Teksti suurus:

Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord

Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.06.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 12.06.2018, 16

Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 07.06.2018 nr 16

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

 (1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse” vahendite (edaspidi toetus) kasutamise tingimused ja kord.

 (2) Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele arenguriikides.

§ 2.  Terminid

  Käesoleva määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas käesoleva määruse ja sihtfinantseerimise lepinguga;
 2) aruanne on Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) sihtfinantseerimise lepingus nimetatud tähtaegadel esitatav projekti vahe- või lõpparuanne, mis sisaldab üksikasjalikku ülevaadet ellu viidud tegevustest ja saavutatud tulemustest. Aruanne koosneb tegevusaruandest ja kuluaruandest;
 3) arenguriik on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (edaspidi OECD) arenguabi saajaks määratletud riik;
 4) järelevalve on KIKi tehtav toetuse saaja ja projektipartneri kulude abikõlblikkuse ja tulemuste saavutamise kontroll;
 5) kliimamuutuste leevendamise või kliimamuutuste mõjudega kohanemise projekt (edaspidi projekt) on kindla eesmärgiga, ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse ja kasutatakse. Projekti tegevused panustavad kliimamuutuste leevendamisesse või nende mõjudega kohanemisse nii, et seda saab OECD metoodika „Rio markers developed for the OECD Development Assistance Committee’s Creditor Reporting System” (nn Rio markerite) põhjal selliselt määratleda;
 6) järelaruanne on KIKile sihtfinantseerimise lepingus kokku lepitud vormis ja tähtaegadel esitatav ülevaade projekti tulemuste kasutamisest pärast projekti lõppu;
 7) kuludokument on majandustehingu toimumist kinnitav alusdokument, mis vastab raamatupidamise seaduses algdokumendi kohta sätestatud nõuetele. Kuludokument on kuluaruande lahutamatu osa;
 8) muu võlaõiguslik leping on võlaõiguslik leping, mis ei ole tööleping ja mille alusel ekspert teeb tööd või osutab teenust;
 9) omafinantseering on toetuse saaja või projektipartneri rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks;
 10) omatoode on toetuse saaja või projektipartneri enda välja töötatud toode või lahendus, mis on turul saadaval või spetsiaalselt projekti eesmärkide täitmiseks välja töötatud;
 11) projektipartner (edaspidi partner) on juriidiline isik, valitsus- või kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus, kes on kaasatud projekti finantseerimisse, juhtimisse või elluviimisesse, kuid kes ei ole projektis töövõtja ega teenuse osutaja;
 12) projekti abikõlblikkuse periood on sihtfinantseerimise lepingus sätestatud ajavahemik, mille kestel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad ja makstakse;
 13) projektiaudit on tegevus, mille käigus analüüsitakse ja hinnatakse projekti tulemuste vastavust seatud eesmärkidele ning deklareeritud kulude abikõlblikkust, vastavust esitatud raamatupidamise algdokumentidele ja Eesti õigusaktidele;
 14) sihtfinantseerimise leping (edaspidi leping) on KIKi ja toetuse saaja sõlmitud leping toetuse saamise ja kasutamise kohta;
 15) sihtriik on arenguriik, kus projekti tegevused toimuvad;
 16) taotlus on struktuuritoetuse registris esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemisel;
 17) tasumist tõendav dokument on kontoväljavõte, maksekorralduse koopia või kassa väljamineku orderi koopia;
 18) toetus on riigieelarve strateegia kohasest meetmest „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse” Keskkonnaministeeriumi või KIKi kaudu eraldatav raha tegevusteks, mis panustavad kliimamuutuste leevendamisesse ja kliimamuutustega kohanemisesse arenguriikides;
 19) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on käesolevas määruses nimetatud juriidiline isik või asutus, kes on esitanud või esitab taotluse toetuse saamiseks;
 20) toetuse saaja on isik, kelle taotlus on rahuldatud käesolevas määruses sätestatud korras.

§ 3.  Toetuse andmist korraldav asutus

 (1) Toetuse andmist korraldab Keskkonnaministeerium (edaspidi ministeerium) käesoleva määruse §-s 4 sätestatud viisil.

 (2) Avatud taotlusvoorus menetleb taotlusi, teeb toetatavatele projektidele väljamakseid ja projektide üle järelevalvet KIK.

 (3) Toetuse andmisel lähtuvad ministeerium ja KIK sihtriikide vajadustest ja rahvusvahelistest kliimaalastest kokkulepetest (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon, Pariisi kokkulepe jt) ning teistest asjakohastest rahvusvahelistest kliimat käsitlevatest strateegilistest dokumentidest ja kliimauuringutest.

2. peatükk Toetuse andmine 

§ 4.  Toetuse andmise viisid

  Toetust antakse:
 1) rahvusvahelise koostöö raames;
 2) avatud taotlusvooru kaudu.

§ 5.  Meetme eelarve kinnitamine

 (1) Keskkonnaminister kinnitab käskkirjaga meetme eelarve jaotuse toetuse andmise viiside kaupa ja avatud taotlusvooruga kaasnevad KIKi halduskulud. Käskkirjas sätestatakse vähemalt minimaalne rahaliste vahendite eelarve avatud taotlusvooruks.

 (2) Vajaduse korral täpsustatakse käskkirjaga toetatavad valdkonnad ja/või piirkonnad.

§ 6.  Toetatavad tegevused ja sihtriigid

 (1) Toetatakse tegevusi kliimamuutuste leevendamiseks ja kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks arenguriikides.

