Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 22.07.2013
Avaldamismärge: RT I, 12.07.2013, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.07.2013 otsus nr 303

Finantsinspektsiooni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 20.06.2013


§ 1. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:


„71) edendada elanike teadlikkust finantsteenustest ja finantstoodetest;”;


2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:


„(16) Inspektsioon esitab Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomiteele:

1) hinnangu konsolideerimisgrupi vastavuse kohta finantskonglomeraadile kehtestatud tingimustele, kui Inspektsioon määrab, et konsolideerimisgrupp, kuhu kuulub Eesti reguleeritud üksus, on finantskonglomeraat;

2) käesoleva seaduse § 476 lõike 4 punktides 1, 4 ja 6 nimetatud teabe ning finantskonglomeraadi stressitesti tulemused, kui Inspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator.”;


3) paragrahvi 471 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:


„(21) Põhjendatud vajaduse korral võib Inspektsioon kontrollida teise lepinguriigi finantsjärelevalve subjekti kohta käivat teavet, dokumenti ja selgitust. Selleks pöördub Inspektsioon taotlusega vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poole. Inspektsioonil on õigus osaleda teabe, dokumendi ja selgituse kontrollimiseks läbiviidavas menetluses, kui lepinguriigi õigusakti kohaselt on sellises menetluses osalemine lubatud.


(22) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus pöördub Inspektsiooni poole seoses finantsjärelevalve subjekti kohta käiva teabe, dokumendi või selgituse kontrollimisega, teostab Inspektsioon oma pädevuse piires kontrolli, lubab seda teha taotluse esitanud lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel või lubab seda teha audiitoril või eksperdil. Taotluse esitanud lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel on õigus kontrollis osaleda, kui ta ise kontrolli ei teosta.”;


4) paragrahvi 475 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Kui kolleegiumit ei ole moodustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, peab Inspektsioon moodustama kolleegiumi ka käesoleva seaduse § 474 lõikes 2 nimetatud juhul ja juhul, kui Inspektsioon on määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 1106.”;


5) seadust täiendatakse §-ga 476 järgmises sõnastuses:


„§ 476. Koostöö finantskonglomeraadi üle täiendava järelevalve teostamisel ja teabe vahetamine


(1) Inspektsioon teeb krediidiasutuste seaduse § 1101 lõikes 1 sätestatud finantskonglomeraadi määramisel koostööd finantsjärelevalve asutustega, kes on andnud tegevusloa krediidiasutuste seaduse § 1102 lõikes 1 nimetatud asjasse puutuvale reguleeritud üksusele (edaspidi reguleeritud üksus), ning esitab neile oma hinnangu konsolideerimisgrupi vastavuse kohta finantskonglomeraadi kohta kehtestatud tingimustele.


(2) Finantskonglomeraadi tasandil täiendava järelevalve (edaspidi täiendav järelevalve) teostamisel teeb Inspektsioon koostööd krediidiasutuste seaduse § 1102 lõikes 2 nimetatud asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.


(3) Inspektsioon esitab teistele asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele teabe, mis on vajalik finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse tegevuse üle täiendava järelevalve teostamiseks või mis on muul viisil finantsjärelevalve asutusele oluline.


(4) Inspektsioon kogub ja vahetab teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega teavet vähemalt järgmiste asjaolude ja isikute kohta:

1) finantskonglomeraadi õiguslik struktuur, selle kõik üksused, sealhulgas tütarettevõtjad ja olulised filiaalid, ning finantskonglomeraadi organisatsiooniline ülesehitus ja juhtimisskeem;

2) finantskonglomeraadi strateegia;

3) finantskonglomeraadi finantsseisund, sealhulgas omavahendite vastavus nõuetele, finantskonglomeraadisisesed tehingud, riskikontsentratsioon ja kasumlikkus;

4) isikud, kellel on kõigis finantskonglomeraati kuuluvates üksustes kokku vähemalt 10-protsendiline osalus;

5) finantskonglomeraadi sisekontrolli süsteem ja riskijuhtimise põhimõtted;

6) finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste tegevuse üle järelevalvet teostavad finantsjärelevalve asutused;

7) finantskonglomeraati kuuluvatelt üksustelt teabe kogumise ja kogutud teabe kontrollimise kord;

8) Eesti reguleeritud üksuse või muu üksusega seotud sündmused, mis võivad oluliselt mõjutada reguleeritud üksusi;

9) olulisemad sanktsioonid ja muud erakorralised meetmed, mida Inspektsioon on Eesti reguleeritud üksuse suhtes rakendanud.


(5) Kui Inspektsioon teostab järelevalvet finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse üle, kuid ei ole finantskonglomeraadi koordinaator, on ta kohustatud koordinaatori taotlusel esitama talle teabe reguleeritud üksuse kohta.


(6) Kui Inspektsioon teeb otsuse finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse kohta, millel on mõju finantskonglomeraati kuuluva teise lepinguriigi üksuse järelevalvele, konsulteerib Inspektsioon enne otsuse tegemist selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega järgmistes Eesti reguleeritud üksust puudutavates küsimustes:

1) aktsionäride koosseisu, juhtimisstruktuuri ja töökorralduse muudatused, milleks on vaja Inspektsiooni nõusolekut või luba;
29.01.2019 11:07
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „koosseisu“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

2) kohaldatavad olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed.


(7) Inspektsioon võib jätta teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud küsimustes konsulteerimata, kui on tegemist kiireloomulise otsusega või kui selline konsulteerimine seaks ohtu Inspektsiooni otsuse tõhususe. Sellisel juhul teavitab Inspektsioon asjasse puutuvat teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata pärast otsuse jõustumist.


