Teksti suurus:

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2015
Avaldamismärge:RT I, 12.07.2014, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.07.2014 otsus nr 486

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 19.06.2014

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus.

(4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.”;

2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Juriidilise isiku süütegu on esimese astme kuritegu, kui sama teo eest on füüsilisele isikule raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus.”;

3) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”;

4) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Seaduses võib olla sätestatud ka muu süüteokoosseisu objektiivne tunnus.”;

5) seadustikku täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

§ 121. Süüteoga tekitatud varaline kahju või süüteo ulatus

Kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt:
1) oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot;
2) suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot;
3) eriti suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot.”;

6) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema.”;

7) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigile, riikidevahelisele organisatsioonile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.”;

8) seadustikku täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

§ 251. Väärteokatse karistatavus

Väärteokatse on karistatav käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud juhtudel.”;

9) paragrahvi 32 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.”;

10) seadustikku täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

§ 371. Juriidilise isiku süü puudumine

Juriidilisel isikul puudub süü, kui tema pädeva esindaja toimepandud tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu.”;

11) paragrahvi 44 lõigetes 2 ja 3 § 53 lõikes 1, § 54 lõikes 1, § 55 lõikes 2, § 65 lõigetes 1 ja 2, § 691 lõigetes 1 ja 3, § 692 lõigetes 7, 8 ja 10, § 70 lõikes 1, § 71 lõikes 1, § 75 lõigetes 1, 2, 3 ja 4, § 77 lõikes 1, § 79 lõikes 1, §-s 80, § 871 lõike 1 punktis 3 ja lõikes 5 asendatakse sõna „süüdimõistetu” sõnaga „süüdlane” vastavas käändes;

12) paragrahvi 44 lõike 2 viimases lauses asendatakse tekstiosa „3,20 eurot” tekstiosaga „10 eurot”;

13) paragrahvi 44 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 4000–16 000 000 eurot.”;

14) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 47 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „neli eurot” tekstiosaga „4 eurot”;

16) paragrahvi 47 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32–32 000 eurot” tekstiosaga „100–400 000 eurot”;

17) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise keeldu kuni kolmeks aastaks.”;

18) paragrahvi 491 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kelmuse, usalduse kuritarvitamise, altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga kauplemise, avaliku usalduse vastase kuriteo või majandusalase kuriteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani.”;

19) paragrahvid 50–52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 50. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine

(1) Mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist:
1) kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt;
2) väärteo korral kuni üheks aastaks kohtu või kohtuvälise menetleja poolt seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

§ 51. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine

Relva või laskemoona käitlemise või kasutamisega seotud kuriteo eest võib kohus lisakaristusena võtta süüdlaselt relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse kuni viieks aastaks.

§ 52. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine

Jahipidamis- või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus lisakaristusena võtta süüdlaselt jahipidamis- ja kalapüügiõiguse kuni kolmeks aastaks.”;

20) paragrahv 522 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 522. Loomapidamise keeld

Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest võib kohus lisakaristusena kohaldada mis tahes looma või teatud loomaliiki kuuluva looma pidamise keeldu:
1) kuriteo korral kuni viieks aastaks;
2) väärteo korral kuni kolmeks aastaks.”;

21) paragrahvi 54 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Väljasaatmist ei kohaldata välisriigi kodanikule, kes on kuriteo toime pannud nooremana kui kaheksateistaastasena.”;

22) paragrahv 551 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 551. Juriidilise isiku lisakaristused

Juriidilisele isikule võib kohaldada lisakaristusena:
1) riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmist käesoleva seadustiku §-s 521 sätestatud tingimustel;
2) loomapidamise keeldu käesoleva seadustiku §-s 522 sätestatud tingimustel.”;

23) paragrahvi 57 lõike 1 punktis 7 ja § 58 punktis 3 asendatakse läbivalt sõna „isiku” sõnaga „inimese”;

24) paragrahvi 58 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes;”;

25) paragrahvi 58 punktis 12 asendatakse lauseosa „või usaldust kuritarvitades.” lauseosaga „või usaldust kuritarvitades;”;

26) paragrahvi 58 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul.”;

27) paragrahvi 60 lõikes 4 asendatakse sõnad „mitte alla kolme aasta” sõnadega „kolmest kuni viieteistkümne aastani”;

28) seadustikku täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:

§ 601. Tegevkahetsus

Kohus võib kohaldada §-s 60 sätestatut või vabastada isiku karistusest, kui toimepandud teol on lõpuleviidud süüteo tunnused, kuid isik loobub vabatahtlikult teo edasisest toimepanemisest või kõrvaldab muul viisil ohu.”;

29) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui mõni käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud või süüdlane sellest tingimisi vabastatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest tingimisi vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates, järgides käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatut. Kui üks kogumit moodustavatest karistustest on ärakandmata reaalne vangistus, mõistetakse liitkaristuseks reaalne vangistus.”;

30) paragrahvi 67 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põhikaristusena mõistetava sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ja lisakaristuse tähtaega arvutatakse aastates ja kuudes.”;

31) paragrahvi 69 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

(2) Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta.

(3) Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus võib tähtaja kulgemise peatada süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdlane on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega.

(4) Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Kui süüdlasele on pandud kohustus osaleda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 8 sätestatud sotsiaalprogrammis, loetakse üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.

(5) Üldkasulikule tööle rakendatud süüdlasele laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne aresti või vangistuse asendamist süüdlasele tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdlase terviseseisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd.

(6) Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

(7) Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.”;

32) paragrahvi 691 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui süüdlane ei allu elektroonilisele valvele, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pöörata asendatud vangistuse täitmisele. Kui süüdlane võtab enne karistusaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku tagasi, pöörab kohus asendatud vangistuse täitmisele.”;

33) paragrahvi 692 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui süüdlane hoiab ravist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule ja allutada süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Kui süüdlane võtab enne ravi tähtaja lõppemist tagasi ravi kohaldamise nõusoleku või kui ravi katkestatakse arsti ettekirjutusel ravi kõrvalmõjude või muu meditsiinilise näidustuse tõttu, pöörab kohus süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele.”;

34) paragrahvi 73 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti.

(2) Kui kohus otsustab, et mõistetud vangistust või rahalist karistust ei pöörata osaliselt täitmisele, määrab kohus, milline osa vangistusest või rahalisest karistusest kantakse ära või tasutakse kohe ja millist vangistuse või rahalise karistuse osa tingimisi ei pöörata täitmisele. Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule kohe ärakandmisele kuuluva vangistuse kestus on kuni 30 päeva.

(3) Katseajaks määratakse üks kuni viis aastat.

(4) Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

(5) Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.”;

35) paragrahv 74 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 74. Karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile

(1) Kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4–6 ei tulene teisiti. Käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohustust võib süüdlasele kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.

(2) Kui kohus otsustab, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, määrab kohus, milline osa vangistusest kantakse ära kohe ja millist vangistuse osa tingimisi ei pöörata täitmisele. Kuriteo toimepanemise ajal noorema kui kaheksateistaastase isiku kohe ärakandmisele kuuluva vangistuse kestus ei või ületada 30 päeva.

(3) Katseajaks määratakse kuus kuud kuni kolm aastat.

(4) Kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

(5) Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

(6) Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.”;

36) paragrahvi 75 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) mitte tarvitama alkoholi;”;

37) paragrahvi 75 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;”;

38) paragrahvi 75 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) osalema sotsiaalprogrammis;”;

39) paragrahvi 75 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kriminaalhooldusametniku ettekande alusel”;

40) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest.”;

41) paragrahvi 751 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Elektrooniline valve on süüdlasele kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute või narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi tarvitamise keelu täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdlase keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks teha süüdlase asukoht või alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine. Elektroonilise valve seadme liigi valib kriminaalhooldusametnik.

(2) Vajaduse korral määrab kohus enne elektroonilise valve kohaldamist süüdlasele tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdlase terviseseisund võimaldab tema allutamist elektroonilisele valvele.

(3) Elektroonilise valve tähtaja võib määrata:
1) teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kuue kuuni;
2) tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

(4) Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

(5) Kohus võib pikendada või lühendada süüdlasele esialgselt määratud elektroonilise valve tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud piirangut.

(6) Kui süüdlane võtab enne elektroonilise valve tähtaja lõppemist tagasi elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.”;

42) paragrahvi 76 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud:
1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või
2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

(2) Tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud:
1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või
2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

(3) Tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud.

(4) Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

(5) Katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele.

(7) Kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

(8) Kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.”;

43) seadustikku täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses:

§ 761. Kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

(1) Kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane:
1) teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud;
2) esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

(2) Kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

(3) Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.

(4) Kui kohus on käesoleva seadustiku § 76 lõike 7 alusel pööranud süüdlase kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet.”;

44) paragrahvi 77 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 3” tekstiosaga „lõikes 4”;

45) paragrahvi 78 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Katseaeg hakkab kulgema:
1) käesoleva seadustiku §-des 73 ja 74 sätestatud juhtudel kohtulahendi kuulutamisest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist;
2) käesoleva seadustiku §-des 76, 761 ja 77 sätestatud juhtudel kohtulahendi jõustumisest.”;

46) paragrahvi 81 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud:
1) kümme aastat esimese astme kuriteo korral;
2) viis aastat teise astme kuriteo korral.

(2) Agressioonikuritegu, genotsiidikuritegu, inimsusevastane kuritegu, sõjakuritegu ja kuritegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus, ei aegu.

(3) Väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega.

(4) Jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. Vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest.

(5) Kuriteo aegumine katkeb kriminaalmenetluses järgmiste menetlustoimingute tegemisega:
1) kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega;
2) süüdistatava kohtu alla andmisega;
3) kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral;
4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega;
5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega.

(6) Kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

(7) Süüteo aegumine peatub:
1) kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde;
2) väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni;
3) seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel ei uuene aegumine, kui kuriteo lõpuleviimisest on möödunud viisteist aastat. Väärteo aegumine ei uuene, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud kolm aastat. Kui väärteo aegumistähtaeg on kolm aastat, ei uuene aegumine, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud neli aastat.”;

47) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Otsuse täitmise aegumine ei takista sellega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmist uue kuriteo eest mõistetavale karistusele käesoleva seadustiku § 65 lõike 2 alusel.”;

48) paragrahvi 87 lõike 1 punktis 4 asendatakse lauseosa „õpilaste kooli paigutamine.” lauseosaga „õpilaste kooli paigutamine;”;

49) paragrahvi 87 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) sotsiaalprogrammi suunamine.”;

50) paragrahvi 87 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohus võib noorema kui kaheksateistaastase isiku allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdlase kaheksateistaastaseks saamiseni või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.”;

51) paragrahvi 87 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 2–4” tekstiosaga „punktides 2–5”;

52) paragrahvi 871 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.”;

53) paragrahvi 871 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „kriminaalhooldusametniku ettekande alusel”;

54) paragrahv 88 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 88. Karistamine käesolevas peatükis sätestatud kuriteo eest

(1) Käesolevas peatükis sätestatud kuriteo eest karistatakse lisaks selle vahetule toimepanijale ka riigivõimu esindajat või sõjaväelist ülemat, kes on andnud korralduse kuriteo toimepanemiseks või kelle nõusolekul kuritegu on toime pandud või kes ei ole takistanud kuriteo toimepanemist, kuigi see on olnud tema võimuses, või kes, olles teadlik temale alluvate isikute poolt kuriteo toimepanemisest, ei esita kuriteoteadet.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud kuriteo toimepanemine riigivõimu esindaja või sõjaväelise ülema korralduse alusel ei välista kuriteo toimepanija karistamist.”;

55) paragrahvide 89, 90, 96, 100, 104, 105, 109, 113, 120, 123, 124, 129–132, 139, 148–150, 158, 186, 195, 203, 219, 2352, 236, 238, 243, 245, 249, 250, 265, 308, 314–3161, 322, 341, 348, 404 ja 419 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahve täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

56) paragrahv 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 91. Agressioonikuritegu

(1) Riigi tegevust kontrolliva või suunava agressiooniakti juhtimises, täideviimises või ettevalmistamises osalemise eest, samuti riigi esindaja poolt agressiooniaktiga ähvardamise eest –
karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(3) Agressiooniaktiks käesoleva seadustiku tähenduses loetakse ühe riigi poolt rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat relvajõu kasutamist teise riigi suhtes.”;

57) paragrahvi 93 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 93. Keelatud relvade väljatöötamine ja käitlemine”;

58) paragrahvi 93 lõikes 1 asendatakse sõna „säilitamise” sõnaga „hoidmise”;

59) paragrahvi 93 lõikes 2, § 118 lõikes 2, § 133 lõikes 3, § 1331 lõikes 3, § 1332 lõikes 3, § 1381 lõikes 3, § 2372 lõikes 2, § 2373 lõikes 2, § 255 lõikes 11, § 256 lõikes 11, § 379 lõikes 2, § 415 lõikes 2 ja § 4181 lõikes 4 asendatakse sõnad „karistuse või sundlõpetamisega” sõnaga „karistusega”;

60) paragrahvi 94 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepannud isikut karistatakse ainult sõjasüüteo toimepanemise eest isegi siis, kui süütegu vastab teistele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele, välja arvatud käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud kuriteokoosseisud.”;

61) paragrahvi 95 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tsiviilelanike ründamise eest sõjategevuse piirkonnas või tsiviilelanike eluks hädavajalike toidu- või veevarude, külvide või koduloomade hävitamise või kasutamiskõlbmatuks muutmise, nendele juurdepääsu takistamise või ohtlikku jõudu sisaldavate ehitiste või seadmete ründamise eest –
karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

62) paragrahvis 96 asendatakse sõnad „kuue- kuni viieteistaastase või eluaegse vangistusega” sõnadega „kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega”;

63) paragrahvi 97 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõjategevuse piirkonnas või okupeeritud territooriumil tsiviilelaniku suhtes vägivallateo toimepanemise või sellega ähvardamise, tema ohtu asetamise või abita jätmise, tema ebainimliku kohtlemise, tema sundimise eest osalema inimuuringutes või andma siirdematerjali, tema suhtes seksuaalse enesemääramise vastase süüteo toimepanemise, vaenlasriigi relvajõududes teenima või sõjalistest operatsioonidest osa võtma sundimise, temalt vabaduse ebaseadusliku võtmise või tema üle seaduslikus korras toimuva kohtupidamise õiguse võtmise eest, samuti okupeeriva riigi elanike ümberasustamise eest okupeeritud territooriumile või okupeeritud territooriumi elanike ümberasustamise eest –
karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.