 (2) Toetatavaid tegevusi või sihtriikide nimekirja võib kitsendada käesoleva määruse §-s 5 nimetatud käskkirjaga või § 8 lõikes 3 kirjeldatud taotlusvooru prioriteetide määramisega.

 (3) Sihtriikideks on arenguriigid käesoleva määruse mõistes.

§ 7.  Toetuse andmine rahvusvahelise koostöö raames

 (1) Ministeerium algatab rahvusvaheliseks koostööks toetuse andmise sihtriigi pöördumise, teise doonorriigi koostööettepaneku või rahvusvahelise organisatsiooni, konverentsi või muu rahvusvahelise kogu üleskutse või abipalve alusel (edaspidi abi andmise ettepanek). Ministeerium võib algatada rahvusvahelise koostöö toetuse andmise ka omal algatusel.

 (2) Rahvusvahelise koostöö raames toetuse andmiseks hindab ministeerium abi andmise ettepanekus taotletud tegevustes osalemise ja nende kaasrahastamise võimalusi. Vajaduse korral kogub ministeerium abi andmise ettepaneku kohta lisateavet ettepaneku tegijalt või teistelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.

 (3) Ministeerium annab toetust rahvusvahelise koostöö raames:
 1) rahvusvahelisele fondile, mis tegeleb kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevustega;
 2) kahe- või mitmepoolse raamleppe alusel kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks;
 3) muul sobival viisil.

 (4) Ministeerium võib toetust anda sihtotstarbeliselt või mittesihtotstarbeliselt. Sihtotstarbeline toetus antakse konkreetse tegevuse elluviimiseks. Mittesihtotstarbelise toetuse puhul ei määrata konkreetset tegevust, milleks võib toetust kasutada, kuid toetatav tegevus peab panustama kliimapoliitika eesmärkide saavutamisesse arenguriikides.

 (5) Rahvusvahelise koostöö raames toetuse andmise ulatuse ja konkreetsed tegevused sätestab keskkonnaminister käesoleva määruse §-s 5 nimetatud käskkirjas ja/või toetuse andmiseks sõlmitavas dokumendis.

 (6) Toetuse andmisel rahvusvahelise koostöö raames ei kohaldata määruse 3.–8. peatükki.

§ 8.  Toetuse andmine avatud taotlusvoorus

 (1) Lähtudes käesoleva määruse §-s 5 nimetatud käskkirjast, kuulutab keskkonnaminister käskkirjaga välja järgmise avatud taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) tingimused, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teabe. Keskkonnaminister võib taotlusvooru piiritleda teatud eesmärkide, alaeesmärkide või tegevusvaldkondadega või suunata kindla osa toetusest teatud tegevusvaldkonna toetuseks.

 (2) KIK kuulutab taotlusvooru välja taotluskutse avaldamisega vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, ministeeriumi ja oma veebilehel. KIK teavitab taotlusvooru väljakuulutamisest ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust ja Välisministeeriumi. Taotlusvooru korraldatakse vähemalt üks kord aastas.

 (3) Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt kaks kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva.

 (4) Taotlusvooru taotluskutse peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
 1) projektide sihtriikide nimekiri või viide nimekirjale;
 2) toetatavad tegevused ja/või valdkonnad;
 3) projektide soovituslikud eesmärgid ja oodatavad tulemused;
 4) projektide elluviimise maksimaalne kestus;
 5) taotlusvooru kavandatud toetuse rahaliste vahendite eelarve;
 6) minimaalne ja maksimaalne toetussumma projekti kohta ja maksimaalne toetuse määr ning minimaalne omafinantseeringu määr;
 7) taotluste esitamise tähtaeg;
 8) taotluste esitamise viis;
 9) viide meetme määrusele;
 10) viited lisateabe saamise kohta.

 (5) Toetust võib taotleda:
 1) Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik;
 2) valitsusasutus või selle hallatav asutus;
 3) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus.

3. peatükk Projekti kulude abikõlblikkus ja rahastamise piirmäärad 

§ 9.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks lepingus.

 (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui kuupäev, mil taotleja on esitanud taotluse KIKile.

 (3) Toetuse saaja võib põhjendatud juhtudel taotleda käesoleva määruse §-s 21 ette nähtud korras projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud ja taotluse esitamisel ettenägematud asjaolud.

§ 10.  Riigiabi reeglite kohaldamine

 (1) Kui projektile antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud tingimusi.

 (2) Toetuse suurus ei tohi koos taotluse esitamise majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.

 (3) Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1, välja arvatud punktis d, kehtestatud juhtudel.

 (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

 (5) Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

§ 11.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Abikõlblik kulu käesoleva määruse tähenduses vastab järgmistele tingimustele:
 1) kulu on tekkinud ja makstud käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud perioodil ja on vajalik projektitaotluses nimetatud tegevuseks;
 2) kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, mõistlik, üksikasjalikult kirjeldatud ning vältimatu projekti elluviimiseks;
 3) kulu vastab projekti eelarvele ja lepingule;
 4) kulu on tõendatud käesoleva määruse kohase kuludokumendiga.