(8) Finantsinspektsioon hindab koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega igal aastal täiendava järelevalve kohaldamisest loobumist ning vaatab üle krediidiasutuste seaduse §-s 1103 sätestatud määrad ja riskipõhised hinnangud.”;


6) paragrahvi 54 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„3) Euroopa järelevalveasutuse, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva keskpanga, Euroopa Keskpanga, maksesüsteemide üle järelevalvet teostava asutuse ja Eesti Panga töötajale ning Rahandusministeeriumi ametnikule, kui see on vajalik tema töö- või teenistusülesande täitmiseks, tingimusel, et ta on seaduse alusel kohustatud hoidma äri- või ametisaladust;”;


7) normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 035, 11.02.2003, lk 1–27), viimati muudetud direktiiviga 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/78/EL, millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161).”

§ 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Käesoleva seaduse §-des 9 ja 10, § 22 punktis 1, § 34 lõikes 1, § 381 lõikes 1, § 76 lõike 1 punktis 4, § 76 lõike 3 punktis 3, § 121 punktis 4, § 175 lõike 2 punktis 5, §-s 2341, § 252 lõike 1 punktis 3, § 253 lõike 2 punktis 1, § 255 lõike 1 punktis 2, §-des 264 ja 265, § 268 lõike 2 punktis 4 ning §-des 273, 296 ja 33410 nimetatud fondi all mõistetakse ka välisriigis asutatud investeerimisfondi ja muud sellesarnast ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjat ja institutsiooni.”;


2) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:


„(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ja kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73), fondivalitseja kohta kehtestatud nõuetele või kelle on teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus tunnistanud eelnimetatud direktiivis kehtestatud nõuetele vastavaks (edaspidi alternatiivfondi valitseja), kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 381 ja 297 sätestatut.”;


3) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:


㤠381. Teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja tegevus Eestis


(1) Lepinguriigi alternatiivfondi valitseja, kes soovib valitseda Eestis asutatud investeerimisfondi, esitab oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:

1) tegevuskava, mis sisaldab eelkõige loetelu teenustest, mida Eestis soovitakse osutada, ja nimekirja fondidest, mida Eestis soovitakse valitseda;

2) alternatiivfondi valitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et fondivalitsejal on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule.


(2) Filiaali asutamiseks Eestis esitab alternatiivfondi valitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele samas sättes nimetatud viisil järgmised andmed:

1) filiaali organisatsiooniline struktuur;

2) Eestis asutatud fondi aadress, mille kaudu on võimalik informatsiooni saada;

3) filiaali juhtide nimed ja kontaktandmed.


(3) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohase teabe, võib alternatiivfondi valitseja alustada alternatiivfondi valitsemist Eestis.


(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete muutumisest teavitab alternatiivfondi valitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu viivitamata Finantsinspektsiooni.


(5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitab Finantsinspektsioon äriregistrile kinnituse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete saamise kohta.


(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud dokumendid ja andmed esitab fondivalitseja omal valikul kas inglise või eesti keeles.”;


4) paragrahvi 86 lõike 31 punktis 4 asendatakse sõna „kindlustustegevuse” sõnaga „krediidiasutuste”;


5) paragrahvi 86 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(7) Kui fondivalitseja kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, peab ta järgima krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatut.”;


6) paragrahvi 227 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:


„(3) Käesoleva seaduse §-des 229–233 sätestatut ei kohaldata teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigi investeerimisfondi osakute pakkumisele juhul, kui pakkumine on suunatud vaid kutselistele investoritele.”;


7) paragrahvi 228 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:


„(4) Teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigi investeerimisfondi osakuid võib Eestis avalikult pakkuda vaid juhul, kui neid on lubatud avalikult pakkuda ka fondi päritoluriigis.”;


8) seaduse 6. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 2341 järgmises sõnastuses:


㤠2341. Teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigi investeerimisfondi pakkumine Eestis kutselistele investoritele


(1) Eestis üksnes kutselistele investoritele lepinguriigi investeerimisfondi osakuid pakkuda sooviv alternatiivfondi valitseja teavitab sellest oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse pakkumise teatis, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):

1) fondi tingimused või põhikiri;

2) informatsioon fondi depositooriumi kohta;

3) kirjeldus investoritele antavast informatsioonist;

4) kui fondi vara võib investeerida vähemalt 85% ulatuses teise fondi osakutesse, teise fondi asukoht;

5) fondi osakute või aktsiate Eestis turustamise kava;

6) alternatiivfondi valitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et alternatiivfondi valitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule.


(2) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud nõuetekohase teabe, võib alternatiivfondi valitseja alustada lepinguriigi investeerimisfondi osakute pakkumist Eestis.


(3) Teabe muudatustest teavitab alternatiivfondi valitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu viivitamata Finantsinspektsiooni, märkides, kus saab ajakohastatud teabega tutvuda.


(4) Finantsinspektsioon võib keelata alternatiivfondi valitsejal lepinguriigi investeerimisfondi osakute pakkumise Eestis juhul, kui alternatiivfondi valitseja ei täida käesolevas seaduses sätestatut.


(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud teabe esitab fondivalitseja inglise keeles.”;


9) paragrahvi 284 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(5) Kui fondivalitseja kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, teostatakse täiendavat järelevalvet fondivalitseja kui finantskonglomeraadi üksuse üle vastavalt krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatule.”;


10) paragrahvi 297 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:


„(42) Kui alternatiivfondi valitseja valitseb Eestis asutatud filiaali kaudu investeerimisfondi, teostab Finantsinspektsioon järelevalvet käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 ja §-s 71 sätestatud nõuete täitmise üle ja rakendab viivitamata meetmeid investeerimisfondi valitsemise kohta kehtestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb käesolevas lõikes nimetatud nõuete rikkumise ja Finantsinspektsiooni rakendatud meetmed viivitamata teatavaks investeerimisfondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele.”;


11) seadust täiendatakse §-ga 33410 järgmises sõnastuses:


„§ 33410. Lepinguriigi alternatiivfondi valitseja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2013. aasta 20. juunil vastuvõetud redaktsiooniga


(1) Enne 2013. aasta 22. juulit Eestis investeerimisfondi osakuid või aktsiaid pakkuv teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja peab oma tegevuse käesoleva seaduse 2013. aasta 20. juunil vastuvõetud redaktsiooniga alternatiivfondi valitseja kohta kehtestatud nõuetega kooskõlla viima 2014. aasta 22. juuliks.


