, mis võimaldab hinnata taotleja ja projekti abikõlblikkust:
  1) taotleja nimi ja registrikood;
  2) projekti pealkiri, eesmärgid ja oodatavad tulemused;
  3) projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev;
  4) projekti eelarve;
  5) digitaliseerimise teekaardi raport, mis vastab lisale „Digitaliseerimise ja automatiseerimise teekaardi raport“;
  6) projekti tegevuskava;
  7) teave taotleja vastavuse kohta lõike 1 nõuetele;
  8) taotlemisele eelnenud kahe majandusaasta aruanded, kui need ei ole kättesaadavad äriregistris;
  9) jooksva aasta viimase kvartali kasumiaruanne ja bilanss, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss;
  10) toetuse andmisel vastavalt § 1 lõikes 2 sätestatud tingimusele, teave taotleja suuruse kohta, millest on näha kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja.

§ 11.   Taotluste esitamine ja menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb:
  1) registreerimisest;
  2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
  3) vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest;
  4) nõuetele vastavate taotluste hindamisest;
  5) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

  (2) Toetust taotletakse jooksvalt.

  (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ning toetuse eelarvest teavitab EAS oma veebilehel vähemalt viis tööpäeva enne taotluste vastuvõtmisega alustamist või selle lõpetamist.

  (4) EAS lõpetab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, ja teavitab sellest viivitamata oma veebilehel.

  (5) Taotlus esitatakse EAS-i e-teeninduse (edaspidi e-teenindus) kaudu taotleja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

  (6) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotluse EAS-s registreerimisest.

  (7) EAS viib kolme tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest läbi taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on EAS-l õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni 10 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate teadmiste saamiseks antud aja võrra.

  (8) EAS tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui see vastab § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgile, lõikes 2 nimetatud tulemusele ja on täidetud §-s 10 sätestatud nõuded.

  (9) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks ja EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust §-s 12 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja või taotlus ei vasta § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgile, lõikes 2 nimetatud tulemusele või §-s 10 esitatud nõuetele;
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või läbi viia kohapealset kontrolli;
  3) taotlus ei vasta riigiabi reeglitele.

  (10) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
  1) taotluse osalist rahuldamist;
  2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

§ 12.   Taotluste hindamine

  (1) Taotlusi hindab EAS, kellel on õigus kaasata valdkondlikke eksperte ning moodustada nõuandva õigusega hindamiskomisjon, kooskõlastades komisjoni moodustamise otsuse eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

  (2) Taotlusi hinnatakse skaalal 0–4.

  (3) Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest.

  (4) Valikukriteeriumid ja osakaalud koondhindes on järgmised:
  1) projekti mõju määruse eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju ettevõtja arengule – osakaal 50 protsendipunkti koondhindes;
  2) projekti kvaliteet, milles hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust – osakaal 20 protsendipunkti koondhindes;
  3) taotleja võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse ka taotleja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust – osakaal 30 protsendipunkti koondhindes.

§ 13.   Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, ning rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS ja toimetab selle taotlejale kätte e-teeninduse kaudu. Otsused sisaldavad vähemalt otsuse põhjendust ning rahuldamise ja osalise rahuldamise otsus ka toetuse suurust ja määra ning abikõlblikkuse perioodi ja asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses või grupierandiga hõlmatud riigiabi komisjoni (EL) nr 651/2014 vastava artikli tähenduses.

  (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad kõikidele järgnevatele nõuetele:
  1) on § 12 lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;
  2) ei ole üheski § 12 lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumitest saanud hindeks vähem kui 2,00;
  3) nende rahastamise summa ei ületa toetuse eelarve vaba jääki.

  (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus EAS-i ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Kui taotleja ei ole EAS-i ettepanekuga nõus, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (4) EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele või kui taotluse rahastamise maht ületab taotluste rahastamise vaba jäägi.

§ 14.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse EAS-i algatusel või e-teeninduse kaudu toetuse saaja esitatud kirjaliku taotluse alusel.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
  1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
  3) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata;
  4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. detsembriks 2021. aastal;
[RT I, 12.05.2020, 1 - jõust. 15.05.2020]
  6) toetuse saaja esitab toetuse kasutamisest loobumise avalduse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa.

