Eurovoci märksõnad (näita)

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Majandustegevus eri valdkondades

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sotsiaalteenused ja toetused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tööturumeetmete seadus¹

Vastu võetud 15.02.2023
RT I, 07.03.2023, 5
jõustumine 01.01.2024

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse:
  1) tööturumeetmed ja nende eesmärgid;
  2) tööturumeetmete pakkumise korraldamise, pakkumise ja rahastamise põhimõtted;
  3) töötuna arvelevõtmise nõuded;
  4) [kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
  5) töövahendus ja renditööjõu vahendamine ettevõtja poolt;
  6) vaidluste lahendamine, õigusliku aluseta makstu tagasinõudmine ja järelevalve.

  (2) Tööturumeetmed käesoleva seaduse tähenduses on tööturuteenused ja tööturutoetused.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

  (4) Käesolevas seaduses nimetatud otsused, sealhulgas tegevuskava, ja muud dokumendid toimetatakse kätte elektrooniliselt, posti teel lihtkirjaga või töötukassa kohalikus osakonnas, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 2.   Seaduse eesmärk

  Käesoleva seaduse eesmärk on vähendada töötust ja lühendada selle kestust, ennetada töötust ning toetada tööhõives püsimist ja kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu pakkumist ning toetada kaasavat ja kohanemisvõimelist tööturgu ja majanduse struktuurimuutusi tööturumeetmete abil.

§ 3.   Seaduse kohaldamisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud tööturumeetmetele on õigus:
  1) Eesti alalisel elanikul;
  2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel;
  3) Eestis viibival Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul;
  4) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise kaitse saajal ja Eestis viibival rahvusvahelise kaitse taotlejal välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel;
  5) ajutiselt ja seaduslikult Eestis viibival välismaalasel, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt registreeritud või kelle õigus Eestis töötada tuleneb välislepingust ja kes töötab;
  6) tööandjal, kes on residendist juriidiline või füüsiline isik, Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht või kellel on Eestis töötajad.

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse töötule, töötajale, muule isikule ja tööandjale.

  (3) Töötu käesoleva seaduse tähenduses on inimene, kes ei tööta, on töötuna Eesti Töötukassas (edaspidi töötukassa) arvele võetud ja otsib tööd.

  (4) Töötaja käesoleva seaduse tähenduses on inimene, kes on hõivatud käesoleva seaduse § 8 lõike 4 punktides 3–9 nimetatud tegevusega ja pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks.

  (5) Muu isik käesoleva seaduse tähenduses on inimene, kes ei tööta ega ole töötuna töötukassas arvel ja pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks.

  (6) Käesolevat seadust kohaldatakse välislepingus sätestatud juhtudel välislepingust tulenevate erisustega.

§ 4.   Tööturumeetmete sihtrühmad

  (1) Käesolevas seaduses nimetatud tööturumeetmeid pakutakse järgmiselt:
  1) töötule pakutakse käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud tööturumeetmeid;
  2) töötajale ja muule isikule pakutakse käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tööturumeetmeid;
  3) tööandjale pakutakse käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturumeetmeid.

  (2) Käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktides 4–10 nimetatud tööturumeetmeid pakutakse töötajale, tööandjale ja muule isikule tööhõiveprogrammis sätestatud juhul.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud välismaalasele.

  (4) Tööturumeetmete pakkumisel võetakse arvesse tööhõiveprogrammist tulenevaid erisusi ja tööturumeetmeid pakutakse isikule tööhõiveprogrammis ettenähtud tingimustel.

  (5) Isikul on õigus töötukassa pakutavatele tööturumeetmetele ulatuses, mis vastab töötukassa hinnangul isiku vajadustele, et saavutada käesolevas seaduses sätestatud eesmärke.

2. peatükk Tööturumeetmete pakkumise korraldamise ja pakkumise põhimõtted 

§ 5.   Tööturumeetmete pakkumise korraldamine ja pakkumine

  (1) Käesoleva seaduse alusel korraldab tööturumeetmete pakkumise ja pakub tööturumeetmeid töötukassa.

