Teksti suurus:

Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. a määruse nr 4 „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine” muutmine

Väljaandja:Eesti Panga President
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.08.2015
Avaldamismärge:RT I, 12.08.2015, 1

Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. a määruse nr 4 „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine” muutmine

Vastu võetud 06.08.2015 nr 7

Määrus kehtestatakse Eesti Panga seaduse § 2 lõike 2 punkti 4 ja § 14 punkti 5 ning krediidiasutuste seaduse § 87 lõike 2 alusel.

§ 1.  Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. a määruse nr 4 „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine” (edaspidi määrus) lisa 1 „TARGET2-Eestis osalemise ühtsed tingimused” muudetakse järgmiselt:

1) sõnad „võrguteenuse osutaja” asendatakse läbivalt sõnadega „TARGET2 võrguteenuse osutaja” vastavas käändes;

2) artikli 1 – Mõisted mõistete „AL rühma liige”, „CAI rühm”, „kontsern”, „likviidsuse ülekandmise korraldus”, „maksemoodul” ja „ühine juurdepääs” määratlustes asendatakse sõnad „osaleja”, „otseosaleja” ja „TARGET2 osaleja” sõnadega „maksemooduli konto omanik” vastavas käändes;

3) artiklis 1 sõnastatakse järgnevalt nimetatud mõistete määratlused järgmiselt:

adresseeritav ettevõtte tunnuskoodi omanik või adresseeritav BICi omanik (addressable BIC holder) – üksus: a) kellel on ettevõtte tunnuskood (BIC); b) keda ei tunnustata kaudse osalejana ja c) kes on maksemooduli konto omaniku korrespondent või klient või maksemooduli konto omaniku või kaudse osaleja filiaal ning kes võib esitada maksejuhiseid ja saada makseid TARGET2 osasüsteemist maksemooduli konto omaniku kaudu;

filiaal (branch) – filiaal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 17 tähenduses;

kaudne osaleja (indirect participant) – Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud krediidiasutus, kes on sõlminud maksemooduli konto omanikuga lepingu maksejuhiste esitamise ja maksete saamise kohta selle otseosaleja maksemooduli konto kaudu ning kelle TARGET2 osasüsteem on tuvastanud kaudse osalejana;

krediidiasutus (credit institution) – a) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, mille üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus, või b) muu krediidiasutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel;

maksejuhis (payment order) – kreeditkorraldus, likviidsuse ülekandmise korraldus, otsedebiteerimise korraldus või maksemooduli kontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korraldus;

osaleja või otseosaleja (participant, direct participant) – üksus, kellel on eurosüsteemi keskpanga juures vähemalt üks maksemooduli konto (maksemooduli konto omanik) ja/või üks eriotstarbeline rahakonto (eriotstarbelise rahakonto omanik);

probleemsündmus (event of default) – toimuda võiv või toimunud mis tahes sündmus, mille esinemine võib ohustada osaleja võimet täita oma kohustusi, mis tulenevad ÜTst või mis tahes muudest eeskirjadest, mida kohaldatakse osaleja ja Eesti Panga või mis tahes muu keskpanga suhetele, sealhulgas:
a) kui osaleja ei vasta enam artiklis 4 sätestatud juurdepääsutingimustele või artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud nõuetele;
b) maksejõuetusmenetluse algatamine osaleja suhtes;
c) avalduse esitamine, mis on seotud mis tahes punktis b osutatud menetlusega;
d) osaleja kirjaliku teate esitamine oma võimetuse kohta tasuda oma võlgu täielikult või osaliselt või täita oma kohustusi, mis on seotud päevasiseste laenudega;
e) osaleja poolt võlgade või kohustuste vähendamiseks või teisendamiseks vabatahtlikult kompromissi tegemine või kokkuleppe sõlmimine oma võlausaldajatega;
f) kui osaleja on maksejõuetu või ei suuda tasuda oma võlgu või kui ta on nimetatud seisundis oma keskpanga hinnangul;
g) kui osaleja maksemooduli konto või eriotstarbelise rahakonto positiivne jääk või kogu või oluline osa osaleja varast on külmutatud, arestitud, konfiskeeritud või selle suhtes toimub mis tahes muu menetlus, mille eesmärk on kaitsta avalikke huve või osaleja võlausaldajate huve;
h) kui osaleja osalemine teises TARGET2 osasüsteemis ja/või kõrvalsüsteemis on peatatud või lõpetatud;
i) kui mis tahes oluline avaldus või muu lepingueelne kinnitus, mille osaleja on andnud või mis loetakse kohaldatava seaduse alusel tema poolt antuks, on ebatäpne või väär;
j) kui osaleja pandib või annab tagatiseks kogu või olulise osa oma varast;

vaba likviidsus või likviidsus (available liquidity, liquidity) – osaleja maksemooduli konto positiivne jääk ja kohastel juhtudel asjaomase eurosüsteemi keskpanga poolt sellele kontole antud päevasisese laenu võimalus, mida ei ole veel kasutatud;”;

