Teksti suurus:

Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ muutmine ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. novembri 2010. a määruse nr 100 „Raudteetranspordi tuleohutusnõuded“ kehtetuks tunnistamine

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.09.2012
Avaldamismärge:RT I, 12.09.2012, 1

Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ muutmine ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. novembri 2010. a määruse nr 100 „Raudteetranspordi tuleohutusnõuded“ kehtetuks tunnistamine

Vastu võetud 04.09.2012 nr 59

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 34 lõike 2 ja tuleohutuse seaduse § 28 lõike 1 alusel.

§ 1. Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ preambulis asendatakse tekstiosa „Raudteeseaduse § 34 lõike 2 alusel määran:“ tekstiosaga „Raudteeseaduse § 34 lõike 2 ja tuleohutuse seaduse § 28 lõike 1 alusel määran:“.

§ 2. Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ punkti 3 täiendatakse alapunktidega 3.4–3.7 järgmises sõnastuses:

„3.4. Raudtee tehnokasutuseeskirja punkti 7 lõiked 5–6 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib jätta oma rööbastee korrashoiujuhendi muutmata kuni Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumiseni, millega reguleeritakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja valduses oleva 1520/1524 mm raudtee seisunditasemeid.

3.5. Raudtee tehnokasutuseeskirja punkt 631 jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

3.6. Raudtee tehnokasutuseeskirja punkti 95 jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.

3.7. Raudtee tehnokasutuseeskirja punkte 138–1382 kohaldatakse iseliikuvale eriveeremile alates 2018. aasta 1. jaanuarist.“.

§ 3. Teede- ja sideministri 9. juuli 1999.a määrusega nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ kinnitatud „Raudtee tehnokasutuseeskirjas“ tehakse järgmised muudatused:

1) asendatakse läbivalt põhitekstis ja lisades sõna „eraraudtee“ sõnadega „mitteavalik raudtee“ vastavas käändes;

2) asendatakse läbivalt põhitekstis ja lisades sõna „eraraudtee-ettevõtja“ sõnadega „mitteavaliku raudtee valdaja“ vastavas käändes;

3) asendatakse läbivalt põhitekstis ja lisades sõna „raudteehoidja“ sõnadega „raudtee valdaja“ vastavas käändes;

4) asendatakse läbivalt põhitekstis ja lisades sõna „veeremihoidja“ sõnadega „veeremi valdaja“ vastavas käändes;

5) asendatakse läbivalt põhitekstis ja lisades sõna „vedurijuht“ sõnadega „raudteeveeremi juht“ vastavas käändes;

6) asendatakse läbivalt sõna „manöövrid“ sõnaga „manöövritöö“ vastavas käändes;

7) asendatakse läbivalt sõna „tuletõrjerong“ ja tekstiosad „päästerong ja tuletõrjerong“, „päästerong, tuletõrjerong“ ning „pääste-, tuletõrjerongides“ sõnaga „päästerong“ vastavas käändes;

8) asendatakse läbivalt sõna „elekterveerem“ sõnaga „elektriveerem“ vastavas käändes;

9) asendatakse läbivalt sõna „sorteerimismägi“ sõnaga „sorteermägi“ vastavas käändes;

10) üldsätete esimene lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Raudtee tehnokasutuseeskiri (edaspidi tehnokasutuseeskiri) kehtestab raudteeliikluse, raudteevedude, raudteehoiu, raudteeliiklusohutuse ja selle järelevalve alase töö korraldamise üldnõuded, samuti raudteel liiklevale raudteeveeremile (edaspidi veerem), raudtee ehitistele ja seadmetele ning raudtee signalisatsioonile (edaspidi signalisatsioon) esitatavad tehnilised siseriiklikud nõuded.

Vastavust raudtee tehnokasutuseeskirja nõuetele tuleb eeldada, kui raudteeveerem, raudtee ehitised ja seadmed vastavad neile kohalduvate Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud koostalitluse tehniliste kirjelduste nõuetele.

Kui raudtee tehnokasutuseeskirja või Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaselt ei ole võimalik raudteeveeremi, raudtee ehitiste ja seadmete ohutust eeldada, hinnatakse nende ohutust, arvestades:

1) Euroopa Liidu ja Eesti harmoniseeritud standardeid;

2) Eesti standardeiks ülevõetud Euroopa standardiorganisatsioonide standardeid, mis ei ole harmoneeritud standardid;

3) algupäraseid Eesti standardeid;

4) raudtee eripära tõttu kasutusele võetud GOST standardeid;

5) teaduse ja tehnika hetkeseisu.