(2) Käesoleva seaduse §-s 2341 sätestatud investeerimisfondi osakute või aktsiate pakkumise nõudeid ei kohaldata fondivalitsejale, kes pakub Eestis enne 2013. aasta 22. juulit fondi osakuid või aktsiaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ kohaselt koostatud prospekti alusel kuni selle prospekti kehtivuse lõpuni.”;


12) normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21)” tekstiosaga „, viimati muudetud direktiiviga 2011/61/EL (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73)”;


13) normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21);”;


14) normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96)” tekstiosaga „, viimati muudetud direktiiviga 2011/61/EL (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73)”.

§ 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 5 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(5) Segafinantsvaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole kindlustusandja, eriotstarbeline varakogum, krediidiasutus, investeerimisühing ega fondivalitseja, kuid kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on mõne Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kindlustusandja, eriotstarbeline varakogum, krediidiasutus, investeerimisühing või fondivalitseja, ning kes moodustab koos oma tütarettevõtjate ja teiste ettevõtjatega finantskonglomeraadi.”;


2) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„14) liikluskindlustuse seaduse § 43 lõike 5 alusel taotleja poolt igasse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki, välja arvatud Eestisse (edaspidi lepinguriik), määratava nõuete käsitleja nimi ja aadress, kui taotlus esitatakse liikluskindlustusega tegelemiseks;”;


3) paragrahvi 67 lõike 5 punktis 2 asendatakse tekstiosa „või 3. jaos sätestatud” tekstiosaga „jaos sätestatud konsolideerimisgrupi täiendava järelevalve või krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatud finantskonglomeraadi täiendava”;


4) paragrahvi 70 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Kui kindlustusandja on kindlustusvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või kolmanda riigi kindlustusandja tütarettevõtja, arvutab konsolideeritud omavahendid nimetatud kindlustusvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või kolmanda riigi kindlustusandja osalevast ettevõtjast kindlustusandja suhtes käesolevas paragrahvis sätestatud korras.”;


5) paragrahvi 70 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(6) Kui osalevast ettevõtjast kindlustusandjal on kindlustusvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vahendusel märkimisväärne osalus seotud kindlustusandjas, võetakse tema konsolideeritud omavahendite arvutamisel arvesse ka nimetatud kindlustusvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja seisund, kusjuures kindlustusvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat käsitatakse kui kindlustusandjat, kohaldades tema suhtes käesolevas seaduses kindlustusandja omavahendite ja konsolideeritud omavahendite kohta sätestatut.”;


6) paragrahvi 70 lõike 11 punktid 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„2) Eestis asuva kindlustusvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja seotud kindlustusandja ning ta võetakse arvesse nimetatud kindlustusvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud omavahendite arvutamisel;

3) lepinguriigi kindlustusandja või lepinguriigis asuva kindlustusvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja seotud kindlustusandja ning tema üle teostab täiendavat järelevalvet nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutus;

4) koos teise Eesti kindlustusandjaga sama kindlustusvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või kolmanda riigi kindlustusandja tütarettevõtja ning ta võetakse arvesse nimetatud kindlustusvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või kolmanda riigi kindlustusandja käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele vastaval konsolideeritud omavahendite arvutamisel;

5) koos lepinguriigi kindlustusandjaga sama kindlustusvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või kolmanda riigi kindlustusandja tütarettevõtja ning vastavalt käesoleva seaduse § 186 lõikele 1 teostab nimetatud ettevõtjate üle täiendavat järelevalvet lepinguriigi finantsjärelevalve asutus.”;


7) paragrahvi 167 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:


„(7) Kui kindlustusandja kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, teostatakse täiendavat järelevalvet kindlustusandja kui finantskonglomeraadi üksuse üle vastavalt krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatule.”;


8) paragrahvi 182 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kindlustusvaldusettevõtja” tekstiosaga „, segafinantsvaldusettevõtja”;


9) paragrahvi 182 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:


„(5) Kui segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatakse lisaks käesolevas jaos sätestatule krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatud finantskonglomeraadi üle teostatava täiendava järelevalve sätteid, võib Finantsinspektsioon pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega teha otsuse, et segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatakse üksnes täiendava järelevalve sätteid.


(6) Kui segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatakse lisaks käesolevas jaos sätestatule krediidiasutuste seaduse §-des 96 ja 97 sätestatud konsolideeritud järelevalve sätteid ning krediidiasutuste seaduse § 1103 lõike 3 kohaselt arvutatud suhtarvude aritmeetiline keskmine on pangandus- ja investeerimisteenuste sektori puhul suurem kui kindlustussektori puhul, võib Finantsinspektsioon teha otsuse, et segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatakse ainult krediidiasutuste seaduse §-des 96 ja 97 sätestatud konsolideeritud järelevalve sätteid, ning kui kindlustussektori vastav näitaja on suurem kui pangandus- ja investeerimisteenuste sektori oma, võib Finantsinspektsioon teha otsuse, et segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatakse ainult käesolevas jaos sätestatud konsolideerimisgrupi täiendava järelevalve sätteid.


(7) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud otsustest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust.


(8) Kui kindlustusandja kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, kohaldatakse tema suhtes krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatut.”;


10) paragrahvi 186 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kindlustusvaldusettevõtja” tekstiosaga „, segafinantsvaldusettevõtja”;


11) seaduse 11. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks;


12) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „, muudetud direktiiviga 2002/87/EÜ (ELT L 35, 11.02.2003, lk 1–27)” tekstiosaga „, viimati muudetud direktiiviga 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141)”.

§ 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 71 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;


2) paragrahvi 75 lõike 6 punktist 3 jäetakse välja sõnad „kindlustustegevuse seaduse tähenduses”;


3) paragrahvi 97 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;


4) seadust täiendatakse peatükiga 91 järgmises sõnastuses:


„91. peatükk

FINANTSKONGLOMERAAT


1. jagu

Finantskonglomeraadi määramine


§ 1101. Finantskonglomeraat ja selle määramine


(1) Käesolevas jaos sätestatule tuginedes määrab Finantsinspektsioon, kas konsolideerimisgrupp, kuhu kuulub Eestis asutatud käesoleva seaduse § 1102 lõikes 2 nimetatud reguleeritud üksus, on finantskonglomeraat ning kas tema üle tuleb teostada finantskonglomeraadi tasandil täiendavat järelevalvet (edaspidi täiendav järelevalve).


