HALDUSÕIGUSRahandus

Teksti suurus:

Investeerimisfondide seadus

Investeerimisfondide seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.07.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2013
Avaldamismärge:RT I, 12.07.2013, 5

Investeerimisfondide seadus1

Vastu võetud 14.04.2004
RT I 2004, 36, 251
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
08.12.2004RT I 2004, 90, 61601.01.2005
19.10.2005RT I 2005, 59, 46315.11.2005, e-raha asutuste osas e-raha asutuste seaduse jõustumisel
19.10.2005RT I 2005, 59, 46415.11.2005
22.11.2006RT I 2006, 56, 41701.01.2007
22.11.2006RT I 2006, 56, 41701.01.2008
24.10.2007RT I 2007, 58, 38019.11.2007
21.11.2007RT I 2007, 65, 40515.12.2007
28.02.2008RT I 2008, 13, 8915.03.2008
23.10.2008RT I 2008, 48, 26914.11.2008
23.10.2008RT I 2008, 48, 26901.01.2009
23.10.2008RT I 2008, 48, 26901.01.2011
28.01.2009RT I 2009, 12, 7127.02.2009
10.06.2009RT I 2009, 37, 25010.07.2009
17.12.2009RT I 2010, 2, 322.01.2010
28.01.2010RT I 2010, 7, 3026.02.2010
27.01.2010RT I 2010, 9, 4108.03.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
09.12.2010RT I, 21.12.2010, 631.12.2010
08.12.2010RT I, 21.12.2010, 301.01.2011
26.01.2011RT I, 18.02.2011, 101.08.2011
23.02.2011RT I, 24.03.2011, 103.04.2011
16.06.2011RT I, 08.07.2011, 618.07.2011
12.10.2011RT I, 02.11.2011, 112.11.2011
07.03.2012RT I, 29.03.2012, 130.03.2012
06.06.2012RT I, 29.06.2012, 101.04.2013, osaliselt 01.01.2014
13.06.2012RT I, 06.07.2012, 101.04.2013
25.04.2013RT I, 15.05.2013, 225.05.2013
20.06.2013RT I, 12.07.2013, 222.07.2013

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Investeerimisfond

  Investeerimisfond (edaspidi fond) on käesoleva seaduse alusel ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum (edaspidi lepinguline fond) või asutatud aktsiaselts, mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja.

§ 2.  Avatud ja kinnine fond

 (1) Avatud fond on käesoleva seaduse §-s 105 nimetatud lepinguline fond, mille osakuid fondi tingimuste kohaselt võetakse tagasi osakuomaniku nõudmisel ühe kuu jooksul, arvates osakuomaniku poolt vastava nõude esitamisest.

 (2) Fond, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele, on kinnine fond.

§ 3.  Avalik fond

  Fond, mille osakuid või aktsiaid fondi tingimuste või põhikirja kohaselt pakutakse avalikult vastavalt käesoleva seaduse §-s 217 sätestatule, on avalikult pakutav fond (edaspidi avalik fond).

§ 4.  Eurofond

 (1) Eurofond on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) tunnustatud fond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96) (edaspidi investeerimisfondide direktiiv) sätestatud nõuetele ja mille osakuid või aktsiaid võidakse avalikkusele pakkuda kõikides lepinguriikides.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (2) Eestis asutatud eurofond on avalik avatud lepinguline fond, mis vastab investeerimisfondide direktiivis ja käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud nõuetele.

§ 5.  Fondi ärinimi või nimetus

 (1) Aktsiaseltsina asutatud fondi ärinimes või lepingulise fondi nimetuses tuleb kasutada sõna „investeerimisfond” või „fond”.

 (11) Üksnes käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud eurofondi, §-s 252 sätestatud rahaturufondi, §-s 253 sätestatud kinnisvarafondi, §-s 254 sätestatud indeksfondi ja §-s 2541 sätestatud riskikapitalifondi ärinimes või nimetuses võib kasutada vastavalt sõnu „eurofond”, „rahaturufond”, „kinnisvarafond”, „indeksfond” ning „riskikapitalifond”.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Muu isiku, asutuse või ühenduse nimes või nimetuses ei või kasutada sõnu „investeerimisfond”, „eurofond”, „rahaturufond”, „kinnisvarafond”, „indeksfond” ja „riskikapitalifond”, samuti eksitavalt sarnase tähendusega sõnu või lühendeid eesti ega muus keeles. Nimetatud keeldu ei kohaldata fondivalitseja ärinime suhtes.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (3) Fondi ärinimi või nimetus peab olema selgesti eristatav teiste fondide ärinimedest ja nimetustest, mis on asutatud või moodustatud Eestis või mille aktsiaid või osakuid müüakse Eestis.

 (4) Lepingulise fondi nimetusele kohaldatakse äriseadustiku §-s 12 ärinime suhtes sätestatud nõudeid.

 (5) Fondi ärinimi või nimetus ei tohi olla eksitav aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirjas või lepingulise fondi tingimustes ettenähtud fondi investeerimispoliitika või muude tingimuste suhtes.

§ 6.  Emaettevõtja ja tütarettevõtja

  Emaettevõtja, tütarettevõtja ning märkimisväärse seose määratlemisel kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 7 sätestatut.

§ 7.  Oluline osalus ja kontrollitav äriühing

  Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 9, 10 ja 721 sätestatust.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 8.  Seaduse kohaldamine

 (1) Käesoleva seaduse §-des 9 ja 10, § 22 punktis 1, § 34 lõikes 1, § 381 lõikes 1, § 76 lõike 1 punktis 4, § 76 lõike 3 punktis 3, § 121 punktis 4, § 175 lõike 2 punktis 5, §-s 2341, § 252 lõike 1 punktis 3, § 253 lõike 2 punktis 1, § 255 lõike 1 punktis 2, §-des 264 ja 265, § 268 lõike 2 punktis 4 ning §-des 273, 296 ja 33410 nimetatud fondi all mõistetakse ka välisriigis asutatud investeerimisfondi ja muud sellesarnast ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjat ja institutsiooni.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

 (2) Väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või 5 sätestatud investeerimisteenuse või § 44 punktis 1 sätestatud investeerimiskõrvalteenuse osutamiseks tegevusluba omavale fondivalitsejale kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele väärtpaberituru seaduse VI osa ning nende sätete täpsustamiseks väärtpaberituru seaduse VI osa alusel kehtestatud õigusakte.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

2. peatükk FONDIVALITSEJA 

1. jagu Üldsätted 

§ 9.  Fondivalitseja

 (1) Fondivalitseja on aktsiaselts, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on aktsiaseltsina asutatud fondi vara või lepingulise fondi valitsemine (edaspidi fondi valitsemine). Fondivalitseja võib valitseda mitut fondi.

 (2) Lisaks fondi valitsemisele võib fondivalitseja osutada üksnes järgmisi teenuseid:
 1) väärtpaberiportfelli valitsemine väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 tähenduses;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 2) investeerimisnõustamine väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 5 tähenduses;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 3) kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmine väärtpaberituru seaduse § 44 punkti 1 tähenduses;
 4) käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud teenused sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt fondide osas, mida või mille vara ta ei valitse.

 (21) Fondivalitseja, kes ei valitse eurofondi, võib osutada kolmandale isikule nõustamise teenust ja vara valitsemise teenust käesoleva seaduse § 10 lõike 1 tähenduses vara liigi puhul, mille suhtes on fondivalitseja fondi valitsemise õiguse saanud.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (3) Fondivalitseja on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses.

§ 10.  Fondi valitsemine

 (1) Fondi valitsemine on:
 1) fondi vara investeerimine, mis seisneb fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramises ja investeerimisotsuste tegemises fondi vara paigutamisel;
 2) fondi osakute või aktsiate väljalaske ja tagasivõtmise või tagasiostmise korraldamine;
 3) vajaduse korral omandiõigust tõendavate dokumentide väljastamine fondi osakuomanikule või aktsionärile;
 4) fondi aktsionäridele või osakuomanikele vajaliku teabe edastamine ning muu klienditeenindus;
 5) fondi aktsiate või osakute turustamise korraldamine;
 6) fondi vara arvestuse pidamine ning lepingulise fondi raamatupidamise korraldamine;
 7) fondi vara puhasväärtuse määramine;
 8) fondi osakute või vajaduse korral aktsiate registri pidamise korraldamine;
 9) fondi tulu arvestamine ning tulu jaotamise korraldamine fondi aktsionäride või osakuomanike vahel;
 10) fondivalitseja ja fondi tegevuse seadusele ja muudele õigusaktidele vastavuse jälgimine, sealhulgas asjakohase sisekontrollisüsteemi rakendamine;
 11) käesolevas lõikes nimetatutega otseselt seotud tegevused.

 (2) Fondi valitsemise õigus on üksnes selle fondi fondivalitsejal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi võib fondi fondivalitseja käesoleva seaduse §-des 73–75 sätestatud ulatuses ja korras edasi anda kolmandale isikule. Eelnimetatud tegevuste edasiandmisel kolmandale isikule ei kohaldata sellele kolmandale isikule käesolevas seaduses fondivalitseja tegevusloa kohta sätestatut.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (4) [Kehtetu - RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 11.  Asukoht

 (1) Fondivalitseja asukoht ja tegevuskoht peab olema Eestis.

 (2) Eestis aktsiaseltsina asutatud fonde ja Eestis asutatud lepingulisi fonde, välja arvatud kohustuslikke pensionifonde, valitseva fondivalitseja asukoht võib olla välisriigis, kui fondivalitseja on selleks asutanud filiaali või kui ta osutab piiriüleseid teenuseid Eestis vastavalt käesoleva peatüki 4. jaos sätestatule.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (3) Käesoleva seaduse alusel asutatud fondi valitsemisele ja tegevusele kohaldatakse Eesti õigust.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

2. jagu Fondivalitseja tegevusluba 

§ 12.  Tegevusluba

 (1) Fondivalitsejana tegutsemiseks peab aktsiaseltsil olema vastav tegevusluba (edaspidi tegevusluba).

 (2) Tegevusloa annab ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon.

 (3) Tegevusluba on tähtajatu.

 (4) Tegevusluba ei ole üleantav ning teisel isikul on keelatud seda omandada ja kasutada.

§ 13.  Tegevusloa ulatus

 (1) Fondivalitseja taotleb tegevusloa fondi valitsemiseks või tegevusloa fondi valitsemiseks koos õigusega osutada ühte või mitut järgmistest teenustest:
 1) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud teenus;
 2) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 2 nimetatud teenus;
 3) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 3 nimetatud teenus;
 4) kogumispensionide seaduse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud kohustusliku pensionifondi valitsemine;
 5) kogumispensionide seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud vabatahtliku pensionifondi, välja arvatud käesoleva lõike punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemine;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
 6) sellise tööandja, kelle elu- või asukoht on teises lepinguriigis (edaspidi lepinguriigi tööandja), töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele pakutava garanteeritud tootlusega tööandja pensionifondi, määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ja suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katva tööandja pensionifondi valitsemine.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (2) Eurofondi fondivalitseja võib osutada käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud teenuseid, kui talle on antud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud õigus.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 14.  Tegevusloa taotlemine

 (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed, kes on märgitud asutamislepingus, või tegutseva äriühingu puhul äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) põhikirja ärakiri, tegutseva aktsiaseltsi puhul ka üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;
 2) aktsiaseltsi asutamise korral asutamislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri ja aktsiakapitali sissemaksmise võimalikkust tõendav dokument;
 3) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele vastav äriplaan;
 4) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded;
 5) käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud tingimustele vastavad sise-eeskirjad või nende projekt ja käesoleva seaduse §-s 248 sätestatud tingimustele vastavad riskijuhtimise reeglid või nende projekt ning käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud teenuse osutamiseks ka väärtpaberituru seaduses sätestatud tingimustele vastavad sise-eeskirjad või nende projekt;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
 6) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta (edaspidi juhid), mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende ülesannete kirjeldust, ja juhtide usaldusväärsust ning käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;
 7) andmed taotleja audiitori ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega või registrikoodi;
 8) fondijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht, hariduse kirjeldus, viimase kolme aasta töö- ja ametikohtade täielik loetelu ning fondijuhiga sõlmitud lepingu ärakiri või nõusolek sellise lepingu sõlmimiseks, mille kohaselt ta kohustub pärast taotlejale tegevusloa andmist asuma täitma fondijuhi ülesandeid;
 9) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on toodud iga aktsionäri nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta;
 10) käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud andmed isikute kohta, kellele otseselt või kaudselt kuulub rohkem kui 10% taotleja aktsiatega esindatud häältest;
 11) andmed äriühingute kohta, milles taotleja, selle juhatuse või nõukogu liikme või fondijuhi osalus on suurem kui 20%, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning eelmainitud isikute osaluse suurust;
 12) tegutseva äriühingu puhul neto-omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 13) raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt;
 14) kui taotleja taotleb tegevusluba koos õigusega osutada käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud teenust, siis investorikaitse osafondi ühekordse osamakse tasumise kohustuse võtmist tõendav dokument;
 15) kui taotleja taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemiseks, siis andmed taotleja aktuaari kohta, mis sisaldavad tema nime ja isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, või registrikoodi.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5, 7, 8, 11 ja 13 nimetatud andmeid ega dokumente ei pea esitama isik, kes taotleb tegevusluba üksnes riskikapitalifondide valitsemiseks.

 (2) Koos tegevusloa taotlemisega ühe või mitme käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuse osutamise õiguse taotlemisel teeb taotleja selle kohta tegevusloa taotluses vastava märke.

 (3) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 ja 15 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (5) Avalduse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 15.  Äriplaan

 (1) Fondivalitseja äriplaan peab sisaldama kõigi fondivalitseja ja tema valitsetavate fondide olulisemate majandusnäitajate prognoosi ja analüüsi ning fondivalitseja juhtimisstruktuuri ja fondivalitsemisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:
 1) taotleja netokäive ja kulud tegevusalade kaupa;
 2) taotleja varade ning aktsia- ja omakapitali suurus;
 3) taotleja organisatsioonilise struktuuri ja tehnilise korralduse areng, osakute väljalaske korraldus;
 4) valitsetavate fondide liigid ja arv;
 5) fondide aktivate turuväärtus, vara puhasväärtus ja tootlus;
 6) fondide investeerimispoliitika ja investeeringute struktuur (jaotus eri väärtpaberite ja vara liikide, eri riikide emitentide, majandusharude kaupa ja muul viisil ning riskid ja tootlus eri liiki investeeringute kaupa);
 7) fondide valitsemiskulude suurus ja struktuur;
 8) valitsemis- ja depootasude ning osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasude määrad ja laekumiste suurused;
 9) püsivate üldkulude suurus;
 10) muude fondivalitseja osutatavate teenuste loetelu.

 (11) Kui fondivalitseja taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemiseks, peab fondivalitseja äriplaan lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule sisaldama ka:
 1) taotleja omavahendite suurust ja loetelu;
 2) käesoleva seaduse §-s 2791 sätestatud tehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutuspõhimõtteid ja -metoodikat.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

§ 16.  Tegevusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (2) Kui käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on fondi valitsemiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab seadusega või selle alusel antud õigusaktidega fondivalitseja suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

 (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada suulisi selgitusi fondivalitseja juhtidelt, audiitorilt ja fondijuhilt, nende esindajatelt ning kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

 (6) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
 1) taotleja on lepinguriigis asutatud fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või tütarettevõtja;
 2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
 3) taotleja ja lepinguriigis asutatud fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 17.  Tegevusloa andmise otsus

 (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul, arvates kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.

 (2) Kui koos tegevusloaga taotleti ka õigust osutada ühte või mitut käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenust, märgitakse tegevusloa andmise otsuses ka teenused, mida fondivalitsejal on tegevusloa kohaselt õigus osutada.

 (3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale teatavaks.

§ 18.  Tegevusloa andmisest keeldumise alused

 (1) Finantsinspektsioon võib keelduda fondivalitseja tegevusloa või ühe või mitme käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuse osutamise õiguse andmisest, kui:
 1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides fondivalitseja suhtes kehtestatud nõuetele;
 2) ei ole tõendatud asutamisel oleva aktsiaseltsi aktsiakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus;
 3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud edukaks ja järjepidevaks tegutsemiseks vastavat liiki fondi fondivalitsejana;
 4) taotleja juhid, fondijuht, audiitor või aktsionärid ei vasta seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 41) taotleja aktuaar ei vasta seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele juhul, kui tegevusluba taotletakse käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemiseks;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
 5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 6) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaanis esitatud andmed ei ole adekvaatsed või piisavad;
 7) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 5 nimetatud fondivalitseja sise-eeskirjad ei ole fondivalitseja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 8) taotlejat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
 9) aktsiaseltsile antud fondivalitseja tegevusluba on varem kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud alusel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
 1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
 2) fondide valitsemisega seotud isikute erialast ettevalmistust ja kogemusi, samuti nende õiguste, kohustuste ja vastutuse selgust;
 3) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 19.  Täiendava tegevusloa taotlemine

 (1) Fondivalitseja, kellel on juba fondivalitseja tegevusluba ja kes soovib täiendavalt hakata osutama ühte või mitut käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenust, taotleb selleks Finantsinspektsioonilt täiendava tegevusloa.

 (2) Täiendava tegevusloa taotlemisel esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile vastava kirjaliku avalduse, käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaani ja §-s 57 nimetatud fondivalitseja sise-eeskirjad.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 ning §-des 16–18 sätestatut.

§ 20.  Tegevusloa andmise otsuse muutmine

 (1) Fondivalitseja nime, registrikoodi, asu- või tegevuskoha aadressi või käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 1 või 3 nimetatud dokumentide muutumise korral teeb Finantsinspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmise või käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud täiendava tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.

 (2) Tegevusloa või täiendava tegevusloa andmise otsuse muutmise otsuse teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutunud andmete esitamist fondivalitseja poolt.

 (3) Otsuse tegevusloa või täiendava tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

§ 21.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa või täiendava tegevusloa (edaspidi käesolevas jaos tegevusluba) kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguste täielik või osaline äravõtmine.

 (2) Tegevusluba tunnistatakse kas täielikult või osaliselt kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamise õiguste äravõtmiseks, piiritledes õigused, mis tegevusloa omaja tegevusloa osalise kehtetuks tunnistamisega kaotab.

 (3) Enne käesoleva seaduse § 22 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha fondivalitsejale ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

 (4) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta tehakse viivitamata teatavaks otsuse adressaadile, samuti tema valitsetavale aktsiaseltsina asutatud fondile ning tema valitsetava lepingulise fondi depositooriumile.

 (5) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta jõustub otsuses märgitud ajal, kuid mitte enne otsuse adressaadile teatavakstegemist.

§ 22.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused

  Finantsinspektsioon võib tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
 1) fondivalitseja ei ole alustanud fondi valitsemist 12 kuu jooksul pärast talle tegevusloa andmist või kui ta ei ole 12 järjestikuse kuu jooksul valitsenud ühtegi fondi või ühegi fondi vara;
 2) tegevusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid, millel oli tegevusloa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muudel juhtudel, kui fondivalitseja poolt või eest on Finantsinspektsioonile esitatud valeandmeid;
 3) fondivalitseja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
 4) ilmnevad käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 4, 41 või 5 sätestatud asjaolud;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
 5) fondivalitseja on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, fondivalitsejale või tema juhile on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või fondivalitseja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
 6) fondivalitseja avaldab oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;
 7) fondivalitseja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt fondi, osakuomanike, aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäride või käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud teenuste klientide huve või väärtpaberituru korrapärast toimimist;
 8) fondivalitseja, kes osutab käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, ei täida käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides tema suhtes sätestatud usaldatavusnõudeid;
 9) fondivalitseja, kes osutab käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, ei ole ettenähtud tähtajal või täies ulatuses tasunud tagatisfondi seaduse kohaseid investorikaitse osafondi osamakseid;
 10) fondivalitseja, kes valitseb pensionifonde, ei ole ettenähtud tähtajal või täies ulatuses tasunud tagatisfondi seaduse kohaseid pensionikaitse osafondi makseid;
 11) fondivalitseja on rikkunud tema valitsetava lepingulise fondi tingimusi või aktsiaseltsina asutatud fondiga sõlmitud valitsemislepingut (edaspidi valitsemisleping), kui sellise rikkumise tõttu võivad ohtu sattuda fondivalitseja valitsetava lepingulise fondi osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi huvid;
 12) fondivalitseja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 13) fondivalitseja omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 131) fondivalitseja valitsetava käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ja finantskohustused või neile vastav vara ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
 14) fondivalitseja on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
 15) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on fondivalitseja rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või käesoleva seaduse § 30 lõike 6 kohaseid lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt esitatud tingimusi.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 23.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine fondivalitseja avalduse alusel

 (1) Tegevusluba tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks fondivalitseja vastava avalduse alusel, kui:
 1) fondivalitseja ei osuta enam käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuseid;
 2) fondivalitseja ei valitse enam ühtegi fondi või ühegi fondi vara ning tema poolt varem valitsetud fondide aktsionäride ja osakuomanike õigustatud huvid on küllaldaselt kaitstud;
 3) fondivalitsejate ühinemisel on fondivalitseja ühendatavaks fondivalitsejaks ning tema poolt varem valitsetud fondi aktsionäride ja osakuomanike õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse vaatab Finantsinspektsioon läbi ning teeb otsuse tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul, arvates avalduse laekumisest. Otsusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

 (3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse alusel tegevusloa täielikust või osalisest kehtetuks tunnistamisest, kui:
 1) ei ole lõppenud fondivalitseja õigus valitseda kõiki tema valitsetavaid fonde;
 2) tegevusloa osaline või täielik kehtetuks tunnistamine võib kahjustada fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike või aktsionäride õigustatud huve;
 3) tegevusloa osaline või täielik kehtetuks tunnistamine võib kahjustada klientide huve.

§ 24.  Avalikustamine

 (1) Tegevusloa andmise või selle täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise otsuse avalikustab Finantsinspektsioon käesoleva seaduse §-s 295 ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras.

 (2) Tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise otsuse, mis on tehtud käesoleva seaduse § 22 alusel, avalikustab Finantsinspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse avalikustab Finantsinspektsioon hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamistähtaja möödumist. Muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused avalikustab Finantsinspektsioon hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

 (4) Otsuse, mille kohaselt taotleja võib valitseda kohustuslikke pensionifonde, teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

3. jagu Fondivalitseja tegevus välisriigis 

§ 25.  Fondivalitseja tegevuse alused välisriigis

 (1) Eestis asutatud ning Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba omav fondivalitseja võib osutada välisriigis teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid.

 (2) Teenuste osutamisel välisriigis peab fondivalitseja järgima käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

 (3) Piiriülene teenus on fondivalitseja teenus, mida ta osutab riigis, kus fondivalitseja ega tema filiaal ei ole registreeritud.

 (4) Teises lepinguriigis teenuse osutamisele kohaldatakse eurofondi valitseva Eesti fondivalitseja puhul käesoleva seaduse §-des 30–33 sätestatut ning eurofondi mitte valitseva Eesti fondivalitseja puhul vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1, 7 ja 8; §-s 32 ning § 33 lõigetes 1 ja 7–9 sätestatut.

 (41) Fondivalitsejale, kes kavatseb teises lepinguriigis üksnes pakkuda eurofondi osakuid, ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 33 sätestatut.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata välisriigis (edaspidi kolmandas riigis) teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 26–29 ning § 33 lõigetes 1 ja 7–9 sätestatut.

 (6) Kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis asutatud eurofondi, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, peab fondivalitseja järgima fondivalitseja juhtimise, organisatsioonilise ülesehituse, usaldatavusnõuete ja tegevuse osas käesoleva seaduse §-des 51–561, 57–582, 69–75, 85–88, 1441, 1442, 237–245 ja 248 sätestatut.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul peavad teises lepinguriigis asutatud eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud fondivalitseja kohustused olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuetega. Fondivalitsejal tuleb kehtestada organisatsiooniline korraldus, mis on teise lepinguriigi õigusaktide kohaselt vajalik selles lepinguriigis asutatud eurofondi tegutsemiseks ja eurofondi vara investeerimiseks ning samuti käesoleva seaduse alusel eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud kohustuste täitmiseks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (8) Kui fondivalitseja soovib valitseda teises lepinguriigis asutatud eurofondi, esitab Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele selgitused fondivalitseja tegevusloa andmete ja fondivalitseja poolt teises lepinguriigis eurofondi valitsemiseks esitatud dokumentide kohta kümne päeva jooksul pärast teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt taotluse saamist.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 26.  Fondivalitseja filiaal kolmandas riigis

 (1) Fondivalitseja, kes soovib asutada filiaali kolmandas riigis, taotleb Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi käesolevas jaos filiaali asutamise luba).

 (2) Välisriigis filiaali asutamise loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) kolmas riik, kus fondivalitseja soovib filiaali asutada;
 2) filiaali asukoha aadress kolmandas riigis;
 3) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele vastav filiaali kolmandas riigis tegutsemise äriplaan;
 4) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed filiaali juhtide kohta.

 (3) Välisriigis filiaali asutamise loa taotluse vorm võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

§ 27.  Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa andmise otsus

 (1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja taotleja finantsseisundi, organisatsioonilise ülesehituse ja tehniliste süsteemide ning filiaali asutamiseks piisavate vahendite olemasolu kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul, arvates kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul, arvates vastava avalduse saamisest.

 (3) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

§ 28.  Filiaali asutamise loa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui:
 1) filiaali juhid ei vasta käesolevas seaduses fondivalitseja juhtide suhtes kehtestatud nõuetele;
 11) filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) fondivalitseja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus ja muud võimalused ei ole piisavad äriplaanis nimetatud teenuste osutamiseks kolmandas riigis;
 3) filiaali asutamine kolmandas riigis või fondivalitseja esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huve, fondivalitseja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust Eestis, teises lepinguriigis või kolmandas riigis;
 4) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet filiaali üle kolmandas riigis.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 29.  Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Finantsinspektsioon võib tunnistada kolmandas riigis filiaali asutamise loa kehtetuks, kui:
 1) fondivalitseja on filiaali asutamise loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui fondivalitseja poolt või eest on Finantsinspektsioonile esitatud valeandmeid;
 2) fondivalitseja on olulisel määral rikkunud asjaomase kolmanda riigi õigusaktide nõudeid, mis võib kahjustada fondivalitseja valitsetavate fondide aktsionäride või osakuomanike või klientide huve;
 3) fondivalitseja või selle filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele;
 4) fondivalitseja ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;
 5) fondivalitseja on rikkunud tema valitsetava fondi tingimusi või valitsemislepingut, kui sellise rikkumise tõttu võivad ohtu sattuda fondivalitseja valitsetava fondi aktsionäride või osakuomanike huvid või kui fondivalitsejat või tema filiaali juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
 6) fondivalitseja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
 7) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui fondivalitseja tegevusest tulenevad riskid;
 8) fondivalitseja tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
 9) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud asjaolud.

 (2) Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale ning kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele.

 (3) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab fondivalitseja oma teenuste osutamise selles kolmandas riigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 30.  Fondivalitseja filiaal teises lepinguriigis

 (1) Fondivalitseja, kes kavatseb asutada oma filiaali teises lepinguriigis, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) selle lepinguriigi nimetus, kus fondivalitseja kavatseb filiaali asutada;
 2) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi lepinguriigis osutatavate teenuste kohta ning filiaali organisatsioonilist struktuuri;
 3) filiaali asukoha aadress;
 4) filiaali juhtide nimed.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (2) Eurofondi valitsev fondivalitseja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid koos notari või vandetõlgi kinnitatud tõlkega filiaali asukoha lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (3) Kui teises lepinguriigis kavatseb filiaali asutada eurofondi valitsev fondivalitseja, teeb Finantsinspektsioon otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul, arvates fondivalitsejalt vastava teatise saamisest. Otsuse teeb Finantsinspektsioon fondivalitsejale viivitamata teatavaks.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui need:
 1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud;
 2) on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud puudustega ja Finantsinspektsiooni poolt täiendavalt nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtajal esitatud.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (5) Hiljemalt teisel tööpäeval pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemist edastab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele. Koos nimetatud andmete ja dokumentidega edastatakse ka andmed Eestis rakendatava investori kaitse skeemi kohta, ning kui fondivalitseja kavatseb valitseda teises lepinguriigis asutatud eurofondi, Finantsinspektsiooni kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt investeerimisfondide direktiivis sätestatule, ning selgitused fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (6) Eurofondi valitsev fondivalitseja võib lepinguriigis filiaali asutada, kui ta on saanud filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimused filiaali asutamiseks selles lepinguriigis või kui filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates oma tingimusi esitanud.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmete muutumisest või dokumentide muutmisest teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni ning eurofondi valitsev fondivalitseja ka vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (8) Finantsinspektsioon teeb lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele teatavaks iga sellise muudatuse Eestis rakendatavas investori kaitse skeemis, mis on tehtud fondivalitseja tegutsemise ajal filiaali kaudu selles lepinguriigis, samuti iga muudatuse käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel edastatud andmetes fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 31.  Dokumentide ja andmete edastamisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) fondivalitseja ei valitse ühtegi eurofondi;
 3) fondivalitseja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks teises lepinguriigis;
 4) filiaali asutamine või fondivalitseja esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada fondi, osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäride huve, fondivalitseja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust Eestis või teises lepinguriigis;
 5) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet filiaali üle lepinguriigis.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 32.  Ettekirjutus tegutsemise lõpetamiseks filiaali kaudu

 (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata fondivalitsejal lepinguriigis asutatud filiaali kaudu tegutsemise, kui:
 1) esineb käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumiseks;
 2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest fondivalitseja poolt.

 (2) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse fondivalitsejale viivitamata kätte. Fondivalitseja on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama oma teenuste osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 33.  Fondivalitseja piiriüleste teenuste osutamine

 (1) Fondivalitseja, kes kavatseb osutada välisriigis piiriüleseid teenuseid, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) selle riigi nimetus, kus fondivalitseja kavatseb piiriüleseid teenuseid osutada;
 2) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi välisriigis osutatavate teenuste kohta.

 (2) Eurofondi valitsev fondivalitseja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid koos notari või vandetõlgi kinnitatud tõlkega lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

 (3) Kui eurofondi valitsev fondivalitseja kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest, otsuse andmete ja dokumentide vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks. Finantsinspektsioon informeerib lepinguriigi finantsjärelevalve asutust Eestis rakendatavast investori kaitse skeemist, ning kui fondivalitseja kavatseb valitseda teises lepinguriigis asutatud eurofondi, edastab lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele kinnituse, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt investeerimisfondide direktiivis sätestatule, ning selgitused fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui need:
 1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud;
 2) on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud puudustega ja Finantsinspektsiooni poolt täiendavalt nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtajal esitatud.

 (5) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) fondivalitseja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad piiriüleste teenuste osutamiseks välisriigis;
 3) piiriüleste teenuste osutamine võib kahjustada fondi, osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäride huve, fondivalitseja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
 4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks ja seetõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet piiriüleste teenuste osutamise üle välisriigis.

 (6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamist vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele võib eurofondi valitsev fondivalitseja alustada seal piiriüleste teenuste osutamist, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuskava muutumise korral teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni ning eurofondi valitsev fondivalitseja ka lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

 (8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata fondivalitsejal piiriüleste teenuste osutamise, kui:
 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumiseks;
 2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest fondivalitseja poolt.

 (9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse fondivalitsejale viivitamata kätte. Fondivalitseja on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama piiriüleste teenuste osutamise selles välisriigis.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 331.  Eestis asutatud eurofondi osakute avalik pakkumine teises lepinguriigis

 (1) Eestis asutatud eurofondi osakute avalikuks pakkumiseks teises lepinguriigis (edaspidi käesolevas paragrahvis pakkumine) esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ingliskeelse pakkumise teate (edaspidi pakkumise teade), mis sisaldab järgmisi andmeid:
 1) osakute turustamise kava lepinguriigis, kus neid soovitakse pakkuda (edaspidi sihtriik);
 2) turustatavate osakute liikide nimetused, kui fondil on eriliigilised osakud;
 3) märge selle kohta, kas sihtriigis turustab fondi osakuid sama fondivalitseja, kes valitseb fondi Eestis.

 (2) Koos pakkumise teatega tuleb Finantsinspektsioonile esitada järgmised ajakohastatud dokumentide ärakirjad või vajaduse korral nende tõlked, kui need ei ole juba eelnevalt Finantsinspektsioonile esitatud:
 1) fondi tingimused;
 2) fondi viimane auditeeritud aastaaruanne;
 3) fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest auditeeritud aastaaruandest hiljem;
 4) prospekt ja dokument pealkirjaga „Investorile esitatav põhiteave” (edaspidi põhiteave).

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid, välja arvatud põhiteabe, esitab fondivalitseja omal valikul kas inglise keeles, sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse poolt heakskiidetud keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse poolt heakskiidetud keeles.

 (4) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohased dokumendid koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega eurofondi vastavuse kohta käesoleva seaduse nõuetele sihtriigi finantsjärelevalve asutusele. Nimetatud kinnitus ja dokumendid esitatakse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamist.

 (5) Finantsinspektsioon tagab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele elektroonilise ligipääsu käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud dokumentidele ja vajaduse korral nende tõlgetele.

 (6) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmete ning dokumentide sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. Nimetatud teate saamise päevast võib alustada Eestis asutatud eurofondi osakute pakkumist sihtriigis.

 (7) Fondivalitseja teavitab sihtriigi finantsjärelevalve asutust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide muutmisest, märkides seejuures, kus saab ajakohastatud dokumentidega elektrooniliselt tutvuda.

 (8) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud turustamise kava või punktis 2 märgitud osakute liikide nimetuste muutmist teavitab fondivalitseja sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust.

 (9) Täpsemad pakkumise tingimused ja selleks vajalikud finantsjärelevalve asutuste koostöö põhimõtted on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 584/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses standardteate ja eurofondi tõendi vormi ja sisuga, elektroonilise side kasutamisega pädevate asutuste vaheliseks üksteise teavitamiseks ning kohapealse kontrolli ja uurimise korra ja pädevate asutuste vahelise teabevahetusega (ELT L 176, 10.7.2010, lk 16–27). Fondivalitseja lähtub pakkumise teate koostamisel ja esitamisel käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud määruse lisas 1 toodud vormist.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

4. jagu Välisriigi fondivalitseja tegevus Eestis 

§ 34.  Välisriigi fondivalitseja tegevuse alused

 (1) Isik, kellel selle riigi õigusaktide kohaselt, kus ta on asutatud, (edaspidi päritoluriik) on õigus valitseda fonde või muid nendesarnaseid ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjaid või institutsioone, võib päritoluriigis väljastatud tegevusloa alusel valitseda Eestis asutatud fonde ja osutada käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid Eestis.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (11) Filiaali kaudu ega piiriüleselt ei saa valitseda kohustuslikke pensionifonde.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ja kes vastab investeerimisfondide direktiivis fondivalitsejate suhtes kehtestatud nõuetele või kelle teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on tunnistanud investeerimisfondide direktiivis kehtestatud nõuetele vastavaks (edaspidi käesolevas jaos lepinguriigi fondivalitseja), kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 38, 42 ja 297 sätestatut.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes kavatseb Eestis pakkuda üksnes eurofondi osakuid, ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 42 sätestatut.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ja kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73), fondivalitseja kohta kehtestatud nõuetele või kelle on teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus tunnistanud eelnimetatud direktiivis kehtestatud nõuetele vastavaks (edaspidi alternatiivfondi valitseja), kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 381 ja 297 sätestatut.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei vasta selle paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele (edaspidi käesolevas jaos kolmanda riigi fondivalitseja), kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 35–37, 39–41 ja § 297 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.

 (4) Piiriülene teenus käesoleva jao tähenduses on fondivalitseja teenus, mida osutab isik, kes ise ega kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. Käesolevas jaos piiriülese teenuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui piiriülest teenust pakutakse kolmanda isiku kaudu.

 (41) Kolmanda riigi fondivalitseja, kes soovib valitseda Eestis asutatud fonde piiriüleseid teenuseid osutades, peab sõlmima nende fondide aktsiate või osakute ostu ja müügi korraldamiseks lepingu krediidiasutuse, investeerimisühingu või teise fondivalitsejaga, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (5) Eestis teenuseid osutades peab välisriigi fondivalitseja järgima käesoleva seadusega ning selle alusel fondivalitseja tegevusele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.

 (6) Kui teise lepinguriigi fondivalitseja valitseb Eestis asutatud eurofondi, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid Eestis, peab fondivalitseja järgima eurofondi moodustamise ja fondi valitsemise osas käesoleva seaduse §-des 111–154, 162–187, 217–226 ja 237–245 sätestatut.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul peavad eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud fondivalitseja kohustused ning fondivalitseja ülesannete täitmine olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuetega.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (8) Teise lepinguriigi fondivalitseja poolt Eestis filiaali asutamisel peab järgima käesoleva seaduse §-des 581, 582, 701, 1441 ja 1442 ning § 70 lõike 5 alusel antud õigusaktis fondivalitseja üldisele organisatsioonilisele ülesehitusele, kliendi kaebuste lahendamisele, huvide konflikti maandamisele ja vältimisele ning eurofondi ja osakuomaniku parimates huvides tegutsemisele kehtestatud nõudeid.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (9) Eestis teenuseid osutades peab teise lepinguriigi fondivalitseja tegema Finantsinspektsioonile ja teistele huvitatud isikutele kättesaadavaks teabe osakuomanike kaebuste lahendamise korra kohta. Kaebuste lahendamise kord peab võimaldama Finantsinspektsioonil saada fondivalitsejalt lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 35.  Kolmanda riigi fondivalitseja filiaal Eestis

 (1) Kolmanda riigi fondivalitseja on kohustatud Eestis filiaali asutamiseks taotlema Finantsinspektsioonilt asjakohase loa (edaspidi käesolevas jaos filiaali asutamise luba).

 (2) Filiaali asutamise loa taotlemisel esitatakse Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) fondivalitseja nimi ja aadress;
 11) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmed fondivalitseja juhtide kohta;
 12) käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 sätestatud andmed ja dokumendid fondivalitsejas olulist osalust omavate aktsionäride kohta;
 2) fondivalitsejale väljastatud tegevusloa ulatus ning tegevusloa väljastanud asutuse andmed;
 3) filiaali ärinimi ja aadress;
 4) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmed ja dokumendid filiaali juhtide kohta;
 5) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid;
 6) fondivalitseja kahe viimase majandusaasta auditeeritud aruanded;
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]
 7) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele vastav filiaali äriplaan, milles näidatakse kõik filiaali poolt Eestis osutatavad teenused.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi fondivalitsejal Finantsinspektsioonile esitada päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse:
 1) nõusolek filiaali asutamiseks Eestis;
 2) kinnitus selle kohta, et tal on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas hea tavaga;
 3) andmed fondivalitseja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse kohta ning päritoluriigis fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike ja klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus.

 (4) Filiaali asutamise loa taotluse vorm võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

 (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos ametlikult kinnitatud eestikeelse tõlkega.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 36.  Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele ja andmete kontrollimisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 16–18 ja 21–23 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud keeldumise alustele võib Finantsinspektsioon keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui:
 1) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle;
 2) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
 3) Finantsinspektsioonil on alust arvata, et vajalikus ulatuses ei ole võimalik kontrollida või tagada käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuete täitmist taotleja poolt;
 4) kolmanda riigi fondivalitseja tegevuse suhtes ei kohaldata käesoleva seadusega fondivalitsejale ettenähtud nõuetega vähemalt samaväärseid nõudeid.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (3) Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 22 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali loa kehtetuks tunnistamisest, kui filiaali klientidel on nõudeid filiaali või kolmanda riigi fondivalitseja vastu või loa kehtetuks tunnistamine kahjustaks fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huve.

§ 37.  Filiaali asutamise loa muutmine

 (1) Kolmanda riigi fondivalitseja, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb Finantsinspektsioonilt filiaali asutamise loa muutmist.

 (2) Filiaali asutamise loa muutmiseks esitab kolmanda riigi fondivalitseja Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 1–4 ja 7 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (3) Filiaali asutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 16–18 sätestatut.

§ 38.  Lepinguriigi fondivalitseja filiaal Eestis

 (1) Lepinguriigi fondivalitseja, kes soovib asutada filiaali Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi Eestis osutatavate teenuste kohta ning filiaali organisatsioonilist struktuuri;
 2) filiaali ärinimi ning aadress;
 3) filiaali juhtide nimed;
 4) lepinguriigis fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike ja klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus;
 5) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt investeerimisfondide direktiivis sätestatule, ning selgitused fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta, kui fondivalitseja kavatseb valitseda Eestis asutatud eurofondi.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (11) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos ametlikult kinnitatud eestikeelse tõlkega.

 (2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib teha eelnimetatud andmete saamisest arvates kahe kuu jooksul otsuse, millega määratakse nõuded, mida fondivalitseja peab Eestis järgima ning millele vastavalt fondivalitseja peab oma teenuseid, sealhulgas portfellihaldus-, nõustamis- ja depooteenuseid osutama. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.

 (3) Lepinguriigi fondivalitseja võib filiaali asutada ja alustada teenuste osutamist kahe kuu möödumisel päevast, mil Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatusest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsust või teha eelnimetatud otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.

 (5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamise kohta, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Finantsinspektsiooni otsus selle olemasolu korral. Kui Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse, saadab ta selle ärakirja äriregistrile.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 381.  Teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja tegevus Eestis

 (1) Lepinguriigi alternatiivfondi valitseja, kes soovib valitseda Eestis asutatud investeerimisfondi, esitab oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) tegevuskava, mis sisaldab eelkõige loetelu teenustest, mida Eestis soovitakse osutada, ja nimekirja fondidest, mida Eestis soovitakse valitseda;
 2) alternatiivfondi valitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et fondivalitsejal on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule.

 (2) Filiaali asutamiseks Eestis esitab alternatiivfondi valitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele samas sättes nimetatud viisil järgmised andmed:
 1) filiaali organisatsiooniline struktuur;
 2) Eestis asutatud fondi aadress, mille kaudu on võimalik informatsiooni saada;
 3) filiaali juhtide nimed ja kontaktandmed.

 (3) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohase teabe, võib alternatiivfondi valitseja alustada alternatiivfondi valitsemist Eestis.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete muutumisest teavitab alternatiivfondi valitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu viivitamata Finantsinspektsiooni.

 (5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitab Finantsinspektsioon äriregistrile kinnituse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete saamise kohta.

 (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud dokumendid ja andmed esitab fondivalitseja omal valikul kas inglise või eesti keeles.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 39.  Kolmanda riigi fondivalitseja piiriüleste teenuste osutamine Eestis

 (1) Kolmanda riigi fondivalitseja, kes soovib osutada piiriüleseid teenuseid Eestis, taotleb Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi käesolevas jaos piiriüleste teenuste osutamise luba).

 (2) Piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile avalduse järgmiste andmete ja dokumentidega:
 1) fondivalitseja nimi ja aadress;
 2) fondivalitsejale väljastatud tegevusloa ulatus ning tegevusloa väljastanud asutuse andmed;
 3) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1 ja 3–5 sätestatud andmed ja dokumendid;
 4) fondivalitseja kahe viimase majandusaasta auditeeritud aruanded;
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]
 5) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele vastav äriplaan, milles näidatakse kõik fondivalitseja poolt Eestis osutatavad teenused.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi fondivalitsejal esitada Finantsinspektsioonile päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse:
 1) nõusolek fondivalitseja poolt piiriüleste teenuste osutamiseks Eestis;
 2) kinnitus selle kohta, et fondivalitsejal on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas hea tavaga;
 3) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse kohta ning päritoluriigis fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike ja klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos ametlikult kinnitatud eestikeelse tõlkega.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 40.  Piiriüleste teenuste osutamise loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

 (1) Piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemisele, avalduse läbivaatamisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 16–18 ja 21–23 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud keeldumise alustele võib Finantsinspektsioon keelduda piiriüleste teenuste osutamise loa andmisest, kui:
 1) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle;
 2) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
 3) Finantsinspektsioonil on alust arvata, et vajalikus ulatuses ei ole võimalik kontrollida või tagada käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuete täitmist taotleja poolt;
 4) kolmanda riigi fondivalitseja tegevuse suhtes ei kohaldata käesoleva seadusega fondivalitsejale ettenähtud nõuetega vähemalt samaväärseid nõudeid.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (3) Finantsinspektsioon võib tunnistada piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 22 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks tunnistamisest, kui kolmanda riigi fondivalitseja klientidel on nõudeid selle fondivalitseja vastu või kui see kahjustaks fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huve.

§ 41.  Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmine

 (1) Kolmanda riigi fondivalitseja, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb Finantsinspektsioonilt piiriüleste teenuste osutamise loa muutmist.

 (2) Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmiseks esitab kolmanda riigi fondivalitseja Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (3) Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 16–18 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 42.  Lepinguriigi fondivalitseja piiriüleste teenuste osutamine Eestis

 (1) Lepinguriigi fondivalitseja, kes soovib osutada piiriüleseid teenuseid Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi Eestis osutatavate teenuste kohta;
 2) lepinguriigis fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike ja klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus;
 3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt investeerimisfondide direktiivis sätestatule, ning selgitused fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta, kui fondivalitseja kavatseb valitseda Eestis asutatud eurofondi.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (2) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed, võib lepinguriigi fondivalitseja alustada piiriüleste teenuste osutamist Eestis.

 (3) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib teha eelnimetatud andmete saamisest arvates kahe kuu jooksul otsuse, kus määrab tingimused, millele vastavalt lepinguriigi fondivalitseja peab oma teenuseid, sealhulgas portfellihaldus-, nõustamis- ja depooteenuseid osutama. Otsusest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata lepinguriigi fondivalitsejat.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatustest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsust või teha eelnimetatud otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.

 (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos ametlikult kinnitatud eestikeelse tõlkega.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 421.  Lepinguriigi fondivalitseja poolt Eestis asutatud eurofondi valitsemine

 (1) Lepinguriigi fondivalitseja, kes soovib valitseda Eestis asutatud eurofondi, esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) depooleping ja selle lisad;
 2) teave käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–4 ja 6–11 nimetatud tegevustega seotud ülesannete edasiandmise kohta.

 (2) Kui fondivalitseja juba valitseb Eestis asutatud eurofondi, ei tule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente esitada, kui fondivalitseja on need Finantsinspektsioonile varem esitanud.

 (3) Finantsinspektsioon võib küsida teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt selgitusi ja lisateavet seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentidega ning fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetava eurofondi liigist tulenevate piirangutega.

 (4) Finantsinspektsioon võib teha otsuse, millega keelatakse teise lepinguriigi fondivalitsejal Eestis asutatud eurofondi valitsemine, kui:
 1) fondivalitseja ei täida käesoleva seaduse § 34 lõigetes 6–8 fondivalitseja suhtes kehtestatud nõudeid;
 2) fondivalitsejal puudub tegevusluba sellise eurofondi valitsemiseks, mille kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid on esitatud;
 3) fondivalitseja esitatud andmed ja dokumendid ei ole täielikud või piisavad.

 (5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist konsulteerib Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega.

 (6) Lepinguriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis asutatud eurofondi, teeb Finantsinspektsioonile teatavaks iga olulise muudatuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes ja dokumentides.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

5. jagu Fondivalitseja aktsiad ja aktsionärid 

§ 43.  Aktsiad

 (1) Fondivalitseja aktsiad on vabalt võõrandatavad.

 (2) [Kehtetu - RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 44.  Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded

  Fondivalitsejas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning fondivalitseja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks (edaspidi käesolevas jaos isik):
 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab fondivalitseja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
 2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab fondivalitseja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud nõuetele;
 3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada fondivalitseja korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;
 4) kes on võimeline tagama, et fondivalitseja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks fondivalitseja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;
 5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll fondivalitseja üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 45.  Osaluse omandamisest teavitamine

 (1) Isik, kes kavatseb omandada olulise osaluse fondivalitsejas või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti fondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

 (2) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel fondivalitsejas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi fondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui fondivalitseja muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud teavitama pärast fondivalitseja üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurendamisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

 (3) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning §-s 461 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 46.  Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed

 (1) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
 2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
 3) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri ning andmed igale omanikule või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta;
 4) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;
 5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;
 6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel fondivalitseja juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
 7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
 8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla fondivalitseja juht;
 9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud;
 11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
 13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
 14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721;
 15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721;
 16) fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud;
 17) ülevaade fondivalitsejas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (11) Rahandusminister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (12) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (2) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, esitatakse Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele ning nendega seonduvalt hiljem esitatud andmetele ja dokumentidele lisatakse omandaja poolt allkirjastatud kinnitus esitatud andmete ja dokumentide õigsuse kohta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (4) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (5) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 461.  Menetlus ja menetlustähtajad

 (1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 44 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 45 lõikes 3 sätestatud teate esitamisest arvates.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.

 (3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõude esitamise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

 (4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

 (5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:
 1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
 2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või
 3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.

 (7) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 47.  Osaluse omandamise tingimused

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 461 ja § 48 lõikes 1 sätestatust.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 48.  Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:
 1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuetele;
 2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 4) fondivalitseja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (2) Finantsinspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (4) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes fondivalitsejas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks fondivalitseja on, fondivalitsejas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolu. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha, olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (5) Kui omandaja või isik, kes omab fondivalitsejas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks fondivalitseja on, on teises lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka fondivalitsejale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 49.  Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

 (1) Olulise osaluse omandamise või selle suurendamise tehingu tulemusel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
 1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
 2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse;
 3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni teavitatud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 45 ja 46;
 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, fondivalitseja aktsionäri või nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (4) Kui teostati tehingust, millega fondivalitseja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamisest.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 50.  Olulise osaluse muutumisest teavitamine

 (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse fondivalitsejas, või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist fondivalitseja üle, peab ta sellest Finantsinspektsiooni ette teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tagajärjel või tehingu tulemusena kontrolli fondivalitseja üle või fondivalitsejas olulise osaluse või tema oluline osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul teavitab isik pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (3) Fondivalitseja on käesoleva seaduse §-s 45 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

 (4) Fondivalitseja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli fondivalitsejas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

6. jagu Fondivalitseja juhtimine 

§ 51.  Nõuded juhtidele

 (1) Fondivalitseja juhtidel peab olema oma kohustuste täitmiseks vajalik haridus, teadmised ja kogemused ning laitmatu ärialane maine.

 (2) Fondivalitseja juhiks ei või olla isik:
 1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud fondi, fondivalitseja, väärtpaberituru kutselise osalise, kindlustusandja, krediidiasutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise riigi- või järelevalveasutuse algatusel;
 2) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
 3) kellel on ärikeeld;
 4) kelle varasem tegevus viimase kümne aasta jooksul on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama fondivalitseja tegevust selliselt, et fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

 (3) Fondivalitseja juhatuses peab olema vähemalt kaks liiget.

 (4) Fondivalitseja juhatuse liikmetel peab olema kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus.

 (5) Fondivalitseja juhid ning töötajad on kohustatud tegutsema nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes fondivalitseja ning tema valitsetavate fondide, fondide aktsionäride ja osakuomanike ning teiste klientide huvidest.

 (6) Fondivalitseja juhid peavad tagama, et fondivalitseja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja raporteerimise protseduurid, mis on fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 52.  [Kehtetu - RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 53.  Juhi tagasikutsumine

 (1) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda fondivalitsejalt juhi tagasikutsumist, kui:
 1) juht ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 2) juht on rikkunud käesoleva seaduse või muude tema ametialase tegevusega seotud õigusaktide nõudeid;
 3) tema valimiseks või määramiseks on esitatud eksitavaid, puudulikke või valeandmeid või -dokumente;
 4) juhi tegevus fondivalitseja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama fondivalitseja juhtimist selliselt, et fondi, fondi aktsionäride ja osakuomanike, klientide ja võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud.

 (2) Kui fondivalitseja ei ole täielikult või ettenähtud tähtajal täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu kaudu või tunnistada fondivalitseja tegevusluba kehtetuks.

 (3) Tagasikutsutud nõukogu liikme asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni, fondivalitseja juhatuse või nõukogu või aktsionäri nõudel. Kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt.

§ 54.  Juhtide ja töötajate tegevuspiirangud

 (1) Fondivalitseja juhatuse liige ei või olla teise fondivalitseja, krediidiasutuse, kindlustusandja, makseasutuse, e-raha asutuse või investeerimisühingu juhatuse liige või töötaja.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

 (2) Fondivalitseja juhatuse liige võib olla juhatuse liige või töötaja selle fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (21) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja juhiks ega töötajaks ei või olla isik, kelle ameti- või töökoht kohustusliku pensionifondi depositooriumis on seotud selle pensionifondi osas depooteenuse osutamisega või kelle muu tegevus põhjustab huvide konflikti tema kohustuste täitmisega fondivalitsejas.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (3) [Kehtetu - RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (4) Kohustuslike pensionifondide valitsemise tegevusluba omava fondivalitseja juht ega töötaja ei või olla Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja juhatuse liige ega töötaja.

§ 55.  Fondijuht

 (1) Fondivalitseja juhatus määrab iga tema valitsetava fondi juhiks isiku (edaspidi fondijuht), kelle ülesanne on koordineerida selle fondi vara investeerimist ja muid fondi valitsemisega seotud tegevusi ning jälgida, et fondi valitsetaks vastavalt õigusaktides ja lepingulise fondi tingimustes või valitsemislepingus sätestatule.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (2) Isik võib olla fondivalitseja valitsetava mitme fondi fondijuht. Fondivalitseja nõusolekul võib fondijuht töötada muus äriühingus või asutuses või osutada kolmandale isikule investeerimis- või muid teenuseid üksnes juhul, kui puudub huvide konflikt fondijuhi ja fondi aktsionäride või osakuomanike või fondivalitseja klientide vahel.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (3) Fondijuht peab tegutsema fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike parimates huvides.

 (4) Fondijuht vastutab fondivalitseja ees oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest, kui tema kohustuste rikkumise tagajärjel tekitati kahju fondile, fondi aktsionäridele või osakuomanikele.

§ 56.  Nõuded fondijuhile

 (1) Fondijuhil peavad olema kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus, ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused ning laitmatu ärialane maine.

 (2) Fondijuhiks ei või olla isik, kes ei vasta käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud nõuetele.

 (3) [Kehtetu - RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (4) Kohustusliku pensionifondi fondijuhiks võib olla üksnes isik, kes on viimase viie aasta jooksul vähemalt ühe aasta tegutsenud fondijuhina või vähemalt kolm aastat olnud tegev väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel.

§ 561.  Pensionifondi ja muu avaliku fondi fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamine

 (1) Pensionifondi või muu avaliku fondi fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad:
 1) olema selged, läbipaistvad ja kooskõlas usaldusväärse ning tõhusa riskide juhtimise põhimõtetega ja fondivalitseja valitsetavate fondide investeerimispoliitikaga;
 2) lähtuma fondivalitseja äristrateegiast ja väärtustest, arvestades fondivalitseja ja tema poolt valitsetavate fondide majandustulemusi ning fondi osakuomanike või aktsionäride ja muude klientide õigustatud huve;
 3) lähtuma fondivalitseja pikaajalistest eesmärkidest ja võtma arvesse suutlikkust toime tulla väliskeskkonna muutustega.

 (2) Fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi tulemustasu) määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse.

 (3) Fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale tulemustasu määramisel ning väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist:
 1) põhitöö- ja tulemustasu osakaal peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme või töötaja ülesannetega;
 2) põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata.