 (2) Abikõlblikud kulud on:
 1) projekti heaks töölepingu alusel töötavate töötajate või avaliku sektori teenistujate (edaspidi töötaja) töötasu kokku kuni 20% ulatuses abikõlblikest kuludest;
 2) muu võlaõigusliku lepingu alusel eksperdile makstav tasu;
 3) projektiga seotud lähetuskulud ja päevaraha. Majutuskulu on abikõlblik kuni 128 euro ulatuses ööpäevas. Päevaraha on abikõlblik tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses;
 4) projektiga seotud sõidukulu ühissõiduki pileti või taksoarve alusel, kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või kooskõlas asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimuste ja hüvitisega. Isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu on abikõlblik tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses;
 5) projekti eesmärkide saavutamisega otseselt seotud asjade hankimise, teenuste ja tööde tellimise kulud;
 6) projektiga seotud alltöövõtulepingute kulud;
 7) projektiga seotud ürituste, sealhulgas seminaride ja koolituste korraldamise kulud, sealhulgas erisoodustusega kaasnev tulumaks ja sotsiaalmaks;
 8) projektiga seotud trükiste ja digitaalsete materjalide väljaandmise kulud;
 9) projektiga seotud teavitustegevuse kulud;
 10) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti või välisriik ei tagasta (sealhulgas käibemaks);
 11) projektiauditi kulud;
 12) muud projekti elluviimiseks vajalikud otsesed kulud.

 (3) Sularahamakse on abikõlblik juhul, kui see on vältimatu projekti eesmärgi saavutamiseks ja makset ei ole võimalik tasuda hankijale või teenuse osutajale pangaülekande teel ega teha kaardimakset ning sularahamakse kohta on olemas kuludokumendid.

 (4) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik tõendada, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel käibemaksu reguleerivate õigusaktide kohaselt ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning kellele käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

 (5) Eksperdi töötasu abikõlblikkuse määramiseks peab eksperdi ülesannete täitmiseks sõlmitav muu võlaõiguslik leping sisaldama vähemalt eksperdi tööülesannete loetelu, oodatavaid tulemusi, eksperdile makstavat tasu ning kohustust tehtud tööd üle anda üleandmis-vastuvõtmisaktiga. Üleandmis-vastuvõtmisakt peab sisaldama andmeid töö üleandmise ja vastuvõtmise kohta ning tehtud tööde ja saadud tulemuste ülevaadet.

 (6) Abikõlblike kulude kohta võib täiendavaid tingimusi seada käesoleva määruse § 8 lõikes 3 nimetatud taotlusvooru tingimustes.

 (7) Mitteabikõlblikud kulud on:
 1) toetuse saaja juhtimisega seotud personalikulu;
 2) toetuse saaja üldkulud;
 3) tulumaksuseadusega kehtestatud maksuvaba piirmäära ületav päevaraha ja isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu, samuti määrusega ette nähtud majutuskulu ületav kulu, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimiseks;
 4) kulu, mis on seotud töötajale lisaks tema töötasule makstava toetusega;
 5) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimiseks ja kooskõlas riigihangete seadusega;
 6) esinduskulu ja tehtud kingituse kulu;
 7) trahv, viivis ja muu rahaline karistus ning kohtukulu;
 8) kulu, mis on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest hüvitatud;
 9) muu abikõlblike tegevustega sidumata ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 12.  Toetuse ja omafinantseeringu tingimused ja piirmäärad

 (1) Toetus koos omafinantseeringuga peab katma projekti abikõlblikud kulud.

 (2) Abikõlblike kulude tegemisel kasutatakse toetust ja omafinantseeringut proportsionaalselt.

 (3) Toetuse minimaalne summa projektitaotluse kohta on 30 000 eurot ja maksimaalne summa 200 000 eurot, välja arvatud juhul, kui toetus on vähese tähtsusega abi ja kehtivad käesoleva määruse §-s 10 nimetatud piirangud.

 (4) Toetuse täpsed piirmäärad lõikes 3 nimetatud vahemikus sätestab keskkonnaminister käesoleva määruse § 8 lõikes 3 kirjeldatud taotlusvooru tingimustes.

 (5) Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest.

 (6) Omafinantseering peab moodustama vähemalt 10% abikõlblike kulude kogumaksumusest. Omafinantseering peab olema eraldatud sihtotstarbeliselt projekti elluviimiseks. Omafinantseeringuna võib näidata partneri rahalist panust projekti.

4. peatükk Taotluse esitamine ning nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 13.  Taotluse esitamine

 (1) Taotlus esitatakse KIKile hiljemalt taotluse esitamise tähtpäevaks struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga ja sellele lisatakse käesoleva määruse § 16 lõikes 3 nõutud dokumendid.

 (2) Taotluse esitamisel lähtutakse struktuuritoetuse registri andmeväljadest.

 (3) Taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada projekti elluviimiseks ühe taotluse.

§ 14.  Nõuded taotlejale ja partnerile

 (1) Taotlejal peab projekti elluviimiseks olema sihtriigis partner. Partner võib olla juriidiline isik või valitsus- või kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus.

 (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotleja peab olema registreeritud Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris;
 2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega kuulutatud välja pankrotti;
 3) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riigi ees, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud kokkulepitud ajakava järgi;
 4) kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas.