  (2) Tööturumeetmete pakkumist võivad korraldada ja tööturumeetmeid võivad pakkuda kohaliku omavalitsuse üksused ja muud asjaomased füüsilised ja juriidilised isikud seaduses sätestatud juhul või valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tööturumeetmete pakkumise tingimustel ja korra kohaselt.

  (3) Ettevõtja võib käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis 2 nimetatud töövahenduse tööturumeedet pakkuda ja renditööjõudu vahendada käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatu kohaselt.

  (4) Tööturumeetme pakkumise otsustab tööturumeetme pakkumise korraldaja, võttes arvesse:
  1) isiku eriala, töökogemust ja vajadusi ning õigust endale vabalt tööd valida ja töötada;
  2) tööandja vajadusi ja õigust endale vabalt tööjõudu valida;
  3) tööturumeetme eesmärki, tööturu olukorda, sealhulgas tööjõu nõudluse ja pakkumise tasakaalu ja piirkondlikke eripärasid.

  (5) Töötukassa korraldab tööturumeetmete pakkumist ning muud tööle saamiseks ja tööl püsimiseks vajalikku abi koostöös tööandjate, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste teenuseosutajatega, vajaduse korral kaasates isiku nõusolekul tema lähivõrgustikku.

  (6) Töötukassal on õigus kaasata tööturumeetme vajaduse hindamisse eksperte.

  (7) Tööturumeetmete pakkumise korraldamiseks ja pakkumiseks võivad töötukassa ja tööturuteenuse osutaja töödelda järgmisi isikuandmeid:
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
  1) isiku üldandmed: ees- ja perekonnanimi, isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik või selle puudumise korral sugu ja sünniaeg, teovõime andmed, elukoha aadress, kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress);
  2) kodakondsuse, elamisloa või -õiguse kehtivuse andmed, lühiajaliselt Eestis töötamise andmed, andmed rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või taotleja seisundi kohta, surmaandmed, pangakonto number;
  3) andmed esindusõiguse kohta ning esindaja üldandmed: ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed;
  4) andmed isiku töötamise, sealhulgas välisriigis elamise ja töötamise kohta, ettevõtlusega tegelemise ning ettevõtluskonto omamise kohta;
  5) isiku sissetuleku andmed;
  6) andmed isiku terviseseisundi, töövõime hindamise ning tuvastatud töövõime ulatuse, püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute kohta;
[RT I, 12.06.2025, 1 - jõust. 22.06.2025]
  7) andmed isikule riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt toetuse, pensioni, hüvitise ja elatisabi maksmise ja teenuse pakkumise kohta ning andmed isikule koostatud juhtumiplaani kohta;
  8) andmed isikule tööturumeetme pakkumise kohta;
  9) hariduse, antud kutse, pädevuse või ameti ning õppimise andmed;
  10) keelteoskuse, digipädevuse ja mootorsõiduki juhtimise oskuse andmed;
  11) muud andmed, mis on käesolevas seaduses nimetatud eesmärkidel aluseks isikule tööturumeetmete pakkumise korraldamisel ja pakkumisel.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

  (8) Tööturumeetmed, mille andmeid töötukassa vahetab tööturuteenuse osutajaga infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee või töötukassa infosüsteemi kaudu, kehtestatakse tööhõiveprogrammiga. Töötukassa teavitab andmete vahetamisest eelnimetatud viisil tööturuteenuse osutajat vähemalt kuus kuud ette.

§ 6.   Tööhõiveprogramm

  (1) Tööhõiveprogrammiga kehtestatakse osutatavad tööturuteenused ja makstavad tööturutoetused vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 loetletud tööturumeetmetele.

  (2) Tööhõiveprogrammis sätestatakse käesoleva seaduse eesmärgi saavutamiseks tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise nõuded ja korraldus, tööturuteenustega seotud arendustegevused ning tööturuteenuste ja -toetuste määrad.