(2) Sõjategevuse piirkonnas või okupeeritud territooriumil tsiviilelaniku tapmise või tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo toimepanemise eest, kui sellega on:
1) põhjustatud kannatanu surm või
2) viidud kannatanu enesetapuni või selle katseni, –
karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

64) paragrahv 98 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 98. Kinnipeetud isiku õigusvastane kohtlemine

(1) Vaenupoole kinnipeetud isiku, sealhulgas sõjavangi ja interneeritud tsiviilelaniku halva kohtlemise või oma kohustuste täitmata jätmise eest isiku poolt, kes oli kohustatud nende eest hoolitsema, kui see põhjustas kinnipeetute olukorra halvenemise, kuid puudub käesoleva seadustiku §-s 99 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

65) seadustikku täiendatakse §-ga 981 järgmises sõnastuses:

§ 981. Tsiviilelaniku ja sõjavangi õiguste piiramine

(1) Tsiviilelaniku või sõjavangi õiguste ebaseadusliku piiramise eest tema rahvuse, kodakondsuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

66) paragrahv 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 99. Kinnipeetud isiku vastane rünne

(1) Vaenupoole kinnipeetud isiku, sealhulgas sõjavangi ja interneeritud tsiviilelaniku suhtes vägivallateo toimepanemise või sellega ähvardamise, tema ohtu asetamise või abita jätmise, tema sundimise eest osalema inimuuringutes või andma siirdematerjali, ebainimliku kohtlemise, tema suhtes seksuaalse enesemääramise vastase süüteo toimepanemise, tema relvajõududes teenima sundimise või tema üle seaduslikus korras toimuva kohtupidamise õiguse võtmise eest, samuti tema vabastamise või repatrieerimisega õigustamatu viivitamise eest –
karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui sellega on:
1) põhjustatud kannatanu surm või
2) viidud kannatanu enesetapuni või selle katseni, –
karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

67) seadustikku täiendatakse §-ga 1001 järgmises sõnastuses:

§ 1001. Võitleja reeturlik ründamine

(1) Vaenlase võitleja tapmise, talle raske tervisekahjustuse tekitamise või tema vangistamise eest viisil, mis on rahvusvahelise humanitaarõiguse normide kohaselt keelatud, –
karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

68) paragrahvi 101 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vaenlase haige, haavatud või muul põhjusel võitlusvõimetuks jäänud võitleja suhtes vägivallateo või sellega ähvardamise või tema suhtes seksuaalse enesemääramise vastase süüteo toimepanemise eest –
karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.

(2) Vaenlase haige, haavatud või muul põhjusel võitlusvõimetuks jäänud võitleja tapmise või tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo toimepanemise eest, kui sellega on:
1) põhjustatud kannatanu surm või
2) viidud kannatanu enesetapuni või selle katseni, –
karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

69) paragrahvi 102 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Nõuetekohaseid eraldusmärke kandva meditsiiniüksuse liikme või muu haigete või haavatute eest hoolitseva isiku, vaimuliku, sõjategevuse piirkonnas oma kohustusi täitva humanitaarorganisatsiooni või rahuvalvemissiooni esindaja, tsiviilkaitsetöötaja, parlamentääri või teda saatva isiku suhtes vägivallateo või seksuaalse enesemääramise vastase süüteo toimepanemise või sellega ähvardamise, tema ohtu asetamise või abita jätmise, ebainimliku kohtlemise, sundimise eest osalema inimuuringutes või andma siirdematerjali, vabaduse ebaseadusliku võtmise või tema üle seaduslikus korras toimuva kohtupidamise õiguse võtmise eest –
karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.

(2) Nõuetekohaseid eraldusmärke kandva meditsiiniüksuse liikme või muu haigete või haavatute eest hoolitseva isiku, vaimuliku, sõjategevuse piirkonnas oma kohustusi täitva humanitaarorganisatsiooni või rahuvalvemissiooni esindaja, tsiviilkaitsetöötaja, parlamentääri või teda saatva isiku tapmise või tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo toimepanemise eest, kui sellega on:
1) põhjustatud kannatanu surm või
2) viidud kannatanu enesetapuni või selle katseni, –
karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

70) seadustikku täiendatakse §-dega 1021–1023 järgmises sõnastuses:

§ 1021. Armuandmatu käitumise kuulutamine

(1) Kuulutamise või üleskutse eest mitte säästa sõjalise operatsiooni käigus vaenlase võitleja või kaitstud isiku elu –
karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

§ 1022. Inimkilbi kasutamine

(1) Konkreetsete sõjaliste objektide, piirkondade või relvajõudude kaitsmisega sõjalise ründe eest, kasutades ära tsiviilisiku või mõne muu kaitstud isiku kohalolu, –
karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui sellega on:
1) põhjustatud kannatanu surm või
2) viidud kannatanu enesetapuni või selle katseni, –
karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

§ 1023. Lapse kaasamine relvakonflikti

(1) Noorema kui kaheksateistaastase isiku riigi relvajõududesse või riigi relvajõududest eraldi seisvasse relvastatud rühmitusse võtmise või värbamise või sõjategevusse kaasamise eest –
karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

71) paragrahvi 106 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõjalisel otstarbel mittekasutatava objekti, rahuvalvemissiooni objekti või transpordivahendi, demilitariseeritud tsooni, hospitaaltsooni, meditsiiniasutuse või -üksuse, sõjavangide või interneerimislaagri, sõjalise kaitseta asula või ehitise, neutraalse kaubalaeva, õhusõiduki, hospitaallaeva või -õhusõiduki või muu transpordivahendi, kui seda kasutatakse mittevõitlejate veoks, ründamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

72) paragrahvi 107 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kultuurimälestise, kiriku või muu religioosse tähendusega ehitise või objekti, kunsti- või teadusteose, kultuuriväärtusega arhiivi, raamatukogu, muuseumi või teadusliku kollektsiooni, mida ei kasutata sõjalisel otstarbel, hävitamise, kahjustamise või ebaseadusliku omastamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui on tekitatud suur kahju, –
karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

73) paragrahv 108 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 108. Varavastane süütegu sõjategevuse piirkonnas ja okupeeritud territooriumil

(1) Sõjategevuse piirkonnas või okupeeritud territooriumil võõra asja ebaseadusliku hõivamise, asja rikkumise või hävitamise eest relvajõududesse kuuluva või sõjategevusest osavõtva isiku poolt, kui see ei olnud tingitud sõjalistest vajadustest ja kui puudub käesoleva seadustiku §-s 95, 106 või 107 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) suures ulatuses;
2) süstemaatiliselt;
3) sissetungimisega, –
karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

(3) Sama teo eest väheväärtusliku asja vastu, kui teo toimepanemisel ei kasutatud vägivalda ja puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kvalifitseerivad asjaolud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.”;

74) paragrahvi 111 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lennul oleva õhusõiduki juhtimise ebaseadusliku ülevõtmise või õhusõiduki meeskonna vaba juhtimisõiguse ebaseadusliku piiramise eest vägivalla või pettusega –
karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui sellega on:
1) põhjustatud inimese surm;
2) tekitatud suur kahju või
3) põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele, –
karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(4) Õhusõiduk loetakse lennul olevaks meeskonnaliikmete või reisijate pardale saabumise või kauba pealelaadimise algusest kuni hetkeni, millal meeskonnaliikmete või reisijate lahkumine õhusõiduki pardalt või kauba mahalaadimine on lõppenud.”;

75) paragrahvi 112 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lennuohutust kahjustava eseme või aine ebaseadusliku toimetamise eest õhusõidukisse või õhusõiduki külge paigaldamise eest õhusõiduki kahjustamise või pardal viibiva inimese elu või tervise kahjustamise eesmärgil, õhusõiduki tulistamise, samuti lennuõnnetuse või lennuintsidendi toimumise ohu põhjustamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui sellega on:
1) põhjustatud inimese surm;
2) tekitatud suur kahju või
3) põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele, –
karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

76) paragrahvi 114 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tapmise eest, kui see on toime pandud:
1) piinaval või julmal viisil;
2) üldohtlikul viisil;
3) kahe või enama inimese suhtes;
4) vähemalt teist korda;
5) seoses röövimisega või omakasu motiivil;
6) teise süüteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil;
7) lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega;
8) kättemaksuks ametialase tegevuse eest, –
karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

77) paragrahve 110, 117, 119, 135, 136, 140, 152, 153, 156, 161, 174, 183, 187, 188 ja 2171 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

78) paragrahvi 118 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud:
1) oht elule;
2) tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb töövõime püsiv kaotus vähemalt 40 protsenti täistöövõimest;
3) raske psüühikahäire;
4) raseduse katkemine;
5) nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus;
6) elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine või
7) surm, –
karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.”;

79) seadustiku 9. peatüki 2. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 1191 järgmises sõnastuses:

§ 1191. Kakluses osalemine

(1) Kakluses osalemise, samuti kahe või enama isiku poolt toimepandud kallaletungis osalemise eest, kui sellega on kaasnenud raske tervisekahjustus või inimese surm, –
karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

(2) Kaklusest osavõtt ei ole süüline, kui toimepanija kaasati sellesse tema tahte vastaselt.”;

80) paragrahvi 121 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:
1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat;
2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või
3) see on toime pandud korduvalt, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

81) paragrahv 122 tunnistatakse kehtetuks;

82) paragrahvi 125 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 125. Raseduse tahtevastane katkestamine”;

83) paragrahvi 133 lõike 2 punktis 7, § 1381 lõike 2 punktis 7 ja § 141 lõikes 2 punktis 2 asendatakse sõnad „kahe või enama isiku” sõnaga „grupi”;

84) paragrahvi 134 lõige 3, § 333 lõige 3, § 334 lõige 3, § 335 lõige 3, 394 lõige 3 ja § 414 lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

85) paragrahvi 134 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

86) paragrahvi 154 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevuse eest, millega teadvalt ja ilma seadusliku aluseta takistatakse usulise veendumuse olemasolu või selle puudumise tunnistamist või kuulutamist või usutalituse või usulise kohustuse täitmist, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

87) paragrahv 155 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 155. Ühinemisvabaduse rikkumine

(1) Usulise või poliitilise ühenduse või ametiühingu asutamise või sellisesse ühendusse astuma või selle liikmeks olema sundimise või liikmeks astumise takistamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

88) paragrahv 157 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 157. Isikuandmete ebaseaduslik avaldamine

(1) Kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud isikuandmete ebaseadusliku avaldamise eest isiku poolt, kellel oli seadusest tulenev kohustus andmeid mitte avaldada, ja kui puudub käesoleva seadustiku §-s 1571 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

89) paragrahvi 1571 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Delikaatsete isikuandmete ebaseadusliku avaldamise või neile ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud omakasu eesmärgil või kui sellega on tekitatud teisele isikule kahju, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

90) paragrahv 159 tunnistatakse kehtetuks;

91) paragrahv 162 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 162. Valimisvabaduse rikkumine

(1) Inimese takistamise eest valida või olla valitud valimisel või hääletada rahvahääletusel, samuti vara või muu soodustuse lubamise või andmise eest eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks, samuti samal eesmärgil inimese mõjutamise eest, kasutades ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust süüteo toimepanijast, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

92) paragrahvi 163 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valimis- või hääletamisdokumendi rikkumise, hävitamise, kõrvaldamise, võltsimise või häälte ebaõige lugemise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

93) paragrahv 164 tunnistatakse kehtetuks;

94) paragrahvi 165 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.”;

95) paragrahvi 166 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valimisel või rahvahääletusel teise inimese tehtud valikuga ebaseadusliku tutvumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2400 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.”;

96) paragrahvi 167 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3600 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.”;

97) paragrahvi 168 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ebaseadusliku agitatsiooni või ebaseadusliku poliitilise välireklaami tellimise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

98) paragrahvis 169 asendatakse sõna „kuritahtliku” sõnaga „teadva”;

99) paragrahvi 170 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Täisealiseks saanud lapse teadva kõrvalehoidmise eest oma abi vajavale töövõimetule vanemale kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.”;

100) paragrahv 171 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 171. Hooldusõiguse ja eestkoste teostamise nõuete rikkumine

(1) Hooldusõiguse või eestkoste teostamise nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oht hooldatava või eestkostetava elule või tervisele või oluline varaline kahju, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

101) paragrahv 180 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 180. Alaealisele julmuse eksponeerimine

(1) Nooremale kui neljateistaastasele isikule julmust propageeriva teose või selle reproduktsiooni üleandmise, näitamise või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemise või sellise isiku nähes looma põhjuseta tapmise või piinamise või talle muul viisil julmuse teadva eksponeerimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

102) paragrahvi 1821 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Täisealise isiku poolt nooremale kui kaheksateistaastasele isikule alkoholi müümise või ostmise eest süstemaatiliselt –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

103) paragrahvi 183 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise, selle ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil, samuti selle väikeses koguses üle riigipiiri toimetamise eest süstemaatiliselt –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

104) paragrahvi 184 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest –
karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega.”;

105) paragrahvi 184 lõiked 21 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil, –
karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 21 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

106) paragrahvi 184 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

107) paragrahvi 194 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 194. Ravimi ebaseaduslik käitlemine

(1) Ravimi ebaseadusliku toimetamise eest üle riigipiiri edasiandmise eesmärgil, võltsitud ravimi tootmise, valmistamise, turustamise, hankimise, vahendamise või edasiandmise eesmärgil valdamise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-des 183–185 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