 (3) Taotleja esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

§ 15.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
 1) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele;
 2) viivitamata teatama kirjalikult KIKile taotluses esitatud andmete muutumisest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad olla olulised taotluse rahuldamise otsustamisel;
 3) tõendama KIKi nõudmisel käesolevas määruses ette nähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu või nendega seotud asjaolusid;
 4) esitama KIKi nõudmisel oma maksuvõlgnevuste või nende puudumise või ajatamise kohta Maksu- ja Tolliameti tõendi, mis ei tohi olla väljastatud varem kui kümme tööpäeva enne taotluse esitamist struktuuritoetuse registris;
 5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama KIKile teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 16.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid on täidetud, taotlus ja selle lisad on omavahel kooskõlas;
 2) taotlusest selgub projekti eesmärk ning esitatud andmed on täielikud ja õiged;
 3) taotletav toetussumma ei ületa taotluskutses ette nähtud maksimaalset toetussummat projekti kohta;
 4) projektile või üksikutele projektitegevustele samal ajal muudest riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest toetuse taotlemisel on esitatud sellekohane teave;
 5) kui taotleja on saanud taotluse allkirjastamise kuupäevale eelnenud kolme kalendriaasta jooksul riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest arenguriikides projektide elluviimiseks toetust, peab taotlus sisaldama saadud toetuste loetelu;
 6) kui toetus on vähese tähtsusega abi käesoleva määruse § 10 lõike 1 tähenduses, peab taotlus sisaldama loetelu nii taotleja kui ka ELi liikmesriigi partneri varem saadud vähese tähtsusega abist sama majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul.

 (2) Taotluses sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) projekt peab olema teostatav;
 2) projekti eesmärgid, tegevused ja sihtriigid on kooskõlas taotluskutses esitatud tingimustega;
 3) projekt lähtub sihtriigi vajadustest ja eelistustest ning seda on taotluses põhjendatud;
 4) taotluses on kirjeldatud, kuidas plaanitakse tagada projekti jätkusuutlikkus ja tulemuste sihtotstarbeline kasutamine sihtriigis;
 5) sõlmitud on vajalikud koostöökokkulepped sihtriiki viidud lahenduste käigus hoidmiseks ja kasutatavuseks pärast projekti ning esitatud sellekohane tõestus;
 6) taotluses esitatud projekti eelarvet on põhjendatud ja eelarvekulud on esitatud kululiikide kaupa;
 7) tegemist on kliimamuutuste leevendamise või kliimamuutuste mõjudega kohanemise projektiga ja seda saab selliselt määratleda lähtudes OECD metoodikast (nn Rio markeritest);
 8) kliimamuutuste leevendamise projekti puhul on arvutuslikult välja toodud sellega eeldatavalt saavutatav kasvuhoonegaaside heite kokkuhoid ja kliimamuutuste mõjuga kohanemise projekti puhul on kirjeldatud sihtriigi inimeste või ökosüsteemide suurenenud võime kohaneda kliimamuutuste mõjudega.

 (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
 1) taotleja ja partnerite allkirjastatud kinnituskiri või koostöökokkulepe või selle lihtkoopia, milles on esitatud tegevuste ja kulude jaotus projektis osalejate vahel;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nõutud tõestus jätkusuutlikkuse tagamise kohta, kui see ei ole osa käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kinnituskirjast või koostöökokkuleppest;
 3) projektis osalevate töötajate ja ekspertide nimekiri, nende tööülesanded ja oodatavad tulemused;
 4) projekti ellu viivate töötajate ja ekspertide elulookirjeldused;
 5) selliste teenuste, asjade, tööde või õiguste, mille eeldatav maksumus ületab 5000 eurot, puhul kolm esialgset omavahel võrreldavat hinnapakkumist käibemaksuta arvestuses ja nende pakkumiste küsimisel püstitatud lähteülesanne. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada, tuleb taotlusele lisada asjakohane põhjendus. Kui on valitud muu, mitte soodsaim pakkumine, tuleb lisada sellise valiku põhjendus;
 6) kui taotleja omatoote tarnimine sihtriiki on projekti osa, tuleb taotlusele lisada taotleja seaduslike esindajate allkirjastatud hindamisakt omatoote maksumuse kohta. Hindamisaktis peavad kajastuma toote hinna komponendid;
 7) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

5. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 17.  Taotluse menetlemise tähtaeg

 (1) Taotluse menetlemine KIKis koosneb taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest, nõuetele vastava taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva. KIK võib põhjendatud juhul pikendada taotluse menetlemise tähtaega kuni 30 tööpäeva võrra.

 (3) Taotluse menetlemine algab taotluskutses ette nähtud taotluste esitamise tähtpäevast.

 (4) KIK menetleb kõik taotluskutses ette nähtud tähtpäevaks laekunud taotlused laekumise järjekorras.

§ 18.  Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll

 (1) KIK vaatab taotluse läbi 10 tööpäeva jooksul alates taotluse menetlemise alguskuupäevast. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib KIK taotluse ja taotleja vastavust käesoleva määruse 4. peatükis sätestatud nõuetele. KIK edastab nõuetekohased taotlused ka käesoleva määruse § 19 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjonile § 16 lõike 2 punktides 1, 2, 3, 4, 7 ja 8 nõuete vastavushindamiseks.

 (2) Kui KIK avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni viis tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

 (3) Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesoleva määruse 4. peatükis taotlejale ja taotlusele sätestatud nõuded. Taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui taotleja või partner ei vasta §-s 14 esitatud või taotlus ei vasta §-s 16 esitatud tingimustele või kui taotleja ei ole kõrvaldanud taotluses puudusi käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt määratud tähtaja jooksul.