(2) Finantskonglomeraat on selline konsolideerimisgrupp kindlustustegevuse seaduse § 5 lõike 2 tähenduses, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule ja järgmistele tingimustele:

1) konsolideerimisgrupi juhtiv üksus või vähemalt üks konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on reguleeritud üksus;

2) vähemalt üks konsolideerimisgrupi üksustest tegutseb kindlustussektoris ning vähemalt üks pangandus- ja investeerimisteenuste sektoris;

3) nii konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustussektoris tegutsevate üksuste konsolideeritud toimingud või kõik toimingud kokku kui ka pangandus- ja investeerimisteenuste sektoris tegutsevate üksuste konsolideeritud toimingud või kõik toimingud kokku on konsolideerimisgrupis märkimisväärsed käesoleva seaduse § 1103 lõike 3 või 4 tähenduses.


(3) Konsolideerimisgrupp on finantskonglomeraat, kui ta vastab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule veel ühele järgmistest tingimustest:

1) konsolideerimisgrupi juhtiv üksus on reguleeritud üksus, kes on ühtlasi kas finantssektori üksuse emaettevõtja, finantssektori üksusega märkimisväärses seoses olev üksus või üksus, kellel on finantssektori üksuses valitsev mõju;

2) konsolideerimisgrupp, mille juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus, tegutseb peamiselt finantssektoris käesoleva seaduse § 1103 lõike 2 tähenduses.


(4) Finantskonglomeraadina käsitatakse iga konsolideerimisgrupi osa, mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.


§ 1102. Mõisted


(1) Reguleeritud üksus käesoleva peatüki tähenduses on krediidiasutus, kindlustusandja, edasikindlustusandja, fondivalitseja ja investeerimisühing ning eriotstarbeline varakogum kindlustustegevuse seaduse § 31 lõike 6 tähenduses (edaspidi eriotstarbeline varakogum).


(2) Asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused käesoleva peatüki tähenduses on finantsjärelevalve asutused, kes on andnud tegevusloa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reguleeritud üksustele, finantskonglomeraadi koordinaator ning käesolevas lõikes nimetatud asutuste kokkuleppel finantsjärelevalve asutus muus lepinguriigis, kui finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse turuosa selles lepinguriigis on suurem kui 5 protsenti.


(3) Finantssektori osad käesoleva peatüki tähenduses on kindlustussektor ning pangandus- ja investeerimisteenuste sektor.


(4) Kindlustussektor on finantssektori osa, kus võivad tegutseda üksnes järgmised üksused:

1) kindlustusandja;

2) edasikindlustusandja;

3) kindlustusvaldusettevõtja.


(5) Pangandus- ja investeerimisteenuste sektor on finantssektori osa, kus võivad tegutseda üksnes järgmised üksused:

1) krediidiasutus;

2) investeerimisühing;

3) finantseerimisasutus käesoleva seaduse § 5 tähenduses, välja arvatud investeerimisühing;

4) krediidiasutuse abiettevõtja käesoleva seaduse § 6 lõike 3 tähenduses.


(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatule loetakse fondivalitseja tegutsevaks finantssektori osas, millesse ta konsolideerimisgrupi siseselt kuulub. Kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgrupi siseselt mitmesse finantssektori osasse, loetakse ta tegutsevaks väikseimas finantssektoris.


§ 1103. Finantskonglomeraadi määramise tingimused


(1) Finantsinspektsioon võtab käesoleva seaduse § 1101 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimuste hindamisel aluseks käesolevas paragrahvis sätestatu.


(2) Konsolideerimisgrupp tegutseb peamiselt finantssektoris, kui konsolideerimisgruppi kuuluvate finantssektori üksuste bilansimahud moodustavad kokku üle 40 protsendi kogu konsolideerimisgrupi bilansimahust.


(3) Finantssektori osa toimingud on konsolideerimisgrupis märkimisväärsed, kui selle finantssektori osa üksuste bilansimahu ja kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate finantssektori üksuste bilansimahtude summa suhtarvu ning sama finantssektori osa üksuste õigusaktidest tuleneva nõutava omavahendite suuruse ja kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate finantssektori üksuste vastavate omavahendite suuruse summa suhtarvu aritmeetiline keskmine on suurem kui 0,1.


(4) Finantssektori toimingud on konsolideerimisgrupis märkimisväärsed, kui konsolideerimisgruppi kuuluvate väiksemas finantssektori osas tegutsevate üksuste bilansimahud kokku ületavad kuut miljardit eurot.


(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud bilansimahuga seotud arvutused tehakse konsolideeritud majandusaasta aruannetest lähtuvalt, kusjuures arvestatakse vastavalt kindlustusandjale, edasikindlustusandjale, krediidiasutusele, fondivalitsejale või investeerimisühingule kehtestatud omavahendite nõudeid.


(6) Väiksem finantssektori osa on kas kindlustussektor või pangandus- ja investeerimisteenuste sektor sõltuvalt sellest, kumma sektori käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvutatud suhtarvude aritmeetiline keskmine on väiksem. Suurem finantssektori osa on kas kindlustussektor või pangandus- ja investeerimisteenuste sektor sõltuvalt sellest, kumma sektori eelmises lauses nimetatud näitaja on suurem.


(7) Kui finantskonglomeraat ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimustele, rakendatakse tema suhtes järgmise kolme majandusaasta jooksul lõigetes 2 ja 3 sätestatud määrade asemel vastavalt määrasid 35 protsenti ja 0,08.


(8) Kui finantskonglomeraadi väiksemas finantssektori osas tegutsevad üksused ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimusele, rakendatakse nende suhtes järgmise kolme majandusaasta jooksul tingimust, et väiksemas finantssektori osas tegutsevate üksuste bilansimahud kokku peavad ületama viit miljardit eurot.