108) paragrahvi 195 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ravimi väljakirjutamise eest kasutamiseks dopinguna spordis, samuti ravimi dopinguna kasutamisele kallutamise eest või ravimi dopinguna manustamiseks üleandmise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:
1) see on toime pandud korduvalt;
2) see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

109) paragrahvi 199 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise;”;

110) paragrahvi 199 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

111) paragrahvi 199 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

112) paragrahvi 200 lõike 2 punktist 7 ja § 214 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „või kuritegeliku ühenduse”;

113) paragrahvi 200 lõike 2 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

114) paragrahvi 200 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

115) paragrahvi 201 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise;
2) suures ulatuses;
3) ametiisiku poolt või
4) grupi poolt, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.”;

116) paragrahvi 201 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

117) paragrahvi 201 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohus kohaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.”;

118) paragrahvi 202 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) grupi poolt;
2) isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise;
3) suures ulatuses, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

119) paragrahvi 204 pealkirjas ja esimeses lõikes lisatakse pärast tekstiosa „kultuurimälestise,” tekstiosa „arhivaali,”;

120) paragrahv 205 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 205. Kultuurimälestise, arhivaali, museaali ja muuseumikogu rikkumine ning hävitamine ettevaatamatusest

(1) Kultuurimälestise, arhivaali, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamise eest ettevaatamatusest üldohtlikul viisil või kui sellega on tekitatud suur kahju –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

121) paragrahvi 206 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmise, kustutamise, rikkumise või sulustamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:
1) see on toime pandud paljudes arvutisüsteemides olevate andmete vastu ja selle toimepanemisel kasutati käesoleva seadustiku §-s 2161 nimetatud seadet või arvutiprogrammi;
2) see on toime pandud grupi poolt;
3) see on toime pandud elutähtsa valdkonna arvutisüsteemis olevate andmete vastu või
11.08.2014 17:26:09
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "andmete" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 11.08.2014 taotlust nr 4-14/14-3/15.
4) sellega on tekitatud oluline kahju, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.”;

122) paragrahvi 207 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui:
1) see on toime pandud paljude arvutisüsteemide vastu ja kui selle toimepanemisel kasutati käesoleva seadustiku §-s 2161 nimetatud seadet või arvutiprogrammi;
2) see on toime pandud grupi poolt;
3) sellega häiritakse või takistatakse elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi toimimist või avalike teenuste osutamist või
4) kui sellega on tekitatud oluline kahju, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.”;

123) paragrahv 208 tunnistatakse kehtetuks;

124) paragrahvi 209 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise;
2) ametiisiku poolt;
3) suures ulatuses;
4) grupi poolt või
5) avalikkuse poole pöördudes, –
karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.”;

125) paragrahvi 209 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohus kohaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.”;

126) paragrahvi 210 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.”;

127) paragrahvi 211 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeeringu saamise eest üldsusele või kindlaksmääratud isikute ringile suunatud teabes olulistes asjaoludes valeandmete esitamise või oluliste asjaolude esitamata jätmise teel –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.”;

128) paragrahvi 213 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise;
2) ametiisiku poolt;
3) suures ulatuses või
4) grupi poolt, –
karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

129) paragrahvi 214 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise;”;

130) paragrahvi 215 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui see on toime pandud vägivallaga, –
karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.”;

131) paragrahvi 215 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

132) paragrahvi 2161 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Seadme või arvutiprogrammi, mis on loodud või kohandatud eelkõige käesoleva seadustiku §-s 206, 207, 213 või 217 sätestatud kuritegude toimepanemiseks, või kaitsevahendi, mille abil on võimalik hankida juurdepääs arvutisüsteemile, hankimise, valmistamise, valdamise, levitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest, et panna ise või võimaldada kolmandal isikul panna toime käesoleva seadustiku §-s 206, 207, 213 või 217 sätestatud kuritegu, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.”;

133) paragrahv 217 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 217. Arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine

(1) Arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest:
1) kui sellega on tekitatud oluline kahju või
2) kui juurdepääs on hangitud riigisaladust, salastatud välisteavet või ainult ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavale arvutisüsteemile või
3) kui juurdepääs on hangitud elutähtsa valdkonna arvutisüsteemile, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

134) paragrahvi 218 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.”;

135) paragrahvi 222 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 222. Piraatkaubandus

(1) Teadvalt autoriõigust või autoriõigusega kaasnevat õigust rikkuva kauba valmistamise, müügi, rentimise, hoidmise, edasitoimetamise või muul viisil kauplemise eest kutse- või majandustegevuses, kui rikkumisega saadud kasu või tekitatud kahju ületab kahtekümmend miinimumpäevamäära, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.”;

136) paragrahvi 2221 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 2221. Autoriõiguse rikkumine arvutisüsteemis

(1) Autori või autoriõigusega kaasneva õiguse omaja varalise õiguse teadva rikkumise eest arvutisüsteemi vahendusel kutse- või majandustegevuses, kui rikkumisega saadud kasu või tekitatud kahju ületab kahtekümmend miinimumpäevamäära ning puudub käesoleva seadustiku §-s 222 sätestatud koosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”;

137) paragrahvi 223 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseadusliku avaliku esitamise, üldsusele näitamise, edastamise, taasedastamise või kättesaadavaks tegemise eest kutse- või majandustegevuses, kui rikkumisega saadud kasu või tekitatud kahju ületab kahtekümmend miinimumpäevamäära, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

138) paragrahv 224 tunnistatakse kehtetuks;

139) seadustikku täiendatakse §-ga 2241 järgmises sõnastuses:

§ 2241. Autoriõiguse rikkumine

(1) Autori või autoriõigusega kaasneva õiguse omaja varalise õiguse rikkumise eest varalise kasu saamise eesmärgil –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

(3) Kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.”;

140) paragrahv 225 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 225. Tehnilise kaitsemeetme ja teabe kõrvaldamine

(1) Autoriõiguse või autoriõigusega kaasneva õiguse rikkumist takistava tehnilise kaitsemeetme või õiguse teostamist käsitleva elektroonilise teabe ebaseadusliku muutmise või kõrvaldamise või ainuüksi või põhiliselt kaitsemeetme kõrvaldamiseks kasutatava vahendi või seadme valmistamise, importimise, teenusena kättesaadavaks tegemise või levitamise eest, kui tegu on toime pandud väljaspool isikliku kasutamise ala kasu saamise eesmärgil, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

(3) Kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.”;

141) paragrahv 226 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 226. Tööstusomandi õiguse rikkumine

(1) Patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia omaniku ainuõiguse, samuti kaitsealuse sordi aretajale või omanikule kuuluvate varaliste õiguste või kaitstud geograafilisest tähisest tulenevate õiguste rikkumise eest varalise kasu saamise eesmärgil –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

(3) Kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.”;

142) paragrahvi 227 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 227. Võltskaubandus

(1) Registreeringu alusel õiguskaitse saanud kaubamärgiga identse või sellest olemuslikult eristamatu tähisega varustatud kauba, selle pakendi või etiketi valmistamise, müügi, rentimise, hoidmise, edasitoimetamise või muul viisil kauplemise, sealhulgas sellise tähise all teenuse pakkumise eest kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkudes, kui rikkumisega saadud kasu või tekitatud kahju ületab kahtekümmend miinimumpäevamäära, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.”;

143) paragrahvid 228–230 tunnistatakse kehtetuks;

144) paragrahve 231, 306 ja 307 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

145) paragrahvi 235 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldse tegevuse eesmärgil loodud kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse ja isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumise, samuti sellise ühenduse loomise, juhtimise või sellesse liikmete värbamise eest –
karistatakse viie- kuni viieteistaastase või eluaegse vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

146) paragrahv 2353 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 2353. Ametiisiku riigivastane mõjutamine

(1) Ametiisiku süstemaatilise mõjutamise eest teenistuskohustuste täitmata jätmisele eesmärgiga kahjustada Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust või territoriaalset terviklikkust –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

147) paragrahvi 237 lõikes 2 ja § 2371 lõikes 2 asendatakse sõna „sundlõpetamisega” sõnadega „rahalise karistusega”;

148) paragrahvi 239 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

149) paragrahv 240 tunnistatakse kehtetuks;

150) paragrahvi 242 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) sellega on tekitatud oht isiku elule või tervisele või”;

151) paragrahvi 244 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vägivallateo eest Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri, Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri, riigikontrolöri või Kaitseväe juhataja, samuti nimetatud isiku perekonnaliikme vastu –
karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku tapmise, pantvangi võtmise või temale raske tervisekahjustuse tekitamise eest –
karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

152) paragrahvi 246 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vägivallateo eest riikidevahelise organisatsiooni või üldtunnustatud valitsusvälise rahvusvahelise organisatsiooni esindaja või välisriigi kõrge riigitegelase, samuti nimetatud isiku perekonnaliikme vastu –
karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku tapmise, pantvangi võtmise või temale raske tervisekahjustuse tekitamise eest –
karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

153) paragrahv 248 tunnistatakse kehtetuks;

154) paragrahve 251 ja 405 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

155) paragrahvid 252 ja 253 tunnistatakse kehtetuks;

156) paragrahvi 255 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning”;

157) paragrahv 257 tunnistatakse kehtetuks;

158) paragrahvi 258 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest, kui see on toime pandud:
1) politseiametniku peatumismärguande või käsu eiramisega;
2) grupi poolt või
3) transpordivahendiga selleks mitteettenähtud kohas, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”;

159) paragrahvi 259 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välismaalase ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

160) paragrahv 260 tunnistatakse kehtetuks;

161) paragrahvi 2601 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) see on toime pandud süstemaatiliselt;”;

162) paragrahv 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 261. Koormise täitmata jätmine

(1) Isikule pandud koormise täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest sõjaseisukorra ajal –
karistatakse rahalise karistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud väärteo katse on karistatav.”;

163) paragrahvi 262 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.”;

164) paragrahvi 263 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud:
1) vägivallaga või
2) relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

165) paragrahvi 264 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

166) paragrahv 266 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 266. Omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine

(1) Valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui:
1) see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega;
2) see on pandud toime vägivallaga;
3) on tungitud diplomaatilise puutumatusega maa-alale, hoonesse, ruumi või
4) see on pandud toime maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

167) paragrahv 267 tunnistatakse kehtetuks;

168) paragrahvi 271 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

169) paragrahvi 271 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „või 2”;

170) paragrahvid 272 ja 273 tunnistatakse kehtetuks;

171) paragrahvid 274 ja 275 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 274. Vägivald võimuesindaja vastu

(1) Vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega –
karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest:
1) eesmärgiga sundida võimuesindajat ebaseaduslikule teole;
2) grupi poolt;
3) kui see on toime pandud korduvalt;
4) kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, –
karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

§ 275. Võimuesindaja solvamine

(1) Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

172) seadustikku täiendatakse §-ga 2751 järgmises sõnastuses:

§ 2751. Võimuesindaja laimamine

(1) Võimuesindaja laimamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

173) paragrahv 276 tunnistatakse kehtetuks;

174) paragrahvi 277 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

175) paragrahvi 278 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

176) paragrahvi 279 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riikliku järelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.”;

177) paragrahvi 280 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud eesmärgiga saada ametlik dokument, omandada õigus või vabaneda kohustusest ja kui puudub käesoleva seadustiku §-des 209–213 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

178) paragrahvi 281 lõike 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Äriregistri pidajale, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale, laevakinnistusraamatu pidajale, kommertspandiregistri pidajale, Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale, abieluvararegistrile, kinnistusraamatu pidajale, notarile või kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.”;

179) paragrahvist 282 jäetakse välja sõnad „või arestiga”;

180) paragrahvid 283–287 ja § 288 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

181) seadustikku täiendatakse §-ga 2901 järgmises sõnastuses:

§ 2901. Piinamine

(1) Ametiisiku poolt ilma seadusliku aluseta teadvalt suure või järjepideva kehalise või hingelise valu põhjustamise eest isikule temalt või kolmandalt isikult ütluse saamise, karistamise, hirmutamise, sunni või diskrimineerimise eesmärgil, samuti ametiisiku poolt sellisele teole kihutamise või sellise teoga nõustumise eest –
karistatakse ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) kahe või enama isiku suhtes või
2) noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes või
3) grupi poolt, –
karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

182) paragrahvi 291 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ametiisiku poolt relva, erivahendi või vägivalla ebaseadusliku kasutamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega.”;

183) paragrahvid 292 ja 293 tunnistatakse kehtetuks;

184) paragrahvi 294 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) vähemalt teist korda;
2) altkäemaksu küsimisega;
3) grupi poolt või
4) suures ulatuses, –
karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(4) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.”;

185) paragrahv 295 tunnistatakse kehtetuks;

186) paragrahvi 296 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Altkäemaksu vahendamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

187) paragrahv 297 tunnistatakse kehtetuks;

188) paragrahvi 298 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Altkäemaksu lubamise või andmise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) vähemalt teist korda;
2) grupi poolt või
3) suures ulatuses, –
karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

189) paragrahvi 2981 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse küsimise, lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest vastutasuna tema tegeliku või tema poolt väidetava mõjuvõimu kasutamise eest ametiisiku üle selleks, et soodustuse andja või kolmas isik saaks ametiisikult avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise, samuti sellel eesmärgil soodustuse lubamise või andmise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

190) paragrahvi 299 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

191) paragrahvi 300 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, samuti seaduse kohaselt nõutavat riigihanke menetlust korraldamata hankelepingu sõlmimise eest eelise andmise eesmärgil –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui riigihanke maksumus või sõlmitud hankelepingu maksumus on eriti suur, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

192) paragrahvi 3001 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud eriti suures ulatuses, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

193) paragrahv 3002 tunnistatakse kehtetuks;

194) paragrahvid 302 ja 303 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 302. Õigusemõistmise mõjutamine raske tervisekahjustuse tekitamisega