  (3) Tööhõiveprogrammis sätestatakse vähemalt:
  1) tööhõiveprogrammi kestus ja rahaline maht ning rahastamise kord;
  2) tööturuteenused, nende eesmärgid, neid saama õigustatud isikud, nende osutamise tingimused ja korraldus;
  3) tööturutoetused, neid saama õigustatud isikud, nende maksmise tingimused ja korraldus;
  4) tööturuteenustega seotud arendustegevused;
  5) tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad, nende seiramise tingimused ja korraldus ning tööturuteenuste mõju hindamise tingimused ja korraldus;
  6) välisvahendite kasutamise tingimused ja kord.

  (4) Tööhõiveprogrammiga võib piirata käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis 5 nimetatud oskuste arendamise tööturumeetmega, punktis 6 nimetatud ettevõtluse toetamise tööturumeetmega ning punktis 9 nimetatud tööle asumise ja tööl püsimise toetamise tööturumeetmega hõlmatud tööturuteenuste raames õppekavarühmade või õppekavagruppide ja nendesse kuuluvate õppekavade toetamist.

  (5) Tööhõiveprogrammi koostamisel arvestatakse muu hulgas valdkondlikke, riiklikke ja Euroopa Liidu strateegiaid, arengukavasid, rakenduskavasid, sealhulgas Euroopa Liidu toetuste rakenduskava, tööturu olukorda, tööturu tulevikuprognoose, tööturumeetmete arendamise vajadust, Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokkulepitut, töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahendite ja valdkonna rahastamiseks eraldatud välisvahendite hulka ning tööturumeetmete mõju analüüse.

  (6) Tööhõiveprogrammi kiidab heaks töötukassa nõukogu ja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (7) Tööhõiveprogramm kehtestatakse hiljemalt selle kehtivuse lõppemisele eelneva kalendriaasta 31. detsembriks.

  (8) Tööhõiveprogrammi viib ellu töötukassa.

  (9) Tööturuteenuse osutamiseks võib töötukassa sõlmida halduslepingu, kui see on sätestatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis.

3. peatükk Tegevuskava, töötuna arvelevõtmine, isiku kohustused ja ajutine töötamine 

§ 7.   Tegevuskava

  (1) Tegevuskava eesmärk on kavandada vajalikud tegevused, et isik saaks võimalikult kiiresti töö leida, sobivale tööle asuda või töötamist jätkata.

  (2) Töötukassa koostab tegevuskava koostöös töötuga töökesksel nõustamisel (edaspidi nõustamine) hiljemalt 30 päeva jooksul isiku töötuna arvelevõtmisest arvates. Vajaduse korral koostatakse tegevuskava ka töötajale või muule isikule. Tegevuskava vaadatakse üle igal nõustamisel ja vajaduse korral seda muudetakse.

  (3) Tegevuskava sisaldab isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, kontaktandmeid ning andmeid hariduse, oskuste, töökogemuse ja töösoovide kohta. Tegevuskavas kirjeldatakse isiku eesmärki ja olukorda ning töö leidmiseks, tööle saamiseks või töötamise jätkamiseks vajalikke tööturumeetmeid, kandideerimisi ja muid tegevusi ning nende tulemusi. Tegevuskavas märgitakse järgmise nõustamise aeg ja viis.

§ 8.   Isiku töötuna arvelevõtmine

  (1) Töötuna arvelevõtmiseks esitab isik töötukassale avalduse. Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress, kontaktandmed ja pangakonto number.

  (2) Töötukassa kontrollib isiku töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavust töötukassa andmekogu andmete alusel. Kui andmed puuduvad või on ebaõiged, on töötukassal töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavuse kontrollimiseks õigus nõuda isikult lisaandmeid.

  (3) Otsuse isiku töötuna arvelevõtmise või sellest keeldumise kohta teeb töötukassa hiljemalt teisel tööpäeval nõuetekohase avalduse esitamise päevast arvates. Isik võetakse töötuna arvele avalduse esitamise päevast, kuid kõige varem käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast.