§ 1104. Finantskonglomeraadi määramise erisused


(1) Kui finantssektori toimingud on märkimisväärsed vastavalt käesoleva seaduse § 1103 lõikes 4 sätestatule, kuid finantssektori osade toimingud ei ole märkimisväärsed vastavalt sama paragrahvi lõikes 3 sätestatule, võib Finantsinspektsioon kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et konsolideerimisgruppi ei peeta finantskonglomeraadiks.


(2) Kui finantssektori osade toimingud on märkimisväärsed vastavalt käesoleva seaduse § 1103 lõikes 3 sätestatule, kuid finantssektori toimingud ei ole märkimisväärsed vastavalt sama paragrahvi lõikes 4 sätestatule, võib Finantsinspektsioon kokkuleppel asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et konsolideerimisgruppi ei peeta finantskonglomeraadiks.


(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib Finantsinspektsioon koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega teha otsuse, et käesoleva seaduse §-des 1109–11011 sätestatut ei kohaldata, kui täiendava järelevalve teostamine konsolideerimisgrupi üle ei ole põhjendatud või see oleks eksitav.


(4) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud otsused teistele asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele ning avalikustab otsused oma veebilehel. Kui Finantsinspektsioonile edastatakse nimetatud otsused, avalikustab ta need oma veebilehel.


(5) Finantskonglomeraadi määramisel võib Finantsinspektsioon kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et käesoleva seaduse § 1103 lõigete 2–4 kohaldamisel:

1) jäetakse suhtarvude leidmisel konsolideerimisgruppi kuuluv üksus käesoleva seaduse § 1108 lõikes 9 sätestatud juhtudel kõrvale, välja arvatud juhul, kui üksus on viinud oma asukoha lepinguriigist kolmandasse riiki ja on teada, et üksuse asukohta muudeti lepinguriigi õigusaktides sätestatud finantsjärelevalve vältimiseks;

2) peab konsolideerimisgrupp vastama käesoleva seaduse § 1103 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele kolmel järjestikusel majandusaastal, et teda määrataks kui finantskonglomeraati;

3) ei võeta arvesse osalust ühes või mitmes konsolideerimisgruppi kuuluvas väiksema finantssektori osa üksuses, kui osalus on määrav või osalused kokku on määravad finantskonglomeraadi määramisel ning osalused kokku on täiendava järelevalve seisukohast väheolulised.


(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatut ei kohaldata, kui konsolideerimisgrupi struktuuris on toimunud märkimisväärseid muudatusi.


(7) Finantskonglomeraadi määramisel võib Finantsinspektsioon kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et käesoleva seaduse § 1103 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel:

1) asendatakse bilansimahtudel põhinev suhtarv kas tulude struktuuril, kogu valitsetaval varal või bilansivälistel kohustustel põhineva suhtarvuga;

2) asendatakse bilansimahtudel põhinev suhtarv tulude struktuuril, kogu valitsetaval varal ja bilansivälistel kohustustel põhineva suhtarvuga;

3) arvutustes kasutatavatele suhtarvudele lisatakse kas tulude struktuuril, kogu valitsetaval varal või bilansivälistel kohustustel põhinev suhtarv või kõik nimetatud suhtarvud.


(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse võib teha üksnes erandjuhul olukorras, kus tulude struktuur, kogu valitsetav vara või bilansivälised kohustused on täiendava järelevalve teostamise seisukohast olulised.


2. jagu

Täiendav järelevalve


§ 1105. Järelevalve ulatus ja meetmed


(1) Täiendavat järelevalvet teostatakse sellise Eesti reguleeritud üksuse üle:

1) kes on finantskonglomeraadi juhtiv üksus;

2) kelle emaettevõtja on lepinguriigi segafinantsvaldusettevõtja;

3) kellel on valitsev mõju teise käesoleva seaduse § 1102 lõigetes 4–6 nimetatud finantssektori üksuse üle või kelle üle sellisel üksusel on valitsev mõju.


(2) Kui finantskonglomeraat on sellise finantskonglomeraadi osa, kelle üle juba teostatakse käesolevas peatükis sätestatud täiendavat järelevalvet, siis tema üle eraldi täiendavat järelevalvet ei teostata.


(3) Eesti reguleeritud üksuse üle, kelle emaettevõtja on kolmandas riigis asutatud reguleeritud üksus või kolmanda riigi segafinantsvaldusettevõtja ning kelle üle ei teostata järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel, teostatakse täiendavat järelevalvet käesoleva seaduse §-s 11012 sätestatud korras.


(4) Kui isiku ja Eesti reguleeritud üksuse vahel on märkimisväärne seos või isikul on Eesti reguleeritud üksuse üle valitsev mõju märkimisväärses seoses olemata ning selle reguleeritud üksuse üle ei teostata järelevalvet käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud alustel, otsustab Finantsinspektsioon koos asjasse puutuva finantsjärelevalve asutusega, kas ja millises ulatuses teostada Eesti reguleeritud üksuse üle järelevalvet, nagu ta kuuluks finantskonglomeraati.


(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus järelevalve teostamiseks tehakse üksnes juhul, kui konsolideerimisgrupp, kuhu Eesti reguleeritud üksus kuulub, vastab käesoleva seaduse § 1101 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustele.


§ 1106. Finantskonglomeraadi koordinaatori määramine


(1) Täiendava järelevalve teostamiseks ja koordineerimiseks määravad asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused ja segafinantsvaldusettevõtja asukohajärgne finantsjärelevalve asutus endi hulgast finantskonglomeraadi koordinaatori.