4) artiklit 1 täiendatakse järgmiste mõistetega:

eriotstarbeline rahakonto (Dedicated Cash Account, DCA) – eriotstarbelise rahakonto omaniku TARGET2-Eestis avatud ning T2Si väärtpaberiarveldustega seotud maksete tegemiseks kasutatav konto;

maksemooduli kontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korraldus (PM to DCA liquidity transfer order) – kindlaksmääratud summa maksemooduli kontolt eriotstarbelisele rahakontole ülekandmise korraldus;

peamine maksemooduli konto (main PM account) – maksemooduli konto, millega on seotud eriotstarbeline rahakonto ning millele eriotstarbelise rahakonto jääk päevalõpu seisuga automaatselt tagasi kantakse;”;

5) Üldsätteid täiendatakse artikliga 1a – „Reguleerimisala” järgmises sõnastuses:

Artikkel 1a – Reguleerimisala

ÜT reguleerib Eesti Panga ja maksemooduli konto omaniku vahelisi suhteid maksemooduli konto avamisel ja haldamisel.”;

6) artikli 2 – Liited ja lisad lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) ÜTd kohaldatakse koos muude Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. aasta määruse nr 4 „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine” lisadega.”;

7) artikli 3 – TARGET2-Eesti ja TARGET2 üldkirjeldus lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) TARGET2 võimaldab reaalajalist euromaksete arveldust keskpangarahas maksemooduli kontodel ja eriotstarbelistel rahakontodel.

(2) TARGET2-Eestis töödeldakse järgmisi maksejuhiseid:
a) maksejuhised, mis tulenevad otseselt eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidest või nendega seotud tehingutest;
b) eurosüsteemiga seotud välisvaluutatehingute euro-osa arveldused;
c) piiriülestes suurmaksete tasaarveldussüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused;
d) süsteemselt olulistes euro jaemaksesüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused;
e) väärtpaberitehingute sularaha-osa arveldused;
f) maksemooduli kontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korraldused ja
g) TARGET2 osalejatele suunatud mis tahes muud maksejuhised.”;

8) artiklit 7 – Otseosaleja vastutus täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Maksemooduli konto omanik, kes on andnud nõusoleku oma maksemooduli konto määramiseks lisas 1 A määratletud peamiseks maksemooduli kontoks, on kohustatud tasuma asjaomase maksemooduli kontoga seotud eriotstarbelise rahakonto avamise ja haldamisega seotud arved kooskõlas käesoleva lisa VI liitega, sealhulgas lisa 3 A punkti 9 alapunkti d kohaselt määratud trahvid, sõltumata maksemooduli konto omaniku ja eriotstarbelise rahakonto omaniku vaheliste lepingute või muude kokkulepete sisust või nende võimalikust rikkumisest.

(4) Peamise maksemooduli konto omanik on kohustatud käesoleva lisa VI liite kohaselt tasuma iga maksemooduli kontoga seotud eriotstarbelise rahakonto sidumise tasu.”;

9) artikkel 13 sõnastatakse järgmiselt:

Artikkel 13 – Maksejuhiste liigid

TARGET2s kasutatavad maksejuhised on järgmised:
a) kreeditkorraldused;
b) otsedebiteerimise volituse alusel teostatud otsedebiteerimise korraldused;
c) likviidsuse ülekandmise korraldused ja
d) maksemooduli kontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korraldused.”;

10) artikli 15 – Priorteedid lõike 2 punkti b teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu esitatud maksekorraldused osaleja maksemooduli konto debiteerimiseks või krediteerimiseks ning kõik maksemooduli kontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korraldused loetakse erakorralisteks kiirmaksejuhisteks.”;