 (4) Kui kohustusliku pensionifondi juhatuse liikmele või töötajale, kellel on otsustuspädevus seoses kohustusliku pensionifondi investeeringute tegemisega, makstakse tulemustasu või tema tasustamine sõltub osaliselt või täielikult tema poolt tehtavatest investeerimisotsustest selle kohustusliku pensionifondi suhtes, peab selline tasustamine tuginema vähemalt viimase kolme aasta fondi tootlusele.

 (5) Fondivalitseja juhatuse liikme lepingus või töölepingus tuleb ette näha fondivalitseja õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist. Fondivalitseja võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui:
 1) fondivalitseja üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
 2) fondivalitseja juhatuse liige või töötaja ei täida tulemuskriteeriume või
 3) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

 (6) Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale tulemustasu maksmine.

 (7) Riskijuhtide või riskijuhtimist teostavate juhatuse liikmete või töötajate tasustamise põhimõtted peavad tagama nende sõltumatuse ja objektiivsuse riskijuhtimisega seotud ülesannete täitmisel.

 (8) Fondivalitseja peab oma majandusaasta aruandes avalikustama viimase majandusaasta kohta juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted ning nende rakendamist iseloomustava teabe järgmisel kujul:
 1) tasustamise põhimõtete olulised tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja nende täitmise kohta;
 2) põhjendused tulemustasude ja lahkumishüvitiste maksmise ning muude töötulemustel põhinevate rahaliste või oluliste mitterahaliste soodustuste võimaldamise kohta.

 (9) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 57 lõikes 3 käsitatakse fondivalitseja töötajana fondijuhti või muud isikut, kellel on otsustuspädevus seoses fondi investeeringute tegemisega.

 (10) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka fondivalitseja juhatuse liikmetele makstavaid tasusid.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 562.  Nõuded aktuaarile

  Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja aktuaar peab vastama kindlustustegevuse seaduse § 53 lõikes 2 kehtestatud nõuetele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 57.  Fondivalitseja sise-eeskirjad

 (1) Fondivalitseja kehtestab juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad, mis peavad tagama fondivalitseja ning selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavuse õigusaktidele ja fondivalitseja juhtorganite otsustele, samuti fondi vara investeerimise vastavalt fondi tingimustele või põhikirjale ning investeerimisteenuste õigus- ja korrapärase osutamise.

 (2) Fondivalitseja peab hindama regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning korrigeerima sise-eeskirju nii, et oleks tagatud fondi aktsionäride ja osakuomanike ning muude klientide huvide parim kaitse.

 (3) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks:
 1) fondivalitseja sisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;
 2) töötajate valikukriteeriumid, töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramisel, fondi arvel väärtpaberitega kauplemisel, fondivalitsejale kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning riskide hindamisel;
 3) fondivalitseja huvide ning fondivalitseja juhtide ja töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise kord, sealhulgas huvide konfliktide vältimise kord konsolideerimisgrupi sees, kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi;
 4) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;
 5) investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamise kord, sealhulgas kava investeerimisteenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks ning ajaliselt määratud ja määramata piirangud tehingute tegemisel;
 6) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 7) pensionifondi või muu avaliku fondi fondivalitseja juhatuse liikmete ning töötajate tasustamise alused ja nende kujunemise põhimõtted, sealhulgas tulemustasude maksmise alused ja meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduuri.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (4) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja sise-eeskirjadega määratakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule kindlaks ka riskide juhtimise põhimõtted ja protseduurid ning tehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutuspõhimõtted ja -metoodika.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 58.  Sisekontroll

 (1) Fondivalitseja peab rakendama piisavalt sisekontrolli meetmeid, mis hõlmavad fondivalitseja kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid.

 (11) Fondivalitsejale, kes osutab investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuseid, kohaldatakse lisaks väärtpaberituru seaduse §-des 83 ja 831 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Fondivalitseja nõukogu määrab sõltumatu töötaja või töötajad või sõlmib siseaudiitori funktsioonide täitmiseks lepingu audiitoriga (edaspidi siseaudiitor), kes peab vastama käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning ei või töötada fondijuhina ega täita muid ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.

 (3) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida fondivalitseja ja selle juhtide ning töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjadele, fondivalitseja sõlmitud lepingutele ning heale tavale. Lisaks eelnimetatule peab siseaudiitor vähemalt kord aastas kontrollima ning hindama pensionifondi või muu avaliku fondi fondivalitsejas kehtestatud tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (4) Fondivalitseja tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet fondivalitseja juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

 (5) Siseaudiitor on kohustatud talle fondivalitseja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õiguserikkumisele või fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama fondivalitseja nõukogule ja juhatusele, depositooriumile ning Finantsinspektsioonile.

§ 581.  Täiendavad nõuded eurofondi fondivalitseja sisekontrollile

 (1) Eurofondi fondivalitseja sisekontrolli süsteemi kuulub vähemalt vastavuskontrolli funktsioon ja käesolevas lõikes sätestatud juhul siseauditi funktsioon. Eurofondi fondivalitseja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu vastavuskontrolli ning sõltumatu siseauditi funktsiooni täitmiseks, kui see on eurofondi fondivalitseja äritegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades vajalik ja proportsionaalne.

 (2) Sõltumatu vastavuskontrolli täitmiseks peab eurofondi fondivalitseja sise-eeskirjadega kehtestama tegevuspõhimõtted ja reeglid käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks seoses eurofondi valitsemisega (edaspidi tegevuspõhimõtted). Tegevuspõhimõtete kehtestamisel tuleb arvestada eurofondi fondivalitseja äritegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuspõhimõtted peavad Finantsinspektsioonil võimaldama efektiivselt täita järelevalveülesandeid.

 (4) Eurofondi fondivalitseja näeb ette vastavuskontrolli funktsiooni, mida peab pidevalt ja tulemuslikult täitma sõltumatu vastavuskontrolli teostaja, kes:
 1) teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete järgimisel ning eurofondi fondivalitseja kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning hindab neid regulaarselt;
 2) nõustab eurofondi valitsemise eest vastutavaid tegevisikuid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes;
 3) esitab eurofondi fondivalitseja juhtidele regulaarseid aruandeid.

 (5) Eurofondi fondivalitseja juhatus peab tagama vastavuskontrolli teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused ning juurdepääsu kogu vastavuskontrolli funktsiooni täitmiseks vajalikule teabele, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet eurofondi fondivalitseja juhtidelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

 (6) Vastavuskontrolli teostaja peab talle eurofondi fondivalitseja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumisele või osakuomanike huvide kahjustamisele, edastama eurofondi fondivalitseja juhtidele, depositooriumile ja Finantsinspektsioonile.

 (7) Vastavuskontrolli teostaja ei tohi tegeleda teenuste osutamisega ega tegevusega, mille üle ta järelevalvet teostab, ning tema tasustamise alused ja kord ei tohi ohustada tema objektiivsust. Käesolevas lõikes sätestatud tingimusi ei pea järgima, kui eurofondi fondivalitseja suudab tõendada, et arvestades tema äritegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet, ei ole nimetatud kohustus proportsionaalne ning et vastavuskontrolli ülesannete täitmine on ka ilma kõnealuseid kohustusi täitmata tegelikkuses tulemuslik.

 (8) Siseauditi funktsiooni olemasolul määrab eurofondi fondivalitseja sise-eeskirjadega siseauditi funktsiooni täitmise korra. Eurofondi fondivalitseja siseaudiitori peamised ülesanded on:
 1) kehtestada siseauditi kava eurofondi fondivalitseja protsesside ja süsteemide, sealhulgas sisekontrolli süsteemi asjakohasuse ja tulemuslikkuse uurimiseks ja hindamiseks ning seda rakendada;
 2) esitada soovitusi, mis tuginevad käesoleva lõike punkti 1 kohaselt tehtud siseauditi tulemustele, ja kontrollida nende soovituste täitmist;
 3) esitada eurofondi fondivalitseja juhtidele regulaarseid aruandeid.

 (9) Tegevisik käesoleva paragrahvi tähenduses on:
 1) eurofondi fondivalitseja juhatuse liige, tegevjuht või muu isik, kes täidab samaväärset juhtimisfunktsiooni;
 2) eurofondi fondivalitseja töötaja või muu füüsiline isik, kes allub eurofondi fondivalitseja kontrollile ja on seotud fondi valitsemise teenuse osutamisega;
 3) muu füüsiline isik, kes fondi valitsemise ülesannete edasiandmise lepingu alusel osutab eurofondi fondivalitsejale asjakohaseid teenuseid;
 4) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud füüsiline isik, kelle pädevuses on teises lepinguriigis äriühinguna asutatud eurofondi juhtimisfunktsiooni täitmine või kes on seotud fondi valitsemisega, kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis asutatud eurofondi.

 (10) Fondivalitseja juhtidele tuleb esitada regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord aastas, kirjalik aruanne käesolevas paragrahvis nimetatud vastavuskontrolli ja siseauditi valdkonna kohta. Aruandest peab selguma, kas puuduste esinemise korral aruandes käsitletud valdkonnas on võetud asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 582.  Eurofondi fondivalitseja riskijuhtimine

 (1) Eurofondi fondivalitsejal tuleb määrata sõltumatu riskijuhtimise teostaja, kui see on eurofondi fondivalitseja äritegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades vajalik ja proportsionaalne.

 (2) Riskijuhtimise teostajal on järgmised ülesanded:
 1) rakendada käesoleva seaduse § 248 lõikes 1 nimetatud riskijuhtimise reegleid ning riskide mõõtmise ja juhtimise protseduure;
 2) tagada eurofondi vastavus riskipiirangute süsteemile, sealhulgas avatud riskipositsiooni ja vastaspoole riski hindamise nõuete täitmine;
 3) nõustada fondivalitseja juhatust seoses eurofondi riskiprofiili kindlaksmääramisega;
 4) vaadata üle börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse arvutamise kord ja vajaduse korral seda tõhustada;
 5) esitada fondivalitseja juhtidele regulaarsed aruanded.

 (3) Riskijuhtimise teostaja esitab vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 5 fondivalitseja juhtidele regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord aastas, kirjaliku aruande järgmiste näitajate kohta:
 1) eurofondi riskitaseme vastavus eurofondi riskiprofiilile;
 2) eurofondi vastavus riskipiirangute süsteemile;
 3) riskide mõõtmise ja juhtimise protseduuride asjakohasus ja tulemuslikkus ning tuvastatud puuduste kõrvaldamine;
 4) eurofondi riskiprofiili ja riskipiirangute süsteemi tegelik või arvatav ületamine, et tagada asjakohaste meetmete viivitamatu rakendamine.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruandest peab selguma, kas puuduste esinemise korral aruandes käsitletud valdkonnas on võetud asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.

 (5) Kui eurofondi fondivalitsejal ei ole sõltumatut riskijuhtimise teostajat määratud, peab fondivalitseja suutma tõendada, et huvide konflikti vältimiseks on rakendatud meetmeid, mis võimaldavad riskijuhtimise sõltumatut teostamist, ja fondivalitseja riskijuhtimise reeglid ning eurofondi riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurid vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning neid rakendatakse pidevalt ja tulemuslikult.

 (6) Fondivalitseja juhatus tagab riskijuhtimise teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused ning juurdepääsu kogu riskijuhtimise teostamiseks vajalikule teabele, sealhulgas õiguse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

 (7) Vastaspoole risk ehk krediidirisk käesoleva seaduse tähenduses on risk saada kahju sellest, et eurofondi arvel tehtava tehingu teine pool rikub oma kohustust enne tehingu rahalise kohustuse täielikku täitmist.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

7. jagu Fondivalitseja ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, lõpetamine ja pankrot 

§ 59.  Fondivalitseja ümberkujundamine

  Fondi valitsevat aktsiaseltsi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks.

§ 60.  Fondivalitseja jagunemine

  Fondivalitseja jagunemine on keelatud.

§ 61.  Fondivalitseja ühinemine

 (1) Fondivalitseja ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

 (2) Fondivalitseja võib ühineda üksnes lepinguriigi õiguse alusel asutatud fondivalitsejaga. Fondivalitseja ühinemine uue äriühingu asutamise teel ei ole lubatud.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

 (3) Fondivalitsejate ühinemiseks on vaja Finantsinspektsiooni luba (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).

§ 62.  Ühinemisleping ja ühinemisaruanne

 (1) Fondivalitseja ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Ühinemislepingus võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud ühinemisloa andmist.

 (2) Fondivalitsejatevahelise ühinemislepingu sõlmimisest peab teavitama Finantsinspektsiooni kümne päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist.

 (3) Fondivalitsejate ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne, mida peab kontrollima audiitor.
[RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]

 (4) Audiitori aruandes antakse hinnang aktsiate vahetussuhtele ja selle määramisele ning arvamus selle kohta, kas ühendav fondivalitseja vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuetele.

§ 63.  Ühinemisluba

 (1) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav fondivalitseja või ühinevad fondivalitsejad ühiselt Finantsinspektsioonile vastava avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) ühinemisleping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri;
 2) ühinemisaruanne;
 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav;
[RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]
 4) audiitori aruanne;
 5) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele vastav äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta;
 6) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 6 ja 10 nimetatud andmed ja dokumendid;
 7) käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele vastav fondivalitseja sise-eeskirjade projekt.

 (2) Kui ühinemine toob kaasa fondide tingimuste muutmise, esitab ühendav fondivalitseja ka käesoleva seaduse §-s 117 nimetatud andmed ja dokumendid.

§ 64.  Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus

 (1) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas taotlejate poolt fondide valitsemise võimalused vastavad ning ühendav fondivalitseja vastab seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

 (3) Kui ühinemisel taotleti ka fondi tingimuste muutmist, teeb Finantsinspektsioon koos ühinemisloa andmise otsusega otsuse fondi tingimuste muutmise registreerimise kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 118 sätestatule.

 (4) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon pärast otsuse tegemist viivitamata teatavaks ühendavale fondivalitsejale või ühinevatele fondivalitsejatele.

 (5) Finantsinspektsioon otsustab ühendatava fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamise vastavalt käesoleva seaduse §-s 21 sätestatule üheaegselt ühinemisloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus jõustub mitte varem kui ühinemise kande äriregistrisse kandmise päeval.

 (6) Finantsinspektsioon avalikustab ühinemisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval käesoleva seaduse §-s 295 ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras.

§ 65.  Ühinemisloa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
 1) ühendava fondivalitseja juhid ei vasta seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 2) ühinemise tagajärjel rikutaks käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud investeerimispiiranguid;
 3) ühendava fondivalitseja finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 4) ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;
 5) ühendava fondivalitseja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist:
 6) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huve.

§ 66.  Ühinemisest teavitamine

 (1) Ühinevad fondivalitsejad peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud veebilehel (edaspidi fondivalitseja veebileht).

 (2) Avalduse ühinemise kandmiseks äriregistrisse esitab fondivalitseja viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemisteate avaldamist.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

§ 67.  Fondivalitseja lõpetamine

 (1) Fondivalitseja üldkoosolek võib enda lõpetamise otsuse teha vaid pärast kõigi tema valitsetavate fondide lõpetamist või nende valitsemise üleandmist.

 (2) Selle fondivalitseja lõpetamine, kes valitseb kohustuslikke pensionifonde, võib toimuda üksnes Finantsinspektsiooni loal.

 (3) Pensionifondivalitseja lõpetamise loa saamiseks esitab pensionifondivalitseja Finantsinspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
 1) pensionifondivalitseja üldkoosoleku otsus fondivalitseja lõpetamise loa taotlemise kohta;
 2) pensionifondivalitseja hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema valitsetud või valitsetavate pensionifondide osakuomanike huvidele.

 (4) Pensionifondivalitseja lõpetamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas pensionifondivalitseja lõpetamine vastab tema valitsetud või valitsetavate pensionifondide osakuomanike huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (5) Otsuse pensionifondivalitseja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist.

 (6) Finantsinspektsioon võib keelduda pensionifondivalitseja lõpetamise loa andmisest, kui pensionifondivalitseja lõpetamine on vastuolus tema valitsetud või valitsetavate pensionifondide osakuomanike huvidega.

 (7) Otsuse pensionifondivalitseja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata pensionifondivalitsejatele teatavaks.

 (8) Finantsinspektsioon avalikustab pensionifondivalitseja lõpetamise loa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval käesoleva seaduse §-s 295 ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras.

§ 68.  Fondivalitseja pankrot

 (1) Fondi vara ei kuulu fondivalitseja pankrotivara hulka ja selle arvel ei saa rahuldada fondivalitseja võlausaldajate nõudeid. Kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti, kuuluvad fondivalitseja pankrotivara hulka fondivalitseja omandis olevad fondi aktsiad või osakud.

 (2) Pensionifondivalitseja pankrotimenetluse võib algatada üksnes Finantsinspektsiooni või likvideerijate avalduse alusel.

 (3) Finantsinspektsioon esitab pensionifondivalitseja suhtes pankrotiavalduse juhul, kui pensionifondivalitseja varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Finantsinspektsioon esitab käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja suhtes pankrotiavalduse ka juhul, kui pensionifondivalitseja ja tema valitsetava tööandja pensionifondi varast ei jätku pensionifondi tehniliste eraldiste ja finantskohustuste katteks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (4) Pensionifondivalitseja suhtes pankrotihoiatust ei esitata.

 (5) Pensionifondivalitseja pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus kolme tööpäeva jooksul, arvates pankrotiavalduse esitamisest.

 (6) Fondivalitseja pankroti korral rahuldatakse tema valitsetavate pensionifondide osakuomanike nõuded fondivalitseja vastu esimeses järgus pärast pandiga tagatud nõudeid.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut kohaldatakse viie aasta jooksul pärast pensionifondi valitsemise üleminekut.

 (8) Pensionifondivalitseja omandis olevad tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osakud ei kuulu pankrotivara hulka.

 (9) Pensionifondivalitseja võib taotleda tema omandis olevate tema valitsetava või valitsetud kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud korras või osakute kustutamist §-s 84 sätestatud korras üksnes juhul, kui 18 kuu jooksul pärast kohustusliku pensionifondi valitsemise üleminekut ei ole ilmnenud kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolusid.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud osakute tagasivõtmisel saadud raha kuulub pensionifondivalitseja pankrotivara hulka.

8. jagu Nõuded fondivalitseja tegevusele 

§ 69.  Fondivalitseja tegevus

 (1) Fondivalitseja tegevus peab vastama õigusaktidele, fondivalitseja põhikirjale ning tema valitsetava fondi tingimustele ja valitsemislepingule.

 (2) Fondivalitsejal on vastavalt fondi tingimustele ja valitsemislepingule õigus fondi vara käsutada ja vallata ning muud sellest tulenevad õigused.

 (3) Fondivalitseja teeb lepingulise fondi varaga tehinguid oma nimel ja kõigi osakuomanike ühisel arvel (edaspidi lepingulise fondi arvel) ning aktsiaseltsina asutatud fondi varaga fondi nimel ja arvel või vastavalt valitsemislepingule oma nimel ja fondi arvel.

§ 70.  Fondivalitseja kohustused

 (1) Fondivalitseja on kohustatud:
 1) vastama õigusaktidest ning valitsemislepingust tulenevatele nõuetele ning oma tegevustes üles näitama piisavat asjatundlikkust, ausust, täpsust ja hoolikust, et tagada tema valitsetava fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike ja klientide parimate huvide kaitse ning finantsturgude ja muude turgude usaldusväärne ja korrapärane toimimine;
 2) tagama oma tegevuseks vajalike protseduuride kehtestamise ja rakendamise ning fondide valitsemiseks vajalike vahendite olemasolu ja nende efektiivse kasutamise;
 3) vältima tehinguid, millest tulenevad fondivalitseja huvid on vastuolus tema valitsetava fondi ja kliendi huvidega (huvide konflikt) ning vältimatu huvide konflikti puhul tegutsema fondi ja kliendi huvidest lähtuvalt;
 4) hoolitsema selle eest, et fondivalitseja ja tema kliendi või fondivalitseja ja fondi või fondivalitseja klientide ja fondivalitseja valitsetavate fondide vahelisi huvide konflikte välditaks või need oleksid võimalikult väiksed;
 5) kohtlema fondi osakuomanikke võrdsete tingimuste esinemise korral võrdselt, sealhulgas jagama neile võrdsetel alustel teavet ja muid dokumente. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustused kehtivad ka fondi aktsionäride suhtes.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (2) Fondivalitseja vastutab fondile, osakuomanikele või aktsiaseltsina asutatud fondile oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest.

 (3) Fondivalitsejal on õigus ja kohustus esitada oma nimel osakuomanike või fondi nõuded depositooriumi või kolmandate isikute vastu, kui nimetatud nõuete esitamata jätmine toob fondile või osakuomanikele kaasa või võib kaasa tuua olulise kahju tekkimise. Fondivalitseja ei ole kohustatud esitama nimetatud nõudeid, kui fond või osakuomanikud on nõuded juba esitanud.

 (4) Fondivalitseja peab fondi vara investeerimisel:
 1) hankima piisavat teavet vara kohta, mida ta fondi arvel kavatseb omandada või on omandanud;
 2) jälgima selle emitendi finantsmajanduslikku olukorda, kelle väärtpabereid ta fondi arvel kavatseb omandada või on omandanud;
 3) hankima piisavat teavet selle isiku maksejõulisuse kohta, kellega fondi arvel tehinguid tehakse.

 (5) Seoses eurofondi valitsemisega fondivalitseja organisatsioonilisele ülesehitusele ja sisemistele protseduurireeglitele, huvide konfliktide maandamisele ja vältimisele, riskide juhtimisele ning eurofondi varaga tehingute tegemisele esitatavad täpsemad nõuded kehtestab rahandusminister määrusega.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

§ 701.  Eurofondi fondivalitseja juhtide täiendavad kohustused

 (1) Eurofondi fondivalitseja juhid peavad tagama kontrolli selle üle, et fondivalitseja, juhatuse ja töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning fondivalitseja sise-eeskirjade ja protseduurireeglitega.

 (2) Eurofondi fondivalitseja juhatusel on järgmised kohustused:
 1) kinnitada investeerimisotsuste tegemise sisekord ja see regulaarselt üle vaadata, et tagada investeerimisotsuste vastavus eurofondi üldisele investeerimispoliitikale;
 2) regulaarselt kontrollida, et eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud üldist investeerimispoliitikat ja iga eurofondi riskipiiranguid rakendatakse nõuetekohaselt, sealhulgas juhul, kui riskijuhtimine on edasi antud kolmandale isikule;
 3) tagada vastavuskontrolli funktsiooni määramine ja selle tõhus rakendamine, sealhulgas juhul, kui vastavuskontrolli funktsiooni teostamine on edasi antud kolmandale isikule;
 4) kinnitada riskijuhtimise reeglid ning riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurid ja eurofondi riskipiirangute süsteem, millest tulenevad sobivad piirangud kõikidele võimalikele olulistele riskidele, ja need regulaarselt üle vaadata;
 5) regulaarselt kontrollida käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks kehtestatud iga poliitika, korra ja meetme tõhusust ning rakendada puuduste kõrvaldamiseks vajalikke meetmeid.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks tuleb fondivalitseja juhatusele esitada regulaarselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud investeerimisotsuste tegemise sisekorra rakendamise aruanded.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet fondivalitseja nõukogu.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 702.  Eurofondi fondivalitseja tegevisiku isiklik tehing

 (1) Eurofondi fondivalitseja peab sise-eeskirjadega määrama käesoleva seaduse § 581 lõikes 9 nimetatud tegevisiku (edaspidi käesolevas paragrahvis tegevisik) isiklike tehingute tegemise korra ja tagama eurofondi osakuomanike huvide kaitse.

 (2) Eurofondi fondivalitseja on kohustatud kehtestama sise-eeskirjadega korra, mille eesmärk on järgmiste tehingute vältimine juhul, kui vastava tegevusega on seotud mõni tegevisik, kelle puhul võib tekkida huvide konflikt või kellel on juurdepääs siseteabele väärtpaberituru seaduse tähenduses või osakuomanikega seonduvale konfidentsiaalsele teabele:
 1) isikliku tehingu tegemine, kui see on väärtpaberituru seaduse § 1886 kohaselt keelatud või tehinguga kaasneb konfidentsiaalse teabe mitteõiguspärane avalikustamine või kui see on vastuolus või võib vastuollu sattuda käesolevast seadusest või väärtpaberituru seadusest tulenevate fondivalitseja kohustustega;
 2) isikliku tehingu tegemisega kaasneb kolmandale isikule väärtpaberitehingu tegemiseks soovituse andmine või selleks ajendamine, mis ei ole seotud tegevisiku tavapärase tööülesande täitmise või investeerimisteenuse osutamisega, ning kui sellisele tegevusele kohaldataks käesoleva lõike punktis 1, väärtpaberituru seaduse § 825 lõike 5 punktis 1 või 2 sätestatut või sellega muul viisil väärkasutatakse täitmiseks võetud korraldustega seotud teavet;
 3) teabe või arvamuse avaldamine kolmandale isikule muul viisil kui tööülesande täitmise või teenuse osutamise lepinguga seotud tegevuse käigus, kui tegevisik teab või võib mõistlikult eeldada, et selle tulemusena teeb kolmas isik väärtpaberitehingu, mille suhtes kohaldataks käesoleva lõike punktis 1 või väärtpaberituru seaduse § 825 lõike 5 punktis 1 või 2 sätestatut, et sellega kaasneks täitmiseks võetud korraldustega seotud teabe väärkasutamine muul viisil või et kolmas isik annaks sellise tehingu sõlmimiseks soovituse või ajendaks muud isikut selleks.

 (3) Fondivalitseja on kohustatud asjakohaste meetmetega tagama, et:
 1) iga tegevisik oleks teadlik käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud korrast ja seal sisalduvatest isiklike tehingute tegemise piirangutest;
 2) rakenduks süsteem, mille alusel fondivalitsejat teavitatakse viivitamata tegevisiku poolt tehtud isiklikust tehingust või mis võimaldab fondivalitsejal sellise tehingu kindlaks teha;
 3) säilitatakse kõik andmed isiklike tehingute toimumise, sealhulgas nende lubamise ja keelamise kohta. Nimetatud andmete kohta tuleb pidada eraldi registrit.

 (4) Fondivalitseja ülesannete edasiandmisel kolmandale isikule tagab fondivalitseja, et kolmas isik säilitab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud andmed ja esitab need viivitamata fondivalitsejale viimase nõudmisel.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 ei kohaldata järgmiste isiklike tehingute puhul:
 1) isiklikud tehingud, mis on tehtud väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise raames, kui tehingule ei eelne sellega seonduvat teabevahetust väärtpaberiportfelli valitseja ja tegevisiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse;
 2) isiklikud tehingud eurofondi või muu investeerimisfondi aktsiate või osakutega juhul, kui Finantsinspektsioon või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus teostab fondi üle järelevalvet ja sellele fondile kohaldatakse eurofondiga samaväärseid riskide hajutamise nõudeid varade investeerimise suhtes ning tegevisik ja mis tahes muu isik, kelle arvel tehing tehakse, ei ole nimetatud fondi juhtimisega seotud.

 (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud isikliku tehingu tegemine on tegevisiku poolt või tema jaoks väärtpaberitehingu tegemine käesoleva seaduse § 762 lõike 3 tähenduses.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 703.  Eurofondi fondivalitsejas huvide konflikti maandamine ja vältimine

 (1) Eurofondi fondivalitseja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ning rakendab neid, et maandada või vältida eurofondi valitsemisel fondivalitseja sisest huvide konflikti, huvide konflikti fondivalitseja ja tema üle kontrolli teostava isiku vahel, eurofondide ja osakuomanike omavahelisi ning osakuomanike ja fondivalitseja muude klientide omavahelisi huvide konflikte ja nende kahjulikku mõju eurofondi osakuomanike huvidele.

 (2) Fondivalitsejal tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud huvide konflikti tuvastamisel võtta arvesse fondivalitseja kohustusi seoses eurofondi valitsemisega, samuti fondivalitseja muude klientide huve ja fondivalitseja huve ning juhul, kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi, ka kõiki asjaolusid, millest fondivalitseja on või peaks olema teadlik juhul, kui selle konsolideerimisgrupi teiste liikmete struktuurist või äritegevusest võib tuleneda huvide konflikt.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed peavad vastama käesoleva seaduse § 761 lõikes 1, lõike 3 punktides 1–4 ning lõigetes 5 ja 6 nimetatud tingimustele ning arvesse võtma seda, kas fondivalitseja, tegevisik või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik saab eurofondiga mitteseotud isikult osakuomanikule osutatava teenusega seoses rahana, kaubana või teenusena hüvesid, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu.

 (4) Kui käesoleva seaduse § 761 lõikes 6 nimetatud ühe või enama protseduuri või meetme rakendamine ei taga eurofondi fondivalitseja sõltumatuse nõutavat taset, tuleb fondivalitsejal rakendada selle saavutamiseks alternatiivseid või täiendavaid protseduure ja meetmeid.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed ei taga eurofondi või selle osakuomanike huvide kahjustamise riski vältimist, tuleb sellest viivitamata teavitada fondivalitseja juhatust, et tagada eurofondi ja selle osakuomanike parimates huvides tegutsemiseks vajalike otsuste tegemine.

 (6) Fondivalitseja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul osakuomanikke püsival andmekandjal ja põhjendab huvide kahjustamise kohta vastuvõetud otsust.

 (7) Fondivalitseja peab selliste tekkinud ja tekkida võivate huvide konfliktide kohta, millega kaasneb osakuomanike huve kahjustada võiv oluline risk, ja nendega seotud täpsemate asjaolude kohta registrit ning ajakohastab seda regulaarselt.

 (8) Käesolevas paragrahvis ja selle alusel kehtestatud meetmetes käsitatakse tegevisikuna käesoleva seaduse § 581 lõikes 9 nimetatud isikut.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 71.  Fondivalitseja kohustused investeerimisteenuste osutamisel

 (1) Fondivalitseja võib väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel kliendi vara investeerida enda valitsetavasse fondi üksnes ulatuses, milles klient on fondivalitsejale kirjalikult vastava õiguse andnud.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (2) Fondivalitsejale, kes osutab investeerimis- ja investeerimis-kõrvalteenuseid, kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-des 811, 821, 823, 824, 826, 827 ja 828, § 85 punktides 1–12, §-des 852, 853, 86, 87, 871, 873–876, 88, 8813, 891 ja 90 ning väärtpaberituru seaduse VI osas sätestatut ning nende sätete täpsustamiseks kehtestatud õigusakte.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 72.  Varade lahusus

 (1) Fondivalitseja peab fondi vara valitsema lahus fondivalitseja enda varast, teiste tema valitsetavate fondide varadest ja muudest varakogumitest.

 (2) Fondi varasse kuulub ka vara, mis omandatakse fondi varasse kuuluva õiguse alusel või fondi varal põhineva tehinguga või saadakse hüvitusena fondi varasse kuuluva asja või õiguse eest.

 (3) Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teenuste osutamisel kohaldatakse fondivalitsejale väärtpaberituru seaduse §-s 88 kliendi varade hoidmise ja kaitse kohta sätestatut.

§ 73.  Fondivalitseja ülesannete edasiandmine

 (1) Fondivalitsejal on oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud tegevusi edasi anda kolmandale isikule (edaspidi ülesannete edasiandmine), kui:
 1) ülesannete edasiandmine ei kahjusta fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huve;
 2) ülesannete edasiandmine ei takista fondivalitseja tegevust ja tema ülesannete täitmist vajalikul tasemel;
 3) ülesannete edasiandmine ei takista fondivalitseja ja depositooriumi üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
 4) ülesannete edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus fondivalitseja ei tegele reaalselt fondi valitsemisega;
 5) kolmandal isikul, kellele ülesanded edasi antakse, on ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ning ta on võimeline neid ülesandeid täitma;
 6) fondivalitsejal on õigus anda kolmandale isikule, kellele fondivalitseja ülesanded on edasi antud, lisajuhtnööre ja kontrollida kolmanda isiku tegevust, mis on seotud fondi valitsemisega;
 7) on täidetud muud käesolevast seadusest tulenevad nõuded.

 (2) Fondivalitseja võib ülesandeid edasi anda ka sellisele välisriigi fondivalitsejale, investeerimisühingule või krediidiasutusele, kellel ei ole Eestis asutatud filiaali või kes ei osuta Eestis piiriüleseid teenuseid.

 (3) Fondivalitseja võib kolmandale isikule edasi anda üksnes selliseid käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 loetletud tegevusi, mille edasiandmine on lubatud fondivalitseja valitsetava fondi tingimuste või valitsemislepingu kohaselt.

 (4) Fondivalitseja teavitab fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmisest viivitamata Finantsinspektsiooni, esitades ülesannete edasiandmise lepingu ärakirja.

 (5) Ülesannete edasiandmine kolmandale isikule ei vabasta fondivalitsejat ja depositooriumi vastutusest seoses fondi valitsemisega.

§ 74.  Fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmise erisused

 (1) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 sätestatud fondi vara investeerimist fondivalitseja poolt määratud ulatuses võib kolmandale isikule edasi anda üksnes juhul, kui edasiandmine on kooskõlas fondivalitseja määratud investeerimispoliitikaga ja fondivalitseja poolt tehtud otsustega sellise poliitika rakendamise kohta.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (2) Fondi vara investeerimist võib edasi anda üksnes fondivalitsejale, krediidiasutusele või investeerimisühingule, kellel on tegevusluba väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 nimetatud teenuse osutamiseks. Fondi vara investeerimist võib edasi anda ka välisriigis asutatud fondivalitsejale, krediidiasutusele või investeerimisühingule, kellel on vastavalt oma tegevusloale õigus osutada väärtpaberiportfelli valitsemise teenust.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Fondi vara investeerimist ei või edasi anda selle fondi depositooriumile ega sellisele kolmandale isikule, kelle puhul võib ilmneda huvide konflikt kolmanda isiku ja fondivalitseja, fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike vahel.

 (4) Osakute väljalaske ja tagasivõtmise korraldamise võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele edasi anda ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

 (5) Lepingulise fondi osakute registri pidamise võib edasi anda üksnes vastavalt käesoleva seaduse 4. peatüki 3. jaos sätestatule.

§ 75.  Fondivalitseja ülesannete edasiandmise lõppemine

 (1) Fondivalitsejal peab olema õigus kolmanda isikuga sõlmitud fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmise leping lõpetada igal ajal.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse konkreetsele isikule kõigi fondide või mõne fondi valitsemisega seotud ülesande edasiandmise lõpetamist või kõigi fondivalitseja poolt kolmandate isikutega sõlmitud ülesannete edasiandmise lepingute lõpetamist.

 (3) Finantsinspektsioon võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse, kui:
 1) kolmandal isikul puudub fondivalitseja ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon;
 2) rikutakse fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huve või on sellise rikkumise oht;
 3) rikutakse käesoleva seaduse §-des 73 või 74 nimetatud tingimusi;
 4) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel, kes teostab järelevalvet käesoleva seaduse § 74 lõikes 2 nimetatud isiku üle, ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks;
 5) kolmas isik, kellele fondivalitseja ülesanded on edasi antud, ei vasta nõuetele, mis on vajalikud talle üleantud ülesannete täitmiseks.

§ 76.  Pensionifondivalitseja tegevus

 (1) Fondivalitseja, kellele on antud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 4 sätestatud õigus valitseda kohustuslikke pensionifonde, on kohustatud valitsema kohustuslikku pensionifondi (edaspidi konservatiivne pensionifond), mille tingimuste kohaselt võib pensionifondi vara investeerida üksnes:
 1) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud väärtpaberitesse;
 2) krediidiasutuste hoiustesse;
 3) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 6 nimetatud tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on käesoleva lõike punktides 1, 2 või 4 nimetatud vara;
 4) fondidesse, mille vara võib investeerida üksnes käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud väärtpaberitesse või hoiustesse.

 (2) Lisaks konservatiivsele pensionifondile võib fondivalitseja valitseda kohustuslikku pensionifondi, mille tingimuste kohaselt on aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalne osakaal 25%, 50% või 75% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Kohustuslikke pensionifonde, mille tingimuste kohaselt on aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalne osakaal võrdne, võib fondivalitseja valitseda, kui nende pensionifondide tingimustes sätestatud piirangud üksikult või kogumis erinevad järgmiste tingimuste osas:
 1) käesoleva seaduse § 269 lõike 3 alusel sätestatud riigid on erinevad või nende suhtes sätestatud piirangud erinevad vähemalt 25% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest;
 2) kinnisasjadesse investeerimise piirang erineb vähemalt 10% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest;
 3) teiste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimise piirang erineb vähemalt 35% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata, kui nende kohustuslike pensionifondide, mille tingimuste kohaselt on aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalne osakaal võrdne, valitsemine on tingitud fondivalitsejate ühinemisest või kohustusliku pensionifondi valitsemise ülevõtmisest.

 (5) Aktsiatesse tehtud investeeringuteks käesoleva paragrahvi lõigete 2–4 tähenduses peetakse investeeringu täies ulatuses kõiki käesoleva seaduse § 271 lõikes 2 nimetatud investeeringuid.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 761.  Kohustusliku pensionifondi fondivalitsejas huvide konflikti maandamine ja vältimine

 (1) Fondivalitseja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ning rakendab neid, et maandada või vältida kohustusliku pensionifondi valitsemisel (edaspidi fondivalitsemise teenuse osutamine) fondivalitseja sisest huvide konflikti, fondivalitsejaga kontrollsuhet omava isiku huvide konflikti, osakuomanike omavahelisi ning osakuomanike ja fondivalitseja muude klientide omavahelisi huvide konflikte ja nende kahjulikku mõju osakuomanike huvidele. Nimetatud meetmed peavad võtma arvesse fondivalitseja suurust ja struktuuri ning äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust. Fondivalitseja kehtestab nimetatud protseduurid ja meetmed sise-eeskirjadega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud meetmed peavad hõlmama fondivalitseja sisese huvide konflikti puhul vähemalt fondivalitseja juhte ja fondivalitseja neid töötajaid, kes on seotud kohustusliku pensionifondi valitsemisega (edaspidi tegevisik), ning juhul, kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi, peab ta lisaks võtma arvesse kõiki asjaolusid, millest fondivalitseja on või peaks olema teadlik juhul, kui selle konsolideerimisgrupi teiste liikmete struktuurist või äritegevusest võib tuleneda huvide konflikt.

 (3) Fondivalitseja peab fondivalitsemise teenuse osutamisest tulenevate osakuomaniku huve kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlaksmääramisel miinimumnõuetena arvesse võtma seda, kas tegevisik või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik on fondivalitsemise teenuse osutamisel või muul põhjusel järgmises olukorras:
 1) on tõenäoline, et fondivalitseja, tegevisik või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik saab osakuomaniku arvel rahalist kasu või väldib varalist kahju;
 2) fondivalitseja, tegevisiku või fondivalitsejaga kontrollsuhtes oleva isiku huvid osakuomanikule osutatud teenuse või fondi nimel tehtud tehingu tulemuse puhul erinevad osakuomaniku huvidest;
 3) fondivalitsejal, tegevisikul või fondivalitsejaga kontrollsuhtes oleval isikul on rahaline või muu motiiv eelistada osakuomaniku huvidele mõne teise tema poolt valitsetava fondi osakuomanike, teiste klientide või klientide rühma huve;
 4) fondivalitseja, tegevisik või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik on tegev osakuomanikuga samas ärivaldkonnas;
 5) fondivalitseja, tegevisik või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik saab fondiga mitteseotud isikult osakuomanikule osutatava teenusega seoses rahana või kaubana hüvesid, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu ja mis ei ole käesoleva seaduse § 151 lõigete 6 ja 7 kohaselt lubatud.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed ei taga osakuomaniku huvide kahjustamise riski vältimist, avalikustab fondivalitseja kohustusliku pensionifondi prospektis konfliktide üldise laadi ja võimalusel konflikti allika.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestatud huvide konflikti vältimise meetmetega määratakse:
 1) fondivalitseja või tema nimel osutatava iga teenusega seotud asjaolud, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt või mis toovad kaasa osakuomanike huvide kahjustamise olulise riski;
 2) protseduurid ning meetmed, mida tuleb rakendada huvide konflikti lahendamiseks.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud protseduurid ja meetmed peavad tagama, et isikud, kes on seotud äritegevusega, millega kaasneb käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud huvide konflikt, teostavad äritegevust sellisel viisil, mis on osakuomaniku huvide kahjustamise riski maksimaalselt maandav. Nimetatud protseduurid ja meetmed peavad hõlmama järgnevast loetelust seda, mis on fondivalitseja nõutava sõltumatuse taseme tagamiseks vajalik ja asjakohane:
 1) protseduurid, millega välditakse või kontrollitakse teabevahetust tegevisikute vahel, kes on seotud sellise tegevusega, millega kaasneb huvide konflikti risk, kui nimetatud teabe vahetamine võib kahjustada osakuomanike huve;
 2) eraldi kontroll isikute üle, kelle põhiülesannete hulka kuulub fondi nimel tehingute tegemine või fondiga seotud teenuste osutamine, kelle huvid võivad konflikti sattuda või kes muul moel esindavad erinevaid huve, mis võivad konflikti sattuda, sealhulgas fondivalitseja huvidega;
 3) meetmed, mis kõrvaldavad mis tahes seose erinevate tegevustega hõlmatud tegevisikute tasustamise ja nende poolt fondivalitsejale või fondile tekitatud tulude vahel, kui nimetatud tegevustega seoses võib tekkida huvide konflikt, sealhulgas kui sellega seatakse ohtu fondi investeerimispoliitika realiseerumine;
 4) protseduurid, millega takistatakse või piiratakse mis tahes isikut avaldamast ebakohast mõju sellele, millisel viisil tegevisik fondivalitsemise teenust osutab;
 5) protseduurid, millega takistatakse või kontrollitakse tegevisiku samaaegset või järjestikust tegutsemist eraldiseisvate fondide valitsemisteenuste osutamisel, kui selline tegutsemine võib kahjustada huvide konfliktidest tulenevate riskide nõuetekohast juhtimist.

 (7) Fondivalitseja peab selliste tekkinud ja tekkida võivate huvide konfliktide kohta, millega kaasneb osakuomanike huve kahjustada võiv oluline risk, ja nendega seotud täpsemate asjaolude kohta registrit ning ajakohastab seda regulaarselt.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 762.  Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja juhi, töötaja ja muu seotud isiku isiklik tehing

 (1) Fondivalitseja peab sise-eeskirjadega määrama temaga seotud isikute isiklike väärtpaberitehingute tegemise korra ja tagama kohustusliku pensionifondi osakuomanike huvide kaitse.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seotud isikuteks on tegevisik ning tema abikaasa, ülalpeetav laps, võõraslaps, kasulaps ning isik, kellel on tehingu tegemise päevaks olnud tegevisikuga ühine majapidamine vähemalt ühe aasta jooksul (edaspidi käesolevas paragrahvis lähedane).

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikliku tehingu tegemine on tegevisiku poolt või tema jaoks väärtpaberiga tehingu tegemine, kui:
 1) tegevisik tehingu tegemisel tegutseb väljaspool oma tavapäraseid tööülesandeid või ametivolitusi;
 2) tehing tehti tegevisiku või tema lähedase arvel;
 3) tehing tehti isiku arvel, kellel on tegevisikuga märkimisväärne seos;
 4) tehing tehti isiku arvel, kellel on tegevisikuga selline lepinguline õigussuhe, kus tegevisikul on tehingu tegemise tulemusega seoses muud olulised huvid kui kauplemise eest saadav teenus- või vahendustasu.

 (4) Fondivalitseja on kohustatud kehtestama sise-eeskirjadega korra, mille eesmärk on selliste tehingute vältimine, millega on seotud mõni tegevisik, kelle puhul võib tekkida huvide konflikt seoses kohustusliku pensionifondi valitsemisega või kellel on juurdepääs siseteabele väärtpaberituru seaduse tähenduses või osakuomanikega seonduvale konfidentsiaalsele teabele.

 (5) Fondivalitseja on kohustatud asjakohaste meetmetega tagama, et:
 1) iga tegevisik oleks teadlik käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korrast ja seal sisalduvatest piirangutest isiklike tehingute tegemisel;
 2) rakenduks süsteem, mille alusel fondivalitsejat teavitatakse viivitamata tegevisiku poolt tehtud isiklikust tehingust või mis võimaldab fondivalitsejal endal nimetatud tehingu kindlaks teha;
 3) säilitatakse kõik andmed isiklike tehingute toimumise, sealhulgas nende lubamise ja keelamise kohta. Nimetatud andmete kohta tuleb pidada eraldi registrit.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 77.  Valitsemisõiguse lõppemine

 (1) Fondivalitseja õigus fondi valitseda lõpeb:
 1) lepingulise fondi valitsemise üleandmisega käesoleva seaduse §-des 155–160 sätestatud korras;
 2) fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega;
 3) fondivalitseja sundlõpetamisega;
 4) fondivalitseja pankroti väljakuulutamisega või tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisega vara puudumise tõttu pankrotimenetluse kulutuste katteks.

 (2) Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse, millega lõpetatakse fondivalitseja õigus fondi valitseda, kui:
 1) lepingulise fondi vara puhasväärtus on kuue kuu möödumisel fondi registreerimisest väiksem kui 400 000 eurot;
 2) fondivalitseja ei ole käesoleva seaduse § 145 lõikes 8 kehtestatud tähtajaks kõrvaldanud osakute väljalaske peatamise aluseks olnud asjaolusid;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
 3) fondivalitseja ei ole käesoleva seaduse § 145 lõikes 8 kehtestatud tähtajaks kõrvaldanud osakute tagasivõtmise peatamise aluseks olnud asjaolusid või fondivalitseja on korduvalt peatanud lepingulise fondi osakute tagasivõtmise ning selline peatamine kahjustab osakuomanike õigustatud huve;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
 4) lepingulisel fondil ei ole depositooriumi;
 5) fondi valitsemine selle fondivalitseja poolt ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 6) see on vajalik fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huvi tõttu;
 7) muudel seaduses, valitsemislepingus, fondi tingimustes või põhikirjas ettenähtud juhtudel.

9. jagu Fondivalitseja osalus fondis 

§ 78.  Fondivalitseja poolt osakute omamine

 (1) Fondivalitseja võib omada tema valitsetava fondi osakuid või aktsiaid.

 (2) Fondivalitseja peab omama vähemalt 1% iga tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osakutest.

 (3) Alates kohustusliku pensionifondi moodustamisest peab fondivalitseja kolme aasta jooksul omama vähemalt 2% selle pensionifondi osakutest.

 (4) [Kehtetu - RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (5) Fondivalitsejale või pensionifondi valitsejana tegutsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute osakaalu määramiseks käesoleva jao tähenduses jagatakse sellele isikule kuuluvate osakute arv Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja poolt registreeritud selle fondi osakute arvuga.

 (6) Fondivalitsejale ei või kuuluda nende pensionifondide osakuid, mida ta ei valitse.

§ 79.  Osakute omamise erisused

 (1) Käesoleva seaduse §-s 78 sätestatut ei kohaldata:
 1) kohustusliku pensionifondi suhtes kolme kuu jooksul pärast selle pensionifondi valitsemise ülevõtmist fondivalitseja poolt;
 2) Finantsinspektsiooni määratud tingimustel kuue kuu jooksul pärast osakute tagasivõtmist kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 21 sätestatud juhul.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaega võib Finantsinspektsioon pikendada tema määratud tingimustel kuni 18 kuuni.

§ 80.  Täiendavate osakute omandamise kohustus

 (1) Seaduses sätestatud juhtudel peab fondivalitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arv olema suurem käesoleva seaduse §-des 78 ja 79 sätestatud arvust.

 (2) Ettekirjutuse täiendavate osakute omandamise ja selle tingimuste kohta teeb fondivalitsejale Finantsinspektsioon.

§ 81.  Osakute omandamine ja tagasivõtmine

 (1) Fondivalitseja poolt lepingulise fondi osakute omandamine (edaspidi käesolevas jaos osakute omandamine) või talle kuuluvate lepingulise fondi osakute tagasivõtmine (edaspidi käesolevas jaos osakute tagasivõtmine) toimub käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning vastava fondi tingimustes sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Fondivalitseja teatab Finantsinspektsioonile osakute omandamise või tagasivõtmise kavatsusest vähemalt kümme päeva enne osakute omandamist või tagasivõtmist. Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed:
 1) fondi nimetus;
 2) fondi aktivate turuväärtus ja vara puhasväärtus;
 3) väljalastud ja tagasivõtmata osakute arv;
 4) fondivalitsejale kuuluvate osakute arv ja nende osakaal;
 5) osakute arv, mida kavatsetakse omandada või tagasi võtta;
 6) osakute omandamise või tagasivõtmise päev (edaspidi käesolevas jaos tehingupäev).

 (3) Osakute omandamise või tagasivõtmise tehingu toimumisest teatab fondivalitseja Finantsinspektsioonile hiljemalt kümnendal päeval pärast tehingu toimumist. Teates märgitakse vähemalt:
 1) fondivalitseja poolt omandatud või tagasivõetud osakute arv;
 2) tehingupäev;
 3) fondi osakute arv tehingupäeval;
 4) osaku puhasväärtus tehingupäeval ning tehingupäevale eelnenud ja järgnenud tööpäeval.

 (4) Finantsinspektsiooni teavitamine käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole vajalik avatud fondi puhul, samuti juhul, kui kohustusliku pensionifondi osakud omandatakse või võetakse tagasi Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel käesoleva seaduse § 80 lõike 2 või kogumispensionide seaduse §-des 32–35 sätestatu kohaselt.

 (5) Käesolevas jaos fondivalitseja suhtes sätestatut kohaldatakse osakute tagasivõtmise osas ka isikule, kes enam ei valitse fondi, mille osakute tagasivõtmist ta nõuab.

§ 82.  Osakute omandamise või tagasivõtmise keelamise alused

 (1) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata osakute omandamise või määrata omandatavate osakute maksimaalse arvu, kui:
 1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) osakute omandamise tulemusena kuuluks fondivalitsejale rohkem kui 5% fondi osakutest;
 3) osakute omandamine on vastuolus teiste osakuomanike õigustatud huvidega.

 (2) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata osakute tagasivõtmise või määrata tagasivõetavate osakute maksimaalse arvu, kui:
 1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) Finantsinspektsioon on teinud fondivalitsejale ettekirjutuse ja see on jäetud tähtpäevaks täitmata;
 3) fondivalitseja on tagatisfondi seaduse § 67 lõike 2 alusel kvartaliosamakse tasumise edasi lükanud;
 4) osakute tagasivõtmine ei vastaks muul põhjusel teiste osakuomanike parimatele huvidele;
 5) fondivalitsejale kuuluvate pensionifondi osakute arv jääks osakute tagasivõtmisel väiksemaks käesoleva seaduse §-des 78–80 sätestatud arvust;
 6) kohustusliku pensionifondi osakute fondiemissioonist ei ole veel möödunud 12 kuud;
 7) võetakse tagasi sellise isiku osakuid, kelle valitsetud pensionifondi valitsemise õigus on antud üle teisele fondivalitsejale ja üleandmisest on möödunud vähem kui kuus kuud;
 8) võetakse tagasi sellise isiku osakuid, kelle valitsetud pensionifondi valitsemise õigus on läinud üle pensionifondi depositooriumile – kuni pensionifondi valitsemise õiguse üleandmiseni teisele fondivalitsejale või pensionifondi likvideerimiseni.

§ 83.  Osakute omandamine või tagasivõtmine Finantsinspektsiooni nõudel

  Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda:
 1) fondi osakute tagasivõtmist, kui fondivalitsejale kuulub rohkem kui 5% selle fondi osakutest;
 2) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui fondivalitsejale kuuluvate osakute arv tema valitsetavas kohustuslikus pensionifondis ei vasta käesoleva seaduse §-des 78 ja 79 sätestatule;
 3) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui see on vajalik kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks või kui see on muul põhjusel vajalik osakuomanike huvide kaitseks;
 4) pensionifondi valitsenud isikule kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmist, kui selle pensionifondi valitsemise õiguse üleminekust on möödunud rohkem kui üheksa kuud.

§ 84.  Kohustusliku pensionifondi fondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamine pensionifondi likvideerimisel

 (1) Pärast kohustusliku pensionifondi likvideerimise lõpetamist on fondivalitsejal või fondivalitsejana tegutsenud isikul õigus taotleda Finantsinspektsioonilt nõusolekut temale kuuluvate osakute puhasväärtusele vastava summa väljamaksmiseks ja osakute registrist kustutamiseks.

 (2) Finantsinspektsiooni poolt nõusoleku andmisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 82 sätestatut. Finantsinspektsioon teeb nõusoleku andmise või selle andmisest keeldumise viivitamata teatavaks ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

 (3) Finantsinspektsioon keeldub kõigi või osa fondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamisest, kui ilmneb mõni kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud asjaolu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul rakendatakse kogumispensionide seaduse §-des 32–35 sätestatud kahju hüvitamise korda.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (5) Fondivalitseja esitab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale avalduse talle kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arvule vastava summa väljamaksmiseks ja osakute kustutamiseks osakute registrist, lisades Finantsinspektsiooni nõusoleku osakute kustutamiseks. Avalduse alusel kannab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kustutatavate osakute eest raha üle fondivalitsejale.

10. jagu Fondivalitseja usaldatavusnõuded 

§ 85.  Aktsiakapital

 (1) Fondivalitseja aktsiakapital peab olema vähemalt 125 000 eurot.

 (2) Fondivalitseja aktsiakapital peab olema vähemalt:
 1) 730 000 eurot, kui ta valitseb käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetamata vabatahtlikku pensionifondi;
 2) 3 000 000 eurot, kui ta valitseb kohustuslikku pensionifondi või käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (3) Kohustusliku pensionifondi ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemise õigust omava fondivalitseja aktsiakapitali suurendamisele ja vähendamisele kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-s 57 ning § 58 lõigetes 1 ja 2 kindlustusandja aktsiakapitali kohta sätestatut.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 86.  Fondivalitseja omavahendid

 (1) Fondivalitseja omavahendid koosnevad esimese ja teise taseme omavahenditest, millest on tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mahaarvamised.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

 (2) [Kehtetu - RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

 (3) Omavahenditest tehakse järgmised mahaarvamised:
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]
 1) olulised osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded ja muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu;
 2) olulisest osalusest väiksemad osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes ja allutatud nõuded ning muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu, kui kõikide selliste osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10% fondivalitseja omavahenditest;
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]
 3) osalused kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, mis on suuremad kui 20% äriühingu aktsia- või osakapitalist või häälte arvust, ning kindlustustegevuse seaduse §-s 68 sätestatud tingimustele vastavad allutatud nõuded, määramata tähtajaga väärtpaberid või muudest instrumentidest tulenevad nõuded, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud kindlustusandjate, edasikindlustusandjate ning kindlustusvaldusettevõtjate omavahendite koosseisu.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mahaarvamised võib jätta Finantsinspektsiooni loal tegemata, kui:
 1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 3 nimetatud osalused, allutatud nõuded ja muud instrumendid teises krediidi- ja finantseerimisasutuses, kindlustusandjas, edasikindlustusandjas ning kindlustusvaldusettevõtjas on omandatud ajutiselt seoses selle äriühingu äritegevuse ümberkorraldamisega või selle päästmiseks mõeldud finantsabitehinguga;
 2) [kehtetu - RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
 3) osalused või muud kapitali iseloomuga investeeringud on sellistes krediidiasutustes, finantseerimisasutustes, kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ja kindlustusvaldusettevõtjates, mis koos fondivalitsejaga alluvad konsolideeritud järelevalvele või mis koos fondivalitsejaga moodustavad ühiselt järelevalvatava finantskonglomeraadi;
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
 4) osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse on kindlustusandjas, edasikindlustusandjas ja kindlustusvaldusettevõtjas ning nimetatud äriühingute ja investeerimisühingu üle teostatakse konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet nende kui krediidiasutuste seaduse tähenduses finantskonglomeraadi üle.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

 (32) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud esimese ja teise taseme omavahenditele ning allutatud nõuetele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-des 97–992 ja 1001 ning § 102 lõigetes 1–8, 12 ja 14 sätestatut.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (41) Väärtpaberituru seaduse § 102 lõigetes 6–11 sätestatud piirmäärasid rakendatakse enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mahaarvamiste tegemist.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

 (5) Fondivalitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni ning esitama oma selgituse, kui tema neto-omavahendid on vähenenud:
 1) rohkem kui 5% võrra;
 2) käesoleva seaduse §-s 87 kehtestatud minimaalsuurusest allapoole.