(2) Finantsinspektsioon määratakse finantskonglomeraadi koordinaatoriks, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus;

2) finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja;

3) finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse ja teise lepinguriigi reguleeritud üksuse emaettevõtja on Eestis asuv segafinantsvaldusettevõtja;

4) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraati kuuluvad nii Eesti kui ka teise lepinguriigi reguleeritud üksused ning finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutseb nendest üksnes Eesti reguleeritud üksus;

5) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksustest üksnes Eesti ja teise lepinguriigi kindlustusandjad, edasikindlustusandjad või eriotstarbelised varakogumid ning Eesti kindlustusandja, edasikindlustusandja või eriotstarbelise varakogumi bilansimaht on suurim;

6) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksustest üksnes Eesti ja teise lepinguriigi krediidiasutused, investeerimisühingud või fondivalitsejad ning Eesti krediidiasutuse, investeerimisühingu või fondivalitseja bilansimaht on suurim;

7) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutsevad kas Eesti ja teise lepinguriigi kindlustusandjad, edasikindlustusandjad või eriotstarbelised varakogumid või Eesti ja teise lepinguriigi krediidiasutused, investeerimisühingud või fondivalitsejad ning täidetud on vastavalt kas käesoleva lõike punktis 5 või 6 nimetatud tingimus;

8) Eesti ja teise lepinguriigi reguleeritud üksuste emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja, kelle asukoht on muu lepinguriik kui käesolevas punktis nimetatu ning finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutseb Eesti reguleeritud üksus, kelle bilansimaht on nimetatud finantssektori osas suurim;

9) finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutseb Eesti reguleeritud üksus, kelle bilansimaht on nimetatud finantssektori osas suurim, ning tegemist ei ole ühegi käesoleva lõike punktides 1–8 nimetatud juhuga.


(3) Asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused võivad ühisel kokkuleppel loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumite kohaldamisest ja määrata finantskonglomeraadi koordinaatoriks mõne muu finantsjärelevalve asutuse, kui see on põhjendatud tulenevalt finantskonglomeraadi struktuurist või tema tegevuse olulisusest Eestis või teises lepinguriigis.


(4) Finantskonglomeraadi koordinaatori ettepanekul kehtestavad asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused koostöökorra, milles võib muu hulgas täpsustada käesoleva seaduse §-s 1107 sätestatud finantskonglomeraadi koordinaatori ülesandeid.


(5) Finantskonglomeraadi koordinaatori määramine ei mõjuta Finantsinspektsiooni teostatava järelevalvega seotud õigusi ja kohustusi.


§ 1107. Finantsinspektsiooni ülesanded ja õigused finantskonglomeraadi koordinaatorina


(1) Kui Finantsinspektsioon on määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks, täidab ta järelevalve teostamisel järgmisi ülesandeid:

1) teavitab konsolideerimisgrupi juhtivat üksust või selle puudumisel konsolideerimisgrupi suuremas finantssektori osas tegutsevat suurima bilansimahuga reguleeritud üksust sellest, et konsolideerimisgrupp on määratud finantskonglomeraadiks ja Finantsinspektsioon selle koordinaatoriks;

2) teavitab asjasse puutuvat finantsjärelevalve asutust, segafinantsvaldusettevõtja asukoha finantsjärelevalve asutust, Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomiteed ja Euroopa Komisjoni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud konsolideerimisgrupi määramisest finantskonglomeraadiks ning selle koordinaatori määramisest;

3) hindab finantskonglomeraadi finantsolukorda ja teostab finantsolukorra üldist järelevalvet ning kontrollib finantskonglomeraadi vastavust käesoleva seaduse §-des 1108–11011 sätestatule;

4) kavandab ja koordineerib koostöös asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutusega järelevalvemeetmeid kriisiolukordade ennetamiseks ja lahendamiseks;

5) kontrollib segafinantsvaldusettevõtja juhi vastavust käesoleva seaduse §-s 11013 sätestatule;

6) teeb regulaarselt finantskonglomeraadi stressiteste vastavalt Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee juhistele;

7) täidab muid seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.


(2) Kui Finantsinspektsioon vajab täiendava järelevalve teostamiseks teavet, mille finantskonglomeraati kuuluv teise lepinguriigi üksus on esitanud oma finantsjärelevalve asutusele, küsib Finantsinspektsioon kõnealust teavet esmajärjekorras nimetatud finantsjärelevalve asutuselt.


(3) Finantsinspektsioon võib käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmiseks esitada finantskonglomeraati kuuluva emaettevõtja asukohajärgsele finantsjärelevalve asutusele taotluse nimetatud emaettevõtja kohta asjakohase teabe saamiseks.


(4) Kui finantskonglomeraati kuuluv segafinantsvaldusettevõtja ei täida käesolevas peatükis sätestatud nõuet või kui nõue on täidetud, aga finantskonglomeraadi maksejõulisus on sellest hoolimata ohustatud, või kui konsolideerimisgrupisisesed tehingud või riskikontsentratsioon ohustavad reguleeritud üksuste finantsseisundit, on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus ja nõuda sellega nõude täitmist või olukorra parandamist. Finantsinspektsioon võib tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel rakendada sunniraha käesoleva seaduse §-s 1041 sätestatud tingimustel ja korras.


(5) Kui finantskonglomeraat on määratud, on Finantsinspektsioonil koordinaatorina õigus teha ettepanek käesoleva seaduse § 1104 lõigetes 5 ja 7 sätestatu üle otsustamiseks.


(6) Finantsinspektsioonil on õigus kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega käesoleva seaduse § 1103 lõigetes 7 ja 8 nimetatud ajavahemiku jooksul otsustada, et finantskonglomeraadi suhtes lõpetatakse nimetatud lõigetes sätestatu kohaldamine.


§ 1108. Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendid


(1) Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus, arvutatakse finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3–12 sätestatut.


(2) Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole Eesti reguleeritud üksus, arvutatakse finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule või vastavalt finantskonglomeraadi koordinaatori määratud põhimõtetele ja tingimustele.


(3) Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel võetakse arvesse finantskonglomeraati kuuluvad kindlustusandja, edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja, eriotstarbeline varakogum, krediidiasutus, krediidiasutuse abiettevõtja, fondivalitseja ning investeerimisühing ja muu finantseerimisasutus ning segafinantsvaldusettevõtja.


