Riigikogu valimise seadus
Vastu võetud 12.06.2002
RT I 2002, 57, 355
jõustunud vastavalt §-le 86.
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
12.02.2003 | RT I 2003, 26, 156 | 21.03.2003 |
18.12.2003 | RT I 2003, 90, 601 | 01.01.2004 |
21.01.2004 | RT I 2004, 6, 32 | 14.02.2004 |
24.03.2004 | RT I 2004, 22, 148 | 08.04.2004 |
22.09.2004 | RT I 2004, 71, 501 | 29.10.2004 |
09.06.2005 | RT I 2005, 37, 281 | 10.07.2005 |
07.06.2006 | RT I 2006, 30, 231 | 14.07.2006 |
14.06.2007 | RT I 2007, 44, 316 | 14.07.2007 |
11.12.2008 | RT I 2009, 2, 5 | 16.01.2009 |
11.12.2008 | RT I 2009, 2, 5 | 01.01.2011 |
06.05.2009 | RT I 2009, 27, 165 | 01.01.2010 |
20.05.2009 | RT I 2009, 29, 175 | 01.07.2009 |
22.04.2010 | RT I 2010, 22, 108 | 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). |
19.05.2010 | RT I 2010, 29, 150 | 01.01.2011 |
25.11.2010 | RT I, 10.12.2010, 1 | 01.04.2011 |
17.02.2011 | RT I, 21.03.2011, 1 | 01.01.2012 |
13.06.2012 | RT I, 06.07.2012, 1 | 01.04.2013 |
13.06.2012 | RT I, 10.07.2012, 3 | 01.04.2013 |
17.10.2012 | RT I, 01.11.2012, 1 | 11.11.2012 |
22.01.2014 | RT I, 05.02.2014, 1 | 01.04.2014, osaliselt Riigikogu XIII koosseisu volituste algusest. |
19.06.2014 | RT I, 11.07.2014, 1 | 21.07.2014 |
19.06.2014 | RT I, 12.07.2014, 1 | 01.01.2015, osaliselt Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. |
19.06.2014 | RT I, 29.06.2014, 109 | 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist. |
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Valimissüsteemi alused
(2) Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
(4) Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
§ 2. Korraliste valimiste toimumise aeg
(1) Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.
(2) Riigikogu korralised valimised kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punkti 3 alusel vähemalt kolm kuud enne valimispäeva.
§ 3. Erakorraliste valimiste toimumise alused ja aeg
(1) Riigikogu erakorralised valimised kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punkti 3 alusel:
1) Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 89 ja 119 ettenähtud juhtudel kolme päeva jooksul, arvates väljakuulutamiskohustuse tekkimisest;
2) Eesti Vabariigi põhiseaduse § 105 lõikes 4 ettenähtud juhul kolme päeva jooksul, arvates rahvahääletuse tulemuste Riigi Teatajas avaldamisest.
(2) Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 97 ettenähtud juhul võib Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised kolme päeva jooksul, arvates Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise päevast.
(3) Riigikogu erakorralised valimised toimuvad varemalt 20 ja hiljemalt 40 päeva pärast valimiste väljakuulutamist.
(4) Riigikogu erakorraliste valimiste päeva määrab Vabariigi President. Erakorraliste valimiste päev on pühapäev.
§ 4. Hääletamis- ja kandideerimisõigus
(1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks.
(2) Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud.
(3) Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.
(4) Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.
(5) Kandideerimisõigust ei ole isikul, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud.
(6) Riigikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.
[RT I, 10.07.2012, 3 - jõust. 01.04.2013]
2. peatükk AGITATSIOON
§ 5. Agitatsiooni piirang
(1) Aktiivse valimisagitatsiooni ajaks loetakse aega alates kandidaatide registreerimise viimasest päevast.
(2) Aktiivne valimisagitatsioon on valimispäeval keelatud.
(3) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on valimisagitatsioon keelatud.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
§ 51. Poliitilise välireklaami keeld
Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud.
[RT I 2005, 37, 281 - jõust. 10.07.2005]
3. peatükk VALIMISRINGKONNAD JA -JAOSKONNAD
§ 6. Valimisringkonnad
Riigikogu valimised toimuvad 12-s mitmemandaadilises valimisringkonnas:
valimisringkond nr 1 – Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa;
valimisringkond nr 2 – Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa;
valimisringkond nr 3 – Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa;
valimisringkond nr 4 – Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa;
valimisringkond nr 5 – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa;
valimisringkond nr 6 – Lääne-Virumaa;
valimisringkond nr 7 – Ida-Virumaa;
valimisringkond nr 8 – Järva- ja Viljandimaa;
valimisringkond nr 9 – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn);
valimisringkond nr 10 – Tartu linn;
valimisringkond nr 11 – Võru-, Valga- ja Põlvamaa;
valimisringkond nr 12 – Pärnumaa.
§ 7. Mandaatide jaotamine valimisringkondade vahel
(1) Vabariigi Valimiskomisjon jaotab oma otsusega mandaadid valimisringkondade vahel järgmiselt:
1) valijate koguarv jagatakse arvuga 101;
2) valimisringkonna valijate arv jagatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tehte tulemusena saadud arvuga;
3) valimisringkond saab mandaate vastavalt käesoleva lõike punkti 2 kohase tehte tulemusena saadud arvu täisosale;
4) käesoleva lõike punkti 3 alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse suurimate jääkide põhimõttel, lähtudes käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tehete tulemusena saadud arvude murdosadest.
(2) Valijate arv saadakse valimiste väljakuulutamise kuu esimese kuupäeva seisuga Eesti Rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmete põhjal.
(3) Valdkonna eest vastutav minister esitab Vabariigi Valimiskomisjonile valijate arvu maakondade ja Tallinnas linnaosade kaupa kolme tööpäeva jooksul, arvates valimiste väljakuulutamisest.
(4) Vabariigi Valimiskomisjon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse viivitamata.
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004]
§ 8. Valimisjaoskondade moodustamine
(1) Hääletamise korraldamiseks moodustatakse valimisringkonna territooriumil valimisjaoskonnad.
(2) Valimisjaoskonnad moodustab valla- või linnavalitsus oma määrusega, milles määratakse kindlaks:
1) valimisjaoskondade numeratsioon;
2) valimisjaoskondade piirid;
3) hääletamisruumide asukohad;
4) vähemalt üks valimisjaoskond, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda (§ 41 lg 2);
5) valimisjaoskond, kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed selles vallas või linnas on rahvastikuregistrisse kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.
(3) Valimisjaoskonnad on alalised. Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades, kui valla- või linnavalitsus ei määra teisiti, muutes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust võib valla- või linnavalitsus muuta hiljemalt 50. päeval enne valimispäeva, erakorralistel juhtudel pärast nimetatud tähtpäeva. Muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvastikuregistri vastutavat töötlejat.
(5) Valla- või linnavalitsus avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud andmed enne iga valimisi.
(6) Maakonna valimiskomisjon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud andmed eelhääletamise algusele eelneval nädalal.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
4. peatükk VALIMISKOMISJONID
§ 9. Valimiskomisjonide liigid
(1) Riigikogu valimisi korraldavad järgmised valimiskomisjonid:
1) Vabariigi Valimiskomisjon;
2) maakonna valimiskomisjonid;
3) jaoskonnakomisjonid;
4) elektroonilise hääletamise komisjon.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(2) Tallinnas ja Tartu linnas täidavad maakonna valimiskomisjoni ülesandeid linna valimiskomisjonid.
§ 10. Valimiskomisjoni volituste kestus
(1) Vabariigi Valimiskomisjoni volitused kestavad neli aastat.
(2) Maakonna valimiskomisjoni, Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjoni ning elektroonilise hääletamise komisjoni volitused kestavad neli aastat.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(3) Jaoskonnakomisjon moodustatakse enne korralist ja erakorralist Riigikogu valimist. Jaoskonnakomisjoni volitused kestavad kuni komisjoni uue koosseisu nimetamiseni.
§ 11. Valimiskomisjoni liige
(1) Valimiskomisjoni liige võib olla isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt ning kelle valimiskomisjoni liikme volitusi ei ole viimase viie aasta jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega lõpetatud. Valimiskomisjoni liige peab valdama eesti keelt.
(2) Isik võib olla ühe valimiskomisjoni liige.
(3) Valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt:
1) kui ilmneb, et tal puudub hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt;
2) tema tagasiastumisega;
3) tema surmaga;
4) Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega.
(4) Isiku võib ennetähtaegselt valimiskomisjoni liikme kohustustest vabastada tema nimetanud ametiisik või organ oma põhistatud otsusega kas oma algatusel või valimiskomisjoni ettepanekul.
(5) Valimiskomisjoni liikme volitused peatuvad:
1) tema asumisega erakonna volitatud esindajaks;
2) tema asumisega üksikkandidaadi volitatud esindajaks;
3) tema registreerimiseks esitamisega Riigikogu liikmekandidaadiks;
4) maakonna valimiskomisjoni või Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega.
(6) [Kehtetu - RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
(7) Valimiskomisjoni liikme volitused taastuvad:
1) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel – valimistulemuste väljakuulutamise päevast;
2) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 ettenähtud juhul – kandidaadi registreerimata jätmisele või kandideerimisest loobumisele järgnevast päevast või valimistulemuste väljakuulutamise päevast, kui kandidaat ei osutu valituks.
(8) Valimiskomisjoni liige ei või agiteerida erakonna ega kandidaadi poolt ega vastu.
(9) Valimiskomisjoni liige on oma ülesandeid täites sõltumatu. Valimiskomisjoni liige juhindub seadusest ja kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhistest.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
§ 12. Valimiskomisjoni töökorraldus
(1) Valimiskomisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, nende mõlema äraolekul valimiskomisjoni noorim liige.
(2) Valimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Valimiskomisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Nende mõlema äraolekul juhatab komisjoni koosolekut kuni uue aseesimehe valimiseni komisjoni noorim liige.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(3) Valimiskomisjoni koosolek protokollitakse.
(4) Valimiskomisjoni koosolek on avalik. Igaühel on õigus tutvuda valimiskomisjoni otsusega ja komisjoni koosoleku protokolliga.
(5) Valimiskomisjon otsustab tema pädevuses olevaid asju poolthäälte enamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli.
(6) Kui valimiskomisjoni liikme volitused peatuvad või lõpevad, teatab esimees sellest esimesele asendusliikmele, kes asub täitma valimiskomisjoni liikme kohustusi.
(7) Valimiskomisjoni otsuse alusel võivad valimistoimingutes osaleda ka asendusliige või muu isik.
(8) Kui Vabariigi Valimiskomisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, asendab teda asendusliige, kellel on kõik komisjoniliikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused.
(9) Valimiskomisjoni liikme või asendusliikme või komisjoni abistava isiku tööleping või teenistussuhe peatatakse valimiste korraldamise ajaks valimiskomisjoni ettepaneku alusel.
(10) Vabariigi Valimiskomisjoni liige saab tasu komisjoni koosolekust osavõtmise ja komisjoni muude ülesannete täitmise eest. Vabariigi Valimiskomisjoni liikme tunnitasu suurus on 25-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunni töötasu alammäär. Töötasu maksmise kord sätestatakse Vabariigi Valimiskomisjoni töökorras.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(11) Maakonna valimiskomisjoni liikmele makstakse tasu riigieelarves valimiste korraldamiseks ettenähtud eraldistest. Eraldise jaotamise ning töötasu maksmise kord sätestatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(12) Elektroonilise hääletamise komisjoni liikme tunnitasu suurus on kuni 20-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunni töötasu alammäär. Töötasu maksmise kord sätestatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 13. Valimiskomisjoni abistamine
(1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organ ning ameti- ja muu asutus on kohustatud oma pädevuse piires valimiskomisjone valimiste korraldamisel abistama.
(2) Valimiskomisjonil on õigus pöörduda valimiste korraldamisega seonduvas küsimuses kirjalikult riigi- või kohaliku omavalitsuse organi või ameti- või muu asutuse poole. Valimiskomisjoni pöördumisele tuleb vastata kolme tööpäeva jooksul, arvates selle saamisest.
§ 14. Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamine
(1) Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed on:
1) Riigikohtu esimehe nimetatud esimese astme kohtu kohtunik;
2) Riigikohtu esimehe nimetatud teise astme kohtu kohtunik;
3) õiguskantsleri nimetatud õiguskantsleri nõunik;
4) riigikontrolöri nimetatud Riigikontrolli ametnik;
5) riigi peaprokuröri nimetatud riigiprokurör;
6) Riigikogu Kantselei direktori nimetatud Riigikogu Kantselei ametnik;
7) riigisekretäri nimetatud Riigikantselei ametnik.
(2) Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed nimetatakse hiljemalt kümnendal päeval enne komisjoni volituste lõppemist.
(3) Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe ja aseesimehe valib valimiskomisjon oma liikmete hulgast komisjoni esimesel koosolekul. Vabariigi Valimiskomisjoni esimese koosoleku kutsub kokku eelmise Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või aseesimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast komisjoni volituste algust.
(4) Vabariigi Valimiskomisjoni liikmele nimetab tema ametisse nimetaja asendusliikme.
(5) Riigikohtu esimees võib nimetada kohtuniku Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks üksnes nimetatava nõusolekul ning pärast kohtu esimehe arvamuse ärakuulamist.
(6) Vabariigi Valimiskomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab Riigikogu Kantselei.
(7) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma töökorra.
(8) Vabariigi Valimiskomisjon registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
§ 15. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus
(1) Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on kindlaks teha üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, tagada Riigikogu valimiste ühetaolisus, juhendada teisi valimiskomisjone ja valvata nende tegevuse järele ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid.
(2) Vabariigi Valimiskomisjonil on õigus:
1) peatada või lõpetada jaoskonnakomisjoni, elektroonilise hääletamise komisjoni või maakonna valimiskomisjoni liikme volitused, kui ta on rikkunud Riigikogu valimise seadust, Vabariigi Valimiskomisjoni määrust või kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhist;
2) teha ettekirjutus maakonna valimiskomisjoni, elektroonilise hääletamise komisjoni või jaoskonnakomisjoni toimingu või maakonna valimiskomisjoni otsuse puuduste kõrvaldamiseks;
3) peatada maakonna valimiskomisjoni, elektroonilise hääletamise komisjoni või jaoskonnakomisjoni toiming või maakonna valimiskomisjoni otsuse kehtivus;
4) tühistada maakonna valimiskomisjoni otsus või tunnistada jaoskonnakomisjoni, elektroonilise hääletamise komisjoni või maakonna valimiskomisjoni toiming seadusevastaseks ning teha jaoskonnakomisjonile, elektroonilise hääletamise komisjonile või maakonna valimiskomisjonile ettekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks;
5) mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia käesoleva seaduse nõuetele vastavalt;
6) tühistada elektroonilise hääletamise peatamise või lõpetamise korral elektrooniliselt antud hääled täies ulatuses või osaliselt;
7) tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, maakonnas, Tallinnas, Tartu linnas või riigis kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.
(3) Vabariigi Valimiskomisjon annab määrusi käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ettenähtud juhtudel. Vabariigi Valimiskomisjoni määrusele kirjutab alla esimees. Määrus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest arvates.
(4) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma määrusega valimiste ja rahvahääletuste korraldamiseks:
1) Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra;
2) elektroonilise hääletamise korraldamise ja elektroonilise hääletamise tulemuse kindlakstegemise korra;
3) elektroonilise hääletamise süsteemi põhimääruse;
4) valimiste infosüsteemi põhimääruse.
(5) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma määrusega Riigikogu valimiste korraldamiseks:
1) kandidaatide registreerimiseks esitamise ja registreerimise korra;
2) kandidaatide registreerimise avalduse vormi, kandidaatide ringkonnanimekirja vormi, kandidaatide üleriigilise nimekirja vormi ja kandideerimisavalduse vormi;
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
3) välisriigis hääletamise korra;
4) valijate nimekirja vormi;
5) hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korra;
6) hääletamissedeli vormi;
7) hääletamis- ja valimistulemuste protokollide vormid;
8) vaatleja staatuse;
9) valimiste korraldamiseks eraldatud raha kasutamise korra.
(6) Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses oleva üksikküsimuse lahendamiseks võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse. Otsusele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisega.
(7) Vabariigi Valimiskomisjoni määrus, otsus ja juhis on maakonna valimiskomisjonile, elektroonilise hääletamise komisjonile ning jaoskonnakomisjonile kohustuslikud.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 16. Maakonna valimiskomisjoni moodustamine
(1) Maakonna valimiskomisjonil on kuni 13 liiget.
(2) Maakonna valimiskomisjoni esimees on maasekretär. Maakonna valimiskomisjoni liikmed nimetab maavanem maasekretäri ettepanekul hiljemalt kümnendal päeval enne komisjoni volituste lõppemist. Maavanem nimetab maasekretäri ettepanekul ka kuni neli asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal maavanema määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on peatunud või lõppenud.
(3) Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjoni esimees on linnasekretär. Linna valimiskomisjoni liikmed nimetab linnavolikogu linnasekretäri ettepanekul hiljemalt kümnendal päeval enne komisjoni volituste lõppemist. Volikogu nimetab ka kuni neli asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on peatunud või lõppenud.
(4) Maakonna valimiskomisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast.
(5) Maakonna valimiskomisjoni ning Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagavad vastavalt maavalitsus ning Tallinna ja Tartu linnavalitsused.
§ 17. Maakonna valimiskomisjoni pädevus
(1) Maakonna valimiskomisjoni ülesanne on kindlaks teha maakonna hääletamistulemused, juhendada jaoskonnakomisjone ja valvata nende tegevuse järele ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
(2) Maakonna valimiskomisjonil on õigus:
1) peatada jaoskonnakomisjoni liikme volitused, kui ta on rikkunud Riigikogu valimise seadust, Vabariigi Valimiskomisjoni määrust või kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhist;
2) teha ettepanek Vabariigi Valimiskomisjonile Riigikogu valimise seadust, Vabariigi Valimiskomisjoni määrust või kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhist rikkunud jaoskonnakomisjoni liikme volituste lõpetamiseks;
3) teha ettekirjutus jaoskonnakomisjoni toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
4) peatada jaoskonnakomisjoni toiming;
5) tunnistada jaoskonnakomisjoni toiming seadusevastaseks;
6) teha Vabariigi Valimiskomisjonile ettepanek tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas kehtetuks ning korraldada valimisjaoskonnas kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.
(3) Maakonna valimiskomisjoni pädevuses oleva üksikküsimuse lahendamiseks võtab maakonna valimiskomisjon vastu otsuse. Otsusele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisega.
(4) Maakonna valimiskomisjoni otsus ja juhis on jaoskonnakomisjonile kohustuslikud.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
§ 171. Elektroonilise hääletamise komisjoni moodustamine
(1) Elektroonilise hääletamise komisjonil on kuni seitse liiget.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon nimetab elektroonilise hääletamise komisjoni liikmed ning esimehe hiljemalt kümnendal päeval enne komisjoni volituste lõppemist.
(3) Vabariigi Valimiskomisjon nimetab elektroonilise hääletamise komisjonile kuni kaks asendusliiget.
(4) Elektroonilise hääletamise komisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast.
(5) Elektroonilise hääletamise komisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab Riigikogu Kantselei.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 172. Elektroonilise hääletamise komisjoni pädevus
(1) Elektroonilise hääletamise komisjoni ülesanne on ette valmistada ja korraldada elektrooniline hääletamine, lahendada seadusekohast elektroonilist hääletamist takistavad juhtumid, teha kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
(2) Elektroonilise hääletamise komisjonil on õigus teha Vabariigi Valimiskomisjonile ettepanek mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia käesoleva seaduse nõuetele vastavalt.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 18. Jaoskonnakomisjoni moodustamine
(1) Jaoskonnakomisjonil on kuni üheksa liiget.
(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) nimetab oma otsusega valla- või linnasekretäri ettepanekul ning poliitilise tasakaalustatuse põhimõtet arvestades jaoskonnakomisjoni esimehe ja liikmed hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva.
(3) Pooled jaoskonnakomisjoni liikmetest esitab valla- või linnasekretär ning ülejäänud liikmed esitavad valimistel osalevad erakonnad.
(4) Valimistel osalev erakond võib esitada ühe jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadi valla- või linnasekretärile hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(5) Jaoskonnakomisjoni liikmeks nimetamiseks peab olema isiku nõusolek.
(6) Kui erakonnad kandidaate ei esita või kui nende esitatud kandidaatide arv on väiksem, kui erakondadel on kohti jaoskonnakomisjonis, nimetab volikogu ülejäänud liikmed valla- või linnasekretäri ettepanekul.
(7) Kui erakondade esitatud jaoskonnakomisjoni liikmekandidaate on rohkem, kui erakondadel on kohti jaoskonnakomisjonis, nimetatakse kõik ülejäänud kandidaadid jaoskonnakomisjoni asendusliikmeteks.
(8) Volikogu nimetab valla- või linnasekretäri ettepanekul ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 ettenähtut järgides ka vähemalt kaks asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on peatunud või lõppenud.
(9) Jaoskonnakomisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast.
(10) Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla- või linnavalitsus.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
§ 19. Jaoskonnakomisjoni pädevus
Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
5. peatükk VALIJATE ARVESTUS
§ 20. Valijate arvestuse pidamine
(1) Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris.
(2) Rahvastikuregistri pidamise korra näeb ette seadus.
(3) Valijate arvestust peetakse isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud järgmiste andmete alusel:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) sünniaeg;
3) isikukood;
4) kodakondsuse andmed;
5) teovõimetuks tunnistamise andmed;
6) elukoha andmed.
§ 21. Valijakaart
(1) Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab valijakaardi koostamise ja saatmise valijale hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. Valijakaarti ei saadeta valijale, kelle elukoha andmed on kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel rahvastikuregistrisse kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.
(2) Valijakaardile kantakse:
1) valija ees- ja perekonnanimi;
2) valija sünniaasta;
3) valija elukoha aadress;
4) valimisringkonna number ja kirjeldus vastavalt käesoleva seaduse §-le 6;
5) selle valla või linna nimi ning valimisjaoskonna number, mille valijate nimekirja valija kantakse;
6) hääletamise aeg ja koht eelhääletamise päevadel ja valimispäeval;
7) muu teave hääletamise kohta.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(21) Valija võib tellida elektroonilise valijakaardi. Elektroonilise valijakaardi tellimiseks esitab valija taotluse rahvastikuregistri vastutavale töötlejale Eesti teabevärava kaudu. Järgmistel valimistel ja rahvahääletustel saadetakse valijale või hääletajale elektrooniline valija- või hääletajakaart ilma, et oleks vaja taotlust uuesti esitada.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(3) Valija, kes 15. päeval enne valimispäeva ei ole valijakaarti saanud või kelle valijakaardile kantud andmetes on vigu, võib pöörduda avaldusega valla- või linnasekretäri poole selgituse saamiseks või vigade parandamiseks. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijakaardi koostanud isikuga viivitamata läbi ja vastab avaldusele kirjalikult kolme tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamise päevast.
§ 22. Valijate nimekiri
(1) Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab rahvastikuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva. Valijate elektroonilised nimekirjad edastatakse elektroonilise hääletamise komisjonile hiljemalt 13. päevaks enne valimispäeva.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(2) Valijate nimekirja koostamise aluseks on käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 ettenähtud andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Valijate nimekirja koostamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse § 20 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatused. Elukoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta.
(3) Valijate nimekirja ei kanta isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust.
(4) Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva. Kui valija elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valija käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel määratud valimisjaoskonna valijate nimekirja.
(5) Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) elukoha aadress.
(6) Valijad kantakse valijate nimekirja nende perekonnanimede tähestikulises järjekorras.
(7) Valijate nimekirja koostaja kirjutab valijate nimekirjale alla hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva ning jaoskonnakomisjoni esimees valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla elektroonilise hääletamise komisjoni esimees.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(8) [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 23. Valijate nimekirja avalikkus
(1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.
(2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib neid kasutada teaduslikul eesmärgil.
§ 24. Valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimine ja vea parandamine
(1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on vigu, esitab ta vigade parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile.
(2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga viivitamata läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni.
(3) Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel.
(4) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib selle parandada jaoskonnakomisjon ise. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile.
§ 25. Valijate nimekirjas muudatuste tegemine
(1) Valijate nimekirjas tehakse muudatusi üksnes juhul, kui:
1) valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta;
2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta.
(2) Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata.
(3) Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata.
(4) Muudatusi valijate nimekirjas teeb jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel.
(5) Kui valla- või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega.
(6) Halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast.
(7) Halduskohus teeb ühe järgmistest otsustest:
1) jätta kaebus rahuldamata;
2) kaebus rahuldada ning teha valla- või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid.
(8) Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks.
6. peatükk KANDIDAATIDE REGISTREERIMISEKS ESITAMINE JA REGISTREERIMINE
§ 26. Erakond
(1) Riigikogu valimistel võib osaleda erakond, kes on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt 90 päeva enne valimispäeva.
[RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011]
(2) [Kehtetu - RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011]
(3) Erakond osaleb Riigikogu valimistel oma nime all.
(4) Erakond esitab kandidaatide registreerimiseks esitamisel Vabariigi Valimiskomisjonile kirjaliku teatise, milles on erakonna volitatud esindajate nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite numbrid. Teatisele kirjutab alla mittetulundusühingute seaduse või erakonna põhikirja kohaselt erakonda esindama õigustatud isik.
[RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011]
(5) Erakond võib volitada ennast esindama kuni kaks isikut.
(6) [Kehtetu - RT I 2010, 29, 150 - jõust. 01.01.2011]
§ 27. Üksikkandidaat
(1) Üksikkandidaadina registreerimiseks võib end esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha iga kandideerimisõiguslik isik (§ 4 lg 4–6). Teise isiku võib üksikkandidaadina registreerimiseks esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha sellekohase volikirja alusel isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt.
(2) Üksikkandidaadi võib registreerimiseks esitada ainult ühes valimisringkonnas.
§ 28.
Kandideerimisavaldus
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(1) Kandideerimisavalduses isik:
1) väljendab oma soovi kandideerida erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina;
2) kinnitab, et ta vastab käesolevas seaduses Riigikogu liikmekandidaadile esitatud nõuetele;
3) esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed.
(2) Kandidaat esitab kandideerimisavalduses järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) erakondlik kuuluvus;
4) elukoha aadress;
5) sidevahendite numbrid;
6) kontaktandmed;
7) andmed hariduse kohta;
8) töökoht ja amet.
(3) Vabariigi Valimiskomisjon avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3, 6, 7 ja 8 sätestatud andmed Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel.
(4) Kandidaat kasutab kandideerimisel oma nimena üksnes ees- ja perekonnanime.
(5) Kandidaat allkirjastab kandideerimisavalduse.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 29. Kandidaatide nimekiri
(1) Erakond koostab:
1) kandidaatide ringkonnanimekirjad;
2) kandidaatide üleriigilise nimekirja.
(2) Registreerimiseks esitatud kandidaadid peavad olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõlemas nimekirjas.
(3) Kandidaatide arv ringkonnanimekirjas võib ületada mandaatide arvu ringkonnas kuni kahe kandidaadi võrra.
(4) Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas. Kandideerimine ei ole seotud isiku elukohajärgse valimisringkonnaga.
(5) Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna kandidaatide nimekirjas. Kandidaatide nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik või teise erakonna liige.
(6) Erakond võib ühes valimisringkonnas registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaatide nimekirja.
(7) Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab erakond.
(8) Kandidaatide ringkonnanimekirjale ja kandidaatide üleriigilisele nimekirjale kirjutavad alla erakonna kõik volitatud esindajad.
§ 30. Kandidaatide registreerimiseks esitamine
(1) Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab mandaatide jaotamisele järgneval tööpäeval. Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse § 26 lõikes 4 nimetatud teatise esitamist.
(2) Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 45. päeval kell 18.00.
(3) Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond Vabariigi Valimiskomisjonile:
1) kandidaatide registreerimise avalduse;
2) kandidaatide ringkonnanimekirjad;
3) kandidaatide üleriigilise nimekirja;
4) kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia;
5) iga kandidaadi kandideerimisavalduse.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(4) Üksikkandidaat esitab Vabariigi Valimiskomisjonile:
1) kandidaadi registreerimise avalduse;
2) kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia;
3) kandideerimisavalduse.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(5) Erakond või üksikkandidaat kannab enne kandidaatide registreerimiseks esitamist Vabariigi Valimiskomisjoni arvele kautsjonina summa, mille suurus on valimiste väljakuulutamise aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär iga registreerimiseks esitatud isiku kohta.
[RT I, 05.02.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
§ 31. Dokumentide vastuvõtmine ja tagastamine
(1) Vabariigi Valimiskomisjon peab kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust.
(2) Kandidaatide registreerimise dokumendid annab üle erakonna volitatud esindaja. Üksikkandidaadi registreerimise dokumendid annab üle üksikkandidaat või tema volitatud esindaja.
(3) Kui Vabariigi Valimiskomisjonile ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, esitatud dokumentides on vigu, neis on andmeid puudu või nad ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased, teeb dokumentide vastuvõtja dokumentide esitajale ettepaneku esitada nõutavad dokumendid või andmed või vormikohased dokumendid või parandada vead. Kõik esitatud dokumendid tagastatakse.
(4) Kui erakond või üksikkandidaat soovib kandidaatide registreerimise dokumentides teha muudatusi, tagastab Vabariigi Valimiskomisjon kõik esitatud dokumendid ning nende uuesti esitamisel loetakse dokumendid esmakordselt esitatuks.
(5) Kui kandidaat kustutatakse registreerimiseks esitatud kandidaatide nimekirjast isikliku avalduse alusel, tagastab Vabariigi Valimiskomisjon talle kandideerimisavalduse ja teavitab sellest erakonna või üksikkandidaadi volitatud esindajat. Erakond kandidaatide registreerimise dokumente uuesti esitama ei pea.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(6) Kui erakond või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval 45. päeval enne kella 18.00 ning selgub, et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, et dokumentides on andmeid puudu või et nad ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased või esitatud dokumentides on vigu, mida ei ole võimalik kohe parandada, võetakse dokumendid vastu. Dokumentide vastuvõtja teeb dokumentide esitajale ettepaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohased dokumendid või parandada vead. Sellisel juhul peab erakond või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval 43. päeval enne kella 18.00.
§ 32. Kandidaatide registreerimine
(1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva.
(2) Kandidaadile antakse registreerimisnumber. Registreerimisnumbrid algavad 101-st ja need antakse kandidaatidele erakondade ringkonnanimekirjade kaupa. Üksikkandidaatidele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade kandidaatidele numbrite andmist. Numbrite andmise järjekord erakondade vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisu heitmisega.
[RT I 2004, 71, 501 - jõust. 29.10.2004]
(3) Kui käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei tee erakond või üksikkandidaat Vabariigi Valimiskomisjoni nõutud toiminguid, jätab valimiskomisjon registreerimata:
1) kõik erakonna poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid, kui puuduvad käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktides 1, 2, 3 või 4 nimetatud dokumendid, neis on vigu või need ei ole vormikohased;
2) kandidaadi, kelle dokumente või andmeid on puudu, kelle dokumentides on vigu või kelle dokumendid ei ole vormikohased;
3) kandidaadi, kes ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning § 29 lõikes 5 ettenähtud nõuetele.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(4) Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu põhistatud otsuse.
(5) Vabariigi Valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse, kui:
1) kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist;
2) kandidaat sureb;
3) tõendatakse, et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning § 29 lõikes 5 ettenähtud nõuetele.
(6) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega, kui ta leiab, et isik vastab käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning § 29 lõikes 5 ettenähtud nõuetele või kui Riigikohtu otsusega on tühistatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, millega kandidaat jäeti registreerimata.
(7) Registreerimisotsuse võib tühistada ja registreerimata jäetud isiku registreerida hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 33. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri
(1) Vabariigi Valimiskomisjon koostab pärast kandidaatide registreerimist valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja.
(2) Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade ringkonnanimekirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras. Ringkonnanimekirja ette märgitakse selle esitanud erakonna nimi. Üksikkandidaadid kantakse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja pärast erakondade ringkonnanimekirju registreerimisnumbrite järjekorras.
[RT I 2004, 71, 501 - jõust. 29.10.2004]
(3) Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi. Kui ühes valimisringkonnas kandideerib mitu samanimelist kandidaati, märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg.
(4) Vabariigi Valimiskomisjon teavitab kõigist valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja parandustest ja muudatustest valimiskomisjone, välisriigis hääletamist korraldavaid välisesindusi ja laevade kapteneid, kes teevad asjakohased muudatused ja parandused kandidaatide koondnimekirja. Kandidaatide koondnimekirju ei muudeta pärast 13. päeva enne valimispäeva.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
7. peatükk HÄÄLETAMISE KORD
§ 34. Hääletamisruum
(1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis. Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid.
(2) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. Valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist, on eelhääletamise ajal hääletamisruumis eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. Hääletamisruumis on välja pandud selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja kandidaatide üleriigilised nimekirjad.
(3) Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.
§ 35. Hääletamiskabiin
(1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.
(2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend. Hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri, välja arvatud kabiinis, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
§ 36. Hääletamiskast
(1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust. Enne eelhääletamise algust pitseeritud hääletamiskasti kasutatakse üksnes eelhääletamisel.
(2) Hääletamiskasti ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.
(3) Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava.
§ 37. Hääletamissedel
(1) Hääletamissedeli vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise.
(3) Pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Välisriigis ja laeval hääletamisel kasutatavatele sedelitele paneb pitsati jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon.
§ 38. Hääletamise aeg
(1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.
(2) Eelhääletamine toimub:
1) kümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;
2) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni;
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
3) kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni hääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 18.00.
(3) Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel valimispäeval.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 39. Hääletamine
(1) Valija hääletab selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 41–45, 47 ning 71. ja 8. peatükis ettenähtud juhtudel.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja.
(3) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.
(4) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.
(5) Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija, kuid mitte tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat.
(6) Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
(7) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.
(8) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha teine valija tema juuresolekul.
§ 40. Eelhääletamine
(1) Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse §-s 39 ettenähtud korras.
(2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes eelhääletamise päevaks on vähemalt 18-aastane.
(3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(4) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletanud valija kohta valijate nimekirja hääletamise kuupäeva.
(5) Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.
§ 41. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuva eelhääletamise erisused
(1) Valijal on eelhääletamise päevadel (§ 38 lõige 2) võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda maakonna valimiskomisjoni või valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas.
(2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist korraldab käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 2 ettenähtud päevadel valla- või linnavalitsuse määratud jaoskonnakomisjon. Valla- või linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni, kes korraldab lisaks eelhääletamisele hääletamist ainult valija asukohas (§ 43), kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses (§ 45).
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(3) Maakonna valimiskomisjon, välja arvatud Harju Maakonna Valimiskomisjon ja Tartu Maakonna Valimiskomisjon, määrab oma otsusega hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva vähemalt ühe maakonnakeskuses paikneva valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 1 ettenähtud päevadel. Tallinnas ja Tartu linnas määrab selle valimisjaoskonna linna valimiskomisjon. Maakonna valimiskomisjon avalikustab oma otsuse hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval nädalal.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 42. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine hääletamisruumis
(1) Väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletada sooviv valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletajate nimekirja.
(2) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja.
(3) Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse § 39 lõigetes 3–6 ettenähtut järgides.
(4) Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja valija elukoha aadressi. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.
§ 43. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas toimuv eelhääletamine
(1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta kuni eelhääletamise viimase päeva kella 14.00-ni esitada kirjaliku taotluse oma asukohas hääletamiseks asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 ettenähtud jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus registreerib taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(2) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 39 lõigetes 4–6 ning § 42 lõigetes 1, 2 ja 4 ettenähtut järgides.
§ 44.
Elektrooniline hääletamine
[Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 45.
Hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(1) Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 2 ettenähtud päevadel.
(2) Kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 ettenähtud jaoskonnakomisjonile.
(3) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 39 lõigetes 4–6 ning § 42 lõigetes 1, 2 ja 4 ettenähtut järgides.
(4) Hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestatakse kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses eelhääletanud valijate hääli käesoleva seaduse §-s 48 ettenähtut järgides.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 46. Kodus hääletamine
(1) Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist.
(2) Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või jaoskonnakomisjonile kuni valimispäeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse, mille jaoskonnakomisjon registreerib. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele, registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(21) Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(22) Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama:
1) valija nime;
2) valija isikukoodi;
3) valija aadressi;
4) valija sidevahendi numbrit;
5) kodus hääletamise põhjust.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(23) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(3) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. Kodus hääletamist korraldatakse käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 ettenähtut järgides.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
(4) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja.
§ 47. Välisriigis elava valija hääletamine Eestis
(1) Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud käesoleva seaduse 8. peatükis ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal käesoleva seaduse § 41 lõike 2 esimeses lauses või lõikes 3 ettenähtud korras määratud mis tahes valimisjaoskonnas.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate valijate nimekirja.
(3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja tema valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja.
(4) Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse § 39 lõigetes 3–6 ettenähtut järgides.
(5) Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja valimisringkonna numbri. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras antud hääli arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse § 48 lõigetes 1 ja 2 ning § 55 lõigetes 2–6 ettenähtut järgides.
§ 48. Eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda antud häälte arvestamine
(1) Jaoskonnakomisjon pakib väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud maakondade kaupa, Tallinna ja Tartu linna kaupa ning edastab need oma asukohajärgsele maakonna valimiskomisjonile.
(2) Maakonna valimiskomisjon edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hääletamissedelitega ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu asjaomastele maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud korras teistelt maakonna valimiskomisjonidelt saadud hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon asjaomastele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.
(4) Saanud hääletamissedelitega ümbrikud käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja kas valija ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(5) Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja või on hääletanud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda mitu korda, jätab jaoskonnakomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata.
(6) Kui valija on hääletanud ühe korra, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke eelhääletamise kohta.
(7) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 ettenähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja pitseerib hääletamiskasti ava uuesti.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
§ 481.
Elektrooniliselt antud häälte arvestamine
[Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
71. peatükk ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 482. Elektroonilise hääletamise üldpõhimõtted
(1) Elektroonilise hääletamise korraldab elektroonilise hääletamise komisjon.
(2) Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab elektroonilise hääletamise komisjon. Käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2–3 sätestatud nõuetele vastavuse tagamiseks vajalikud elektroonilise hääletamise süsteemi tehnilised nõuded kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punktis 2 sätestatud määruses.
(3) Valija hääletab ise. Käesolevas seaduses ettenähtud tingimustel on valijal võimalik elektrooniliselt antud häält muuta.
(4) Elektroonilise hääletamise komisjon korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi testimise. Vabariigi Valimiskomisjon korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi ning elektroonilise hääletamise komisjoni toimingute auditeerimise. Testimise ja auditeerimise ning elektroonilise hääletamise komisjoni toimingute vaatlemise korra kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punktis 2 sätestatud määruses.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 483. Elektroonilise hääletamise ettevalmistamine
(1) Elektroonilise hääletamise komisjon seab elektroonilise hääletamise süsteemi kasutusvalmiks ning sisestab valijate nimekirja ja valimisringkondade kandidaatide koondnimekirjad süsteemi hiljemalt 13. päevaks enne valimispäeva.
(2) Käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 sätestatud valijate nimekirjade muudatused viiakse elektroonilise hääletamise päevadel elektroonilisse valijate nimekirja vähemalt üks kord päevas.
(3) Enne elektroonilise hääletamise algust loob elektroonilise hääletamise komisjon elektrooniliste häälte salastamise võtme ja häälte avamise võtme. Häälte avamise võti jaotatakse Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete vahel.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 484. Elektroonilise hääletamise kord
(1) Valija saab käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 3 ettenähtud päevadel hääletada elektrooniliselt käesoleva seaduse § 482 lõikes 2 sätestatud süsteemi kasutades.
(2) Valija tõendab oma isikut digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadiga, mis on välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel.
(3) Pärast valija isiku tuvastamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras kuvatakse valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.
(4) Valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab. Elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav rakendus salastab valija hääle häälte salastamise võtmega. Valija kinnitab hääletamist digitaalallkirja seaduse nõuete kohase digitaalallkirjaga.
(5) Valija saab pärast hääletamise kinnitamist teate hääle vastuvõtmise kohta.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 485. Elektroonilise hääle muutmine
Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta:
1) hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 3 ettenähtud ajal;
2) hääletades hääletamissedeliga kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva käesoleva seaduse §-s 40–43, 45 või 47 ettenähtud korras.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 486. Elektroonilise hääle kontroll
(1) Valijal on võimalik kontrollida, kas tema antud hääle on elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud.
(2) Elektroonilise hääle kontrollimise korra kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punktis 2 sätestatud määruses.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012, ei rakendata enne 2015. aastat]
§ 487. Elektroonilise hääle arvestamine
(1) Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul (§ 485 punkt 1) arvestatakse valija viimasena antud häält.
(2) Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab elektroonilise hääletamise komisjon valimisjaoskondade kaupa elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab selle maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Maakonna valimiskomisjon edastab nimekirja jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.
(3) Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke elektroonilise hääletamise kohta.
(4) Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Jaoskonnakomisjon saadab elektroonilise hääletamise komisjonile asjakohase teatise, mille alusel elektroonilise hääletamise komisjon jätab valija elektrooniliselt antud hääle arvestamata.
(5) Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Jaoskonnakomisjon saadab elektroonilise hääletamise komisjonile asjakohase teatise, mille alusel elektroonilise hääletamise komisjon jätab valija elektrooniliselt antud hääle arvestamata.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 488. Elektroonilise hääletamise peatamine, lõpetamine ja mittealustamine
(1) Elektroonilise hääletamise peatamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid elektroonilise hääletamise peatamisest ning uuesti alustamisest.
(2) Elektroonilise hääletamise mittealustamise või lõpetamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata sellest valijaid ning teavitab, milliseid hääletamisviise on võimalik elektroonilise hääletamise asemel kasutada.
(3) Kui elektroonilise hääletamise peatamise või lõpetamisega kaasneb elektrooniliselt antud häälte tühistamine, teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid vajadusest uuesti hääletada ning milliseid hääletamisviise saab selleks kasutada.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
8. peatükk HÄÄLETAMINE VÄLISRIIGIS
§ 49. Hääletamise ettevalmistamine
(1) Välisriigis alaliselt elavate valijate ja seal ajutiselt viibivate valijate hääletamist välisriigis viivad läbi Eesti välisesindused.
(2) Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega määrata hääletamist läbi viima aukonsuli juhitava konsulaarasutuse, mille aukonsul on Eesti kodanik. Sellisel juhul teeb käesolevas peatükis ettenähtud toiminguid aukonsuli juhitav konsulaarasutus.
[RT I 2009, 29, 175 - jõust. 01.07.2009]
(3) Hääletamist korraldab välisesinduse juht või tema määratud ametnik. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul korraldab hääletamist aukonsul või tema määratud isik. Hääletamise korraldajaks peab olema isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt.
(4) Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja edastamise välisesindustele. Valijate nimekirja kantakse järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) elukoha aadressiandmed, kui need on teada;
4) selle valimisringkonna number, mille kandidaatide koondnimekiri valijale saadetakse.
(5) Välisriigis alaliselt elavale valijale ja rahvastikuregistri andmete alusel ajutiselt välisriigis viibivale valijale saadetakse elektrooniline valijakaart hiljemalt 60. päeval enne valimispäeva. Valijakaardi tellimiseks esitab valija taotluse käesoleva seaduse § 21 lõikes 21 sätestatud korras.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(6) Valijakaardile kantakse:
1) valija ees- ja perekonnanimi;
2) valija sünniaasta;
3) valija elukoha aadress;
4) valimisringkonna number ja kirjeldus vastavalt käesoleva seaduse §-le 6;
5) välisesinduse aadress;
6) kirja teel hääletamise taotluse esitamise, kirja teel hääletamise ja välisesinduses hääletamise kord;
7) kirja teel hääletamise taotluse välisesindusele laekumise tähtpäev;
8) kirja teel saadetava hääletamissedeli välisesindusele laekumise tähtpäev;
9) välisesinduses hääletamise aeg;
10) elektroonilise hääletamise aeg;
11) muu teave hääletamise kohta.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 50. Hääletamistaotluste esitamine
(1) Kui valija soovib hääletada kirja teel, saadab ta oma asukohariigi Eesti välisesindusele sellekohase taotluse. Kui valija asukohariigis Eesti välisesindust ei ole, saadab valija taotluse lähimale Eesti välisesindusele.
(2) Valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja:
1) lisab taotlusele isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia;
2) märgib taotluses välisriigis oleva elukoha aadressi.
(3) Valija, keda ei ole alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirjas:
1) lisab taotlusele koopiad dokumentidest, mis tõendavad tema isikut ja seda, et tal on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt;
2) märgib välisriigis oleva elukoha aadressi;
3) märgib, kus oli tema viimane elukoht Eestis (maakond, Tallinna linnaosa või Tartu linn). Kui alaliselt välisriigis elaval valijal ei ole Eestis elukohta olnud, märgib ta oma vanemate või vanavanemate viimase elukoha Eestis.
(4) Ajutiselt välisriigis viibiv valija märgib taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 ettenähtud andmetele ka oma elukoha aadressi Eestis.
(5) Taotlused peavad olema laekunud välisesindusele hiljemalt 30. päeval enne valimispäeva.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
§ 51. Valimisdokumentide saatmine valijale
(1) Taotluse õigeaegselt saatnud valijale, kes vastab käesoleva seaduse nõuetele, saadab välisesindus esimesel võimalusel:
1) hääletamissedeli;
2) valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja vastavalt alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja andmetele või käesoleva seaduse § 50 lõike 3 punkti 3 või lõike 4 kohaselt;
3) kaks ümbrikku.
(2) Kui alaliselt välisriigis elav valija on märkinud oma või vanemate või vanavanemate viimase elukohana Eestis Tallinna linnaosa täpsustamata, saadetakse talle valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekiri.
(3) Kui alaliselt välisriigis elav valija on oma või vanemate või vanavanemate viimase elukohana Eestis märkinud Petseri maakonna, saadetakse talle valimisringkonna nr 11 kandidaatide koondnimekiri.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
§ 52. Kirja teel hääletamine
(1) Valija täidab hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Valija paneb täidetud sedeli ühte välisesinduse saadetud ümbrikku. Viimase paneb valija välisesinduse saadetud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime, isikukoodi ja valimisringkonna numbri. Ajutiselt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma elukoha aadressi Eestis. Seejärel saadab valija hääletamissedeli välisesindusele.
(2) Kirja teel saadetavad hääletamissedelid peavad olema välisesindusele laekunud välisesinduse määratud päeval, mis peab olema määratud arvestusega, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.
(3) Välisesindus koostab kirja teel hääletanud valijate nimekirja ning edastab selle Vabariigi Valimiskomisjonile arvestusega, et nimekiri laekuks Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.
(4) Kirja teel hääletamise korral kannab käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingutega seotud kulud valija.
§ 53.
Elektrooniline hääletamine välisriigis
[Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 54. Hääletamine välisesinduses
(1) Kui valija ei esita kirja teel hääletamise taotlust välisesindusele käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul või ei saada hääletamissedelit välisesindusele § 52 lõikes 2 ettenähtud tähtpäevaks, võib ta hääletada välisesinduses viimase määratud ajal.
(2) Välisesinduses hääletamist peab välisesindus võimaldama vähemalt kahel päeval ajavahemikus 15. päevast kuni 10. päevani enne valimispäeva.
(3) Välisesinduses täidab valija hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Seejärel paneb valija täidetud sedeli ümbrikku. Viimase paneb valija teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või hääletamist korraldav isik valija nime, isikukoodi ja valimisringkonna numbri. Ajutiselt välisriigis viibiv valija kirjutab välimisele ümbrikule ka oma elukoha aadressi Eestis.
(4) Välisesinduses hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja välisesinduses hääletavate valijate nimekirja.
§ 55. Hääletamissedelite arvestamine hääletamistulemuste kindlakstegemisel
(1) Välisesindusele laekunud hääletamissedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel, kui need laekuvad Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.
(2) Saanud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib Vabariigi Valimiskomisjon, kas alaliselt välisriigis elav valija ei ole hääletanud mitu korda ja kas Eestis hääletanud alaliselt välisriigis elav valija on kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja.
(3) Kui alaliselt välisriigis elav valija on hääletanud hääletamissedeliga mitu korda või kui ta ei ole kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja, jätab Vabariigi Valimiskomisjon kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata. Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Kui valija on hääletanud mitu korda hääletamissedeliga ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata.
(4) Vabariigi Valimiskomisjon määrab iga valimisringkonna kohta ühe maakonna valimiskomisjoni, kes teeb kindlaks välisriigis alaliselt elavate valijate hääletamistulemused.
(5) Vabariigi Valimiskomisjon edastab alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelid käesoleva paragrahvi lõikes 4 määratud valimiskomisjonile hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva.
(6) Ümbrikud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega jäävad maakonna valimiskomisjonile ning need avatakse valimispäeval hääletamistulemuste kindlakstegemiseks.
(7) Ajutiselt välisriigis viibivate valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab Vabariigi Valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval, kus sedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõigetes 4–7 ettenähtule.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
§ 56. Hääletamine rahvusvahelistes või välisriigi vetes asuval Eesti riigilippu kandval laeval
(1) Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimispäeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile taotluse laeval hääletamise korraldamiseks.
(2) Hääletamise laeval korraldab laeva kapten käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Valija hääletab laeval käesoleva seaduse § 42 lõigetes 3 ja 4 ettenähtut järgides. Laeval antud hääled arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse § 55 lõigetes 1 ja 7 ning § 48 lõigetes 4–7 ettenähtut järgides.
9. peatükk HÄÄLETAMIS- JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE
§ 57. Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonis
(1) Jaoskonnakomisjon avab hääletamiskastid pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(2) Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud, samuti valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.
(3) Enne hääletamiskastide avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirja alusel kindlaks valijate arvu ning hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab need viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Arvestada tuleb valijate nimekirja märkusi väljaspool elukohta eelhääletanud, elektrooniliselt hääletanud ja kodus hääletanud valijate kohta. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
(4) Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi seisukorda.
(5) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka.
(6) Väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid pannakse koos eelhääletanute hääletamissedelitega valimispäeval hääletanute sedelite hulka.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(7) Jaoskonnakomisjon teeb kindlaks hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
(8) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:
1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit,
2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks,
3) millele kirjutatud numbriga kandidaat ei kandideeri selles valimisringkonnas,
4) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või
5) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav.
(9) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.
(10) Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(11) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehtivad sedelid kandidaatide kaupa. Eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid, valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud rikutud sedelid. Pakile märgitakse, millise valimisjaoskonna sedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Märkele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees.
(12) Hääletamissedelid, valijate nimekirjad, hääletamistulemuste protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused edastatakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile.
(13) Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult.
§ 58.
Eelhääletamisel antud häälte lugemine
[Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 59. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine
(1) Alaliselt välisriigis elavate valijate häälte lugemist alustab käesoleva seaduse § 55 lõikes 4 määratud maakonna valimiskomisjon valimispäeval kell 19.00. Ümbrike avamise juures peavad viibima vähemalt kolm maakonna valimiskomisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.
(2) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele pannakse pitsati jäljend.
(3) Maakonna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 8 ja 9 ettenähtut.
(4) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemusi ei avaldata enne kella 20.00.
(5) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(6) Alaliselt välisriigis elavate hääletajate hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibiv isik peab täitma maakonna valimiskomisjoni liikme suulisi korraldusi. Häälte lugemise juures viibiv isik ei või häälte lugemise ruumi kaasa võtta sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 60. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis
(1) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel.
(2) Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon.
(3) Maakonna, Tallinna iga valimisringkonna ja Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(4) Hääletamistulemused tehakse maakonna valimiskomisjonis kindlaks avalikult.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
§ 601. Elektrooniliselt antud häälte lugemine
(1) Elektroonilise hääletamise komisjon teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19.00.
(2) Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt pool elektroonilise hääletamise komisjoni ning Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust, sealhulgas komisjonide esimehed või aseesimehed.
(3) Enne elektrooniliste häälte lugemist:
1) tühistab elektroonilise hääletamise komisjon käesoleva seaduse § 487 lõigetes 4 ja 5 nimetatud teatise alusel elektroonilised hääled, mis on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud;
2) eraldab elektroonilise hääletamise komisjon lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest.
(4) Vabariigi Valimiskomisjon avab elektroonilised hääled käesoleva seaduse § 483 lõikes 3 sätestatud häälte avamise võtmega.
(5) Elektroonilise hääletamise komisjon teeb iga valimisjaoskonna kohta kindlaks:
1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
2) kehtetute elektrooniliste häälte arvu;
3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud korras tühistatud elektrooniliste häälte arvu;
4) kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu.
(6) Elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu.
(7) Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma elektroonilise hääletamise komisjoni liikmete suulisi korraldusi. Häältelugemise juures viibivad isikud ei või võtta ruumi, kus hääli loetakse, kaasa sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00.
(8) Hääletamistulemusi ei avalikustata enne kella 20.00.
(9) Elektroonilise hääletamise komisjoni esimees allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused.
(10) Elektroonilise hääletamise komisjon sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 61. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis
(1) Kõigilt maakonna valimiskomisjonidelt laekunud maakonna ning alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide ning elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.
(2) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(3) [Kehtetu - RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
(4) Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik.
§ 62. Valimistulemuste kindlakstegemine
(1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga.
(2) Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.
(3) Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaati. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat.
(4) Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest.
(5) Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
(6) Kandidaatide üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades.
(7) Kui kompensatsioonimandaatide jaotamisel selgub, et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate, kellele antud häälte arv oli vähemalt 5 protsenti oma valimisringkonna lihtkvoodist, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.
(8) Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate.
(9) Kui erakonna kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse (§ 32 lg 5), jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes sureb pärast eelhääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.
(10) Valimistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(11) Valimistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
10. peatükk RIIGIKOGU ERAKORRALISTE VALIMISTE ERISUSED
§ 63. Riigikogu erakorraliste valimiste erisused
(1) Riigikogu erakorralised valimised viiakse läbi käesoleva seaduse kohaselt käesolevas peatükis ettenähtud erisusi arvestades.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma otsusega Riigikogu erakorraliste valimiste toimingute järgmised tähtajad:
1) hääleõiguslike Eesti kodanike arvu esitamine (§ 7 lg 3);
2) valimisjaoskondade jaotuse muutmine (§ 8 lg 3 ja 4);
3) jaoskonnakomisjonide moodustamine (§ 18);
4) valijakaardi saatmine (§ 21);
5) erakondade nimekirja esitamine (§ 26 lg 2);
6) kandidaatide registreerimiseks esitamine (§ 30);
7) kandidaatide registreerimine (§ 32);
71) eelhääletamise aeg (§ 38 lg 2);
8) valijakaardi saatmine välisriigis ajutiselt elavale valijale (§ 49 lg 5);
9) kirja teel hääletamise taotluste välisesindustele esitamine (§ 50);
10) kirja teel hääletamise hääletamissedelite laekumine (§ 52 lg 2);
11) välisesinduses hääletamise aeg (§ 54 lg 2).
(3) Riigikogu erakorraliste valimiste korral peab kandidaatide registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks jääma kokku vähemalt kümme päeva.
(4) Erakorraliste valimiste korral kantakse valija selle valimisjaoskonna nimekirja, mille territooriumil valimiste väljakuulutamise päeval asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Kui valija elukoha aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valija käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel määratud valimisjaoskonna valijate nimekirja.
[RT I 2004, 6, 32 - jõust. 14.02.2004]
11. peatükk VALIMISTE KULUD
§ 64. Valimiste korraldamise kulud
(1) Riigikogu valimiste ettevalmistamise ja korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimiskulude eelarve projekti.
(3) Vabariigi Valimiskomisjon otsustab eelarve kulude jaotuse, lähtudes riigieelarves määratud eraldiste suurusest.
(4) Valijate arvestusega (5. peatükk) seotud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast.
(5) Välisriigis hääletamise korraldamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Välisministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
§ 65.
Erakonna ja üksikkandidaadi valimiskampaania rahastamise aruanne
[Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011]
§ 66.
Valimiskampaaniaks kasutatud vahendid
[Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011]
§ 67.
Valimiskampaania kulud
[Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011]
12. peatükk KAEBUSED
§ 68. Kaebuse mõiste
Käesoleva seaduse tähenduses on kaebus maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav käesoleva seaduse nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusevastaseks valimiskomisjoni toiming.
§ 69. Kaebusele esitatavad nõuded
(1) Kaebus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse:
1) selle organi nimi, kellele kaebus esitatakse;
2) kaebuse esitaja nimi, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
3) andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus;
4) selgelt väljendatud taotlus;
5) kaebuse põhistus;
6) kuupäev.
(2) Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Erakonna kaebusele kirjutab alla erakonna volitatud esindaja.
(3) Kui kaebus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud käesoleva seaduse §-des 70 ja 71 ettenähtud korda rikkudes, võib organ, kellele kaebus esitatakse, jätta selle läbi vaatamata ning tagastada kaebuse selle esitajale.
§ 70. Jaoskonnakomisjoni toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise kord
(1) Kui üksikisik, kandidaat või erakond (edaspidi huvitatud isik) leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile.
(2) Kaebus tuleb esitada maakonna valimiskomisjonile kolme päeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest.
(3) Maakonna valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle kohta otsuse tegema viie tööpäeva jooksul, arvates kaebuse laekumisest. Maakonna valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivitamata.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(4) Kaebus vaadatakse läbi avalikult. Maakonna valimiskomisjon teatab kaebuse esitajale kaebuse läbivaatamise aja ja koha.
(5) Maakonna valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest:
1) jätta kaebus rahuldamata;
2) kaebus rahuldada;
3) kaebus rahuldada osaliselt.
(6) Kui maakonna valimiskomisjon kaebuse rahuldab, võib ta otsustada teha käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 loetletud toiminguid.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
§ 71. Maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu või elektroonilise hääletamise komisjoni toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise kord
(1) Kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Isik, kelle jaoskonnakomisjoni toimingu peale esitatud kaebuse jättis maakonna valimiskomisjon rahuldamata, võib kaebuse jaoskonnakomisjoni toimingu peale esitada Vabariigi Valimiskomisjonile.
(2) Kaebus esitatakse vaidlustatava otsuse või toimingu teinud või vaidlustatud toimingu peale esitatud kaebuse läbi vaadanud maakonna valimiskomisjonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud otsuse või toimingu tegemisest alates kolme päeva jooksul. Maakonna valimiskomisjon edastab kaebuse omapoolse kirjaliku selgitusega viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile.
(3) Kaebus elektroonilise hääletamise komisjoni toimingu peale esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest alates kolme päeva jooksul.
(4) Vabariigi Valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle suhtes otsuse tegema viie tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivitamata.
[RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(5) Kaebus vaadatakse läbi avalikult. Vabariigi Valimiskomisjon teatab kaebuse esitajale kaebuse läbivaatamise aja ja koha.
(6) Vabariigi Valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest:
1) jätta kaebus rahuldamata;
2) kaebus rahuldada;
3) kaebus rahuldada osaliselt.
(7) Kui Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse rahuldab, võib ta otsustada teha käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 loetletud toiminguid.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 72. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamine
(1) Kui huvitatud isik leiab, et jaoskonnakomisjoni või elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga, maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(2) Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
§ 73. Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine
(1) Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud valimisjaoskonna või valimisringkonna või maakonna või Tallinna või Tartu linna või riigi hääletamistulemused kehtetuks, määrab Vabariigi Valimiskomisjon uue valimispäeva ja asjaomases valimisjaoskonnas või valimisringkonnas või maakonnas või Tallinnas või Tartu linnas või riigis korraldatakse kordushääletamine. Riigikogu valimiste tulemus tehakse kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist.
(11) Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tunnistanud elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks ja kutsunud elektrooniliselt hääletanud valijaid hääletama valimispäeval käesoleva seaduse §-s 39 või 46 ettenähtud korras.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
(2) Kordushääletamisel käesoleva seaduse §-des 40–45, 47 ning 71. ja 8. peatükis ettenähtut ei kohaldata.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
121. peatükk VASTUTUS
[RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]
§ 731. Andmete või materjalide esitamata jätmine või valimiskomisjoni otsuse mittetäitmine
(1) Andmete või materjalide esitamata jätmise eest valimiste korraldamiseks, samuti valimiskomisjoni otsuse mittetäitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
(2) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus.
[RT I 2009, 27, 165 - jõust. 01.01.2010]
§ 732.
Poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
§ 733. Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimine
(1) Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
(2) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus.
[RT I 2009, 27, 165 - jõust. 01.01.2010]
13. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 74. Riigikogu liikmete registreerimine ja valimistulemuste väljakuulutamine
(1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Riigikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused.
(2) Käesoleva seaduse §-s 73 ettenähtud juhul registreerib Vabariigi Valimiskomisjon valitud Riigikogu liikmed pärast kordushääletamise päeva, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtut.
(3) Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 märgitud otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(4) Valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on Riigikogu liikme ametiga ühitamatus ametis, peab viie päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama Vabariigi Valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda Riigikogu töös või jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
§ 75. Riigikogu asendusliikmete registreerimine
(1) Vabariigi Valimiskomisjon registreerib Riigikogu asendusliikmed oma otsusega. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Riigikogu juhatusele.
(2) Asendusliikmed registreeritakse erakondadele, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti kehtivatest häältest.
(3) Valimisringkondades valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse kandidaadid erakondadele valimisringkondade kaupa, reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said valijatelt hääli võrdselt, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna ringkonnanimekirjas eespool. Asendusliikmeks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti oma ringkonna lihtkvoodist.
(4) Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti oma ringkonna lihtkvoodist, erakonna üleriigilises nimekirjas määratud järjestuses ja seejärel ülejäänud sama erakonna valimata jäänud kandidaadid reastatult valimisringkonna lihtkvoodist arvutatud häälteprotsendi suuruse järgi. Kui kandidaatide häälteprotsendid on võrdsed, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna üleriigilises nimekirjas eespool.
§ 76. Lisamandaatide registreerimine
(1) Lisamandaatide jaotamise aluseks on erakondade võrdlusarvude tabel, mis on kinnitatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Riigikogu juhatusele.
(2) Võrdlusarvude tabelis on erakondadele arvutatud võrdlusarvud (§ 62 lg 5) suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi kompensatsioonimandaatide jaotamisel arvesse võtmata.
(3) Kui vähemalt kaks võrdlusarvu on võrdsed, saab kõrgema järjekoha valijatelt rohkem hääli saanud erakonna võrdlusarv. Kui erakondadele on antud võrdne arv hääli, saab kõrgema järjekoha erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
[RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
§ 77. Kautsjoni tagasimaksmine
Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Tagastamata kautsjoni kannab Vabariigi Valimiskomisjon riigituludesse.
§ 771. Hääletamissedelite ja valimisdokumentide säilitamine
(1) Maakonna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite hävitamise ning dokumenteerib selle.
(2) Elektroonilise hääletamise komisjon säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab komisjon elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme.
(3) Hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. Valijate nimekirju säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis.
(4) Hääletamis- ja valimistulemuste protokollide ning muude valimisdokumentide säilitamise korra sätestab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva seaduse § 15 lõike 5 punktis 5 sätestatud määruses.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 78. Elektroonilise hääletamise rakendamine
Elektroonilist hääletamist ei rakendata enne 2005. aastat.
§ 79. – § 85. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 851. Elektroonilise hääle kontrolli rakendamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 486 nimetatud elektroonilise hääle kontrolli ei rakendata enne 2015. aastat.
(2) Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega võib selles määratud ulatuses alates 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest rakendada katseliselt süsteemi, mis võimaldab valijal kontrollida, kas tema antud hääle on elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 852. Elektroonilise hääletamise komisjoni volituste algus
(1) Vabariigi Valimiskomisjon nimetab elektroonilise hääletamise komisjoni liikmed ning esimehe kuu aja jooksul pärast käesoleva seaduse § 171 jõustumist.
(2) Elektroonilise hääletamise komisjoni volitused algavad nimetamisele järgnevast päevast.
[RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
§ 86. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud §-d 75 ja 79, mis jõustuvad 2003. aasta 2. märtsil.