 (6) Kui fondivalitseja neto-omavahendid on väiksemad käesoleva seaduse § 87 lõikes 1 sätestatud minimaalsuurusest, võib Finantsinspektsioon määrata tähtaja neto-omavahendite kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetega.

 (7) Kui fondivalitseja kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, peab ta järgima krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatut.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 87.  Neto-omavahendite minimaalsuurus

 (1) Fondivalitseja neto-omavahendite summa peab olema mõlema järgmise näitajaga võrdne või neist suurem:
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
 1) käesoleva seaduse § 85 lõigetes 1 ja 2 sätestatud aktsiakapitali minimaalsuurus;
 2) 25% suurune osa fondivalitseja püsivatest üldkuludest.

 (2) Kui fondivalitseja valitsetavate fondide ning fondide, mille valitsemise õiguse ta on edasi andnud, vara turuväärtus ületab 250 000 000 eurot, peab fondivalitseja omama täiendavaid omavahendeid 0,02% ulatuses summast, mille võrra valitsetavate fondide vara turuväärtus ületab 250 000 000 eurot (edaspidi täiendavad omavahendid).
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (3) Finantsinspektsiooni loal võib fondivalitseja täiendavate omavahendite nõude kuni 50% ulatuses katta krediidiasutuse või kindlustusandja väljastatud vastavas suuruses garantiiga. Garantii väljastanud krediidiasutus või kindlustusandja peab olema lepinguriigi krediidiasutus või kindlustusandja või muu krediidiasutus või kindlustusandja tingimusel, et garantii väljastaja on kohustatud Finantsinspektsiooni hinnangul järgima vähemalt samaväärseid usaldatavusnõudeid, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse õigusaktides.

 (4) Käesoleva seaduse § 85 lõigetes 1 ja 2 sätestatud aktsiakapitali minimaalsuurus ning täiendavate neto-omavahendite summa kokku ei pea olema suurem kui 10 000 000 eurot.

 (5) Fondivalitseja neto-omavahendite ning püsivate üldkulude arvutamise ja neto-omavahendite aruandluse kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 88.  Fondivalitseja püsivad üldkulud

 (1) Püsivate üldkulude arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne.

 (2) Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku alusel võib püsivate üldkulude arvutamisel maha arvata ka ühekordsed, aruandeaasta erakorralistest asjaoludest tingitult püsivate kulude hulka kuuluvad kulud.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus pärast majandusaasta aruande kinnitamist nõuda neto-omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel aluseks võetud püsivate üldkulude suuruse korrigeerimist juhul, kui fondivalitseja äritegevuses on toimunud olulisi muudatusi.

 (4) Tegevust alustava või vähem kui aasta tegutsenud fondivalitseja püsivate üldkulude katteks ettenähtud neto-omavahendite minimaalsuurus arvutatakse käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaanis planeeritud püsivate üldkulude alusel.

§ 89.  Pensionifondi fondivalitseja omavahendite erisused

 (1) Lisaks käesoleva seaduse § 87 lõigetes 1 ja 2 sätestatule peavad pensionifondi valitseva fondivalitseja neto-omavahendid moodustama vähemalt 2% tema valitsetavate pensionifondide vara turuväärtusest, kui käesoleva paragrahvi lõikest 2 või 5 ei tulene teisiti.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (2) Lisaks käesoleva seaduse § 87 lõigetes 1 ja 2 sätestatule peavad niisuguse fondivalitseja, kelle valitsetavate pensionifondide vara turuväärtus on suurem kui 125 000 000 eurot, neto-omavahendid olema vähemalt 2 500 000 eurot ning 1% tema valitsetavate pensionifondide vara turuväärtuse osast, mis ületab 125 000 000 eurot.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (3) Pensionifondi valitsemise üleandmisel peab fondivalitseja, kellele pensionifondi valitsemine üle antakse, vastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele hiljemalt kuue kuu möödumisel valitsemisõiguse üleminekust.

 (4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuu võrra, kui tähtaja pikendamine on põhjendatud pensionifondivalitseja finantsseisundit ja tema valitsetavate pensionifondide investeeringute struktuuri arvestades ning tähtaja pikendamine vastab fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huvidele.

 (5) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi osakuomanike ees võetud kohustuste tagamiseks peavad nimetatud pensionifondi valitseval fondivalitsejal lisaks käesoleva seaduse § 87 lõigetes 1 ja 2 sätestatule olema vähemalt omavahendite miinimumi ja omavahendite normatiivi suuruses omavahendid.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (6) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja omavahendite miinimum on kolm miljonit eurot ning omavahendite normatiiv leitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 891.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (7) Pensionifondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile omavahendite normatiivi arvutuse koos majandusaasta aruandega ning muudel seaduses sätestatud juhtudel.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatut ei kohaldata fondivalitseja suhtes, kui tema valitsetava käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tootlus või väljamaksed osakuomanikele on garanteeritud sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva lepinguriigi tööandja poolt.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 891.  Pensionifondi fondivalitseja omavahendite normatiiv

 (1) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud pensionifondi valitseva fondivalitseja omavahendite normatiiv leitakse vastavalt fondivalitseja valitsetavate tööandja pensionifondide kohustustele käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5–7 alusel leitud komponentide summana.

 (2) Omavahendite normatiiv leitakse kahe alljärgneva komponendi summana:
 1) tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suurus, mida on esmalt korrutatud koefitsiendiga 0,04 ning seejärel koefitsiendiga, mis on leitud edasikindlustusandja osata tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suuruse ning tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suuruse suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,85;
 2) positiivse riskikapitaliga kohustuste korral riskikapitali suurus, mida on esmalt korrutatud koefitsiendiga 0,003 ning seejärel koefitsiendiga, mis on leitud edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,5.

 (3) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatust korrutatakse riskikapital kohustuste korral, mis katavad surmariski:
 1) kuni kolmeaastase kestusega positiivse riskikapitaliga kohustuste korral esmalt koefitsiendiga 0,001 ning seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,5;
 2) kolme- kuni viieaastase kestusega positiivse riskikapitaliga kohustuste korral esmalt koefitsiendiga 0,0015 ning seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,5.

 (4) Riskikapital käesoleva paragrahvi tähenduses on väljamaksmisele kuuluv summa, millest on lahutatud osakuomaniku ees võetud kohustustele vastav tehniliste eraldiste ja finantskohustuste summa.

 (5) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud elukindlustuse liigile, korrutatakse vastavate varade väärtus koefitsiendiga 0,01.

 (6) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud elukindlustuse liikidele, leitakse omavahendite normatiiv alljärgnevate komponentide summana:
 1) tehniliste eraldiste ja finantskohustuste summa kohustuste korral, mille puhul fondivalitseja kannab investeerimisriski, korrutatakse koefitsiendiga 0,04;
 2) tehniliste eraldiste ja finantskohustuste summa kohustuste korral, mille puhul fondivalitseja ei kanna investeerimisriski ja mille haldustasud on fikseeritud pikemaks perioodiks kui viieks aastaks, korrutatakse koefitsiendiga 0,01;
 3) fondivalitsejale tasutud komisjonitasu võrra vähendatud administratiivkulude summa kohustuste korral, mille puhul fondivalitseja ei kanna investeerimisriski ja mille haldustasud on fikseerimata pikemaks perioodiks kui viieks aastaks, korrutatakse koefitsiendiga 0,25;
 4) riskikapital kohustuste korral, mis katavad surmariski, korrutatakse esmalt koefitsiendiga 0,003 ning seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,5.

 (7) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 12 punktides 1 ja 2 nimetatud kahjukindlustuse liikidele, on omavahendite normatiiv käesoleva paragrahvi lõigete 8 ja 9 või 10 ja 11 alusel arvutatud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem.

 (8) Majandusaasta brutopreemiad või teenitud preemiate brutosumma, olenevalt sellest, kumb on suurem, summas kuni 50 miljonit eurot korrutatakse koefitsiendiga 0,18 ning seda ületav summa koefitsiendiga 0,16.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt saadud tulemused liidetakse ning korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja osa võrra vähendatud summa ja samal perioodil esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalväärtus on 0,5.

 (10) Eelmisel kolmel majandusaastal esinenud nõuete summa jagatakse kolmega ja korrutatakse summas kuni 35 miljonit eurot koefitsiendiga 0,26 ning seda ületav summa koefitsiendiga 0,23.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt saadud tulemused liidetakse ning korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja osa võrra vähendatud summa ja samal perioodil esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalväärtus on 0,5.

 (12) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel arvutatud omavahendite normatiiv on väiksem eelmisel aastal arvutatud omavahendite normatiivist, leitakse omavahendite normatiiv suurimana kahest väärtusest, millest esimene on käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel arvutatud omavahendite normatiiv ja teine eelmisel aastal arvutatud omavahendite normatiiv korrutatuna koefitsiendiga, mis saadakse majandusaasta lõpu edasikindlustusandja osa võrra vähendatud rahuldamata nõuete eraldise jagamisel eelmise majandusaasta lõpu edasikindlustusandja osa võrra vähendatud rahuldamata nõuete eraldisega. Nimetatud koefitsiendi maksimaalväärtus on 1.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 90.  Tähtaja pikendamise loa taotlemine

 (1) Fondivalitseja esitab käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 nimetatud loa taotlemiseks avalduse ning andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus), milles näidatakse põhjused, mis takistavad fondivalitsejat täitmast käesoleva seaduse § 89 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusi.

 (2) Käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 nimetatud loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas taotlus vastab osakuomanike ja potentsiaalsete investorite õigustatud huvidele ja on põhjendatud, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (3) Otsuse käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast avalduse saamist.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 sätestatud loa andmisest, kui tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud või kui see on vastuolus fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huvidega.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

§ 91.  [Kehtetu - RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

3. peatükk DEPOSITOORIUM 

§ 92.  Depositoorium

 (1) Fondil peab olema depositoorium, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

 (2) Depositoorium hoiab fondi vara ning täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid.

 (3) Depositooriumiks võib olla krediidiasutus, investeerimisühing või välisriigi krediidiasutus või investeerimisühing, kellel selle riigi õiguse kohaselt, kus ta on asutatud, on õigus osutada krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 või väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 1 nimetatud teenustega samaväärseid teenuseid.

 (4) Eurofondi ja pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes krediidiasutus.

 (5) Eurofondi depositoorium peab olema kantud aktsiaseltsina või filiaalina Eesti äriregistrisse.

 (6) Kohustusliku pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses nimetatud Eesti või välisriigi kontohaldurist krediidiasutus, kes on depoolepingu sõlmimisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt ühe aasta tegutsenud depositooriumina. Välisriigi krediidiasutus võib kohustuslikule pensionifondile osutada depooteenust üksnes Eestis asutatud filiaali kaudu.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (7) Lepingulisel riskikapitalifondil, lepingulisel kinnisvarafondil ja aktsiaseltsina asutatud fondil, kui need ei ole avalikud fondid, ei pea olema depositooriumi. Kui lepingulisel riskikapitalifondil, lepingulisel kinnisvarafondil või aktsiaseltsina asutatud fondil, mis ei ole avalik fond, on depositoorium, siis ei kohaldata sellele käesolevas seaduses depositooriumi ja depoolepingu suhtes sätestatut.

 (8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda depositooriumi kandmist aktsiaseltsi või filiaalina Eesti äriregistrisse või kohustada fondivalitsejat või aktsiaseltsina asutatud fondi depositooriumi vahetama, kui:
 1) välisriigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet depositooriumi üle;
 2) välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
 3) Finantsinspektsioonil ei ole võimalik jälgida depositooriumi suhtes käesolevas seaduses või muudes õigusaktides kehtestatud nõuete täitmist või see jälgimine on takistatud.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

§ 93.  Depooleping

 (1) Depooleping on lepingulise fondi fondivalitseja ja depositooriumi vahel või aktsiaseltsina asutatud fondi ja depositooriumi vahel sõlmitud leping, mille kohaselt fondi vara antakse depositooriumile hoiule ja depositoorium kohustub sellega tegema tehinguid vastavalt fondivalitseja korraldustele ja depoolepingus ettenähtud tingimustele.

 (2) Depoolepingus nähakse ette:
 1) lepingu kehtivusaeg;
 2) poolte õigused ja kohustused;
 3) arvelduste tegemise kord;
 4) depositooriumile makstava tasu suurus ja maksmise kord;
 5) depooteenuste osutamisel tehtud kulutuste katmise ulatus ja kord;
 6) poolte vastutus lepingu rikkumise eest;
 7) depositooriumi vastutus fondi vara või väärtpaberite hoidmisel kolmandate isikute juures;
 8) vaidluste lahendamise kord;
 9) lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused ja kord, sealhulgas vara säilitamise ja üleandmise tingimused pärast depoolepingu lõppemist;
 10) muud seadusega sätestatud või fondi tingimustest või põhikirjast tulenevad tingimused.

 (3) Depooleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.

§ 931.  Depoolepingu täiendavad tingimused

 (1) Kui Eestis asutatud eurofondi valitseb teise lepinguriigi fondivalitseja, tuleb depoolepingus lisaks käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 sätestatule esitada:
 1) kogu teave, mida tuleb eurofondi, fondivalitseja ja depositooriumi vahel vahetada seoses eurofondi osakute väljalaske ja tagasivõtmisega, ning depositooriumi vahetamisel teabe ja dokumentide üleandmise tingimused ja kord;
 2) depoolepingu pooltele kohaldatavad info ja dokumentidega seotud konfidentsiaalsusnõuded;
 3) teave depoolepingu poolte rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste täitmise ja vastutuse kohta;
 4) depoolepingule Eesti õiguse kohaldamine;
 5) teave, kas depoolepinguga on hõlmatud mitu eurofondi, ja nende loetelu.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule tuleb depositooriumi või fondivalitseja ülesannete edasiandmisel depoolepingus ette näha:
 1) kohustus esitada regulaarselt andmed kolmanda isiku kohta, kellele depositoorium või fondivalitseja on oma ülesandeid edasi andnud;
 2) kohustus esitada ühe depoolepingu poole taotlusel teisele poolele teave kolmanda isiku valiku kriteeriumide kohta ja meetmed, mida kohaldatakse kolmanda isiku tegevuse kontrollimiseks;
 3) kinnitus, et depositooriumi vastutust ei mõjuta eurofondi vara või väärtpaberite hoidmine kolmanda isiku juures.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud info ja dokumentide konfidentsiaalsusnõude kehtestamine ei tohi takistada Finantsinspektsiooni või fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse juurdepääsu dokumentidele ja teabele.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab depoolepingus sisalduma või tuleb depoolepingule lisada:
 1) depositooriumisse vara hoiule andmise ja vara hoidmise kord vastavalt vara liikidele;
 2) eurofondi tingimuste või prospekti muutmise kord, sealhulgas depositooriumi muudatustest teavitamise kord;
 3) depositooriumi poolt fondivalitsejale teabe edastamise kord, sealhulgas väärtpaberitega seotud õiguste teostamise kord ja fondivalitsejale eurofondi raamatupidamise aruandeid käsitlevale teabele õigeaegse ja asjakohase juurdepääsu tagamise kord;
 4) fondivalitseja poolt depositooriumile selle kohustuste täitmiseks vajalikule teabele juurdepääsu tagamise kord;
 5) depositooriumi poolt fondivalitseja tegevuse kontrollimise ja edastatud teabe kvaliteedi hindamise, sealhulgas kohapealse kontrolli läbiviimise kord;
 6) fondivalitseja poolt depositooriumi tegevuse ja kohustuste täitmise kontrollimise kord.

 (5) Iga käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud korra võib kokku leppida eraldi kirjaliku lepinguga.

 (6) Kui depoolepingu pooled lepivad kokku käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 alusel esitatava teabe edastamise tervikuna või osaliselt elektroonilises vormis, tuleb depoolepingus ette näha teabe säilimise tingimused.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 94.  Nõuded depositooriumile

 (1) Depositooriumi tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, finantsseisund, depositooriumi kohustuste täitmisega tegelevate töötajate pädevus ja kogemused ning tehnilised süsteemid ja vahendid peavad olema küllaldased, et tagada käesolevas seaduses, depoolepingus või kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 525 lõikes 3 nimetatud lepingus depositooriumile ettenähtud ülesannete täitmine.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (2) [Kehtetu - RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (3) Depositoorium peab tegutsema fondivalitsejast sõltumatult ja fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huvides.

 (4) Depositoorium täidab käesolevas seaduses või kogumispensionide seaduses sätestatud ülesandeid ka pärast depoolepingu lõppemist, kui depooleping lõpeb käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud asjaolude tõttu või muudel juhtudel, kui pärast depoolepingu lõppemist ei ole fondi varasid üle antud teisele depositooriumile. Depositooriumil on käesolevas lõikes nimetatud tegevuse eest õigus saada depoolepingus sätestatud tasu.

§ 95.  Depositooriumi tegevus

 (1) Depositoorium:
 1) hoiab fondi raha, väärtpabereid ja muud likviidset vara;
 2) korraldab fondi muu vara hoidmist, kui fondivalitseja ning depositoorium ei ole kokku leppinud teisiti;
 3) teostab fondi varaga arveldusi ja tehinguid ning peab selle kohta arvestust;
 4) hoolitseb, et osakute väljalase, tagasivõtmine, tühistamine, hüvitamine ja vahetamine toimuks vastavalt seaduses, selle alusel antud õigusaktides ja fondi tingimustes ettenähtud nõuetele;
 5) täidab fondivalitseja korraldusi niivõrd, kuivõrd depositooriumi teada ei ole need vastuolus käesoleva seaduse, muude õigusaktide, fondi tingimuste või põhikirjaga;
 6) täidab muid ülesandeid vastavalt käesolevale seadusele, muudele õigusaktidele ning depoolepingule.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule fondi depositoorium:
 1) hoolitseb, et avatud või avaliku lepingulise fondi vara ja osakute puhasväärtust arvutataks vastavalt seadusele, muudele õigusaktidele ning fondi tingimustele;
 2) jälgib, et käesoleva seaduse §-des 150–152 sätestatud väljamakseid avatud või avalikust lepingulisest fondist tehtaks ning fondi tulu arvel uute osakute väljalaskmine toimuks vastavalt käesolevale seadusele ja fondi tingimustele;
 3) hoolitseb, et kõik arveldused fondi vara võõrandamisel ja fondile vara omandamisel teostataks täies ulatuses ja selleks õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul, selle puudumisel aga ülekandeks tavapäraselt vajaliku tähtaja jooksul.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud depositooriumi kohustuste täitmiseks peab depositoorium jälgima, et fondivalitseja asjakohased protseduurid ning fondivalitseja sõlmitud lepingud oleksid kooskõlas seaduse ja fondi tingimuste või põhikirjaga. Depositoorium teostab perioodiliselt kontrolli, et tuvastada, kas fondivalitseja tegevus on kooskõlas seaduse ja fondi tingimustega või fondivalitseja kehtestatud protseduuridega.

 (4) Kinnise riskikapitalifondi ja kinnisvarafondi depositoorium ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 96.  Pensionifondi depositooriumi tegevus

 (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 95 sätestatule pensionifondi depositoorium:
 1) korraldab pensionifondi osakute tagasivõtmist kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimiseks;
 2) korraldab vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamist;
 3) korraldab koos Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaga kohustusliku pensionifondi osakute vahetamist;
 4) korraldab koos Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ja kindlustusandjaga kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimist;
 5) täidab muid õigusaktidest või lepingutest tulenevaid ülesandeid.

 (2) Depositoorium teatab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale iga tööpäeva alguseks kohustusliku pensionifondi osaku väljalaske- ja tagasivõtmishinna ning väljalaske- ja tagasivõtmistasu suuruse.

§ 97.  Depositooriumi õigused ja kohustused

 (1) Depositooriumil on õigus ja kohustus esitada oma nimel osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi nõuded fondivalitseja vastu, kui nende nõuete esitamine on otstarbekas. Depositoorium ei ole kohustatud nimetatud nõudeid esitama, kui osakuomanikud või aktsiaseltsina asutatud fond on nõuded juba esitanud.

 (2) Depositooriumil on õigus ja kohustus esitada oma nimel osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi nõuded kolmandate isikute vastu või vastuväide või vara aresti alt vabastamise taotlus, kui varast teostatakse sundtäitmist või vara on arestitud nõude katteks, mille eest fondi varaga ei vastutata.

 (3) Depositoorium võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuse eest fondivalitsejalt mõistlikku tasu ja sellega seotud kulutuste hüvitamist.

§ 98.  Depositooriumi ülesannete edasiandmine

 (1) Depositooriumil on õigus vastavalt depoolepingus ettenähtud korrale sõlmida fondi vara hoidmiseks, sellega arvelduste tegemiseks ja muude depositooriumi ülesannete edasiandmiseks lepinguid kolmandate isikutega. Depositoorium vastutab ülesannete edasiandmise korral vastavalt käesoleva seaduse §-s 103 sätestatule.

 (2) Depositoorium valib fondi vara või väärtpabereid hoidva kolmanda isiku vajaliku hoolsusega, et tagada selle kolmanda isiku usaldusväärsus. Depositoorium on enne ülesannete edasiandmist ning ka edaspidi kohustatud kontrollima, kas kolmanda isiku organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase ning finantsseisund on küllaldased tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks.

§ 99.  Arveldused fondi varaga

 (1) Tehinguid fondi varaga võib fondivalitseja teha üksnes depositooriumi vahendusel või depositooriumi eelneval nõusolekul. Fondi arvel, kuid fondivalitseja nimel omandatud või omandatava kinnisvaraga võib fondivalitseja teha tehinguid üksnes depositooriumi nõusolekul ning fondivalitseja on kohustatud hoolitsema selle eest, et vastav käsutuspiirang oleks kantud märkena kinnistusraamatusse. Märkes kajastatakse ka selle fondi nimi, mille arvel omandatud või omandatava kinnisasja suhtes käsutuspiirang kehtib.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Raha osakute väljalaskest ja fondi vara võõrandamisest, samuti dividendid, intressid ja muud rahalised vahendid laekuvad depositooriumi poolt avatud fondi arvelduskontole või -kontodele (edaspidi fondi arvelduskonto).

 (3) Väljamakseid fondi arvelduskontolt võib depositoorium teha ainult fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi korraldusel vastavalt seadusele, depoolepingule, valitsemislepingule ja fondi tingimustele või põhikirjale.

§ 100.  Varade lahusus

 (1) Depositoorium peab hoidma fondi vara, sealhulgas depositooriumis või krediidiasutuses arvelduskontol hoitavast rahast tulenevaid nõudeid, eraldi oma varast ja pidama fondi vara kohta eraldi arvestust.

 (2) Depositoorium võib hoida fondi vara oma nimel, kui selleks on fondivalitseja nõusolek ja on tagatud fondi vara kohta eraldi arvestuse pidamine.

 (3) Fondi vara ei kuulu depositooriumi pankrotivara hulka ja selle arvel ei saa rahuldada depositooriumi võlausaldajate nõudeid.

§ 101.  Depootasu ja kulutused

  Depositooriumil on õigus saada tasu käesoleva seaduse §-des 95 ja 96 nimetatud teenuste osutamise eest ja hüvitist nende teenuste osutamisel tehtud kulutuste eest vastavalt fondi tingimustele, depoolepingule või fondivalitseja korraldusele. Nimetatud korraldus ei ole nõutav, kui fondi valitseb depositoorium.

§ 102.  Teavitamise kohustus

  Kui fondivalitseja tegevus depositooriumile teadaolevatel andmetel on oluliselt vastuolus õigusaktidega, fondi tingimuste või põhikirjaga, depoolepingu või valitsemislepinguga, peab depositoorium sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, fondivalitseja nõukogu ja aktsiaseltsina asutatud fondi juhatust.

§ 103.  Depositooriumi vastutus

 (1) Depositoorium vastutab oma kohustuste rikkumise tagajärjel fondile, osakuomanikele või fondivalitsejale tekitatud otsese varalise kahju eest.

 (2) Kui depoolepingus ei ole kokku lepitud rangemalt, vastutab depositoorium käesoleva seaduse § 98 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumise ning kolmandate isikute üle järelevalve teostamata jätmise eest.

§ 104.  Depositooriumi vahetamine

 (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat või aktsiaseltsina asutatud fondi vahetama depositooriumi fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huvide kaitsmiseks, kui depositoorium ei täida käesolevast seadusest, muust õigusaktist, depoolepingust või muust lepingust tulenevat kohustust või kui esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 92 lõikes 8 nimetatud alustest.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (2) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutuses määrata tähtaja, mille jooksul peab fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond sõlmima uue depoolepingu ja fondi varad uuele depositooriumile üle andma.

 (3) Depositoorium täidab seadusest ja depoolepingust tulenevaid kohustusi kuni uue depoolepingu sõlmimiseni ning annab fondi varad uuele depositooriumile üle hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks. Depositooriumil on käesolevas lõikes sätestatud tegevuse eest õigus saada depoolepingus sätestatud tasu.

4. peatükk LEPINGULINE FOND 

1. jagu Lepinguline fond, fondi vara ja osak 

§ 105.  Lepinguline fond

 (1) Lepinguline fond (edaspidi käesolevas peatükis fond) on osakute väljalaske teel kogutud raha ja selle raha investeerimisest saadud muu vara, mis kuulub ühiselt osakuomanikele (edaspidi osakuomanike ühisus).

 (11) Lepingulise fondi vara hulka kuuluvad väärtpaberid, muud asjad ja õigused, kaasa arvatud fondi arvel, kuid fondivalitseja nimel omandatud kinnisvara.

 (2) Fondi tegevuse alused ning osakuomanike suhted fondivalitsejaga määratakse käesoleva seaduse ja fondi tingimustega.

 (3) Igal fondil võib samal ajal olla üksnes üks fondivalitseja.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 106.  Osak ja osakuomaniku osa lepingulise fondi varas

 (1) Osak väljendab osakuomaniku osalust fondi varas.

 (2) Osakuomaniku osa fondi varas on määratud temale kuuluvate osakute arvu ja kõigile osakuomanikele kuuluvate osakute koguarvu suhtega. Nimetatud suhte muutumisel muutub vastavalt osakuomaniku osa suurus.

 (3) Kui fondil on mitut liiki osakuid, määratakse osakuomaniku osa lepingulise fondi varas temale kuuluvate osakute arvu ja kõigi sama liiki osakute arvu ning vastavalt kõigi sama liiki osakute puhasväärtuste summa suhtega fondi vara puhasväärtusesse.

 (4) Kui osakuomanikule kuulub mitut liiki osakuid, määratakse tema osa lepingulise fondi varas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eri liiki osakutele vastavate osade summana.

 (5) Osakute väljalaskmisel ja lepingulise fondi vara investeerimisel omandatud vara kuulub lepingulise fondi varana osakuomanikele vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud osade suurusele.

 (6) Osakuomanike omavahelistes suhetes ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 72–79 sätestatut. Ükski osakuomanik ei või nõuda osakuomanike ühisuse lõpetamist. Seda õigust ei ole ka osakuomaniku pandipidajal ega võlausaldajal täitemenetluses ega pankrotihalduril pankrotimenetluses.

§ 107.  Osakuomaniku vastutus

 (1) Osakuomanik ei vastuta isiklikult fondi kohustuste eest, mida fondivalitseja on fondi arvel võtnud, samuti kohustuste eest, mille täitmist on fondivalitsejal õigus nõuda vastavalt fondi tingimustele fondi arvel. Osakuomaniku vastutus nende kohustuste täitmise eest on piiratud tema osaga fondi varas.

 (2) Fondivalitseja ei või osakuomanike nimel võtta kohustusi.

 (3) Osakuomaniku vastu suunatud nõude täitmiseks võib pöörata sissenõude tema osakute, mitte aga fondi vara vastu.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

§ 108.  Osak

 (1) Fondil võib olla mitut liiki osakuid, millest tulenevad õigused võivad erineda osaku nimiväärtuse, osakust tulenevate häälte arvu või käesoleva seaduse §-des 139 ja 140 või § 150 lõigetes 2 ja 3 nimetatud osakuga seotud tasude suuruse või §-s 152 nimetatud fondist tehtavate väljamaksete poolest.

 (2) Sama liiki osakud annavad osakuomanikele võrdsetel alustel võrdsed õigused.

 (3) Fondivalitsejal on õigus kehtestada fondi tingimustes eri liiki osakute suhtes erisusi, mis võivad tuleneda osakute omandamise nõutavast viisist, osakute omandamisel nõutavast osakute miinimumarvust, osakute omandamiseks nõutavast investeeritavast summast, osakute vahetamise lubatavusest või vahetamise korrast.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (4) Fondi tingimustes peab fondi eri liiki osakuid nimetama erinevalt.

 (5) Osak võib olla nimiväärtusega või nimiväärtuseta. Ühel ja samal fondil ei või olla nimiväärtusega ja nimiväärtuseta osakuid.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (51) Kui fondil on nimiväärtusega osakud, siis osaku nimiväärtus väljendatakse vähemalt ühe sendi täpsusega, välisvaluutas nimiväärtuse väljendamise korral vähemalt täpsusega kaks kohta pärast koma.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (52) Kui fondil on nimiväärtusega osakud, siis ei või fondi osaku nimiväärtus olla väiksem kui üks euro.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (6) Osak on jagatav. Osakute jagamise tulemusena tekkinud osakute osade (edaspidi murdosak) ümardamise reeglid sätestatakse fondi tingimustes.

§ 109.  Pensionifondi osaku erisused

 (1) Pensionifondi osakuid võivad omandada ja omada üksnes füüsilised isikud, samuti pensionifondi valitseja või pensionifondi fondivalitsejana tegutsenud isik käesoleva seaduse 2. peatüki 9. jaos sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Pensionifondi osakuid ei või võõrandada ega koormata.

 (3) Pensionifondil võivad olla üksnes ühte liiki osakud.

 (4) Pensionifondi murdosak tuleb näidata täpsusega kolm kohta pärast koma.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Pensionifondi osakul peab olema nimiväärtus, mis on 0,64 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (6) Pensionifondi osak ei või kuuluda samal ajal mitmele isikule. Kohustusliku pensionifondi osak ei kuulu abikaasade ühisvarasse.

 (7) Pensionifondi osakuomaniku pankroti korral või tema varale sissenõude pööramisel täitemenetluse korras on vastavalt pankrotihalduril või kohtutäituril õigus nõuda vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. Muudel juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud.

§ 110.  Osakust tulenevad õigused

  Osakuomanikul on õigus:
 1) nõuda fondivalitsejalt osakute tagasivõtmist vastavalt fondi tingimustes sätestatule;
 2) võõrandada temale kuuluvaid osakuid kolmandatele isikutele;
 3) saada fondi varast väljamaksete tegemisel vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust ja osaku liigist tulenev osa fondi tulust;
 4) saada vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust ja osakute liigist tulenev osa fondi likvideerimisel järelejäänud varast;
 5) kokku kutsuda osakuomanike üldkoosolek seaduses või fondi tingimustes ettenähtud juhtudel ja korras;
 6) osaleda ja hääletada üldkoosolekul vastavalt käesoleva seaduse § 131 lõikes 3 sätestatud häälte arvule;
 7) saada käesoleva seaduse §-s 242 sätestatud informatsiooni fondi tegevuse kohta;
 8) toimida muul seaduses sätestatud või fondi tingimustes ettenähtud viisil.

2. jagu Fondi moodustamine ja tingimused 

§ 111.  Fondi moodustamine

 (1) Fondi moodustamise otsustab ja fondi tingimused kinnitab fondivalitseja nõukogu.

 (2) Fondi moodustamise otsuses tuleb märkida:
 1) fondi nimetus;
 2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;
 3) depositooriumi ärinimi ja asukoht.

 (21) Tööandja pensionifondi moodustamiseks ning fondi tingimuste ja finantseerimise kokkuleppimiseks võivad fondivalitseja ja sellesse fondi sissemakseid tegema hakkav tööandja sõlmida lepingu.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (3) Fondi asukohaks on fondivalitseja asukoht või tema Eesti filiaali asukoht. Kui käesoleva seaduse alusel asutatud fondi valitseb piiriüleseid teenuseid osutades välisriigi fondivalitseja, siis on fondi asukohaks käesoleva seaduse § 34 lõikes 41 nimetatud krediidiasutuse, investeerimisühingu, teise fondivalitseja või filiaali asukoht.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

§ 112.  Fondi tingimused

 (1) Fondi tingimustes peavad olema märgitud:
 1) fondi nimetus;
 2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht, depositooriumi ärinimi;
 3) fondi liik, arvestades käesoleva seaduse §-des 2–4 sätestatut, samuti märge selle kohta, kas fond on kohustuslik või vabatahtlik pensionifond, sealhulgas tööandja pensionifond, või käesoleva seaduse §-des 252–254 või §-s 278 nimetatud fond. Garanteeritud tootlusega fondi puhul märgitakse ka garantii tingimused ning garantiiandja ärinimi, asukoht ja registrikood selle olemasolu korral;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
 4) fondi tegevuse eesmärk ja investeerimispoliitika põhiprintsiibid, milles peavad kajastuma investeeringud eri liiki väärtpaberitesse ja muusse varasse, täpsemad riskide hajutamise piirangud ning investeerimispiirangud, samuti piirangud regioonide või majandusharude kaupa;
 5) osakute liigid, kui fondil on eri liiki osakuid;
 6) osakutega seotud õigused ja kohustused;
 7) osakutest tulenevate õiguste teostamise viis;
 8) osakute vahetamise lubatuse korral osakute vahetamise tingimused ja kord, osakute vahetamisel toimuva osakute väljalaske ja tagasivõtmise kord, väljalaske- ja tagasivõtmistasu maksmise kord ning vastavad tähtajad;
 9) fondivalitseja õigused ja kohustused fondi vara valitsemisel;
 10) depositooriumi vastutus fondi vara või väärtpaberite hoidmisel kolmandate isikute juures;
 101) käesoleva seaduse § 92 lõikes 7 nimetatud fondide puhul teave selle kohta, et depositooriumi olemasolu ei ole seadusest tulenevalt kohustuslik ning teave fondi vara hoidmisele kohalduvate õiguste ja kohustuste kohta;
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]
 11) fondivalitseja poolt fondis osaluse omandamise kord ning fondivalitsejale kuuluvate osakute tagasivõtmise kord;
 12) osakute registreerimise kord ja registripidaja või registripidajad;
 13) fondivalitsejale ja depositooriumile makstavate tasude loetelu ja nende arvestamise kord;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
 14) fondi arvel makstavate kulutuste täielik loetelu ning nende arvestamise kord;
 15) käesoleva lõike punktides 13 ja 14 sätestatud tasude ja kulutuste piirmäärad;
 16) osakute väljalaske ning tagasivõtmise tingimused ja kord;
 17) fondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasude arvutamise kord ning piirmäärad, samuti kriteeriumid, mille alusel erinevatele osakuomanikele kohaldatakse erinevaid piirmäärasid;
 18) fondi vara puhasväärtuse ning osakute väljalaske- ja tagasivõtmishinna arvutamise ja avaldamise kord ja sagedus;
 19) kui fondi tingimuste kohaselt võib fondi vara investeerida asjadesse, siis nende asjade hoidmise ja säilimise tagamise kord;
 20) iga liiki osaku puhasväärtuse arvutamise põhimõtted;
 21) tähtajalise fondi tähtaeg, kui see on ette nähtud;
 22) fondi puudutava teabe, sealhulgas reklaami ja aruannete avalikustamise ja esitamise kord;
 221) kui fondi investeerimispoliitika seisneb väärtpaberiindeksi või muu finantsindeksi järgimises või selle tootluse ületamises, siis informatsioon fondi tootluse võrdlemisel kasutatava võrdlusindeksi või muu võrdlusaluse ning selle võrdlusindeksi või -aluse algallika kohta;
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
 23) fondi tulu kasutamise ja fondi tulu arvel väljamaksete tegemise kord;
 24) osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise kord, kui üldkoosolek on ette nähtud seaduse või fondi tingimustega;
 25) ülesannete loetelu, mida fondivalitseja võib kolmandatele isikutele edasi anda ning fondivalitseja vastutuse ulatus üleantud ülesannete täitmisel;
 26) fondi tingimuste muutmise kord ja muudatuste avaldamise koht;
 27) fondi likvideerimise tingimused ja kord;
 28) muud seaduses sätestatud tingimused.

 (2) Fondi tingimustes võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus õigusaktidega.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 113.  Pensionifondi tingimuste erisused

 (1) Pensionifondi tingimustes peavad lisaks käesoleva seaduse §-s 112 sätestatule sisalduma:
 1) pensionifondi osakute tagasivõtmise korra erisused kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel;
 2) osakute pärimisel väljamaksete tegemise kord.
 3) fondivalitsejale või pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute tühistamise tingimused ja kord;
 4) kohustusliku pensionifondi osakute tühistamise kord pärijate puudumisel kogumispensionide seaduse § 28 lõikes 4 sätestatud juhul;
 5) kohustuslikust pensionifondist kogumispensionide seaduse §-s 42 sätestatud perioodiliste väljamaksete tegemise tingimused ja kord;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
 6) tööandja pensionifondi oma töötajate, teenistujate ning tulumaksuseaduse § 9 tähenduses oma juhtimis- ja kontrollorgani liikmete (edaspidi juhtimis- ja kontrollorgani liikmed) eest sissemakseid tegeva tööandja ärinimi, asukoht ja registrikood selle olemasolu korral.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (11) Teenistujad käesoleva seaduse tähenduses on ametnikud ja avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud, samuti teise lepinguriigi avalikud teenistujad.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (2) Kohustusliku pensionifondi tingimustes peavad lisaks käesoleva seaduse §-s 112 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule olema märgitud fondivalitsejale makstavate tasude tegelikud määrad.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (3) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tingimustes peab lisaks käesoleva seaduse §-s 112 ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 6 sätestatule olema märgitud osakuomanikele tehtavate väljamaksete kokkulepitud suurus, sealhulgas väljamaksete suurus juhul, kui sissemaksete tegemine pensionifondi lõpetatakse enne pensionifondi tingimustes kehtestatud tähtpäeva saabumist.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 114.  Fondi tingimuste registreerimine

 (1) Fondi tingimused jõustuvad ja fond loetakse moodustatuks pärast fondi tingimuste registreerimist Finantsinspektsiooni poolt.

 (2) Fondi tingimuste registreerimiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) fondi moodustamise otsus;
 2) fondi tingimused;
 3) osakute avaliku pakkumise korral käesoleva seaduse §-s 219 nimetatud prospekt ning lihtsustatud prospekt selle olemasolu korral;
 4) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 7 nimetatud andmed fondi audiitori kohta, juhul kui need ei sisaldu prospektis;
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
 5) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmed fondijuhi kohta, juhul kui need ei sisaldu prospektis;
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
 6) depooleping ja depositooriumi nõusolek fondi tingimustega;
 7) pensionifondi puhul ülevaade depositooriumi senise tegevuse kohta depositooriumina;
 8) kohustusliku pensionifondi puhul Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja seisukoht pensionifondi tingimuste suhtes;
 9) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 525 lõikes 3 nimetatud lepingud;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
 10) tööandja pensionifondi puhul sellesse fondi sissemakseid tegema hakkava tööandja nõusolek fondi tingimustega.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (3) Avaldusele ja sellega seonduvalt hiljem esitatud andmetele lisatakse fondivalitseja kõigi juhatuse liikmete allkirjastatud kinnitus registreerimise taotlemisel esitatud andmete ja dokumentide õigsuse kohta.

§ 115.  Fondi tingimuste registreerimise taotluse menetlemine ja registreerimise otsus

 (1) Registreerimistaotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas fondi tingimused vastavad seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ja osakuomanike õigustatud huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse fondi tingimuste registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast asjakohase avalduse saamist.

 (3) Fondi tingimuste registreerimise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale ja depositooriumile teatavaks.

 (4) Kohustusliku pensionifondi tingimuste registreerimise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

§ 116.  Fondi tingimuste registreerimisest keeldumise alused

 (1) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi tingimuste registreerimisest, kui:
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]
 1) fondi tingimused ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki fondi toimimise olulisi tingimusi või fondi tingimused sisaldavad sätteid, mis on eksitavad või omavahel vastuolus;
 2) pensionifondi tingimustes ettenähtud investeerimispoliitika ei taga küllaldast riskide hajutamist ning pensionifondi varade vajalikku kindlust;
 3) fond ja selle valitsemine või fondivalitseja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
 4) avatud või avaliku fondi tingimuste kohaselt võib fondi vara olulises ulatuses investeerida varasse, mille väärtuse hindamine on raskendatud. Eelnimetatut ei kohaldata juhul, kui fondi investeerimispoliitika seisneb fondi vara investeerimises ebalikviidsetesse varadesse või väärtpaberitesse, millega ei kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi reguleeritud turg);
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
 5) fondi osakute avalik pakkumine või käesoleva seaduse § 219 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud prospektid ei vasta käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;
 6) fondi tingimustes sätestatud fondi kohta teabe avalikustamise kord on ebapiisav;
 7) fondijuht ei vasta tema ametialast tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele või tema teadmised, oskused, kogemused ning muud omadused ei taga vastavat liiki fondi osakuomanike huvide piisavat kaitset;
 8) depositoorium ei vasta õigusaktidega depositooriumile kehtestatud nõuetele või ei ole muul põhjusel suuteline piisavalt tagama vastavat liiki fondi osakuomanike huvide kaitset;
 9) depooleping sisaldab sätteid, mis on omavahel vastuolus, ei ole üheselt mõistetavad või takistavad depositooriumil või fondivalitsejal oma ülesannete täies ulatuses täitmist või ei võimalda muul põhjusel fondi osakuomanike parimate huvide järgimist;
 10) fondi osakute registripidaja ei vasta temale seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
 11) fondi tingimused on vastuolus osakuomanike õigustatud huvidega või registreerimisest keeldumine on osakuomanike õigustatud huvides vajalik muul põhjusel.
 12) fondi tingimuste olulisel muutmisel ei ole järgitud käesoleva seaduse § 117 lõigetes 21–23 sätestatut;
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
 13) fondi tingimuste kohaselt võib fondi varade koosseis või võivad osakute tagasivõtmise tingimused põhjustada olukorra, kus fondi piisava likviidsuse tagamine ja osakute tagasivõtmise korraldamine võib olla olulisel määral raskendatud.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib pensionifondi tingimuste registreerimisest keelduda ka järgmistel põhjustel:
 1) lähtuvalt käesoleva seaduse §-s 76 sätestatust ei erine kohustusliku pensionifondi tingimustes ettenähtud investeerimispoliitika oluliselt nende kohustuslike pensionifondide investeerimispoliitikast, mida avalduse esitanud fondivalitseja juba valitseb või mille tingimuste registreerimist ta on samal ajal taotlenud;
 2) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 525 lõikes 3 nimetatud leping sisaldab sätteid, mis ei ole omavahel või õigusaktidega kooskõlas või milles ei ole üheselt mõistetavalt ja piisava täpsusega kindlaks määratud registripidaja, pensionifondi depositooriumi ja fondivalitseja õigused ja kohustused kohustusliku pensionifondi osakute väljalaske ja tagasivõtmise korraldamisel.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 117.  Fondi tingimuste muutmine

 (1) Fondi tingimuste muutmise otsustab:
 1) fondivalitseja nõukogu;
 2) osakuomanike üldkoosolek käesoleva seaduse § 126 lõikes 2 nimetatud fondide puhul või kui fondi tingimustega on üldkoosolekule antud fondi tingimuste muutmise õigus.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (11) Muudatusotsusest teavitab fondivalitseja viivitamata depositooriumi.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (12) Tööandja pensionifondi tingimuste muutmise otsuse kooskõlastab fondivalitseja sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (2) Fondi tingimuste muudatused tuleb registreerida Finantsinspektsioonis. Fondi tingimuste kooskõlla viimisel ei tule fondi tingimuste muudatusi Finantsinspektsioonis registreerida, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) fondi tingimustes muudetakse üksnes neid sätteid, mida fondivalitseja on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest;
 2) muudetud fondi tingimused esitatakse viivitamata Finantsinspektsioonile.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (21) Fondivalitseja on kohustatud hindama fondi tingimuste muudatuste olulisust, lähtudes osakuomanike õigustatud huvidest. Fondi investeerimispoliitika või osakutega seotud õiguste olulisel muutmisel, arvestades eelkõige käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 3, 4, 6, 8, 13–17, 21 ja 23 nimetatut, peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) fondivalitseja võtab osakuomaniku nõudel osaku tagasivõtmistasuta tagasi mõistliku aja jooksul enne fondi tingimuste muudatuste jõustumist;
 2) fondivalitseja tagab osakuomaniku õiguse võõrandada fondi osak mõistliku aja jooksul enne tingimuste muudatuste jõustumist hinnaga, mis ei ole osaku puhasväärtusest väiksem;
 3) kui fondi tingimustega on ette nähtud osakuomanike üldkoosolek, peab fondi tingimuste muutmise poolt olema antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1 ja 2 sätestatud võimalusest on fondivalitseja kohustatud osakuomanikku eelnevalt teavitama käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 sätestatu kohaselt.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (23) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punkti 1 kohaldatakse pensionifondidele, arvestades kogumispensionide seaduses osakute vahetamise ning tagasivõtmise suhtes sätestatud erisusi.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (24) [Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (25) Käesoleva paragrahvi lõike 21 teises lauses sätestatut ei kohaldata, kui:
 1) fondivalitseja alandab fondi tingimuste muutmisel käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 13 ja 14 nimetatud tasusid ja kulusid või teeb muid muudatusi, mis on osakuomanike suhtes soodustava iseloomuga või
 2) fondivalitseja muudab fondi tingimusi üksnes tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (3) Fondi tingimuste muudatuste registreerimiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) fondi tingimuste muutmise otsus;
 2) fondi tingimuste muudetud tekst;
 3) osakute avaliku pakkumise prospekt, kui osakuid pakutakse avalikult ja kui fondi tingimuste muutmisega kaasneb prospekti muutmine;
 4) depoolepingu muudatused ja muudetud tekst, kui fondi tingimuste muutmisega kaasneb depoolepingu muutmine;
 5) depositooriumi nõusolek fondi tingimuste muutmisega;
 51) tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja nõusolek fondi tingimuste muutmisega;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
 6) muudatuste põhjendus ning fondi arengule ja osakuomanike huvidele avaldatava mõju analüüs.

 (4) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muutmisel tuleb Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja seisukoht pensionifondi tingimuste muutmise kohta ning kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 525 lõikes 3 nimetatud lepingute muudatused ja muudetud tekst, kui pensionifondi tingimuste muutmisega kaasneb nende lepingute muutmine.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 118.  Fondi tingimuste muudatuste registreerimise taotluse läbivaatamine

  Fondi tingimuste muudatuste registreerimise taotluse läbivaatamisele, muudatuste registreerimise otsuse tegemisele ja selle otsuse tegemisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 115 ja 116 sätestatut.

§ 119.  Fondi tingimuste muudatuste avalikustamine ja jõustumine

 (1) Fondivalitseja teavitab fondi tingimuste muutmisest osakuomanikke käesolevas paragrahvis sätestatud korras pärast fondi tingimuste muudatuste registreerimist.

 (2) Avaliku fondi tingimuste muutmise korral avaldab fondivalitseja viivitamata pärast muudatuste registreerimist või muudetud fondi tingimuste Finantsinspektsioonile esitamist teate fondi tingimuste muutmise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja fondivalitseja veebilehel. Teates peavad olema märgitud:
 1) andmed muudatuste Finantsinspektsioonis registreerimise või nendest Finantsinspektsiooni teavitamise kohta;
 2) andmed fondi tingimuste muudetud teksti kättesaadavuse kohta, sealhulgas viide fondivalitseja veebilehele.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (21) Teadet fondi tingimuste muutmise kohta ei tule üleriigilise levikuga päevalehes avaldada, kui fondivalitseja muudab fondi tingimusi üksnes tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata fondi tingimuste muutmise korral avalikustab fondivalitseja pärast muudatuste registreerimist viivitamata fondi tingimuste muudetud teksti fondivalitseja veebilehel ning teatab Finantsinspektsioonile muudatuste avalikustamise kuupäeva.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel vastava teate avaldamisest üleriigilise levikuga päevalehes, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud fondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel päevast, mil Finantsinspektsioon sai fondivalitseja vastava teate, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

 (51) Kui fondivalitseja muudab fondi tingimusi üksnes tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest, jõustuvad fondi tingimuste muudatused fondivalitseja veebilehel avalikustatud teates ettenähtud kuupäeval.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (6) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatused jõustuvad 1. jaanuaril, 1. mail või 1. septembril, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist vastava teate avaldamisest.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (7) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatused, mida fondivalitseja on kohustatud tegema tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest või millega alandatakse pensionifondi tingimustes kehtestatud fondivalitsejale makstava tasu määra, jõustuvad ühe kuu möödumisel vastava teate avaldamisest, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (8) Tööandja pensionifondi tingimuste muutmise korral avalikustab fondivalitseja pärast muudatuste registreerimist viivitamata fondi tingimuste muudetud teksti osakuomanikele ning teatab Finantsinspektsioonile osakuomanikele muudatuste avalikustamise kuupäeva.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (9) Tööandja pensionifondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel päevast, millal Finantsinspektsioon sai fondivalitsejalt asjakohase teate, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

3. jagu Osakute registreerimine 

§ 120.  Osakute registreerimine

 (1) Osakud registreeritakse osakute registris (edaspidi käesolevas jaos register).

 (2) Osakute registrit peab fondi fondivalitseja ise või fondivalitseja ülesannete edasiandmise korral osakute registri pidaja (edaspidi registripidaja). Registripidajaks võib olla:
 1) Eestis või välisriigis asutatud fondivalitseja;
 2) fondi depositoorium või muu Eestis või välisriigis asutatud depositoorium;
 3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja;
 4) muu Eestis või välisriigis asutatud isik, kes vastab käesoleva seaduse §-s 125 sätestatud tingimustele ning kellel päritoluriigi õigusaktide kohaselt ei ole keelatud väärtpaberite registri pidamise teenuse osutamine.

 (21) Kõik fondi sama liiki osakud peavad olema registreeritud ühe ja sama registripidaja juures. Kui fondil on mitut liiki osakuid, võib eri liiki osakute lõikes olla erinev registripidaja.

 (3) Eestis registreeritud investeerimisfondide osakud, millega kaubeldakse reguleeritud turul ning pensionifondi osakud registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (4) Kui osakud registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris, kohaldatakse osakute registreerimisele Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatut.

 (5) Osakute registri pidamise teenuse osutamisest tulenev registripidaja vastutus tuleb rahandusministri määrusega kehtestatud ulatuses kindlustada või garanteerida, välja arvatud juhul, kui registripidajaks on krediidiasutus või kindlustusandja. Registripidaja vastutuse kindlustamise või garanteerimise nõuded kehtestatakse rahandusministri määrusega.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 121.  Osakute registrisse kantavad andmed

  Osakute registrisse kantakse järgmised andmed:
 1) fondivalitseja ärinimi, asukoha aadress ja registrikood;
 2) fondi nimetus;
 3) osakuomaniku nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või registrikood selle olemasolu korral;
 4) kui osakuomanikuks on fond, siis fondi nimi või nimetus ning fondi fondivalitseja ja depositooriumi nimi, asukoha aadress ja registrikood selle olemasolu korral;
 5) osakuomanikule kuuluvate osakute arv, liik ja nimiväärtus;
 6) osakute omandamise aeg ja väljalaskehind ning tagasivõtmise aeg ja tagasivõtmishind, kui osakud on tagasi võetud;
 7) muud osakuga seotud õigused ning õiguste tekkimise, muutumise või lõppemise aeg;
 8) muud andmed, mida fondivalitseja või registripidaja peab vajalikuks.

§ 122.  Andmete registrisse kandmise kord

 (1) Registris andmete registreerimine, nende töötlemine või nendes muudatuste tegemine toimub vastavalt isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele ning fondi tingimustes sätestatud korrale.

 (2) Osakuomanikul on õigus nõuda enda osakuomanikuna registrisse kandmist või registriandmete muutmist.

 (3) Osakuomanikul on õigus nõuda registripidajalt tõendit või väljavõtet registrist temale kuuluvate osakute kohta.

 (4) Registrikanne tuleb teha ühe tööpäeva jooksul pärast sellekohase korralduse saamist.

§ 123.  Registriandmete töötlemine ja säilitamine

 (1) Registrisse kantud andmete töötlemine toimub vastavalt fondivalitseja kehtestatud või fondivalitseja ja registripidaja vahel kokkulepitud andmetöötluse reeglitele, mis peavad tagama registrisse kantud andmete piisava kaitstuse loata töötluse, sealhulgas loata kasutamise, hävimise ning muutmise eest.

 (2) Registripidaja on kohustatud tagama registrisse kantud andmete kestvalt muutumatu säilimise ning õigustatud isikutele ja asutustele taasesitamise.

 (3) Registripidaja on kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente vähemalt kümme aastat vastava kande tegemisest arvates. Käesolevas lõikes nimetatud andmeid ja dokumente säilitatakse dokumentaalselt või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

 (4) Registripidaja võib keelduda registrikande korralduse täitmisest, kui:
 1) korraldus või selles sisalduvad andmed ei vasta seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
 2) korraldust ei ole teinud korralduse tegemiseks õigustatud isik.

 (5) Registri pidamise, registrikannete tegemise ja registriandmete töötlemise ja säilitamise kord võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

§ 124.  Registri avalikkus

 (1) Osakute registrisse kantud andmetega on õigus tutvuda fondi osakuomanikul, fondivalitsejal ja depositooriumil, Finantsinspektsioonil ning järgmistel isikutel ja asutustel, kui neil on selleks õigustatud huvi:
 1) kohus asja menetlemisel;
 2) kohtutäitur täitemenetluses;
 3) kriminaalasjas eeluurimist teostav asutus;
 4) Maksu- ja Tolliamet seoses konkreetse maksuasja menetlemisega;
 5) notar seoses notariaaltoimingu tegemisega;
 6) pankrotihaldur seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
 7) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostaja deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks.
[RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (2) Osakuomanikul on õigus tutvuda üksnes tema kohta registrisse kantud andmetega.

§ 125.  Nõuded registripidajale

 (1) Registripidaja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, finantsseisund, vastavate töötajate pädevus ja kogemused ning muud võimalused peavad olema küllaldased, et tagada seaduses ja registripidamise lepingus nimetatud ülesannete täitmine.

 (2) Registripidaja peab juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid.

 (3) Registripidaja peab hüvitama registri pidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju.

4. jagu Osakuomanike üldkoosolek 

§ 126.  Osakuomanike üldkoosolek

 (1) Fondi tingimustes võib ette näha osakuomanike õiguse võtta vastu fondi tegevust puudutavaid otsuseid osakuomanike üldkoosolekul (edaspidi käesolevas jaos üldkoosolek).