(1) Raske tervisekahjustuse tekitamise eest eesmärgiga sundida kohtunikku, rahvakohtunikku, uurijat, prokuröri, menetlusosalise esindajat, pankrotihaldurit, eksperti, tõlki või muud õigusemõistmisel osalevat isikut tegutsema õigusemõistmise huvidele mittevastavalt või kättemaksuks tema poolt oma kohustuste täitmise eest –
karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

§ 303. Õigusemõistmise mõjutamine

(1) Vägivallateo toimepanemisega või muul viisil õigusemõistmisel osaleva isiku mõjutamise eest eesmärgiga sundida teda tegutsema õigusemõistmise huvidele mittevastavalt või kättemaksuks tema poolt oma kohustuste täitmise eest –
karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

195) paragrahv 304 tunnistatakse kehtetuks;

196) paragrahv 305 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 305. Kohtu solvamine

(1) Kohtu, kohtuniku või rahvakohtuniku solvamise eest seoses tema osalemisega õigusemõistmisel –
karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

197) seadustikku täiendatakse §-ga 3051 järgmises sõnastuses:

§ 3051. Kohtu laimamine

(1) Kohtu, kohtuniku või rahvakohtuniku laimamise eest seoses tema osalemisega õigusemõistmisel –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

198) paragrahv 309 tunnistatakse kehtetuks;

199) paragrahvi 310 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Prokuröri poolt teadvalt süütule isikule süüdistusakti koostamise, temaga kokkuleppemenetluses kokkuleppe sõlmimise või teadvalt ebaseadusliku psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määruse koostamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

200) paragrahv 3113 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 3113. Süüteomenetluse teadvalt ebaseaduslik lõpetamine ja süüdistusest loobumine

Kohtuvälise menetleja ametniku või töötaja poolt väärteomenetluse teadvalt ebaseadusliku lõpetamise eest, samuti prokuröri või uurimisasutuse ametniku poolt kriminaalmenetluse teadvalt ebaseadusliku lõpetamise, prokuröri poolt uurimisasutusele teadvalt ebaseaduslikult kriminaalmenetluse lõpetamise loa andmise või süüdistusest loobumise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

201) paragrahvi 312 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Uurija või prokuröri poolt vägivallaga ütluste andmisele sundimise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 2901 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega.”;

202) paragrahv 313 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 313. Menetlust tagava toimingu ebaseaduslik kohaldamine

Teadvalt seadusliku aluseta vahi alla võtmise või selle taotlemise, vahi all pidamise, kinnipidamise või sundtoomise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

203) paragrahv 3162 tunnistatakse kehtetuks;

204) paragrahvi 317 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetlusosalise, tunnistaja, eksperdi või tõlgi kohtueelsele või kohtumenetlusele ilmumise teadvalt takistamise eest, samuti samal eesmärgil nimetatud isiku teadvalt mõjutamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

205) paragrahv 323 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 323. Vägivald õigusemõistmises osaleja vastu

(1) Vägivalla kasutamise eest kahtlustatava, süüdistatava, õigeksmõistetu, süüdimõistetu, tunnistaja või kannatanu vastu eesmärgiga takistada tal täita oma kohustust, teostada oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

206) paragrahv 3231 tunnistatakse kehtetuks;

207) paragrahv 324 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 324. Kinnipeetud isiku ebaseaduslik kohtlemine

Kinnipidamiskoha ametniku poolt kinnipeetava, arestialuse, vahistatud või kainenema toimetatud isiku inimväärikuse teadvalt alandamise, diskrimineerimise või tema õiguste teadvalt ebaseadusliku piiramise eest ametiseisundit ära kasutades, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 2901 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”;

208) paragrahvi 325 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

209) paragrahvi 328 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kinnipeetava, arestialuse või vahistatu põgenemise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

210) paragrahvi 329 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Täitmisele pööratud vangistusest või kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest, samuti kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud käesoleva seadustiku §-des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”;

211) paragrahv 330 tunnistatakse kehtetuks;

212) paragrahvi 3311 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustatakse isikut välja andma laps või asi või tegema asendamatut toimingut või hoiduma toimingu tegemisest, täitmata jätmise eest, kui isikut on selle eest täitemenetluses trahvitud või kui tema suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha või aresti, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

213) paragrahvi 3313 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „müügi eest” sõnadega „olulises ulatuses”;

214) paragrahvist 332 jäetakse välja tekstiosa „, postimaksevahendite”;

215) paragrahvi 333 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

216) paragrahvi 3331 lõikes 2 asendatakse sõnad „karistusega või sundlõpetamisega” sõnaga „karistusega”;

217) paragrahvi 334 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

218) paragrahvi 3341 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutuse või krediidiasutuste seaduses sätestatud finantseerimisasutuse töötaja või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses nimetatud makseteenuse pakkuja või valuutavahetusteenuse pakkuja poolt Politsei- ja Piirivalveametile võltsitud raha üle andmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

219) paragrahvi 3342 lõikes 3 asendatakse sõna „Politseiasutus” sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet”;

220) paragrahvi 335 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

221) paragrahvid 336–339 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 336. Võltsitud maksumärgi kasutamine ja käibelelaskmine

(1) Võltsitud maksumärgi kasutamise, edasiandmise või muul viisil käibelelaskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud olulises ulatuses, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5000 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 337. Postimaksevahendi ja selle jäljendi võltsimine

(1) Postmargi, ka käibelt kõrvaldatud või kasutuses mitteoleva postmargi, rahvusvahelise vastuskupongi, frankeerimismasina jäljendi või trükitud postimaksejäljendi võltsimise eest kasutamise eesmärgil –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 338. Võltsitud postimaksevahendi ja selle jäljendi käibelelaskmine

(1) Võltsitud postmargi, ka käibelt kõrvaldatud või kasutuses mitteoleva võltsitud postmargi, võltsitud rahvusvahelise vastuskupongi, võltsitud frankeerimismasina jäljendi või võltsitud trükitud postimaksejäljendi kasutamise, vahetamise, edasiandmise või muul viisil käibelelaskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 339. Proovijärelevalve märgise võltsimine ja võltsituna kasutamine

(1) Riikliku proovijärelevalve märgise võltsimise või kasutamise eest märgisele mittevastaval materjalil nende toodete käibelelaskmise eesmärgil –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud olulises ulatuses, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 3 sätestatud väärteo katse on karistatav.”;

222) paragrahvi 340 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 340. Raha, pangakaardi ja muu maksevahendi, väärtpaberi, maksumärgi ning proovijärelevalve märgise võltsimise ettevalmistamine

(1) Raha, pangakaardi või muu maksevahendi, väärtpaberi, maksumärgi või proovijärelevalve märgise võltsimiseks vajaliku seadeldise või muu vahendi, samuti hologrammi või muu võltsimisvastase rahaelemendi soetamise, valmistamise, kohandamise, hoidmise või edasiandmise eest –
karistatakse rahalise karistusega.”;

223) paragrahvi 342 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõidupileti või sõidukaardi võltsimise, teadvalt võltsitud sõidupileti või sõidukaardi kasutamise või müümise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

224) paragrahvi 345 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

225) paragrahvi 347 lõikes 1 asendatakse sõna „viieaastase” sõnaga „kolmeaastase”;

226) paragrahvi 349 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest –
karistatakse rahalise karistusega.”;

227) paragrahv 363 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 363. Keskkonnakaitseloata tegutsemine

(1) Keskkonnakaitseloata tegutsemise eest, kui see luba oli nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht keskkonnale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud oluline kahju keskkonnale, –
karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

228) paragrahvi 364 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud suur kahju vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.”;

229) paragrahvi 365 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud suur kahju vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

230) paragrahvi 3651 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 3651. Laevalt saasteainete merre heitmise keelu rikkumine

(1) Laevalt süstemaatiliselt saasteainete keelatud merreheitmise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 364 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”;

231) paragrahvi 3652 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 3652. Laevalt saasteainete merre heitmise keelu rikkumine ettevaatamatusest

(1) Laevalt süstemaatiliselt saasteainete keelatud merreheitmise eest ettevaatamatusest, kui puudub käesoleva seadustikus §-s 365 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

232) paragrahvi 367 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 368 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „jäätmete käitlemise” sõnaga „jäätmehoolduse”;

233) paragrahvi 3681 lõikes 1, § 3682 lõikes 1 ja § 3683 lõikes 1 asendatakse sõna „üheaastase” sõnaga „kaheaastase”;

234) seadustikku täiendatakse §-dega 3684–3686 järgmises sõnastuses:

§ 3684. Riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine ettevaatamatusest

(1) Riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

§ 3685. Käitise ebaseaduslik käitamine ettevaatamatusest

(1) Käitise ebaseadusliku käitamise eest ettevaatamatusest, millega on põhjustatud väljaspool käitist oht inimeste elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

§ 3686. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine ja toote käitlemine ettevaatamatusest

(1) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine või toote ebaseadusliku tootmise, sisse- või väljaveo või turustamise eest ettevaatamatusest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

235) paragrahv 371 tunnistatakse kehtetuks;

236) paragrahvi 372 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

237) paragrahvi 373 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtulahendis ettenähtud ärikeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 329 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”;

238) paragrahv 374 tunnistatakse kehtetuks;

239) paragrahvi 375 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 375. Alkoholi ebaseaduslik käitlemine

(1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses valmistamise, villimise, töötlemise, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise, selle ladustamise, hoidmise või edasitoimetamise eest suures koguses –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.”;

240) paragrahve 375–3762 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.”;

241) paragrahvi 376 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega kauplemise, nende hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest suures koguses –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.”;

242) paragrahvi 3761 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust”;

243) paragrahvi 3762 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 3762. Vedelkütuse ebaseaduslik käitlemine

(1) Suures koguses vedelkütuse ebaseadusliku tootmise, ärilisel eesmärgil hoidmise, ladustamise või sellega kauplemise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.”;

244) paragrahv 380 tunnistatakse kehtetuks;

245) paragrahv 381 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 381. Äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine

Äriühingu asutaja, juhatuse või seda asendava organi või nõukogu liikme või likvideerija poolt äriühingu asutajatele, osanikele, aktsionäridele, liikmetele, audiitorile või erikontrolli läbiviijale äriühingu varalise seisundi või muude kontrollitavate asjaolude kohta teadvalt ebaõigete oluliste andmete esitamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”;

246) paragrahvi 384 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

247) seadustikku täiendatakse §-ga 3841 järgmises sõnastuses:

§ 3841. Võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine

(1) Juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest, kui võlgniku suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes sellega suurele kahjule vastava summa võrra või enam, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.”;

248) paragrahvi 385 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

249) paragrahv 3851 tunnistatakse kehtetuks;

250) paragrahv 3891 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 3891. Maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine

(1) Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet eriti suurele kahjule vastava summa võrra, –
karistatakse ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(4) Kohus kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.”;

251) paragrahv 3892 tunnistatakse kehtetuks;

252) paragrahv 392 tunnistatakse kehtetuks;

253) paragrahvi 393 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 393. Ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega kaubaga ja aktsiisikaubaga

(1) Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse tollisoodustusega toimetatud kaubaga, tollijärelevalve all oleva või aktsiisikaubaga ebaseadusliku toimingu või tehingu tegemise eest, kui teo objekt oli kaup suures koguses, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

254) paragrahvi 394 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest:
1) grupi poolt;
2) vähemalt teist korda või
3) suures ulatuses –
karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.”;

255) paragrahvi 394 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

256) paragrahvid 395–397 tunnistatakse kehtetuks;

257) paragrahvi 398 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Siseteabe väärkasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest:
1) kui sellega on saadud olulises ulatuses varalist kasu, välditud olulise kahju tekkimist või finantsinstrumendi väärtuse olulist langust;
2) kui see on toime pandud või on siseteabele juurdepääs saadud, kasutades ära ametiseisundit emitendis, väärtpaberituru kutselises osalises või selle konsolideerimisgrupis, samuti investeerimissoovituse koostajana või levitajana või
3) grupi poolt, kui sellega on kahjustatud oluliselt väärtpaberituru usaldusväärsust, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(5) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.”;

258) paragrahvi 3981 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Turumanipulatsiooni eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) emitendi või selle konsolideerimisgrupi juhi või tema lähedase või töötaja, väärtpaberituru kutselise osalise või selle konsolideerimisgrupi töötaja, investeerimissoovituse koostaja või levitaja poolt, kui see tõi kaasa olulise kasu, või
2) grupi poolt, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(5) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.”;

259) paragrahvid 399, 401 ja 402 tunnistatakse kehtetuks;

260) seadustiku 21. peatükki täiendatakse 9. jaoga järgmises sõnastuses:

9. jagu
Erasektori korruptsioonisüüteod

§ 4023. Altkäemaksu võtmine erasektoris

(1) Eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku, samuti vahekohtuniku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse küsimise, selle lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

§ 4024. Altkäemaksu andmine erasektoris

(1) Altkäemaksu lubamise või andmise eest erasektoris –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

261) paragrahvi 406 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemi, liikluskorralduse või muu elutähtsa süsteemi ehitise või seadme teadva rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;

262) paragrahvi 411 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kiirgustegevuse eest ilma vastava loata, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele, –
karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega.”;

263) paragrahvi 412 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kiirgusallika valmistamise, valdamise, kasutamise, veo või käitlemise muude nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.”;

264) seadustiku 22. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 4121 järgmises sõnastuses:

§ 4121. Kiirgusallika käitlemise nõuete rikkumine ettevaatamatusest

(1) Kiirgusallika valmistamise, valdamise, kasutamise, veo või käitlemise muude nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

265) paragrahvi 414 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

266) paragrahvi 418 lõikes 1 ja § 4181 lõikes 1 asendatakse sõna „padrunite” sõnaga „laskemoona”;

267) paragrahvi 418 lõige 3 ja § 4181 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

268) seadustiku 22. peatükki täiendatakse 6. jaoga järgmises sõnastuses:

6. jagu
Strateegilise kaubaga seotud süüteod

§ 4211. Strateegilise kauba ebaseaduslik vedu ja strateegilise kaubaga seotud teenuse ebaseaduslik osutamine

(1) Strateegilise kauba veo või strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise eest ilma nõutava kehtiva eriloata, selle kasutamise õiguse, sertifitseeringu või registreeringuta ning strateegilise kauba edasiandmise eest eriloas märkimata isikule või märkimata lõppkasutuseks –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest:
1) grupi poolt või
2) kui see on toime pandud vähemalt teist korda, –
karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule.