Kui kasutatavate standardite vahel tekib vastuolu, siis ülimuslikuks tuleb pidada harmoniseeritud standardites kehtestatud nõudeid.

Tuleohutuse tagamiseks kohaldatakse tehnokasutuseeskirjas reguleerimata osas kemikaaliseadust, tuleohutuse seadust ja ehitusseadust ning nende alusel kehtestatud asjakohased õigusakte.“;

11) üldsätete all oleva mõiste „blokkpiirkond“ järele lisatakse mõisted „depoo“ ja „depootee“ järgmises sõnastuses:

„Depoo – hoonete ja rajatiste (edaspidi ehitised) ning teiste seadmete  kompleks, mille abil tagatakse veeremi töökorras olek.

Depootee – depoo funktsioneerimiseks vajalik tee.“;

12) üldsätete all oleva mõiste „eriotstarbelised reisivagunid“ järele lisatakse mõiste „eriti intensiivne rongiliiklus“ järgmises sõnastuses:

„Eriti intensiivne rongiliiklus – reisi- ja kaubarongi liiklus raudteeliinil ööpäevas üle 100 rongipaari kaheteelises piirkonnas ja üle 48 rongipaari üheteelises piirkonnas.“;

13) üldsätete all olevat mõistet „hoiatus“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hoiatus – veeremi juhile edastatud suuline või kirjalik teade rongi juhtimise tingimuste muutumise ja eriolukordade kohta.“;

14) üldsätete all oleva mõiste „hoiatus“ järele lisatakse mõisted „intensiivne rongiliiklus“ ja „iseliikuv eriveerem“ järgmises sõnastuses:

„Intensiivne rongiliiklus – reisi- ja kaubarongi liiklus raudteeliinil ööpäevas üle 50 rongipaari kaheteelises piirkonnas ja üle 24 rongipaari üheteelises piirkonnas.

Iseliikuv eriveerem – juhtratastega eriveerem, iseliikuvad teemasinad, dresiinid jms.“;

15) üldsätete all olevat mõistet „jaam“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Jaam – rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, ärasaatmist ja peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö tegemist, tulenevalt raudteeinfrastruktuuri hoonete ning raudteerajatiste olemasolust ja otstarbest ka veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone.“;

16) üldsätete all oleva mõiste „juhtlang“ järele lisatakse mõiste „juhtratastega eriveerem“ järgmises sõnastuses:

„Juhtratastega eriveerem – veo- ja sõiduautod, traktorid ning ekskavaatorid, millele on rööbaste peal püsimiseks paigaldatud sõiduki esi- ja tagaossa juhtrattad.“;

17) üldsätete all olevat mõistet „juhtvagun“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juhtvagun – juhiruumiga varustatud esimene vagun rongi peas, kust juhitakse vaguni või mootorrongi liikumist.“;

18) üldsätete all olevat mõistet „kaitsepöörang“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kaitsepöörang – pöörang, mis kaitseasendisse seatuna välistab veeremi väljumise rongi või muu veeremi liikumiseks ettevalmistatud matkale.“;

19) üldsätete all olev mõiste „kaitsevöönd“ tunnistatakse kehtetuks;

20) üldsätete all olevat mõistet „kõrvaltee“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kõrvaltee – tee, mis ei ole peatee ja millele suundudes veerem kaldub pöörmel sirgjoonelisest liikumissuunast kõrvale.“;

21) üldsätete all olevat mõistet „liikluskorraldusvahendid“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Liikluskorraldusvahendid – tehnokasutuseeskirjas, signalisatsioonijuhendis ning rongiliikluse ja manöövritöö juhendis raudteeliikluse korraldamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks ettenähtud signaalid, signaalnäidikud ja -märgid, kirjalikud load, käsud ja hoiatused ning sidevahendite teel edastatavad käsud ja hoiatused.“;

22) üldsätete all oleva mõiste „liikluskorraldusvahendid“ järele lisatakse mõiste „loenduspiirkond“ järgmises sõnastuses:

„Loenduspiirkond – rattapaaride loendussüsteemi poolt piiratud ja kontrollitud ala.“;

23) üldsätete all olevat mõistet „mahatõstetav veerem“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Mahatõstetav eriveerem – teelt mahatõstetavad mitteiseliikuvad dresiinid, remonditornid elektrifitseeritud piirkondades, teerullikud, defektoskoopiakärud ja muu veerem, mida neid teenindavad töötajad võivad käsitsi rööbasteelt maha tõsta.“;