11) artikli 38 – Konfidentsiaalsus lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Erandina lõikest 1 nõustub osaleja, et Eesti Pank võib avalikustada TARGET2-Eesti töö käigus saadud teavet osaleja, ühest rühmast pärit osalejate või osaleja klientide maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta teistele keskpankadele või kolmandatele isikutele, kes osalevad TARGET2-Eesti töös, ulatuses, mis on vajalik TARGET2 tõhusaks toimimiseks või osaleja või rühma riskipositsiooni hindamiseks, või liikmesriikide ja liidu järelevalveasutustele ulatuses, mis on vajalik nende avalike ülesannete täitmiseks ega ole vastuolus kohaldatava õigusega. Eesti Pank ei vastuta sellise teabe avalikustamise finantsiliste või äriliste tagajärgede eest.”;

12) artikli 39 – Andmekaitse, rahapesu tõkestamine, haldusmeetmed või piirangud ja seonduvad küsimused lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kui osalejad toimivad maksjale või makse saajale makseteenuse osutajana, peavad nad järgima kõiki nende suhtes kehtivaid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 75 või 215 kohaselt kehtestatud haldusmeetmetest ja piirangutest tulenevaid nõudeid, kaasa arvatud pädeva ametiasutuse teavitamine ja/või tehingu töötlemiseks loa taotlemine.”;

13) artikkel 46 sõnastatakse järgmiselt:

Artikkel 46 – Siduvus

Taotluse esitamisega maksemooduli konto avamiseks TARGET2-Eestis või TARGET2-Eestis osalemisega nõustuvad osalejad automaatselt ÜT kohaldamisega nendevahelistes suhetes ja suhetes Eesti Pangaga.”;

14) I liite „Maksejuhiste töötlemise tehniline kirjeldus” punkti 8 „ICMi kasutamine” alapunkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) Osalejad võivad ICMi kasutada ka likviidsuse ülekandmiseks:
a) oma maksemooduli kontolt väljaspool maksemoodulit asuvale kontole;
b) maksemooduli konto ja osaleja allkontode vahel;
c) maksemooduli kontolt kõrvalsüsteemi hallatavale peegelduvale kontole ja
d) maksemooduli kontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korralduse abil.”;

15) IV liite „Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed” punkti 6 „Töötlemine eriolukorras” alapunkt d sõnastatakse järgmiselt:

„d) Järgmised makseliigid loetakse olulisteks ning Eesti Pank võib algatada nende suhtes eriolukorras töötlemise:
i) liidesühenduses (interfaced) väärtpaberiarveldussüsteemide reaalajas arveldamisega seotud maksed;
ii) muud maksed, mis on vajalikud süsteemiriski vältimiseks, ja
iii) maksemooduli kontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korraldused.”;

16) VI liide „Tasud ja arved” sõnastatakse järgmiselt:

TASUD JA ARVED

Otseosalejate tasud

1. Olenevalt hinnapaketist, mille otseosaleja on valinud, on tema maksejuhiste töötlemise kuutasu TARGET2-Eestis kas:
a. 150 eurot maksemooduli konto eest, millele lisandub 0,80 eurot iga tehingu eest (deebetkanne), või
b. 1875 eurot maksemooduli konto eest, millele lisandub tasu iga tehingu eest (deebetkanne) vastavalt tehingute arvule (töödeldud ühikute arv) kuus järgmiselt:

Järk
Tehingute arv alates
Tehingute arv kuni
Tasu
1
1
10 000
0,60 eurot
2
10 001
25 000
0,50 eurot
3
25 001
50 000
0,40 eurot
4
50 001
100 000
0,20 eurot
5
üle 100 000
0,125 eurot

Likviidsuse ülekanded osaleja maksemooduli konto ja selle allkontode vahel on tasuta.

Osaleja maksemooduli kontolt algatatud maksemooduli kontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korralduste täitmise eest ja osaleja maksemooduli kontole laekunud eriotstarbeliselt rahakontolt maksemooduli kontole likviidsuse ülekandmise korralduste eest võetakse tasu alapunkti a või b alusel, sõltuvalt asjaomase maksemooduli konto puhul tehtud valikust.

2. Ühise juurdepääsu kuutasu on 80 eurot iga kaheksakohalise BICi eest, mis ei ole otseosaleja konto BIC.

3. Otseosalejad, kes ei soovi oma konto BIC-koodi TARGET2 kataloogis avaldada, tasuvad lisatasu 30 eurot kuus konto kohta.

4. Otseosaleja poolt iga kaudse osaleja TARGET2 kataloogis registreerimise kuutasu on 20 eurot.

5. Iga adresseeritava BICi omaniku, sealhulgas artiklis 1 määratletud otseste ja kaudsete osalejate, korrespondentide filiaalide või adresseeritava BICi omanike, kes on sama kontserni liikmed, TARGET2 kataloogis registreerimise tasu on 5 eurot.