 (4) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses kirjeldatud projekti hindab hindamiskomisjon § 19 lõikes 3 nimetatud kriteeriumite põhjal.

 (5) Kui taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, teeb KIK käskkirjaga taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Sel juhul taotlust hindamiskriteeriumite alusel ei hinnata.

§ 19.  Taotluse hindamine

 (1) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindab hindamiskomisjon (edaspidi komisjon), mille moodustab keskkonnaminister käskkirjaga. Komisjon teeb KIKile ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

 (2) Taotluse hindamise juhendi, hindamislehe vormi ja komisjoni töökorra kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.

 (3) Taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite põhjal:
 1) projekti eesmärgipärasus;
 2) projekti jätkusuutlikkus;
 3) projekti ettevalmistuse kvaliteet;
 4) projekti majanduslik tõhusus;
 5) taotleja suutlikkus.

 (4) Hindamisjuhendis sätestatakse kriteeriumite osakaal. Vajaduse korral võib hindamisjuhendiga lisada hindamiskriteeriumeid.

 (5) Taotlusi rahuldatakse hindamistulemuste alusel moodustatud projektide eelisjärjestuse alusel kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve ammendumiseni.

 (6) Kui hindamistulemuste põhjal jääb osa taotlusvooru eelarvest kasutamata, kasutatakse jääki käesoleva määruse alusel meetme muudeks tegevusteks.

 (7) Komisjon või KIK võib küsida taotlejalt projekti hindamiseks vajalikku lisateavet ning teha põhjendatud juhul taotlejale ettepaneku muuta toetussummat või projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse projekti eesmärgid ning toetussumma ei suurene. Küsimusele vastamiseks või taotluse muutmiseks antakse taotlejale aega kuni seitse tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 20.  Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimusega rahuldamine ja rahuldamata jätmine

 (1) Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb KIK, kinnitades komisjoni tulemused käskkirjaga. Käskkiri tehakse taotlejale teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel.

 (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral.

 (3) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
 1) taotluse rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi, või
 2) kõik projekti tegevused ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetussummat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi.

 (4) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetussummat, muuta projekti eelarvet, kestust ja toetatavaid tegevusi. Sellisel juhul küsib KIK taotluste hindamise käigus taotleja nõusolekut muudatusteks ja taotleja peab esitama uue, korrigeeritud taotluse. Kui taotleja ei ole nimetatud muudatustega nõus, taotlust ei rahuldata.

 (5) Taotluse võib rahuldada haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtajaks ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Tingimused seatakse lepingus, kuid esimene väljamakse toetuse saajale on võimalik teha pärast kõrvaltingimuse nõuetekohast täitmist.

 (6) Kui taotlus on taotlusvooru tulemuste alusel rahuldatud, sõlmib KIK toetuse saajaga lepingu.

 (7) Lepingus märgitakse vähemalt:
 1) toetuse saaja nimi ja projekti nimetus;
 2) projekti eesmärk;
 3) projekti eelarve, sealhulgas toetuse maksimaalne suurus eurodes ja toetusmäär;
 4) omafinantseeringu minimaalne määr;
 5) projekti abikõlblikkuse periood;
 6) viide komisjoni ja ministri heakskiidetud taotlusele;
 7) projekti järelaruannete esitamise ajavahemik, sagedus ja minimaalne sisu;
 8) kui asjakohane, siis asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi § 10 lõike 1 tähenduses.

§ 21.  Lepingu muutmine

 (1) Toetuse saaja on kohustatud esitama KIKile kirjaliku avalduse lepingu muutmiseks juhul, kui ta taotleb:
 1) projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist;
 2) muude lepingus sätestatud toetuse või projekti tingimuste muutmist;
 3) projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ette nähtud eelarveridade mahu muutmist teiste eelarveridade mahu arvel rohkem kui 10% võrreldes algse eelarvereaga.

 (2) Kui taotleja taotleb projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist vähem kui kahe kuu võrra, võib lõikes 1 nimetatud taotlus olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud avalduse põhjendatust hindab KIK. Avaldust ei rahuldata juhul, kui soovitav muudatus ei ole piisavalt põhjendatud või kui muudatus seab kahtluse alla projekti eesmärkide saavutamise.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud avaldust hindab KIK 30 tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates. Kui avalduse hindamiseks on toetuse saajal vaja esitada lisaandmeid või KIKil tellida ekspertiis, pikendatakse avalduse menetlemise aega lisadokumentide esitamiseks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse rahuldamisel sõlmitakse lepingu muudatus.

 (6) Lõikes 2 nimetatud taotluse rahuldamisel teavitab KIK taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsusest ja lepingu muudatust kirjalikult ei vormistata.

§ 22.  Lepingu ennetähtaegne lõpetamine

 (1) KIKil on õigus toetuse andmise lepingust osaliselt või täielikult taganeda, kui projekti elluviimise käigus ilmneb, et projekti ei ole võimalik osaliselt või täielikult ellu viia lepingus ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel asjaolu tõttu, mida pooled ei saanud mõjutada ega lepingu sõlmimisel ette näha. Selliseks asjaoluks loetakse muu hulgas ootamatut muudetud õigusnormi või ohutusolukorra muutumist sihtriigis selliselt, et projekti elluviimine on võimatu või oluliselt raskendatud.

 (2) Kui leping lõpetatakse enne tähtaega, esitab toetuse saaja lõpparuande käesoleva määruse § 25 lõike 2 kohaselt.