(5) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.

§ 4212. Keelatud strateegilise kauba vedu ja keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamine

(1) Keelatud strateegilise kauba veo või keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise eest –
karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest:
1) grupi poolt või
2) kui see on toime pandud vähemalt teist korda, –
karistatakse viie- kuni kahekümneaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.

(4) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule.

(5) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.”;

269) seadustikku täiendatakse §-ga 4231 järgmises sõnastuses:

4231. Sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”;

270) paragrahv 4241 tunnistatakse kehtetuks;

271) paragrahvi 425 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudtee-, vee-, õhu- või teeliikluse korraldamise eest vastutava isiku poolt liiklusohutusnõuete või sõiduki käitusnõuete eiramise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest:
1) põhjustatud inimese surm;
2) tekitatud inimesele tervisekahjustus või
3) tekitatud suur kahju, –
karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

272) paragrahvi 426 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mootorsõidukile alarmsõidukil olevaga sarnase värviskeemi ebaseadusliku pealekandmise või erisignaalseadme ebaseadusliku paigutamise eest või selliselt tähistatud mootorsõiduki kasutamise või juhtimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

273) paragrahvi 427 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Loata Eesti Vabariigi õhuruumi sisselendamise või sellest väljalendamise eest, loas tähendatud marsruudist, õhuväravast või lennukõrgusest mittekinnipidamise, samuti rahvusvahelise õhusõidu nõuete muu rikkumise eest, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.”;

274) paragrahv 428 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 428. Lennuohutust kahjustava aine vedu õhusõidukis

Kergesti süttiva või sööbiva aine ebaseadusliku veo eest õhusõidukis –
karistatakse rahalise karistusega.”;

275) paragrahv 430 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Karistusseadustiku rakendamise seaduse muutmine

Karistusseadustiku rakendamise seaduse §-d 8–82 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Kriminaalhooldusseaduse muutmine

Kriminaalhooldusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu.”;

2) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste kergendamiseks või tühistamiseks, elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks või lühendamiseks või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastamiseks või selle tähtaja lühendamiseks esitatavas erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab põhjendatud ettepaneku.”;

3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, rikub elektroonilisele valvele allumise kohustust, teavitab kriminaalhooldusametnik viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri selle kohustuse rikkumisest. Erakorraline ettekanne rikkumise kohta esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile tema nõudmisel.”.

§ 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui kinnise kohtuistungi menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib kohus trahvida kohtumenetluse poolt ja istungisaalis viibijat kohtumääruse alusel. Süüdistatavat ei trahvita.”;

2) paragrahv 911 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 911. Valdaja tahte vastane sisenemine

Kui menetlustoimingu tegemiseks on vaja valdaja tahte vastaselt siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 91 sätestatud korrast, välja arvatud juhul, kui see on vajalik:
1) laiba või sündmuskoha vaatluseks vahetult laiba leidmise või kuriteo toimepanemise järel või
2) isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist.”;

3) paragrahvi 1262 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel võib teha jälitustoimingu, kui tegemist on karistusseadustiku §-des 89–931, 95–97, 99, 1001, 101–104, 106–108, 110–114, 116, 118 ja 120, § 121 lõikes 2, §-des 133–137, 1381 ja 141–146, § 151 lõigetes 2 ja 4, §-s 157, § 161 lõikes 2, §-des 162, 163, 172–179, 183–185, 187–190, 199 ja 200, § 201 lõigetes 2 ja 3, § 202 lõigetes 2 ja 3, §-des 204, 206–214, 2161–217, 2172, 222, 227, 231–238, 241, 243, 244, 246, 250, 251, 255, 256, 259 ja 263, § 266 lõigetes 2 ja 4, §-des 2901, 291, 2911, 294, 296, 298–299, 300, 3001, 302, 303, 310–313 ja 315–3161, § 321 lõikes 2, §-des 326–328, 331, 3313, 333–334, 335, 336 ja 347, § 356 lõigetes 1 ja 3, § 357 lõigetes 1 ja 3, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 364 lõigetes 2–3, §-des 375–3762, 384, 3891, 391, 393 ja 394, § 398 lõigetes 2 ja 4, § 3981 lõigetes 2 ja 4, §-des 400, 4023, 4024, 403–407, 414–416, 418, 4181, 4211, 4212, 434, 435 ja 437–439, § 440 lõikes 3 ning §-des 446 ja 449 nimetatud kuriteoga.”;

4) paragrahvi 1263 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 244, 246, 248, 255 ja 256” tekstiosaga „§-des 244 ja 246, § 266 lõike 2 punktis 3 ning §-des 255 ja 256”;

5) paragrahvi 1371 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Elektroonilisele valvele määratud tähtaja või karistusseadustiku §-s 751 sätestatud tähtaja saabumisel otsustab eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus edasise tõkendi kohaldamise.”;

6) paragrahvi 1411 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohus võib koos ajutise lähenemiskeeluga kohaldada karistusseadustiku §-s 751 sätestatud elektroonilist valvet kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul.”;

7) paragrahvi 202 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ettenähtud sõltuvusravile.” tekstiosaga „ettenähtud sõltuvusravile;”;

8) paragrahvi 202 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) osaleda sotsiaalprogrammis.”;

9) paragrahvi 212 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) Maksu- ja Tolliamet maksualases ja tollieeskirjade rikkumise kuriteos, narkootilise ja psühhotroopse aine üle piiri toimetamisega seotud kuriteos ning strateegilise kaubaga seotud kuriteos;”;

10) paragrahvi 213 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Karistusseadustiku §-s 751 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisel on prokuratuur kohustatud tegema kahtlustatava või süüdistatava elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ülesandeks esitada arvamus elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta kahtlustatava või süüdistatava elukohas.”;

11) paragrahvi 239 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) karistusseadustiku §-des 89–91, 95–97 ja 99–102, § 1022 lõikes 2, §-s 103, § 110 lõikes 2, § 111 lõikes 2, § 112 lõikes 2, §-des 113–114, 118, 125 ja 135, § 141 lõikes 2, § 151 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 4, § 200 lõike 2 punktis 5, § 214 lõike 2 punktis 3, §-des 237, 244 ja 246, § 251 lõike 3 punktis 3, § 252 lõikes 3, § 259 lõikes 3, §-des 2901 ja 302, § 327 lõikes 3, § 405 lõikes 3, § 422 lõikes 2, §-s 435, § 441 punktis 1, § 442 punktis 1, § 443 punktis 1 ning § 445 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 ettenähtud kuritegudes;”;

12) paragrahvi 264 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kohtunik kontrollib enne karistusseadustiku §-s 751 sätestatud elektroonilise valve kohaldamist, kas on koostatud arvamus elektroonilise valve seadmete paigaldamise võimalikkuse kohta kahtlustatava või süüdistatava elukohas. Kohtuniku korraldusel täiendab kriminaalhooldusametnik arvamust.”;

13) paragrahvi 267 lõigetesse 1, 4 ja 5 lisatakse pärast sõna „kohtuniku” sõnad „või kohtukordniku”;

14) paragrahvi 267 lõikesse 7 lisatakse pärast sõna „tema” sõnad „või kohtukordniku”;

15) paragrahvi 3101 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohus võib lähenemiskeeldu kohaldada koos karistusseadustiku §-s 751 sätestatud elektroonilise valvega kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. Elektroonilise valve tähtaeg võib olla kuni kaksteist kuud.”;

16) paragrahvi 4192 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 74 või 76 kohaselt” tekstiosaga „§ 74, 76 või 761 kohaselt”;

17) paragrahvi 421 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seadustiku §-s 420 nimetamata lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks ning temalt vastavate õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks või süüdimõistetule kohtulahendis märgitud keelu kohaldamiseks.”;

18) paragrahvi 426 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76, § 761 lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Täitmiskohtunik vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdimõistetu, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, karistusseadustiku § 761 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmisel.”;

19) paragrahvi 426 lõikes 2 asendatakse sõna „kohus” sõnaga „täitmiskohtunik”;

20) paragrahvi 426 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 76 või 77” tekstiosaga „§ 76, 761 või 77”;

21) paragrahvi 427 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 75 lõike 3 või § 871 lõike 4 või 5” tekstiosaga „§ 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5”;

22) paragrahvi 427 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6” tekstiosaga „§ 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8”;

23) paragrahvi 428 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.”;

24) paragrahvi 4281 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud rikkumise tuvastanud kriminaalhooldaja teeb kohtule erakorralise ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, saadud ravi kestust, kokkuvõtet süüdimõistetu seletusest ning ettepanekut täiendavate kohustuste määramise või ravi katkestamise ja karistuse täitmisele pööramise kohta. Erakorraline ettekanne esitatakse ka juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.”;

25) paragrahvi 430 täiendatakse pärast tekstiosa „karistusseadustiku § 87 lõike 4 kohaselt” tekstiosaga „või täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2”;

26) paragrahvi 431 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevalt.

(3) Vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teavitab teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks.

(4) Karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isikul puudub õigus esitada nõuet hüvitisele kantud karistuse eest ja tagasitäitmisnõuet.”;

27) paragrahvi 432 täiendatakse lõigetega 34 ja 35 järgmises sõnastuses:

„(34) Kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest.

(35) Kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse.”.

§ 5. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduse § 76 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76, 761 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 2 punkti 1 või lõike 3 punkti 1 alusel.

(2) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.

(3) Kinnipeetava, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega.

(4) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega.

(5) Kui kohus on karistusseadustiku § 76 lõike 7 alusel pööranud süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 või § 761 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui ühe aasta möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohus võib oma määrusega sätestada kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramisel materjalide uuesti esitamiseks ühest aastast pikema või lühema tähtaja.

(6) Vangla ei edasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjale kohtule kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks karistusseadustiku § 76 lõike 3 kohaselt, kui kinnipeetaval on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Vangla edastab materjalid kohtule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab karistusseadustiku §-s 871 sätestatud tingimustele.

(7) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.”.

§ 6. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 218 lõikes 1” tekstiosaga „, §-s 2641”;

2) paragrahvi 52 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Karistusseadustiku § 108 lõigetes 3 ja 5, § 151 lõigetes 1 ja 3, § 152 lõikes 1, § 153 lõikes 1, §-des 157, 165–170, 1791, 180, 2241, 225, 226 ja 2641, § 266 lõigetes 1 ja 3, §-des 269, 271, 305, 3341 ja 3342, § 336 lõigetes 1 ja 3 ning §-des 337, 338, 342, 3721 ja 426 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Karistusseadustiku § 1571 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.

(3) Karistusseadustiku § 218 lõigetes 1 ja 2, §-s 275 ning § 325 lõikes 1 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Justiitsministeerium ja vangla.

(4) Karistusseadustiku §-s 2251 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.

(5) Karistusseadustiku § 261 lõigetes 1 ja 3 ning §-s 262 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning valla- või linnavalitsus.

(6) Karistusseadustiku §-s 270 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.

(7) Karistusseadustiku § 277 lõigetes 1 ja 11 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet ning Päästeamet.

(8) Karistusseadustiku §-s 278 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet.

(9) Karistusseadustiku §-s 279 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning korrakaitseorgan.

(10) Karistusseadustiku § 280 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning andmete saamiseks õigustatud haldusorgan.

(11) Karistusseadustiku §-s 282 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on maavalitsus ning valla- või linnavalitsus.

(12) Karistusseadustiku § 339 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning Tarbijakaitseamet.

(13) Karistusseadustiku §-s 352 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnainspektsioon ning Päästeamet.

(14) Karistusseadustiku § 353 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon ning liiklusnõuete osas Politsei- ja Piirivalveamet.

(15) Karistusseadustiku §-des 362 ja 366 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.

(16) Karistusseadustiku § 372 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning korrakaitseorgan.

(17) Karistusseadustiku §-de 398 ja 3981 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.”;

3) paragrahvi 55 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) on vaja otsustada konfiskeerimine, põhikaristusena aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või lisakaristuse kohaldamine.”;

4) paragrahvi 83 punktis 2 asendatakse sõnad „õiguse äravõtmine” sõnaga „keelamine”;

5) paragrahvi 107 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kohtuotsuse rahatrahvi või aresti mõistmise, põhi- või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või lisakaristusena riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise või loomapidamise keelu kohta;”;

6) paragrahvi 111 punkt 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„41) menetlusalusele isikule põhi- või lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või lisakaristusena mõistetud riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise või loomapidamise keelu tähtaeg;”.

§ 7. Abipolitseiniku seaduse muutmine

Abipolitseiniku seaduse § 44 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisisummat.”;

2) paragrahvis 45 asendatakse sõnad „joobnud olekus isikule” sõnadega „joobeseisundile viitavate tunnustega isikule”;

3) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi tootmise, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise või kaubanduslikul eesmärgil ladustamise, hoidmise või edasitoimetamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.”;

4) paragrahvi 53 lõikes 3, § 54 lõikes 2 ja § 55 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 73 lõike 2 punktides 1–4” tekstiosaga „§ 73 punktides 1 ja 2”;

5) paragrahvid 56 ja 63 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 67 lõiget 1 ja § 69 täiendatakse pärast sõna „trahviühikut” sõnadega „või arestiga”;

7) paragrahvi 67 lõikes 2 asendatakse arv „3200” arvuga „10 000”;

8) paragrahv 72 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 73 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Maksu- ja Tolliamet;
2) Politsei- ja Piirivalveamet;
3) Tarbijakaitseamet;
4) Veterinaar- ja Toiduamet;
5) valla- või linnavalitsus.”.