24) üldsätete all oleva mõiste „manöövrijuht“ järele lisatakse mõiste „manöövritöö“ järgmises sõnastuses:

„Manöövritöö – rongide koostamine-lahutamine, veeremi ühelt teelt teisele paigutamine, rongidele veeremi juurdehaakimine ja rongidest veeremi mahahaakimine, veduri külgehaakimine veeremile ja lahtihaakimine veeremist, veeremi kinnitamine pidurikingadele pealesõiduga, pidurkingade vabastamine nendelt veeremi mahasõiduga ning muud tööd, mis nõuavad veovahendi liikumist manöövriveeremiga või üksikult.“;

25) üldsätete all olevat mõistet „manöövriveerem“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Manöövriveerem – vaguni või muu veeremi grupp, mis on kokku haagitud nii omavahel kui ka manöövriveduriga või muu veovahendiga. Manöövriveeremiks on ka üksik vagun, mis on kokku haagitud manöövriveduriga, muu veovahendiga või üksikveduriga.“;

26) üldsätete all oleva mõiste „meldepunkt“ järele lisatakse mõisted „mitteavaliku raudtee teed“, „mitteavaliku raudtee teede kogum“, „mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkond“ ja „mitteavalikul raudteel manöövriteenuse osutaja“ järgmises sõnastuses:

„Mitteavaliku raudtee teed – rööbasteed, mis kuuluvad ühele raudtee valdajale ja kus tehakse manöövritöid.

Mitteavaliku raudtee teede kogum–mitteavaliku raudtee piirkond, mis kuulub ühele raudtee valdajale, kus samaaegselt manöövriveeremi teenindamisega toimub rongide vastuvõtmine ja ärasaatmine.

Mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkond – mitteavaliku raudtee jaam, mis muuhulgas ühendab kahe või enama mitteavaliku raudtee valdaja raudteid.“;

27) üldsätete all oleva mõiste „neutraalvahelik“ järele lisatakse mõiste „ohutusseade“ järgmises sõnastuses:

„Ohutusseade – mootorveeremil paiknev automaatikaseadmete kompleks, mille ülesanne on kontrollida vedurijuhi valvsust ja mis rakendab, lähtudes veduri automaatsignalisatsiooni edastatavatest signaalidest ning raudteeveeremi juhi käitumisest, vastava vajaduse ilmnemisel veeremi pidurisüsteemid.“;

28) üldsätete all olevat mõistet „pikk-kaubarong“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pikk-kaubarong – kaubarong, mille pikkus (tingvagunites) ületab selle rongi liikumispiirkonna jaoks liiklusgraafikus kindlaksmääratud maksimaalnormi ning on pikkusega kuni 70 tingvagunit.“;

29) üldsätete all olevat mõistet „pädev liikluskorraldaja“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pädev liikluskorraldaja – raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt määratud raudteeliikluse juhtimise eest vastutav raudtee liikluskorraldaja kutset omav töötaja (rongidispetšer, jaamakorraldaja, pöörmeseadja jm).“;

30) üldsätete all oleva mõiste „pädev liikluskorraldaja“ järele lisatakse mõiste „päästerong“ järgmises sõnastuses:

„Päästerong – erivarustusega ja mehitatud eriotstarbeline veeremiüksus, mida kasutatakse raudtee liiklusõnnetuste tagajärgede likvideerimiseks, tulekahjude kustutamise abistamiseks või lokaliseerimiseks raudteel ja selle kaitsevööndis, keskkonnareostuse lokaliseerimiseks ning raudteeliikluse taastamiseks.“;

31) üldsätete all olevat mõistet „pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioon“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioon – automaatika- ja telemehaanikaseadmete kompleks, mis võimaldab jaama tsentralisatsioonipostist juhtida ja kontrollida kogu jaama, pööranguid ja signaale ning tagada ohutu raudteeliikluse.“;

32) üldsätete all olev mõiste „pöörmerajoon“ tunnistatakse kehtetuks;

33) üldsätete all olevat mõistet „rajatised“ muudetakse, sõnastatakse järgmiselt ja lisatakse üldsätete alla lisatava mõiste „raudteeliiklus“ järele:

„Raudteerajatised – raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised.“;

34) üldsätete all oleva mõiste „raudteehoid“ järele lisatakse mõiste „raudteeliiklus“ järgmises sõnastuses:

„Raudteeliiklus – veeremi liiklus raudteel.“;

35) üldsätete all olevat mõistet „raudteeveerem“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Raudteeveerem – vedur, vagun, mootorrong, dresiin, rööbasbuss, teeremondimasin, kraana ja muu raudteel liiklemiseks ehitatud eriveerem, juhtratastega eriveerem või veovahend.“;

36) üldsätete all oleva mõiste „raudteeveerem“ järele lisatakse mõisted „raudteeveeremi juht“ ja „raudteeveeremi meeskond“ järgmises sõnastuses:

„Raudteeveeremi juht – raudteel liikuva veduri, mootorrongi, dresiini, rööbasbussi või muu iseliikuva eriveeremi, juhtratastega eriveeremi või veovahendi juht.