 (2) Üldkoosolek tuleb ette näha sellise kinnise fondi tingimustes, mille osakuid võetakse tagasi mitte varem kui ühe aasta möödumisel osakuomaniku vastava nõude esitamisest. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud fondi üldkoosoleku suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut ning selle fondi tingimustes tuleb sätestada, et osakuomanike üldkoosolek võtab vastu kõiki käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud otsuseid.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (3) Kohustusliku pensionifondi tingimustes ei või ette näha üldkoosolekut ning osakuomanikel ei ole õigust võtta vastu fondi tegevust puudutavaid otsuseid.

 (4) Kui üldkoosolek on ette nähtud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata fondi suhtes, ei kohaldata sellele käesolevas seaduses fondi üldkoosoleku kohta sätestatut, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (5) Üldkoosolek peetakse fondivalitseja asukohas, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.

 (6) Üldkoosoleku pidamise kulud katab fondivalitseja, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

§ 127.  Üldkoosoleku pädevus

 (1) Üldkoosoleku pädevuses on:
 1) kinnise fondi tähtaja muutmine;
 2) kinnise fondi likvideerimine;
 3) kinnise fondi osakute tagasivõtmise korra muutmine;
 4) fondi valitsemistasude, depootasu ja muude fondi arvel makstavate tasude suurendamine;
 5) osakuomanikele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise korra muutmine;
 6) fondi ühinemise ja ümberkujundamise otsustamine, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti;
 7) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 4 nimetatud investeerimispoliitika muutmise otsustamine;
 8) fondi tingimuste muutmine;
 9) muud fondi tingimustega üldkoosoleku pädevusse antud küsimused.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuseid võib osakuomanike üldkoosolek vastu võtta nii üldkoosoleku enda kui fondivalitseja algatusel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuseid ei saa fondivalitseja vastu võtta ilma üldkoosoleku nõusolekut väljendava otsuseta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud otsus.

 (4) Üldkoosoleku otsusel tehtud fondi tingimuste muudatused esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile registreerimiseks kahe kuu jooksul, arvates otsuse vastuvõtmisest.

 (5) Fondi tingimuste muudatuste registreerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 117 ja 118 sätestatut.

§ 128.  Üldkoosoleku kokkukutsumine

 (1) Osakuomanike üldkoosoleku kutsub kokku fondivalitseja.

 (2) Osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumist ja küsimuste üldkoosoleku päevakorda võtmist võivad nõuda ka Finantsinspektsioon või osakuomanikud, kelle osakutega on esindatud vähemalt 1/10 häältest. Kui fondivalitseja ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul, arvates Finantsinspektsiooni või osakuomanike nõude saamisest, on Finantsinspektsioonil või osakuomanikel õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.

§ 129.  Üldkoosoleku kokkukutsumise teade

 (1) Üldkoosoleku toimumisest peab teatama vähemalt kolm nädalat ette, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

 (2) Üldkoosoleku kokkukutsumise teade avalikustatakse fondivalitseja veebilehel.

 (3) Samal ajal fondivalitseja veebilehel teate avalikustamisega avalikustatakse avaliku fondi üldkoosoleku kokkukutsumise teade ühes üleriigilise levikuga päevalehes või saadetakse vastav teade osakute registris märgitud osakuomanike postiaadressil.

 (4) Fondivalitseja teavitab osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest ka Finantsinspektsiooni, edastades Finantsinspektsioonile üldkoosoleku kokkukutsumise teate.

 (5) Kui üldkoosolekut ei kutsu kokku fondivalitseja, avalikustatakse üldkoosoleku kokkukutsumise teade Finantsinspektsiooni veebilehel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras.

 (6) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata vähemalt:
 1) fondi nimetus;
 2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;
 3) üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
 4) üldkoosoleku päevakord.

§ 130.  Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine

  Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või fondi tingimuste nõudeid, ei ole üldkoosolekul õigust otsuseid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik osakuomanikud.

§ 131.  Üldkoosoleku läbiviimine

 (1) Üldkoosolekul võib osaleda osakuomanik ise või tema esindaja, kellele on antud kirjalik volikiri, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esindaja osavõtt ei võta osakuomanikult õigust üldkoosolekul osaleda.

 (2) Üldkoosolekul koostatakse osalevate osakuomanike nimekiri, millesse kantakse osakuomanike nimed ja nende osakutest tulenevate häälte arv, samuti osakuomanike esindajate nimed. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud osakuomanik või tema esindaja. Esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.

 (3) Otsuste vastuvõtmiseks üldkoosolekul osakuomanikule kuuluvate häälte osakaal määratakse vastavalt osakuomanikule kuuluvatest osakutest tuleneva häälte arvu ja kõigi väljalastud ja tagasi võtmata osakute häälte arvu suhtele seisuga kümme päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.

 (4) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osakutega esindatud häältest, kui fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud üle poole osakutega esindatud häältest, võib kolme nädala jooksul alates viimase üldkoosoleku toimumisest, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast kokku kutsuda uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (5) Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate osakuomanike nõusolekul, kui nende osakutega on esindatud vähemalt 2/3 häältest.

§ 132.  Üldkoosoleku otsus

 (1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

 (2) Häälte arvestamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse § 131 lõikes 2 sätestatud osakuomanike nimekiri.

§ 133.  Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine

  Kohus võib osakuomaniku või fondivalitseja nõudel seaduse või fondi tingimustega vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul, arvates otsusest teadasaamisest.

§ 134.  Üldkoosoleku protokoll

 (1) Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:
 1) fondi nimetus;
 2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;
 3) koosoleku toimumise aeg ja koht;
 4) koosoleku juhataja ja protokollija nimi;
 5) koosoleku päevakord;
 6) koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega;
 7) koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud osakuomaniku nõudmisel tema eriarvamus;
 8) muud üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud.

 (2) Üldkoosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalenud osakuomanike nimekiri. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.

 (3) Üldkoosoleku protokolli ärakiri edastatakse Finantsinspektsioonile.

 (4) Pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema osakuomanikele kättesaadav ja osakuomanikul on õigus saada protokolli või selle osa ärakirja.

 (5) Fondivalitseja või nende osakuomanike nõudmisel, kelle osakutega on esindatud vähemalt 1/10 häältest, peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud.

5. jagu Osakute väljalase ja tagasivõtmine 

§ 135.  Osakute väljalase

 (1) Osakud võib välja lasta üksnes väljalastavate osakute arvule vastavas käesoleva seaduse §-s 143 sätestatud osaku puhasväärtuse ulatuses raha laekumisel fondi varasse. Murdosaku väljalaskmisel peab fondi varasse laekuma raha, mis vastab sellele osale osaku puhasväärtusest.

 (2) Avatud fondi ja pensionifondi osakute väljalase ei ole ajaliselt piiratud ning nende emissioonimahtu ega väljalastavate osakute arvu kindlaks ei määrata.

 (3) Kui fondi tingimustes on ette nähtud, võib käesoleva seaduse §-s 254 sätestatud indeksfondi (edaspidi indeksfond) osakuid välja lasta indeksfondi osaku aluseks olevate väärtpaberite vastu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata fondi tulu väljamaksmisel uute osakutega ning fondide ühinemisel ühendava fondi osakute väljalaskmisel.

§ 136.  Osaku väljalaskehind

 (1) Fondivalitseja laseb osakud välja nende väljalaskehinnaga.

 (2) Osaku väljalaskehinnaks on vastavat liiki osaku puhasväärtus, millele võib olla lisatud väljalasketasu fondi tingimustes ettenähtud korras.

§ 137.  Osakute tagasivõtmine

 (1) Fondivalitseja teeb osakute tagasivõtmisel tagasivõetavate osakute eest fondi varast väljamakse rahas tagasivõetavate osakute arvule ja nende tagasivõtmishinnale vastavas summas.

 (2) Kui fondi tingimustes on ette nähtud, võib indeksfondi osakuid tagasi võtta indeksfondi vara investeerimisel järgitavasse indeksisse kuuluvate väärtpaberite vastu.

 (3) Fondivalitseja võib keelduda avatud fondi osaku tagasivõtmisest, kui selle fondi osakutega kaubeldakse reguleeritud turul ning on tagatud, et osaku väärtus sellel turul ei erine oluliselt osaku tagasivõtmishinnast.

 (4) Väljamakse tegemise päeval kustutatakse osak registrist ning osakust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad.

 (5) Kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti, tehakse väljamaksed nõuete esitamise järjekorras. Fondi tingimustes sätestatud järjekorra erisused võivad tuleneda tagasivõetavate osakute arvust või tagasivõtmisel tehtava väljamakse suurusest. Osaku tagasivõtmisel tehakse väljamakse fondi varast fondi tingimustes ettenähtud tähtajal ja korras.

§ 138.  Osakute tagasivõtmishind

 (1) Osakuid võetakse tagasi üksnes nende tagasivõtmishinnaga, milleks on vastavat liiki osaku puhasväärtus, millest võib olla maha arvatud tagasivõtmistasu fondi tingimustes ettenähtud korras.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (2) Kui käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ja finantskohustused ületavad neile vastavat vara, võib nimetatud pensionifondi osakute tagasivõtmishind Finantsinspektsiooni loal ja kokkuleppel osakuomanikega olla madalam käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt leitud osakute tagasivõtmishinnast.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 139.  Väljalaske- ja tagasivõtmistasu

 (1) Osaku väljalaske- ja tagasivõtmistasu makstakse osaku omandanud või tagastanud isiku arvel.

 (2) Osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasu määratakse protsentides või fikseeritud summana fondi osaku puhasväärtusest.

 (3) Osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasu ei tohi olla suurem sellest, mis on sätestatud fondi tingimustes vastava osaku liigi kohta.

 (4) Osakuid omandanud või tagastanud isiku nõudmisel teatatakse talle kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil tema arvel makstud väljalaske- või tagasivõtmistasu suurus.

 (5) Osakute väljalaske- või tagasivõtmistasu suuruse, arvutamise korra või klientidele erinevate tasude kehtestamise aluste muutmisest peab fondivalitseja avalikkust teavitama fondivalitseja veebilehel vähemalt kuu aega ette.

§ 140.  Pensionifondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasude erisused

 (1) Osakute väljalaske- ja tagasivõtmishinna arvutamisel rakendatakse ühel ja samal päeval väljalastud või tagasivõetud osakute suhtes sama väljalaske- või tagasivõtmistasu määra, kui käesolevas seaduses, kogumispensionide seaduses või vastava pensionifondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti. Väljalasketasu määr ei või olla suurem kui pensionifondi tingimustes ettenähtud piirmäär.

 (2) Pensionifondi osaku tagasivõtmistasu määr ei või olla suurem kui 1% osaku puhasväärtusest.

 (3) Tagasivõtmistasu ei ole lubatud võtta kohustusliku pensionifondi osakuomanikult, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel sellesse ikka jõudmiseni on jäänud viis aastat või vähem.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2009]

 (4) Kohustusliku pensionifondi valitsejal on keelatud osaku omandajalt võtta osaku väljalasketasu.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2011]

§ 141.  Osaku hindade ja puhasväärtuse avalikustamine

 (1) Fondivalitseja avalikustab tema valitsetava fondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmishinna ning puhasväärtuse vastavalt fondi tingimustes sätestatule igal päeval, mil osakute väljalaskmine või tagasivõtmine on ette nähtud.

 (2) Avatud fondi ning pensionifondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmishind ning puhasväärtus avalikustatakse vähemalt üks kord kuus.

 (3) Kinnise fondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmishind ning puhasväärtus avalikustatakse vähemalt üks kord aastas.

§ 142.  Fondi vara puhasväärtus

 (1) Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks fondi varasse kuuluvate väärtpaberite, muude asjade ja õiguste turuväärtuse alusel, millest on maha arvatud nõuded fondi vastu.

 (2) Fondi vara puhasväärtuse määramise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 143.  Osaku puhasväärtus

 (1) Osaku puhasväärtus saadakse fondi vara puhasväärtuse jagamisel kõigi arvutuse hetkeks väljalastud ja tagasi võtmata osakute arvuga.

 (2) Kui fondil on mitut liiki osakuid, võivad eri liiki osakute puhasväärtused erineda vastavalt fondi tingimustes sätestatud alustele.

 (3) Fondi vara puhasväärtuse määramiseni vastavalt käesoleva seaduse §-le 142 on osaku puhasväärtuseks osaku nimiväärtus.

§ 144.  Osaku puhasväärtuse määramine

 (1) Osaku puhasväärtus määratakse täpsusega vähemalt neli kohta pärast koma. Kohustusliku pensionifondi osaku puhasväärtus määratakse täpsusega viis kohta pärast koma.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Fondivalitseja peab osaku puhasväärtuse kindlaks määrama igal osakute väljalaske või tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt üks kord nädalas avatud fondi ja pensionifondi puhul ning üks kord kuus kinnise fondi puhul.

 (3) Osakuid lastakse välja ja võetakse tagasi osaku puhasväärtuse alusel, mis vastavalt fondi tingimustele määratakse kindlaks kas:
 1) vastava avalduse laekumise ajaks määratud viimase puhasväärtuse alusel või
 2) puhasväärtuse alusel, mis määratakse esimesena pärast vastava avalduse saamist.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib kinnise fondi osakuid tagasi võtta puhasväärtuse alusel, mis on määratud kindlaks osakute tagasivõtmise päeva seisuga.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 1441.  Eurofondi arvel tehtud tehingute salvestamine

 (1) Eurofondi fondivalitseja rakendab asjakohaseid elektroonilisi andmetöötlussüsteeme (edaspidi andmetöötlussüsteem), mis võimaldavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt salvestada kõigi eurofondi arvel tehtud tehingute ja eurofondi osakute väljalaske- või tagasivõtmisavalduste andmed. Käesolevas lõikes nimetatud juhul tuleb andmetöötlussüsteemis salvestada käesoleva seaduse § 70 lõike 5 alusel antud õigusaktis nimetatud andmed.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid tuleb säilitada viis aastat.

 (3) Andmetöötlussüsteem peab olema turvaline ning tagama salvestatud andmete terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse.

 (4) Fondivalitsejal tuleb andmed salvestada ja säilitada neid sellisel viisil, et need on Finantsinspektsioonile kättesaadavad ning vastavad järgmistele tingimustele:
 1) andmed on salvestatud vormingus, mis võimaldab taastada iga tehingu käitlemise kõik olulised etapid;
 2) parandused või muud muudatused peavad olema kergesti tuvastatavad ja andmete sisu enne selliseid parandusi või muudatusi peab olema taastatav;
 3) andmeid ei tohi olla võimalik manipuleerida või muuta.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 1442.  Eurofondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmisaruanne

 (1) Eurofondi fondivalitseja esitab viivitamata või hiljemalt esimesel tööpäeval pärast eurofondi osaku väljalaske- või tagasivõtmisavalduse täitmist osakuomanikule püsival andmekandjal avalduse täitmist kinnitava teabe (edaspidi täitmise teade) või teeb selle teabe muul samaväärsel viisil kättesaadavaks.

 (2) Kui eurofondi fondivalitseja saab osaku väljalaske- või tagasivõtmisavalduse täitmise kohta kinnituse kolmandalt isikult, tuleb täitmise teade esitada hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kolmandalt isikult kinnituse saamist.

 (3) Eurofondi fondivalitsejal ei ole kohustust täitmise teadet esitada, kui see sisaldab sama teavet mis kinnitus, mille kolmas isik peab viivitamata esitama osakuomanikule.

 (4) Osakuomaniku korrapäraselt täidetavate avalduste puhul võib eurofondi fondivalitseja esitada täitmise teate vähemalt üks kord kuue kuu jooksul koondteatena.

 (5) Osakuomaniku nõudmisel tuleb eurofondi fondivalitsejal esitada teave väljalaske- või tagasivõtmisavalduse staatuse kohta.

 (6) Täitmise teates tuleb esitada käesoleva seaduse § 70 lõike 5 alusel antud õigusaktis nimetatud andmed.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 145.  Osakute väljalaske ja tagasivõtmise peatamine

 (1) Fondivalitseja võib peatada fondi osakute väljalaske, kui osakute väljalase kahjustaks oluliselt fondi osakuomanike huve.

 (2) Fondivalitseja võib peatada fondi osakute tagasivõtmise, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) fondi kontodel olevast rahast ei piisa osakute tagasivõtmishinna väljamaksmiseks;
 2) fondi väärtpabereid ja muud vara ei ole võimalik viivitamata müüa;
 3) fondi vara puhasväärtuse arvutamine on takistatud;
 4) raha väljamaksmisega kahjustataks fondi korrapärast valitsemist või raha väljamaksmine kahjustaks oluliselt teiste osakuomanike huve.

 (3) Osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamisest ja selle põhjustest peab fondivalitseja viivitamata teatama Finantsinspektsioonile ja depositooriumile. Finantsinspektsioon teavitab sellest seejärel kõigi nende välisriikide finantsjärelevalve asutusi, kus fondi osakuid pakutakse.

 (4) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda fondivalitsejalt avaliku fondi osakute väljalaske peatamist, kui on kahtlus, et osakute väljalaske või avaliku pakkumise kohta õigusaktides sätestatud nõudeid on rikutud, või kui on sellise rikkumise oht või osakute väljalaske peatamine on muudel põhjustel vajalik osakuomanike õigustatud huvide kaitseks.

 (5) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat osakute tagasivõtmist peatama, kui on kahtlus, et osakute tagasivõtmise kohta õigusaktides sätestatud nõudeid on rikutud, või kui on sellise rikkumise oht või kui osakute tagasivõtmise peatamine on muudel põhjustel vajalik osakuomanike õigustatud huvide kaitseks.

 (6) Osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamisel kohustab Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega fondivalitsejat kõrvaldama osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamise aluseks olnud asjaolud.

 (7) Teate osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamisest peab fondivalitseja viivitamata avaldama fondivalitseja veebilehel ning avatud fondi ja pensionifondi puhul ka vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

 (8) Osakute väljalaske võib peatada kuni kolmeks kuuks. Avatud fondi ja pensionifondi osakute tagasivõtmise võib peatada kuni kolmeks kuuks, teiste fondide osakute tagasivõtmise võib peatada kuni üheks aastaks.

 (9) Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaske peatamise korral säilitab registripidaja nende osakute omandamiseks laekunud vahendid kogumispensionide seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud pangakontol.

 (10) Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamise korral võib ajal, kui osakute tagasivõtmine on peatatud, selle pensionifondi osakuid välja lasta üksnes fondivalitseja enda poolt osakute omandamiseks ning kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud alusel kohustusliku pensionifondi osakuomanikele uute osakute väljalaskmiseks.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 146.  [Kehtetu - RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 147.  Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamine

 (1) Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamiseks peab fondivalitseja taotlema Finantsinspektsioonilt vastava loa (edaspidi käesolevas jaos luba).

 (2) Loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 51 lõikes 4 nimetatud andmed avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul väljalastud ja tagasivõetud pensionifondi osakute arvu ja neid omandanud või võõrandanud osakuomanike kohta;
 2) andmed pensionifondi vara ja osaku puhasväärtuse ning osaku tagasivõtmis- ja väljalasketasu muutumise kohta avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul;
 3) osakute tagasivõtmise peatamise põhjuste selgitus;
 4) hinnang selle kohta, milline on osakute tagasivõtmise peatamise mõju pensionifondi osakuomaniku huvidele.

§ 148.  Loa taotluse menetlemine ja otsus

 (1) Loa taotluse läbivaatamisele, esitatud andmete kontrollimisele ja osakute tagasivõtmise peatamise põhjendatuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viie tööpäeva jooksul, arvates vastava avalduse saamisest, ja see tehakse viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

§ 149.  Loa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui:
 1) ei ole tõendatud käesoleva seaduse § 145 lõikes 2 nimetatud asjaolude olemasolu;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
 2) osakuomanike huvid ei oleks osakute tagasivõtmise peatamise korral küllaldaselt kaitstud.

§ 150.  Fondi arvel makstavad tasud ja kaetavad kulud

 (1) Fondi arvel makstakse üksnes käesolevas seaduses sätestatud tasusid ning kaetakse fondi tingimustes sätestatud fondi valitsemisega otseselt seotud kulusid.

 (2) Fondi arvel makstakse fondivalitsejale tasu fondi valitsemise eest (valitsemistasu).

 (3) Fondi arvel võib maksta depositooriumile tasu osutatud teenuste eest (depootasu).

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tasusid ei või maksta enne vastavate teenuste osutamist.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud tasud ja kulud ei tohi kokku ületada fondi tingimustes ettenähtud piirmäära.

§ 1501.  Täiendavad nõuded eurofondi arvel makstavatele tasudele ja kaetavatele kuludele

 (1) Eurofondi fondivalitsejal tuleb vältida eurofondile ja osakuomanikele eurofondi valitsemisega mitteseotud kulude tekitamist.

 (2) Eurofondi fondivalitseja ei tegutse ausalt, asjatundlikult ega eurofondi parimates huvides, kui ta seoses käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–4 ja 6–11 nimetatud tegevustega maksab või võtab lisaks eurofondi tingimustes sätestatule vastu muid tasusid või mitterahalisi hüvesid (edaspidi tasu) kui järgmised tasud:
 1) eurofondi arvelt või selle arvel tegutseva isiku poolt makstud, samuti eurofondile või selle arvel tegutsevale isikule makstud tasud;
 2) kolmanda isiku või selle arvel tegutseva isiku poolt, samuti nendele makstud tasud tingimusel, et tasu olemasolu, sisu, summa või tasu arvutamise meetod, kui summa ei ole kindlaks määratud, avaldatakse osakuomanikele enne teenuse osutamist selgelt, täpselt ja arusaadavalt ning tasu on kavandatud fondi valitsemise teenuse kvaliteedi parandamiseks ja see ei kahjusta fondivalitseja kohustust tegutseda eurofondi parimates huvides;
 3) eurofondi valitsemisega seotud või fondi valitsemise teenuse osutamiseks vajalikud tasud, nagu depootasu, arveldus- ja valuutavahetustasu, järelevalvetasu ja riigilõiv ning juriidilise nõustamise tasu, mis ei ole vastuolus fondivalitseja kohustusega tegutseda eurofondi parimates huvides.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud teabe võib fondivalitseja osakuomanikule avaldada kokkuvõtliku ülevaatena. Fondivalitseja on kohustatud osakuomaniku nõudmisel avaldama ka tasu täpsed üksikasjad.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 151.  Pensionifondi arvel makstavad tasud ja kaetavad kulud

 (1) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, on pensionifondi arvel makstavad tasud ja kaetavad kulud järgmised:
 1) valitsemistasu;
 2) depootasu;
 3) pensionifondi arvel tehtavate tehingutega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud (edaspidi tehingukulud);
 4) käesoleva seaduse § 276 lõike 1 punktides 2 ja 3 ja §-s 277 sätestatud laenu võtmisega seotud kulud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata pensionifondi valitsemisega seotud tasud makstakse ja kulud kaetakse fondivalitseja arvel.

 (3) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja arvel makstakse:
 1) depootasu;
 2) tasu Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale kohustusliku pensionifondi osakute väljalaske ja tagasivõtmise korraldamise, pensionikontode pidamise ning muude käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise eest (edaspidi registritasu);
 3) tagatisfondi seaduse alusel tehtavad pensionikaitse osafondi osamaksed.

 (4) Registritasu koosneb hooldustasust ja kandetasust. Hooldustasu suurus määratakse suhtarvuna fondivalitseja valitsetava pensionifondi aktivate turuväärtusest. Kandetasu võetakse pensionifondi osakute väljalaske või tagasivõtmise iga toimingu eest, mida teeb Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Kõikide kohustuslike pensionifondide suhtes rakendatakse samadel tingimustel ühesugust hooldustasu ja kandetasu, mille piirhinnad kooskõlastab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja rahandusministriga Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud korras.

 (5) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määrana rakendatakse üksnes fondi tingimustes kehtestatud valitsemistasu määra. Valitsemistasu arvestamisel rakendatakse vähendatud valitsemistasu määrasid, mis sõltuvad kohustuslike pensionifondide aktivate turuväärtuse suurusest. Määrade vähendamise ulatuse ja selle arvutamise korra kehtestab rahandusminister.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (6) Pensionifondi arvel võib tasuda või katta üksnes sellised käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud tasud ja kulud, mis ei ületa vastava teenuse eest tavapäraselt makstavat vahendus- või teenustasu või mis on vältimatult vajalikud pensionifondi valitsemiseks.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasude ja kuludena ei käsitata tasusid ega kulusid, mis tulenevalt nende olemusest ei tekita osakuomaniku ja fondivalitseja vahelist huvide konflikti fondivalitsemise teenuse ausal, asjatundlikul ja osakuomaniku parimatest huvidest lähtuval osutamisel.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 152.  Väljamaksed osakuomanikele

 (1) Osakuomanikele võib teha fondi arvel väljamakseid, kui see on ette nähtud fondi tingimustes. Sel juhul tuleb fondi tingimustes ette näha väljamaksete tegemise tingimused ja kord, eelkõige väljamaksete ulatus ja sagedus.

 (2) Väljamaksed osakuomanikele tehakse vastavalt fondi tingimustele rahas depositooriumi kaudu või uute osakute väljalaskmisega.

 (3) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata pensionifondi suhtes.

6. jagu Osakute vahetamine 

§ 153.  Osakute vahetamise õigus

 (1) Osakuomanikul on õigus vahetada temale kuuluvad fondi osakud sama fondi teist liiki osakute vastu, välja arvatud juhul, kui fondi tingimustes on sätestatud osakute vahetamise keeld.

 (2) Osakuomanikul on õigus vahetada avatud fondi osakud teise sama fondivalitseja valitsetava fondi osakute vastu, välja arvatud juhul, kui fondi tingimustes on sätestatud osakute vahetamise keeld.

 (3) Pensionifondi osakute vahetamisele kohaldatakse kogumispensionide seaduses sätestatut.

§ 154.  Osakute vahetamise kord

 (1) Osakuomanik teavitab fondivalitsejat oma soovist osakuid vahetada teatega, milles näidatakse vähemalt:
 1) missugust liiki osakuid või missuguse fondi osakuid osakuomanik soovib vahetada ja mis liiki osakute või missuguse fondi osakute vastu;
 2) vahetatavate osakute arv;
 3) kuupäev, millal osakuomanik soovib osakuid vahetada.

 (2) Osakute vahetamise korral võetakse osakud tagasi ja lastakse välja vastavalt osakute puhasväärtusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates näidatud kuupäeva seisuga.

 (3) Osakute vahetamise korral osakuomanikule väljamakseid ei tehta.

 (4) Osakute vahetamine toimub fondi tingimustes sätestatud korras.

7. jagu Fondi valitsemise üleandmine 

§ 155.  Valitsemise üleandmine

 (1) Finantsinspektsiooni loal võib fondivalitseja anda fondi valitsemise kokkuleppel teise fondivalitsejaga temale üle.

 (2) Fondi valitsemise üleandmise ja vastava lepingu sõlmimise otsustab fondivalitseja nõukogu.

 (3) Fondi valitsemise üleandmisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 9. peatükis sätestatut.

§ 156.  Fondi valitsemise üleandmise leping

  Fondi valitsemise üleandmise lepingus määratakse kindlaks kõigi fondi valitsemisest tulenevate fondivalitseja õiguste ja kohustuste ülemineku ning sellega seotud dokumentide ja asjaajamise üleandmise tingimused ja kord, sealhulgas uue fondivalitseja vastutuse ulatus.

§ 157.  Fondi valitsemise üleandmise loa taotlemine

  Fondi valitsemise üleandmise loa saamiseks esitab fondivalitseja hiljemalt 20. päeval pärast fondi valitsemise üleandmise lepingu sõlmimist Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) fondivalitseja nõukogu otsus fondi valitsemise üleandmise kohta;
 2) fondi valitsemise üleandmise leping;
 3) avaldus fondi tingimuste muutmiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 117 sätestatule;
 4) fondi depositooriumi nõusolek fondi üleandmisest tulenevate depoolepingu muudatuste kohta;
 5) fondivalitseja, kellele fondi valitsemine üle antakse, äriplaan, mis vastab käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele.

§ 158.  Fondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemine ja otsus

 (1) Fondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja fondi valitsemise üleandmise ning tulevase fondivalitseja käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse fondi valitsemise üleandmise loa andmise ja fondi tingimuste muudatuste registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale ja fondi depositooriumile teatavaks.

§ 159.  Fondi valitsemise üleandmise loa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda fondi valitsemise üleandmise loa andmisest, kui ilmnevad:
 1) käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 3, 5 või 7 nimetatud asjaolud;
 2) käesoleva seaduse §-s 116 nimetatud asjaolud;
 3) muud osakuomanike õigustatud huve kahjustavad asjaolud.

§ 160.  Fondi valitsemise üleandmise avalikustamine ja jõustumine

 (1) Fondivalitseja avalikustab teate fondi valitsemise üleandmise kohta käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras.

 (2) Fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele fondivalitsejale üle fondi valitsemise üleandmise lepingus ettenähtud ajal, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest.

§ 161.  Valitsemisõiguse üleminek depositooriumile

 (1) Kui fondivalitseja õigus fondi valitseda lõpeb muul kui käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel, läheb fondi valitsemine üle fondi depositooriumile. Depositoorium peab fondi valitsemise üleminekust viivitamata teatama käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras.

 (2) Fondivalitseja peab pärast fondi valitsemise õiguse lõppemist andma fondi asjaajamise ja dokumendid viivitamata üle depositooriumile. Pärast fondi asjaajamise ja dokumentide üleandmist on depositooriumil fondi valitsemisel kõik fondivalitseja õigused ja kohustused, kui seadusest, fondi tingimustest või depoolepingust ei tulene teisiti. Depositoorium ei või fondi valitsemise ajal osakuid välja lasta ega tagasi võtta, välja arvatud pensionifondi puhul.

 (3) Depositoorium peab kolme kuu jooksul pärast talle fondi valitsemise õiguse üleminekut fondi valitsemise üle andma uuele fondivalitsejale. Finantsinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega depositooriumi taotlusel pikendada kuni kuue kuuni, pensionifondi puhul kuni 18 kuuni. Fondi valitsemise üleandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 155 lõigetes 1 ja 3 ja §-des 156–160 sätestatut.

 (4) Depositoorium avalikustab teate uuele fondivalitsejale fondi valitsemise üleandmise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes või saadab selle teate osakute registris märgitud osakuomanike postiaadressil.

8. jagu Fondi ümberkujundamine 

§ 162.  Fondi ümberkujundamise viisid

 (1) Fondi võib fondi tingimuste muutmise teel ümber kujundada käesoleva seaduse §-des 2–4 nimetatud teist liiki fondiks.

 (2) Eurofondi ei või ümber kujundada fondiks, mis ei ole eurofond.

 (3) Pensionifondi ei või ümber kujundada.

 (4) Fondi ümberkujundamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 117 ja 118 sätestatut.

 (5) Kõik fondi ümberkujundamise kulud katab fondivalitseja.

§ 163.  Ümberkujundamise otsus

 (1) Otsuse muuta fondi tingimusi selliselt, et toimub fondi ümberkujundamine (edaspidi käesolevas jaos ümberkujundamise otsus), teeb fondivalitseja nõukogu.

 (2) Kui seaduses või fondi tingimustes on ette nähtud osakuomanike üldkoosolek, peab osakuomanike üldkoosolek andma ümberkujundamise otsuse tegemiseks nõusoleku.

 (3) Üldkoosolek on ümberkujundamise otsusele nõusoleku andnud, kui selle poolt on antud vähemalt 9/10 üldkoosolekul osakutega esindatud häältest.

 (4) Kinnise fondi ümberkujundamise avatud fondiks võib otsustada fondivalitseja ilma üldkoosoleku nõusolekuta.

§ 164.  Avatud fondi ümberkujundamine kinniseks fondiks

 (1) Avatud fondi ümberkujundamisel kinniseks fondiks jõustuvad fondi tingimuste muudatused mitte varem kui ühe aasta möödumisel fondi tingimuste muudatuste avalikustamisest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

 (2) Ümberkujundamise otsuses peab olema ette nähtud piisav tähtaeg, mille jooksul osakuomanikel on õigus nõuda fondi osakute tagasivõtmist.

§ 165.  Avaliku fondi ümberkujundamine

  Avaliku fondi võib ümber kujundada fondiks, mis ei ole avalik fond, üksnes juhul, kui fondi osakute pakkumine vastab väärtpaberituru seaduse § 12 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

9. jagu Fondi jagunemine ja ühinemine 

§ 166.  Jagunemine

  Fondi jagunemine ei ole lubatud.

§ 167.  Ühinemine

 (1) Fondi (edaspidi ühendatav fond) võib ühendada sama fondivalitseja valitsetava teise fondiga (edaspidi ühendav fond), kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (2) Ühinemisel lastakse ühendatava fondi osakuomanikule välja selline kogus ühendava fondi osakuid, mille puhasväärtus vastab osakuomanikule kuulunud ühendatava fondi osakute puhasväärtusele. Väljalastud osakute eest tasuvad osakuomanikud varaga, mis vastab nende osale ühendatavas fondis.

 (3) Ühinemisega ühendatava fondi osakud tühistatakse.

 (4) Ühinemisel ühendava fondi osakute väljalaskmise eest väljalasketasu ei võeta.

 (5) Ühendatava fondi varasse kuuluvad ühendava fondi osakud ja ühendava fondi varasse kuuluvad ühendatava fondi osakud võetakse enne ühinemist tagasi.

 (6) Ühendatav fond loetakse likvideerituks pärast osakuomanikele ühendava fondi osakute väljalaset ja ühendatava fondi osakute tühistamist. Ühinemisel ei kohaldata käesoleva seaduse 4. peatüki 10. jaos sätestatut.

 (7) Kõik fondi ühinemisega seotud kulud katab fondivalitseja.

§ 168.  Ühinemise erisused

 (1) Fondi, mis ei ole eurofond, võib ühendada eurofondiga üksnes juhul, kui ühendavaks fondiks on eurofond.

 (2) Vabatahtliku pensionifondi võib ühendada üksnes teise vabatahtliku pensionifondiga.

 (3) Kohustusliku pensionifondi võib ühendada üksnes teise kohustusliku pensionifondiga, kui ühendataval ja ühendaval pensionifondil on sarnane investeerimispoliitika, arvestades käesoleva seaduse §-s 76 sätestatut.

§ 169.  Ühinemisotsus

 (1) Ühinemisotsuse teeb fondivalitseja nõukogu.

 (2) Kui seaduses või fondi tingimustes on ette nähtud osakuomanike üldkoosolek, on fondide ühinemiseks vaja osakuomanike üldkoosoleku nõusolekut.

 (3) Üldkoosolek on ühinemisotsuse tegemiseks nõusoleku andnud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul osakutega esindatud häältest, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 170.  Ühinemisluba

 (1) Fondivalitseja taotleb Finantsinspektsioonilt fondide ühinemiseks vastava loa (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).

 (2) Kui fondide ühinemisele eelneb fondi valitsemise üleandmine ühendatava või ühendava fondi fondivalitsejale, võib fondi valitsemise üleandmise loa taotlemise avalduse esitada Finantsinspektsioonile koos fondide ühinemisloa taotlemise avaldusega.

 (3) Ühinemisloa taotlemisel esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) ühinemisotsus;
 2) depositooriumide nõusolek ühinemisega;
 3) fondide ühendamise vajalikkuse põhjendus;
 4) käesoleva seaduse § 167 lõikes 5 nimetatud osakute arv;
 5) ühendatava fondi osakute tühistamise ja ühendava fondi osakute väljalaske korra kirjeldus ning tühistamise ja väljalaske ajakava;
 6) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele vastav äriplaan.

 (4) Kui fondide ühendamine toob kaasa fondi tingimuste muutmise, esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule ka käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid.

§ 171.  Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus

 (1) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas ühinemine on põhjendatud ja vastab osakuomanike õigustatud huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

 (3) Käesoleva seaduse § 170 lõikes 2 sätestatud juhul teeb Finantsinspektsioon otsuse fondi valitsemise üleandmise loa andmise või sellest keeldumise kohta samal ajal käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusega.

 (4) Kui ühinemisel taotleti ka fondi tingimuste muutmist, teeb Finantsinspektsioon koos loa andmise otsusega otsuse tingimuste muutmise kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 118 sätestatule.

 (5) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale, depositooriumidele ja pensionifondide ühinemise korral ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

§ 172.  Ühinemisloa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
 1) ühinemise tagajärjel rikutaks käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või fondi tingimustes sätestatud investeerimispiiranguid;
 2) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 116 nimetatud asjaolud;
 3) fondide ühinemine võib muul põhjusel kahjustada osakuomanike huve.

§ 173.  Ühinemise avalikustamine

  Fondivalitseja avalikustab fondide ühinemise ning vajaduse korral fondi valitsemise üleandmise ja fondi tingimuste muudatuste registreerimise käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras.

91. jagu Eurofondide ühinemine 
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 1731.  Eurofondide ühinemise erisused

 (1) Käesolevat jagu kohaldatakse järgmistele ühinemistele:
 1) Eestis asutatud eurofondide ühinemine, kui vähemalt ühe ühinemisel osaleva eurofondi osakuid pakutakse teises lepinguriigis;
 2) eurofondi ühinemine teises lepinguriigis asutatud eurofondiga (edaspidi piiriülene ühinemine).

 (2) Eurofond võib ühineda teise fondivalitseja valitsetava eurofondiga.

 (3) Lisaks käesolevas jaos sätestatule kohaldatakse eurofondide ühinemisele käesoleva seaduse § 167 lõigetes 2–7 sätestatut. Kui Eestis asutatud eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava eurofondina, kohaldatakse ühinemisele käesoleva seaduse § 167 lõikes 2 sätestatud ühinemisviisi.

 (4) Kui Eestis asutatud eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendava eurofondina, kohaldatakse eurofondi ühinemislepingust tuleneva ühinemise jõustumise kuupäeva kindlaksmääramisele, ühinemisloa avalikustamisele ja ühinemise jõustumisest teavitamisele käesolevas seaduses sätestatud tingimusi.

 (5) Eestis asutatud eurofond võib ühineda muus vormis kui lepingulise fondina asutatud eurofondiga üksnes juhul, kui see on lubatud äriühinguna asutatud eurofondi päritoluriigis ja Eestis asutatud eurofond on ühendatav fond. Kui eurofondide piiriülesel ühinemisel osaleb teises lepinguriigis muus vormis kui lepingulise fondina asutatud eurofond, käsitatakse selle eurofondi osalust väljendavaid aktsiaid või muid selliseid väärtpabereid fondi osakutena käesoleva jao tähenduses ning selle eurofondi aktsionäre või muid eurofondis osalust omavaid isikuid osakuomanikena käesoleva jao tähenduses.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 1732.  Ühinemisleping

 (1) Eurofondide ühinemiseks sõlmivad ühinevad eurofondid ühinemislepingu. Eurofondi ühinemisel sama fondivalitseja valitsetava teise eurofondiga tuleb kindlaks määrata ühinemistingimused, millele kohaldatakse käesolevas jaos ühinemislepingu kohta sätestatut.

 (2) Ühinemislepingus tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:
 1) ühinemisviis ja ühinevate eurofondide liigid;
 2) ühinemise põhjendus;
 3) ühinemise mõju nii ühendatava kui ühendava eurofondi osakuomanikele;
 4) ühendatava eurofondi osakute asendussuhe (edaspidi asendussuhe) ning selle arvutamise kuupäeval eurofondi vara ja kohustuste hindamise kriteeriumid;
 5) asendussuhte arvutamise meetod;
 6) ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev, millest alates ühendatava eurofondi tehingud loetakse tehtuks ühendava eurofondi arvel;
 7) vara üleandmisele ja osakute vahetamisele kohaldatavad reeglid.

 (3) Ühinemislepingus võib ette näha, et ühendatava eurofondi osakuomanikele tehakse rahalised väljamaksed, mille summa ei või ületada 1/10 osakuomaniku osakute puhasväärtusest ühendatavas eurofondis. Käesolevas lõikes nimetatud rahalised väljamaksed tuleb teha koos käesoleva seaduse § 167 lõikes 2 sätestatud ühendava eurofondi osakute väljalaskmisega.

 (4) Käesolevas seaduses käsitatakse asendussuhtena ühendatava eurofondi osakuomanikule kuuluvate ühendatava eurofondi osakute puhasväärtuse alusel osakuomanikule väljalastavate ühendava eurofondi osakute arvu määramiseks kohaldatavat kordajat.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 1733.  Ühinemislepingu kontroll

 (1) Käesoleva seaduse § 1732 lõike 2 punktides 1, 6 ja 7 nimetatud ühinemislepingu tingimuste vastavust käesoleva seaduse nõuetele ja eurofondi tingimustele kontrollib ja ühinemiseks annab nõusoleku iga ühinemisel osaleva eurofondi depositoorium.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tuleb kontrollida järgmisi ühinemistingimusi:
 1) asendussuhte arvutamise kuupäeval vara ja kohustuste hindamise kriteeriumid;
 2) asendussuhte arvutamise meetod ja asendussuhte arvutamise päeval kindlaks määratav tegelik asendussuhe;
 3) rahalised väljamaksed osaku kohta.

 (3) Ühinemislepingut kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ulatuses audiitor. Ühinemislepingu kontrollimiseks võib mitme või kõigi ühinevate eurofondide jaoks olla määratud üks ühine audiitor või mitu ühist audiitorit. Ühinemislepingu pooled võivad kokku leppida, et käesolevas lõikes sätestatud ühinemislepingu kontrolli teostab ühendatava eurofondi depositoorium.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimuste kontrollimise kohta koostab kontrolli teostanud audiitor või depositoorium aruande, mille ärakiri tehakse ühendatava ja ühendava eurofondi osakuomanikele ning Finantsinspektsioonile nende nõudel kättesaadavaks tasuta.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 1734.  Ühinemisluba

 (1) Ühendatava eurofondi fondivalitseja taotleb Finantsinspektsioonilt eurofondide ühinemiseks loa (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).

 (2) Ühinemisloa taotlemisel tuleb esitada Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) ühinemisleping;
 2) käesoleva seaduse §-s 1733 nimetatud depositooriumide nõusolekud;
 3) käesoleva seaduse §-s 17310 nimetatud teave, mis antakse osakuomanikele.

 (3) Kui eurofondide ühinemine toob kaasa fondi tingimuste muutmise, esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 nimetatud taotluse. Kui eurofondide ühinemine toob kaasa eurofondi valitsemise üleandmise, ei tule fondivalitsejal esitada käesoleva seaduse §-s 157 nimetatud taotlust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 1735.  Piiriülese ühinemisloa erisused

 (1) Finantsinspektsioon otsustab piiriülesele ühinemisele loa andmise (edaspidi piiriülese ühinemise luba), kui Eestis asutatud eurofond osaleb piiriülesel ühinemisel ühendatava eurofondina. Piiriülese ühinemise loale kohaldatakse käesolevas jaos ühinemisloa kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

 (2) Piiriülese ühinemise loa taotlemiseks esitab ühendatava eurofondi fondivalitseja Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 1734 lõikes 2 nimetatud taotluse, millele on lisatud ühendava eurofondi prospekt ja põhiteave, kui ühendav eurofond on asutatud teises lepinguriigis.

 (3) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles või inglise keeles ja ühendava eurofondi lepinguriigi ühes ametlikus keeles. Ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib dokumendid esitada ka muus keeles kui selle riigi ametlikus keeles.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 1736.  Ühinemisloa taotluse menetlemine

 (1) Ühinemisloa taotluse menetlemisel kontrollib Finantsinspektsioon esitatud andmeid ja hindab, kas ühinemine ning käesoleva seaduse §-s 17310 nimetatud teave, mis antakse osakuomanikele, on kooskõlas ühendatava eurofondi osakuomanike õigustega ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega.

 (2) Kui ühendatav eurofond ei ole ühinemisloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse § 1734 lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente, need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, võib Finantsinspektsioon kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

 (3) Piiriülese ühinemise korral edastab Finantsinspektsioon ärakirja käesoleva seaduse § 1735 lõikes 2 nimetatud taotlusest ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata pärast ühendatavalt eurofondilt kõigi nõutavate dokumentide saamist või puuduste kõrvaldamist.

 (4) Kui käesoleva seaduse § 1734 lõike 2 punkti 3 kohaselt esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik hinnata, kas käesoleva seaduse §-s 17310 nimetatud teave, mis antakse osakuomanikele, vastab nõuetele, võib Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates nõuda, et teave, mis antakse ühendatava või ühendava eurofondi osakuomanikele, vastaks käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Piiriülese ühinemise loa taotluse menetlemisel võib Finantsinspektsioon esitada käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud nõude selle teabe kohta, mis antakse ühendatava eurofondi osakuomanikele.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (6) Finantsinspektsioon teavitab ühendatava eurofondi fondivalitsejat ja depositooriumi ühinemisloa andmisest või sellest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 17310 nimetatud osakuomanikele antava teabe saamisest arvates.

 (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule teavitab Finantsinspektsioon piiriülese ühinemise loa andmise või sellest keeldumise otsusest ühendava eurofondi, ja kui see on asjakohane, teises lepinguriigis asutatud ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 1737.  Piiriülesel ühinemisel ühendava eurofondi dokumentide menetlemine Finantsinspektsioonis

 (1) Kui Eestis asutatud eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendava eurofondina, hindab Finantsinspektsioon ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse poolt saadetud ühinemisloa taotluse ärakirja alusel, kas käesoleva seaduse §-s 17310 nimetatud teave, mis antakse ühendava eurofondi osakuomanikele, on kooskõlas ühendava eurofondi osakuomanike õigustega ja käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega.

 (2) Finantsinspektsioon võib 15 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ärakirja saamisest arvates nõuda, et ühendava eurofondi teave, mis antakse selle osakuomanikele, vastaks käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

 (3) Ühendav eurofond esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe muudatused Finantsinspektsiooni poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude esitamisest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon teavitab ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe saamisest arvates, kas muudetud teave, mis antakse ühendava eurofondi osakuomanikele, vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 1738.  Ühinemisloa andmisest keeldumise alused

 (1) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
 1) eurofondide ühinemistingimused ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või Finantsinspektsioonile esitatud andmed ja dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
 2) Finantsinspektsioonile ei ole esitatud osakuomanikele antava teabe muudatusi või see teave ei vasta käesolevas seaduses sätestatule;
 3) eurofondide ühinemisel ei ole teatatud ühendava eurofondi osakute pakkumisest lepinguriikides, kus pakutakse ühendatava eurofondi osakuid.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele võib Finantsinspektsioon keelduda piiriülese ühinemise loa andmisest, kui ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on teatanud, et teave, mis antakse ühendava eurofondi osakuomanikele, ei vasta nõuetele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 1739.  Ühinemisloa avalikustamine

 (1) Ühendatav ja ühendav eurofond avaldavad viivitamata pärast ühinemisloa saamist teate eurofondi ühinemise ning vajaduse korral eurofondi tingimuste muudatuste registreerimise kohta käesoleva seaduse § 119 lõike 2 esimeses lauses sätestatud viisil.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates tuleb märkida andmed ühinemisloa andmise, eurofondi osakute tagasivõtmise või vahetamise tähtaja ja ühinemislepingus sätestatud ühinemise kavandatud jõustumise kuupäeva kohta.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 17310.  Osakuomanikele antav teave

 (1) Ühendatava ja ühendava eurofondi fondivalitsejal tuleb esitada eurofondi osakuomanikele asjakohane ja täpne eurofondi ühinemise asjaolusid käsitlev dokument (edaspidi osakuomanikele antav teave), mis võimaldab osakuomanikel hinnata ühinemise mõju ja osakute tagasivõtmise või vahetamise õiguse kasutamise vajadust.

 (2) Osakuomanikele antav teave esitatakse pärast ühinemisloa saamist, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva enne käesoleva seaduse § 17314 lõikes 3 sätestatud osakute tagasivõtmise või vahetamise viimast kuupäeva.

 (3) Osakuomanikele antav teave tuleb esitada Finantsinspektsioonile eesti keeles või Finantsinspektsiooni nõusolekul inglise keeles.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule tuleb osakuomanikele antav teave esitada iga selle lepinguriigi ametlikus keeles, kus on teavitatud ühendatava või ühendava eurofondi osakute pakkumisest. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib teabe esitada mõnes muus keeles.

 (5) Osakuomanikele antava teabe tõlge peab olema sisult samane algdokumendiga.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 17311.  Nõuded osakuomanikele antavale teabele

 (1) Osakuomanikele antavas teabes tuleb märkida:
 1) ühinemise selgitused ja põhjendused;
 2) ühinemise võimalik mõju osakuomanikele, sealhulgas olulised muudatused seoses eurofondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika, kulude, ühinemise oodatava tulemuse, aruannete korrapärase esitamise ning finantstulemuste võimaliku halvenemisega, ja kui see on asjakohane, hoiatus osakuomaniku tulu maksustamise muudatuste kohta pärast ühinemist;
 3) osakuomanike ühinemisega seotud õigused, sealhulgas õigus saada lisateavet ja käesoleva seaduse § 1733 lõikes 4 nimetatud aruande ärakirja, esitada avaldus osakute tagasivõtmiseks või vahetamiseks ilma lisatasuta, saada teavet kõnealuse õiguse kasutamise tähtaja lõpu kohta ning selgitusi vandeaudiitori aruande ärakirja saamise viisi ja eurofondi arvel viitlaekumiste käsitamise kohta;
 4) ühinemisprotsessi tingimused, sealhulgas teave ühinemisotsuse vastuvõtmise ja osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamise ning ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva kohta;
 5) ühendava eurofondi põhiteabe dokument;
 6) ühendatava eurofondi osakuomanikele väljamaksete tegemise tingimused.

 (2) Osakuomanikele antavas teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud tingimustega koos märkida:
 1) üksikasjad osakutega tehtavate tehingute kavandatud peatamise kohta;
 2) aeg, millest alates ühendatava eurofondi tehingud loetakse tehtuks ühendava eurofondi arvel, asendussuhte arvutamise kuupäev ja ühinemise jõustumise tingimused.

 (3) Ühendatava eurofondi osakuomanikele antavas teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludena märkida:
 1) ühendatava eurofondi osakuomanike õiguste muutumine fondide ühinemise järel;
 2) oluliste riskide võrdlus, kui lisatud selgitusest või ühendatava ja ühendava eurofondi põhiteabest tulenevad riski ja tootluse sünteetiliste näitajate olulised erinevused eri kategooriates;
 3) ühinevate eurofondide kõigi tasude ja kulude võrdlus, mis põhineb nende põhiteabes avaldatud summadel;
 4) kui ühendatava eurofondi puhul rakendatakse finantstulemusel põhinevat tasu, siis selgitus, kuidas seda rakendatakse kuni ühinemise jõustumiseni;
 5) kui ühendava eurofondi puhul rakendatakse finantstulemusel põhinevat tasu pärast ühinemise jõustumist, siis selgitus, kuidas seda rakendatakse, et tagada nende osakuomanike õiglane kohtlemine, kes eelnevalt omasid osakuid ühendatavas eurofondis;
 6) selgitus, kas enne ühinemise jõustumist kavatsetakse oluliselt muuta ühendatava eurofondi vara koosseisu.

 (4) Ühendatava eurofondi osakuomanikele antavas teabes tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule märkida:
 1) ajavahemik, mille jooksul osakuomaniku avalduse alusel jätkatakse ühendatava eurofondi osakute väljalaskmist ja tagasivõtmist;
 2) tähtaeg, millal osakuomanikud, kes ei kasuta käesoleva seaduse § 17314 lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise või vahetamise õigust, saavad ühendava eurofondi osakuomanikeks;
 3) selgitus, et ühinemise jõustumisel saavad ühendava eurofondi osakuomanikeks kõik osakuomanikud, kes ei ole kasutanud käesoleva seaduse § 17314 lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise või vahetamise õigust, sealhulgas ka juhul, kui osakuomanik hääletas ühinemisotsuse heakskiitmisel ühinemisettepaneku vastu või loobus hääletamisest;
 4) soovitus ühendava eurofondi põhiteabega tutvumiseks.

 (5) Ühendava eurofondi osakuomanikele antavas teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludena märkida, kas ühinemisel on oluline mõju ühendava eurofondi investeeringute struktuurile ja kas enne või pärast ühinemise jõustumist kavatsetakse oluliselt muuta ühendava eurofondi vara koosseisu.

 (6) Piiriülesel ühinemisel tuleb osakuomanikele antavas teabes selgelt ja arusaadavalt selgitada teise lepinguriigi õigusest tulenevaid ühinemisel osaleva eurofondiga seotud ühinemise tingimusi ja menetlusi, mis erinevad käesolevas seaduses sätestatud tingimustest ja menetlustest.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud riski ja tootluse sünteetilisi näitajaid käsitatakse sünteetiliste näitajatena komisjoni määruse (EL) nr 583/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil (ELT L 176, 10.07.2010, lk 1–15), artikli 8 tähenduses.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 17312.  Osakuomanikele antava teabe vorminõuded

 (1) Osakuomanikele antav teave esitatakse selgelt ja arusaadavalt, arvestades ühendatava ja ühendava eurofondi osakuomanike huvisid ja asjatundlikkust.

 (2) Kui osakuomanikele antava teabe alguses on märgitud ühinemistingimuste kokkuvõte, tuleb selles viidata osakuomanikele antava teabe dokumendi osadele, kus on esitatud lisateave.

 (3) Osakuomanikele antav teave esitatakse osakuomanikele paberkandjal või muul püsival andmekandjal.

 (4) Osakuomanikele antava teabe võib esitada muul püsival andmekandjal, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) teabe esitamine vastab viisile, kuidas toimub või hakkab toimuma osakuomaniku ja ühendatava või ühendava eurofondi või fondivalitseja vahel teenuse osutamine;
 2) valiku korral on osakuomanik valinud teabe esitamise muul püsival andmekandjal.

 (5) Osakuomanikele antava teabe esitamine muul püsival andmekandjal on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud teabe esitamise viisiga, kui osakuomanik on andnud teenuse osutamiseks oma elektronposti aadressi või on muul viisil kinnitanud oma pidevat juurdepääsu Internetile.

 (6) Püsiv andmekandja on teabe salvestamise ja taasesitamise vahend võlaõigusseaduse § 111 tähenduses.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 17313.  Põhiteabe esitamine

 (1) Ühendatava eurofondi osakuomanikele antavale teabele tuleb lisada ühendava eurofondi põhiteabe dokument.

 (2) Ühendava eurofondi osakuomanikele antavale teabele tuleb lisada ühendava eurofondi põhiteabe dokument, kui seda on ühinemise tõttu muudetud.

 (3) Alates osakuomanikele antava teabe esitamisest kuni ühinemise jõustumiseni esitatakse osakuomanikele antav teave ja ühendava eurofondi põhiteabe dokument igale isikule, kes omandab ühendatava või ühendava eurofondi osaku või kes soovib saada ühineva eurofondi tingimusi, prospekti või põhiteabe dokumenti.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 17314.  Osakute tagasivõtmine ning osakute väljalaske ja tagasivõtmise peatamine ühinemisel

 (1) Ühendatava ja ühendava eurofondi osakuomanikel on õigus nõuda oma osakute tagasivõtmist või nende vahetamist teise eurofondi osakute vastu, millel on samalaadne investeerimispoliitika ja mida valitseb sama fondivalitseja või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või olulise osaluse kaudu.

 (2) Osakute tagasivõtmise või vahetamise eest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ei või võtta tasu, välja arvatud eurofondi prospektis sätestatud tasu osakute tagasivõtmisest tulenevate kulude hüvitamiseks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise või vahetamise õigus kehtib ühendatava ja ühendava eurofondi osakuomanikele käesoleva seaduse § 17310 lõikes 1 sätestatud osakuomanikele antava teabe esitamisest arvates ning lõpeb viis tööpäeva enne ühinemislepingus kokkulepitud asendussuhte arvutamise kuupäeva.