§ 9. Ametiühingute seaduse muutmine

Ametiühingute seaduse §-d 263 ja 267 ning § 268 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Arhiiviseaduse muutmine

Arhiiviseaduse § 16 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse muutmine

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 9 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas”.

§ 12. Audiitortegevuse seaduse muutmine

Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 163 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 164 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 55 lõigetes 1 ja 2, § 58 lõikes 1 ja § 63 lõigetes 1–5 sätestatu rikkumise eest vandeaudiitori poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;

3) paragrahvi 165 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kutsetegevuse dokumentide kogumise, säilitamise või hävitamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

4) paragrahvid 166–168 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 169 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse §-des 164 ja 165 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Rahandusministeerium.”.

§ 13. Autoriõiguse seaduse muutmine

Autoriõiguse seaduse §-d 801, 802 ja 812–816 tunnistatakse kehtetuks.

§ 14. Autoveoseaduse muutmine

Autoveoseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 3110 tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-dega 3111 ja 3112 järgmises sõnastuses:

§ 3111. Ohtlike ainete ja esemetega seotud nõuete rikkumine

(1) Ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveole kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui tegemist oli inimese tervisele või keskkonnale väikese ohuga seonduvate nõuete rikkumisega, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui tegemist oli inimese tervisele või keskkonnale keskmise ohuga seonduvate nõuete rikkumisega, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(3) Sama teo eest, kui tegemist oli inimese tervisele või keskkonnale kõrgendatud ohuga seonduvate nõuete rikkumisega, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 3112. Menetlus

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet.”.

§ 15. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Andmekaitse Inspektsioon rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot.”;

2) paragrahvi 53 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui teabevaldaja jätab Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata, võib Andmekaitse Inspektsioon pöörduda teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse, isiku või kogu poole teenistusliku järelevalve korraldamiseks või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks.

(2) Teenistusliku järelevalve teostaja või distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omav isik on kohustatud taotluse läbi vaatama selle saamisest alates ühe kuu jooksul ja esitama oma põhjendatud arvamuse Andmekaitse Inspektsioonile. Teenistusliku järelevalve või distsiplinaarmenetluse algatamise korral on järelevalve teostajal või distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omaval isikul kohustus teavitada Andmekaitse Inspektsiooni viivitamata selle tulemustest.”;

3) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralisele ettekandele lisaks võib Andmekaitse Inspektsiooni juht esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile ja õiguskantslerile ettekandeid käesoleva seaduse täitmise üle teostatud järelevalve käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta.”;

4) paragrahvi 541 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „või Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise”;

5) paragrahvi 541 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Biotsiidiseaduse muutmine

Biotsiidiseaduse § 48 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 17. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmine

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 461 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 462 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registripidaja, kindlustusandja, esindajakonto omaja või kontohalduri poolt kohustusliku aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või vale või eksitava teabe avalikustamise või esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

3) paragrahvi 465 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.”.

§ 18. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 101, 102 ja 104 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 106 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.”.

§ 19. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 154 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 154. Teabe esitamata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 nimetatud teabe esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.”;

2) paragrahvid 156, 157, 160, 161, 165, 1663, 167–170, 171, 1712–175 ja 179 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 178 lõikes 2 asendatakse arv „3200” arvuga „50 000”;

4) paragrahvi 182 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ning andmete mittetäielik ja mitteõigeaegne esitamine”;

5) paragrahvi 182 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või andmete mittetäieliku või mitteõigeaegse esitamise”;

6) paragrahvid 183, 184 ja 1842 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 188 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 188 lõiked 2–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tehnilise Järelevalve Amet võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 155, 158 ja 159 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustikus sätestatule.

(3) Käesoleva seaduse §-des 154, 155, 158, 159, 162–164, 166–1662, 1711, 176, 177, 180, 182 ja 1841 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.

(4) Käesoleva seaduse §-des 176 ja 178 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele Tarbijakaitseamet.

(5) Käesoleva seaduse §-des 185 ja 186 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.

(6) Käesoleva seaduse §-s 187 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.

(7) Käesoleva seaduse §-s 1551 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet.”.

§ 20. Erakonnaseaduse muutmine

Erakonnaseaduse § 1220 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 21. Erakorralise seisukorra seaduse muutmine

Erakorralise seisukorra seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vabariigi Valitsuse, erakorralise seisukorra juhi või sisekaitseülema poolt Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõikele 1, § 18 lõikele 2 ja § 20 lõikele 3 antud õigusakti eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.”;

2) paragrahv 34 ja § 351 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 22. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine

Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 55 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 58 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.”.

§ 23. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 104 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 104. Turustamine heakskiitmata kokkuostjale”;

2) paragrahv 105 ning § 106 lõiked 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 24. Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmine

Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 711 ja § 712 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 25. Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmine

Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 26. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmine

Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse § 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on vastavalt oma pädevusele Keskkonnainspektsioon, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Tarbijakaitseamet ning Maksu- ja Tolliamet.”.

§ 27. Hasartmänguseaduse muutmine

Hasartmänguseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 77 ja 78 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 79 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Nõuetele mittevastavalt hasartmängukorraldajas osaluse omandamise, selle võõrandamise või hasartmängukorraldaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti hasartmängukorraldajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

3) paragrahvid 80, 81, 84, 85 ja 96 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 101 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 74–100 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.

(2) Käesoleva seaduse §-des 74, 82–91 ja 98–100 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Maksu- ja Tolliamet või kohus võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 74–100 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustikule.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 74, 82–91 ja 98–100 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustikule.”.

§ 28. Hädaolukorra seaduse muutmine

Hädaolukorra seaduse § 56 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 29. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine

Infoühiskonna teenuse seaduse § 16 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 30. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 3183 järgmises sõnastuses:

§ 3183. Investeerimispiirangute rikkumine

(1) Käesolevast seadusest tulenevate piirangute rikkumise eest vara investeerimisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

2) paragrahvi 319 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 31. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine

Isikuandmete kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

§ 401. Andmekaitse Inspektsiooni taotlus teenistusliku järelevalve korraldamiseks

(1) Kui isikuandmete töötleja jätab Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata, võib Andmekaitse Inspektsioon pöörduda isikuandmete töötleja kõrgemalseisva asutuse, isiku või kogu poole teenistusliku järelevalve korraldamiseks või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks.

(2) Teenistusliku järelevalve teostaja või distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omav isik on kohustatud taotluse läbi vaatama selle saamisest alates ühe kuu jooksul ja esitama oma põhjendatud arvamuse Andmekaitse Inspektsioonile. Teenistusliku järelevalve või distsiplinaarmenetluse algatamise korral on järelevalve teostajal või distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omaval isikul kohustus teavitada Andmekaitse Inspektsiooni viivitamata selle tulemustest.”;

2) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralisele ettekandele lisaks võib Andmekaitse Inspektsiooni juht esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile ja õiguskantslerile ettekandeid käesoleva seaduse täitmise üle teostatud järelevalve käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta.”;

3) paragrahvi 42 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 42. Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine”;

4) paragrahvi 42 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.”.

§ 32. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seaduse 81. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 33. Jahiseaduse muutmine

Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 62 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasnevate kohustuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga.”;

2) paragrahvi 63 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maaomanikule väikeuluki jahiloa andmise nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga.”;

3) paragrahvi 65 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 34. Kaevandamisseaduse muutmine

Kaevandamisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise kohustusliku dokumentatsiooni koostamise nõuete rikkumine

(1) Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise kohustusliku dokumentatsiooni koostamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:

§ 321. Õnnetusest teavitamata jätmine

(1) Õnnetusest, mis tõi kaasa varingu või mis põhjustas kahju kaevandaja või kolmanda isiku varale, teavitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

3) paragrahvi 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse §-des 32–33 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.”.

§ 35. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse § 225 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 36. Kalandusturu korraldamise seaduse muutmine

Kalandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 72 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 72. Kalandustoodete turustusnormide rikkumine

(1) Kalandustoodete turustusnormide rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

2) paragrahv 73 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 74 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet või Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele.”.

§ 37. Kasuliku mudeli seaduse muutmine

Kasuliku mudeli seaduse 121. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 38. Kaubandustegevuse seaduse muutmine

Kaubandustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 24, 25, 28, 30 ja 32 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Terviseamet;
3) Politsei- ja Piirivalveamet;
4) valla- või linnavalitsus.

(2) Käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Politsei- ja Piirivalveamet;
3) valla- või linnavalitsus.

(3) Käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Terviseamet;
3) Politsei- ja Piirivalveamet.”.

§ 39. Kaugkütteseaduse muutmine

Kaugkütteseaduse 6. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 40. Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 34 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.”;

3) paragrahvi 38 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 41. Kemikaaliseaduse muutmine

Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 241 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ohtlike kemikaalide üle arvestuse pidamise puudumise või arvestuse pidamises oluliste puuduste esinemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;

2) paragrahvi 246 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte poolt teabelehel esitamata ohtliku kemikaali käitlemise või teabelehel esitatust suuremas koguses ohtliku kemikaali käitlemise eest, samuti sellise ettevõtte tegevusele kehtestatud muude nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

3) paragrahvi 248 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 42. Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 65 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 65. Radioaktiivset ainet sisaldava kauba valmistamine

(1) Toiduaine, mänguasja, ehte või kosmeetikakauba valmistamisel sellele radioaktiivse aine lisamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

2) paragrahvi 66 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 66. Kiirgusallika ja radioaktiivse jäätme vedu üle riigipiiri

(1) Radioaktiivset ainet sisaldava kiirgusallika, radioaktiivse jäätme või §-s 65 loetletud kauba veo eest üle riigipiiri vastava loata –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

3) paragrahvi 69 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 43. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 2072 järgmises sõnastuses:

§ 2072. Investeerimispiirangute rikkumine

(1) Käesolevast seadusest tulenevate piirangute rikkumise eest vara investeerimisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

2) paragrahvi 208 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 44. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 55 lõike 4 punkt 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„91) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel vallavanema või linnapea teenistussuhte peatumise määruse selle saamisele järgnevast tööpäevast;”;

2) paragrahvi 662 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 361 alusel kehtestatud heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise ning § 36 alusel kehtestatud koormise täitmata jätmise eest, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

3) paragrahvi 663 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 362 alusel kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;

4) paragrahvi 664 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 45. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 671 lõige 2, § 672 ja § 673 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 46. Kohanimeseaduse muutmine

Kohanimeseaduse 8. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 47. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmine

Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 234 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 48. Konkurentsiseaduse muutmine

Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 731 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvide 735, 736 ja 737 lõigetes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot” tekstiosaga „400 000 eurot”;

3) paragrahvi 739 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 735–738 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.”;

4) paragrahvi 739 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „731 ja”.

§ 49. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kõrgendatud”;

2) paragrahvi 6 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „tõrjumiseks” sõnadega „või korrarikkumise kõrvaldamiseks”;

3) paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Ohuprognoosi võib koostada kirjalikult. Kirjaliku ohuprognoosi kinnitab korrakaitseorgani juht või tema poolt volitatud isik.”;

4) paragrahvi 50 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik korrarikkumise või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Ajavahemikus kella 23.00-st kuni 7.00-ni või eluruumi valdaja teadmiseta on isiku eluruumi sisenemine lubatud ainult juhul, kui see on vajalik:
1) korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad kestvad või korduvad mõjutused ja nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik;
2) vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.”;

5) seaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 571 ja 572 järgmises sõnastuses:

§ 571. Avalikus kohas käitumise üldnõuete üle riikliku järelevalve teostamine

Avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet:
1) politsei;
2) valla- või linnavalitsus.

§ 572. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuete üle riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada käesoleva seaduse §-des 30, 31, 32, 34, 44, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks ka käesoleva seaduse §-des 33, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 45, 46, 47 ja 48 sätestatud erimeetmeid käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras.”.

§ 50. Korruptsioonivastase seaduse muutmine

Korruptsioonivastases seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse §-des 17–19 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus. Kui Kaitsepolitseiamet tuvastab käesoleva seaduse §-des 17–19 nimetatud väärteo süüteomenetluse käigus, on kohtuväline menetleja Kaitsepolitseiamet.”.

§ 51. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 13416 tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 12. peatükki täiendatakse §-dega 13417 ja 13418 järgmises sõnastuses:

§ 13417. Investeerimispiirangute rikkumine

(1) Käesolevast seadusest tulenevate piirangute rikkumise eest vara investeerimisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 13418. Menetlus

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.”.

§ 52. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmine

Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse §-des 20 ja 21 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Muinsuskaitseamet.”.

§ 53. Kunstiteoste tellimise seaduse muutmine

Kunstiteoste tellimise seaduse § 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 54. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmine

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 973 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 973. Laeval Eesti riigilipu kandmise nõude rikkumine

Laeval Eesti riigilipu ebaseadusliku heiskamise või kandmise nõude rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

2) paragrahvi 974 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 55. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 604 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 605 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 605. Paigutamisnõuete rikkumine ning ebaseaduslik paigutamine ja ehitamine

(1) Lennuvälja, kopteriväljaku või aeronavigatsiooniteenuse osutaja tähistusmärkide või -seadmete või rajatiste paigutamise nõuete rikkumise, samuti lennuvälja või kopteriväljaku eristamiseks kasutatavate tähistusmärkide või -seadmetega sarnanevate mis tahes märkide või seadmete lennuväljale või kopteriväljakule või nende lähiümbrusesse paigutamise või õhusõidukite lendudele ohtlike ehitiste või lindude kogunemist soodustavate ehitiste ehitamise või pürotehniliste toodete kasutamise eest ilma lennuvälja või kopteriväljaku juhtkonna loata –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

3) paragrahvid 608 ja 6011 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 6012 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 6012. Tehnilise rikkega või lennukõlbmatu õhusõiduki juhtimine

Tehnilise rikke tõttu käitamiseks keelatud õhusõiduki juhtimise või lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki, vastava loata ümberehitatud, kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse sertifikaadita õhusõiduki käitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

5) paragrahvi 6014 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud varaline kahju, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.”;

6) paragrahv 6021 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 6022 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 6022. Lennuliiklusteenuse osutamine pädevuseta isiku poolt

Lennuliiklusteenuse osutamise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori loata või nõutava pädevuseta isiku poolt, lennuliikluse teeninduse üleandmise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori loata või nõutava pädevuseta isikule, sellise isiku operatsioonilisele tööle lubamise eest, õhusõidukit hooldanud isiku poolt õhusõidukile hooldustõendi väljaandmise eest, kui isikul ei olnud sellise hooldustõendi väljaandmise pädevust, samuti hoolduse eest isiku poolt, kellel ei olnud selleks pädevust, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

8) paragrahvid 6026 ja 6029 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 6031 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 6031. Sertifikaadinõuete rikkumine

(1) Lennuettevõtja või aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi käitamistingimuste rikkumise või ilma sertifikaadita tegutsemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

10) paragrahv 6034 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 6043 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 605–6035 ning 6038–6042 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Lennuamet.