Raudteeveeremi meeskond – raudteel liikuvat vedurit, mootorrongi, dresiini, rööbasbussi või muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit teenindav töötajate grupp.“;

37) üldsätete all olevat mõistet „riste“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riste –  kahe rööbastee samatasandilise ristumise koht.“;

38) üldsätete all olevat mõistet „rong“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rong – kokkuhaagitud ja nähtavate signaalidega tähistatud veeremiüksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmest vedurist või mootorvagunist. Rongina käsitatakse ka jaamavahele saadetavat nähtavate signaalidega tähistatud üksikvedurit, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit.“;

39) üldsätete all oleva mõiste „rong“ järele lisatakse mõiste „rongiliiklus“ järgmises sõnastuses:

„Rongiliiklus – liiklusgraafikus ettenähtud rongide ja erandkorras käiku määratud rongide liiklus raudteel.“;

40) üldsätete all olev mõiste „rongide liiklusgraafik“ tunnistatakse kehtetuks;

41) üldsätete all oleva mõiste „rongisignaal“ järele lisatakse mõiste „rongi tehnohoole“ järgmises sõnastuses:

„Kaubarongi ja rahvusvahelise reisirongi tehnohoole – enne rongi saatejaamast väljumist ja teeloleku ajal veeremi valdaja, raudtee valdaja või raudteeveo-ettevõtja kehtestatud korras ning määratud tähtaegadel või kindla arvu kilomeetrite läbisõidu järel rongis asuvate veeremi oluliste sõlmede töökorrasolekut tagav operatsioonide kompleks sujuva ja ohutu liikluse, keskkonna ohutuse, reisijate turvalisuse ning veose säilivuse tagamiseks rongi sihtjaamani.“;

42) üldsätete all oleva mõiste „rööpmestik“ järele lisatakse mõiste „seisutee“ järgmises sõnastuses:

„Seisutee – jaamatee, mille raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on määranud veovahendi seismiseks veoprotsessis.“;

43) üldsätete all oleva mõiste „sorteermägi“ järele lisatakse mõiste „tee vabaoleku kontrollseadmed“ järgmises sõnastuses:

„Tee vabaoleku kontrollseadmed – elektroonilised või elektrimehaanilised seadmed, mis tuvastavad tee või isoleerpiirkonna vabaoleku. Tee vabaoleku kontrollseadmeteks on elektrilised rööbasahelad, tonaalrööbasahelad, rattapaaride loendussüsteemid ja optilised kontrollsüsteemid sorteermägedel.“;

44) üldsätete all olevat mõistet „tehnokorraldusakt“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tehnokorraldusakt – kehtestatud vormi järgi koostatud dokument, mis sätestab veeremi ohutut ja häireteta vastuvõtmist, ärasaatmist ja läbilaskmist, samuti jaamasisese manöövritöö tegemist ja töötajate tööohutuse nõuete täitmist jaamas.“;

45) üldsätete all olevat mõistet „tsentraliseeritud pöörang“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tsentraliseeritud pöörang – pöörang, mille sulgrööpaid (liikuva südamikuga riströöpa puhul ka liikuvat südamikku) seatakse ja mille asendit kontrollitakse juhtimisseadmete abil.“;

46) üldsätete all olev mõiste „tuletõrjerong“ tunnistatakse kehtetuks;

47) üldsätete all olevat mõistet „töörong“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Töörong – veeremiüksus, mida kasutatakse raudteehoiu töödel.“;

48) üldsätete all olevat mõistet „vedur“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vedur – ühe või mitme jõuallikaga varustatud veerem, mida kasutatakse rongide vedamiseks ja manöövritöö tegemiseks.“;

49) üldsätete all oleva mõiste „vedur“ järele lisatakse mõiste „veduri automaatsignalisatsioon“ järgmises sõnastuses:

„Veduri automaatsignalisatsioon – veduril või mootorveeremil paiknev automaatikaseadmete kompleks, mille ülesanne on edastada teeäärsete signaalide näidud raudteeveeremi juhile.“;