  (4) Töötuna ei võeta arvele isikut, kes:
  1) on noorem kui 18 aastat, välja arvatud juhul, kui alla 18-aastane isik on täitnud õppimiskohustuse;
[RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
  2) on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud vanaduspensioniikka või kellele on sama seaduse alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension;
  3) töötab töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses;
  4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana;
  5) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit;
  6) on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 6¹ lõike 1 punktis 2 või § 8² lõikes 1 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
  7) on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige, keda ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 6, ja saab selle eest tasu;
  8) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, välja arvatud juhul, kui tema ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 6¹ lõike 1 punktis 2 või § 8² lõikes 1 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
  9) on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslasena, välja arvatud juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 6¹ lõike 1 punktis 2 või § 8² lõikes 1 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
  10) õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui keskhariduse tasemel toimuvas statsionaarses õppes, kutseõppe statsionaarses õppes või kõrghariduse tasemel toimuvas täiskoormusega õppes õppiv isik vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 6¹ lõike 1 punktis 2 või § 8² lõikes 1 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele või viibib akadeemilisel puhkusel;
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]
  11) on ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses;
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 13.06.2025]
  12) ei vasta ühele või mitmele käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tingimusele;
  13) on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellele makstakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel;
[RT I, 27.09.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
  14) saab päästeteenistuse seaduse § 19 alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.

  (5) Isikut ei võeta töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest, kui asjakohase avalduse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul lõpetati isiku kaks viimast järjestikust töötuna arvelolekut käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 1, 2, 4 või 5 sätestatud alusel.

§ 9.   Töötu põhikohustused

  (1) Töötu on eelkõige kohustatud:
  1) osalema tegevuskava koostamisel ja seda täitma;
  2) osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul;
  3) olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma;
  4) otsima tööd iseseisvalt ja teavitama töötukassat enda tööotsingutest.

  (2) Nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta.

  (3) Töötu on valmis kohe tööle asuma, kui puuduvad tema töölerakendumist takistavad asjaolud või need on sellised, mida on võimalik tööturumeetmetega kõrvaldada. Eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis. Välisriigis töö otsimine peab olema enne töötukassaga kokku lepitud.

  (4) Töötu peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud põhikohustustele täitma ka muid käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

  (5) Sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd:
  1) mis tervislikel põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud;
  2) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu töötul rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast;
  3) mis vastab töötu haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele;
  4) mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, kusjuures isiku sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse töötuna arvelevõtmisele eelnenud viimase kuue kuu kolm esimest kuud.

  (6) Sobivaks tööks töötule alates 21. nädalast töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd:
  1) mis tervislikel põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud;
  2) mis võib olla tähtajaline;
  3) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu töötul rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast;
  4) mille eest pakutav töötasu on täistööajaga töötamise korral suurem kui töötu samal perioodil saadav töötuskindlustushüvitis, kuid ei ole väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär;
  5) mis ei pea vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele.

  (7) Kui isik võetakse kuue kuu jooksul töötuna arveloleku lõpetamisest arvates uuesti töötuna arvele ja ta ei ole selle aja jooksul olnud hõivatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tegevusega, võetakse talle sobiva töö määratlemisel arvesse ka viimase 12 kuu töötuna arveloleku perioodid. Kui isik on viimase 12 kuu jooksul olnud töötuna arvel kokku 20 nädalat või vähem, loetakse talle sobivaks töö, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 5, ja alates 21. töötuna arveloleku nädalast loetakse töötule sobivaks töö, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 6. Töötuna arveloleku 21. nädalast, mis on saadud viimase 12 kuu töötuna arveloleku perioodide liitmisel, loetakse töötule sobivaks töö, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 6.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tegevuseks loetakse:
  1) töötamist töölepingu alusel või avalikus teenistuses;
  2) ametis olemist Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanemana või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana;
  3) avalik-õigusliku ameti pidamist sõltumatu isikuna;
  4) Eestis teenuse osutamist töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja teenuse osutamist või kauba müümist ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses;
  5) tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või osalemist abikaasa või registreeritud elukaaslasena füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses, kui abikaasa või registreeritud elukaaslane oli kantud maksukohustuslaste registrisse, arvestamata seejuures ajavahemikku, millal ettevõtte tegevus oli peatatud või hooajaline tegevus lõppenud;
  6) õppimist õppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, kui isik on oma õpingud lõpetanud;
  7) viibimist ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses;
  8) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga abikaasa või registreeritud elukaaslasena kaasasolekut, kui talle makstakse välisteenistuse seaduse §-s 67 nimetatud abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasu.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