(4) Finantskonglomeraati kuuluva käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud üksuse konsolideeritud omavahendite suurus arvutatakse vastavalt asjaomase üksuse asutamisriigi õigusaktides sätestatud nõuetele.


(5) Segafinantsvaldusettevõtja omavahendite hinnanguline suurus arvutatakse vastavalt:

1) kindlustustegevuse seaduses kindlustusandja suhtes sätestatule, kui kindlustussektor on finantskonglomeraadi suurem finantssektori osa;

2) käesolevas seaduses krediidiasutuse suhtes või väärtpaberituru seaduses investeerimisühingu suhtes sätestatule, kui pangandus- ja investeerimisteenuste sektor on finantskonglomeraadi suurem finantssektori osa.


(6) Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurus ei või ühelgi hetkel olla väiksem finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite nõutavast suurusest.


(7) Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite nõutav suurus on kõigi finantskonglomeraati kuuluvate finantssektori üksuste õigusaktidest tulenevate konsolideeritud omavahendite nõutud suuruste summa.


(8) Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutuse ja selleks vajalikud andmed esitab vähemalt kord aastas finantskonglomeraadi koordinaatorile:

1) finantskonglomeraadi juhtiv üksus, kui selleks on reguleeritud üksus;

2) segafinantsvaldusettevõtja või koordinaatori poolt koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga määratud reguleeritud üksus, kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus.


(9) Finantskonglomeraadi koordinaator võib finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel jätta välja finantskonglomeraati kuuluva üksuse, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) nimetatud üksus asub kolmandas riigis ning temalt vajaliku teabe saamine on takistatud, sest kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks finantskonglomeraadi koordinaatoriga;

2) nimetatud üksusel ei ole finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse täiendava järelevalve seisukohast olulist tähtsust;

3) nimetatud üksuse hõlmamine ei oleks täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast põhjendatud või see oleks eksitav.


(10) Kui käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 2 alusel tuleks finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel jätta välja rohkem kui üks finantskonglomeraati kuuluv üksus, kuid nendel üksustel koos on oluline mõju, ei kohaldata nende suhtes käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 2 sätestatut.


(11) Kui tegemist ei ole kiireloomulise juhtumiga, konsulteerib finantskonglomeraadi koordinaator enne käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 3 nimetatud tingimusele tugineva otsuse tegemist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.


(12) Kui finantskonglomeraadi koordinaator jätab finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 2 või 3 alusel välja reguleeritud üksuse, on sellele tegevusloa andnud finantsjärelevalve asutusel õigus küsida finantskonglomeraadi juhtivalt üksuselt teavet, mis on vajalik väljajäetud reguleeritud üksuse üle järelevalve teostamiseks.


§ 1109. Finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumine


(1) Finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumine on finantskonglomeraati kuuluvate üksuste varade ja kohustustega seotud riskidest tulenev võimalik kahju, mis on piisavalt suur, et ohustada finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse maksejõulisust või üldist finantsseisundit. Võimalik kahju võib tuleneda krediidiriskist, investeerimisriskist, kindlustusriskist, tururiskist, muudest riskidest või eelnimetatud riskidest kombineeritud kujul või nende vastastikusest mõjust.


(2) Finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise arvutamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 85 lõigetest 1–3.


(3) Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus, on ta kohustatud vähemalt üks kord aastas esitama finantskonglomeraadi koordinaatorile aruande piirmäärasid ületavast riskikontsentratsioonist finantskonglomeraadi kui terviku kohta. Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus, on aruande esitamise kohustus segafinantsvaldusettevõtjal või finantskonglomeraati kuuluval reguleeritud üksusel, kelle on määranud finantskonglomeraadi koordinaator pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga.


(4) Finantskonglomeraadi koordinaator võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavet sagedamini kui üks kord aastas perioodilise aruandluse korras.


(5) Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, kehtestab ta kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäärad. Piirmäära määramisel võetakse aluseks finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendid.


(6) Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, määrab ta pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga kindlaks riskid, mille kohta tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruanne igal juhul esitada. Nende riskide määramisel tuleb arvesse võtta konsolideerimisgrupi eripära ja riskijuhtimissüsteemi.


(7) Kui finantskonglomeraati kuulub Eesti reguleeritud üksus või segafinantsvaldusettevõtja, kelle asukoht on Eestis, on Finantsinspektsioonil õigus kehtestada finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise piirmäärad või rakendada teisi järelevalvemeetmeid eesmärgiga teostada järelevalvet finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise üle finantskonglomeraadi tasandil, et vältida finantssektorile kehtestatud nõuetest kõrvalehoidumist.


(8) Teostades järelevalvet finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise üle, peab finantskonglomeraadi koordinaator jälgima eelkõige selle võimalikku ülekandumisriski ja huvide konflikti ohtu finantskonglomeraadis, samuti finantssektorile kehtestatud nõuetest kõrvalehoidumise riski ning eelnimetatud riskide mahtu ja ulatust.


§ 11010. Finantskonglomeraadisisesed tehingud


(1) Finantskonglomeraadisisesed tehingud on kõik tehingud, mille puhul finantskonglomeraadi reguleeritud üksus sõltub oma kohustuste täitmisel otseselt või kaudselt teisest temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvast üksusest või nimetatud konsolideerimisgruppi kuuluva üksusega märkimisväärses seoses olevast füüsilisest või juriidilisest isikust, olenemata sellest, kas nimetatud kohustused on lepingulised või lepinguvälised ja kas nendega kaasneb tasu või mitte.


(2) Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus, on ta kohustatud vähemalt kord aastas esitama finantskonglomeraadi koordinaatorile aruande finantskonglomeraadisiseste oluliste tehingute kohta. Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus, on aruande esitamise kohustus segafinantsvaldusettevõtjal või finantskonglomeraati kuuluval reguleeritud üksusel, kelle on määranud finantskonglomeraadi koordinaator pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga.


(3) Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, määrab ta kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga kindlaks, milliste tehingute kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruanne tuleb esitada, võttes tehingute määramisel arvesse finantskonglomeraadi eripära ja riskijuhtimissüsteemi.