50) üldsätete all oleva mõiste „veeremigabariit“ järele lisatakse mõiste „veovahend“ järgmises sõnastuses:

„Veovahend – veerem, millega saab vedada teist veeremit.“;

51) üldsätete all olevat mõistet „väljatõmbetee“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Väljatõmbetee – jaamatee (teatud juhul eriprofiiliga) manöövritöö tegemiseks või veeremi ümberpaigutamiseks ühelt teelt teisele.“;

52) üldsätete all oleva mõiste „ülesõidukoht“ järele lisatakse mõiste „ülipikk-kaubarong“ järgmises sõnastuses:

„Ülipikk-kaubarong – kaubarong, mille pikkus (tingvagunites) on 71 ja rohkem tingvagunit.“;

53) punkti 2 alapunkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kandma teenistuskohustuste täitmisel töötingimustele vastavat tööandja poolt väljastatud tööriietust;“;

54) punkti 4 viimane lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Raudteeliiklusega seotud töötaja tööülesandeid ja töökohustusi sätestavad dokumendid, töökohale vastava teadmiste mahu ja vajaliku kutse kehtestab raudtee valdaja.“;

55) punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5. Isik, kes asub tööle raudteeliiklusega seotud töökohale, peab olema täisealine ja läbima eelneva ja perioodilise tervisekontrolli vastavalt raudteeseaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse korrale.“;

56) punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. Keelatud on juhtida vedurit või muud veeremit ja signaale, töötada tehniliste vahenditega või neid remontida sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist, samuti on keelatud lubada töötajat tööle sellises seisundis.

Raudteeveeremi juhi töökohale lubamisele peab eelnema väsimus- ja joobeseisundi hindamine, mis viiakse läbi tööandja poolt kehtestatud korra alusel.

Tööandja on kohustatud viivitamatult kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva või raudteeseaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud tervisenõuetele mittevastava töötaja. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal on õigus raudteeveeremi juht raudteeveeremi juhtimiselt või vedurijuhiabi tema ülesannete täitmiselt kõrvaldada, kui on alust eeldada, et nimetatud isik on alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.“;

57) punkti 7 täiendatakse viienda ja kuuenda lõiguga järgmises sõnastuses:

„Teede korrashoiul tuleb lähtuda kolmest seisunditasemest:

1) tähelepanutase on väärtus, mille puhul tuleb regulaarsete hooldustööde käigus kontrollida rööbastee geomeetrilisi parameetreid ja seisundit.

2) sekkumistase on väärtus, mille puhul tuleb teha täiendavaid parandustöid, et ennetada enne järgmist kontrolli tee seisundi langemist koheste meetmete tasemeni.

3) koheste meetmete tase on väärtus, mille puhul tuleb kasutusele võtta meetmeid rööbastee nõuetele vastavale tasemele viimiseks, et vähendada veeremi mahasõidu ohtu. Vajadusel tuleb puuduste kõrvaldamiseni rongide maksimaalset sõidukiirust alandada või raudteelõigul liiklus sulgeda.

Seisunditasemetele vastavad kõrvalekalded nominaalmõõdu suhtes kehtestab raudtee valdaja vastavate teede lõikes rööbastee korrashoiujuhendis vähemalt järgmiste geomeetriliste parameetrite osas: rööpmelaius, lood, risttõuge, vajum ja riht.“;

58) punkti 8 teine lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Raudtee ehitised ja seadmed peavad vastama nõuetele, mis tagavad rongide ohutu liiklemise suurima kehtestatud kiirusega (edaspidi piirkiirus). Raudteeliinidel, mis on lülitatud rahvusvaheliste transpordikoridoride võrku, peab olema tagatud rongide liiklemine järgmiste piirkiirustega: reisirongid – 140 km/h, tühjade kaubavagunitega rongid – 100 km/h ja laaditud kaubavagunitega rongid – 90 km/h. Ehitised ja seadmed, mis ei vasta eelnimetatud nõuetele, tuleb plaanipäraselt ümber ehitada. Raudtee teelõikudel, kus reisirongide kiirus on 141–160 km/h, peavad nende teelõikude ehitised ja seadmed vastama lisas 5 kehtestatud nõuetele. Rongide liiklemise piirkiirused muudel raudteeliinidel määrab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee omanik või valdaja.“;

59) punkti 10 täiendatakse kolmanda lõiguga järgmises sõnastuses:

„Ehitus-, remondi- ja muude tööde tegemisel on raudtee valdaja loata keelatud rikkuda ehitusgabariidi nõudeid.“;

60) punkti 11 teine lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Jaamades peab naaberteede telgedevaheline kaugus sirgetel teeosadel olema vähemalt 4800 mm, teisejärgulistel teedel ja kaubahooviteedel vähemalt 4500 mm. Tehnilise Järelevalve Ameti loal võib naaberteede telgedevaheline kaugus sirgetel teeosadel olla vähemalt 4300 mm. Kui peateed on jaamas äärmised, siis võib nende telgedevahe olla 4100 mm. Vagunist vagunisse laadimiseks määratud teede telgedevahe võib olla 3600 mm.“;

61) punkt 22 tunnistatakse kehtetuks;

62) täiendatakse punktiga 221 järgmises sõnastuses:

„221. Raudtee ja pöörmete nõuetele vastavust tuleb kontrollida vähemalt üks kord kuus. Täpsemad nõuded raudteede ja pöörmete nõuetele vastavuse kontrollimise sagedusele, mõõtetehnoloogiale ja tööde tegemise korrale kehtestatakse ettevõtte vastavas juhendis.

Avaliku raudtee peateede geomeetria nõuetele vastavust tuleb kontrollida lisaks seadmega, mis võimaldab salvestada mõõdetud parameetreid reaalajas. Kontrollimise sageduse kehtestab raudtee valdaja lähtuvalt liikluskoormusest, rongidele lubatavast liikumiskiirusest ja rööbastee seisukorrast.“;

63) täiendatakse punktiga 241 järgmises sõnastuses:

„241. Rööpmelaiuse nominaalmõõdust kõrvalekalded peavad sirgetel ja kõveratel teelõikudel jääma piiridesse -4 mm kitsenemist ja +8 mm laienemist.

Teelõikudel, mille piirkiirus on alla 50 km/h, on lubatud rööpmelaiuse nominaalmõõdust kõrvalekalded -4 mm kitsenemist ja +10 mm laienemist.

Rööpmelaiuse korral alla 1512 mm või üle 1548 mm, tuleb raudteeliiklus koheselt sulgeda.“;

64) punkt 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„25. Mõlema rööpapea pealispinnad peavad sirgel teeosal olema üldjuhul ühel tasandil. Sirgel teeosal tohib kogu sirge teeosa ulatuses hoida üht rööpaniiti teisest 6 mm kõrgemal vastavalt raudtee valdaja kinnitatud juhendi nõuetele.

Välisrööpa kõrgendus kõverikul sõltub kõveriku raadiusest ja veeremi lubatud piirikiirusest, kuid välisrööpa kõrgendus ei tohi ületada 150 mm. Välisrööpa kõrgenduse määrab raudtee valdaja.

Rööpaniitide asetuse tasapinnalisuse lubatud hälbed sirgetel ja kõveratel teelõikudel määratakse tee korrashoiu juhendiga.“;

65) punktides 26 ja 214 asendatakse sõna „tuletõrjevahendid“ sõnaga „päästevahendid“ vastavas käändes;

66) punkti 26 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kõik sillad liigitatakse kandevõime järgi vastavalt kehtivatele arvestusnormidele ja eeskirjadele.“;

67) punkt 27 tunnistatakse kehtetuks;

68) punktis 28 asendatakse sõna „sõidukiirustele“ sõnadega „lubatud piirikiirustele“;

69) punkti 29 teine lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kõikide peateedel ja vastuvõtu-ärasaateteedel asuvate vastusulgerööpmete sulgrööbaste ette tuleb asetada põrkeprussid või katta tõmberauad metallkaanega.“;

70) punkti 30 alapunktis 5 asendatakse tekstiosa „1474 mm“ tekstiosaga „1472 mm“;

71) punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„31. Avaliku raudtee peateede rööpaid peab kontrollima defektoskoopiaseadmega lähtuvalt liikluskoormusest, rongide lubatavatest liikumiskiirustest, rööbastee seisukorrast ja teelõigul varasemalt tuvastatud defektsete rööbaste arvust. Kontroll peab hõlmama kogu rööpa ristlõiget (v.a rööpa tald)  ning pikkust. Täpsemad nõuded kontrolli läbiviimiseks tuleb kehtestada raudtee valdaja vastavas juhendis.“;

72) täiendatakse punktiga 341 järgmises sõnastuses:

„341. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tohib jaamatee määrata seisuteeks raudteeveeremile, mis seisab raudteeveeremi juhita, kui:

1) jaamatee on varustatud kaitsepöörmete, heitesulgede või muude kontrollitavate seadmetega, mis takistavad raudteeveeremi matkavälise liikumise või

2) raudtee-ettevõtja kasutab sõltumatut mehitatud valvet, et välistada autoriseerimata isiku võimalus raudteeveeremiga liikumiseks.