 (3) Kui leping lõpetatakse enne tähtaega, nõuab KIK juba välja makstud toetuse tagasi proportsionaalselt lepingust taganemise hetkeks ellu viidud projekti tegevustega.

6. peatükk Toetuse kasutamine 

§ 23.  Toetuse kasutamisega seotud hangete tegemine

 (1) Kui toetuse saaja või partner on hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud:
 1) enne hanke väljakuulutamist esitama arvamuse avaldamiseks KIKile hankedokumentide eelnõud rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete korral;
 2) esitama KIKile hankedokumendid ja valikut põhjendavad materjalid koos aruandega alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete korral.

 (2) Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud:
 1) kasutama projekti elluviimiseks vajalike asjade ja teenuste hankimisel rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama pakkujate paljususe korral parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse või toote kasutamise oma projektis;
 2) esitama lähteülesande kirjelduse ja võtma sõltumatutelt pakkujatelt vähemalt kolm hinnapakkumist juhul, kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks teenuseid, asju või õigusi suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta arvestuses. Võrreldavad hinnapakkumised peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada, tuleb aruandes esitada asjakohane põhjendus;
 3) kasutama toetust kooskõlas riigihangete seaduse §-s 3 kirjeldatud üldtingimustega.

§ 24.  Toetuse väljamaksmine ja toetuse tagastamine

 (1) KIK teeb toetuse saajale toetuse väljamakseid kooskõlas käesoleva määruse ja lepinguga.

 (2) Projekti algusest kuni esimese aruande esitamiseni ja kahe aruande vahele jäävat perioodi käsitletakse aruandlusperioodina. Toetus makstakse välja abikõlbliku kulu hüvitamiseks pärast eelmise aruandlusperioodi aruande esitamist ja kinnitamist ning väljamaksetaotluse esitamist.

 (3) Ettemakse tehakse ainult põhjendatud juhtudel. Ettemakse soov ja põhjendus märgitakse taotluses. Ettemakse põhjendatust hindab hindamiskomisjon ja kui see on asjakohane, sätestatakse ettemakse tegemine lepingus.

 (4) Toetust, sealhulgas ettemakseid, ei maksta välja enne, kui on olemas kõik projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused sihtriigi seaduste kohaselt. Kui need taotluse rahuldamise hetkel puuduvad, kuid on planeeritud nende saamine, rahuldatakse taotlus kõrvaltingimusega käesoleva määruse § 20 lõike 5 kohaselt.

 (5) Kui KIK maksab toetust välja ettemaksena, siis etapiviisi:
 1) esimese osa toetusest ettemaksena pärast lepingu jõustumist ja pärast ettemaksetaotluse esitamist. Ettemakse võib moodustada kuni 50% toetuse kogueelarvest;
 2) järgmise osa toetusest pärast eelmise ettemakse kasutamise tõendamist kuludokumentidega eelmise aruandlusperioodi aruandes, aruande kinnitamist ja väljamaksetaotluse esitamist;
 3) vähemalt 10% toetusest makstakse toetuse saajale pärast lõpparuande esitamist ja kinnitamist ning väljamaksetaotluse esitamist;
 4) Kui projekti kestus on kuni 12 kuud, on toetusest makstava teise osamakse suurus 50%, mis makstakse toetuse saajale pärast eelmise ettemakse kasutamise tõendamist kuludokumentidega pärast lõpparuande esitamist ja kinnitamist ning väljamaksetaotluse esitamist.

 (6) KIK keeldub toetuse või selle osa väljamaksmisest, kui aruannet ei kinnitata või kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud. Kui projekti edasine elluviimine on KIKi hinnangul ohustatud, lõpetatakse leping enne tähtaja lõppu käesoleva määruse § 22 kohaselt.

 (7) Kui toetuse saaja on teinud abikõlblikke kulusid väiksemas mahus, kui on juba saadud toetus, peab toetuse saaja kandma kasutamata jäänud toetussumma KIKile tagasi kümne tööpäeva jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist.

§ 25.  Aruande ja järelaruande esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab KIKile projekti aruanded ja järelaruanded lepingus sätestatud tähtaegadel struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

 (2) Projekti elluviimise jooksul esitatavad aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuandeks. Vahe- ja lõpparuanne sisaldab tegevusaruannet ja kuluaruannet. Lõpparuandega esitatakse ka projektiaudit.

 (3) Projekti aruanded esitatakse minimaalselt kuue kuu ja maksimaalselt 12 kuu järel. Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti lõppkuupäevast arvates. Kui projekti kestus on kuni 12 kuud, esitab toetuse saaja ainult projekti lõpparuande, kui KIKiga ei ole kokku lepitud teisiti.

 (4) Toetuse saaja lisab projekti aruandele käesoleva määruse § 26 lõikes 2 ette nähtud dokumendid ning aruandlusperioodi jooksul projektiga seoses valminud dokumendid ja materjalid.

 (5) Lisaks projekti aruannetele esitatakse olenevalt projekti eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest pärast projekti elluviimist kuni viie aasta jooksul ka järelaruanded. Järelaruannete esitamise tingimused ja tähtajad sätestatakse lepingus. Ettepaneku järelaruannete esitamise kava ja sealhulgas selle kohta, kuidas korraldab toetuse saaja järelaruandeks vajaliku info kogumise ja milline on järelaruande sisu, teeb taotleja taotluses.