4. peatükk Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmise ja tagastamise tingimused, toetuse saaja ning EAS-i õigused ja kohustused 

§ 15.   Aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul vähemalt ühe vahearuande. Aruandlusperioodi minimaalseks pikkuseks on kolm kuud. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

  (2) Vahe- ja lõpparuannete vormid teeb EAS kättesaadavaks e-teeninduse ja enda veebilehe kaudu.

  (3) Aruanded sisaldavad projekti tegevuste kirjeldust, teavet projekti tulemuste saavutamise kohta ja toetuse saaja hinnangut projekti edenemisele.

  (4) Vahe- ja lõpparuanded esitatakse EAS-le e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

§ 16.   Toetuse väljamaksmise tingimused

  (1) EAS maksab toetuse saajale toetuse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tegelike kulude alusel. Ettemakseid ei tehta.

  (2) Maksetaotlused esitatakse e-teeninduse kaudu.

  (3) EAS menetleb maksetaotlust kuni 20 tööpäeva. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult toetuse saajale ning määratakse puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Maksetaotluse menetlemine pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

  (4) Toetuse väljamaksmise eeldused on järgmised:
  1) abikõlblike kulude tekkimine;
  2) abikõlbliku kulu eest on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi;
  3) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine EAS-le;
  4) EAS-le vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande koos maksetaotlusega esitamine ja nende kinnitamine EAS-i poolt.

§ 17.   Toetuse saaja õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada EAS-lt teavet ja nõuandeid ning esitada oma seisukohti, mis on seotud toetuse taotlemisega ja taotluse menetlemisega.

  (2) Toetuse saaja kohustub:
  1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
  2) kasutama toetust määruse ja taotluse rahuldamise otsusega vastavuses;
  3) rikkumise korral toetuse tagasi maksma EAS-i tagasinõude alusel;
  4) esitama EAS-i nõutud teabe ja aruandeid ettenähtud vormil, viisil ja tähtajal;
  5) esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse, kui üheliigiliste tehingute summa ilma käibemaksuta on30 000 eurot või rohkem;
  6) kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisama maksetaotlusele sellekohane põhjendus;
  7) taotlema EAS-lt nõusolekut projekti kestuse, tegevuste, eelarve või eesmärkide muutmiseks, esitades vastava muutmistaotluse enne muudatuse tegemist;
  8) võimaldama EAS-l teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetuse kasutamise üle;
  9) säilitama vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 12 taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale;
  10) tagama kolme aasta jooksul peale toetuse väljamaksmist vara säilimise, sihtotstarbelise kasutamise ning toetuse kaasabil soetatud vara kolmandate isikute kasutusse mitteandmise;
  11) teavitama viivitamatult e-teeninduse kaudu EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
  12) teavitama avalikkust EAS-i etteantud viisil.

§ 18.   EAS-i õigused ja kohustused

  (1) EAS-l on õigus:
  1) teostada kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamise ning toetuse tagasimaksmist kajastavate dokumentide osas;
  2) nõuda projekti tegevuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
  3) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti täitmine on ohustatud;
  4) lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  5) keelduda projekti muutmisest juhul kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi või nende vastavust projekti andmise eesmärkidele;
  6) nõuda toetuse saajalt 60 kalendripäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast toetuse osalist või täielikku tagastamist ning nõuda toetuse tagastamisel maksete mittetähtaegse laekumise korral viivist õigusaktides kehtestatud määras.

  (2) EAS kohustub:
  1) nõustama taotlejaid projektiga seotud küsimustes;
  2) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
  3) teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest;
  4) toetuse tagasinõudmisel sätestama vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutava summa, otsuse täitmise tähtaja ja muu otsusega seotud olulise teabe;
  5) mitte avaldama taotleja ja taotluse kohta menetluse käigus saadud teavet ega dokumente;
  6) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 10 aastat alates viimasest toetuse rahuldamise otsusest.

  (3) EAS kasutab lõikes 1 sätestatud teabe edastamiseks e-teenindust.

§ 19.   Toetuse tagastamine

  Toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise alused on:
  1) toetuse saaja ei ole teinud § 7 lõikes 2 sätestatud tegevusi ning seeläbi ei ole saavutanud § 2 lõikes 2 eesmärgiks võetud tulemust;
  2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet;
  3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.

Lisa Digitaliseerimise ja automatiseerimise teekaardi raport