(4) Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, kehtestab ta kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega piirmäära, et määrata kindlaks olulised tehingud, mille kohta tuleb igal juhul aruanne esitada. Piirmäära määramisel võetakse aluseks finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendid.


(5) Kui finantskonglomeraadi koordinaator ei ole kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirmäära, loetakse tehing oluliseks, kui selle väärtus on suurem kui 5 protsenti finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurusest.


§ 11011. Sisekontrolli süsteem ja riskijuhtimine finantskonglomeraadi tasandil


(1) Finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse sisekontrolli süsteem peab olema piisav ja tõhus ka finantskonglomeraadi tasandil.


(2) Sisekontrolli süsteem peab tagama kõikide finantskonglomeraati kuuluvate üksuste:

1) tegevust ning sisekontrolli süsteemi tõhusust mõjutada võivate riskide tuvastamise ja hindamise;

2) eesmärkide saavutamiseks rakendatud meetmete ja nende tõhususe hindamise;

3) vastavate omavahendite sidumise käesoleva lõike punktis 1 nimetatud riskidega;

4) finantskonglomeraadisiseste tehingute ja riskikontsentratsiooni tuvastamiseks, kontrollimiseks ja haldamiseks vajalike aruandlus- ja raamatupidamisprotseduuride olemasolu;

5) finantskonglomeraadi järelevalveks vajalike andmete ja teabe olemasolu.


(3) Eesti reguleeritud üksus esitab Finantsinspektsioonile kord aastas finantskonglomeraadi õigusliku struktuuri, selle kõigi üksuste, sealhulgas tütarettevõtjad ja olulised filiaalid, loendi ning finantskonglomeraadi organisatsioonilise ülesehituse ja juhtimisskeemi.


(4) Eesti reguleeritud üksus avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe oma veebilehel ning ajakohastab seda kord aastas või viitab juba varem õigusaktide alusel avalikustatud ajakohasele teabele.


(5) Finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse juhatus peab tagama, et see reguleeritud üksus ega teised finantskonglomeraati kuuluvad üksused ei võtaks oma tegevuses riske, mis võivad seada ohtu reguleeritud üksuste või konsolideerimisgrupi finantsseisundi.


(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu tagamiseks peavad reguleeritud üksusel ja teistel finantskonglomeraati kuuluvatel üksustel olema nende tegevusele vastavad riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise põhimõtted, mis võimaldavad muu hulgas:

1) prognoosida konkreetse äristrateegia rakendamise mõju finantskonglomeraadi nõutavatele omavahenditele;

2) mõõta, jälgida ja kontrollida kõiki finantskonglomeraadi tasandi riske;

3) vajaduse korral aidata kaasa asjakohaste saneerimis- ja kriisilahendamiskavade väljatöötamisel ja elluviimisel.


(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud põhimõtted tuleb regulaarselt üle vaadata ja vajaduse korral neid ajakohastada.


§ 11012. Täiendav järelevalve kolmandas riigis asuva üksuse tütarettevõtja üle


(1) Kui selle reguleeritud üksuse üle, kelle emaettevõtja on kolmanda riigi reguleeritud üksus või segafinantsvaldusettevõtja, ei teostata käesolevas peatükis sätestatud täiendavat järelevalvet, peab Finantsinspektsioon, kui ta on määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks, hindama kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatavat järelevalvet ja otsustama, kas see on samaväärne käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele vastava täiendava järelevalvega.


(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud samaväärsuse hindamisel lähtub Finantsinspektsioon Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee juhistest ja teeb otsuse samaväärsuse kohta pärast konsulteerimist asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.


(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on Finantsinspektsioon asjasse puutuv finantsjärelevalveasutus, kuid ta ei ole finantskonglomeraadi koordinaator, ning selle finantskonglomeraadi koordinaatori otsus lõikes 1 nimetatud samaväärsuse kohta erineb Finantsinspektsiooni hinnangust, on Finantsinspektsioonil õigus pöörduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artikli 19, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 19 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), artikli 19 kohaselt asjaomase Euroopa Järelevalveasutuse poole.


(4) Kui järelevalve samaväärsuse hindamisel otsustatakse, et kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatav järelevalve ei ole samaväärne käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele vastava täiendava järelevalvega, teostab reguleeritud üksuse tegevuse üle täiendavat järelevalvet finantskonglomeraadi koordinaator.


(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaselt ei ole täiendava järelevalve teostamine võimalik, on Finantsinspektsioonil, kui ta on koordinaator, kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega õigus kasutada muid järelevalve viise, mis tagavad finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse tegevuse üle järelevalve, ning nõuda eelkõige segafinantsvaldusettevõtja asutamist lepinguriigis.


(6) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelevalve viisi kasutamisest teisi asjasse puutuvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Komisjoni.


§ 11013. Finantskonglomeraati kuuluva segafinantsvaldusettevõtja juhtimine


(1) Segafinantsvaldusettevõtja juhid on segafinantsvaldusettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmed.


(2) Segafinantsvaldusettevõtja juhile kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 48 krediidiasutuste juhtide kohta sätestatut.”;


5) normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 035, 11.02.2003, lk 1–27), viimati muudetud direktiiviga 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2011/89/EL (ELT L 326, 08.12.2011, lk 113–141);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 201–255), viimati muudetud direktiiviga 2010/76/EÜ (ELT L 329, 14.12.2010, lk 3–35).”

§ 5. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 94 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(6) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, peab ta järgima krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatut.”;


2) paragrahvi 96 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „finantskonglomeraadi üle kindlustustegevuse seaduse tähenduses” sõnadega „nende kui krediidiasutuste seaduse tähenduses finantskonglomeraadi üle”;


3) paragrahvi 2301 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(8) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, teostatakse täiendavat järelevalvet investeerimisühingu kui finantskonglomeraadi üksuse üle vastavalt krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatule.”

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 2 punktid 1–3, 6–8 ja 10–12 jõustuvad 2013. aasta 22. juulil.

Ene Ergma
Riigikogu esimees