 (4) Lisaks käesoleva seaduse § 145 lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib fondivalitseja peatada eurofondi osakute väljalaske või tagasivõtmise ning lisaks käesoleva seaduse § 145 lõigetes 4 ja 5 sätestatule võib Finantsinspektsioon nõuda eurofondi osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamist, kui see on vajalik ühe või mitme ühinemisel osaleva eurofondi osakuomanike õigustatud huvide kaitseks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 17315.  Ühinemise jõustumine

 (1) Eurofondi ühinemine jõustub ühinemislepingus sätestatud ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeval, arvestades käesoleva seaduse § 17314 lõikes 3 nimetatud tähtaegu.

 (2) Ühinemise jõustumisega lähevad ühendavale eurofondile üle kõik ühendatava eurofondi varad ja kohustused. Ühendava eurofondi fondivalitsejal tuleb viivitamata pärast ühinemise jõustumist teavitada ühendava eurofondi depositooriumi ühendatava eurofondi vara ja kohustuste üleandmisest ühendavale eurofondile.

 (3) Piiriülese ühinemise jõustumisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui ühendav eurofond on asutatud Eestis.

 (4) Eestis asutatud ühendava eurofondi fondivalitsejal tuleb teavitada Finantsinspektsiooni ja ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust piiriülese ühinemise jõustumisest viivitamata.

 (5) Pärast ühinemise jõustumist ühinemist vaidlustada ei saa.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

10. jagu Fondi likvideerimine 

§ 174.  Likvideerimine

 (1) Fondi likvideerimise otsustab fondivalitseja nõukogu või käesoleva seaduse § 183 lõikes 1 sätestatud juhul depositoorium.

 (2) Sellise kinnise fondi, mille osakuid ei võeta tagasi varem kui ühe aasta möödumisel osakuomanike vastava nõude esitamisest, likvideerimise otsustab osakuomanike üldkoosolek. Nimetatud fondi likvideerimise otsustab Finantsinspektsioon, kui kahe kuu jooksul fondivalitseja valitsemisõiguse lõppemisest käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 või lõikes 2 sätestatud alusel ei ole osakuomanike üldkoosolek fondi tingimuste muutmise otsusega kinnitanud uut fondivalitsejat või otsustanud fondi likvideerimist.
[RT I, 15.05.2013, 2 - jõust. 25.05.2013]

 (3) Pensionifondi likvideerimise võib otsustada üksnes juhul, kui pensionifondi valitsemise üleandmine käesoleva seaduse §-des 155–160 sätestatud korras ei ole olnud võimalik.

 (4) Fondi likvideerib fondivalitseja või käesoleva seaduse §-s 183 sätestatud juhul depositoorium või §-s 184 sätestatud juhul Finantsinspektsiooni määratud likvideerijad.

§ 175.  Likvideerimisluba

 (1) Fondi likvideerimiseks taotleb fondivalitseja Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi likvideerimisluba).

 (2) Likvideerimisloa taotlemiseks esitab fondivalitseja hiljemalt 20. päeval pärast fondi likvideerimise otsuse vastuvõtmist Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) käesoleva seaduse § 174 lõikes 1 või 2 nimetatud otsus;
 2) põhjendus fondi likvideerimise vajalikkuse kohta ning hinnang selle kohta, kas fondi likvideerimine vastab osakuomaniku huvidele;
 3) likvideeritava fondi depositooriumi arvamus;
 4) osakuomanike nimed, aadressid ja isikukoodid, nende puudumisel sünniajad, või registrikoodid nende olemasolu korral;
 5) kui osakuomanikuks on fond, siis fondi nimetus ning selle fondi fondivalitseja või fondivalitseja puudumisel depositooriumi nimi, asukoha aadress ja registrikood selle olemasolu korral;
 6) osakuomanikule kuuluvate osakute arv, liik ja nimiväärtus seisuga mitte varem kui kolm tööpäeva enne avalduse esitamist;
 7) andmed kõigi fondi vara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kohta;
 8) pensionifondi likvideerimise korral fondivalitseja aruanne pensionifondi valitsemise üleandmiseks tehtud toimingutest koos neid tõendavate dokumentidega.

§ 176.  Likvideerimisloa taotluse läbivaatamine ja likvideerimisloa andmise otsus

 (1) Likvideerimisloa taotluse läbivaatamisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas fondi likvideerimine vastab seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, samuti osakuomanike õigustatud huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse likvideerimisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale ja depositooriumile teatavaks.

 (4) Pensionifondi likvideerimise korral teeb Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse viivitamata teatavaks ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

§ 177.  Kohustusliku pensionifondi likvideerimisloa tingimused

  Finantsinspektsioon võib kohustusliku pensionifondi likvideerimisloa andmise otsusega kehtestada järgmised likvideerimise tingimused:
 1) kogumispensionide seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud avalduse esitamise tähtajast pikem tähtaeg;
 2) aruannete, sealhulgas audiitori kinnitatud aruannete esitamise kohustus likvideerimismenetluse käigus;
 3) muud tingimused, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks osakuomanike õigustatud huvide kaitsmisest lähtuvalt.

§ 178.  Likvideerimisloa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda likvideerimisloa andmisest, kui:
 1) fondivalitseja ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul kasutanud kõiki võimalusi pensionifondi valitsemise üleandmiseks;
 2) fondi likvideerimine ei ole muul põhjusel kooskõlas osakuomanike õigustatud huvidega.

§ 179.  Likvideerimisteade

 (1) Fondivalitseja avaldab viivitamata pärast likvideerimisloa andmise otsusest teadasaamist teate fondi likvideerimise kohta (edaspidi likvideerimisteade) käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras.

 (2) Likvideerimisteates peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) likvideeritava fondi nimetus;
 2) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht;
 3) depositooriumi nimi;
 4) tähtaeg, mille jooksul likvideeritava fondi võlausaldajad peavad esitama oma nõuded fondi vastu, kusjuures see tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud likvideerimisteate avaldamisest arvates;
 5) kohustusliku pensionifondi likvideerimise korral kogumispensionide seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud avalduse esitamise tähtaeg ning avalduse õigel ajal esitamata jätmise tagajärjed;
 6) nõuete ja avalduste vastuvõtmise kohad ja vastuvõtuajad;
 7) muud vajalikud andmed.

 (3) Pensionifondi likvideerimise korral teavitab fondivalitseja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat likvideerimisteate avaldamisest hiljemalt likvideerimisteate ilmumisele eelneval päeval.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tähtajal nõude esitamata jätmine ei tähenda nõude kehtivuse lõppemist.

§ 180.  Likvideerimismenetlus

 (1) Likvideerimismenetlus algab likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast ning lõpeb käesoleva seaduse §-s 187 nimetatud likvideerimisaruande esitamisega.

 (2) Likvideerimine tuleb lõpule viia kuue kuu jooksul, arvates likvideerimisteate avaldamisest. Finantsinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega fondivalitseja taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või likvideerimise tähtaeg ületada 18 kuud.

 (3) Likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast alates peatatakse likvideeritava fondi osakute väljalase ja tagasivõtmine ning samast päevast alates võib osakuomanikele väljamakseid teha vaid käesoleva seaduse §-s 182 sätestatud korras.

§ 181.  Tehingud likvideerimismenetluses

 (1) Fondi likvideerimisel võõrandab fondivalitseja võimalikult kiiresti ning osakuomanike huvisid järgides fondi vara, nõuab sisse fondi võlad ja rahuldab fondi võlausaldajate nõuded, sealhulgas täidab fondi tingimustes ettenähtud kohustused fondivalitseja ja depositooriumi ees.

 (2) Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud või kui võlausaldaja nõude täitmise tähtaeg ei ole saabunud ja võlausaldaja ei võta täitmist vastu, deponeeritakse temale kuuluv rahasumma krediidiasutuses.

 (3) Fondi likvideerimise käigus võib fondivalitseja fondi arvel teha üksnes tehinguid, mis on vajalikud fondi likvideerimiseks.

 (4) Likvideerimisel vara võõrandamisest saadud vahendeid on kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseni õigus paigutada käesoleva seaduse § 252 lõikes 1 nimetatud varadesse, mille emitendi või krediidiasutuse investeerimisjärgu krediidireiting on vähemalt Baa 1 (Moody’s) või selle ekvivalent. Tehinguid tuletisinstrumentidega võib teha üksnes vara väärtuse kõikumistest tulenevate riskide maandamiseks.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 182.  Vara jaotamine

 (1) Pärast käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 nimetatud kõigi toimingute tegemist kinnitab fondivalitseja nõukogu fondi lõppbilansi ja vara jaotamise kava.

 (2) Fondivalitseja avaldab teate jaotamisele kuuluva vara jaotamise kohta käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras. Teates peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed:
 1) likvideeritava fondi nimetus;
 2) iga osaku kohta jaotamisele kuuluv vara;
 3) jaotamisele kuuluva vara väljamaksmise tähtajad ja kord;
 4) jaotamisele kuuluva vara väljamaksmisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu.

 (3) Fondivalitseja jaotab likvideerimisel järelejäänud vara osakuomanike vahel vastavalt igale osakuomanikule kuulunud osakute liigile, arvule ja puhasväärtusele.

 (4) Väljamakseid osakuomanikele võib teha üksnes rahas. Kinnise fondi või indeksfondi likvideerimisel võib Finantsinspektsiooni nõusolekul teha väljamakseid ka muus varas.

 (5) Väljamakse tegemise päevast alates osak kustutatakse ning sellest tulenevad õigused ja kohustused lõpevad. Osaku kustutamisel ei või võtta tagasivõtmistasu.

 (6) Kui osakuomanikule ei ole tähtpäevaks võimalik temale kuuluvat raha või vara välja maksta, tuleb väljamaksmiseks ettenähtud raha või vara deponeerida depositooriumis.

 (7) Kohustusliku pensionifondi likvideerimisel kohaldatakse vara jaotamisele kogumispensionide seaduse §-des 38 ja 39 sätestatut.

§ 183.  Depositoorium likvideerijana

 (1) Kui fondi üleandmine käesoleva seaduse § 161 lõike 3 järgi ei olnud võimalik, peab depositoorium käesoleva seaduse §-des 174–182 ja fondi tingimustes sätestatud korras fondi likvideerima.

 (2) Depositoorium võib Finantsinspektsioonilt taotleda käesoleva seaduse §-s 175 sätestatud fondi likvideerimise loa ka enne käesoleva seaduse § 161 lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist.

 (3) Kui fondivalitseja ei ole suutnud fondi likvideerida käesoleva seaduse § 180 lõikes 2 nimetatud tähtajal, peab depositoorium Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel fondi likvideerimise lõpetama käesoleva seaduse §-des 181 ja 182 ning fondi tingimustes sätestatud korras.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul peab depositoorium fondi likvideerima kuue kuu jooksul pärast Finantsinspektsiooni poolt vastava ettekirjutuse tegemist. Finantsinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega depositooriumi taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või likvideerimise tähtaeg ületada 18 kuud.

§ 184.  Fondi likvideerijad

 (1) Kui depositoorium ei ole fondi likvideerimist lõpetanud käesoleva seaduse § 180 lõikes 2 nimetatud tähtajal või § 183 lõikes 4 nimetatud pikendatud tähtajal, võib Finantsinspektsioon määrata likvideerijad, kes viivad fondi likvideerimise lõpule Finantsinspektsiooni määratud tähtajal käesoleva seaduse §-des 181 ja 182 sätestatud korras. Kui käesoleva seaduse § 174 lõike 2 teises lauses sätestatud juhul otsustab fondi likvideerimise Finantsinspektsioon, määrab ta likvideerijad, kes viivad fondi likvideerimise lõpule Finantsinspektsiooni määratud tähtajal käesoleva seaduse §-des 181 ja 182 sätestatud korras
[RT I, 15.05.2013, 2 - jõust. 25.05.2013]

 (2) Likvideerijatele lähevad üle kõik fondivalitseja õigused ja kohustused, kui seadusest või fondi tingimustest ei tulene teisiti.

 (3) Finantsinspektsioon määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud likvideerijatele tasu likvideerimismenetluse läbiviimise eest. Sellisel juhul käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 sätestatud piirmäära ei kohaldata.
[RT I, 15.05.2013, 2 - jõust. 25.05.2013]

§ 185.  Likvideerimiskulude katmine

 (1) Fondi arvel võib katta üksnes fondi likvideerimise tegelikke kulusid ning seda mitte rohkem kui 2% ulatuses fondi vara puhasväärtusest fondivalitseja nõukogu või käesoleva seaduse § 183 lõikes 1 sätestatud juhul depositooriumi poolt tehtud fondi likvideerimise otsuse vastuvõtmise päeva seisuga.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Kui depositoorium alustas fondi likvideerimist käesoleva seaduse § 161 lõikes 3 sätestatud tähtajast hiljem, võetakse likvideerimiskulude arvutamisel aluseks fondi vara puhasväärtus päeval, mil hiljemalt pidi alustatama fondi likvideerimist.

 (3) Kui tegelikud likvideerimiskulud ületavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa, vastutab seda summat ületavate kulude eest fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik.

 (4) Kui fondi likvideerijaks on depositoorium või käesoleva seaduse §-s 184 nimetatud likvideerijad, on depositooriumil või likvideerijatel õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summat ületavad likvideerimiskulud sisse nõuda fondivalitsejalt või fondivalitsejana tegutsenud isikult.

 (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuludele võib fondivalitseja või depositoorium fondi seadusjärgse likvideerijana võtta fondi arvel likvideerimismenetluse läbiviimise eest üksnes käesoleva seaduse § 150 lõikes 2 sätestatud valitsemistasu ja § 150 lõikes 3 sätestatud depootasu. Likvideerimismenetluse läbiviimise eest muude tasude võtmine on keelatud.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 186.  Vastutuse ulatus

 (1) Kui likvideerimise käigus ilmneb fondi maksejõuetus, vastutab kõigi fondi vastu esitatud ja rahuldamata jäetud nõuete täitmise eest fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik.

 (2) Depositoorium vastutab likvideerimise käigus osakuomanikele, fondivalitsejale ja fondi võlausaldajatele oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju eest.

 (3) Depositoorium vastutab fondi maksejõuetuse korral nende fondi vastu esitatud nõuete ulatuses, mis on tekkinud pärast fondi valitsemise või fondi likvideerimise üleminekut depositooriumile.

 (4) Likvideerijad vastutavad fondi maksejõuetuse korral nende fondi vastu esitatud nõuete ulatuses, mis on tekkinud pärast fondi likvideerimise üleminekut likvideerijatele.

§ 187.  Likvideerimisaruanne

 (1) Fondivalitseja esitab ühe kuu jooksul pärast likvideerimismenetluse lõpetamist Finantsinspektsioonile fondi lõppbilansi, vara jaotamise kava ning aruande oma tegevuse kohta fondi likvideerimisel. Nõuded fondi likvideerimise aruandele kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitab Finantsinspektsioonile depositoorium või esitavad likvideerijad, kui likvideerijaks oli depositoorium või kui likvideerimise viib või viivad lõpule vastavalt depositoorium või likvideerijad.

5. peatükk AKTSIASELTSINA ASUTATUD FOND 

1. jagu Aktsiaseltsina asutatud fondi tegevus ja aktsiad 

§ 188.  Aktsiaseltsile sätestatu kohaldamine

  Aktsiaseltsina asutatud fondi (edaspidi käesolevas peatükis fond) asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse seadustes aktsiaseltsi kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 189.  Fondi tegevusala

 (1) Fondi tegevusalaks võib olla üksnes aktsiate väljalaske teel saadud raha investeerimine tulu saamise eesmärgil käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud korra kohaselt.

 (2) Tegutsemiseks sõlmib fond fondivalitsejaga valitsemislepingu, mille kohaselt fond kohustub andma oma vara fondivalitseja käsutusse ja fondivalitseja kohustub vastavalt fondi põhikirjale investeerima fondi vara fondile tulu teenimise eesmärgil.

§ 190.  Fondi aktsiad

 (1) Fond ei või välja lasta eelisaktsiaid ega vahetusvõlakirju, samuti muid väärtpabereid, mis annavad selle omanikule eelisaktsiatest või vahetusvõlakirjadest tulenevate õigustega sarnaseid õigusi.

 (2) Fondi aktsiad on vabalt võõrandatavad. Nende aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatut.

2. jagu Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamine ja põhikiri 

§ 191.  Asutamine

 (1) Fondi võib asutada üksnes aktsiate märkimiseta. Tegutseva aktsiaseltsi võib fondiks ümber kujundada, kui põhikirja sellekohase muudatuse poolt on kõik aktsiaseltsi aktsionärid.

 (2) Fondi asutamisleping peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama fondivalitseja ärinime. Tegutseva aktsiaseltsi puhul tuleb fondivalitseja määrata üldkoosolekul aktsiaseltsi fondiks ümberkujundamise otsustamisel.

 (3) Fondi asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad ka valitsemislepingu ja avaliku fondi puhul ka depoolepingu. Tegutseva aktsiaseltsi fondiks ümberkujundamisel kinnitab valitsemislepingu ja avaliku fondi puhul depoolepingu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldkoosolek.

§ 192.  Põhikiri

 (1) Fondi põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmisi andmeid:
 1) fondi tegevuse eesmärgid ja investeerimispoliitika põhiprintsiibid, milles peavad kajastuma investeeringud eri liiki väärtpaberitesse ja muusse varasse, täpsemad riskide hajutamise ning investeerimispiirangud, sealhulgas piirangud regioonide või majandusharude kaupa;
 2) fondi tegevuse avalikustamise ja aruannete esitamise kord.

 (2) Aktsiakapitali suurus määratakse fondi põhikirjas miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus võib olla väiksem kui 1/4, kuid mitte väiksem kui 1/20 maksimumkapitali suurusest.

§ 193.  Asutamise kooskõlastamine

 (1) Enne fondi registreerimist äriregistris või tegutseva aktsiaseltsi puhul aktsiaseltsi põhikirja muudatuste registreerimist äriregistris tuleb fondi asutamine või põhikirja muudatused kooskõlastada Finantsinspektsioonis.

 (2) Fondi asutamise kooskõlastamiseks esitavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed, kes on märgitud asutamislepingus, või tegutseva äriühingu puhul äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) asutamisleping;
 2) põhikiri;
 3) valitsemisleping;
 4) depooleping, kui fondil on depositoorium;
 5) andmed aktsiaseltsi nõukogu ja juhatuse liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende ülesannete kirjeldust;
 6) andmed aktsiaseltsi audiitori kohta, mis sisaldavad tema nime, elu- või asukohta, isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, või registrikoodi;
 7) käesoleva seaduse §-s 194 sätestatud nõuetele vastav äriplaan.

 (3) Avaldusele ja sellega seonduvalt hiljem esitatavatele andmetele ja dokumentidele lisatakse fondi kõigi juhatuse liikmete poolt allkirjastatud kinnitus kooskõlastamise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide õigsuse kohta.

§ 194.  Äriplaan

 (1) Fondi äriplaan peab sisaldama fondi juhtimisstruktuuri, juhatuse liikmete õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust ning kõigi fondi olulisemate majandusnäitajate prognoosi ja analüüsi, sealhulgas:
 1) fondi netokäivet ja kulusid tegevusalade kaupa;
 2) fondi varade ning aktsia- ja omakapitali suurust;
 3) aktsiate väljalaske korraldust;
 4) fondi aktivate turuväärtust, vara puhasväärtust ja tootlust;
 5) fondi investeerimispoliitikat ja investeeringute struktuuri (jaotus eri väärtpaberite ja vara liikide, eri riikide emitentide, majandusharude kaupa ja muul viisil ning riskid ja tootlus eri liiki investeeringute kaupa);
 6) fondi valitsemiskulude suurust ja struktuuri;
 7) valitsemis- ja depootasu määrasid;
 8) püsivate üldkulude suurust.

 (2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

§ 195.  Asutamise kooskõlastamise taotluse läbivaatamine

 (1) Fondi asutamise kooskõlastamise taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas fond vastab seaduses või selle alusel sätestatud nõuetele ja fondi põhikiri aktsionäride õigustatud huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse fondi asutamise kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist.

 (3) Fondi asutamise kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondile ja fondivalitsejale.

 (4) Fondi asutamise kooskõlastamise otsus tuleb lisada fondi äriregistrisse kandmise avaldusele.

§ 196.  Asutamise kooskõlastamisest keeldumine

  Finantsinspektsioon võib keelduda asutamise kooskõlastamisest, kui:
 1) fond või selle valitsemine ei vastaks käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
 2) fondi aktsiate avalik pakkumine ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;
 3) avaliku fondi põhikirja kohaselt võib fondi vara olulises ulatuses investeerida varasse, mille väärtuse hindamine on raskendatud;
 4) fondi põhikirjas sätestatud teabe avalikustamise kord on ebapiisav;
 5) fondivalitseja fondijuht ei vasta tema ametialast tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele või tema teadmised, oskused, kogemused ning muud omadused ei ole küllaldased, et tagada vastavat liiki fondi aktsionäride huvide piisav kaitse;
 6) depositoorium ei vasta õigusaktides depositooriumi suhtes kehtestatud nõuetele või ta ei ole muul põhjusel suuteline vajalikul määral tagama vastavat liiki fondi aktsionäride huvide kaitset;
 7) depooleping sisaldab sätteid, mis on omavahel vastuolus, ei ole üheselt mõistetavad või takistavad depositooriumil või fondivalitsejal oma ülesannete täies ulatuses täitmist või muul põhjusel ei võimalda fondi aktsionäride parimate huvide järgimist.

§ 197.  Põhikirja muudatuste kooskõlastamine

 (1) Fondi põhikirja muudatused peab enne äriregistrisse kandmist kooskõlastama Finantsinspektsiooniga. Fondi põhikirja kooskõlla viimisel õigusaktidega ei tule fondi põhikirja muudatusi Finantsinspektsioonis kooskõlastada, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) fondi põhikirjas muudetakse üksnes neid sätteid, mida fondivalitseja on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest;
 2) muudetud fondi põhikiri esitatakse viivitamata Finantsinspektsioonile.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (2) Fondi põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks esitab fond Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid:
 1) otsus põhikirja muutmise kohta;
 2) põhikirja muudatused ja muudetud tekst;
 3) fondivalitseja ja kui fondil on depositoorium, siis ka depositooriumi nõusolek põhikirja muutmisega;
 4) muudatuste põhjendus ning fondi arengule ja aktsionäride huvidele avaldatava mõju analüüs.

§ 198.  Põhikirja muudatuste kooskõlastamise avalduse läbivaatamine ja kooskõlastamise otsus

 (1) Fondi põhikirja muudatuste kooskõlastamise avalduse läbivaatamise ja muudatuste registreerimise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 195 ja 196 sätestatut.

 (2) Fondi põhikirja muudatuste kooskõlastamise otsus lisatakse fondi põhikirja muudatuste äriregistrisse kandmise avaldusele.

3. jagu Fondi juhtimine 

§ 199.  Üldkoosoleku pädevuse erisused

 (1) Fondi üldkoosoleku pädevusse kuulub lisaks äriseadustikus sätestatule valitsemislepingu ja depoolepingu sõlmimise ning nende muutmise ja lõpetamise otsustamine, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul aktsiatega esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

 (3) Fondi üldkoosolek võib otsustada põhikirjas nimetatud tegevusala sellise muutmise, et aktsiaselts ei ole enam fond, kui üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 aktsiatega esindatud häältest. Niisugune otsus on vastu võetud, kui selle poolt on kõik üldkoosolekul osalenud või esindatud aktsionärid.

§ 200.  Nõukogu pädevuse erisused

 (1) Üldkoosoleku otsusel võib käesoleva seaduse § 199 lõikes 1 nimetatud otsuste tegemise õiguse anda kindlaks tähtajaks nõukogule, kui see on fondi põhikirjaga ette nähtud. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm aastat. Sel juhul tuleb põhikirjas ette näha fondivalitsejale ja depositooriumile makstavate tasude arvestamise kord ja määrad ning fondi arvel kaetavate kulude loetelu ja arvestamise kord.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

 (3) Kui nõukogule on põhikirjaga antud õigus suurendada fondi aktsiakapitali, ei kohaldata äriseadustiku § 347 lõikes 3 ja § 349 lõike 2 teises lauses sätestatut. Aktsiate märkimise ebaõnnestumise korral on nõukogul õigus pikendada märkimise aega või tühistada aktsiad, mis jäid märkimise aja jooksul märkimata. Kui nõukogu määratud uueks tähtpäevaks on aktsiad märgitud, loetakse märkimine kehtivaks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud nõukogu liikmetest, sealhulgas juhul, kui nõukogu langetab otsuse äriseadustiku §-s 323 sätestatud korras. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

§ 201.  Järelevalve teostamine juhatuse poolt

 (1) Fondi juhatus teostab valitsemislepingus ettenähtud ulatuses ja korras järelevalvet fondivalitseja fondiga seotud tegevuse üle.

 (2) Kui fondil on depositoorium, teostab fondi juhatus depoolepingus ettenähtud ulatuses ja korras järelevalvet depositooriumi tegevuse üle.

§ 202.  Nõuded juhtimisorganite liikmetele

 (1) Fondi juhatuse ja nõukogu liikmetele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud nõudeid.

 (2) Fondi fondivalitseja või depositooriumi juhatuse või nõukogu liikmed ei või moodustada rohkem kui 1/2 fondi nõukogu liikmetest.

4. jagu Aktsiate väljalase 

§ 203.  Aktsiate eest tasumine

 (1) Aktsiate väljalaskmisel tasutakse nende eest kohe täies ulatuses.

 (2) Aktsiate eest võib nende väljalaskmisel tasuda üksnes rahalise sissemaksega. Aktsiakapitali võib suurendada ka fondiemissiooni teel.

§ 204.  Fondi vara ja aktsia puhasväärtus

 (1) Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks fondile kuuluvate väärtpaberite, kinnisasjade ning muude asjade ja õiguste turuväärtuse alusel, millest arvatakse maha nõuded fondi vastu. Fondi vara puhasväärtuse määramise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (2) Fondi aktsia puhasväärtus saadakse fondi vara puhasväärtuse jagamisel kõigi arvestuse hetkeks väljalastud aktsiate arvuga.

 (3) Fondivalitseja peab fondi vara ja aktsia puhasväärtuse kindlaks määrama ning avaldama fondi põhikirjas sätestatud korras ja ajal, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.

§ 205.  Valitsemistasu, depootasu ja kulude hüvitamine

 (1) Fondi arvel makstakse üksnes käesolevas seaduses sätestatud tasusid ning kaetakse fondi põhikirjas nimetatud fondi valitsemisega seotud kulusid.

 (2) Fond maksab fondivalitsejale fondi vara valitsemise eest valitsemislepingus ettenähtud valitsemistasu.

 (3) Fondi arvel võib fondivalitseja katta ainult need fondi valitsemisega seotud kulud, mis on vahetult seotud fondi valitsemisega ja mis on ette nähtud valitsemislepingus.

 (4) Kui fondil on depositoorium, maksab fond depositooriumile fondi vara hoidmise eest depoolepingus ettenähtud depootasu.

5. jagu Fondi vara valitsemine 

§ 206.  Fondi vara valitsemine

  Fondi vara valitseb ja käsutab seaduses ja valitsemislepingus ettenähtud ulatuses fondivalitseja.

§ 207.  Valitsemislepingu lõppemine

  Valitsemisleping lõpeb:
 1) valitsemislepingu tähtaja lõppemisega;
 2) lõpetamisega poolte kokkuleppel;
 3) tähtajatu valitsemislepingu puhul – ülesütlemisega fondi poolt ühekuulise etteteatamisega ja fondivalitseja poolt kolmekuulise etteteatamisega, kui lepingus ei ole ette nähtud pikemat tähtaega;
 4) fondivalitseja õiguse lõppemisega fondi valitseda;
 5) fondi või fondivalitseja lõpetamisega;
 6) fondi või fondivalitseja pankroti väljakuulutamisega või nende vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisega;
 7) muudel seaduses ja valitsemislepingus ettenähtud juhtudel.

§ 208.  Valitsemislepingu avalikustamine

 (1) Avalik fond avaldab teate valitsemislepingu muutmise või lõppemise kohta fondivalitseja veebilehel viivitamata pärast valitsemislepingu muutmist või lõpetamist ning avaldab selle vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes või saadab aktsionäridele tähtkirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Teates peavad olema märgitud andmed valitsemislepingu muudetud tekstiga tutvumise võimaluste kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata fond avaldab pärast valitsemislepingu muutmist või lõpetamist selle kohta fondivalitseja veebilehel viivitamata teate.

§ 209.  Valitsemise üleminek valitsemislepingu lõppemisel

 (1) Valitsemislepingu lõppemisel peab fond kolme kuu jooksul sõlmima uue valitsemislepingu, välja arvatud juhul, kui valitsemisleping lõppes fondi lõpetamise või fondi pankroti väljakuulutamise või tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kuni uue valitsemislepingu sõlmimiseni valitseb aktsiaseltsina asutatud fondi selle juhatus.

 (2) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

 (3) Kui fond ei sõlmi käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tähtajal uut valitsemislepingut või kui fondi üldkoosolek ei võta vastu käesoleva seaduse § 199 lõikes 3 nimetatud otsust, algatab Finantsinspektsioon fondi sundlõpetamise.

6. jagu Fondi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja likvideerimine 

§ 210.  Fondi jagunemine ja ümberkujundamine

 (1) Fondi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks.

 (2) Fondi jagunemine ei ole lubatud.

§ 211.  Fondide ühinemine

 (1) Fondide ühinemine toimub vastavalt äriseadustiku 31. peatükis sätestatule, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

 (2) Eesti äriregistrisse kantud fond võib ühineda üksnes lepinguriigi õiguse alusel asutatud fondiga.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

 (3) [Kehtetu - RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

§ 212.  Fondi ühinemine teise aktsiaseltsiga

 (1) Fond võib üksnes ühendava fondina ühineda lepinguriigi aktsiaseltsiga, mis ei ole fond, järgides äriseadustikus ning käesolevas seaduses kehtestatud nõudeid.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

 (2) Ühinevate ühingute ühinemisotsuse vastuvõtmisest arvates kümne päeva jooksul taotleb fondivalitseja Finantsinspektsioonilt fondi ja aktsiaseltsi ühinemise loa (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).
[RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]

 (3) Ühinemisloa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) ühinemisleping;
 2) fondi ja ühineva aktsiaseltsi ühinemisotsuste ja vastavate üldkoosoleku protokollide ärakirjad;
 3) ühinemisaruanne;
 4) audiitori aruanne ühinemise kohta;
 5) andmed äriseadustiku § 398 lõikes 1 nimetatud nõuete esitamise või nende puudumise kohta;
 6) [kehtetu - RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]
 7) ühendavat fondi valitseva fondivalitseja seisukoht ühinemise suhtes;
 8) depositooriumi nõusolek ühinemisega, kui fondil on depositoorium;
 9) fondi ja aktsiaseltsi ühendamise vajalikkuse põhjendus;
 10) käesoleva seaduse §-s 194 sätestatud tingimustele vastav äriplaan.

 (4) Kui fondi ja aktsiaseltsi ühendamine toob kaasa põhikirja muutmise, esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule käesoleva seaduse § 197 lõikes 2 nimetatud andmed.

§ 213.  Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus

 (1) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas fondi ja aktsiaseltsi ühendamine on põhjendatud ning vastab aktsionäride parimatele huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

 (3) Kui ühinemisel taotleti ka põhikirja muudatuste kooskõlastamist, teeb Finantsinspektsioon koos loa andmise otsusega ka otsuse põhikirja muudatuste kooskõlastamise kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 198 sätestatule.

 (4) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon pärast otsuse tegemist fondivalitsejale viivitamata teatavaks.

§ 214.  Ühinemisloa andmisest keeldumine

  Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
 1) ühendava fondi ja ühendatava aktsiaseltsi tegevuse eesmärgid ja investeerimispoliitika erinevad oluliselt;
 2) ühinemisleping sisaldab tingimusi, mille saabumine või mittesaabumine võib kahjustada fondi aktsionäride huve;
 3) ühinemise tagajärjel rikutaks käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või põhikirjas sätestatud investeerimispiiranguid;
 4) ilmnevad muud käesoleva seaduse §-s 196 nimetatud asjaolud;
 5) fondi ja aktsiaseltsi ühendamine võib muul põhjusel kahjustada aktsionäride õigustatud huve.

§ 215.  Ühinemisest teavitamine

 (1) Fondivalitseja peab avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning kõigi ühinevate äriühingute veebilehtedel.

 (2) Avalduse ühinemise kandmiseks äriregistrisse esitab fondivalitseja viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemisteate avaldamist.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

§ 216.  Likvideerimis- või pankrotiaruanne

  Fondi likvideerijad või pankrotihaldur peavad pärast menetluse lõppemist viivitamata esitama Finantsinspektsioonile rahandusministri määrusega kehtestatud nõuetele vastava aruande oma tegevuse kohta, likvideerijad lisaks ka fondi lõppbilansi.

6. peatükk AVALIK PAKKUMINE, ARUANDLUS JA AVALIKUSTATAV TEAVE 

1. jagu Avalik pakkumine ja prospektid 

§ 217.  Avalik pakkumine

 (1) Lepingulise fondi osakute või aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate avalik pakkumine käesoleva seaduse tähenduses on igasuguses vormis teabe edastamine pakkumise tingimuste ja pakutavate osakute või aktsiate kohta eesmärgiga, et neid osakuid või aktsiaid omandataks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumist ei loeta avalikuks, kui aktsiaid või osakuid pakutakse väärtpaberituru seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud tingimustel.

 (3) Avalikult võib pakkuda üksnes sellise fondi aktsiaid või osakuid, mille tingimustes või põhikirjas on sätestatud, et tegemist on avaliku fondiga.

§ 218.  Jao kohaldamine

 (1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89) artikli 2 punktis 1(o) nimetatud fondi osakute või aktsiate ning pensionifondi osakute avalikule pakkumisele Eestis (edaspidi käesolevas jaos pakkumine).
[RT I 2008, 13, 89 - jõust. 15.03.2008]

 (2) Sellise kinnise fondi, mille osakuid või aktsiaid osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel fondi arvel tagasi ei võeta või ei osteta, osakute või aktsiate avalikule pakkumisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduses väärtpaberite avaliku pakkumise ja reguleeritud turul kauplemisele võtmise kohta sätestatut.
[RT I 2008, 13, 89 - jõust. 15.03.2008]

§ 219.  Prospektid

 (1) Pensionifondi ja avaliku fondi osakute pakkumise kohta koostatakse prospekt.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (2) Lisaks prospektile võib osakute pakkumise kohta koostada lihtsustatud prospekti, mis vastab käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustele.

 (3) Eurofondi osakute pakkumise kohta tuleb lisaks prospektile alati koostada põhiteave.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (4) Prospekti ja lihtsustatud prospekti (edaspidi prospektid) kinnitab fondivalitseja juhatus.

 (5) Prospektidele kirjutavad alla kõik fondivalitseja juhatuse liikmed.

 (6) Fondivalitseja esitab prospektid Finantsinspektsioonile koos fondi tingimuste registreerimise avaldusega.

§ 220.  Nõuded prospektidele

 (1) Prospektides esitatud andmed peavad olema õiged, üheselt mõistetavad, mitteeksitavad ja vastama õigusaktides sätestatud nõuetele ning sisaldama selge ja arusaadava selgituse fondi riskitaseme kohta. Prospektid peavad olema koostatud selliselt, et prospekti kasutajal oleks sellest lihtne vajalikku teavet leida.

 (2) Lihtsustatud prospekt peab olema koostatud ning kirjutatud selliselt, et selle sisust on kerge aru saada.

 (3) Prospektides peab olema näidatud, millise kuupäeva seisuga on selle andmed esitatud.

 (4) Lepingulise fondi tingimused on prospekti lahutamatu osa. Fondi tingimusi ei pea prospektile lisama, kui investorit teavitatakse, et tema nõudmisel saadetakse talle fondi tingimused, või osakuomanikule teatatakse lepingulise fondi tingimuste avalikustamise kohad kõikides riikides, kus osakutega kaubeldakse.

 (5) Prospektile lisatud lihtsustatud prospekt peab olema prospektist eraldatav.

 (6) Täpsemad nõuded prospektidele ning nendes sisalduvate andmete loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 2201.  Nõuded põhiteabele

 (1) Põhiteabele kohaldatakse lihtsustatud prospekti kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Põhiteabele ei kohaldata käesoleva seaduse § 220 lõike 6 alusel kehtestatud nõudeid ja §-s 221 prospekti kohta sätestatut.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (2) Põhiteabes esitatakse selgelt ja arusaadavalt põhjendatud investeerimisotsuse tegemiseks vajalikud järgmised andmed:
 1) fondi nimetus;
 2) fondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika lühikirjeldus;
 3) fondi varasem tootlus või tagatud väljamaksete puhul tootluse prognoos;
 4) fondiga seotud tasud;
 5) fondi riski ja tulu vaheline seos koos fondi investeerimisega kaasnevate riskide mõistmiseks vajalike juhiste ja hoiatustega;
 6) viide prospekti, aasta- ja poolaastaaruande või muu fondi puudutava teabe tasuta saamise kohale, viisile ja vastava teabe esitamise keelele;
 7) selgesõnaline teade käesoleva seaduse § 226 lõikes 41 sätestatud vastutuse aluste kohta.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (3) Põhiteave koostatakse selliselt, et isikul, kes ei ole kutseline investor, on selle sisust kerge aru saada ka viideteta muudele dokumentidele.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (4) Põhiteabes esitatud andmed peavad olema prospekti vastavate andmetega kooskõlas.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (5) Põhiteavet ja vajaduse korral selle tõlget kasutatakse muutmata kujul lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus fondi osakuid pakutakse.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (6) Põhiteabele esitatavad täpsemad sisu- ja vorminõuded on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 583/2010.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 221.  Prospektides avaldatav teave fondi investeerimispoliitika kohta

 (1) Prospektid peavad sisaldama põhimõtteid, mille järgi fondi vara investeeritakse.

 (11) Riskikapitalifondi prospektid peavad sisaldama teavet riskikapitalifondi investeerimispoliitika riskitasemega seotud erisuste kohta.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Kui fondi arvel tehakse tehinguid tuletisinstrumentitega, peavad prospektid sisaldama selgesti eristatavat teavet selle kohta, kas nimetatud tehinguid kasutatakse riskide maandamiseks või fondi investeerimiseesmärkide saavutamiseks. Lisaks tuleb prospektides märkida, milline on tuletisinstrumentide kasutamise võimalik mõju fondi riskitasemele.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (3) Kui fondi vara investeeritakse peamiselt käesoleva seaduse § 255 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 ning §-s 267 nimetatud varasse või vastavalt käesoleva seaduse §-s 253 sätestatud tingimustele või investeerimisel järgitakse käesoleva seaduse §-s 254 nimetatud aktsia- või võlakirjaindeksit, peab fondi prospektides ja vajaduse korral kõikides muudes reklaamväljaannetes olema selgesti eristatav teave, mis juhib tähelepanu sellisele investeerimispoliitikale.

 (4) Kui fondi vara puhasväärtus võib seoses fondi vara investeerimisega eri liiki väärtpaberitesse ning muusse varasse ja selle vara valitsemisel tehtavate tehingutega tugevasti kõikuda, peab fondi prospektides ja vajaduse korral kõikides muudes reklaamväljaannetes olema selgesti eristatav teave, mis juhib sellele tähelepanu.

 (5) Kui fondi vara investeeritakse olulises osas teistesse investeerimisfondidesse, peab prospektides olema kajastatud valitsemistasu piirmäär nii fondi enda kui teiste investeerimisfondide kohta, millesse kavatsetakse vara investeerida.

 (6) Investori taotlusel peab fondivalitseja andma ka lisateavet fondi riskijuhtimises kohaldatavate koguseliste piirmäärade, riskijuhtimise võtete ning peamiste varaliikide riskide ja tulususe viimaste arengute kohta.

§ 222.  Keel

 (1) Prospektid koostatakse ja avalikustatakse eesti või inglise keeles ning vajaduse korral täiendavalt ka mõnes muus keeles. Kui prospekti eesti keeles ei avalikustata, võib Finantsinspektsioon nõuda osakuomanike ja potentsiaalsete investorite huvide kaitseks prospekti eesti keelde tõlkimist ja tõlke avalikustamist.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Pensionifondi osakute pakkumise prospekt ja muu avaliku fondi osakute pakkumise lihtsustatud prospekt koostatakse ja avalikustatakse vähemalt eesti keeles.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prospekt on koostatud eesti keeles ja mõnes muus keeles ning need prospektid ei ole vastavuses või on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse eestikeelsest prospektist või muukeelse prospekti tõlkest eesti keelde.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (31) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prospekt on koostatud inglise keeles ja mõnes muus keeles, välja arvatud eesti keeles, ning need prospektid ei ole vastavuses või on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse ingliskeelsest prospektist või muukeelse prospekti tõlkest inglise keelde.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (4) Eurofondi osakute pakkumise prospektid eri keeltes peavad olema sisult samased.

§ 223.  [Kehtetu - RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 224.  Prospektide avalikustamise kohustus

 (1) Prospektid peavad pakkumise kehtivuse ajal olema avalikkusele (eelkõige kõigile investoritele ja teistele huvitatud isikutele) kättesaadavad.

 (2) Tööandja pensionifondi prospekt peab pakkumise kehtivuse ajal olema kättesaadav fondi sissemakseid tegema hakkavale ja sissemakseid tegevale tööandjale, tema töötajatele, teenistujatele, juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele ning fondi osakuomanikele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (3) Fondivalitseja avalikustab prospektid Finantsinspektsiooni heakskiidetud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fondivalitseja asukohas ja fondivalitseja veebilehel. Kui fondivalitseja asukoht on välisriigis, peavad prospektid olema avalikustatud tema Eestis asutatud filiaali või fondi depositooriumi asukohas või muus Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud asukohas.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (4) Lihtsustatud prospekt avalikustatakse hiljemalt pakkumise alustamise päeval ja seda peab osakute omandajale enne osakute omandamise lepingu sõlmimist pakkuma tasuta.

 (5) Prospekt antakse osakute omandaja nõudmisel talle tasuta.

§ 225.  Prospektides sisalduva teabe muutumine

 (1) Prospektides sisalduvate oluliste andmete muutumise korral saadab fondivalitseja muudetud prospektid viivitamata teadmiseks Finantsinspektsioonile ja samal ajal avalikustab need käesoleva seaduse §-s 224 sätestatud korras.

 (2) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda prospektide muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui prospektid ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud tingimustele.

§ 226.  Kahju hüvitamine

 (1) Kui prospektid sisaldavad fondi või osakute väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, hüvitab fondivalitseja osakuomanikule põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektides esitatud teabe vahel, kui fondivalitseja teadis või oleks pidanud nendest erinevustest teadma.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospektide puudulikkuse, sealhulgas nendest asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospektide puudulikkus tuleneb teabe varjamisest fondivalitseja poolt.

 (21) Fondivalitsejal on osakuomaniku nõusolekul õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitada, võttes osakuomanikult osaku tagasivõtmistasuta tagasi hinna eest, millega osakuomanik osaku fondivalitsejalt omandas. Sellisel viisil osaku tagasivõtmise korral vabaneb fondivalitseja osakuomanikule muu kahju hüvitamise kohustusest.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kahju hüvitamise kohustus on fondivalitsejal ka juhul, kui prospektides on märgitud teabe allikana kolmas isik. Fondivalitseja vabaneb sellisel juhul vastutusest vaid juhul, kui prospektis viidatud või avaldatud teave on esitatud viitega fondivalitsejast sõltumatule teabeallikale ja fondivalitseja ei teadnud ega pidanud teadma, et selle viite aluseks olev teave ei ole õige.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (4) Fondivalitseja ei ole käesoleva paragrahvi alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu osaku omandamise hetkel teadis või pidi teadma prospektide mittetäielikkusest või nendes sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kutselisest investorist kannatanu oleks pidanud osaku omandamisel oma tegevuses tavapärase hoolsuse korral aru saama, et prospektid sisaldavad valeteavet või et need ei ole täielikud, välja arvatud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (41) Üksnes põhiteabe või selle tõlke alusel võidakse tsiviilvastutust kohaldada vaid juhul, kui selles sisalduv on eksitav, ebatäpne või ei ole kooskõlas prospektiga.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat valeteavet sisaldavate või mittetäielike prospektide avalikustamisest arvates.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised.

2. jagu Välisriigi fondi osakute ja aktsiate avalik pakkumine Eestis 

§ 227.  Jao kohaldamine

 (1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse välisriigi avatud fondi osakute või aktsiate (edaspidi käesolevas jaos osakud) avalikule pakkumisele (edaspidi käesolevas jaos pakkumine) Eestis.

 (11) Välisriigi kinnise fondi osakute pakkumisele Eestis kohaldatakse väärtpaberituru seaduses väärtpaberite avaliku pakkumise kohta sätestatut.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

 (2) Käesoleva seaduse §-des 229–233 sätestatut ei kohaldata teise lepinguriigi eurofondi osakute pakkumisele.

 (3) Käesoleva seaduse §-des 229–233 sätestatut ei kohaldata teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigi investeerimisfondi osakute pakkumisele juhul, kui pakkumine on suunatud vaid kutselistele investoritele.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 228.  Välisriigi fondi osakute pakkumine

 (1) Välisriigi fondi osakute avalik pakkumine käesoleva seaduse tähenduses on igasuguses vormis teabe edastamine pakkumise tingimuste ja pakutavate osakute kohta eesmärgiga, et omandataks osakuid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumist ei loeta avalikuks, kui fondi osakuid pakutakse üksnes:
 1) väärtpaberituru seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud tingimustel või
 2) konkreetsele kliendile fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või § 44 punktis 6 nimetatud teenuse osutamisel.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

 (3) Välisriigi fondi osakud loetakse muu hulgas Eestis avalikult pakutuiks, kui fondi reklaamitakse Eestis või kui pakkumise viisist või sisust, sealhulgas pakkumise keelest võib järeldada, et see on suunatud isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis.

 (4) Teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigi investeerimisfondi osakuid võib Eestis avalikult pakkuda vaid juhul, kui neid on lubatud avalikult pakkuda ka fondi päritoluriigis.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 229.  Osakute turustamine

 (1) Välisriigi fond või isik, kes selle välisriigi õiguse kohaselt, kus ta on asutatud (edaspidi päritoluriik), võib valitseda fonde või muid nendesarnaseid ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjaid või institutsioone (edaspidi käesolevas jaos välisriigi fondivalitseja), on kohustatud välisriigi fondi osakute ostu ja müügi korraldamiseks (edaspidi käesolevas jaos turustamine) Eestis sõlmima lepingu fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutusega, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis.

 (2) Välisriigi fondi osakute turustamiseks ei ole kohustust sõlmida lepingut juhul, kui välisriigi fondivalitseja on asutanud käesoleva seaduse § 35 kohaselt Eestis filiaali, kes muu hulgas korraldab välisriigi fondi osakute turustamist.

§ 230.  Pakkumise registreerimise taotlemine

 (1) Välisriigi fondi osakute pakkumine Eestis tuleb enne pakkumise alustamist registreerida Finantsinspektsioonis.

 (2) Pakkumise registreerimiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid:
 1) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse antud välisriigi fondi registreerimisdokumendi ärakiri;
 2) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse antud välisriigi fondivalitseja tegevusloa ärakiri, kui fondi valitseb fondivalitseja;
 3) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus selle kohta, et välisriigi fondi tegevus vastab päritoluriigis kehtestatud nõuetele;
 4) välisriigi fondivalitseja põhikiri ja viimane auditeeritud aastaaruanne, kui fondi valitseb fondivalitseja;
 5) osakute avaliku pakkumise prospekt või muu pakkumise dokument;
 6) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse väljaantud prospekti registreerimistunnistuse või prospekti avalikustamist lubava muu dokumendi ärakiri, kui selline dokument on päritoluriigi õigusaktide kohaselt ette nähtud;
 7) välisriigi fondi viimane auditeeritud aastaaruanne ja poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud hiljem kui aastaaruanne;
 8) leping, mis on sõlmitud fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutusega, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis fondi osakute turustamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse § 229 lõikes 2 sätestatud juhul;
 9) välisriigi fondi osakute turustamise ja sellega seotud arvelduste korralduse kirjeldus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsioonile koos eestikeelsete tõlgetega.

 (4) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamist on nendes toimunud muudatusi, peab välisriigi fond või fondivalitseja viivitamata esitama Finantsinspektsioonile muudetud andmed ja dokumendid.

§ 231.  Välisriigi fondi osakute pakkumise registreerimise avalduse menetlemine

 (1) Pakkumise registreerimise avalduse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas pakkumine vastab käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse välisriigi fondi osakute pakkumise registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

 (3) Otsuse pakkumise registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon välisriigi fondivalitsejale või fondile viivitamata teatavaks.

§ 232.  Registreerimise tingimused

 (1) Välisriigi fondi osakute pakkumine registreeritakse, kui on täidetud kõik käesolevas jaos sätestatud tingimused, sealhulgas järgmised:
 1) päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on tunnustanud välisriigi fondi ja fondivalitsejat, kui fondi valitseb fondivalitseja;
 2) välisriigi fondi osakute pakkumise prospekt vastab käesoleva seaduse §-des 220 ja 222 ning käesoleva seaduse alusel antud õigusaktides sätestatule;
 3) välisriigi fondi nimi või nimetus vastab käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nõuetele;
 4) välisriigi fondi osakute turustamiseks on sõlmitud leping fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutusega, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis, välja arvatud käesoleva seaduse § 229 lõikes 2 nimetatud juhul;
 5) välisriigi fondi osakute väljalaskmisel on tagatud tasutud ostuhinnale vastava arvu osakute laekumine ostja kontole viivitamata pärast ostuhinna tasumist;
 6) välisriigi fondi osakute tagasivõtmise või tagasiostmise ning välisriigi fondi arvel väljamaksete tegemise korral on tagatud raha laekumine fondi osakuomanikele vastavalt tehingu tingimustes sätestatule;
 7) välisriigi fondi osakute kohta registri pidamise korraldus on piisav, et tagada osakuomanike huvide kaitse;
 8) tagatud on käesoleva seaduse §-s 245 nimetatud teabe, mis käsitleb välisriigi fondi tegevust, kättesaadavus.

 (2) Finantsinspektsioon võib pakkumise registreerida ka juhul, kui pakkumise prospekt ei vasta käesoleva seaduse § 220 lõike 6 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustele, kui sellega ei kahjustata osakuomanike ega investorite õigustatud huve.

§ 233.  Registreerimisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda välisriigi fondi osakute pakkumise registreerimisest, kui:
 1) välisriigi fondi osakute pakkumine ei vasta käesolevas jaos sätestatud nõuetele;
 2) välisriigi fondi osakute pakkumise prospekt või muu pakkumise dokument ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki fondi tegevuse olulisi tingimusi või see sisaldab sätteid, mis on eksitavad, puudulikud või omavahel vastuolus;
 3) prospektist või muudest dokumentidest selgub, et välisriigi fondi vara investeerimisel ei lähtuta piisavalt riskihajutamise põhimõtetest;
 4) päritoluriigis ei ole piisavat järelevalvet fondide tegevuse üle või järelevalve on takistatud;
 5) päritoluriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks;
 6) registreerimisest keeldumine on muul põhjusel vajalik investorite õigustatud huvide kaitsmiseks.

§ 234.  Teise lepinguriigi eurofondi osakute pakkumine

 (1) Lepinguriigi eurofondi osakuid võib Eestis pakkuda, kui pakkumine vastab käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud nõuetele, sealhulgas fondi reklaamile esitatavatele nõuetele, ning on tagatud:
 1) osakuomanikele lepinguriigi eurofondist väljamaksete tegemise võimalikkus ning osakuomanike võimalus nõuda osakute tagasivõtmist või tagasiostmist ja osakule vastava summa väljamaksmist;
 2) teabe avalikustamine lepinguriigi eurofondi kohta käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud korras ja ulatuses.

 (2) Teise lepinguriigi eurofondi osakuid võib Eestis pakkuda päevast, kui Finantsinspektsioonile esitatakse eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse ingliskeelne kinnitus eurofondi vastavuse kohta päritoluriigi õigusaktide nõuetele. Koos kinnitusega esitatakse Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumentide ärakirjad või vajaduse korral nende tõlked:
 1) prospekt ja põhiteave;
 2) fondi tingimused või põhikiri;
 3) fondi viimane auditeeritud aastaaruanne ja fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest auditeeritud aastaaruandest hiljem;
 4) osakute või aktsiate turustamise kava Eestis;
 5) turustatavate osakute või aktsiate liikide nimetused, kui fondil on eriliigilised osakud või aktsiad;
 6) märge selle kohta, kas Eestis turustab fondi osakuid sama fondivalitseja, kes valitseb fondi teises lepinguriigis.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid ja andmed, välja arvatud põhiteabe, esitab fondivalitseja omal valikul kas inglise või eesti keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja eesti keeles.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (22) Eurofondi päritoluriigi fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentide muutmisest, märkides seejuures, kus saab ajakohastatud dokumentidega elektrooniliselt tutvuda. Enne käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4 ja 5 esitatud andmete muutmist teavitab eurofondi päritoluriigi fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (3) [Kehtetu - RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (4) [Kehtetu - RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (5) [Kehtetu - RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

§ 2341.  Teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigi investeerimisfondi pakkumine Eestis kutselistele investoritele

 (1) Eestis üksnes kutselistele investoritele lepinguriigi investeerimisfondi osakuid pakkuda sooviv alternatiivfondi valitseja teavitab sellest oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse pakkumise teatis, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
 1) fondi tingimused või põhikiri;
 2) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
 3) kirjeldus investoritele antavast informatsioonist;
 4) kui fondi vara võib investeerida vähemalt 85% ulatuses teise fondi osakutesse, teise fondi asukoht;
 5) fondi osakute või aktsiate Eestis turustamise kava;
 6) alternatiivfondi valitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et alternatiivfondi valitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule.

 (2) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud nõuetekohase teabe, võib alternatiivfondi valitseja alustada lepinguriigi investeerimisfondi osakute pakkumist Eestis.

 (3) Teabe muudatustest teavitab alternatiivfondi valitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu viivitamata Finantsinspektsiooni, märkides, kus saab ajakohastatud teabega tutvuda.

 (4) Finantsinspektsioon võib keelata alternatiivfondi valitsejal lepinguriigi investeerimisfondi osakute pakkumise Eestis juhul, kui alternatiivfondi valitseja ei täida käesolevas seaduses sätestatut.

 (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud teabe esitab fondivalitseja inglise keeles.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

3. jagu Tööandja pensionifondi piiriülene pakkumine 
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 235.  Lepinguriigi pensionifondi skeemi pakkumine Eestis

 (1) Sellise tööandja, kelle elu- või asukoht on Eestis (edaspidi Eesti tööandja), töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21) (edaspidi tööandjapensioni kogumisasutuste direktiiv) artikli 6 punktis b sätestatud lepinguriigi tööandja pensionifondi skeemi (edaspidi pensionifondi skeem) pakkumisele kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut.

 (2) Pensionifondi skeemi pakkumisest Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele (edaspidi pakkumine Eestis) teavitatakse lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed:
 1) kinnitus selle pensionifondi skeemi pakkuja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt, et pakutav pensionifondi skeem vastab tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivis sätestatud nõuetele;
 2) selle tööandja nimi, kellega on kokkulepe sissemaksete tegemiseks vastavasse pensionifondi skeemi;
 3) pensionifondi skeemi olulisemate tingimuste kirjeldus, sealhulgas pensionifondi skeemi vara investeerimise reeglid.

 (3) Pensionifondi skeemi vara osale, mis vastab Eesti tööandja töötajate, teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osale, kohaldatakse käesoleva seaduse § 257 lõikes 4 ja § 272 lõikes 1 sätestatut.