6. Kui adresseeritava BICi omanik on otseosaleja korrespondent, siis on adresseeritava BICi omaniku TARGET2 kataloogis registreerimise kuutasu 5 eurot.

7. TARGET2 lisaväärtusteenuse T2S tellinud otseosalejate kuutasu on 50 eurot osalejatele, kes on valinud punkti 1 alapunkti a kohase hinnapaketi, ja 625 eurot osalejatele, kes on valinud punkti 1 alapunkti b kohase hinnapaketi.

Likviidsuse koondamise tasud

8. CAI režiimis on iga CAI rühma kuuluva konto kuutasu 100 eurot.

9. AL režiimis on iga AL rühma kuuluva konto kuutasu 200 eurot. Kui AL rühm kasutab CAI režiimi, tuleb AL režiimi mittekuuluvate kontode eest tasuda CAI kuutasu 100 eurot konto eest.

10. Nii AL kui ka CAI režiimis kohaldatakse punkti 1 alapunktis b olevas tabelis sätestatud kahanevat tasustruktuuri rühma osalejate kõikidele maksetele, nagu need maksed oleksid tehtud ühe osaleja kontolt.

11. Punkti 1 alapunktis b sätestatud 1875 euro suuruse tasu maksab vastav rühma haldur ja punkti 1 alapunktis a osutatud kuutasu 150 eurot maksavad kõik muud selle rühma liikmed. Kui AL rühm kuulub CAI rühma ja AL rühma haldur on ühtlasi CAI rühma haldur, tuleb 1875 euro suurust kuutasu maksta vaid üks kord. Kui AL rühm kuulub CAI rühma ja CAI rühma haldur ei ole AL rühma haldur, tasub CAI rühma haldur lisaks kuutasu 1875 eurot. Sellistel juhtudel saadetakse kõikide CAI rühma kontode (sealhulgas AL rühma kontode) tasusid sisaldav arve CAI rühma haldurile.

Peamise maksemooduli konto omaniku tasud

12. Lisaks muudele käesolevas liites sätestatud tasudele on peamise maksemooduli konto omanikul kohustus tasuda iga peamise maksemooduli kontoga seotud eriotstarbelise rahakonto eest kuutasu 250 eurot.

13. Kui peamise maksemooduli konto on seotud eriotstarbelis(t)e rahakonto(de)ga, on peamise maksemooduli konto omanik kohustatud maksma T2Si teenuste kasutamise eest järgnevalt nimetatud tasusid. Esitataval arvel näidatakse iga tariifiartikli kohane tasu eraldi.

Tariifiartikkel
Tasu
Selgitus
Arveldusteenused
 
 
Eriotstarbeliselt rahakontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korraldused
9 eurosenti
Ülekande eest
Eriotstarbelise konto reserveeringud (nt blokeerimine, blokeeringu vabastamine, likviidsuse reserveerimine jms)
6 eurosenti
Tehingu eest
Infoteenused
 
 
A2A aruanded
0,4 eurosenti
Iga A2A aruandes esitatud kirje eest
A2A päringud
0,7 eurosenti
Iga A2A aruandes esitatud kirje eest
U2A päringud
10 eurosenti
Iga teostatud otsingutoimingu eest
Failina esitatud sõnumid
0,4 eurosenti
Iga failis sisalduva sõnumi eest
Andmeedastused
1,2 eurosenti
Iga andmeedastuse eest

Arved

14. Otseosalejate suhtes kehtivad järgmised arvete esitamise reeglid: otseosaleja (AL rühma või CAI rühma haldur, kui kasutatakse AL või CAI režiimi) saab eelmise kuu arve, millel on ära näidatud maksmisele kuuluvad tasud, hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks. Arve tuleb tasuda hiljemalt järgmise kuu kümnendaks tööpäevaks Eesti Panga osutatud kontole. Eesti Pangal on õigus debiteerida tasud selle otseosaleja maksemooduli kontolt.

Osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi tasud ja arved

15. Osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi makstavate tasude struktuur, olenemata tema kontode arvust Eesti Pangas, koosneb kolmest komponendist:
a) igakuine püsitasu 1000 eurot, mida maksavad kõik kõrvalsüsteemid (püsitasu I);
b) teine igakuine püsitasu vahemikus 417 eurot ja 8334 eurot, mis põhineb proportsionaalselt kõrvalsüsteemi sularaha arveldustehingute brutoväärtusel eurodes (püsitasu II):

Järk
Alates (miljonit eurot / päev)
Kuni (miljonit eurot / päev)
Aastatasu
Kuutasu
1
0
vähem kui 1 000
5 000 eurot
417 eurot
2
1 000
vähem kui 2 500
10 000 eurot
833 eurot
3
2 500
vähem kui 5 000
20 000 eurot
1 667 eurot
4
5 000
vähem kui 10 000
30 000 eurot
2 500 eurot
5
10 000
vähem kui 50 000
40 000 eurot
3 333 eurot
6
50 000
vähem kui 500 000
50 000 eurot
4 167 eurot
7
üle 500 000
100 000 eurot
8 334 eurot

Eesti Pank arvutab kõrvalsüsteemi eurodes teostatud sularaha arveldustehingute brutoväärtuse üks kord aastas eelmise aasta vastava brutoväärtuse alusel ning väljaarvutatud brutoväärtust kohaldatakse tasu arvutamiseks alates iga kalendriaasta 1. jaanuarist. Brutoväärtus ei hõlma eriotstarbelistel rahakontodel tehtud arveldusi;
c) tehingutasu, mis arvutatakse samal alusel nagu käesolevas liites maksemooduli konto omanikele sätestatud tasude tabelis. Kõrvalsüsteem võib valida ühe järgmisest kahest variandist: kas maksta püsivalt 0,80 eurot krediteerimiskorralduse eest (hinnapakett A) või maksta kahanevat tasu (hinnapakett B), järgmiste erisustega:
– hinnapaketi B puhul jagatakse krediteerimiskorralduste mahtu arvestavate järkude piirid kahega ja
– peale püsitasude I ja II tuleb tasuda igakuine püsitasu 150 eurot hinnapaketi A puhul ja 1875 eurot hinnapaketi B puhul.

Krediteerimiskorraldus (credit instruction) on kõrvalsüsteemi esitatud ja kõrvalsüsteemi keskpangale adresseeritud maksekorraldus kõrvalsüsteemi peetava ja/või hallatava ühe maksemooduli konto debiteerimiseks ja arveldava panga konto või allkonto krediteerimiseks korralduses näidatud summa võrra.

16. Kõik tasud seoses osalejaliidese kaudu kõrvalsüsteemi poolt esitatud krediteerimiskorralduste või kõrvalsüsteemi saadud maksetega maksab ainult vastav kõrvalsüsteem.

17. Iga kõrvalsüsteem saab arve Eesti Pangalt eelmise kuu kohta punktis 11 nimetatud tasude alusel hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks. Arve alusel tuleb teha makse hiljemalt selle kuu kümnendaks tööpäevaks Eesti Panga näidatud kontole või debiteerida kõrvalsüsteemi näidatud kontolt.

18. Käesoleva liite kohaldamisel loetakse kõik direktiivi 98/26/EÜ kohaselt määratletud kõrvalsüsteemid eraldiseisvateks üksusteks isegi juhul, kui kahte või enamat neist opereerib sama juriidiline isik. Sama reeglit kohaldatakse ka juhul, kui kõrvalsüsteemi ei ole määratletud direktiivi 98/26/EÜ kohaselt; sel juhul määratletakse kõrvalsüsteem järgmiste tunnuste alusel:
a) lepingu või õigusakti alusel formaalselt korraldatud suhted (näiteks osalejate ja süsteemikäitaja vahel sõlmitud leping);
b) osalejate paljusus;
c) ühised reeglid ja standardlahendused ning
d) sihtotstarbeks on maksete ja/või väärtpaberitehingute tasaarveldus, netting ja/või arveldamine osalejate vahel.”.

§ 2.  Määrust täiendatakse lisaga 1 A „TARGET2-Eestis eriotstarbelise rahakonto avamise ja haldamise ühtsed tingimused” (käesoleva määruse lisa 1).

§ 3.  Määruse lisa 2 „Internetipõhiseks juurdepääsuks vajalikud täiendused ja muudatused TARGET2-Eestis osalemise ühtsetes tingimustes” muudetakse järgmiselt:

1) artikkel 1 sõnastatakse järgmiselt:

„Artikkel 1 – Kohaldamisala

Ühe või mitme maksemooduli konto internetipõhist juurdepääsu kasutavate osaliste suhtes kohaldatakse Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. aasta määruse nr 4 „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine” lisadega määratud tingimusi kooskõlas käesoleva lisa sätetega.”;

2) artikkel 2 sõnastatakse järgmiselt:

„Artikkel 2 – Mõisted

(1) Käesolevas lisas kasutatakse peale muude lisadega määratletud mõistete järgmisi mõisteid:

sertifitseerimisasutused (certification authorities) – üks või mitu EKP nõukogu poolt elektrooniliste sertifikaatide väljastamisel, haldamisel, tagasivõtmisel ja uuendamisel eurosüsteemi nimel tegutsema määratud RKPd;

elektroonilised sertifikaadid või sertifikaadid (electronic certificates, certificates) – sertifitseerimisasutuste väljastatud elektrooniline andmefail, mis seob avaliku võtme isikuga ning mida kasutatakse järgmiseks otstarbeks: avaliku võtme asjaomasele isikule kuuluvuse kontrollimiseks; omaniku isiku tuvastamiseks; isiku allkirja kontrollimiseks või isikule adresseeritud sõnumi krüpteerimiseks. Sertifikaadid on salvestatud füüsilisele andmekandjale, näiteks kiipkaardile või mälupulgale, ning viide sertifikaadile hõlmab ka asjaomased andmekandjad. Sertifikaadid on olulised internetipõhiselt TARGET2 kasutavate ja maksesõnumeid või kontrollsõnumeid saatvate osalejate isiku tuvastamiseks;

sertifikaadi omanik (certificate holder) – konkreetne isik, kelle isikusamasuse on TARGET2 osaleja tuvastanud ning kellele TARGET2 osaleja on andnud volituse omada internetipõhist juurdepääsu osaleja TARGET2 kontole. Avaldus sertifikaadi saamiseks peab olema kinnitatud osaleja asukoha RKP poolt ning edastatud sertifitseerimisasutusele, kes omakorda väljastab sertifikaadi, mis seob avaliku võtme osaleja isikut tõendavate dokumentidega;

internetipõhine juurdepääs (Internet-based access) – osaleja on valinud maksemooduli konto, millele on juurdepääs ainult interneti kaudu, ja osaleja saadab maksesõnumeid või kontrollsõnumeid TARGET2-le interneti teel;

internetiteenuse osutaja (Internet service provider) – ettevõtja või organisatsioon (st värav), mille kaudu TARGET2 osaleja kasutab internetipõhise juurdepääsuga TARGET2 kontot.

(2) Käesolevas lisas kasutatakse mõiste „maksejuhis” määratlust järgmiselt:

maksejuhis (payment order) – kreeditkorraldus, likviidsuse ülekandmise korraldus või otsedebiteerimise korraldus.”;

3) artikli 4 – Täiendatud ja muudetud sätted punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) artikli 3 lõiked 1, 2, 4 ja 6:

„(1) TARGET2 võimaldab reaalajalist euromaksete arveldust keskpangarahas maksemooduli kontodel.

(2) TARGET2-Eestis töödeldakse järgmisi maksejuhiseid:
a) maksejuhised, mis tulenevad otseselt eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidest või nendega seotud tehingutest;
b) eurosüsteemiga seotud välisvaluutatehingute euro-osa arveldused;
c) piiriülestes suurmaksete tasaarveldussüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused;
d) süsteemselt olulistes euro jaemaksesüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused ja
e) TARGET2 osalejatele suunatud mis tahes muud maksejuhised.

Selguse huvides ja tehnilistel põhjustel ei võimaldata internetipõhistel osalejatel teha likviidsuse ülekandmise korraldusi maksemooduli kontolt eriotstarbelisele rahakontole.

(4) Eesti Pank osutab teenuseid ÜT kohaselt. Ühisplatvormi käitavate keskpankade ja/või sertifitseerimisasutuste tegevus ja tegevusetus loetakse Eesti Panga tegevuseks ja tegevusetuseks, mille eest ta vastutab kooskõlas lisa 1 artikliga 31. Osalemisest ÜT kohaselt ei teki lepingulist suhet osalejate ja ühisplatvormi käitavate keskpankade vahel, kui viimased tegutsevad selles pädevuses. Korraldused, teated või teave, mille osaleja saab ühisplatvormi käitajalt või saadab ühisplatvormi käitajale seoses ÜT alusel osutatavate teenustega, loetakse saaduks Eesti Pangalt või saadetuks Eesti Pangale.