§ 10.   Teatamiskohustus

  (1) Töötu, töötaja, tööandja ja muu isik, kellele pakutakse tööturumeetmeid, on kohustatud viivitamata teatama töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa töötuna arveloleku lõpetamise või tööturumeetme saamise õiguse lõppemise.

  (2) [Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

  (3) Töötu on kohustatud viivitamata teatama töötukassale ajutisest töötamisest.

  (4) Töötu, töötaja ja muu isik, kes osalevad tööturumeetmes, on kohustatud viivitamata teatama töötukassale meetmes osalemise katkestamisest.

§ 11.   Ajutine töötamine

  (1) Ajutine töötamine käesoleva seaduse tähenduses on töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva.

  (2) Töötuna arveloleku ajal võib isik ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. 24-kuulise ajavahemikuna arvestatakse igale ajutisele töötamisele eelnevat 24 kalendrikuud.

  (3) Ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud käesoleva kalendriaasta kuu töötasu alammäärast.

§ 12.   Töötuna arveloleku ja tööturumeetme pakkumise lõpetamine

  (1) Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta:
  1) kui töötu vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu;
  2) kui töötu mõjuva põhjuseta kolmandat korda ei osale nõustamisel temaga kokkulepitud ajal või viisil;
  3) käesoleva seaduse § 8 lõike 4 punktides 2–14 loetletud juhtudel, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud ajutise töötamise korral;
  4) kui töötu keeldub tegevuskava täitmisest mõjuva põhjuseta kolmandat korda;
  5) kui töötu keeldub sobivast tööst mõjuva põhjuseta kolmandat korda;
  6) kui ettevõtluse toetamise tööturumeetme raames on toetus ettevõtlusega alustamiseks töötu pangakontole üle kantud;
  7) töötu soovi korral;
  8) töötu surma korral;
  9) kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma;
  10) kui töötu ajutise töötamise aeg ületab käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatud aega ühes kalendrikuus või 24-kuulise perioodi jooksul;
  11) kui töötule ajutise töötamise eest makstud tasu ületab käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 sätestatud piirmäära.

  (2) Töötukassa võib lõpetada töötajale või muule isikule tööturumeetme pakkumise, kui isik ei täida tegevuskava.

4. peatükk Töötukassa pakutavad tööturumeetmed 

§ 13.   Tööturumeetmed

  (1) Töötukassa lähtub tööturumeetmete pakkumisel käesolevas peatükis sätestatust. Tööturumeetmete hulka kuuluvad tööturuteenused ja -toetused nähakse ette tööhõiveprogrammis.

  (2) Tööturumeetmed on:
  1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine;
  2) töövahendus;
  3) karjääriteenused;
  4) töökeskne nõustamine;
  5) oskuste arendamine;
  6) ettevõtluse toetamine;
  7) töövalmiduse toetamine;
  8) töövõime toetamine;
  9) tööle asumise ja tööl püsimise toetamine;
  10) tööturuteenusel osalemise toetamine.

§ 14.   Tööturumeetmete eesmärgid

  (1) Tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine on tööturumeede, mille eesmärk on anda teavet tööturu olukorrast, töötamis- ja õppimisvõimalustest ning tööturuteenustest ja -toetustest.