 (4) Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele ei või pakkuda garanteeritud tootlusega, määratud väljamaksetega ega suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katvaid pensionifondi skeeme.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 236.  Tingimustest ning muudatustest teavitamine

 (1) Kahe kuu jooksul, arvates lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 235 lõikes 2 nimetatud andmete edastamisest, võib Finantsinspektsioon määrata tingimused, millele käesoleva seaduse, tulumaksuseaduse, töölepingu seaduse ning muude asjakohaste seaduste ja nende seaduste alusel antud õigusaktide kohaselt peab vastama pensionifondi skeemi pakkumine Eestis.

 (2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustest pensionifondi skeemi pakkujat ja vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (3) Pensionifondi skeemi pakkumist Eestis võib alustada Finantsinspektsioonilt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud informatsiooni saamisest alates või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumisel.

 (4) Finantsinspektsioon on kohustatud teavitama pensionifondi skeemi pakkuja lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kõigist olulistest muudatustest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustes, mis tulenevad vastavate seaduste ning nende alusel antud õigusaktide muutmisest.

§ 2361.  Eesti tööandja pensionifondi pakkumine teises lepinguriigis

 (1) Lepinguriigi tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele tööandja pensionifondi pakkumisele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (2) Tööandja pensionifondi pakkumiseks lepinguriigi tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni, esitades järgmised andmed ja dokumendid:
 1) selle lepinguriigi nimi, kelle tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele soovib fondivalitseja tööandja pensionifondi pakkuda;
 2) tööandja pensionifondi olulisemate tingimuste kirjeldus, sealhulgas tööandja pensionifondi vara investeerimise reeglid;
 3) lepinguriigi selle tööandja nimi, kellega on kokkulepe sissemaksete tegemiseks vastavasse tööandja pensionifondi.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (3) Kui esitatud andmed on nõuetekohased ning fondivalitsejal on teises lepinguriigis tööandja pensionifondi pakkumiseks piisavad vahendid, organisatsiooniline suutlikkus ja kogemused, edastab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed koos kinnitusega, et pakutav tööandja pensionifond vastab tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivis sätestatud nõuetele, kolme kuu jooksul fondivalitsejalt andmete saamisest arvates selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kelle tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele tööandja pensionifondi soovitakse pakkuda.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata.

 (5) Fondivalitseja võib alustada teise lepinguriigi tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele tööandja pensionifondi pakkumist, kui ta on saanud Finantsinspektsiooni kaudu nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimused tööandja pensionifondi pakkumiseks selles lepinguriigis.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (6) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul pärast Finantsinspektsioonilt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide saamist oma tingimusi esitanud, võib fondivalitseja alustada tööandja pensionifondi pakkumist nimetatud lepinguriigis, arvestades selles lepinguriigis tööandjapensione käsitlevaid õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

 (7) Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud andmete muutumisest.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

4. jagu Raamatupidamine ja aruandlus 

§ 237.  Raamatupidamise korraldamine

 (1) Fondivalitseja ja fondi raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ning fondivalitseja raamatupidamise sise-eeskirjast. Lepingulise fondi raamatupidamisele ja -aruandlusele ei kohaldata raamatupidamise seaduse §-s 14, § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 3 ning §-des 25 ja 26 sätestatut.

 (11) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja esitab oma majandusaasta aruande lisana kohustuslike pensionifondide valitsemise aruande.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud majandusaasta aruande lisa vormi ja selle täitmise juhendi kehtestab rahandusminister määrusega.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (13) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja lisab oma majandusaasta aruandele selgitused kulude kohustuslike pensionifondide valitsemise ja fondivalitseja muu tegevuse vahel jaotamise põhimõtete kohta.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (14) Rahandusminister võib kehtestada määrusega kohustuslike pensionifondide valitsemise ja fondivalitseja muu tegevuse vahel fondivalitseja kulude jaotamise põhimõtted.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (2) Lepingulise fondi raamatupidamist korraldab fondivalitseja.

 (3) Lepingulise fondi raamatupidamist tuleb pidada lahus fondivalitseja ja teiste lepinguliste fondide raamatupidamisest.

 (4) Lepingulise fondi majandusaastaks on fondivalitseja majandusaasta.

 (5) Aktsiaseltsina asutatud fondi aasta- ja poolaastaaruannetele kohaldatakse raamatupidamise seaduses majandusaasta aruande kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (6) Kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis asutatud eurofondi, tuleb korraldada eurofondi raamatupidamist ja kehtestada eurofondi vara puhasväärtuse määramiseks sisemised protseduurireeglid vastavalt eurofondi päritoluriigi õigusaktidele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 238.  Aruanded ja nende esitamine

 (1) Fondivalitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded, samuti enda valitsetava lepingulise fondi aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

 (2) Aktsiaseltsina asutatud fond koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

 (3) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks.

 (4) Finantsinspektsioonile esitatavate fondivalitseja regulaarsete aruannete periood on kvartal. Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile fondivalitseja regulaarse aruande 25 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

 (5) Finantsinspektsioonile esitatavate fondide regulaarsete aruannete periood on kuu. Lepingulise fondi fondivalitseja ja aktsiaseltsina asutatud fond esitavad Finantsinspektsioonile fondi regulaarse aruande kümne päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

 (6) Täpsed nõuded Finantsinspektsioonile esitatavatele fondide regulaarsetele aruannetele, nende sisule, koostamise metoodikale ja esitamise korrale kehtestab rahandusminister määrusega, muu hulgas võib rahandusminister ette näha ka pikema regulaarsete aruannete koostamise ja esitamise perioodi.

 (7) Täpsed nõuded Finantsinspektsioonile esitatavatele fondivalitseja regulaarsetele aruannetele, nende sisule, koostamise metoodikale ja esitamise korrale kehtestab rahandusminister määrusega.

 (8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule on Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus nõuda fondivalitsejalt tema enda ja tema poolt valitsetava lepingulise fondi kohta või aktsiaseltsina asutatud fondilt tema enda kohta täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid.

 (9) Finantsinspektsioon võib välisriigi fondilt ja fondivalitsejalt, kes osutavad teenuseid Eestis, nõuda samasuguseid aruanded ja andmeid, mida esitavad Eesti fondivalitsejad ja fondid.

 (10) Rahandusminister võib määrusega kehtestada nõuded Finantsinspektsioonile esitatavatele välisriigi fondivalitseja poolt valitsetavate fondide ja fondivalitseja Eestis asutatud filiaali regulaarsetele aruannetele, nende sisule, koostamise metoodikale ja esitamise korrale.

 (11) Käesolevas paragrahvis sätestatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib vajaduse korral esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale riikliku statistika seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 239.  Aruannete kinnitamine

 (1) Lepingulise fondi aasta- ja poolaastaaruande ning investeeringute aruande kinnitab fondivalitseja juhatus. Aruannetele kirjutavad alla kõik fondivalitseja juhatuse liikmed.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (2) Aktsiaseltsina asutatud fondi poolaastaaruande kinnitab aktsiaseltsina asutatud fondi nõukogu.

§ 240.  Audiitorkontroll

 (1) Lepingulisel fondil peab olema fondivalitseja nõukogu määratud audiitor, kes vastab audiitortegevuse seaduses sätestatud nõuetele.

 (2) Lepingulise fondi audiitorkontrollile kohaldatakse vastavalt käesolevas seaduses, raamatupidamise seaduses, äriseadustikus ja muudes õigusaktides audiitorkontrolli kohta sätestatut.

 (3) Lepingulise fondi aastaaruannet peab enne kinnitamist kontrollima audiitor. Vandeaudiitori aruanne lisatakse lepingulise fondi aastaaruandele.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

 (4) Audiitor peab muu hulgas kontrollima fondi tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja fondi tingimustes või põhikirjas ettenähtud nõuetele.

 (5) Fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (6) Fondivalitseja auditeerimise käigus peab audiitor kontrollima fondivalitseja tegevuse vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning esitama fondivalitsejale ja Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muu hulgas avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta:
 1) fondivalitseja omavahendite vastavus nõuetele;
 2) sisekontrolli meetmete piisavus ja tõhusus;
 3) fondivalitseja infosüsteemide turvalisus;
 4) avaliku fondi vara valitsemisega seotud riskide juhtimise poliitika ja protseduurireeglite vastavus nõuetele;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
 5) käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehniliste eraldiste ja finantskohustuste piisavus.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 241.  Audiitori teavitamiskohustus

 (1) Audiitor on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama audiitorkontrolli käigus selgunud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
 1) fondivalitseja, fondi või depositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
 2) fondivalitseja või fondi edasise tegevuse katkemine;
 3) olukord või oht, et tekib olukord, mil fondivalitseja või depositoorium ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
 4) audiitori märkustega vandeaudiitori aruanne fondivalitseja raamatupidamise aastaaruande kohta;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 5) fondivalitseja juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega tekitatud oluline varaline kahju fondivalitsejale või tema valitsetavate fondide osakuomanikele või aktsionäridele või teistele klientidele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei riku audiitor talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.

5. jagu Avalikustamine 

§ 242.  Teabe avalikustamine

 (1) Fondivalitseja peab käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud andmeid avaldama ja kättesaadavaks tegema fondivalitseja asukohas, tema filiaalides ning fondivalitseja veebilehel või konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel või fondi puhul, mille osakute või aktsiatega kaubeldakse Eestis registreeritud reguleeritud turul, selle turu korraldaja veebilehel.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (11) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja veebilehel kohustuslike pensionifondide tingimuste ja prospektide kättesaadavuse tagamiseks on fondivalitseja kohustatud Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale esitama oma valitsetavate kohustuslike pensionifondide tingimused ja prospektid ning nende muutmise korral muudetud tingimused ja prospektid.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (2) Avaliku fondi fondivalitseja asukohas, tema filiaalides ning fondivalitseja veebilehel või selle konsolideerimisgrupi veebilehel, millesse fondivalitseja kuulub, peab igal isikul olema võimalus tutvuda järgmiste andmete ja dokumentidega:
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
 1) fondi tingimused või põhikiri;
 2) fondi viimase kolme aasta aastaaruanded või majandusaasta aruanded;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
 3) fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest aastaaruandest hiljem;
 31) kohustusliku pensionifondi viimane investeeringute aruanne, kui see on kinnitatud viimasest aastaaruandest hiljem;
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
 4) avaliku fondi osakute või aktsiate pakkumise prospekt ja lihtsustatud prospekt selle olemasolu korral;
 5) fondivalitseja nimi ja kontaktandmed;
 6) fondijuhi nimi;
 7) depositooriumi nimi ja kontaktandmed;
 8) aktsiaseltsina asutatud fondi nõukogu ja juhatuse liikmete nimekiri;
 9) aktsiaseltsina asutatud fondi valitsemisleping;
 10) andmed fondivalitseja osaluse suuruse kohta fondis;
 11) fondivalitseja viimase kolme aasta majandusaasta aruanded.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (21) Kui fondivalitseja asukoht on välisriigis, peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud andmete ja dokumentidega olema võimalik tutvuda tema Eestis asutatud filiaali või fondi depositooriumi asukohas või muus Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud asukohas.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (22) Tööandja pensionifondi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentidega peab fondivalitseja asukohas ja tema veebilehel või selle konsolideerimisgrupi veebilehel, millesse fondivalitseja kuulub, olema võimalus tutvuda tööandja pensionifondi sissemakseid tegema hakkaval ja sissemakseid tegeval tööandjal, tema töötajatel, teenistujatel, juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning fondi osakuomanikel.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata fondi osakuomanikul või aktsionäril peab fondivalitseja asukohas olema võimalus tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentidega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud dokumentide ärakirja annab fondivalitseja osakuomanikule või aktsionärile viimase nõudmisel tasuta.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–7, 9 ja 10 nimetatud andmed tuleb kättesaadavaks teha kolme tööpäeva jooksul pärast vastava dokumendi jõustumist või andmete muutmist.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 ning 5–10 nimetatud andmed ja dokumendid avalikustatakse eesti keeles või inglise keeles ning vajaduse korral täiendavalt ka mõnes muus keeles. Kui andmeid ja dokumente eesti keeles ei avalikustata, võib Finantsinspektsioon osakuomanike ja aktsionäride huvide kaitseks nõuda andmete ja dokumentide eestikeelse tõlke avalikustamist.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (61) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–31 ning 5–10 nimetatud andmed ja dokumendid avalikustatakse pensionifondi ja muu avaliku fondi kohta vähemalt eesti keeles. Kui andmeid ja dokumente eesti keeles ei avalikustata, võib Finantsinspektsioon nõuda osakuomanike, aktsionäride ja potentsiaalsete investorite huvide kaitseks nende eestikeelse tõlke avalikustamist.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (62) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–31 ning 5–10 nimetatud andmed ja dokumendid on avalikustatud eesti keeles ja mõnes muus keeles ning need ei ole vastavuses või on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse eestikeelsetest andmetest ja dokumentidest või muukeelsete andmete ja dokumentide tõlkest eesti keelde.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (63) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 ning 5–10 nimetatud andmed ja dokumendid on avalikustatud inglise keeles ja mõnes muus keeles, välja arvatud eesti keeles, ning need ei ole vastavuses või on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse ingliskeelsetest andmetest ja dokumentidest või muukeelsete andmete ja dokumentide tõlkest inglise keelde.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (7) Fondivalitseja peab fondi tingimustes või põhikirjas ettenähtud korras viivitamata avalikustama kõik asjaolud, mis oluliselt mõjutavad tema valitsetavate fondide tegevust või finantsseisundit või fondi aktsiate või osakute puhasväärtuse kujunemist.

§ 243.  Nõuded avalikustatavale teabele

 (1) Fondi kohta avaldatav ja dokumentides esitatav kogu teave (edaspidi avalikustatav teave) peab olema tõene ja üheselt mõistetav ning ei tohi olla eksitav.

 (2) Fondi kohta avalikustatav teave võib hõlmata fondi kohta avaldatavaid andmeid, fakte ja hinnanguid, mille avaldamise eesmärk on üldsuse teavitamine fondi tingimustest, fondi tegevusest või finantsseisundist, fondi aktsiate või osakute puhasväärtuse kujunemisest ning muudest vajalikest asjaoludest.

 (3) Fondi kohta avalikustatav teave ei tohi anda tegelikku ega näilist tagatist fondi tulususe või väljamaksete kohta ega sisaldada ennustusi fondi finantstulemuste kohta, võttes arvesse käesoleva seaduse §-des 278 ja 279 sätestatut.

 (4) Fondi võrdlusindeksi või muu võrdlusaluse kohta avalikustatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kas tegemist on fondi tootluse võrdlemise alusega või seisneb fondi investeerimispoliitika konkreetse väärtpaberiindeksi või muu finantsindeksi järgimises. Teave võrdlusaluse kohta peab olema kajastatud vähemalt fondi prospektis.

 (5) Fondi reklaam käesoleva seaduse tähenduses (edaspidi reklaam) on avalikustatav teave, mis on üldsusele kättesaadav, mille eesmärk on mõjutada isikute majanduslikku käitumist ja edendada pakkumist ning mis muu hulgas võib kajastuda fondiväliste hüvede pakkumiste avalikustamise kaudu.

 (6) Igasugune avaliku fondi aktsiaid või osakuid ostma kutsuv avalikustatav teave, sealhulgas reklaam, peab sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda käesoleva seaduse § 242 lõike 2 punktis 4 nimetatud dokumentidega.

 (7) Kohustusliku pensionifondi reklaam ei tohi sisaldada fondiväliste hüvede pakkumisi ega olla muul viisil seotud selliste pakkumistega, mis võivad mõjutada isikuid, kellele selline reklaam on suunatud või kelleni see jõuab, tegema pensionifondi valikul otsust lähtuvalt nendest fondivälistest hüvedest.

 (8) Rahandusminister võib määrusega kehtestada täpsustavad nõuded fondi kohta avalikustatavale teabele, sealhulgas reklaamile, et tagada aktsionäridele ja osakuomanikele tõeste andmete ja teabe edastamine ja esitamine.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 2431.  Fondi tootluse avalikustamine

 (1) Fondi tootluse avalikustamisel peab avalikustatav teave sisaldama märget selle kohta, et fondi eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri fondi järgmiste perioodide tootlust, välja arvatud juhul, kui fondi tootlus garanteeritakse eelnimetatud tingimusel vastavalt käesoleva seaduse §-des 278 ja 279 sätestatule. Tootluse kohta avalikustatavale teabele tuleb lisada ka andmed tootluse määramise aluseks võetud perioodi kohta.

 (2) Fondi tootluse avalikustamisel tuleb tootlus esitada vähemalt 12-kuulise perioodi kohta eeldusel, et selle perioodi viimane kuu on tootluse avaldamise hetkele eelnenud kuu. Perioodide puhul, mis on lühemad kui 12 kuud, on keelatud fondi tootluse näitamine aasta baasil.

 (3) Lühema kui 12-kuulise perioodi tootluse näitamine aasta baasil on lubatud üksnes käesoleva seaduse §-s 252 sätestatud rahaturufondide ning muude samaväärsetele tingimustele vastavate fondide puhul. Tootluse aasta baasil näitamise korral tuleb tootluse juures märkida, et tootlus on viidud aasta baasile.

 (4) Fondi piisava tegevusajaloo olemasolu korral peab fondi tootluse avaldamisel esitama fondi keskmise tootluse viimase kahe, kolme ja viie kalendri- või majandusaasta kohta.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata võrdlevale teabele ning käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud veebilehel avalikustatavale teabele. Võrdlevaks teabeks peetakse teavet, mida esitab sõltumatu isik ning milles otseselt või kaudselt võrreldakse fondide tootlusi või osutatakse vastavale võrdlusalusele.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 244.  Aruannete avalikustamise kohustus

 (1) Lepingulise fondi aastaaruande ja aktsiaseltsina asutatud fondi majandusaasta aruande ning avaliku fondi poolaastaaruande ärakiri antakse fondi osakuomanikule, aktsionärile ning osakute või aktsiate omandajale tema nõudmisel tasuta.

 (2) Avaliku fondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne avalikustatakse nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist ja poolaastaaruanne kahe kuu jooksul pärast poolaasta lõppemist käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud veebilehel.

 (21) Kohustusliku pensionifondi investeeringute aruande periood on üks kuu. Kohustusliku pensionifondi investeeringute aruanne avalikustatakse aruandeperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (22) Tööandja pensionifondi aastaaruanne tehakse käesoleva seaduse § 242 lõikes 22 nimetatud isikutele kättesaadavaks nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist ja poolaastaaruanne kahe kuu jooksul pärast poolaasta lõppemist.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (3) Avaliku fondi fondivalitseja avalikustab oma majandusaasta aruande nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud veebilehel.

 (4) Nõuded avalikustamisele kuuluvate fondi aruannete sisule ja koostamise metoodikale kehtestab rahandusminister määrusega.

 (41) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi osakuomanikule antakse tema nõudmisel kord aastas tasuta teavet ka tööandja pensionifondi tingimustes kokkulepitud väljamaksete suuruse kohta, sealhulgas väljamaksete suuruse kohta juhul, kui sissemaksete tegemine pensionifondi lõpetatakse enne tööandja pensionifondi tingimustes kehtestatud tähtpäeva saabumist, ning osakuomaniku tööandja poolt tema eest tehtud sissemaksete suuruse kohta.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (5) Fondivalitseja poolt avalikustamisele kuuluvate andmete miinimumloetelu, koostamise metoodika ja avalikustamise tähtajad võib kehtestada rahandusminister määrusega.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 245.  Välisriigi fondi kohta avalikustatav teave

 (1) Fondivalitseja filiaali asukohas või fondi osakuid turustava Eestis asutatud fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutuse asukohas või eelnimetatud välisriigi isikute Eestis asutatud filiaali asukohas peab fondi osakuomanikel ja aktsionäridel olema võimalik tutvuda käesoleva seaduse § 242 lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentidega, juhul kui need on fondi kohta koostatud.

 (11) Teise lepinguriigi eurofondi osakute ja aktsiate pakkumisel avalikustatakse eurofondi kohta vähemalt käesoleva seaduse § 242 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud dokumendid ja andmed. Nimetatud dokumendid ja andmed, välja arvatud põhiteabe, avalikustab fondivalitseja omal valikul kas inglise või eesti keeles. Põhiteabe avalikustab fondivalitseja eesti keeles.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (2) Igasugune otseselt või kaudselt fondi aktsiaid või osakuid ostma kutsuv reklaam peab vastama reklaamiseaduses ning käesoleva seaduse §-des 243 ja 2431 sätestatud tingimustele ja sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik prospektiga tutvuda.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed peavad olema avalikustatud käesoleva seaduse § 242 lõigetes 2–6 sätestatud korras.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

7. peatükk NÕUDED FONDI VARA VALITSEMISELE 

1. jagu Üldnõuded 

§ 246.  Vara investeerimise üldsätted

 (1) Fondi vara võib investeerida üksnes fondi tingimustes või põhikirjas nimetatud varasse, järgides käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides, fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud piiranguid.

 (2) Fondi tingimustes või põhikirjas tuleb sätestada eraldi piirangud vara liikide kaupa ja näidata, millistesse riikidesse või riikides asuvatesse isikutesse fondi vara investeeritakse, samuti sätestada piirangud riikide kaupa, mille reguleeritud turgudel kaubeldavatesse väärtpaberitesse fondi vara investeeritakse.

§ 247.  Vara investeerimise ja riskide hajutamise üldnõuded

 (1) Fondivalitseja peab fondi arvel vara omandamisel ja võõrandamisel tagama fondi investeeringute piisava hajutamise eri väärtpaberitesse ja muusse varasse.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatud piiranguid fondi vara investeerimisel ja riskide hajutamisel ei kohaldata fondi likvideerimisel, kui Finantsinspektsioon ei ole käesoleva seaduse §-s 176 sätestatud fondi likvideerimise loa andmise otsuses ette näinud teisiti.

 (3) Fondi kogu vara võib paigutada ühte investeerimisfondi, kui selle vara investeerimisel järgitakse nõuet hajutada investeeringud piisavas ulatuses eri väärtpaberitesse ja muusse varasse vastavalt käesolevale seadusele või teiste riikide õigusaktidele.

 (4) Meetodid ja instrumendid, mida kasutatakse fondi vara efektiivseks investeerimiseks, peavad vastama järgmistele tingimustele:
 1) nende kasutamine peab olema majanduslikult otstarbekas ja neid tuleb kasutada kuluefektiivsel viisil;
 2) nende eesmärk on vähendada fondi vara investeerimisega seotud riske ja kulusid ning tekitada täiendavat tulu või kasumit, võttes seejuures arvesse fondi riskiprofiili ja käesoleva seaduse § 248 lõike 1 alusel kehtestatud sisemisi protseduurireegleid;
 3) nende kasutamisega seotud riskid peavad olema piisaval määral maandatud fondivalitseja poolt rakendatava riskijuhtimissüsteemiga.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 248.  Riskide juhtimine

 (1) Fondivalitseja peab fondi vara valitsemisega seotud riskide juhtimiseks kehtestama riskijuhtimise reeglid (edaspidi käesolevas peatükis reeglid), mis võimaldavad määrata fondi riskiprofiili ning igal ajal jälgida ja mõõta fondi avatud riskipositsioone.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (11) Reeglitega määratakse muu hulgas kindlaks:
 1) läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega fondivalitseja riskide juhtimise organisatsiooniline struktuur;
 2) fondi aktsionäridele või osakuomanikele avaldatud fondi investeerimispoliitikaga kooskõlas olev ja investeerimisega seotud riske arvestav riskide juhtimise protsess;
 3) piisavad ja proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise ja pideva jälgimise protseduurid, mis arvestavad fondi riskiprofiili, ning fondivalitseja juhtide teavitamise kord;
 4) meetmed, mis peavad tagama fondivalitseja juhtide ja töötajate teadlikkuse fondi riskiprofiilist ja fondi investeerimistegevusest tulenevatest riskidest ning riskikaalutlustega arvestamise fondivalitseja otsustusprotsessides;
 5) meetmed, mis peavad tagama fondi korrapäraseks toimimiseks vajaliku likviidsuse, arvestades sealhulgas fondi vara arvel tehingute tegemisel võetud kohustuste ulatusega ning osakute või aktsiate tagasivõtmis- või tagasiostmispoliitikaga.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (2) Reeglite kehtestamisest ning nende muudatustest peab fondivalitseja viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

 (21) Fondivalitseja peab vähemalt kord aastas hindama reeglite tõhusust, aja- ja asjakohasust ning muutma vajaduse korral reegleid ja fondi investeerimispoliitikat.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (3) Finantsinspektsioon võib nõuda oma ettekirjutusega reeglite muutmist või täiendamist, kui reeglid:
 1) ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega;
 2) ei vasta fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
 3) on puudulikud, eksitavad või sisaldavad sätteid, mis on omavahel vastuolus või ei ole üheselt tõlgendatavad;
 4) ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust;
 5) ei vasta muul põhjusel fondi aktsionäride või osakuomanike parimatele huvidele.

§ 249.  Tuletistehingute üldnõuded

 (1) Kui fondi tingimuste või põhikirja kohaselt on lubatud sõlmida tuletistehinguid, tuleb fondi tingimustes või põhikirjas sätestada tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute eesmärgid.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (2) Fondivalitseja peab reeglitega üksikasjalikult kindlaks määrama tuletisinstrumentide liigid, nendega seotud riskid, koguselised piirmäärad ning tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seotud riskide hindamise meetodid iga valitsetava fondi kohta. Reeglid peavad hõlmama ka reguleeritud turu väliselt omandatud tuletisinstrumentide adekvaatset ning sõltumatut hindamist.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (3) Kui väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud väärtpaberid sisaldavad tuletisinstrumentide tunnuseid, tuleb nende suhtes kohaldada käesolevas peatükis tuletisinstrumentide kohta sätestatut.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (4) Tuletistehingute täpsemad nõuded, investeerimispiirangute arvestamise kord ning tuletistehingute vastaspooleks olevad isikud võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

§ 250.  Investeerimine kinnisasjadesse

 (1) Kinnisasjadesse investeeriva fondi arvel võib omandada ka esemeid, mis on vajalikud kinnisasjade haldamiseks.

 (2) Üheks kinnisasjaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka kõrvuti või lähestikku asuvaid kinnisasju, välja arvatud juhul, kui kinnisasjade sihtotstarve või kinnisasjade väärtust mõjutavad riskid ja asjaolud on selgelt eristatavad.

§ 251.  Kinnisasja hindamine

 (1) Fondi tingimustes või põhikirjas tuleb sätestada:
 1) kinnisasja hindamise kord ja tähtajad;
 2) kas kinnisasja hindab kinnisasja hindaja või fondi üldkoosolek või mõlemad;
 3) kinnisasja hindaja valimise kriteeriumid, sealhulgas kriteeriumid tema pädevuse ja sõltumatuse hindamiseks, ning vajaduse korral ka kinnisasja väärtus ja liik, mille puhul tuleb määrata rohkem kui üks kinnisasja hindaja;
 4) üldkoosolekul kinnisasja hindamise kriteeriumid ja kord.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Kinnisasja hindamise reeglid tuleb avalikustada fondivalitseja veebilehel.

 (3) Fondivalitseja on kohustatud Finantsinspektsiooni teavitama enda valitud kinnisasja hindajatest ning kriteeriumidest, mille alusel nad valiti.

 (4) Fondivalitseja peab tagama kinnisasjade hindamise vähemalt üks kord aastas majandusaasta lõpu seisuga ja enne fondi aastaaruande audiitorkontrolli.

 (5) Kinnisasjade hindajaks võib olla üksnes sõltumatu kinnisvara hindaja, kellel on hea maine ja piisavalt kogemusi asjaomase vara hindamiseks.

 (6) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda kinnisasjade uuesti hindamist, kui kinnisasjade hindamine:
 1) ei vasta fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
 2) ei olnud objektiivne;
 3) ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust;
 4) ei vasta muul põhjusel fondi aktsionäride või osakuomanike parimatele huvidele.

2. jagu Eri liiki fondid 

§ 252.  Rahaturufond

 (1) Rahaturufond on fond, mille vara fondi tingimuste või põhikirja kohaselt ning käesolevast peatükist tulenevaid piiranguid arvestades investeeritakse vähemalt 80% ulatuses üksnes järgmistesse instrumentidesse:
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
 1) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 sätestatud rahaturuinstrumentidesse (edaspidi rahaturuinstrument);
 2) krediidiasutuste hoiustesse;
 3) teiste Eesti või välisriigi õigusaktide kohaselt rahaturufondidena käsitatavate fondide osakutesse või aktsiatesse;
 4) muudesse võlakohustustesse, mille lunastamis- või lõpptähtajani on jäänud kuni 13 kuud;
 5) lühiajalistesse tuletisinstrumentidesse.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võidakse rahaturufondi vara ajutiselt hoida arvelduskontol või paigutada üleöödeposiiti.

 (3) Fondi aktsionäride või osakuomanike huvide kaitseks võidakse rahandusministri määrusega kehtestada täpsemad nõuded ning rahaturufondi vara investeerimise täiendavad piirangud, sealhulgas päritoluriigist ja krediidireitingust lähtuvad piirangud.

§ 253.  Kinnisvarafond

 (1) Kinnisvarafond on fond, mille osakuid või aktsiaid võetakse või ostetakse tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel mitte varem kui kuue kuu möödumisel, arvates osakuomaniku või aktsionäri poolt vastava nõude esitamisest ning mille varast fondi tingimuste või põhikirja kohaselt investeeritakse:
 1) vähemalt 60% kinnisasjadesse või
 2) vähemalt 80% kinnisasjadesse ja kinnisasjadega seotud väärtpaberitesse.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnisasjadega seotud väärtpaberid on:
 1) Eesti või välisriigi õigusaktide kohaselt kinnisvarafondina käsitatava fondi osakud või aktsiad;
 2) selle kinnisvaraettevõtja aktsiad või osad, kelle põhitegevuseks on kinnisasjadesse investeerimine või kinnisvara haldamine;
 3) tuletisinstrumendid, mille alusvaraks on käesoleva lõike punktides 1–2 nimetatud väärtpaberid.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas kinnisvaraettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud nõuetele.

 (4) Kinnisvarafondi fondivalitsejaks loetakse fondivalitseja, kes valitseb üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kinnisvarafonde.

 (5) Kinnisvarafondi fondivalitseja ei või osutada käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud teenuseid.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (6) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnisvarafondi valitsemist selle fondivalitseja poolt, kes ei ole kinnisvarafondi fondivalitseja.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 254.  Indeksfond

 (1) Indeksfond on fond, mille vara investeerimisel järgitakse kindlat Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud aktsia- või võlakirjaindeksit. Järgitav indeks peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) indeksi alusvara on piisavalt hajutatud;
 2) indeks väljendab selle turu liikumist, millega ta on seotud, ning indeksi koostamisel kasutatakse tunnustatud metoodikat, mille kohaselt ei arvata üldjuhul välja selle turu peamist või suurimat emitenti;
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
 3) indeks on avalikkusele kättesaadav ning selle koostaja või pakkuja on oma tegevuses sõltumatu indeksfondist ja selle fondivalitsejast.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu ei keela indeksi koostajal või selle pakkujal ning indeksfondil või fondivalitsejal olla ühe majandusüksuse osad või konsolideerimisgruppi liikmed tingimusel, et huvide konflikt on piisaval määral maandatud.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsia- või võlakirjaindeksi järgimist käsitatakse nimetatud indeksi alusvaraks olevate varade koosseisu järgimisena, kaasa arvatud tuletistehingute või muude meetodite või vahendite kasutamisena vastavalt käesoleva seaduse §-des 247 ja 249 sätestatule.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (2) Indeksfondi tingimuste või põhikirja registreerimisel võib Finantsinspektsioon nõuda fondivalitsejalt lepingut, mille alusel indeksfondi fondivalitseja või tema määratud muu õigustatud isik on kohustatud pidevalt fondi osakute või aktsiate ostu- ja müügihindu avalikustama ning vastavalt sellele täitma ostu- ja müügitellimusi.

§ 2541.  Riskikapitalifond
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (1) Riskikapitalifond on fond, mille tingimuste või põhikirja kohaselt investeeritakse vähemalt 60% fondi varast reguleeritud turul mittekaubeldavatesse aktsiatesse või osadesse, võlaväärtpaberitesse või teiste riskikapitalifondide aktsiatesse või osakutesse ning mille osakuid või aktsiaid pakutakse üksnes kutselisele investorile väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 tähenduses või isikule, kes vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest:
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 1) tema alginvesteeringu minimaalne suurus on 10 000 eurot ning ta on eelnevalt kirjalikult kinnitanud, et tal on piisavad teadmised investeerimisest, sellega seotud riskidest ja riskikapitalifondi erilisest riskitasemest;
 2) ta töötab või on töötanud vähemalt ühe aasta finantsvaldkonnas ametikohal, mis nõuab teadmisi väärtpaberitesse investeerimise kohta;
 3) ta on eelmise nelja kvartali jooksul teinud väärtpaberiturul keskmiselt vähemalt viis olulises mahus tehingut kvartalis;
 4) tema väärtpaberiportfelli maht ületab 100 000 eurot.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Riskikapitalifondi fondivalitsejaks loetakse fondivalitseja, kes valitseb üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskikapitalifonde.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (3) Riskikapitalifondi fondivalitseja ei või osutada käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 1 sätestatud teenust. Riskikapitalifondi fondivalitseja võib osutada käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 3 sätestatud teenust vara liigi puhul, mille suhtes on fondivalitseja fondi valitsemise õiguse saanud.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (4) Riskikapitalifondi fondivalitsejale ei kohaldata käesoleva seaduse § 51 lõikes 3, §-s 561, § 57 lõike 3 punktides 2–4 ja 7, § 58 lõigetes 2–5 ning § 87 lõikes 2 sätestatut.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskikapitalifondi valitsemist selle fondivalitseja poolt, kes ei ole riskikapitalifondi fondivalitseja.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

3. jagu Avatud avaliku fondi vara investeerimise ja riskide hajutamise erisused 

§ 255.  Vara investeerimine

 (1) Eurofondi vara võib investeerida üksnes:
 1) krediidiasutuste hoiustesse;
 2) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud väärtpaberitesse, mille hulka ei arvata investeerimisfondi aktsiaid (edaspidi käesolevas jaos väärtpaberid);
 3) tuletisinstrumentidesse;
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
 4) investeerimisfondi aktsiatesse ja osakutesse.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberitena käsitatakse ka selliseid finantsinstrumente, mis võivad olla tagatud väärtpaberi tunnustele mittevastavate varadega või selliste varade tootlusega.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (2) Eurofondi vara ei või investeerida väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mis annavad õigusi väärismetallide suhtes, ega kaubaga seotud tuletisinstrumentidesse.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (3) Muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutele kinnisasjadesse.

 (4) Eurofondi puhul käsitatakse käesoleva seaduse §-des 256 või 259–263 nimetatud varasse investeerimisel ühe isikuna kõiki ühte konsolideerimisgruppi kuuluvaid isikuid.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 256.  Investeerimine hoiustesse ja riskide hajutamine

 (1) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida krediidiasutuste hoiustesse tähtajaga kuni 12 kuud.

 (2) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida selliste kolmandas riigis asuvate krediidiasutuste hoiustesse, kelle suhtes kehtivad usaldatavusnormatiivid vastavad vähemalt sama rangetele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse õigusaktides. Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas kolmanda riigi krediidiasutus vastab eelnimetatud nõuetele.

 (3) Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara võib ühe krediidiasutuse hoiustesse paigutada kuni 20% fondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Muu avatud avaliku fondi varast võib investeerida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata krediidiasutuste hoiustesse kuni 30% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 99 nimetatud arvelduskontol ning ajutiselt üleöödeposiiti paigutatud raha suhtes.

§ 257.  Investeerimine väärtpaberitesse

 (1) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida sellistesse väärtpaberitesse, mis on vabalt võõrandatavad ja vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
 1) väärtpaberitega kaubeldakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi käesolevas peatükis lepinguriik) reguleeritud turul väärtpaberituru seaduse § 3 mõistes või muul reguleeritud turul, mis on lepinguriigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid;
[RT I 2008, 13, 89 - jõust. 15.03.2008]
 2) väärtpaberitega kaubeldakse käesoleva lõike punktis 1 nimetamata riigi reguleeritud turul, kui see riik on nimetatud investeeriva fondi tingimustes või põhikirjas;
 3) väärtpaberitega ei kaubelda käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud riikide reguleeritud turgudel, kuid emiteerimise tingimuste kohaselt võetakse need käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud riigi reguleeritud turul kauplemisele 12 kuu jooksul pärast väärtpaberite emiteerimist.

 (2) Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata rahaturuinstrumentidesse, millega üldjuhul kaubeldakse rahaturul, mis on likviidsed, mille väärtus on igal ajal täpselt määratav ning mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
 1) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud riik, lepinguriigi osariik või lepinguriigi regionaalne või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Liit, lepinguriigi keskpank, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik;
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
 2) rahaturuinstrumendi on emiteerinud isik, kelle emiteeritud mis tahes väärtpaberitega kaubeldakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul;
 3) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud lepinguriigis asutatud fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja või krediidiasutus või kui eelnimetatud isik on asutatud Kümne Grupi (G10) riikide hulka kuuluvas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigis või eelnimetatud isikule on omistatud vähemalt investeerimisjärgu reiting või rahaturuinstrumendi emitendi kohta koostatud üksikasjaliku analüüsi alusel võib tõendada, et emitendi suhtes kohaldatavad usaldatavusnormatiivid on vähemalt sama ranged kui Euroopa Ühenduse õigusaktides sätestatud usaldatavusnormatiivid. Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas rahaturuinstrumendi emitendiks või tagajaks olev fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja või krediidiasutus vastab eelnimetatud nõuetele usaldatavusnormatiivide kohaldamise osas;
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
 4) rahaturuinstrumendi emitent kuulub teise lepinguriigi järelevalveasutuse poolt tunnustatud emitentide hulka vastavalt investeerimisfondide direktiivi artikli 50 § 1 (h) alapunktis 4 nimetatud tingimustele.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]
 5) rahaturuinstrumendi emitent vastab Finantsinspektsiooni hinnangul rahandusministri kehtestatud tingimustele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse võib eurofondi vara investeerida kuni 10% ulatuses eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Muu avatud avaliku fondi vara võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse investeerida kuni 30% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata avatud avalikele riskikapitalifondidele.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (6) Rahandusministri määrusega kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tingimused, arvestades eelkõige emitendi finantsseisundit, tema tegevuse eesmärki ja usaldusväärsust.

§ 2571.  Täiendavad tingimused ja nõuded väärtpaberitesse investeerimisel

 (1) Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara investeerimisel väärtpaberitesse peavad väärtpaberid vastama järgmistele tingimustele:
 1) neid on võimalik vabalt omandada ja võõrandada;
 2) nende omandamine on kooskõlas fondi investeerimiseesmärkide ja -poliitikaga;
 3) nendest tulenevad riskid on piisaval määral maandatud fondi riskide juhtimise poliitika ja selle teostamise korraga;
 4) nende omandamisega tekkida võiv potentsiaalne kahju on piiratud nende eest makstud summaga;
 5) need on piisavalt likviidsed, et tagada fondivalitseja suutlikkus osakuomaniku nõudmisel fondi osakuid vastavalt käesoleva seaduse §-s 2 ja 4. peatüki 5. jaos sätestatule tagasi võtta.

 (2) Käesolevas seaduses nimetatud väärtpaberite väärtus tuleb kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna alusel või hinna alusel, mille määramisel kasutatakse väärtpaberi emitendist sõltumatut hindamissüsteemi. Aja- ja asjakohane teave käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud väärtpaberite kohta peab olema turu jaoks alaliselt kättesaadav.

 (3) Käesoleva seaduse § 257 lõikes 1 nimetamata väärtpaberite väärtus tuleb kindlaks määrata nende emitentidelt saadud informatsiooni või pädeva investeerimisanalüüsi alusel ning nende kohta peab aja- ja asjakohane teave olema fondivalitseja jaoks alaliselt kättesaadav.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud, kui väärtpaber on võetud kauplemisele reguleeritud turule käesoleva seaduse § 257 lõike 1 punktide 1 ja 2 tähenduses, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberi kohta on teada informatsioon, mille alusel tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud tingimuste täitmist eraldi hinnata.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 2572.  Täiendavad tingimused ja nõuded rahaturuinstrumentidesse investeerimisel

 (1) Rahaturuinstrumenti käsitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 257 lõikele 2 rahaturul kaubeldavana, kui see vastab ühele järgmistest tingimustest:
 1) rahaturuinstrumendi lunastamis- või lõpptähtajani on kuni 397 päeva;
 2) rahaturuinstrumendi intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt rahaturu tingimustele vähemalt iga 397 päeva järel;
 3) rahaturuinstrumendi riskiprofiil, kaasa arvatud krediidi- ja intressirisk, vastab niisuguste väärtpaberite riskiprofiilile, millel on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaeg või mille intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt käesoleva lõike punktile 2.

 (2) Rahaturuinstrumenti käsitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 257 lõikele 2 likviidsena, kui seda on võimalik võõrandada lühikese aja jooksul võimalikult vähese kuluga, arvestades fondi tingimustes kehtestatud osakute tagasivõtmise tähtaega.

 (3) Rahaturuinstrumendi väärtus on vastavalt käesoleva seaduse § 257 lõikele 2 igal ajal täpselt määratav, kui selle määramiseks rakendatakse asjakohaseid ja usaldusväärseid hindamissüsteeme, mis võimaldavad arvutada fondi puhasväärtust vastavalt väärtusele, millega fondi varade koosseisus sisalduvat väärtpaberit võidakse vahetada teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahel või mille aluseks on kas turuandmetel või amortiseeritud soetusmaksumusel põhinevad hindamismeetodid.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimused on täidetud, kui rahaturuinstrument on võetud kauplemisele reguleeritud turule käesoleva seaduse § 257 lõike 1 punktide 1 ja 2 tähenduses või sellega kaubeldakse rahaturul käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses, välja arvatud juhul, kui rahaturuinstrumendi kohta on teada informatsioon, mille alusel tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimuste täitmist eraldi hinnata.

 (5) Fondi vara investeerimisel käesoleva seaduse § 257 lõikes 2 nimetatud rahaturuinstrumentidesse peab fondivalitsejale olema kättesaadav rahaturuinstrumentide kohta käiv asjakohane teave, kaasa arvatud teave, mis võimaldab nimetatud rahaturuinstrumentidega seotud krediidiriskide asjakohast hindamist, võttes eelkõige arvesse käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 sätestatut.

 (6) Käesoleva seaduse § 257 lõikes 2 nimetatud rahaturuinstrumentide puhul, välja arvatud juhul, kui nende emitent on Euroopa Keskpank või lepinguriigi keskpank, peab asjakohane teave sisaldama vähemalt teavet nii emissiooni või vastava pakkumiskava kui ka emitendi õigusliku ja varalise seisundi kohta enne rahaturuinstrumendi emiteerimist.

 (7) Kui rahaturuinstrumendi emitent on käesoleva seaduse § 257 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud isik või lepinguriigi osariik või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik, kuid rahaturuinstrument ei ole tagatud lepinguriigi poolt, peab asjakohane teave lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule sisaldama:
 1) informatsiooni eelnimetatud teabega seotud muudatuste kohta ning
 2) kättesaadavaid ja usaldusväärseid statistilisi andmeid emissiooni või pakkumiskava kohta või muud informatsiooni, mis võimaldab nimetatud instrumentidesse tehtud investeeringutega seotud krediidiriskide asjakohast hindamist.

 (8) Kui rahaturuinstrumendi emitent on käesoleva seaduse § 257 lõike 2 punktides 2, 4 ja 5 nimetatud isik või lepinguriigi osariik või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik, kuid rahaturuinstrument ei ole tagatud lepinguriigi poolt, peab asjakohane teave lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule sisaldama informatsiooni ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe kontrollimise kohta asjakohase kvalifikatsiooniga ja emitendist sõltumatute kolmandate isikute poolt.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 258.  Riskide hajutamine väärtpaberitesse investeerimisel

 (1) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ei või investeerida rohkem kui 10% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Kui ühe isiku emiteeritud väärtpaberite väärtus moodustab eurofondi aktivate turuväärtusest üle 5%, ei või kõigi selliste väärtpaberite koguväärtus moodustada rohkem kui 40% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada üle 20% eurofondi aktivate turuväärtusest.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (4) Muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida ühe emitendi väärtpaberitesse kuni 20% fondi aktivate turuväärtusest.

 (5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 259 ja 260 nimetatud väärtpaberitesse investeerimisel.

§ 259.  Riigi emiteeritud või tagatud väärtpaberitesse investeerimise riskide hajutamise erisused

 (1) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi varasse kuuluvate ühe isiku emiteeritud väärtpaberite väärtus võib moodustada kuni 35% fondi aktivate turuväärtusest, kui nende emitent või tagaja on:
 1) lepinguriik;
 2) muu riik, mis tagab investoritele lepinguriikidega sarnase või väiksema riskiastmega investeerimistingimused ning mis on märgitud fondi tingimustes või põhikirjas;
 3) rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks lepinguriik.

 (2) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või tema poolt tagatud väärtpaberitesse üle 35% fondi aktivate turuväärtusest, kui:
 1) on tagatud fondi aktsionäride või osakuomanike huvide piisav kaitse;
 2) fondi varas on vähemalt kuue eri emissiooni käigus sellise isiku poolt väljalastud või tagatud väärtpabereid ning ühe emissiooni käigus omandatud väärtpaberite väärtus ei moodusta üle 30% fondi aktivate turuväärtusest;
 3) fondi tingimustes või põhikirjas ja prospektis on märgitud emitendid, kelle emiteeritud või tagatud väärtpaberitesse kavatsetakse investeerida või on investeeritud üle 35% fondi aktivate turuväärtusest.

§ 260.  Pandikirjadesse investeerimise ja riskide hajutamise erisused

 (1) Avatud avaliku fondi vara võib investeerida krediidiasutuse poolt kestvalt või korduvalt emiteeritavatesse mittekapitaliväärtpaberitesse (edaspidi pandikirjad) kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral:
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]
 1) krediidiasutus avalikustab regulaarselt oma majandusaasta aruandeid ja tema üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet, seda eelkõige väärtpaberiomanike huvide kaitse eesmärgil;
 2) mittekapitaliväärtpaberite emiteerimisest saadud raha on investeeritud varasse, mis on kogu mittekapitaliväärtpaberite kehtivusaja vältel nendega seotud nõuete tagatiseks;
 3) krediidiasutuse maksejõuetuse korral tasutakse võlausaldajatele mittekapitaliväärtpaberite põhisumma ja kogunenud intressid esmajärjekorras.

 (11) Eurofondi vara võib käesoleva paragrahvi tähenduses investeerida üksnes lepinguriigi krediidiasutuse poolt emiteeritud pandikirjadesse.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

 (2) Ühe isiku emiteeritud pandikirjadesse võib investeerida kuni 25% fondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Kui ühe isiku emiteeritud pandikirjade väärtus moodustab üle 5% eurofondi aktivate turuväärtusest, ei või kõigi selliste pandikirjade koguväärtus moodustada üle 80% eurofondi aktivate turuväärtusest.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

§ 261.  Investeerimine tuletisinstrumentidesse

 (1) Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida käesoleva seaduse § 257 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud reguleeritud turgudel kaubeldavatesse tuletisinstrumentidesse ja reguleeritud turu väliselt omandatavatesse tuletisinstrumentidesse tingimusel, et:
 1) reguleeritud turu väliselt tehtavate tuletistehingute vastaspool on isik, kelle suhtes kehtestatud usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet;
 2) reguleeritud turu väliselt omandatud tuletisinstrumendi väärtust on võimalik iga päev usaldusväärselt hinnata ning eurofond saab selle tuletisinstrumendi igal hetkel õiglase hinna eest võõrandada, oma positsiooni selles likvideerida või vastupidise tehinguga sulgeda.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaldamisel käsitatakse õiglase hinnana sellist hinda, mille eest on teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahelises tehingus võimalik omandada või võõrandada vara või täita kohustust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaldamisel käsitatakse usaldusväärse hindamisena hindamist, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiglase hinna käsitusele. Usaldusväärne hindamine ei saa põhineda üksnes tehingu vastaspoole hinnanoteeringul ning peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) hindamise aluseks on vara usaldusväärne ja ajakohane turuväärtus või sellise väärtuse puudumisel üldtunnustatud metoodikal põhinev asjakohane hindamismudel;
 2) hindamist kontrollib kas reguleeritud turu väliselt tehtavate tuletistehingute sõltumatu vastaspool piisavate ajavahemike tagant selliselt, et seda saab vajaduse korral kontrollida fondivalitseja pädev isik, või selline fondivalitseja üksus, kes ei tegele fondi varade investeerimisega.

 (4) Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida sellistesse tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on järgmised varad või mille hind sõltub otseselt või kaudselt järgmistest mõjuteguritest:
 1) käesoleva seaduse § 256 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele vastavad hoiused;
 2) käesoleva seaduse §-s 257 nimetatud väärtpaberid ning § 264 lõikes 1 või 2 nimetatud investeerimisfondi osakud või aktsiad;
 3) väärtpaberi- või muud finantsindeksid, intressimäärad või valuuta, millesse fond oma tingimuste kohaselt võib investeerida.

 (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara investeerida tuletisinstrumentidesse, mis vastavad järgmistele tingimustele:
 1) nad võimaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alusvaraga seotud krediidiriski ülekandmist sõltumata muudest nimetatud alusvaraga seotud riskidest;
 2) nende alusel võetavate kohustuste täitmine on seotud üksnes käesoleva seaduse § 255 lõikes 1 nimetatud varade, kaasa arvatud raha üleandmise või ülekandmisega;
 3) nad vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 reguleeritud turu väliselt omandatavate tuletisinstrumentide kohta sätestatud tingimustele;
 4) riskid, mis tulenevad tehingu vastaspoole võimalikust ligipääsust mitteavalikule teabele krediidituletisinstrumentide alusvara kohta (teabe asümmeetria), on piisaval määral maandatud fondi suhtes rakendatavate riskide juhtimiseks ettenähtud sisemiste protseduurireeglite ning sisekontrolli meetmete abil.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 nimetamata tuletisinstrumentidega ei või avatud avaliku fondi, välja arvatud eurofondi arvel fondile võtta kohustusi üle 20% fondi aktivate turuväärtusest.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 2611.  Täiendavad tingimused ja nõuded finantsindeksiga seotud tuletisinstrumentidele

 (1) Käesoleva seaduse § 261 lõike 4 punktis 3 sätestatud finantsindeksiga seotud tuletisinstrumendi puhul peavad indeksi koostamisel aluseks võetavad varad olema piisavalt hajutatud ning täidetud peavad olema järgmised tingimused:
 1) indeks on koostatud selliselt, et indeksi ühe koostisosa võimalikud hinnakõikumised või koostisosaga tehtavad tehingud ei mõjuta liigselt indeksiga seotud tehinguid tervikuna;
 2) kui indeksi koostamine põhineb käesoleva seaduse § 261 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud varadel, välja arvatud käesoleva seaduse § 257 lõigetes 3 ja 4 nimetatud väärtpaberitel, peavad need varad olema hajutatud vastavalt käesoleva seaduse § 254 lõikes 1 indeksfondi kohta sätestatud nõuetele;
 3) kui indeksi koostamine põhineb käesoleva lõike punktis 2 nimetamata varadel, peavad need varad olema hajutatud vastavalt käesoleva seaduse § 254 lõikes 1 indeksfondi kohta sätestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele.

 (2) Finantsindeks peab kajastama turgu järgivat adekvaatset võrdlusalust ning täidetud peavad olema järgmised tingimused:
 1) indeks peab adekvaatselt mõõtma alusvara tootlust;
 2) indeksit vaadatakse üle ning selle koosseisu uuendatakse perioodiliselt, et tagada turu liikumiste jätkuv kajastamine, järgides seejuures kriteeriume või printsiipe, mis on avalikkusele kättesaadavad;
 3) indeksi alusvara peab olema piisavalt likviidne, et võimaldada indeksi koostajatel vajaduse korral selle väärtust määrata.

 (3) Finantsindeks tuleb avalikustada asjakohasel viisil ning seejuures peavad olema täidetud järgmised tingimused:
 1) indeksi avalikustamine põhineb usaldusväärsetel hindade kogumise ja arvutamise meetoditel, sealhulgas turuhinna puudumise korral kasutataval indeksi koostisosade adekvaatse väärtuse arvutamise meetodil, millele järgneb indeksi väärtuse avaldamise protseduur;
 2) teave indeksi arvutamise, tasakaalustamise metoodika ja indeksi muutuste ning võimalike kõrvalekallete kohta õigeaegse või õige teabe edastamisel peab olema esitatud piisavalt põhjalikult ja õigeaegselt.

 (4) Kui finantsindeksiga seotud tuletisinstrument ei vasta täielikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse seda tuletisinstrumenti käesoleva seaduse § 261 lõikes 4 sätestatud muu tuletisinstrumendina.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 2612.  Tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid

 (1) Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi puhul käsitatakse tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitena väärtpabereid, mida ei ole nimetatud väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 4–6 ning mis vastavad käesoleva seaduse §-s 2571 sätestatud tingimustele ja nõuetele ning sisaldavad komponenti, mis vastab järgmistele tingimustele:
 1) nimetatud komponendi tõttu võib mõningaid või kõiki rahavoogusid, mida esialgu oleks tuletisinstrumendi alusvara lepingust (edaspidi alusleping) tulenevalt nõutud, muuta või edasi lükata vastavalt kokkulepitud intressimäärale, väärtpaberi või muu instrumendi hinnale, valuutakursile, hinna- või kursiindeksile, krediidireitingule või krediidiindeksile või muudele asjaoludele ning seetõttu võib komponendi väärtus muutuda sarnaselt tuletisinstrumendist eraldiseisva alusvara väärtusega;
 2) selle majanduslikud omadused ja riskid ei ole tihedalt seotud aluslepingu majanduslike omaduste ja riskidega;
 3) sellel on oluline mõju väärtpaberi riskiprofiilile ja hinna kujundamisele.

 (2) Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi puhul käsitatakse tuletisinstrumendi tunnustega rahaturuinstrumentidena käesoleva seaduse § 249 lõike 3 tähenduses väärtpabereid, mis vastavad ühele käesoleva seaduse § 2572 lõikes 1 sätestatud tingimustest ning § 257 lõikes 2 ja §-s 2572 sätestatud tingimustele ning mis sisaldavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastavat komponenti.