(6) Osalemine TARGET2s teostub osalemise teel TARGET2 osasüsteemis. ÜT kirjeldab TARGET2-Eesti maksemooduli kontode omanike ja Eesti Panga vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Maksejuhiste töötlemise eeskirjad (IV jaotis) hõlmavad iga maksemooduli konto omaniku kõiki maksejuhiseid või saadud makseid ning neid kohaldatakse lisa 2 kohaselt.”;”;

4) artikli 4 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:

„10) artikkel 13:

„Artikkel 13 – Maksejuhiste liigid

TARGET2s kasutatavad maksejuhised on järgmised:
a) kreeditkorraldused;
b) otsedebiteerimise volituse alusel saadud otsedebiteerimise korraldused. Otsedebiteerimise korraldusi ei saa maksemooduli kontolt esitada internetipõhist juurdepääsu kasutavad osalejad;
c) likviidsuse ülekandmise korraldused.”;”;

5) IIA liite punkt 21 sõnastatakse järgmiselt:

„21. Eesti Pank annab välja ja haldab tasuta kuni viit aktiveeritud sertifikaati iga osaleja iga maksemooduli konto kohta. Iga täiendava aktiveeritud sertifikaadi väljaandmise eest võtab Eesti Pank tasu 120 eurot. Lisaks väljaandmistasule võtab Eesti Pank iga täiendava aktiveeritud sertifikaadi eest ka haldustasu 30 eurot aastas. Aktiveeritud sertifikaat kehtib kolm aastat.”.

§ 4.  Määruse lisa 3 „Päevasisese laenu andmine” muudetakse järgmiselt:

1) artikli 1 – Üldsätted lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevat lisa kohaldatakse koos muude Eesti Panga presidendi 9. mai 2008. aasta määruse nr 4 „TARGET2-Eesti reeglite kinnitamine” lisadega.”;

2) artiklis 2 – Mõisted sõnastatakse järgnevalt nimetatud mõistete määratlused järgmiselt:

– filiaal (branch) – filiaal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 17 tähenduses;

krediidiasutus (credit institution) – a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, mille üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus, või b) muu krediidiasutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 lõike 2 mõistes, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel;

probleemsündmus (event of default) – lähiajal toimuda võiv või toimunud mis tahes sündmus, mille esinemine võib ohustada üksuse võimet täita oma kohustusi, mis tulenevad TARGET2-Eesti tööd reguleerivatest õigusaktidest või mis tahes muudest eeskirjadest (k.a EKP nõukogu poolt eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide suhtes kehtestatud eeskirjadest), mida kohaldatakse selle üksuse ja mis tahes eurosüsteemi keskpanga suhetele, sealhulgas:
a) kui üksus ei vasta enam lisas 1 sätestatud juurdepääsutingimustele ja/või lisas 1, kohastel juhtudel ka lisas 2, sätestatud tehnilistele nõuetele või kui üksuse õigus toimida eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tehingupoolena on peatatud või lõpetatud;
b) maksejõuetusmenetluse alustamine üksuse suhtes;
c) avalduse esitamine, mis on seotud mis tahes punktis b osutatud menetlusega;
d) üksuse kirjaliku teate esitamine oma võimetuse kohta tasuda oma võlgu täielikult või osaliselt või täita oma kohustusi, mis on seotud päevasiseste laenudega;
e) üksuse poolt võlgade või kohustuste vähendamiseks või teisendamiseks vabatahtlikult kompromissi tegemine või kokkuleppe sõlmimine oma võlausaldajatega;
f) kui üksus on enda või asjakohase euroala RKP hinnangul kas maksejõuetu või ei suuda tasuda oma võlgu;
g) kui üksuse maksemooduli konto või eriotstarbelise rahakonto positiivne jääk või kogu või oluline osa üksuse varast on külmutatud, arestitud, konfiskeeritud või selle suhtes toimub mis tahes muu menetlus, mille eesmärk on kaitsta avalikke huve või üksuse võlausaldajate huve;
h) kui üksuse osalus teises TARGET2 osasüsteemis ja/või tugisüsteemis on peatatud või lõpetatud;
i) kui mis tahes oluline avaldus või muu lepingueelne kinnitus, mille üksus on andnud või mis loetakse kohaldatava seaduse alusel tema poolt antuks, on ebatäpne või väär;
j) kui üksus pandib või annab tagatiseks kogu või olulise osa oma varast;”;

3) artikli 3 – Nõuetele vastavad üksused lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti Pank annab päevasisest laenu Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud krediidiasutustele, kes vastavad eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tingimustele, kellel on juurdepääs laenamise püsivõimalusele ja kellel on Eesti Pangas konto, sealhulgas juhul, kui nad tegutsevad EMPs asuva filiaali kaudu, sh väljaspool EMPd asutatud krediidiasutuste Eestis asuvad filiaalid. Päevasisest laenu ei anta üksusele, kelle suhtes Euroopa Liidu Nõukogu või liikmesriigid kohaldavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 65 lõike 1 punkti b, artikli 75 või artikli 215 kohaselt kehtestatud piiranguid, mille rakendamine ei ole Eesti Panga poolt pärast Euroopa Keskpanga (EKP) teavitamist antud hinnangul kooskõlas TARGET2 sujuva toimimisega.

(2) Päevasisest laenu võib anda järgmistele üksustele:
1) lõikes 1 osutatud üksused;
2) EMPs asutatud krediidiasutused, kes ei vasta eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tingimustele ja/või kellel ei ole juurdepääsu laenamise püsivõimalusele, sealhulgas juhul, kui nad tegutsevad EMPs asuva filiaali kaudu, sh väljaspool EMPd asutatud krediidiasutuste EMPs asuvad filiaalid;
3) liikmesriikide keskvalitsuse või piirkondlike valitsuste rahaturgudel tegutsevad rahandusministeeriumid ja liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes on volitatud hoidma klientide kontosid;
4) EMPs asuvad investeerimisühingud, kui nad on sõlminud eurosüsteemi rahapoliitika poolega lepingu vastava päeva lõpu võimaliku deebetpositsiooni katmiseks, ja
5) punktis 2 nimetamata asutused, kes haldavad kõrvalsüsteeme või tegutsevad selles pädevuses, kui neile päevasiseste laenude andmise kava on esitatud eelnevalt EKP nõukogule, kes on selle heaks kiitnud.

(3) Kooskõlas suunise EKP/2014/60 artikliga 19 on lõike 2 punktides 2 kuni 5 osutatud üksuste puhul päevasisene laen piiratud asjaomase päevaga ja seda ei saa pikendada üleöölaenuks.

Erandina võib EKP nõukogu sellekohase eelnevalt tehtud ja põhjendatud otsuse alusel võimaldada juurdepääsu laenamise püsivõimalusele teatavatele päevasisese laenu saamiseks kehtestatud tingimustele vastavatele kesksetele tehingupooltele, kelle suhtes kehtib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 139 lõike 2 punkt c koosmõjus EKPSi põhikirja artiklitega 18 ja 42 ning suunise EKP/2014/60 artikli 1 lõikega 1. Tingimustele vastavateks loetakse keskseid tehingupooli, kes asjaomasel ajahetkel:
1) on nõuetele vastavad üksused lõike 2 punkti 5 mõttes, tingimusel et need nõuetele vastavad üksused võivad tegutseda kesksete tehingupooltena kooskõlas Euroopa Liidu või liikmesriikide asjaomaste õigusaktidega;
2) on asutatud euroalal;
3) kuuluvad pädevate asutuste järelevalve ja/või järelevaatamise alla;
4) vastavad eurodes teenuseid pakkuvate infrastruktuuride kohta kehtivatele järelevaatamise asukohanõuetele, mida vajaduse korral muudetakse ja mis avaldatakse EKP veebilehel;
5) omavad TARGET2 maksemooduli kontot;
6) omavad juurdepääsu päevasisesele laenule.”;

4) artikli 4 – Nõuetekohane tagatis lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päevasisene laen peab olema tagatud nõuetekohase tagatisega ning antud päevasisese arvelduskrediidi ja/või päevasisese tagasiostutehingu vormis vastavalt EKP nõukogu kehtestatud eurosüsteemi rahapoliitika toimingute täiendavatele vähimatele ühisomadustele (k.a reeglid probleemsündmuste ja neile vastavate tagajärgede kohta). Nõuetekohane tagatis peab hõlmama sama vara, mis vastab eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks kasutamise tingimustele, ja selle suhtes kohaldatakse samu hindamis- ja riskiohjamisreegleid, mis on sätestatud suunise EKP/2014/60 kolmandas osas.”;

5) artikli 5 – Laenu pikendamise menetlus lõige 3 sõnastatakse järgmiselt.

„(3) Kui artikli 3 lõikes 1 nimetatud üksus ei maksa päevasisest laenu päeva lõpul tagasi, loetakse seda automaatselt selle üksuse taotluseks kasutada laenamise püsivõimalust.”;

§ 5.  Määrust täiendatakse lisaga 3 A „Automaatse tagatise seadmise tingimused” (käesoleva määruse lisa 2).

Ardo Hansson
president

Lisa 1 TARGET2-Eestis eriotstarbelise rahakonto avamise ja haldamise ühtsed tingimused

Lisa 2 Automaatse tagatise seadmise tingimused

/otsingu_soovitused.json