  (2) Töövahendus on tööturumeede, mille eesmärk on toetada isikule sobiva töö ja tööandjale sobiva töötaja leidmist, sealhulgas vahendada töö ja töötaja leidmiseks vajalikku teavet.

  (3) Karjääriteenused on tööturumeede, mille eesmärk on anda isikule teavet õppimis- ja töötamisvõimaluste kohta, toetada teadlikke õpitee- ja töövalikuid, suurendada eneseteadlikkust ja toetada karjääri kujundamist.

  (4) Töökeskne nõustamine on tööturumeede, mille eesmärk on toetada isiku tööotsinguid ja -valikuid, tööle saamist või tööga kohanemist ja tööl püsimist.

  (5) Oskuste arendamine on tööturumeede, mille eesmärk on toetada isiku töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist ja arendamist.

  (6) Ettevõtluse toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on toetada isiku alustamist ettevõtlusega ja tagada selle tegevuse jätkusuutlikkus.

  (7) Töövalmiduse toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on valmistada isik ette tööotsinguteks ja tööeluks, toetada tööharjumust ning nõustada, kuidas tööle saamise ja töötamise takistused kõrvaldada.

  (8) Töövõime toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on toetada tervisest tuleneva takistusega isiku tööle asumist ja tööl püsimist.

  (9) Tööle asumise ja tööl püsimise toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on hüvitada isiku tööle asumise või tööl püsimisega seotud kulud.

  (10) Tööturuteenusel osalemise toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on hüvitada isikule teenusel osalemisega seotud kulusid.

§ 15.   Tööturumeetmete raames makstava toetuse piirmäär

  Kui tööturuteenusel osalemise toetamise tööturumeetme raames makstakse inimesele tööturutoetust tööturuteenusel osalemisega seotud kulude hüvitamiseks ja tööturuteenusel osalemise soodustamiseks:
  1) osaletud aja eest, ei tohi kehtestatav toetuse päevamäär olla suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuuekordne tunni töötasu alammäär;
  2) läbitud vahemaa eest, ei tohi kehtestatav toetuse määr ühe kilomeetri kohta olla suurem kui tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 2 kehtestatud piirmäär ühe kilomeetri kohta, kuid päevas mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kümnekordne tunni töötasu alammäär.

5. peatükk Tööturumeetmete rahastamise allikad 
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

§ 16.   Tööturumeetmete rahastamine

  Tööturumeetmeid rahastatakse töötuskindlustuse seaduse §-s 38¹ sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest, riigieelarve sihtotstarbelistest eraldistest ja tööturumeetmete rahastamiseks ettenähtud Euroopa Liidu või muudest toetustest.

§ 17.   Töötutoetuse rahastamine
[Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

6. peatükk Töötutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord 
[Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

§ 18.   Õigus saada töötutoetust
[Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

§ 19.   Töötutoetuse saamise tingimused
[Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

§ 20.   Töötutoetuse taotlemine
[Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

§ 21.   Töötutoetuse määramine
[Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

§ 22.   Töötutoetuse maksmise ajavahemik
[Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

§ 23.   Töötutoetuse arvutamine ja maksmine
[Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

§ 24.   Töötutoetuse maksmise peatamine
[Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

§ 25.   Töötutoetuse maksmise ennetähtaegne lõpetamine
[Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

7. peatükk Töövahendus ja renditööjõu vahendamine ettevõtja poolt 

§ 26.   Teatamiskohustus

  Ettevõtja esitab enne majandustegevuse alustamist majandustegevusteate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, kui ta:
  1) tegeleb käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis 2 nimetatud ja § 14 lõikes 2 sätestatud töövahendusega;
  2) sõlmib isikuga töölepingu eesmärgiga suunata ta renditööle töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses (edaspidi renditööjõu vahendamine).

§ 27.   Tasu saamise keeld

  (1) Ettevõtja, kes tegeleb käesoleva seaduse § 26 punktis 1 nimetatud töövahendusega, ei tohi nõuda tööd leida soovivalt isikult tasu töövahenduse eest.