(2) Käesoleva seaduse §-s 6037 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.”.

§ 56. Liikluskindlustuse seaduse muutmine

Liikluskindlustuse seaduse (RT I, 11.04.2014, 1) § 82 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 57. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 201 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.”;

2) paragrahvi 202 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või peatunud”;

3) paragrahvi 213 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mootorsõidukit, millel puudub kohustuslik sõidumeerik, mille sõidumeerik ei ole töökorras või on nõuetekohaselt plommimata või mille sõidumeerikule on paigaldatud tööd häirida võimaldav seade, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;

4) paragrahvi 221 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 221. Juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal

(1) Juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 2241 järgmises sõnastuses:

§ 2241. Mootorsõidukijuhi õpetaja ja juhendaja poolt õppesõidu ja sõidupraktika läbiviimine joobeseisundis

(1) Mootorsõidukijuhi õpetaja või juhendaja poolt õppesõidu või sõidupraktika läbiviimise eest joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.”;

6) paragrahvi 225 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi omaniku, valdaja või juhi poolt teadvalt joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

7) paragrahvi 229 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Automaatse kiirusmõõtesüsteemi mõõtmistegevuse korrapärase toimimise takistamise või häirimise eest viisil, mis tegi võimatuks õigusrikkumise andmete nõuetekohase dokumenteerimise või salvestamise, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 2391 järgmises sõnastuses:

§ 2391. Motokiivri kasutamise nõuete rikkumine

(1) Motokiivri kasutamise nõuete rikkumise eest:
1) sõidukijuhi poolt;
2) sõitja poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

9) paragrahvi 242 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.”;

10) paragrahvid 256–258 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 263 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 201–261 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Käesoleva seaduse §-des 241 ja 261 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ka valla- või linnavalitsus.

(3) Käesoleva seaduse §-des 243–255 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Tööinspektsioon.

(4) Kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesoleva seaduse §-des 215 ja 228 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.”.

§ 58. Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse muutmine

Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 60 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 60. Veterinaarnõuete rikkumine

(1) Veterinaarnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;

2) paragrahvi 65 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Amet.”.

§ 59. Loomakaitseseaduse muutmine

Loomakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 65. Põllumajanduslooma pidamise keelu rakendamine

Registreerimisele kuuluva põllumajanduslooma pidamise keelu kohtuotsuse ärakirja saadab kohus põllumajandusloomade registrisse kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul.”;

2) paragrahvi 662 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 664 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 664. Loomade võistluse ja looma avaliku näitamise nõuete rikkumine

(1) Loomade võistluse ja looma avaliku näitamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;

4) paragrahvi 6610 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mis tahes looma või teatud loomaliiki kuuluva looma pidamise eest isiku poolt, kellele on väärteo eest lisakaristusena mõistetud loomapidamise keeld, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;

5) paragrahvi 6611 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 6611 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) Politsei- ja Piirivalveamet.”.

§ 60. Loomatauditõrje seaduse muutmine

Loomatauditõrje seaduse § 5810 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 61. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-dega 861 ja 862 järgmises sõnastuses:

§ 861. Lõhkematerjalilao ja -tehase käitamisloata kasutamine

(1) Lõhkematerjalilao või -tehase käitamisloata käitamise eest, kui käitamisluba on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 862. Lõhketöö nõuete rikkumine

(1) Lõhketöö projektita lõhketöö teostamise eest, kui lõhketöö projekt on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

2) paragrahvi 87 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 87. Pürotehnilise toote ja lõhkematerjali Eestisse toomise nõuete rikkumine

(1) Pürotehnilise toote Eestisse toomise eest ilma sellest Tehnilise Järelevalve Ametile teatamata, kui selline teatamine oli nõutav, samuti lõhkematerjali sisseveoloata Eestisse toomise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;

3) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lõhkematerjali või pürotehnilise toote võõrandamise eest selleks õigust mitteomavale isikule –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

4) paragrahvi 92 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 86–91 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Käesoleva seaduse §-des 86 ja 88 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Tehnilise Järelevalve Amet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 86–88 ning Politsei- ja Piirivalveamet §-des 86 ja 88 nimetatud väärtegude toimepanemise vahendi või vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. Konfiskeeritud lõhkematerjalile või pürotehnilisele tootele kohaldatakse § 85 lõikest 4 tulenevat.”.

§ 62. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 50 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 63. Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 43–44 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 441 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1775/2005 sätestatud ülekandevõrgule kolmanda osapoole juurdepääsu tingimuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

3) paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.”.

§ 64. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse 31. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 65. Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduse § 76 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 66. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 682 järgmises sõnastuses:

§ 682. Kaevandamisloata kaevandamine

(1) Maavara või maavarana arvele võtmata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi loata kaevandamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

2) paragrahvi 73 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 67. Mahepõllumajanduse seaduse muutmine

Mahepõllumajanduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sellise toote mahepõllumajandusele viitava märgistusega teadva turustamise eest, mis ei ole toodetud või ette valmistatud mahepõllumajanduse nõuete kohaselt, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;

2) paragrahvi 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 68. Majandusvööndi seaduse muutmine

Majandusvööndi seaduse VI1. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 69. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 1161 järgmises sõnastuses:

§ 1161. Investeerimispiirangute rikkumine

(1) Käesolevast seadusest tulenevate piirangute rikkumise eest vara investeerimisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

2) paragrahvi 117 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 70. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1531 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 1531. Maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine

(1) Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.”;

2) paragrahv 1532 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 154 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

4) paragrahvi 1551 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Aktsiisiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaubasaaja kohustuste täitmata jätmise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 1531, 154 ja 1541 sätestatud väärteokoosseis, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

5) paragrahvi 1552 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mootorsõiduki standardses kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütusega tahtlikult ebaseaduslike toimingute ja tehingute tegemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

6) paragrahvid 157–159 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 162 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 1531, 154, 1541, 1551 ja 1552 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.”.

§ 71. Meditsiiniseadme seaduse muutmine

Meditsiiniseadme seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 38 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Terviseamet.”.

§ 72. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 80, 83, 84 ja 85 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 86 pealkirjast ja lõikest 1 jäetakse välja sõna „kahjustamine,” vastavas käändes;

3) paragrahvid 89, 91 ja 92 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 93. Väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise ning kasutamise nõuete rikkumine

(1) Väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise või kasutamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud:
1) varaline kahju või
2) oht inimese tervisele või keskkonnale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.”;

5) paragrahvid 931, 933, 934, 941 ja 944 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 948 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lootsitava laeva laevaõnnetuse põhjustamise eest lootsi poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

7) paragrahvi 9411 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „Laevatunnistusse” sõnadega „Laeva tunnistusse”;

8) paragrahvid 9419 ja 9425 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 9426 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 73. Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse muutmine

Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse 81. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 74. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahve 45, 46 ja 47 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.”;

2) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on:
1) Muinsuskaitseamet;
2) valla- või linnavalitsus.”.

§ 75. Mõõteseaduse muutmine

Mõõteseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 411 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahendi ülesseadmise, ühendamise, käsitsemise, hooldamise, hoiutingimuste ning metroloogilise kontrolli täitmise nõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oluline kahju, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

3) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahendil oleva hoiatuskleebise rikkumise või lubamatu eemaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

4) paragrahv 45 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kinnispaki või mõõtemahuti käitlemise nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

6) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 48 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Käesoleva seaduse §-s 411 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Tarbijakaitseamet.”.

§ 76. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 49 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 77. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„21) sisse- ja väljavedu – narkootilistele või psühhotroopsetele ainetele või lähteainetele tolliprotseduuri vabasse ringlusse lubamine (edaspidi import) või tolliprotseduuri eksport (edaspidi eksport) rakendamine või nimetatud ainete toimetamine Euroopa Liidu liikmesriigist või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist Eestisse või vastupidi;”;

2) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „politseiasutusele” sõnaga „Politsei- ja Piirivalveametile”;

3) paragrahvi 151 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

4) paragrahv 152 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 153 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet või kohus konfiskeerib §-s 151 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine.”.

§ 78. Noorsootöö seaduse muutmine

Noorsootöö seaduse 4. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 79. Patendiseaduse muutmine

Patendiseaduse XII1 peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 80. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse muutmine

Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse 31. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 81. Postiseaduse muutmine

Postiseaduse 6. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 82. Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse muutmine

Punase risti nimetuse ja embleemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Punase risti nimetuse või embleemi või käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud teiste nimetuste või embleemide rikkumise, hävitamise või omavolilise teisaldamise eest relvakonflikti või sõjaseisukorra ajal –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.”;

3) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on:
1) Politsei- ja Piirivalveamet;
2) Kaitseministeerium.”.

§ 83. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 14 tunnistatakse kehtetuks.

§ 84. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmine

Põllumajandusloomade aretuse seaduse 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 85. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohustatud isiku, tema juhtorgani liikme või tema töötaja poolt käesolevas seaduses sätestatud isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.”;

2) paragrahvi 571 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohustatud isiku, tema juhtorgani liikme või tema töötaja poolt ärisuhte või tehingu eesmärgi ning olemuse kohta teabe hankimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

3) paragrahvi 572 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohustatud isiku, tema juhtorgani liikme või tema töötaja poolt hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamise nõuete rikkumise või kohaldamata jätmise eest, sealhulgas kolmanda riigi riikliku taustaga isikuga tehingu tegemise nõuete rikkumise eest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;

4) paragrahvi 60 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 60. Rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest teatamise kohustuse rikkumine

(1) Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest, valuutavahetuse või muust tehingust, kus rahaline kohustus üle 32 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, rahapesu andmebüroole teatamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.”;

5) paragrahvi 65 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 86. Rahuaja riigikaitse seaduse muutmine

Rahuaja riigikaitse seaduse 71. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 87. Rahvahääletuse seaduse muutmine

Rahvahääletuse seaduse § 611 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 88. Rahvatervise seaduse muutmine

Rahvatervise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 181 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 183 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 183 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 181 ja 182” tekstiosaga „§-s 182”.

§ 89. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 25 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 90. Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine

Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduse § 172 ja § 173 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 91. Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 79 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudtee või raudteerajatise omaniku või valdaja poolt raudtee või raudteerajatise kahjustamise eest, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või oluline varaline kahju või kui sellega ohustati raudteeliiklust, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle pani toime juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

2) paragrahvi 80 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veoste raudteeveeremile pealelaadimisel ja raudteeveeremilt mahalaadimisel, ehitustööde tegemisel ja esemete paigutamisel kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmise eest, kui see seadis ohtu raudteeveeremil ja selle lähedal asuvate inimeste elu, tervise või vara, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 trahviühikut.”;

3) paragrahv 82 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse §-ga 821 järgmises sõnastuses:

§ 821. Kaitsevööndis nähtavuse piiramine ja tulekahju tekitamine

(1) Kaitsevööndis nähtavuse piiramise või tulekahju tekitamise eest, kui see takistas raudteeliiklust, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

5) paragrahvi 83 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 83. Registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamine

(1) Kehtestatud korras registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.”;

6) paragrahvi 84 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ohtlike ainete või esemete veo nõuete rikkumise eest raudteel, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht varale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

7) paragrahv 85 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 86 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Liikuvale rongile pealemineku või sellelt mahatuleku, vaguni astmelaual või katusel sõitmise, rongi omavolilise peatamise või kaubarongis omavolilise sõitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

9) paragrahv 87 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahv 88 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 88. Raudteeveeremi juhi, vedurijuhiabi ning raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutava töötaja poolt raudteeliikluse nõuete rikkumine

(1) Raudteeveeremi juhi, vedurijuhiabi ning raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutava töötaja poolt raudteeliikluse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või ettevaatamatuse tõttu tervisekahjustus inimesele, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 trahviühikut või arestiga.”;

11) paragrahv 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 91. Raudteeveeremi juhtimine ja vedurijuhiabi ülesannete täitmine joobeseisundis

Raudteeveeremi juhtimise või vedurijuhiabi ülesannete täitmise eest joobeseisundis –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.”;

12) paragrahv 92 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 95 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 95. Joobeseisundis või juhtimisõiguseta isiku lubamine vedurit juhtima või vedurijuhiabi ülesandeid täitma

(1) Raudteeveeremi tehnoseisundi või käitamise või raudteeliikluse juhtimise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis oleva isiku lubamise eest raudteeveeremit juhtima või vedurijuhiabi ülesandeid täitma, samuti juhtimisõiguseta isiku lubamise eest raudteeveeremit juhtima –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

14) paragrahvid 96–99 ja 1001 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 101 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 101. Raudteeliikluse ja raudteeveoteenuse korra rikkumine

(1) Raudteel reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse või raudteeinfrastruktuuril liikluse korraldamise eest ohutustunnistuseta, samuti raudteeliikluse ajutise piiramise või sulgemise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

16) paragrahv 102 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 103 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud infrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu nõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht varale või ohustati raudteeliiklust, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

18) paragrahvid 106 ja 108 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 109 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudteeveoste paigaldamise nõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht raudteeliiklusele või inimese elule, tervisele või varale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

20) paragrahvi 110 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklikus registris registreerimata raudteel omaniku või valdaja poolt raudteeveo korraldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

21) paragrahvi 1101 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku paigaldatud kontrollplommi või -kleebise eemaldamise või rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

22) paragrahvi 111 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 81, 86, 89, 91 ja 93–95 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Käesoleva seaduse §-des 80 ja 84 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Tehnilise Järelevalve Amet.