§ 26.  Nõuded kuludokumentidele

 (1) Kõik kuludokumendid peavad olema koostatud käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud ajavahemikus.

 (2) Koos kuluaruandega esitab toetuse saaja KIKile järgmised kuludokumendid:
 1) hankedokumendid ja valikut põhjendavad materjalid või vähemalt kolm hinnapakkumist koos selle küsimiseks esitatud lähteülesandega käesoleva määruse §-s 23 ette nähtud juhul. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada, esitatakse asjakohane põhjendus;
 2) asja, teenuse või töö kohta väljastatud arvete koopiad, millele lisatakse asja, teenuse või töö üleandmist ja vastuvõtmist tõendavate dokumentide koopiad;
 3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud arvete tasumist tõendavate dokumentide koopiad;
 4) projekti elluviimiseks sõlmitud lepingute koopiad;
 5) käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud kuludokumentide koondnimekirjad.

 (3) Kuludokumendid peavad vastama järgmistele nõuetele:
 1) kuludokument on kirjeldatud raamatupidamise seaduse §-s 6 ette nähtud korra kohaselt ning selles on esitatud raamatupidamise seaduse §-s 7 nõutud või sihtriigi õigusaktides sätestatud algdokumendi andmed; riigi raamatupidamiskohustuslase puhul on kuludokumentidel lisaks raamatupidamise eest vastutava isiku allkiri ja neis on esitatud projekti abikõlblikud summad;
 2) kui kuludokument on välja antud muus kui eesti või inglise keeles, lisab toetuse saaja selle eestikeelse tõlke, millest nähtub tehingu sisu, tasutud ja vastu võetud töö, teenuse või toodete ühikud ja kogus ning summa;
 3) arvel märgitud tehingu sisu on kooskõlas arve väljastanud isiku ja toetuse saaja või partneriga sõlmitud lepingu ja hinnapakkumisega;
 4) toetuse saaja või partner on kirjalikult kinnitanud teenuse osutaja, töö tegija või asjade hankija väljastatud arved, aktid või aruanded.

§ 27.  Aruande menetlemine ja kuludokumentide kontrollimine

 (1) Aruande menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva aruande esitamisest arvates.

 (2) KIK kontrollib aruannet ja kui aruanne vastab nõuetele, kinnitatakse see struktuuritoetuse registris.

 (3) KIK kontrollib aruande laekumisel, kas:
 1) toetuse saaja tegevus ja selle tulemus vastab taotlusele ja lepingule;
 2) kuludokumendid on õigesti täidetud;
 3) kuludokumentides esitatud andmed on täielikud ja õiged;
 4) kulud on abikõlblikud;
 5) kuludokumendid vastavad käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele.

 (4) Kui kuludokumentide kontrollimisel ilmneb neis puudusi, määrab KIK puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni seitse tööpäeva, mille võrra pikeneb aruande menetlemise aeg KIKis. Põhjendatud juhtudel võib KIK pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega veel kuni seitsme tööpäeva võrra, kui toetuse saaja teavitab KIKi viivitamata, et tal ei ole võimalik määratud tähtajaks puudusi kõrvaldada.

 (5) KIK võib aruande menetlemise käigus küsida toetuse saajalt projekti elluviimist puudutavaid lisaandmeid või -dokumente või põhjendusi kulude tegemise kohta. Toetuse saaja peab vastama küsimustele seitsme tööpäeva jooksul ja selle võrra pikendatakse aruande menetlemise tähtaega.

 (6) KIK võib aruande menetlemise käigus teha toetuse saajale ettepaneku muuta projekti tegevusi või eelarvet, kui projekti aruandes esitatud andmetest selgub, et projekti eduka elluviimise tagamiseks on vaja teha põhjendatud muudatusi.

 (7) Aruannet ei kinnitata, kui:
 1) kulud ei ole abikõlblikud;
 2) kuludokumentide kontrollimisel selgub, et neis on esitatud valeandmeid või kuludokumendid ei vasta käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele;
 3) kuludokumendid ei vasta projekti aruandlusperioodile, tegevustele või eesmärkidele;
 4) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet ette nähtud tähtajaks;
 5) toetuse saaja ei ole projekti ellu viinud või teinud projektikulutusi taotluse või lepingu kohaselt või toetuse saaja näidatud tegevuste toimumine ei ole tõendatud;
 6) toetuse saaja ei ole taotlenud lepingu muutmist, kuigi see on käesoleva määruse § 21 lõike 1 kohaselt nõutav;
 7) toetuse saaja ei ole talle käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;
 8) toetuse saaja on jätnud tähtajaks täitmata aruandele eelneva järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse.

 (8) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist struktuuritoetuse registris.

7. peatükk Toetuse saaja ja kiki õigused ja kohustused toetuse kasutamisel 

§ 28.  Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus:
 1) muuta projekti eelarvet ja tegevusi juhul, kui muudetakse projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ette nähtud eelarveridade mahtu teiste eelarveridade mahu arvelt, kuid mitte rohkem kui 10% võrreldes algse eelarvereaga, tingimusel, et projekti eesmärgid ei muutu ja toetussumma ei suurene. Toetuse saaja on kohustatud kavandatavad muudatused KIKiga kooskõlastama;
 2) pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kahe kuu võrra ilma täiendava vahearuande esitamise kohustuseta, kooskõlastades muudatused enne KIKiga;
 3) esitada käesoleva määruse § 21 lõike 1 kohane avaldus lepingu muutmiseks;
 4) saada KIKilt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja kohustuste täitmisega.