  (2) Ettevõtja, kes tegeleb käesoleva seaduse § 26 punktis 2 nimetatud renditööjõu vahendamisega, ei tohi nõuda töötajalt tasu tema renditööle suunamise eest.

8. peatükk Vaidluste lahendamine ja alusetult makstu tagasinõudmine 

§ 28.   Vaidemenetlus

  Isik, kes leiab, et töötuna arvelevõtmisel, tegevuskava koostamisel või tööturumeetmete pakkumisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide töötukassale.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

§ 29.   Õigusliku aluseta makstud summade tagasinõudmine

  (1) Töötukassa võib tööturumeetmete raames osutatud tööturuteenustele ja makstud tööturutoetustele õigusliku aluseta kulunud summad (edaspidi alusetult makstu) tagasi nõuda. Töötukassa nõuab käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud juhtudel tööturuteenustele ja tööturutoetustele kulunud summad tagasi.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

  (2) Töötukassa võib alusetult makstu isikult tagasi nõuda korraga või vastavalt isikuga sõlmitud kirjalikule kokkuleppele osade kaupa tagasimaksegraafiku alusel.

  (3) [Kehtetu - RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

  (4) Töötukassa võib eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu raskustesse sattunud isikute puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa tagasinõudmisest loobuda, välja arvatud juhul, kui summa on välja makstud seoses eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks kehtestatud tööturuteenuse või tööturutoetusega. Tagasinõudmisest ei saa loobuda ja loobumine on tühine, kui isik on teadvalt esitanud valeandmeid või tagasinõudmisest loobuti isiku pettuslikul viisil toimimise tõttu. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud erisust võib kohaldada ja tagasinõudmisest loobuda kuni 270 kalendripäeva jooksul eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.

  (5) Kui isik alusetult makstut tagasi ei maksa, teeb töötukassa selle tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Ettekirjutus koos hoiatusega toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. peatükk Riiklik järelevalve 

§ 30.   Järelevalveasutus

  Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 26 ja 27 sätestatud nõuete täitmise üle teeb Tööinspektsioon.

§ 31.   Riikliku järelevalve erimeetmed

  Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

10. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 32.   Töötuna ja tööotsijana arvelevõtmise erisused

  (1) Kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvelevõetud isiku suhtes kohaldatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist tööturumeetmete seaduses sätestatut.

  (2) Kui isik on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud töötukassale avalduse töötuna arvelevõtmiseks ja tema kohta ei ole tehtud töötuna arvelevõtmise otsust, tehakse asjakohane otsus kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel.

  (3) Kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel tööotsijana arvelevõetud isiku tööotsijana arvelolek lõpeb 2023. aasta 31. detsembril. Alates 2024. aasta 1. jaanuarist käsitatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini tööotsijana arvelevõetud isikut käesoleva seaduse § 3 lõigete 4 ja 5 tähenduses töötajana või muu isikuna ja tema suhtes kohaldatakse tööturumeetmete seaduses sätestatut.

  (4) Kui isik on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud töötukassale avalduse tööotsijana arvelevõtmiseks ja tema kohta ei ole tehtud tööotsijana arvelevõtmise otsust, käsitatakse isikut alates 2024. aasta 1. jaanuarist käesoleva seaduse § 3 lõigete 4 ja 5 tähenduses töötajana või muu isikuna ja tema suhtes kohaldatakse tööturumeetmete seaduses sätestatut, ning tööotsijana arvelevõtmise otsust ei tehta.