 (3) Rahaturuinstrumenti või muud väärtpaberit ei käsitata tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberina, kui ta sisaldab komponenti, mis on lepingu alusel üleantav nimetatud väärtpaberist sõltumatult. Sellist komponenti käsitatakse eraldiseisva väärtpaberi või instrumendina.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid või rahaturuinstrumendid peavad vastama käesolevas peatükis tuletisinstrumentide kohta sätestatud nõuetele.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 262.  Riskide hajutamine tuletisinstrumentidesse investeerimisel
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (1) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara investeerimisel reguleeritud turgudel kaubeldavatesse tuletisinstrumentidesse kohaldatakse riskide hajutamisele käesoleva seaduse §-s 258 väärtpaberite kohta sätestatut.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (2) Kui reguleeritud turu väliselt tehtava tuletistehingu vastaspooleks on käesoleva seaduse § 256 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastav krediidiasutus, ei või avatud riskipositsioon sellesse isikusse moodustada rohkem kui 10% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Muu avatud avaliku fondi puhul ei või reguleeritud turu väliselt tehtava tuletistehingu avatud riskipositsioon ühte isikusse moodustada rohkem kui 20% fondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Kui reguleeritud turu väliselt tehtava tuletistehingu vastaspooleks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetama isik, ei või avatud positsioon sellesse isikusse moodustada rohkem kui 5% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (5) Eurofondi tuletisinstrumentide avatud riskipositsioonid kokku ei või ületada fondi vara puhasväärtust. Muu avatud avaliku fondi tuletisinstrumentide avatud riskipositsioonid kokku ei või ületada fondi vara puhasväärtust rohkem kui kaks korda.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (6) Avatud riskipositsiooni (või tuletisinstrumenti väärtust) arvutatakse, võttes arvesse alusvara väärtust, vastaspoole riski (krediidiriski), hinnaliikumisi ning positsioonide likvideerimiseni jäänud aega.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (7) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi tuletisinstrumentide alusvara ei tohi tuletisinstrumenti võimaliku kasutamise hetkel ületada käesolevas peatükis fondi suhtes sätestatud investeerimispiiranguid. Eelnimetatut ei kohaldata indeksitel põhinevate tuletisinstrumentide puhul.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 263.  Riskide hajutamine ühte isikusse investeerimisel

 (1) Eurofondi varasse kuuluvate ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja sellesse isikusse paigutatud hoiuste väärtus ning tuletistehingute avatud positsioonid selles isikus ei või moodustada kokku rohkem kui 20% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Eurofondi varasse kuuluvate ühe isiku emiteeritud väärtpaberite, tuletisinstrumentide, pandikirjade ning sellesse isikusse paigutatud hoiuste väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 35% eurofondi aktivate turuväärtusest.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 264.  Investeerimine teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse

 (1) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida:
 1) eurofondi osakutesse;
 2) käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud teise lepinguriigi eurofondi osakutesse ja aktsiatesse.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara investeerida muudesse fondidesse, mida Eesti või muu riigi õigusaktide kohaselt käsitatakse avatud avalike fondidena ning mis vastavad järgmistele tingimustele:
 1) fondi üle teostatakse finantsjärelevalvet vastavalt Euroopa Ühenduse õigusaktide nõuetele või nendega vähemalt sama rangetele nõuetele ning Finantsinspektsiooni ja fondi järelevalveasutuse vaheline koostöö ei ole takistatud;
 2) investoritele on tagatud vastavalt käesolevale seadusele eurofondi investoritega võrdne huvide kaitse, kusjuures eelkõige peavad olema täidetud käesoleva seaduse §-s 72, § 276 lõigetes 3 ja 4 ning § 277 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded;
 3) fondi kohta koostatakse aasta- ja poolaastaaruandeid, mis sisaldavad fondi varade ja kohustuste aruannet, tulude ja kulude aruannet ning investeeringute aruannet;
 4) fondi vara võib omakorda muudesse investeerimisfondidesse investeerida mitte üle 10%.

 (3) Eurofondi vara võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondi osakutesse või aktsiatesse investeerida kokku kuni 30% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (31) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara investeerida kinniste lepinguliste fondide osakutesse või aktsiaseltsina asutatud fondide aktsiatesse või välisriigi õigusaktide kohaselt kinnise fondina käsitatavate fondide osakutesse või aktsiatesse, mille suhtes rakendatakse investori kaitsele ning fondivalitseja või fondi juhtimisele või juhtorganitele esitatavaid nõudeid. Nimetatud kinniste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimisel kohaldatakse käesolevas peatükis eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara väärtpaberitesse investeerimise kohta sätestatut.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (4) Muu avatud avaliku fondi vara võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 31 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse investeerida kokku kuni 50% fondi aktivate turuväärtusest. Eelnimetatut ei kohaldata investeerimisfondi osakutele või aktsiatele, millega kaubeldakse käesoleva seaduse § 257 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (5) Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas selle fondi üle, mille varasse investeeritakse, teostatav järelevalve vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuetele või kas välisriigi õigusaktide kohaselt käsitatavad kinnised fondid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud nõuetele.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 265.  Riskide hajutamine teiste investeerimisfondide osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel

 (1) Ühe investeerimisfondi osakute või aktsiate väärtus ei või moodustada rohkem kui 20% eurofondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi arvel ei või omandada ega omada selle fondi fondivalitseja valitsetavate teiste fondide aktsiaid või osakuid, sealhulgas selliste fondide aktsiaid või osakuid, mida fondivalitseja valitseb kolmanda isikuna, kellele on fondivalitseja ülesanded edasi antud, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) fondide investeerimispoliitika on oluliselt erinev;
 2) selline võimalus on ette nähtud fondi tingimustes või põhikirjas;
 3) fondivalitseja ei võta seejuures tagasivõtmis- või väljalasketasu.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui eurofondi vara investeeritakse selliste fondide aktsiatesse või osakutesse, mida valitseb äriühing, kellega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või kontrolli või olulise osaluse kaudu, samuti juhul, kui see äriühing on kolmandaks isikuks, kellele fondi valitsemine on üle antud.

§ 266.  Indeksfondi erisused

 (1) Eurofondist indeksfondi vara investeerimisel peab järgima käesolevas peatükis sätestatud vara investeerimise ning riski hajutamise piiranguid, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Eurofondist indeksfondi varasse kuuluvad ühe isiku emiteeritud aktsiad või võlakirjad ei või moodustada rohkem kui 20% fondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Eurofondist indeksfondi vara võib investeerida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku või tema tagatud väärtpaberitesse kuni 35% fondi aktivate turuväärtusest, kui see tuleneb eelkõige reguleeritud turu sellisest olukorrast, mil teatud aktsiad või võlakirjad selgelt domineerivad.

§ 267.  Muu avatud avaliku fondi vara investeerimine kinnisasjadesse

 (1) Ühegi kinnisasja soetusväärtus koos käesoleva seaduse § 250 lõikes 1 nimetatud esemete soetusväärtusega ei tohi omandamise ajal ületada 20% muu avatud avaliku fondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Ühe kinnisasja turuväärtus koos käesoleva seaduse § 250 lõikes 1 nimetatud esemete väärtusega kokku ei või moodustada rohkem kui 25% muu avatud avaliku fondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Muu avatud avaliku fondi vara ei või investeerida rohkem kui 25% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest kinnisasjadesse, mis asuvad riikides, kus puudub toimiv ja usaldusväärne omandiõigust tõendav kinnisasjade registreerimise süsteem. Eelsätestatut ei kohaldata lepinguriigis või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigis asuvatesse kinnisasjadesse investeerimisele.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

§ 268.  Osaluste omamise piirangud

 (1) Ühe fondivalitseja ning tema valitsetavate eurofondide arvel ei või otseselt ega kaudselt omandada ega omada hääleõigusega aktsiate kaudu olulist osalust üheski äriühingus.

 (2) Fondivalitseja ei või eurofondi arvel omandada ega omada üheski isikus rohkem kui:
 1) 10% hääleõiguseta aktsiatest;
 2) 10% tema emiteeritud võlakirjadest;
 3) 10% tema emiteeritud rahaturuinstrumentidest;
 4) 25% käesoleva seaduse §-s 264 nimetatud teise investeerimisfondi osakutest või aktsiatest.

 (3) Muu avatud avaliku fondi arvel ei või fondivalitseja omandada ega omada üheski isikus kokku rohkem kui 50% tema emiteeritud võlakirjadest ja rahaturuinstrumentidest.

 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigi või rahvusvahelise organisatsiooni emiteeritud või tagatud väärtpaberite omandamisel ega omamisel vastavalt käesoleva seaduse §-s 259 sätestatule.

4. jagu Pensionifondi vara investeerimise ja riskide hajutamise erisused 

§ 269.  Vara investeerimine

 (1) Pensionifondi vara investeerimisele ja riskide hajutamisele kohaldatakse eurofondi suhtes kehtestatud piiranguid ning käesoleva seaduse §-s 267 sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

 (2) Pensionifondi vara võib investeerida üksnes väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud väätpaberitesse, krediidiasutuste hoiustesse ja kinnisasjadesse.

 (3) Kohustusliku pensionifondi tingimustes peavad olema sätestatud piirangud riikide kaupa, kui käesoleva seaduse §-s 257 nimetatud väärtpaberitesse ning teiste fondide osakutesse või aktsiatesse investeeritakse ühte riiki rohkem kui 30% fondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Osakuomanike huvide kaitseks võidakse rahandusministri määrusega kehtestada täiendavaid piiranguid kohustusliku pensionifondi vara investeerimisele.

§ 270.  Investeerimine hoiustesse

 (1) Pensionifondi vara ei või hoiustada ühes krediidiasutuses või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates krediidiasutustes kokku rohkem kui 10% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 99 nimetatud arvelduskontole ning ajutiselt üleöödeposiiti paigutatud raha suhtes.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 271.  Investeerimine aktsiatesse ja teistesse sarnastesse instrumentidesse

 (1) Aktsiatesse ei või kohustusliku pensionifondi vara investeerida rohkem kui 50% ulatuses kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Aktsiafondidesse, aktsiatesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse võib kokku investeerida kuni 75% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Aktsiafondidesse tehtud investeeringuteks käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses peetakse investeeringuid fondidesse, mille vara võib otse või teiste fondide kaudu paigutada aktsiatesse või muudesse sarnastesse instrumentidesse.

 (4) Aktsiatega sarnastesse instrumentidesse tehtud investeeringuteks käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses peetakse investeeringuid väärtpaberitesse, hoiustesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub osaliselt või täielikult aktsia või muu sarnase instrumendi hinnast või selle muutusest.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud investeering võetakse kohustusliku pensionifondi vara investeerimisel aktsiatesse ja teistesse sarnastesse instrumentidesse arvesse täies ulatuses.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 272.  Väärtpaberitesse investeerimise piirangud

 (1) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud väärtpaberite (edaspidi käesolevas paragrahvis väärtpaberid) väärtus ei või moodustada rohkem kui 5% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

 (11) Tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva ühe ettevõtja emiteeritud väärtpaberite väärtus ei või moodustada rohkem kui 5% ning selle ettevõtja ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate emiteeritud väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 10% tööandja pensionifondi aktivate turuväärtusest.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (2) Pensionifondide suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 260 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

 (21) Konservatiivse pensionifondi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 257 lõike 2 punktis 2 sätestatut.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (3) Käesoleva seaduse §-s 259 nimetatud ühe riigi emiteeritud või tagatud väärtpaberite väärtus ei või moodustada kokku rohkem kui 35% pensionifondi aktivate turuväärtusest.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 273.  Investeerimine teistesse fondidesse

 (1) Pensionifondi vara investeerimisel teistesse investeerimisfondidesse ei kohaldata käesoleva seaduse § 264 lõikes 3 sätestatut.

 (2) Käesoleva seaduse § 264 lõigetes 1 ja 2 nimetamata investeerimisfondi osakutesse või aktsiatesse, mis ei ole võetud kauplemisele käesoleva seaduse § 257 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul, võib investeerida kuni 50% pensionifondi aktivate turuväärtusest, kui selle fondi osakute või aktsiate väärtust saab kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna või muu asjakohase hindamissüsteemi alusel.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (21) [Kehtetu - RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (3) Ühe fondi osakute või aktsiate väärtus ei või moodustada rohkem kui 10% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (4) Pensionifondi valitseva fondivalitseja valitsetavate teiste fondide aktsiate ja osakute väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 10% kohustusliku pensionifondi või rohkem kui 50% vabatahtliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (5) Kohustuslikku pensionifondi valitseva fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate fondivalitsejate valitsetavate muude fondide aktsiate ja osakute väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 50% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest, kusjuures täidetud peavad olema käesoleva seaduse § 265 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (51) Kui kohustusliku pensionifondi fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja poolt valitsetava fondi aktsiate või osakute kohustusliku pensionifondi arvel omamisega kaasneb sellelt investeeringult teise fondivalitseja võetava valitsemistasu või sellest osa tagasimaksmine või kohustusliku pensionifondi fondivalitsejale muu tasu maksmine, tuleb vastav summa kanda kohustuslikku pensionifondi.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (52) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja ei või kõigi oma valitsetavate kohustuslike pensionifondide arvel kokku omandada ega omada ühegi enda valitsetava fondi ega fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja valitsetava fondi osakutest või aktsiatest rohkem kui 20%.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (53) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja valitsetavate teiste fondide aktsiaid või osakuid võib kohustusliku pensionifondi arvel omandada või omada juhul, kui lisaks käesoleva seaduse § 265 lõike 2 punktis 3 sätestatule ei võta fondivalitseja ka valitsemistasu või kannab sellelt investeeringult võetava valitsemistasu kohustuslikku pensionifondi tagasi.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (54) Kohustusliku pensionifondi arvel ei või omandada ega omada kohustusliku pensionifondi fondivalitseja valitsetavate teiste ega fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva fondivalitseja valitsetavate fondide, mis ei ole avatud ega avalikud, aktsiaid või osakuid.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (6) Kohustusliku pensionifondi vara investeerimisel teistesse investeerimisfondidesse tuleb arvestada käesoleva seaduse § 271 lõigetes 2 ja 3 aktsiafondidesse investeerimise kohta sätestatut.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 274.  Tehingud tuletisinstrumentidega ja välisvaluutas nomineeritud väärtpaberitesse investeerimise piirangud
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (1) Käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud kohustusliku pensionifondi vara võib lisaks samas lõikes sätestatule ning vastavalt fondi tingimustele investeerida sellistesse tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on väärtpaberiindeks, intressimäär või valuuta või mille hind sõltub otseselt või kaudselt võlakirja väärtpaberiindeksist, intressimäärast või valuutast.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (2) Käesoleva seaduse §-s 262 sätestatud tehingutega ei või pensionifondi arvel võtta pensionifondile rohkem kohustusi kui 10% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest, välja arvatud valuutariski maandamiseks tehtud tehingud, millega fondi arvel on omandatud vara tehingu aluseks olevas valuutas.

 (3) Pensionifondi arvel tehtava tuletisinstrumenditehingu vastaspooleks ei või olla osakuomanik või isik, kellel on fondiga ühtiv majanduslik huvi.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (4) Kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei või moodustada rohkem kui 25% konservatiivse pensionifondi varadest ja rohkem kui 50% teiste kohustuslike pensionifondide varadest. Välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel ei pea teise fondi aktsiatesse või osakutesse tehtud investeeringu puhul võtma arvesse selle fondi poolt tehtud investeeringutest tulenevaid välisvaluutapositsioone.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 275.  Investeerimine kinnisasjadesse ja kinnisvarafondidesse
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (1) Investeeringud kinnisasjadesse ei või moodustada rohkem kui 20% vabatahtliku ning rohkem kui 10% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Ühe kinnisasja soetusväärtus ei või omandamise ajal ületada 5% vabatahtliku ning 2% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.

 (3) Kinnisvara väärtus ja kinnisvarafondi või välisriigi õigusaktide kohaselt kinnisavarafondina käsitletava fondi osakute ja aktsiate väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 70% vabatahtliku ning rohkem kui 40% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest, arvestades seejuures käesoleva seaduse § 271 lõikes 2 sätestatut.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut kohaldatakse ka investeeringutele, mis on tehtud väärtpaberitesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub otseselt või kaudselt kinnisvara hinnast või selle muutusest.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud investeering võetakse pensionifondi vara investeerimisel nimetatud instrumentidesse arvesse täies ulatuses.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 2751.  Täiendavad nõuded konservatiivse pensionifondi vara investeerimisel

 (1) Konservatiivse pensionifondi vara võib investeerida üksnes sellistesse võlakirjadesse:
 1) millele on omistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1–31), alusel registreeritud reitinguagentuuri (edaspidi käesolevas paragrahvis reitinguagentuur) poolt vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting;
 2) mille emitendile on omistatud reitinguagentuuri poolt vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting, kui nendel võlakirjadel endil krediidireiting puudub;
 3) mille emitendi krediidiasutusest emaettevõtjale on omistatud reitinguagentuuri poolt vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting, kui nendel võlakirjadel ja nende krediidiasutusest emitendil krediidireiting puudub;
 4) mis on tagatud vähemalt reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut omava lepinguriigi või OECD liikmesriigi poolt.

 (2) Fondivalitseja määrab oma riskijuhtimise reeglites need reitinguagentuurid, kelle omistatud krediidireitinguid ta jälgib ning konservatiivse pensionifondi investeeringute ja riskide juhtimiseks kasutab. Nimetatud reitinguagentuuride omistatud erinevate krediidireitingute puhul võtab fondivalitseja arvesse kehtivatest krediidireitingutest madalaima.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib konservatiivse pensionifondi vara investeerida kokku kuni 10% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest sellistesse krediidireitinguta võlaväärtpaberitesse, mille on emiteerinud lepinguriigi või OECD liikmesriigi või muu selle riigi avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all olev äriühing, kui sellele riigile on omistatud reitinguagentuuri poolt vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting ja äriühing vastab vähemalt ühele audiitortegevuse seaduse § 91 lõikes 2 sätestatud tingimusele.

 (4) Konservatiivse pensionifondi vara ei või investeerida võlaväärtpaberitesse, millest tulenev nõue nende emitendi vastu kuulub emitendi lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 kehtestatud nõuetele vastavatesse võlakirjadesse tehtud investeeringutest peab vähemalt 50% olema võlakirjades, mille krediidireiting ei ole väiksem kui vastavalt A2 (Moody’s) või selle ekvivalent või P-1 (Moody’s) või selle ekvivalent.

 (6) Konservatiivse pensionifondi vara võib investeerida üksnes selliste fondide aktsiatesse või osakutesse, mille vara investeeritakse fondi tingimuste kohaselt peamiselt käesoleva seaduse § 76 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud hoiustesse, rahaturuinstrumentidesse ja tuletisinstrumentidesse ning § 76 lõike 1 punktis 1 nimetatud ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud tingimustele vastavatesse võlakirjadesse.

 (7) Käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata võlakirjadena väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud rahaturuinstrumente.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

5. jagu Muud tegevuspiirangud, nõuete rikkumine ning kahju hüvitamine 

§ 276.  Lubatud tehingud

 (1) Fondivalitsejal on õigus, kui see on fondi tingimustes või põhikirjas ette nähtud, käesolevas seaduses sätestatud investeerimispiiranguid järgides fondi arvel:
 1) tagada väärtpaberite väljalaset;
 2) võtta laenu;
 3) teha repo- ja pöördrepo-tehinguid ning muid väärtpaberite laenamise tehinguid.

 (2) Fondi tingimustes või põhikirjas tuleb sätestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud laenu ja kohustuste võtmise ulatus ning tähtajad.

 (3) Eurofondi ja pensionifondi arvel ei või:
 1) välja lasta võlakirju;
 2) anda laenu ning võtta käendus- või garantiilepingust tulenevaid kohustusi, välja arvatud omandada väärtpabereid, mille eest ei ole täielikult tasutud;
 3) võtta laenu käesoleva seaduse § 281 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt;
 4) teha käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel laenutehinguid, kui selle kohustuse täitmine ei ole samas ulatuses kaetud fondi varasse kuuluvate väärtpaberitega.

 (4) Eurofondi arvel ei või võõrandada väärtpabereid, mis võõrandamislepingu sõlmimise ajal ei kuulunud fondi varasse.

 (5) Eurofondi varasse kuuluvaid esemeid ei või pantida, muul viisil koormata ega tagatiseks anda, välja arvatud juhul, kui see toimub fondi arvel tehtud tehingu täitmise tagamiseks või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laenu tagamise eesmärgil.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 277.  Laenu võtmise piirangud

 (1) Fondivalitseja võib eurofondi või pensionifondi arvel võtta laenu ning muid käesoleva seaduse § 276 lõikes 1 nimetatud kohustusi kuni 10% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

 (2) Ühegi eurofondi arvel võetava laenu ega kohustuse tähtaeg ei tohi olla pikem kui kolm kuud.

 (3) Muu avatud avaliku fondi arvel võib võtta laenu ning käesoleva seaduse § 276 lõikes 1 nimetatud kohutusi kokku kuni 50% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

§ 278.  Garanteeritud tootlusega fond

 (1) Garanteeritud tootlusega fond on fond, mille puhul krediidiasutus või kindlustusandja (edaspidi garantiiandja) võtab kohustuse garanteerida investori poolt sissemakstud alginvesteeringu väärtusest vähemalt 75% säilimine (edaspidi fondi vara tootluse garanteerimine).

 (2) Alginvesteeringust väiksema osa kui 75% garanteerimine ei ole lubatud.

 (3) Kohustusliku pensionifondi, käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetamata tööandja pensionifondi ega muu vabatahtliku pensionifondi tootlust ei või garanteerida.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (4) Garantiiandjaks ei saa olla fondivalitsejaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik ega fondi depositoorium.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (5) Fondivalitseja ega muu isik ei või anda mingit garantiid fondi tulu või fondist tehtavate väljamaksete kohta ega teha ennustusi fondi finantstulemuste kohta, samuti ei või nad pakkuda fondiga seotud näitajate põhjal muid fondiväliseid garantiisid, välja arvatud juhul, kui fond vastab käesolevas jaos sätestatud garanteeritud tootlusega fondi tingimustele.

 (6) Fondi vara tootluse garanteerimise täpsemad reeglid sätestatakse fondi tingimustes või põhikirjas.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud garanteeritud tootlusega tööandja pensionifondi suhtes.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 279.  Nõuded garanteeritud tootlusega fondile

 (1) Avatud või avaliku fondi puhul tuleb fondi vara tootlus garanteerida kuni fondi likvideerimiseni.

 (2) Kui fondi vara tootlust enam ei garanteerita, tuleb fond likvideerida vastavalt käesoleva seaduse 4. peatüki 10. jaos või äriseadustikus sätestatud korras.

 (3) Garanteeritud tootlusega fondi ühinemine on keelatud.

 (4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda selle fondi osakute väljalaske peatamist, mille vara tootlust garanteeritakse, kui garantiilepinguga antud garantii või käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud garanteeritud tootlusega tööandja pensionifondi puhul fondi tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastav vara ei ole piisav fondi tootluse garanteerimiseks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (5) Fondi aktsionäride või osakuomanike huvide kaitseks võidakse rahandusministri määrusega kehtestada täpsemad nõuded garanteeritud tootlusega fondile ning garantiiandjale, arvestades seejuures garantiiandja päritoluriiki ja krediidireitingut.

§ 2791.  Täiendavad nõuded garanteeritud tootlusega pensionifondile, määratud väljamaksetega pensionifondile ning suremus-, üleelamis- ja töövõimetusriske katvale pensionifondile

 (1) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ja finantskohustused kokku peavad igal hetkel vastama fondivalitseja poolt osakuomanike ees võetud kohustuste suurusele, mida fondivalitseja saab põhjendatult ette näha.

 (2) Fondivalitseja on kohustatud tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suuruse arvutamisel lähtuma usaldusväärsetest aktuaarsetest hinnangutest, arvestades osakuomanike ees võetud kohustusi, sealhulgas:
 1) kõiki garanteeritud hüvitisi;
 2) eelmistel perioodidel määratud või garanteeritud boonuseid;
 3) pensionifondi tingimustes kehtestatud osakuomaniku valikutest tulenevaid fondivalitseja võimalikke kohustusi;
 4) kulusid.

 (3) Fondivalitseja kasutab tehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kindlustustegevuse seaduse § 76 lõike 2 alusel kehtestatud pensionilepingute kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kasutatavat intressimäära.

 (4) Fondivalitseja peab avalikustama tehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamise põhimõtted ja metoodika oma veebilehel ning põhjendama Finantsinspektsioonile tehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamise põhimõtete ja metoodika muutmist.

 (5) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastava vara suurus peab pidevalt olema võrdne vähemalt selle tööandja pensionifondi tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suurusega.

 (6) Fondivalitseja peab tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastava vara investeerimisel arvestama käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi osakuomanike ees võetud kohustuste iseloomu ja kestust ning tagama investeeringute turvalisuse, kvaliteedi, likviidsuse ja kasumlikkuse, säilitades samal ajal investeeringute mitmekesisuse ja hajutatuse.

 (7) Fondivalitseja peab tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastava vara investeerima samas valuutas, milles on võetud kohustused. Muus valuutas võib tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastavat vara investeerida kokku kuni 30% ulatuses tehniliste eraldiste ja finantskohustuste summast.

 (8) Fondivalitseja peab esitama Finantsinspektsioonile koos majandusaasta aruandega aktuaari aruande järgmiste valdkondade kohta:
 1) tehniliste eraldiste ja finantskohustuste piisavus ning nende arvutamise põhimõtted ja metoodika;
 2) tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastav vara;
 3) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi puhul sissemaksete piisavus;
 4) fondivalitseja omavahendite piisavus ning nende vastavus käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele.

 (9) Kui käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ja finantskohustused ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega keelata nimetatud tööandja pensionifondi varaga seotud tehingu või toimingu tegemise või piirata varaga seotud tehingute või toimingute mahtu.

 (10) Kui käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastava vara suurus on väiksem selle tööandja pensionifondi tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suurusest, võib fondivalitseja kokkuleppel selle tööandja pensionifondi tingimustes nimetatud tööandjaga suurendada tööandja sissemakseid pensionifondi või kokkuleppel selle tööandja pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja ja pensionifondi osakuomanikega vähendada pensionifondi tingimustes kokkulepitud väljamaksete suurust, sealhulgas võimaldada osakute tagasivõtmist käesoleva seaduse § 138 lõikes 2 sätestatu kohaselt.

 (11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud meetmed ei ole piisavad, on fondivalitseja kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõude täitmiseks tegema tööandja pensionifondi täiendava sissemakse.

 (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatut ei kohaldata, kui tööandja pensionifondi tootlus või väljamaksed osakuomanikele on garanteeritud sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva lepinguriigi tööandja poolt.

 (13) Lisaks käesoleva seaduse § 278 lõikes 3 sätestatule ei või kohustuslik pensionifond, käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetamata tööandja pensionifond ega muu vabatahtlik pensionifond olla määratud väljamaksetega ega katta suremus-, üleelamis- ja töövõimetusriske.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 280.  Huvide konflikti vältimine

 (1) Fondi arvel ei või omandada ega omada osalust seda fondi valitsevas fondivalitsejas või selle tütarettevõtjas, samuti omandada või omada nimetatud isikute poolt väljalastud väärtpabereid. Eelnimetatut ei kohaldata selle fondi fondivalitseja valitsetava teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel.

 (2) Fondi arvel ei või omandada osalust selle fondi fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus või omandada nimetatud isiku poolt väljalastud väärtpabereid teisiti kui reguleeritud turu vahendusel. Eelnimetatut ei kohaldata rahaturuinstrumentide omandamisele ning teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisele.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (3) Fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu poolt väljalastud väärtpaberite turuväärtus ei või moodustada kokku rohkem kui 5% selle fondivalitseja valitsetava pensionifondi aktivate turuväärtusest.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

 (31) Väärtpaberi, mille pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerija või korraldaja vastavalt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatule on fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing, emissiooni mahust võib pensionifondi arvel nimetatud väärtpabereid märkida kuni 5% ulatuses ning kõigi fondivalitseja valitsetavate kohustuslike pensionifondide arvel kokku kuni 10% ulatuses.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (32) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–31 sätestatule ei või kohustusliku pensionifondi arvel:
 1) omandada või omada osalust äriühingus, kus seda fondi valitseva fondivalitseja tegevisikud, olulist osalust omavad aktsionärid või fondivalitseja kontrollitavad äriühingud omavad otseselt või kaudselt olulist osalust, samuti omandada või omada nimetatud äriühingu poolt väljalastud väärtpabereid;
 2) märkida väärtpaberi, mille pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerija või korraldaja vastavalt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatule on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud äriühing, emissiooni mahust rohkem väärtpabereid kui 5% ulatuses ning kõigi fondivalitseja valitsetavate kohustuslike pensionifondide arvel kokku rohkem kui 10% ulatuses.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (33) Käesoleva paragrahvi lõike 32 punktis 1 sätestatut ei kohaldata teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (4) Avatud või avalik fond ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik, samuti mittetulundusühingu või ühistu liige ega sihtasutuse asutaja. Nimetatud piirang ei kehti korteriühistu liikmeks olemise suhtes juhul, kui fond omab korteriomandit.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 281.  Käsutuspiirangud

 (1) Fondi vara ei või võõrandada selle fondi:
 1) fondivalitsejale;
 2) fondivalitseja juhatuse ega nõukogu liikmele, audiitorile, fondijuhile ega töötajale;
 3) juhatuse ega nõukogu liikmele;
 4) fondivalitseja valitsetavatele teistele fondidele, välja arvatud väärtpaberite võõrandamisel reguleeritud turul võõrandamise hetkeks väljakujunenud hinnaga.

 (2) Fondi vara ei või võõrandada isikutele, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikutega ühtiv majanduslik huvi.

 (21) Fondi likvideerimismenetluse käigus fondi varade võõrandamisel või muul fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike parimate huvide kaitse tagamise eesmärgil võib fondi vara reguleeritud turul võõrandamise hetkeks väljakujunenud hinnaga või muu õiglase hinnaga võõrandada selle fondi fondivalitsejale või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (3) Fondi arvel ei või omandada vara käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt.

§ 282.  Investeerimis- ja käsutuspiirangute ning riskide hajutamise erisuse kohaldamine
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (1) Käesoleva peatüki 1.–4. jaos sätestatud riskide hajutamise piiranguid ei kohaldata:
 1) üheksa kuu jooksul pärast fondi tingimuste registreerimist või aktsiaseltsina asutatud fondi äriregistrisse kandmist;
 2) kuue kuu jooksul pärast eurofondi tingimuste registreerimist;
 3) 24 kuu jooksul pärast kinnisvarafondi tingimuste registreerimist või äriregistrisse kandmist.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (11) Käesoleva seaduse § 280 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid osaluste ja väärtpaberite omandamisele ning § 281 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikute suhtes samas paragrahvis sätestatud käsutuspiiranguid ei kohaldata 18 kuu jooksul pärast fondi tingimuste registreerimist või äriregistrisse kandmist järgmistel juhtudel:
 1) vara omandamise tehingu tegemise on eelnevalt heaks kiitnud fondi üldkoosolek ning edaspidi on sellesama vara võõrandamine käesoleva seaduse § 280 lõigetes 1 ja 2 ning § 281 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele keelatud;
 2) vara omandamise tehingute väärtus on kokku kuni 20% fondi aktivate turuväärtusest ning edaspidi on sellesama vara võõrandamine käesoleva seaduse § 280 lõigetes 1 ja 2 ning § 281 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele keelatud;
 3) sama fondivalitseja poolt valitsetav aktsiaseltsina asutatud fond või äriühing, kus fondivalitseja omab osalust, kujundatakse ümber lepinguliseks fondiks.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (2) Eurofondi ning muu avatud avaliku fondi vara investeerimisel ei pea järgima käesolevas peatükis sätestatud riskide hajutamise piiranguid § 255 lõike 1 punktis 2 nimetatud väärtpaberite märkimisõiguse kasutamisel.

 (3) Käesoleva peatüki 1.–4. jaos sätestatud riskide hajutamise piiranguid võidakse ajutiselt mitte järgida, kui see on tingitud fondivalitsejast mitteolenevatest põhjustest. Fondivalitsejast mitteolenevateks põhjusteks loetakse muu hulgas ostueesõiguse kasutamist väärtpaberite omandamisel, fondiemissiooni, väärtpaberite turuväärtuse muutumist ja muid seesuguseid põhjusi, kui fondi arvel tehtavate tehingute eesmärk on eelnimetatud piirangute järgimise alustamine, arvestades fondi aktsionäride või osakuomanike huve.

 (4) Käesoleva seaduse § 267 lõikes 2 sätestatud nõuet kohaldatakse pärast 18 kuu möödumist fondi asutamisest.

 (5) Käesoleva seaduse § 258 lõikes 1 ja § 272 lõikes 2 sätestatud piiranguid ei kohaldata 18 kuu jooksul pärast vabatahtliku pensionifondi tingimuste registreerimist, välja arvatud juhul, kui selle pensionifondi vara puhasväärtus on eelnimetatud tähtaja lõpuks suurem kui 1 200 000 eurot.

 (6) Käesoleva seaduse § 272 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid ei kohaldata üheksa kuu jooksul pärast kohustusliku pensionifondi tingimuste registreerimist, välja arvatud juhul, kui selle pensionifondi vara puhasväärtus on eelnimetatud tähtaja lõpuks suurem kui 3 200 000 eurot.

§ 283.  Nõuete rikkumine ja kahju hüvitamine

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumine tehingute tegemisel ei too kaasa nende tehingute tühisust, kuid fondivalitseja peab hüvitama fondile, fondi aktsionäridele või osakuomanikele rikkumise tõttu tekkinud kahju.

 (2) Fondivalitseja on kohustatud käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumisest ja rikkumise lõpetamisest viivitamata kirjalikult teatama Finantsinspektsioonile.

 (3) Kohustusliku pensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju hüvitatakse kogumispensionide seaduse §-des 32–36 sätestatud korras.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

6. jagu Investor- ja ühiseurofond 
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 2831.  Investor- ja ühiseurofond

 (1) Investor-eurofond on eurofond, mille vara võib investeerida vähemalt 85% ulatuses teise eurofondi (ühiseurofondi) osakutesse.

 (2) Ühiseurofond on eurofond, mis vastab järgmistele tingimustele:
 1) tema osakuomanike hulgas on vähemalt üks investor-eurofond;
 2) ta ei ole ise investor-eurofond;
 3) ta ei oma investor-eurofondi osakuid.

 (3) Ühiseurofondile ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud osakute avaliku pakkumise nõuet, kui vähemalt kaks tema osakuomanikku on investor-eurofondid.

 (4) Teises lepinguriigis asutatud ühiseurofondile, mille osakuid ei pakuta Eestis avalikult, kuid millesse on investeeritud Eestis asutatud investor-eurofondi vara, ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 234 sätestatut.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 2832.  Investor-eurofondi täiendavad investeerimispiirangud

 (1) Investor-eurofondi vara võib kuni 15% ulatuses investeerida:
 1) krediidiasutuste hoiustesse;
 2) riskide maandamiseks tuletisinstrumentidesse, arvestades käesoleva seaduse §-des 249, 261 ja 2612 ning § 262 lõigetes 5 ja 6 sätestatut.

 (2) Investor-eurofondi vara investeerimisel tuletisinstrumentidesse võib käesoleva seaduse § 262 lõikes 5 sätestatud avatud riskipositsiooni arvutamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud riski ühendada:
 1) ühiseurofondi tegeliku tuletisinstrumentide riskipositsiooniga vastavalt investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtud investeeringute osakaalule või
 2) ühiseurofondi tingimustes sätestatud ühiseurofondi suurima võimaliku tuletisinstrumentide riskipositsiooniga vastavalt investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtud investeeringute osakaalule.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 2833.  Investor-eurofondi investeeringu kooskõlastamine

 (1) Investor-eurofondi fondivalitseja peab taotlema Finantsinspektsioonilt loa, et teha ühiseurofondi osakutesse investeering, mis ületab käesoleva seaduse § 265 lõikes 1 sätestatud piirmäära (edaspidi käesolevas jaos investeerimisluba).

 (2) Investor-eurofondi fondivalitseja esitab investeerimisloa saamiseks Finantsinspektsioonile avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
 1) investor- ja ühiseurofondi tingimused;
 2) investor- ning ühiseurofondi prospekt ja põhiteave;
 3) käesoleva seaduse § 2836 lõikes 1 nimetatud investor- ja ühiseurofondi investeeringu tegemise kokkulepe või käesoleva seaduse § 2836 lõikes 10 nimetatud fondivalitseja sise-eeskirjad;
 4) käesoleva seaduse § 2835 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud teave osakuomanikele;
 5) käesoleva seaduse § 2838 lõikes 1 sätestatud depositooriumide teabevahetuse kokkulepe;
 6) käesoleva seaduse § 2839 lõikes 1 sätestatud audiitorite teabevahetuse kokkulepe.

 (3) Kui ühiseurofond on asutatud teises lepinguriigis, tuleb investeerimisloa taotlusele lisada ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et ühiseurofond on eurofond, mis vastab käesoleva seaduse § 2831 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

 (4) Finantsinspektsioonile esitatav taotlus ja dokumendid peavad olema eesti või inglise keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib taotluse esitada ka mõnes muus keeles kui eesti keeles või inglise keeles.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 2834.  Investeerimisloa taotluse menetlemine ja otsus

 (1) Investor- ja ühiseurofondi investeerimisloa taotluse menetlemisele ja esitatud andmete kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse investeerimisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist, teavitades sellest viivitamata investor-eurofondi fondivalitsejat ja depositooriumi.

 (3) Finantsinspektsioon võib keelduda investor-eurofondile investeerimisloa andmisest, kui investor-eurofondi, selle fondivalitseja, depositooriumi, audiitori või ühiseurofondi tegevus või tegevust kirjeldavad andmed ja dokumendid ei vasta käesolevas jaos sätestatud tingimustele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 2835.  Investor-eurofondi osakuomanike teavitamine

 (1) Tegutseva eurofondi muutmisel investor-eurofondiks või investor-eurofondi poolt ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemise lõpetamisel ja teise ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemisel esitab eurofondi või teise ühiseurofondi investeeriva investor-eurofondi fondivalitseja kõigile eurofondi osakuomanikele järgmise teabe:
 1) kinnitus, et eurofondile on antud investeerimisluba;
 2) investor- ja ühiseurofondi põhiteave;
 3) kuupäev, millal alustatakse eurofond vara investeerimist ühiseurofondi või millal investeering ületab käesoleva seaduse § 265 lõikes 1 sätestatud piirmäära, kui investor-eurofondi vara on juba ühiseurofondi investeeritud;
 4) märkus, et osakuomanikel on õigus nõuda 30 kalendripäeva jooksul käesolevas lõikes nimetatud teabe esitamisest arvates oma osakute tagasivõtmist, mille eest ei või võtta tasu, välja arvatud eurofondi prospektis sätestatud tasu osakute tagasivõtmisest tulenevate kulude hüvitamiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave tuleb esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud kuupäeva.

 (3) Kui eurofondi osakuid pakutakse teises lepinguriigis, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitada ka lepinguriigi ametlikus keeles. Teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib teabe esitada muus keeles. Teabe tõlge peab olema sisult samane algdokumendiga. Tõlkimise eest vastutab investor-eurofondi fondivalitseja.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave esitatakse käesoleva seaduse § 17312 lõigetes 3–5 sätestatud viisil.

 (5) Investor-eurofondi vara võib investeerida ühiseurofondi üle käesoleva seaduse § 265 lõikes 1 sätestatud piirmäära pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 2836.  Ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemise kokkulepe

 (1) Investor- ja ühiseurofondi fondivalitsejad sõlmivad investeeringu tegemise kokkuleppe, mille alusel ühiseurofondi fondivalitseja esitab investor-eurofondi fondivalitsejale kõik dokumendid ja muu teabe, mis on vajalik investor-eurofondi poolt käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmiseks seoses:
 1) juurdepääsuga teabele;
 2) investeeringu tegemise lõpetamise alustega;
 3) osakute väljalaske, tagasivõtmise ja vara puhasväärtuse arvutamise ning muude tehingute tegemise korraga;
 4) tehingute tegemise korda mõjutavate sündmustega;
 5) vandeaudiitori aruandega;
 6) ühiseurofondi tegevust puudutava korra muudatustega;
 7) kohaldatava õiguse valikuga.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatu kohaselt tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida:
 1) kuidas ja millal esitab ühiseurofondi fondivalitseja investor-eurofondi fondivalitsejale ärakirja ühiseurofondi tingimustest, prospektist ja põhiteabest või nende muudatustest;
 2) kuidas ja millal teavitab ühiseurofondi fondivalitseja investor-eurofondi fondivalitsejat eurofondi investeeringute valitsemise ja riskijuhtimise ülesannete edasiandmisest kolmandatele isikutele;
 3) kuidas ja millal esitab ühiseurofondi fondivalitseja investor-eurofondi fondivalitsejale ühiseurofondi valitsemisega seotud dokumendid, sealhulgas riskijuhtimise reeglid ja vastavuskontrolli aruanded;
 4) millisest ühiseurofondipoolsest õigusaktides, fondi tingimustes või investeeringu tegemise kokkuleppes sätestatud tingimuste rikkumisest teavitab ühiseurofondi fondivalitseja investor-eurofondi fondivalitsejat, kuidas ja millal ta seda teeb;
 5) juhul kui investor-eurofondi vara investeeritakse riskide maandamise eesmärgil tuletisinstrumentidesse, siis kuidas ja millal esitab ühiseurofondi fondivalitseja investor-eurofondi fondivalitsejale teabe ühiseurofondi tuletisinstrumentidega seotud riskipositsiooni kohta, mis võimaldab arvutada kogu avatud riskipositsiooni investor-eurofondi kohta vastavalt käesoleva seaduse § 2832 lõike 2 punktile 1;
 6) kinnitus, et ühiseurofondi fondivalitseja teavitab investor-eurofondi fondivalitsejat muust kolmandate isikutega kokkulepitud teabevahetuse korrast ning kohaldatavuse korral sellest, kuidas ja millal võimaldab ühiseurofondi fondivalitseja investor-eurofondi fondivalitsejal eelnimetatud teabevahetuse korraga tutvuda.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida:
 1) millistesse ühiseurofondi osaku liikidesse võib investor-eurofondi vara investeerida;
 2) investor-eurofondi kantavad kulud ja ühiseurofondi poolt tasude või kulude vähendamise või tagastamise tingimused;
 3) kohaldatavuse korral investor-eurofondilt ühiseurofondile varade üleandmise või -kandmise tingimused.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu kohaselt tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida:
 1) eurofondi vara puhasväärtuse arvutamise sageduse ja aja koordineerimise protsess ning osakute hinna avaldamise kord;
 2) investor-eurofondi tehingukorralduste edastamise koordineerimise kord ja kolmandate isikute osa selles;
 3) vajalik kauplemist käsitlev teave või kord, kui ühe või mõlema eurofondi osakud on reguleeritud turul kaubeldavad;
 4) eurofondi vara puhasväärtuse arvutamise sageduse ja aja ning osakute hinna avaldamise ajastamise kohustuse täitmiseks kasutatavad muud käesoleva seaduse § 2837 kohaselt vajalikud meetmed;
 5) tehingukorralduste konverteerimise alused, kui eurofondide osakud on erinevas valuutas;
 6) ühiseurofondi osakute väljalaske ja tagasivõtmise sagedus ning osakute eest tasumise tingimused, sealhulgas ühiseurofondi likvideerimisel või ühinemisel investor-eurofondi poolt osakute tagasivõtmisel varade investor-eurofondile ülekandmise teel arveldamise tingimused;
 7) osakuomanike päringutele vastamise ja kaebuste lahendamise kord;
 8) märkus selle kohta, kui ühiseurofondi tingimuste või prospektiga piiratakse või ei kohaldata investor-eurofondi osakuomanike suhtes sätestatud teatud õigusi või volitusi.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatu kohaselt tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida:
 1) kuidas ja millal teatatakse eurofondi osakute väljalaske või tagasivõtmise ajutisest peatamisest ja jätkamisest;
 2) kuidas teatatakse ühiseurofondi vara väärtuse määramise vigadest ja kuidas neid vigu parandatakse.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatu kohaselt tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida:
 1) kuidas toimub koostöö investor- ja ühiseurofondi perioodiliste aruannete koostamisel, kui eurofondide majandusaasta periood on sama;
 2) kuidas esitatakse investor-eurofondile ühiseurofondi käsitlev vajalik teave investor-eurofondi perioodiliste aruannete õigeaegseks koostamiseks ja investor-eurofondi majandusaasta lõppkuupäeva seisuga ühiseurofondi vandeaudiitori aruanne vastavalt käesoleva seaduse § 2839 lõikele 3, kui eurofondide majandusaasta perioodid on erinevad.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatu kohaselt tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida kuidas ja millal teatab:
 1) ühiseurofondi fondivalitseja ühiseurofondi tingimuste, prospekti ja põhiteabe kavandatud ja jõustuvatest muudatustest, kui see kord erineb ühiseurofondi fondivalitseja poolt osakuomanike teavitamise korrast;
 2) ühiseurofondi fondivalitseja ühiseurofondi kavandatavast likvideerimisest või ühinemisest, kui ühiseurofond on asutatud teises lepinguriigis, või ühiseurofondi jagunemisest;
 3) investor- või ühiseurofondi fondivalitseja investor- või ühiseurofondina tegutsemise tingimuste täitmise lõpetamisest;
 4) investor- või ühiseurofondi fondivalitseja, depositooriumi, audiitori või muu sellise kolmanda isiku asendamisest, kes teostab vara valitsemise või riskijuhtimise funktsioone;
 5) ühiseurofondi fondivalitseja ühiseurofondi tegevust puudutava korra muudest muudatustest.

 (8) Investeeringu tegemise kokkuleppes tuleb märkida, et kokkuleppele ja sellest tulenevatele vaidlustele kohaldatakse Eesti õigust, kui nii investor- kui ka ühiseurofond on asutatud Eestis. Kui investor- ja ühiseurofond on asutatud eri lepinguriikides, kohaldatakse investeeringu tegemise kokkuleppele ja sellest tulenevatele vaidlustele üksnes investor- või ühiseurofondi päritoluriigi õigust vastavalt investeeringu tegemise kokkuleppes sätestatule.

 (9) Investeeringu tegemise kokkulepe peab olema investor- ja ühiseurofondi osakuomanikule viimase nõudel kättesaadav tasuta.

 (10) Kui investor- ja ühiseurofondil on sama fondivalitseja, võib investeeringu tegemise tingimusi reguleerida käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud fondivalitseja sise-eeskirjadega, sätestades sise-eeskirjades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ning täiendavalt meetmed, mida kasutatakse investor- ja ühiseurofondi või investor- ja ühiseurofondi teiste osakuomanike vahel tekkivate huvide konfliktide maandamiseks.

 (11) Investor-eurofondi vara ei või investeerida ühiseurofondi üle käesoleva seaduse § 265 lõikes 1 sätestatud piirmäära enne investeeringu tegemise kokkuleppe või käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud fondivalitseja sise-eeskirjade jõustumist.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 2837.  Osakute pakkumise ja tagasivõtmise kooskõlastamine

 (1) Investor- ja ühiseurofondi fondivalitsejad kasutavad asjakohaseid meetmeid, et kooskõlastada investor- ja ühiseurofondi vara puhasväärtuse arvutamine ja selle avaldamise ajastamine, et vältida turu ajastamisega seotud arbitraaži eurofondi osakute omandamisel ja võõrandamisel investorite poolt.

 (2) Kui ühiseurofondi fondivalitseja peatab ühiseurofondi osakute väljalaske või tagasivõtmise vastavalt käesoleva seaduse §-s 145 sätestatule või see peatatakse Finantsinspektsiooni või teises lepinguriigis asutatud ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel, võib investor-eurofond peatada oma osakute väljalaske või tagasivõtmise samaks ajavahemikuks kui ühiseurofond.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 2838.  Depositooriumide teabevahetus

 (1) Kui investor- ja ühiseurofondil on eri depositooriumid, sõlmivad investor- ja ühiseurofondi depositooriumid oma kohustuste täitmiseks teabevahetuse kokkuleppe (edaspidi depositooriumide teabevahetuse kokkulepe), milles tuleb märkida järgmised andmed:
 1) depositooriumide jagatavad dokumendid ja teabekategooriad ning kas nimetatud dokumendid ja teave esitatakse regulaarselt või teise poole taotluse alusel;
 2) ühiseurofondi depositooriumilt investor-eurofondi depositooriumile teabe edastamise viis ja tähtajad;
 3) depositooriumide osalemine eurofondi varade puhasväärtuse arvutamises ja käesoleva seaduse § 2837 lõikes 1 sätestatud meetmete koordineerimises;
 4) depositooriumide osalemine ühiseurofondi poolt investor-eurofondile osakute väljalaske või tagasivõtmise tehingute arveldamise koordineerimises, selliste tehingute arveldamise ja varade üleandmise kord;
 5) majandusaasta lõpu toimingute kooskõlastamine;
 6) milliste õigusaktide või fondi tingimuste ühiseurofondipoolsetest rikkumise üksikasjadest teavitab ühiseurofondi depositoorium investor-eurofondi depositooriumi, kuidas ja millal ta seda teeb;
 7) ühe depositooriumi poolt teisele esitatava abistamistaotluse täitmise kord;
 8) juhuslikud või ettenägematud sündmused, millest tuleb ühel depositooriumil teavitada teist depositooriumi, ning teavitamise viis ja aeg;
 9) kohaldatava õiguse valik vastavalt käesoleva seaduse § 2836 lõikele 8.

 (2) Investor-eurofondi vara ei või investeerida ühiseurofondi enne depositooriumide teabevahetuse kokkuleppe jõustumist.

 (3) Investor-eurofondi fondivalitseja vastutab investor-eurofondi depositooriumile ühiseurofondi käsitleva sellise teabe edastamise eest, mis on vajalik investor-eurofondi depositooriumi kohustuste täitmiseks.

 (4) Ühiseurofondi depositoorium teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni, investor- ja ühiseurofondi fondivalitsejat ning investor-eurofondi depositooriumi, kui ühiseurofondi tegevus on depositooriumile teada olevatel andmetel õigusaktide, fondi tingimuste ja sõlmitud kokkulepetega oluliselt vastuolus ning võib avaldada investor-eurofondile ebasoodsat mõju, milleks on muu hulgas:
 1) vead või eksimused ühiseurofondi varade puhasväärtuse arvutamisel;
 2) vead või eksimused investor-eurofondi poolt ühiseurofondi osakute omandamise või võõrandamise tehingutes või arveldustes;
 3) vead või eksimused ühiseurofondist saadava tulu maksmisel või kapitaliseerimisel;
 4) vead või eksimused maksu kinnipidamisel;
 5) ühiseurofondi tingimustes, prospektis ja põhiteabes kirjeldatud investeerimiseesmärkide ja -poliitika järgimata jätmine;
 6) õigusaktides, fondi tingimustes, prospektis ja põhiteabes sätestatud investeerimispiirangute rikkumine.

 (5) Depositooriumide teabevahetuse kokkuleppest tulenevate andmete edastamisega ei riku depositoorium õigusaktist või lepingust tulenevat andmete saladuses hoidmise kohustust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 2839.  Audiitorite teabevahetus

 (1) Kui investor- ja ühiseurofondil on eri audiitorid, sõlmivad investor- ja ühiseurofondi audiitorid eurofondide audiitorkontrolli kohustuste täitmiseks teabevahetuse kokkuleppe (edaspidi audiitorite teabevahetuse kokkulepe), milles tuleb märkida:
 1) audiitorite jagatavad dokumendid ja teabekategooriad ning kas nimetatud dokumendid ja teave esitatakse regulaarselt või teise poole taotluse alusel;
 2) ühiseurofondi audiitorilt investor-eurofondi audiitorile teabe edastamise viis ja tähtajad;
 3) majandusaasta lõpu toimingutes audiitorite osalemise koordineerimine;
 4) ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes avaldatavad asjaolud, mis tuleb aruandesse märkida vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4;
 5) ühe audiitori poolt teisele esitatava abistamistaotluse, sealhulgas ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes avaldatud rikkumiste kohta täiendava teabe saamise taotluse täitmise kord;
 6) aastaaruande audiitorkontrolli tingimused ning teave käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmise ja investor-eurofondile ühiseurofondi vandeaudiitori aruande või selle projektide esitamise viisi ja tähtaja kohta;
 7) kohaldatava õiguse valik vastavalt käesoleva seaduse § 2836 lõikele 8.

 (2) Investor-eurofondi vara ei või investeerida ühiseurofondi enne audiitorite teabevahetuse kokkuleppe jõustumist.

 (3) Investor-eurofondi audiitor lähtub vandeaudiitori aruande koostamisel ühiseurofondi vandeaudiitori aruandest. Kui investor- ja ühiseurofondil on erinev majandusaasta periood, tuleb ühiseurofondi audiitoril koostada vandeaudiitori vahearuanne investor-eurofondi majandusaasta lõppkuupäeva seisuga.

 (4) Investor-eurofondi vandeaudiitori aruandes tuleb ära märkida kõik ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes märgitud erakorralised asjaolud ja nende mõju investor-eurofondile.

 (5) Audiitorite teabevahetuse kokkuleppest tulenevate andmete edastamisega ei riku audiitor õigusaktist või lepingust tulenevat andmete saladuses hoidmise kohustust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 28310.  Investor-eurofondi kohta avalikustatav teave

 (1) Lisaks käesoleva seaduse § 220 lõikes 6 ja §-s 221 sätestatule tuleb investor-eurofondi prospektis märkida:
 1) viide, et eurofond on investor-eurofond ja selle vara investeeritakse püsivalt ja vähemalt 85% ulatuses ühiseurofondi osakutesse;
 2) ühiseurofondi, selle organisatsioonilise ülesehituse, investeerimiseesmärgi ja -poliitika ning riskitaseme lühikirjeldus ja teave, kuidas saab tutvuda ühiseurofondi prospektiga;
 3) teave, kas investor- ja ühiseurofondi riskitase ja tootlus on samad või mille poolest nad erinevad, ja käesoleva seaduse § 2832 lõike 1 kohaselt tehtud investeeringute kirjeldus. Käesoleva punkti alusel eurofondi tootluse avalikustamisel tuleb järgida käesoleva seaduse §-s 2431 sätestatut;
 4) kokkuvõte käesoleva seaduse § 2836 lõikes 1 sätestatud investeeringu tegemise kokkuleppest või käesoleva seaduse § 2836 lõikes 10 sätestatud fondivalitseja sise-eeskirjadest;
 5) kust ja kuidas saavad osakuomanikud lisateavet ühiseurofondi kohta ja investeeringu tegemise kokkuleppe ärakirja;
 6) investor-eurofondi arvel makstavate ühiseurofondi investeeringu tegemisega seotud tasude ja kulutuste täielik loetelu ning investor- ja ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemise tasude koondsumma;
 7) teave ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemise maksustamise mõjust investor-eurofondile.

 (2) Investor-eurofondi aastaaruandes näidatakse investor-eurofondi ja ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemise tasude koondsumma arvestus.

 (3) Investor-eurofondi aasta- ja poolaastaaruandes märgitakse, kus saab ühiseurofondi aasta- ja poolaastaaruandega tutvuda. Investor-eurofondi fondivalitseja annab osakuomanikule viimase nõudmisel tasuta ühiseurofondi prospekti ning aasta- ja poolaastaaruanded paberkandjal.

 (4) Investor-eurofondi fondivalitsejal tuleb Finantsinspektsioonile esitada ühiseurofondi prospekt, põhiteave ja selle muudatused ning aasta- ja poolaastaaruanded, kui ühiseurofond on asutatud teises lepinguriigis.

 (5) Investor-eurofondi reklaam peab sisaldama märget selle kohta, et eurofondi vara võib investeerida vähemalt 85% ulatuses teise eurofondi osakutesse.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 28311.  Nõuded investor-eurofondi fondivalitsejale

 (1) Investor-eurofondi fondivalitseja jälgib ühiseurofondi tegevust vajaliku hoolsusega, toetudes ühiseurofondi fondivalitsejalt, depositooriumilt ja audiitorilt saadud teabele ja dokumentidele, välja arvatud juhul, kui on alust kahelda nende õigsuses.

 (2) Ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemiseks investor-eurofondi fondivalitsejale või muule isikule, kes tegutseb investor-eurofondi või tema fondivalitseja nimel, makstav tasu või muu rahaline hüve tuleb kanda investor-eurofondi varadesse.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 28312.  Nõuded ühiseurofondi fondivalitsejale

 (1) Ühiseurofondi fondivalitseja teatab Finantsinspektsioonile viivitamata iga ühiseurofondi osakutesse investeeriva investor-eurofondi andmed.