§ 29.  KIKi õigused

  KIKil on õigus:
 1) teha või korraldada projektiauditeid ja teha järelevalvetoiminguid;
 2) kontrollida toetuse kasutamist;
 3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 4) peatada toetuse väljamaksmine, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või lepingus sätestatud tingimusi. Väljamaksmine peatatakse rikkumise kõrvaldamiseni;
 5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisega.

§ 30.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
 1) viima projekti ellu taotluses ja lepingus ette nähtud tähtaegadel ja tingimustel;
 2) säilitama toetuse taotlemise ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat pärast projekti elluviimise lõppu;
 3) esitama pärast projekti elluviimise lõppu järelaruandeid lepingus sätestatud tingimustel ja tähtaegadel ning tagama selle perioodi jooksul projekti tulemuste püsimise ja sihtotstarbelise kasutamise sihtriigis;
 4) sõlmima projekti elluviimiseks vajalikud lepingud teenuse osutaja, töö tegija või asjade hankijaga kirjalikus vormis;
 5) korraldama kõikide lubade ja kooskõlastuste saamise sihtriigi õigusaktide kohaselt;
 6) võimaldama KIKil teha projektiauditeid ja järelevalvetoiminguid;
 7) andma audiitori või järelevalvet tegeva isiku kasutusse kõik projekti elluviimisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates audiitori või järelevalvet tegeva isiku sellekohasest nõudmisest;
 8) tähistama elluviidavad projektid ministeeriumi nõutaval viisil, et näidata projekti kaasrahastajana Eesti riiki;
 9) eristama oma raamatupidamisarvestuses projektiga seotud kulud muudest kuludest;
 10) teavitama viivitamata KIKi kõigist toetuse saaja andmete muutumistest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või projekti tulemuste saavutamist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, toetuse saaja ümberkujundamisest, käibemaksukohuslaseks registreerimisest või käibemaksukohuslasena registrist kustutamisest, pankrotimenetluse alustamisest või likvideerija määramisest ning tegevuse lõpetamisest ka siis, kui nimetatud muudatused on registreeritud asjakohases registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
 11) teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise kestel ilmnenud asjaoludest, mille korral projekti jätkamine ei ole otstarbekas;
 12) teavitama avalikkust saadud toetusest ja selle abil ellu viidud tegevustest;
 13) esitama KIKile olulist informatsiooni kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud muu kirjalik vorm;
 14) tellima projektile projektiauditi KIKiga kokku lepitud tingimustel;
 15) kui esitatavad dokumendid, sealhulgas koostöökokkulepped partneritega või kinnituskirjad, on muus kui eesti või inglise keeles, esitama need koos tõlkega eesti keelde;
 16) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 31.  KIKi kohustused

  KIK on kohustatud:
 1) mitte avalikustama taotleja ja toetuse saaja kohta menetluse käigus saadud dokumente ega teavet;
 2) tegema oma veebilehel kättesaadavaks taotlusvoorus taotlemiseks vajaliku informatsiooni ning korraldama toetuse saajate nõustamist aruannetele esitatud nõuetest;
 3) säilitama taotluse ja projektide elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat projekti lõppenuks lugemisest arvates. Vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat alates päevast, mil selle määruse alusel anti viimast korda üksikabi.

8. peatükk Toetuse tagasinõudmine 

§ 32.  Toetuse tagasinõudmine

 (1) KIK nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks või kui kulusid ei ole tehtud.

 (2) KIKil on õigus nõuda toetus täielikult tagasi, kui toetuse saaja ei ole kasutanud toetust sihtotstarbeliselt või on rikkunud lepingu tingimusi.

 (3) KIKil on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui:
 1) toetuse saaja ei ole täitnud käesolevas määruses või lepingus talle pandud kohustusi;
 2) taotluse esitamise või projekti elluviimise ajal on toetuse saaja esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
 3) KIKil tekib põhjendatud kahtlus tegevuste teostatavuse või tulemuslikkuse suhtes;
 4) toetuse saaja ei täida korrektselt dokumenteerimiskohustust ning seetõttu ei ole KIKil võimalik kontrollida, kas toetust kasutatakse lepingus kokkulepitu kohaselt;
 5) toetuse saaja ei esita tegevuste kohta aruannet või järelaruannet lepingus kehtestatud korras;
 6) aruanne on jäetud kinnitamata käesoleva määruse § 27 lõike 7 alusel;
 7) selgub, et projekti tulemusi ei kasutata projekti elluviimise ja järelaruande esitamise perioodil sihtotstarbeliselt.

 (4) KIKil on õigus toetus tagasi nõuda seitsme aasta jooksul pärast projekti elluviimise lõppu.

 (5) Otsuse toetuse tagasinõudmise kohta teeb KIK.

 (6) Toetuse saaja on kohustatud toetuse tagasinõudmise otsuse täitma kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates.

 (7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi alates käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtava tagasinõude otsuse kuupäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava toetussumma jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressi arvestatakse, lähtudes 360-päevasest aastast.

9. peatükk Meetme elluviija ja meetme järelevalve 

§ 32.  Meetme elluviija ja meetme järelevalve teostaja

  Meetme viib ellu, toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet KIK.

Siim Kiisler
Minister

Andres Talijärv
Kantsler