  (5) Käesoleva seaduse § 8 lõike 4 punkti 1 enne 2025. aasta 1. septembrit kehtinud redaktsiooni kohaldatakse alla 18-aastasele isikule, kes esitas töötukassale töötuna arvelevõtmise avalduse või kes on töötuna arvele võetud enne 2025. aasta 1. septembrit või kellele ei kehti õppimiskohustus.
[RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]

§ 33.   Tööturuteenuse osutamise ning tööturutoetuse ja töötutoetuse maksmise erisus

  (1) Isikule, kellele alustati kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse, välja arvatud töötutoetus, maksmist või kellega oli teenusel osalemine kokku lepitud, osutatakse tööturuteenust või makstakse tööturutoetust, välja arvatud töötutoetus, kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud tingimustel. Käesoleva seaduse § 6 lõike 6 alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud juhul võib isikule osutada tööturuteenust või tööturutoetust tööhõiveprogrammis sätestatud tingimustel, kui need on isikule soodsamad.

  (2) Kui isik on enne käesoleva seaduse jõustumist avaldanud töötukassale soovi saada tööturuteenust ja selle osutamist ei ole alustatud, osutatakse tööturuteenust tööturumeetmete seaduses sätestatud tingimustel. Kui käesoleva seaduse § 6 lõike 6 alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis ei ole taotletud tööturuteenust sätestatud, osutatakse tööturuteenust kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud õigusaktide alusel.

  (3) Isikule, kellele alustati töötutoetuse maksmist enne käesoleva seaduse jõustumist, makstakse töötutoetust tööturumeetmete seaduses sätestatud tingimustel.

  (4) Kui isik on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud töötukassale töötutoetuse saamise avalduse ja töötutoetuse maksmise kohta ei ole tehtud vastavat otsust, tehakse asjakohane otsus tööturumeetmete seaduses sätestatud tingimustel.

  (5) Kui isik on enne 2026. aasta 1. jaanuari esitanud töötukassale töötuskindlustuse seaduse alusel avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks ja hüvitise määramata jätmise otsus tehakse pärast 2025. aasta 30. novembrit, on tal õigus esitada töötutoetuse saamise avaldus ka pärast 2025. aasta 31. detsembrit. Nimetatud juhul tehakse asjakohane otsus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

  (6) Kui isik on enne 2026. aasta 1. jaanuari esitanud töötukassale töötutoetuse saamise avalduse ja töötutoetuse maksmise kohta ei ole tehtud otsust enne 2026. aasta 1. jaanuari, tehakse asjakohane otsus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

  (7) Isikule, kellele makstakse töötutoetust või kellele töötutoetuse maksmine on peatatud käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ning kelle töötutoetuse saamise periood lõppeb pärast 2025. aasta 31. detsembrit, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni kuni toetuse maksmise lõpetamiseni.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

  (8) Käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel määratud töötutoetuse maksmist rahastatakse riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

§ 34.   Õigusliku aluseta makstu tagasinõudmise erisus

  (1) Kui töötukassa on alustanud isikule tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse, välja arvatud töötutoetus, maksmist 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, toimub alusetult makstu tagasinõudmise menetlus tagasinõudmise asjaolu tekkimise ajal kehtinud seaduse alusel.

  (2) Kui isikule on töötutoetus määratud 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, toimub alusetult makstu tagasinõudmise menetlus käesoleva seaduse alusel.

  (3) Kui töötukassa on alustanud alusetult makstu tagasinõudmist 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, kohaldatakse alusetult makstu tagasinõudmisel 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatut ning töötutoetuse tagasinõudmisel ka käesoleva seaduse § 29 lõike 3 enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis sätestatut.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

  (4) Kui isikule on makstud töötutoetust käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ning tagasinõudmise menetlust alustatakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit, toimub alusetult makstu tagasinõudmise menetlus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

  (5) Kui töötukassa on alustanud alusetult makstu tagasinõudmist enne 2026. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse alusetult makstu tagasinõudmisel käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni.
[RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]

§ 35.   Töötukassa andmekogu

  Kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrina käsitatakse töötuskindlustuse seaduse §-s 35 nimetatud töötukassa andmekogu.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 36. – § 50. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 51.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 47 punktid 2, 4 ja 5 jõustuvad üldises korras.

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.07.2010, lk 1–6);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 05.12.2008, lk 9–14).