(3) Käesoleva seaduse §-s 821 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Päästeamet ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(4) Käesoleva seaduse §-des 79, 83, 88, 101, 103, 104, 107, 109 ja 110–1102 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.

(5) Käesoleva seaduse §-s 100 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(6) Käesoleva seaduse §-s 1091 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.”.

§ 92. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) nimetatud kauba toimetamine Euroopa Liidu liikmesriigist või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist Eestisse.”;

2) paragrahvi 17 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) nimetatud kauba toimetamine Eestist Euroopa Liidu liikmesriiki või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki.”;

3) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kauba toimetamisel Eestist Euroopa Liidu liikmesriiki või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või vastupidi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kaupade korral – Ravimiameti teavitamine.”;

4) paragrahv 111 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 112 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 104–108 ja 110 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Ravimiamet.

(2) Käesoleva seaduse §-des 104, 105 ja 110 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja tervishoiuteenuse osutaja poolt toimepandud rikkumise korral on Terviseamet.

(3) Käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja tervisekaitsenormide rikkumise korral on Terviseamet.

(4) Käesoleva seaduse §-des 104–106 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet.

(5) Käesoleva seaduse §-s 109 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet.

(6) Kohus, Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet võivad kohaldada käesoleva seaduse §-des 104–106 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 kohaselt.”.

§ 93. Reklaamiseaduse muutmine

Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 lõikes 2, § 34 lõikes 2 ja § 35 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kuni 3200 eurot” tekstiosaga „kuni 10 000 eurot”;

2) paragrahvi 36 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 94. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 896 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahv 8913 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 8913. Laskemoona ebaolulises koguses käitlemine

Tulirelva laskemoona ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise eest või gaasirelvapadrunite ebaseadusliku käitlemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.”;

3) paragrahvi 8915 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 8915 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „891–896” tekstiosaga „891–895”.

§ 95. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 109 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-des 111–113 sätestatud väärteona” sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud väärteona”;

2) paragrahv 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 111. Taotleja või pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine

(1) Taotleja või pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise eest, kui käesolevas seaduses on kõrvaldamise kohustus sätestatud ja kõrvaldamata jätmine toob kaasa sellise taotleja või pakkujaga hankelepingu sõlmimise, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 1111–1118 järgmises sõnastuses:

§ 1111. Hankelepingu muutmine nõudeid rikkudes

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes hankelepingu muutmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 1112. Vale hankemenetluse liigi valimine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes hankemenetluse liigi valimise eest, kui selle tulemusena sõlmiti hankeleping, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 1113. Keelatud läbirääkimiste pidamine ja erinevatel tingimustel lepingu sõlmimine

(1) Avatud hankemenetluse või piiratud hankemenetluse käigus läbirääkimiste pidamise või hankedokumentides sätestatust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 1114. Hanketeate ja hankedokumentide muutmise nõuete rikkumine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes hanketeate ja hankedokumentide muutmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 1115. Selgituste andmise korra rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud selgituste andmise korra rikkumise eest, kui see tõi kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 1116. Hanketeates rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava riigihanke eeldatava maksumuse kohta märke tegemata jätmine

(1) Hanketeates rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava riigihanke eeldatava maksumuse kohta niisuguse märke, mis tagab hanketeate edastamise Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, tegemata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 1117. Lihthanke või hankemenetluse korraldamata jätmine

(1) Hankelepingu sõlmimise eest ilma käesolevas seaduses nõutud lihthanget või hankemenetlust korraldamata –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 1118. Otsuste tegemata jätmine ja otsustest teavitamata jätmine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud kohustuslike otsuste tegemata jätmise või sellistest otsustest pakkujate või taotlejate teavitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

4) paragrahv 112 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 114 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 111–1118 ja 113 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Rahandusministeerium.

(2) Käesoleva seaduse §-des 1111, 1112, 1117 ja 113 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.”.

§ 96. Riigikogu valimise seaduse muutmine

Riigikogu valimise seaduse § 731 lõige 2, § 732 ja § 733 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 97. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduse § 175 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 98. Riigivapi seaduse muutmine

Riigivapi seaduse § 22 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 99. Riikliku statistika seaduse muutmine

Riikliku statistika seaduse § 41 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 100. Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 45–47, 49, 50 ja 52–56 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 57 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 48 ja 51 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.

(2) Käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.

(3) Käesoleva seaduse §-des 561–563 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.”.

§ 101. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduse § 26 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 102. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Strateegilise kauba seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 931 järgmises sõnastuses:

§ 931. Strateegilise kauba eriloa tingimuste rikkumine

(1) Strateegilise kauba eriloa tingimuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot.”;

2) paragrahvi 95 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 103. Sundeksemplari seaduse muutmine

Sundeksemplari seaduse 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 104. Söödaseaduse muutmine

Söödaseaduse § 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Kohus või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või toote konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 kohaselt.”.

§ 105. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 125–129 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 130 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on:
1) Põllumajandusamet;
2) Keskkonnaamet;
3) Tarbijakaitseamet.”.

§ 106. Taimekaitseseaduse muutmine

Taimekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 96, 961 ja 981 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahv 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 99. Taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumine

(1) Turule mittelubatud taimekaitsevahendi valmistamise ning müügi eesmärgil valdamise, kaasa arvatud müügiks või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmiseks pakkumise, samuti müümise, levitamise või muul viisil üleandmise ning kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule ja tervisele või oluline kahju keskkonnale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 991 järgmises sõnastuses:

§ 991. Taimekaitsevahendi pakendamise ja märgistamise nõuete rikkumine

(1) Taimekaitsevahendi pakendamise või märgistamise nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule ja tervisele või oluline kahju keskkonnale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 8400 eurot.”;

4) paragrahvid 100 ja 1001 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvis 101 asendatakse tekstiosa „§-s 99” tekstiosaga „§-des 99 ja 991”;

6) paragrahvi 102 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajandusamet.”.

§ 107. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 471 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kuni 3200 eurot” tekstiosaga „kuni 10 000 eurot”;

2) seadust täiendatakse §-ga 473 järgmises sõnastuses:

§ 473. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamata jätmine

(1) Võlaõigusseaduse §-s 4032 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

3) paragrahvi 48 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 108. Teenetemärkide seaduse muutmine

Teenetemärkide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 66 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 67 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 67. Teenetemärgi ebaseaduslik käitlemine

(1) Riikliku teenetemärgi ostmise, müümise, vahetamise või muu tasulise üleandmise, samuti teenetemärgi kandmise eest isiku poolt, kellel ei ole selleks õigust, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

3) paragrahvi 70 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.”.

§ 109. Teeseaduse muutmine

Teeseaduse § 409 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 110. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 531 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 531. Toidu käitlemine ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik teatamiskohustuse täitmine ning tegevusluba

(1) Ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik tegevusluba, samuti tegevusloa andmisel valitsenud tingimusi muutvate ehituslike, tehnoloogiliste, töökorralduslike või muude ümberkorralduste järel järelevalveametniku loata toidu käitlemise alustamise eest, samuti toidu käitlemise eest ettevõttes, mida ei ole esitatud majandustegevusteates, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.”;

2) paragrahv 534 ja § 537 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 111. Tolliseaduse muutmine

Tolliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 30 lõikes 4 ja lõike 5 punktis 1, § 545 lõikes 2 ja lõike 4 punktis 1 ning § 62 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 391–393” tekstiosaga „§-s 391 või 393”;

2) paragrahvi 76 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tehtavate” sõnaga „teadvalt”;

3) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kauba” sõnaga „teadvalt”;

4) paragrahvi 78 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „vabalaos” sõnaga „teadvalt”;

5) paragrahvid 81, 82 ja 85 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 86 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tähtaja” sõnaga „teadvalt”;

7) paragrahv 87 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 88 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „toimingute” sõnaga „teadvalt”;

9) paragrahvi 89 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „teatamisega” sõnaga „teadvalt”;

10) paragrahv 90 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tollijärelevalve all oleva veose tahtliku avamise, ümberpakkimise, ümber- või mahalaadimise eest tolli loata, samuti sellise tegevuse tahtliku võimaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”;

12) paragrahvi 94 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 112. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduse § 62 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on oma pädevuse piires Tarbijakaitseamet, Terviseamet, Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon ja Tööinspektsioon.”.

§ 113. Tubakaseaduse muutmine

Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 37 ja 38 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega kauplemise või nende hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

3) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 51 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 39–50 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.

(2) Käesoleva seaduse §-des 39–41 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.

(3) Käesoleva seaduse §-des 39–41 ja 44–50 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(4) Käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja suitsetamisalale ja suitsetamisruumile kehtestatud nõuete osas on Terviseamet.

(5) Käesoleva seaduse §-des 39–43 ja 50 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.

(6) Käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemele kohaldab kohus, Maksu- ja Tolliamet või Politsei- ja Piirivalveamet konfiskeerimist.”.

§ 114. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 42 ja 43 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 44 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 44. Tuleohutusnõuete rikkumine

(1) Ehitise, küttesüsteemi, tuletöö või seadme tuleohutusnõuete, samuti koldevälise tule või grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht või takistati ohutut evakuatsiooni, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

3) paragrahvid 45–48, 51 ja 53 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 54 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „valehäire” sõnaga „teadvalt”;

5) paragrahvid 55 ja 56 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 57 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Päästeamet.”.

§ 115. Turismiseaduse muutmine

Turismiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 311 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 311 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „kuni 6400 eurot” tekstiosaga „kuni 50 000 eurot”;

3) paragrahvi 311 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvid 312–314 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 315 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.”.

§ 116. Turvaseaduse muutmine

Turvaseaduse 11. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 117. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduse § 130 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 118. Tööstusdisaini kaitse seaduse muutmine

Tööstusdisaini kaitse seaduse 131. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 119. Tööstusheite seaduse muutmine

Tööstusheite seaduse § 164 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 120. Töötajate usaldusisiku seaduse muutmine

Töötajate usaldusisiku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Informeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;

2) paragrahvi 26 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 121. Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmine

Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse § 88 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 122. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 271 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tööõnnetuse või tervisekahjustuse oht, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

2) paragrahvi 272 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise, uurimata jätmise või kirjaliku raporti koostamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”;

3) paragrahvi 273 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 123. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine

Vedelkütuse erimärgistamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 63 täiendatakse pärast sõnu „eemaldamise või” sõnaga „teadvalt”;

2) paragrahvi 64 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 124. Vedelkütuse seaduse muutmine

Vedelkütuse seaduse § 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on oma pädevuse piires:
1) Konkurentsiamet;
2) Maksu- ja Tolliamet;
3) Tarbijakaitseamet;
4) Politsei- ja Piirivalveamet.”.

§ 125. Vedelkütusevaru seaduse muutmine

Vedelkütusevaru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 20. Vedelkütusevaru omavoliline kasutamine

(1) Vedelkütusevaru teadvalt omavolilise kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

2) paragrahv 201 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.”.

§ 126. Vereseaduse muutmine

Vereseaduse 6. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 127. Veterinaarkorralduse seaduse muutmine

Veterinaarkorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 392 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 393 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse §-s 391 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet.”.

§ 128. Väetiseseaduse muutmine

Väetiseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 38 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on:
1) Põllumajandusamet;
2) Tarbijakaitseamet.

(2) Käesoleva seaduse §-des 371 ja 39 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajandusamet.”.

§ 129. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 305 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 305. Välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimisele kaasaaitamine

(1) Välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimisele teadvalt kaasaaitamise eest majandusliku kasu eesmärgil –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

2) paragrahvi 307 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.”.

§ 130. Väärismetalltoodete seaduse muutmine

Väärismetalltoodete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 47 ja 49 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Politsei- ja Piirivalveamet;
3) valla- või linnavalitsus.”.

§ 131. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 23741, 23743 ja 23750 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-dega 23751 ja 23752 järgmises sõnastuses:

§ 23751. Investeerimispiirangute rikkumine

(1) Käesolevast seadusest tulenevate piirangute rikkumise eest vara investeerimisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23752. Menetlus

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.”.

§ 132. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 5045 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 5046 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.”.

§ 133. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 541 ja 5410 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 5415 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse §-des 542–547 sätestatu menetlemisel;
2) valla- või linnavalitsus käesoleva seaduse §-des 542–547 sätestatu menetlemisel;
3) maavalitsus käesoleva seaduse §-des 542 ja 545–547 sätestatu menetlemisel;
4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Maanteeamet käesoleva seaduse §-des 542–547 sätestatu menetlemisel;
5) Tarbijakaitseamet käesoleva seaduse §-des 542 ja 5412–5414 sätestatu menetlemisel.”.

§ 134. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratlust ning nende mahu ja maksumuse määramise korda, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 42 sätestatut;”;

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Ühisveevärgist veevõtt ja ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine on omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:
1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud;
2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjaga lubatud eemaldamised;
3) vee- või reoveearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;
4) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
5) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
6) näitusid on moonutatud;
7) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.”;

3) paragrahv 151 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 151. Omavoliline liitumine ja kasutamine

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga omavolilise liitumise, ühisveevärgist omavolilise veevõtu, ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee omavolilise ärajuhtimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses:

§ 152. Ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

(1) Ohtlike ainete normatiivi ületavas koguses või seda ületaval viisil ühiskanalisatsiooni juhtimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

5) paragrahvi 153 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.

(2) Käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.”.

§ 135. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 4 punkt 2, § 6 punkt 1, § 8 punkt 2 ja § 49 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees