Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimused ja kord
Vastu võetud 08.07.2019 nr 23
Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 14 lõike 8 alusel.
§ 1. Riigikeele süvaõppe tingimused
Kõrghariduse omandamisel pikeneb nominaalne õppeaeg riigikeele süvendatult õppimisel (edaspidi riigikeele süvaõpe) kuni ühe õppeaasta võrra järgmiste tingimuste täitmise korral:
1) riigikeele süvaõppe mahu on kinnitanud õppeasutuse struktuuriüksus, kes korraldab riigikeele süvaõpet selles õppeasutuses;
2) riigikeele süvaõppesse õppima asuv üliõpilane on immatrikuleeritud kõrgharidustaseme õppekavale;
3) riigikeele süvaõppesse õppima asuva üliõpilase eesti keele kui õppekeele oskus ei vasta kõrgharidustasemel õppimiseks esitatavatele nõuetele;
4) riigikeele süvaõppe maht on kuni 60 ainepunkti.
§ 2. Riigikeele süvaõppe moodul
Riigikeele süvaõppe moodulis esitatakse järgmised andmed:
1) riigikeele süvaõppe eesmärk ja õpiväljundid;
2) ainepunktide arv;
3) õppeainete loend;
4) riigikeele süvaõppe läbimisel üliõpilasele esitatavad nõuded;
5) andmed riigikeele süvaõpet läbiviivate akadeemiliste töötajate kohta (nimi, kvalifikatsiooni nimetus, omandamise aasta ja õppeasutus, erialane töökogemus);
6) õppetöö korraldus.
§ 3. Keeleoskuse hindamine ja nõuded
(1) Õppeasutus hindab üliõpilase eesti keele oskust enne riigikeele süvaõppesse õppima asumist ning riigikeele süvaõppe läbimisel.
(2) Eesti keele oskuse nõuded ja hindamise korra kehtestab õppeasutus, lähtudes Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustaseme kirjeldustest. Õppeasutus avalikustab eesti keele oskuse nõuded ja hindamise korra õppeasutuse veebilehel.
§ 4. Riigikeele süvaõppe finantseerimine
Riigikeele süvaõpet finantseeritakse õppeasutusele eraldatava tegevustoetuse kaudu.
§ 5. Rakendussätted
Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.
Mailis Reps
Minister
Indrek Riisaar
Riigivaraosakonna juhataja kantsleri ülesannetes
Facebook
Twitter