 (2) Kui investor-eurofond on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ühiseurofondi osakutesse investeerimisest viivitamata investor-eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.

 (3) Ühiseurofondi fondivalitseja ei võta investor-eurofondilt oma osakute väljalaske ega tagasivõtmise eest väljalaske- ja tagasivõtmistasu.

 (4) Ühiseurofondi fondivalitseja teeb investor-eurofondi fondivalitsejale, depositooriumile ja audiitorile õigel ajal kättesaadavaks kogu teabe, mis tuleb esitada käesoleva seaduse §-de 2836–2839 või ühiseurofondi tingimuste alusel.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 28313.  Ühiseurofondi ühinemise erisused

 (1) Ühiseurofondi ühinemine jõustub tingimusel, et ühiseurofondi fondivalitseja on esitanud kõigile ühiseurofondi osakuomanikele ja Finantsinspektsioonile või teises lepinguriigis asutatud investor-eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele vähemalt 60 kalendripäeva enne ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva käesoleva seaduse § 17310 lõikes 1 nimetatud osakuomanikele antava teabe.

 (2) Ühiseurofondi ühinemisel on investor-eurofondi fondivalitsejal õigus nõuda investor-eurofondi osakute tagasivõtmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 17314, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon või teises lepinguriigis asutatud investor-eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on andnud investor-eurofondile käesoleva seaduse § 28314 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa investor-eurofondi jätkamiseks ühiseurofondi investor-eurofondina.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 28314.  Investor-eurofondi tegevuse jätkamine ühiseurofondi ühinemisel

 (1) Kui ühiseurofond, mille suhtes investor-eurofondil on investeerimisluba, ühineb teise eurofondiga, tuleb investor-eurofond likvideerida, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon on:
 1) andnud loa investor-eurofondi jätkamiseks sama ühiseurofondi investor-eurofondina, kui ühiseurofond on ühendav eurofond;
 2) andnud investeerimisloa investor-eurofondi osakutesse investeeringu tegemiseks ühinemise tulemusel moodustatavasse ühiseurofondi, kui ühiseurofond on ühendatav eurofond ja ühinemise tõttu muutub investor-eurofond ühendava eurofondi osakuomanikuks;
 3) andnud investeerimisloa investor-eurofondi investeeringu tegemiseks teise ühiseurofondi, mis ei ole ühinemisega seotud, või
 4) registreerinud investor-eurofondi tingimuste muudatused, mille kohaselt eurofond ei ole enam investor-eurofond.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka teises lepinguriigis asutatud sellise ühiseurofondi jagunemisel, mille suhtes Eestis asutatud investor-eurofondil on investeerimisluba.

 (3) Ühiseurofondi investor-eurofondina jätkamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 esitab investor-eurofondi fondivalitseja Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
 1) avaldus ühiseurofondi investor-eurofondina jätkamiseks;
 2) käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 nimetatud taotlus fondi tingimuste muudatuste registreerimiseks;
 3) investor-eurofondi muudetud prospekt ja põhiteave.

 (4) Ühinemise tulemusel moodustatavasse ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2 või 3 esitab investor-eurofondi fondivalitseja Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
 1) investeerimisloa taotlus ühinemise tulemusel moodustatavasse ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemiseks ning käesoleva seaduse § 2833 lõikes 2 sätestatud andmed ja dokumendid;
 2) käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 nimetatud taotlus fondi tingimuste muudatuste registreerimiseks;
 3) investor-eurofondi muudetud prospekt ja põhiteave.

 (5) Investor-eurofondi tingimuste muutmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 4 esitab investor-eurofondi fondivalitseja Finantsinspektsioonile taotluse vastavalt käesoleva seaduse § 117 lõikele 3.

 (6) Investor-eurofondi fondivalitsejal tuleb esitada Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 3, 4 või 5 nimetatud taotlus või investor-eurofondi likvideerimiseks käesoleva seaduse § 175 lõikes 2 nimetatud likvideerimisloa taotlus ühe kuu jooksul ühiseurofondilt osakuomanikele antava ühinemist käsitleva teabe saamisest arvates.

 (7) Kui ühiseurofondi fondivalitseja on esitanud investor-eurofondile osakuomanikele antava ühinemist käsitleva teabe rohkem kui neli kuud enne ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva, tuleb investor-eurofondi fondivalitsejal esitada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid hiljemalt kolm kuud enne ühiseurofondi ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 28315.  Investor-eurofondi ühinemisloa menetlemine ja fondi tingimuste muudatuse registreerimine

 (1) Käesoleva seaduse § 28314 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud loa taotluse menetlemisele ja esitatud andmete kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse käesoleva seaduse § 28314 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist ning teavitab sellest viivitamata investor-eurofondi fondivalitsejat ja depositooriumi.

 (3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 28314 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud loa andmisest, kui ühiseurofondist osakute tagasivõtmisel saadud rahaliste või muude vahendite investeerimine ei taga investor-eurofondi vara piisavat likviidsust enne ühinemisel moodustatava ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse investor-eurofondi poolt investeeringu tegemist või investor-eurofondi tegevuse jätkamist eurofondina, mis ei ole investor-eurofond.

 (4) Investor-eurofondi fondivalitseja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusest viivitamata ühiseurofondi.

 (5) Investor-eurofondi fondivalitsejal tuleb viivitamata pärast käesoleva seaduse § 28314 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud loa saamist ja sellest ühiseurofondi teavitamist teavitada oma osakuomanikke vastavalt käesoleva seaduse §-s 2835 sätestatule.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 28316.  Investor-eurofondi osakute tagasivõtmine ühiseurofondist

 (1) Kui Finantsinspektsioon ei ole otsustanud käesoleva seaduse § 28314 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud loa andmist eelviimaseks tööpäevaks, millal investor-eurofondi fondivalitsejal on õigus taotleda investor-eurofondi osakute tagasivõtmist ühiseurofondist vastavalt käesoleva seaduse §-le 17314 ja § 28313 lõikele 2, tuleb juhul, kui see on vajalik investor-eurofondi osakute tagasivõtmise kohustuse täitmiseks ja kooskõlas investor-eurofondi osakuomanike huvidega, investor-eurofondi fondivalitsejal kõik investor-eurofondi osakud ühiseurofondist tagasi võtta.

 (2) Investor-eurofondi osakute tagasivõtmisel ühiseurofondist tehakse väljamaksed rahas või muu varana. Väljamaksed võib teha osaliselt või tervikuna muu varana, kui investor-eurofondi fondivalitseja on selleks nõusoleku andnud ning see tuleneb investor- ja ühiseurofondi investeeringu tegemise kokkuleppest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud vara võib investor-eurofond igal ajal võõrandada rahaliste vahendite saamiseks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 28317.  Ühiseurofondi likvideerimise erisused

 (1) Ühiseurofondi likvideerimismenetlus algab kolm kuud pärast ühiseurofondi likvideerimisteate avaldamist. Kui investor-eurofond on asutatud teises lepinguriigis, tuleb lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule esitada likvideerimisteade ka selle investor-eurofondi, mille vara on investeeritud ühiseurofondi osakutesse, päritoluriigi finantsjärelevalve asutustele.

 (2) Ühiseurofondi vara jaotamisel tehakse väljamaksed rahas või muu varana. Ühiseurofondist võib teha investor-eurofondile väljamakseid osaliselt või kogu ulatuses muu varana, kui see on kooskõlas investor- ja ühiseurofondi investeeringu tegemise kokkuleppe ja ühiseurofondi likvideerimise otsusega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud vara võib investor-eurofond igal ajal võõrandada rahaliste vahendite saamiseks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 28318.  Investor-eurofondi likvideerimise erisused

 (1) Kui likvideeritakse ühiseurofond, mille suhtes investor-eurofondil on investeerimisluba, tuleb investor-eurofond likvideerida, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon on:
 1) andnud investeerimisloa investor-eurofondi investeeringu tegemiseks teise ühiseurofondi või
 2) registreerinud investor-eurofondi tingimuste muudatused, mille kohaselt eurofond ei ole enam investor-eurofond.

 (2) Teise ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 esitab investor-eurofondi fondivalitseja Finantsinspektsioonile:
 1) investeerimisloa taotluse teise ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemiseks ning käesoleva seaduse § 2833 lõikes 2 sätestatud andmed ja dokumendid;
 2) käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 nimetatud taotluse fondi tingimuste muudatuste registreerimiseks;
 3) investor-eurofondi muudetud prospekti ja põhiteabe.

 (3) Investor-eurofondi tingimuste muutmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2 esitab investor-eurofondi fondivalitseja Finantsinspektsioonile taotluse vastavalt käesoleva seaduse § 117 lõikele 3.

 (4) Investor-eurofondi fondivalitsejal tuleb esitada Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud taotlus või investor-eurofondi likvideerimiseks käesoleva seaduse § 175 lõikes 2 nimetatud likvideerimisloa taotlus hiljemalt kaks kuud pärast ühiseurofondi likvideerimisteate avaldamist.

 (5) Kui ühiseurofondi likvideerimisteade on avaldatud rohkem kui viis kuud enne ühiseurofondi likvideerimismenetluse algust, tuleb investor-eurofondi fondivalitsejal esitada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid vähemalt kolm kuud enne likvideerimismenetluse alguse kuupäeva.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 28319.  Ühiseurofondi likvideerimisel investor-eurofondi ühinemisloa menetlemine ja fondi tingimuste muudatuse registreerimine

 (1) Käesoleva seaduse § 28318 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa taotluse ja punktis 2 nimetatud registreerimise taotluse menetlemisele ja esitatud andmete kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

 (2) Otsuse käesoleva seaduse § 28318 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa andmise ja punktis 2 nimetatud registreerimiskande tegemise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist ning teavitab sellest viivitamata investor-eurofondi fondivalitsejat ja depositooriumi.

 (3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 28318 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa andmisest ja punktis 2 nimetatud registreerimiskande tegemisest, kui ühiseurofondist osakute tagasivõtmisel saadud rahaliste või muude vahendite investeerimine ei taga investor-eurofondi piisavat likviidsust enne teise ühiseurofondi osakutesse investor-eurofondi poolt investeeringu tegemist või investor-eurofondi tegevuse jätkamist eurofondina, mis ei ole investor-eurofond.

 (4) Investor-eurofondi fondivalitseja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusest viivitamata ühiseurofondi.

 (5) Investor-eurofondi fondivalitsejal tuleb viivitamata pärast käesoleva seaduse § 28318 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa saamist või punktis 2 nimetatud registreerimiskande tegemist teavitada oma osakuomanikke vastavalt käesoleva seaduse §-s 2835 sätestatule.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 28320.  Finantsinspektsiooni informeerimiskohustus seoses investor-eurofondi ja ühiseurofondiga

 (1) Finantsinspektsioon teavitab Eestis asutatud investor-eurofondi fondivalitsejat viivitamata igast ühiseurofondi või selle fondivalitseja, depositooriumi või audiitoriga seotud otsusest, rakendatavast meetmest, käesolevas peatükis sätestatud tingimuste täitmata jätmisest või käesoleva seaduse § 241 lõike 1 alusel antavast teabest.

 (2) Kui ühiseurofondi on investeeritud teises lepinguriigis asutatud investor-eurofondi vara, teavitab Finantsinspektsioon investor-eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata ühiseurofondi osakutesse investeeringu tegemisest, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludest.

 (3) Kui teises lepinguriigis asutatud ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus edastab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabe, teavitab Finantsinspektsioon sellest viivitamata investor-eurofondi fondivalitsejat.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

8. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 284.  Järelevalve alused

 (1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet fondivalitseja, fondide, kolmanda isiku, kellele on fondivalitseja ülesanded edasi antud, isiku, kes omab fondivalitsejas olulist osalust, ning isiku, kes tegeleb fondi valitsemisega ilma fondivalitseja tegevusloata, tegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, tagatisfondi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses, rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele.

 (2) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet depositooriumi ja kolmanda isiku, kellele on edasi antud depositooriumi ülesanded, tegevuse vastavuse üle krediidiasutuste seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele.

 (3) Järelevalve eesmärk on tagada kõigi fondide ja fondivalitsejate asutamise või moodustamise, tegevuse ja lõpetamise vastavus seadustele ja teistele õigusaktidele, pidades iseäranis silmas fondi aktsionäride ja osakuomanike huvide ja õiguste kaitset.

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse ja finantsinspektsiooni seaduse erisusi.

 (5) Kui fondivalitseja kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 1101 tähenduses, teostatakse täiendavat järelevalvet fondivalitseja kui finantskonglomeraadi üksuse üle vastavalt krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatule.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 285.  Menetlusosalise avalduse esitamine

 (1) Menetlusosaline esitab Finantsinspektsioonile käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktis ettenähtud Finantsinspektsiooni loa, nõusoleku, kooskõlastuse või muu haldusakti andmise või toimingu sooritamise avalduse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, kui avaldusele on lisatud digitaalallkiri.

 (2) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada kirjalikult Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.

§ 286.  Teabe saamine

 (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
 1) fondivalitseja, fondivalitseja juht või töötaja;
 2) fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht või töötaja;
 3) depositoorium;
 4) aktsiaseltsina asutatud fond;
 5) kolmas isik, kellele on fondivalitseja või depositooriumi ülesanded edasi antud;
 6) fondijuht;
 7) investor;
 8) fondivalitseja või fondi likvideerija või pankrotihaldur;
 9) fondivalitseja aktsionär;
 10) kolmas isik;
 11) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus, sealhulgas riiklik põhiregister, riiklik register ja riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötaja.

 (2) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.

 (3) Finantsinspektsioon võib kohustada kolmandat isikut kirjalikult vastama esitatud küsimustele Finantsinspektsiooni määratud tähtaja jooksul.

 (4) Järelevalve eesmärgil võib Finantsinspektsioon kohustada fondivalitsejat või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat äriühingut, samuti kolmandat isikut, kellele on edasi antud fondivalitseja või depositooriumi ülesanded, depositooriumi ja aktsiaseltsina asutatud fondi esitama lisaandmeid või -aruandeid mis tahes andmekandjal.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (5) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon teha korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja. Korralduses võib teha hoiatuse, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (6) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada krediidiasutustelt pangasaladust sisaldavaid andmeid fondi, fondivalitseja, depositooriumi ja investorite kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud fondivalitseja või depositooriumi ülesanded.

 (7) Järelevalve eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada fondivalitseja või depositooriumi kohta kolmandalt isikult teavet ilma teabe edastamisest nimetatud fondivalitsejat või depositooriumi teavitamata, kusjuures kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisel sellest fondivalitsejat või depositooriumi mitte teavitada.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 287.  Teabe andmisest keeldumise alused

 (1) Käesoleva seaduse § 286 lõigete 1–4 alusel teabe andmisest on õigus keelduda:
 1) advokaadil, advokaadibüroo töötajal ja advokatuuri töötajal asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega;
 2) notaril, vaimulikul ja arstil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses kutse- või ametitegevusega;
 3) riikliku statistilise vaatluse korraldajal temale seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus on ka järgmiste isikute sugulastel, välja arvatud juhul, kui nad peavad teavet andma seoses oma töö- või ametikohustusega:
 1) fondivalitseja juht, siseaudiitor ja töötaja;
 2) fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja;
 3) fondivalitseja ülesandeid täitva kolmanda isiku juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja;
 4) depositooriumi juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja;
 5) aktsiaseltsina asutatud fondi juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja;
 6) investori juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja.

 (3) Sugulaseks käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses loetakse abikaasat, faktilist abikaasat, ülenejat ja alanejat sugulast, lapsendajat ja lapsendatut, õde ja venda.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 288.  Finantsinspektsiooni ülesanded

  Järelevalve teostamiseks Finantsinspektsioon:
 1) otsustab käesolevas seaduses sätestatud lubade andmise, muutmise ning kehtetuks tunnistamise;
 2) kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ning vähendamisega seonduvat;
 3) teostab käesolevas seaduses sätestatud registreerimisi ja kooskõlastamisi;
 4) jälgib esitatud aruandeid ja muid dokumente kontrollides ning kohapealset kontrolli teostades fondivalitseja, fondi ja depositooriumi tegevuse vastavust seadusele;
 5) jälgib fondi osakute ja lepinguriigi pensionifondi skeemi avaliku pakkumise vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
 6) teeb vastavalt vajadusele fondivalitsejale, aktsiaseltsina asutatud fondile või depositooriumile täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi;
 7) täidab muid seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 289.  Ettekirjutus

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
 1) kui järelevalve tulemusena on avastatud käesoleva seaduse § 284 lõigetes 1 ja 2 nimetatud seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktide, fondi tingimuste või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja nõuete rikkumisi;
 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õiguserikkumiste ärahoidmiseks;
 3) kui fondivalitseja võetud riskid on oluliselt suurenenud või kui esineb muid tema tegevust, fondi, osakuomanike, aktsionäride või klientide huve või väärtpaberituru kui terviku usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid.

 (2) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle teatavakstegemist viivitamata asuma ettekirjutust täitma.

 (3) Kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

§ 290.  Õigused ettekirjutuse tegemisel

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
 1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
 2) keelata osaliselt või täielikult fondivalitseja kasumist väljamaksete tegemine;
 21) nõuda fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist, kui esineb käesoleva seaduse § 561 lõikes 5 sätestatud alus;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
 3) nõuda fondivalitsejalt, kelle valitsetava fondi osakuid või aktsiaid pakutakse avalikult, teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest;
 4) nõuda prospektide muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui prospektid ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud tingimustele;
 5) nõuda fondivalitseja tegevuskulude piiramist;
 6) nõuda fondivalitseja sise-eeskirjade ja protseduurireeglite ning tasustamise põhimõtete muutmist;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
 7) nõuda fondivalitseja juhi tagasikutsumist;
 8) nõuda fondivalitseja audiitori vahetamist;
 9) nõuda fondijuhi tagasikutsumist;
 10) nõuda fondivalitseja töötaja töölt kõrvaldamist;
 11) nõuda fondivalitseja poolt kolmandale isikule edasiantud fondivalitseja ülesannete täitmise ennetähtaegset lõpetamist;
 12) nõuda fondivalitsejalt tema valitsetava fondi osakute omandamist või tagasivõtmist;
 13) lõpetada fondivalitseja õigus fondi valitseda;
 14) nõuda lepingulise fondi osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamist;
 141) nõuda eurofondi arvel tehtud tehingute või osakute väljalaske- ja tagasivõtmisavalduste andmete säilitamist kauem kui viis aastat või viis aastat pärast fondivalitseja tegevusloa lõppemist või viimase viie aasta kohta andmete kättesaadavaks tegemist, kui fondivalitseja ülesannete täitmine on edasi antud kolmandale isikule;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
 15) nõuda fondivalitsejalt tagatisfondi seaduses ettenähtud investorikaitse osafondi osamakse tasumist;
 151) nõuda käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja tervendamiskava esitamist;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
 16) esitada muid nõudmisi käesoleva seaduse, kogumispensionide seaduse, krediidiasutuste seaduse, äriseadustiku, väärtpaberituru seaduse, tagatisfondi seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täitmiseks.

 (2) Finantsinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Finantsinspektsioon rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib Finantsinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada muid käesolevas seaduses ettenähtud meetmeid, sealhulgas:
 1) tunnistada kehtetuks fondivalitseja tegevusluba;
 2) tunnistada kehtetuks filiaali asutamise luba;
 3) nõuda fondivalitseja juhi tagasikutsumist kohtu poolt.

§ 291.  Juhtimisorganite kokkukutsumine

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus fondi aktsionäride või osakuomanike huvide kaitseks teha fondivalitsejale ettekirjutus:
 1) fondivalitseja nõukogu või juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks;
 2) lepingulise fondi osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kui üldkoosolek on seaduse või fondi tingimustega ette nähtud;
 3) aktsiaseltsina asutatud fondi juhatuse, nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
 4) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse fondivalitseja juhatuse või nõukogu, osakuomanike üldkoosoleku või aktsionäride üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutuse alusel saata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koosolekutele Finantsinspektsiooni esindaja. Ettekirjutus tehakse teatavaks hiljemalt koosoleku toimumise päevale eelneval tööpäeval. Finantsinspektsiooni esindajal on õigus koosolekul esitada oma seisukohti, teha ettepanekuid ning nõuda nende koosoleku protokolli kandmist.

§ 292.  Kohapealne kontroll

 (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus teha fondivalitseja, depositooriumi, aktsiaseltsina asutatud fondi ja kolmanda isiku, kellele fondivalitseja või depositooriumi ülesanded on edasi antud, asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.

 (2) Kohapealne kontroll tehakse, kui:
 1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele;
 2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesoleva seaduse § 284 lõikes 1 või 2 nimetatud õigusaktides sätestatut;
 21) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi fondivalitsejalt saadud teavet;
 3) see on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks.

 (3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli läbiviimiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

 (4) Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus:
 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
 2) kasutada tööks vajalikku eraldi ruumi;
 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;
 4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt.

 (5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud kontrollitava aruannete kohta audiitori poolt tehtud vandeaudiitori aruanded ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 21 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli teostama lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 293.  Kohapealse kontrolli akt

 (1) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon teeb kontrollitavale viivitamata teatavaks.

 (2) Kontrollitava juhil ja töötajal on õigus ühe kuu jooksul, arvates akti kättetoimetamisest, esitada kirjalikke selgitusi.

 (3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

 (4) Aktis esitatud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.

 (5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste saamist selguvad täiendavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisainformatsiooni, võib Finantsinspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 294.  Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses

 (1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralist audiitorkontrolli, kui:
 1) Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või valed;
 2) on tehtud tehinguid, mille tagajärjel võidakse tekitada või on tekitatud fondivalitsejale, fondile, fondi aktsionäridele või osakuomanikele olulist kahju;
 3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist fondivalitseja, depositooriumi või nende konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu või aktsiaseltsina asutatud fondi finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

 (3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

 (4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

 (5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada kõiki käesoleva seaduse § 292 lõikes 4 sätestatud õigusi ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.

 (6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.

§ 295.  Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus

 (1) Fondivalitseja on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks fondivalitseja tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
 1) fondivalitseja ärinimi, asukoha aadress või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
 2) fondivalitseja aktsiakapitali muutumise korral aktsiakapitali suurus ja kande tegemise kuupäev;
 3) fondivalitseja põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;
 4) [kehtetu - RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
 5) juhtide vahetumise korral käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed, kui fondivalitseja ei ole neid andmeid Finantsinspektsioonile varem esitanud;
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
 6) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 7 nimetatud andmed, kui fondivalitseja ei ole neid andmeid Finantsinspektsioonile varem esitanud;
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
 7) fondijuhi vahetumise korral käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud otsuse ärakiri ja § 14 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmed, kui fondivalitseja ei ole nimetatud andmeid Finantsinspektsioonile varem esitanud;
 8) aktsionäride vahetumise korral käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 9 nimetatud andmed.

 (11) Fondivalitseja on kohustatud Finantsinspektsiooni viivitamata informeerima oma sise-eeskirjade muutmisest ja uute sise-eeskirjade kehtestamisest.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

 (2) Fondivalitseja on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi asjaolude muutumisest, mis olid aluseks lepingulise fondi tingimuste registreerimisel, sealhulgas teatama:
 1) fondi liigi muutumise korral fondi liigi;
 2) fondi audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 7 nimetatud andmed.

 (3) Aktsiaseltsina asutatud fond on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja kooskõlastamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
 1) aktsiakapitali muutumise korral aktsiakapitali suurus ja kande tegemise kuupäev;
 2) põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;
 3) valitsemislepingu muutmise korral valitsemislepingu muudatused ja muudetud tekst;
 4) valitsemislepingu lõppemine;
 5) kui aktsiaseltsina asutatud fondil on depositoorium, siis depoolepingu muutmise korral depoolepingu muudatused ja selle tekst;
 6) aktsiaseltsina asutatud fondi juhatuse või nõukogu liikmete vahetumise korral käesoleva seaduse § 193 lõike 2 punktis 5 nimetatud andmed;
 7) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 193 lõike 2 punktis 6 nimetatud andmed.

 (4) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond peab Finantsinspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed viivitamata avalikustama.

 (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed avalikustatakse vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõikes 4 sätestatule.

 (6) [Kehtetu - RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 296.  Järelevalve välisriigis teenuseid osutava fondivalitseja üle

 (1) Kui fondivalitseja, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub kolmandas riigis või lepinguriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (11) Kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis asutatud eurofondi, teostab Finantsinspektsioon järelevalvet käesoleva seaduse § 25 lõigetes 6 ja 7 nimetatud nõuete täitmise ja nende rakendamiseks fondivalitseja poolt kehtestatud kordade ja menetluste üle ning rakendab viivitamata meetmeid fondivalitseja tegevusele esitatud nõuete rikkumise lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb käesolevas lõikes nimetatud nõuete rikkumise ja Finantsinspektsiooni poolt rakendatud meetmed viivitamata teatavaks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (2) Tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse §-s 32 ning § 33 lõikes 8 nimetatud ettekirjutused teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi, kus fondivalitseja filiaal on asutatud või kus fondivalitseja pakub piiriüleseid teenuseid, finantsjärelevalve asutusele.

 (3) Fondivalitseja filiaal või fondivalitseja, kes osutab piiriüleseid teenuseid, peab kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või fondivalitseja tegevuse üle selles riigis. Finantsinspektsioon teeb koostööd kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega käesolevas lõikes nimetatud fondivalitseja kohustuse täitmise tagamiseks.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 297.  Järelevalve Eestis teenuseid osutava välisriigi fondivalitseja üle

 (1) Finantsinspektsioon võib nõuda kolmanda riigi või lepinguriigi fondivalitsejalt, kes osutab oma teenuseid Eestis, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.

 (2) Fondivalitseja, kes osutab Eestis teenuseid ja kelle tegevusloa on kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis oma teenuseid osutada.

 (3) Kui kolmanda riigi fondivalitseja, kes pakub Eestis teenuseid, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada rikkumise lõpetamiseks vajalikke meetmeid või tunnistada filiaali asutamise või piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks.

 (4) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi fondivalitsejalt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist.

 (41) Kui lepinguriigi fondivalitseja valitseb Eestis asutatud eurofondi, teostab Finantsinspektsioon järelevalvet käesoleva seaduse § 34 lõigetes 6 ja 7 nimetatud nõuete täitmise üle ja rakendab viivitamata meetmeid eurofondi valitsemisele kehtestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks. Kui lepinguriigi fondivalitseja on asutanud Eestis filiaali, rakendab Finantsinspektsioon viivitamata meetmeid käesoleva seaduse § 34 lõikes 8 sätestatud ulatuses lepinguriigi fondivalitseja tegevusele kehtestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb käesolevas lõikes nimetatud nõuete rikkumise ja Finantsinspektsiooni poolt rakendatud meetmed viivitamata teatavaks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (42) Kui alternatiivfondi valitseja valitseb Eestis asutatud filiaali kaudu investeerimisfondi, teostab Finantsinspektsioon järelevalvet käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 ja §-s 71 sätestatud nõuete täitmise üle ja rakendab viivitamata meetmeid investeerimisfondi valitsemise kohta kehtestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb käesolevas lõikes nimetatud nõuete rikkumise ja Finantsinspektsiooni rakendatud meetmed viivitamata teatavaks investeerimisfondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguriigi fondivalitseja poolt õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise jätkamise korral informeerib Finantsinspektsioon sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (6) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ning lepinguriigi fondivalitseja jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega omakorda rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata lepinguriigi fondivalitsejal Eestis tegutsemise, teavitades sellest enne lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (61) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ja lepinguriigi fondivalitseja jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon teavitada sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, kes võib võtta meetmeid vastavalt talle antud volitustele, või oma ettekirjutusega omakorda rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata lepinguriigi fondivalitsejal Eestis tegutsemise.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (7) Finantsinspektsioon teeb enda rakendatavad meetmed teatavaks lepinguriigi fondivalitsejale.

 (8) Erandjuhul võib Finantsinspektsioon investorite kaitse või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada õigusaktides sätestatud nõudeid rikkuva lepinguriigi fondivalitseja suhtes meetmeid nendest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust ette teavitamata.

 (9) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 8 nimetatud meetmete rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (10) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust juhtudest, kui Finantsinspektsioon jätab talle esitatud dokumendid käesoleva seaduse § 30 lõike 4 kohaselt läbi vaatamata või keelab käesoleva seaduse § 421 lõike 4 alusel fondivalitsejal fondi valitsemise.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 298.  Järelevalve Eestis välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise üle

 (1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet Eestis välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise vastavuse üle käesolevas seaduses ning muudes õigusaktides sätestatud tingimustele.

 (2) Kui välisriigi fondi osakute või aktsiate avalikul pakkumisel või turustamisel rikutakse käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon keelata Eestis selle välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise või rakendada meetmeid rikkumise lõpetamiseks.

 (21) Kui teise lepinguriigi eurofondi osakute või aktsiate avalikul pakkumisel või turustamisel rikutakse käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, tuleb esmalt sellest teavitada teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib ise rakendada meetmeid rikkumise lõpetamiseks juhul, kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad või eurofondi osakute või aktsiate avalikul pakkumisel või turustamisel jätkatakse õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

 (3) Finantsinspektsioon teeb meetmete rakendamise viivitamata teatavaks päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele ning teises lepinguriigis asutatud eurofondi puhul ka Euroopa Komisjonile. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral meetmete rakendamisest teavitada ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 299.  Pakkumise peatamine

 (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega peatada Eestis välisriigi fondi osakute või aktsiate pakkumise, kui:
 1) pakkumine ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;
 2) pakkumise registreerimise taotlemisel, pakkumisest teavitamisel või pakkumise ajal on esitatud ebaõigeid, puudulikke või vastuolulisi andmeid või andmeid ei ole esitatud õigeks ajaks;
 3) osakute või aktsiate tagasiostmine või tagasivõtmine päritoluriigis on peatatud;
 4) fond, välisriigi fondivalitseja või fondi osakute või aktsiate turustaja esitab või avaldab fondi kohta ebaõigeid, puudulikke või vastuolulisi andmeid, reklaami või aruandeid;
 5) fondi osakute või aktsiate pakkumisel ei peeta kinni prospektides sätestatud tingimustest;
 6) fondi osakute või aktsiate tagasiostmisel või tagasivõtmisel on rikutud käesoleva seaduse nõudeid;
 7) lepinguriigi eurofondi osakute pakkumise eestikeelsetes prospektides sisalduvad andmed erinevad lepinguriigis avaldatud prospektides sisalduvatest andmetest.

 (2) Pakkumise peatamisel kohustab Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega pakkujat kõrvaldama pakkumise peatamise aluseks olnud asjaolud. Nimetatud asjaolude kõrvaldamise järel võib pakkuja Finantsinspektsiooni loal pakkumist jätkata.

§ 300.  Järelevalve pensionifondi skeemi pakkumise üle

 (1) Finantsinspektsioonil on õigus teostada järelevalvet pensionifondi skeemi pakkumise vastavuse üle käesoleva seaduse § 235 lõikes 3 või § 236 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning nõuda pensionifondi skeemi kohta perioodilist või ühekordset aruandlust.

 (2) Kui pensionifondi skeemi pakkumisel rikutakse käesoleva seaduse § 235 lõikes 3 või § 236 lõikes 1 sätestatud tingimusi, informeerib Finantsinspektsioon sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

 (3) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ning pensionfondi skeemi pakkuja jätkab käesoleva seaduse § 235 lõikes 3 või § 236 lõikes 1 sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon omakorda rakendada meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata pensionifondi skeemi pakkumise Eestis.

 (4) Finantsinspektsioon teeb enda rakendatavad meetmed eelnevalt teatavaks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

 (5) Erandjuhul võib Finantsinspektsioon investorite või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada käesoleva seaduse § 235 lõikes 3 või § 236 lõikes 1 sätestatud nõudeid rikkuva pensionifondi skeemi pakkuja suhtes meetmeid ilma neid enne pakkuja finantsjärelevalve asutusele teatavaks tegemata.

 (6) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmete rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 3001.  Tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja tervendamiskava

 (1) Kui käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsev fondivalitseja ei täida usaldatavusnormatiive, on ta kohustatud esitama Finantsinspektsioonile ettekirjutusega määratud tähtajaks tervendamiskava.

 (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda fondivalitseja tervendamiskavale ekspertiisi tellimist ühelt või mitmelt Finantsinspektsiooni poolt määratud audiitorilt.

 (3) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda fondivalitseja omavahendite, sealhulgas aktsiakapitali suurendamist ja muude fondivalitseja usaldusväärsuse tagamiseks vajalike meetmete ettenägemist tervendamiskavas.

 (4) Fondivalitseja peab tervendamiskavas kirjeldama üksikasjalikult abinõusid, mille rakendamisega ta kavatseb saavutada usaldatavusnormatiivide täitmise Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks.

 (5) Kui Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole fondivalitseja tervendamiskava realiseeritav või see ei taga tema valitsetavate käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondide osakuomanike huvide kaitset või kui fondivalitseja ei ole võimeline tähtaegselt ellu viima tervendamiskavas esitatud tegevusi ja meetmeid, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega keelata fondivalitseja ja tema valitsetava käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi varaga seotud tehingute või toimingute tegemise või piirata nende mahtu, tunnistada fondivalitseja tegevusluba kehtetuks ja rakendada muid käesolevast seadusest tulenevaid meetmeid.

 (6) Rakendatud meetmetest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata nende lepinguriikide, kus fondivalitseja pakub käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi, finantsjärelevalve asutusi.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 301.  Sunniraha rakendamise ülemmäär

 (1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 (2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 1200 eurot ja järgnevatel kordadel kokku kuni 3200 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 3200 eurot ja järgnevatel kordadel kokku kuni 32 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

9. peatükk VASTUTUS 

§ 302.  Lepingulise fondi osakute pakkumise nõuete rikkumine

 (1) Lepingulise fondi osakute avaliku pakkumise eest fondi tingimusi registreerimata või prospektideta või prospekte avalikustamata –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 303.  Välisriigi fondi osakute pakkumise nõuete rikkumine

 (1) Välisriigi fondi osakute avaliku pakkumise eest ilma pakkumist registreerimata, pakkumisest teavitamata või prospekte avalikustamata –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 304.  Investorite võrdsetel alustel kohtlemise kohustuse rikkumine

 (1) Fondi osakute või aktsiate pakkumise käigus, sealhulgas teabe ja muude dokumentide avaldamisel, kõigi võimalike investorite võrdsetel alustel kohtlemise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 305.  Reklaami nõuete rikkumine

 (1) Lepingulise fondi osakute avaliku pakkumise kohta eksitava või puuduliku reklaami või teabe avalikustamise või prospektides kajastamata teabe reklaamis või muul viisil esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 306.  Garanteerimise nõuete rikkumine

 (1) Kohustusliku pensionifondi tootluse garanteerimise keelu või muude fondi tootluse garanteerimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 307.  Kohustusliku aruande, dokumendi või teabe esitamata jätmine

 (1) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi poolt Finantsinspektsioonile kohustusliku aruande, dokumendi, selgituse või teabe ning fondivalitseja poolt valitsetava fondi osakuomanikele ja avalikkusele esitatavate dokumentide või teabe esitamata või avalikustamata jätmise, puuduliku või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise või neis vale või eksitava teabe esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) [Kehtetu - RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 308.  Fondivalitsejas olulise osaluse omandamise korra rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse vastaselt fondivalitsejas olulise osaluse omandamise, selle võõrandamise või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt fondivalitsejas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 309.  Fondi vara väärkasutus

 (1) Fondivalitseja juhi või töötaja poolt lepingulise fondi tingimustes või aktsiaseltsina asutatud fondi valitsemislepingus kindlaks määramata ja fondi valitsemisega otseselt mitteseotud kulude katmise eest fondi arvel, fondi vara investeerimisel seadusega sätestatud piirangute rikkumise, lepingulise fondi tingimustes või aktsiaseltsina asutatud fondi valitsemislepingus sätestatud piirangute rikkumise või fondi vara seadusega vastuolus oleva võõrandamise või fondi arvel väärtpaberite väljalaske tagamise eest, kui sellist võimalust ei ole fondi põhikirjas või tingimustes ette nähtud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 310.  Osakute väljalaske ja tagasivõtmise korra rikkumine

  Fondivalitseja poolt lepingulise fondi osakute väljalaskmise või tagasivõtmise eest fondi likvideerimisel või ajal, mil osakute tagasivõtmine oli peatatud, fondi arvel sama fondivalitseja valitsetava teise fondi osakute või aktsiate omandamise eest Finantsinspektsiooni loata või nõusolekuta, seadusega sätestatud osakute väljalaske või tagasivõtmise korra muu rikkumise eest või pensionifondivalitseja valitsetava pensionifondi osakute omandamise või tagasivõtmise eest Finantsinspektsiooni loata –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 311.  Välisriigi fondi osakute ja aktsiate avaliku pakkumise peatamise rikkumine

 (1) Välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise peatamise rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 312.  Fondivalitseja kohustuste rikkumine

  Fondivalitseja poolt käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmata jätmise, sealhulgas investeerimisteenuste osutamisel fondivalitseja kohustuste täitmata jätmise eest, fondi vara ja fondivalitseja vara lahus hoidmise kohustuse täitmata jätmise eest, fondivalitseja ülesannete aluseta edasiandmise eest kolmandale isikule, fondi vara või fondi aktsia või osaku puhasväärtuse valesti arvutamise või vale puhasväärtuse avalikustamise eest ning muu käesolevast seadusest, kogumispensionide seadusest või nende alusel antud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 3121.  Fondivalitseja poolt vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse hindamata jätmine

 (1) Fondivalitseja juhi, töötaja või nende huvides tegutseva muu isiku poolt kogumispensionide seaduse §-s 541 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 313.  Fondivalitseja juhi kohustuste rikkumine

  Fondivalitseja juhi poolt käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest, sealhulgas fondivalitseja valitsetavate fondide aktsionäride või osakuomanike ja klientide huvide piisava kaitseta jätmise eest ning tegevisiku tehingu kohta sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 314.  Fondijuhi kohustuste rikkumine

  Fondijuhi poolt käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise, sealhulgas fondivalitseja valitsetava fondi aktsionäride või osakuomanike parimates huvides tegutsemata jätmise eest ning tegevisiku tehingu kohta sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 3141.  Huvide konflikti avalikustamise nõuete rikkumine

  Fondivalitseja poolt käesolevas seaduses sätestatud huvide konflikti avalikustamise nõuete rikkumise eest või käesoleva seaduse § 703 lõikes 7 või § 761 lõikes 7 nimetatud registri pidamata jätmise, registrisse andmete kandmata jätmise või registrisse ebaõigete andmete kandmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 3142.  Huvide konflikti maandamise nõuete rikkumine

  Fondivalitseja poolt fondi valitsemisega ja osakuomanikega seoses tekkida võiva huvide konflikti ärahoidmiseks meetmete kehtestamata või rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 315.  Usaldatavusnõuete rikkumine

  Fondivalitseja poolt käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud usaldatavusnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 316.  Välisriigi fondivalitseja tegevuse nõuete rikkumine

 (1) Lepinguriigi fondivalitseja poolt Finantsinspektsiooni teavitamata Eestis teenuse pakkumise või käesolevas seaduses välisriigi fondivalitseja tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) [Kehtetu - RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 317.  Depositooriumi kohustuste rikkumine

  Depositooriumi poolt lepingulise fondi likvideerimismenetluses toimunud rikkumisest või fondivalitseja tegevuse õigusaktidele, fondi tingimustele, põhikirjale või valitsemislepingule mittevastavusest teavitamata jätmise eest ning muu käesolevas seaduses, kogumispensionide seaduses või nende alusel antud õigusaktis depositooriumile pandud kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 318.  Likvideerija kohustuste rikkumine

 (1) Likvideerija poolt lepingulise fondi või aktsiaseltsina asutatud fondi likvideerimismenetluses käesolevast seadusest või äriseadustikust tuleneva kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 3181.  Nimekaitse nõuete rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nimekaitse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 319.  Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 302–318 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

10. peatükk MUUDATUSED KEHTIVATES ÕIGUSAKTIDES 

§ 320. – § 329. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 330.  Tegevuslubade kehtivus

 (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omavad fondivalitsejad esitavad hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, Finantsinspektsioonile teate, milliseid käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuseid fondivalitseja osutab.

 (2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate esitamist võib fondivalitseja osutada vaid selles teates nimetatud teenuseid, välja arvatud kui fondivalitsejale on antud käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud täiendav tegevusluba.

 (3) Kui fondivalitseja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul Finantsinspektsioonile asjakohast teadet esitanud, loetakse fondivalitseja ainult käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuseid osutavaks.

§ 331.  Fondide ja fondivalitsejate tegevuse kooskõlla viimine

 (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omavad fondivalitsejad peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni käesoleva seadusega vastavusse viimiseni peavad fondivalitsejate tegevus ja dokumendid vastama kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seadusele.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist registreeritud fondide tingimused või põhikirjad, fondide tegevus, osakute registreerimine, fondide osakute ja aktsiate pakkumine ning fondide vara valitsemine tuleb viia käesolevas seaduses sätestatud nõuetega vastavusse kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni käesoleva seadusega vastavusse viimiseni peavad nimetatud tegevused ja dokumendid vastama kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seaduse nõuetele.

 (3) Ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondi tingimuste muudatuste jõustumist peab registripidaja korraldama kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmisel järelejäänud summade eest vastava suurusega murdosakute väljalaske. Kõigi murdosakute väljalase tuleb teha samal päeval.

 (4) Kohustuslikku pensionifondi valitseva fondivalitseja aktsiakapital peab vastama käesoleva seaduse § 85 lõike 2 punktis 2 sätestatule hiljemalt 2007. aasta 1. jaanuariks. Nimetatud tähtpäevani peab kohustuslikku pensionifondi valitseva pensionifondivalitseja aktsiakapital olema vähemalt 30 000 000 krooni.

 (5) Kuni käesoleva seaduse § 144 lõike 1 esimeses lauses sätestatud nõudega vastavusse viimiseni, kuid mitte hiljem kui 2007. aasta 31. detsembrini, võib osaku puhasväärtust määrata sajandiku täpsusega.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (6) Fondivalitseja juhid ja töötajad peavad käesoleva seaduse § 54 lõikes 21 sätestatud tingimustele vastama 2009. aasta 1. juuliks.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (7) [Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 332.  Fondivalitseja välisriigis toimuva tegevuse nõuetega kooskõlla viimine

 (1) Käesoleva seaduse jõustumisel välisriigis teenuseid osutav fondivalitseja peab käesolevas seaduses sätestatud korras teatama tema poolt välisriigis teenuste osutamisest või taotlema loa välisriigis filiaali asutamiseks käesoleva seaduse §-des 25–33 sätestatud korras ning viima oma tegevuse käesolevas seaduses sätestatud nõuetega vastavusse kuue kuu jooksul, arvates selle seaduse jõustumisest.

 (2) Fondivalitseja, kes käesoleva seaduse jõustumisel osutab teenuseid välisriigis, võib kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseni jätkata teenuste osutamist välisriigis, kuid mitte kauem kui kuus kuud, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 333.  Välisriigi fondivalitseja tegevuse nõuetega kooskõlla viimine

  Käesoleva seaduse jõustumisel Eestis teenuseid pakkuv välisriigi fondivalitseja peab käesolevas seaduses sätestatud korras taotlema loa Eestis filiaali asutamiseks või piiriüleste teenuste osutamiseks, lepinguriigi fondivalitseja aga teatama tema poolt Eestis filiaali asutamisest või piiriüleste teenuste osutamisest. Eelnimetatud isikud peavad viima oma tegevuse kooskõlla käesolevas seaduses sätestatud nõuetega kuue kuu jooksul, arvates selle seaduse jõustumisest.

§ 334.  Lepinguriigi pensionifondi skeemi nõuetega kooskõlla viimine

  Finantsinspektsioonile tuleb teatada käesoleva seaduse jõustumisel Eestis lepinguriigi pensionifondi skeemi pakkumisest käesolevas seaduses sätestatud korras ning viia lepinguriigi pensionifondi skeemi pakkumine kooskõlla käesoleva seaduse nõuetega kuue kuu jooksul, arvates selle seaduse jõustumisest.

§ 3341.  Nimekaitse nõuetega kooskõlla viimine

  Enne 2007. aasta 1. jaanuari tegutsenud isiku, asutuse või ühenduse nimi või nimetus ning tegevus ja dokumendid peavad hiljemalt 2008. aasta 1. juuliks olema kooskõlla viidud käesoleva seaduse § 5 lõikes 11 sätestatuga ning lõikes 2 sätestatuga sõnade „eurofond”, „rahaturufond”, „kinnisvarafond”, „indeksfond” ja „riskikapitalifond” kasutamise osas.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 3342.  Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja tegevuse nõuetega kooskõlla viimine
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (1) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja on kohustatud viima tema valitsetavate enne 2009. aasta 1. jaanuari moodustatud kohustuslike pensionifondide tingimused kooskõlla:
 1) investeerimisfondide seaduse ja kogumispensionide seaduse 2008. aasta 23. oktoobril vastuvõetud redaktsiooniga 2010. aasta 1. jaanuariks;
 2) kogumispensionide seaduse 2008. aasta 23. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni §-des 40–525 ning investeerimisfondide seaduse sama kuupäeva redaktsiooni § 140 lõikes 3 sätestatuga 2009. aasta 1. jaanuariks.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (2) Kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlla viimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse sätetega ei tule fondi tingimuste muudatusi registreerida Finantsinspektsioonis, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) fondi tingimustes muudetakse üksnes neid sätteid, mida kohustusliku pensionifondi fondivalitseja on kohustatud muutma tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 1;
 2) muudetud fondi tingimused esitatakse Finantsinspektsioonile.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (3) Kohustusliku pensionifondi, mille tingimuste kohaselt võib selle vara investeerida aktsiafondidesse, aktsiatesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse 50% ületavas ulatuses kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest, osakuid võib pakkuda alates 2010. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (4) Enne 2009. aasta 1. augustit registreeritud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustusliku pensionifondi osakuid võib pakkuda alates 2009. aasta 1. septembrist.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (5) Kuni 2011. aasta 1. jaanuarini ei registreerita kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatusi ega võeta vastu sellekohaseid taotlusi, kui muudatustega suurendatakse kohustusliku pensionifondi tingimustes sätestatud pensionifondi vara investeeringute osakaalu aktsiafondidesse, aktsiatesse ja muudesse aktsiasarnastesse instrumentidesse.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (6) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja on kohustatud viima oma tegevuse kooskõlla käesoleva seaduse §-des 761 ja 762 sätestatuga 2009. aasta 31. detsembriks.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

 (7) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja on kohustatud viima konservatiivse pensionifondi investeeringud, mis on tehtud enne 2011. aasta 1. augustit, käesoleva seaduse §-s 2751 sätestatuga kooskõlla hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (8) Käesoleva seaduse § 273 lõigetes 52 ja 54 kehtestatud piiranguid kohaldatakse kohustusliku pensionifondi investeeringute suhtes, mis on tehtud pärast 2011. aasta 1. augustit.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

 (9) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja on kohustatud koostama käesoleva seaduse § 237 lõigetes 11 ja 13 kehtestatud ning lõike 12 alusel kehtestatud nõuetele vastava majandusaasta aruande aruandeperioodide kohta, mis algavad 2012. aasta 1. jaanuaril ja hiljem.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 3343.  Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu piirmäär

 (1) Kuni 2014. aasta 1. jaanuarini ei või kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määr moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi aktivate turuväärtusest kokku rohkem kui 2%.

 (2) Kuni 2014. aasta 1. jaanuarini ei või käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määr moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi aktivate turuväärtusest kokku rohkem kui 1,2%.

 (3) Vabariigi Valitsus analüüsib 2013. aasta 1. maiks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasumäärade piirangute rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning vajaduse korral esitab Riigikogule ettepaneku nende muutmiseks või kehtivusaja pikendamiseks.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 3344.  Fondivalitsejate tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2009. aasta 28. jaanuaril vastuvõetud redaktsiooniga

  Fondivalitseja on kohustatud viima oma tegevuse ja dokumendid, sealhulgas fondide tingimused ja põhikirjad, ning fondide tegevuse ja fondide vara valitsemise kooskõlla käesoleva seaduse 2009. aasta 28. jaanuaril vastuvõetud redaktsiooni nõuetega 2009. aasta 30. juuniks.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 3345.  Seaduse kohaldamine eurofondidele

  Käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 ning § 34 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse Eestis asutatud eurofondidele alates 2011. aasta 1. juulist. Kuni nimetatud kuupäevani peab Eestis asutatud eurofondi fondivalitseja olema kantud aktsiaseltsina Eesti äriregistrisse.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

§ 3346.  Fondivalitsejate tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooniga

 (1) Fondivalitsejad on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni §-s 561, § 57 lõike 3 punktis 7, § 240 lõikes 6 ja § 242 lõikes 2 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 30. juuniks. Kuni eelnimetatud redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad fondivalitsejate tegevus ja dokumendid vastama eelnimetatud nõuete osas kuni nimetatud redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

 (2) Käesoleva seaduse § 238 lõikes 3 ja § 244 lõikes 3 sätestatud fondivalitseja majandusaasta aruande ja dokumentide esitamise ning avalikustamise tähtaega ei kohaldata fondivalitseja 2010. aasta kohta koostatavatele dokumentidele. 2010. aasta kohta koostatavad majandusaasta aruanne ja dokumendid esitatakse ning avalikustatakse kahe nädala jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist, kuid mitte hiljem kui 2011. aasta 30. juuniks.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 3347.  Fondivalitseja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 16. juunil vastuvõetud redaktsiooniga

  Fondivalitseja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima kooskõlla käesoleva seaduse 2011. aasta 16. juunil vastuvõetud redaktsiooni (edaspidi käesolev redaktsioon) § 70 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetega ning käesoleva seaduse § 219 lõikes 3 ja §-s 2201 sätestatud nõuetega hiljemalt 2012. aasta 1. juuliks. Kuni käesoleva redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad fondivalitseja tegevus ja dokumendid vastama eelnimetatud nõuete osas käesoleva redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele. Kuni käesolevast redaktsioonist tulenevate nõuete täitmiseni lähtutakse käesoleva redaktsiooni jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seaduse §-s 4 sätestatud eurofondi määratlusest ja selle suhtes sätestatust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 3348.  Fondivalitseja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2012. aasta 7. märtsil vastuvõetud redaktsiooniga

  Fondivalitseja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima kooskõlla käesoleva seaduse 2012. aasta 7. märtsil vastuvõetud redaktsiooni §-des 581, 582, 701–703, 1441, 1442 ja 1501 ning § 237 lõikes 6 sätestatud nõuetega hiljemalt 2012. aasta 1. juuliks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 3349.  Lepinguriigi pensionifondi skeemi pakkumine Eestis

  Kui Eesti tööandja on enne käesoleva seaduse § 235 lõike 4 jõustumist teinud oma töötajate, teenistujate, juhtimis- või kontrollorgani liikmete eest sissemakseid garanteeritud tootlusega, määratud väljamaksetega või suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katvasse lepinguriigi pensionifondi skeemi, võib ta jätkata nende töötajate, teenistujate, juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemaksete tegemist sellisesse skeemi.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 33410.  Lepinguriigi alternatiivfondi valitseja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2013. aasta 20. juunil vastuvõetud redaktsiooniga

 (1) Enne 2013. aasta 22. juulit Eestis investeerimisfondi osakuid või aktsiaid pakkuv teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja peab oma tegevuse käesoleva seaduse 2013. aasta 20. juunil vastuvõetud redaktsiooniga alternatiivfondi valitseja kohta kehtestatud nõuetega kooskõlla viima 2014. aasta 22. juuliks.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 2341 sätestatud investeerimisfondi osakute või aktsiate pakkumise nõudeid ei kohaldata fondivalitsejale, kes pakub Eestis enne 2013. aasta 22. juulit fondi osakuid või aktsiaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ kohaselt koostatud prospekti alusel kuni selle prospekti kehtivuse lõpuni.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 335.  [Kehtetu - RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 3351.  Erisused eurole üleminekul

 (1) Fondivalitseja, kes muudab fondi tingimusi, on kohustatud fondi tingimustes Eesti kroonides väljendatud summad ümber arvestama eurodeks.

 (2) Eestis euro kasutusele võtmisega seonduvalt ei tule fondi tingimuste või põhikirja muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) fondi tingimustes või põhikirjas muudetakse üksnes neid sätteid, mida fondivalitseja on kohustatud muutma tulenevalt euro kasutusele võtmisest Eestis;
 2) muudetud fondi tingimused või põhikiri esitatakse Finantsinspektsioonile.

 (3) Nende fondide, mille tingimused on registreeritud enne päeva, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, osakute nimiväärtused arvestatakse eurodesse vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatule.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel tehtavad fondi tingimuste või põhikirja muudatused jõustuvad nende fondivalitseja veebilehel avaldamisele järgneval tööpäeval.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 336.  Seaduse kehtetuks tunnistamine

 (1) Investeerimisfondide seadus tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse § 43 lõike 2, § 55, § 69 lõike 1, § 77, § 107 lõike 4 punkti 2, § 116 lõigete 7, 8 ja 9 ning § 134 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktid kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

§ 337.  Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.

 (2) Kuni käesoleva seaduse § 14 lõikes 5, § 87 lõikes 5, § 142 lõikes 2, § 151 lõikes 5, § 187 lõikes 1, § 204 lõikes 1, §-s 216, § 220 lõikes 6, § 238 lõikes 5, § 244 lõikes 4, § 269 lõikes 4 ja § 295 lõikes 6 nimetatud õigusaktide kehtestamiseni peavad fondivalitsejad oma tegevuses lähtuma kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seaduse alusel kehtestatud ja kogumispensionide seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud õigusaktides sätestatust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (3) Käesoleva seaduse § 237 lõige 1 jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril. Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt koostatakse aruanded aruandeperioodide kohta, mis algavad 2005. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

 (4) Aruanded käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtpäevast varasemate aruandeperioodide kohta koostatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seaduse § 116 lõigete 7, 8 ja 9 alusel kehtestatud õigusaktide alusel.

 (5) Käesoleva seaduse § 108 lõike 6 teist lauset kohaldatakse tagasiulatuvalt kõigi väljalastud kohustuslike pensionifondide osakute suhtes, välja arvatud juhul, kui osakute jagamine on toimunud enne 2004. aasta 1. maid.


1 Nõukogu direktiiv 85/611/EMÜ siirdväärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid käsitlevate seaduste, määruste ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3–18), viimati muudetud direktiiviga 2008/18/EÜ (ELT L 76, 19.03.2008, lk 42–43);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21), viimati muudetud direktiiviga 2011/61/EL (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73);
komisjoni direktiiv 2007/16/EÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ rakendamise kohta seoses teatavate mõistete selgitamisega (ELT L 79, 20.03.2007, lk 11–19);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega (ELT L 247, 21.09.2007, lk 1–16);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96), viimati muudetud direktiiviga 2011/61/EL (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73);
komisjoni direktiiv nr 2010/43/EL, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses organisatsiooniliste nõuete, huvide konfliktide, äritegevuse, riskijuhtimise ning depositooriumi ja fondivalitseja vahelise lepingu sisuga (ELT L 176, 10.07.2010, lk 42–61);
komisjoni direktiiv nr 2010/44/EL, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses fondide ühinemisi, investor- ja ühiseurofondi struktuure ja teatamise korda käsitlevate sätetega (ELT L 176, 10.07.2010, lk 28–41), aluseks komisjoni direktiivi 2010/42/EL (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses fondide ühinemisi, investor- ja ühiseurofondi struktuure ja teatamise korda käsitlevate sätetega) parandus (ELT L 176, 10.07.2010) (ELT L 179, 14.07.2010, lk 16).
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]