Seisuteed, mis on määratud raudteeveeremi juhita raudteeveeremi seismiseks, ei pea varustama matkavälist liikumist takistavate seadmetega juhul, kui raudteeveerem vastab käesoleva eeskirja punkti 138 nõudele, mille kohaselt on autoriseerimata isiku võimalus raudteeveeremiga liikumiseks välistatud.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja sõlmivad lepingu, milles on sätestatud raudteeveeremi juhita raudteeveeremi seismiseks määratud seisuteede kasutamise tehnilised üksikasjad.“;

73) punkti 36 ees olev alapealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Raudteede ristumised ja ühenduskohad ning raudteeületuskohad“;

74) punktid 38–42 tunnistatakse kehtetuks;

75) punkti 47 kolmas lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elektrifitseeritud liinidel võib signaal- ja teemärke asetada kontaktvõrgu tugede külge, välja arvatud need toed, millele on paigutatud fooripead, komplektalajaamad, kontaktvõrgu lahklülitid ja lahendid.“;

76) punkti 48 ees olev alapealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

VEEREMIMAJANDUSE, VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITISED NING SEADMED. PÄÄSTEVAHENDID“;

77) punkt 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„50. Alatises valmisolekus peavad olema päästerongid avariide ja keskkonnareostuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseksning tulekahjude kustutamiseks.

Muu veeremiga ei tohi hõivata teid, kus alaliselt seisavad päästerongid.“

78) punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„51. Jaama rööpmestik ja tehniline varustus peavad tagama rongide liiklusgraafikus ettenähtud mahuga rongiliikluse, samuti rongide vastuvõtmiseks ja ärasaatmiseks, veoste ning pagasi peale- või mahalaadimiseks ja vagunite töötlemiseks ettenähtud ajanormide täitmise ning rongide ohutu liikluse ja ohutud töötingimused.

Reisijate teenindamiseks ettenähtud ehitised ja seadmed peavad võimaldama reisijateveoga seotud operatsioonide ohutu täitmise.

Jaamades, kus on võimalik kolme- ja enamasuunaline reisirongide teenindamine, samuti jaamades ja peatuskohtades, kus toimub ühendatud mootorrongi koosseisude peatumine, peavad reisijate ooteplatvormid olema jagatud sektsioonideks ja varustatud vastavate infoviitadega. 

Kui rongide samaaegse teenindamisega kaasneb rongide kokku- ja lahtihaakimine, siis peab veerem ja reisijate ooteplatvorm olema varustatud vastavate signaalide ja hoiatusmärkidega.

Reisirongi ja muu veeremi samaaegsel kohtumisel on keelatud reisijaid teenindada (s.h avada reisirongi uksi) enne muu veeremi täielikku peatumist või eemaldumist reisijate teenindamiseks ettenähtud alalt.

Reisijate ooteplatvormid peavad vastama standardis EVS 867 „Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid“ kehtestatud nõuetele.

Kaubaveo korraldamiseks vajalikud seadmed peavad tagama veoste säilivuse ja kaubaveooperatsioonide täitmise.“;

79) punkt 53 tunnistatakse kehtetuks;

80) punktid 56, 57 ja 58  muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„56. Vajalike korralduste edastamiseks mäeveduri juhile, manöövrimeeskonnale ja teistele töötajatele peavad sorteermäel olema foorisignalisatsioon ja raadiosideseadmed.

Sorteermäed varustatakse vagunite allalaske mehhaniseerimise ja automatiseerimise ning pöörangute mäetsentralisatsiooni seadmetega.

57. Jaamas peab olema jaamasisene telefon- ja raadioside, et anda edasi korraldusi manöövritöö ja jaamasisese töökorralduse ning jaama teedel seisva veeremi tehnohoolduse, remondi või muu kohta. Sideliigi kasutamise vajaduse jaamas määrab raudtee valdaja.

58. Jaamades paiknevad reisiteenindusehitised, rongide vastuvõtu-ärasaateteed ja -pargid, laadimis- ja manöövriteed, veeremi varustamise, tehnohoolde- ja remonditeed, kohad, kus jaamakorraldajad kohtavad ronge, pöörmekõrikud, ülekäigukohad ning vajaduse korral ka muud teed ja kohad, mis peavad olema valgustatud.

Valgustus peab vastama kehtivatele normidele, tagama rongiliikluse ja manöövritöö ohutuse, reisijate vagunitesse sisenemise ja väljumise ohutuse, teenindava personali häireteta ja ohutu töö.

Reisirongide peatuskohas peavad reisijate ruumid ning pealemineku- ja mahatulekukohad olema valgustatud.

Välisvalgustus ei tohi halvendada signaaltulede nähtavust.“;

81) punkti 63 neljas lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Automaatblokeeringuga (AB) raudteeliinil, kus on vaja kolmenäidulise signalisatsiooni jaoks ettenähtust lühemat blokkpiirkonda, võib ehitada neljanäidulise signalisatsiooniga automaatblokeeringu.“;

82) täiendatakse punktiga 631 järgmises sõnastuses:

„631. Kõigil poolautomaatblokeeringuga (PAB) ja kombineeritud teeblokeeringuga (KTB) varustatud raudteeliinidel peavad olema paigaldatud veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmed kõikidel jaama peateedel, jaamade sissesõidu- ja hoiatusfooride vahelistel lõikudel, samuti sellistel vastuvõtu- ja ärasaateteedel, milliseid kasutatakse reisirongide teenindamiseks.

Poolautomaatblokeeringuga ja kombineeritud teeblokeeringuga varustatud raudteeliinidel, kus rongide sõidukiirus on vahemikus 121 kuni 140 km/h peab lisaks sissesõidu- ja hoiatusfooride vahelisele lõigule olema paigaldatud veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmed ka hoiatusfoorile eelnevale lõigule vähemalt 1500 m ulatuses.“;

83) punkti 76 täiendatakse teise lõiguga järgmises sõnastuses:

„Jaamavahe tee ja jaamatee vabaoleku kontrollseade peab mistahes rikke korral edastama hõivatuse informatsiooni.“;

84) punktis 80 asendatakse tekstiosa „rattapaariloendurite piirkonna töö on häiritud“ tekstiosaga „rattapaariloendurite piirkonna töö on häiritud või loenduspiirkonnas on valehõivatus“;

85) punkti 80 täiendatakse neljanda, viienda, kuuenda ja seitsmenda lõiguga järgmises sõnastuses:

„Mitteavaliku raudtee poolautomaatblokeeringu seadmetega varustatud liini jaamades võivad olla seadmed, mis lubavad rongide täiskoosseisus saabumist ja väljumist kontrollida distantsilt jaamakorraldaja kohapealse osaluseta. Selliste seadmete kasutamiseks peavad liini jaamades olema täidetud järgmised tingimused:

1) elektritsentralisatsiooni seadmete olemasolu;

2) samaaegse rongide vastuvõtmise või ärasaatmise ning manöövritööde tegemise välistamine.

Avalikul raudteel võib poolautomaatblokeeringu seadmetega varustatud liini jaamades rongide täiskoosseisus saabumist ja väljumist kontrollida distantsilt jaamakorraldaja kohapealse osaluseta ainult juhul, kui nende seadmetega varustatud jaama vahel tagatakse ainult ühe rongi olemasolu. Rohkem kui ühe samaaegse läbilaskevõime taotluse olemasolul tuleb tagada jaamakorraldaja kohapealne osalus.

Eeltoodud tingimuste mittetäitmisel on vastavate seadmete kasutamine keelatud.

Nõuded seadmetele, mis lubavad rongide täiskoosseisus saabumist ja väljumist kontrollida distantsilt jaamakorraldaja kohapealse osaluseta on järgmised:

1) peavad tagama selge ja ajas pideva ülevaate vastavast geograafilisest asukohast;

2) jäädvustusseadmete vaateväljas ei tohi olla takistavaid objekte;

3) seadmetele juurdepääs kõrvaliste isikute poolt peab olema välistatud;

4) seadmed peavad salvestama andmed minimaalselt 30 päeva pikkuse perioodi kohta.

Sõltuvalt kohalikest oludest tuleb vajadusel süsteemi jäädvustusseadmeid dubleerida.“;

86) punktid 88 ja 89 tunnistatakse kehtetuks.

87) punkti 95 täiendatakse teise, kolmanda ja neljanda lõiguga järgmises sõnastuses:

„Liikuvas rongis veeremi teljelaagrite ja rataste ülekuumenemise avastamiseks kasutatakse eriseadmeid. Nende eriseadmete paigaldamise, kasutamise ja tehnohoolde korra määrab raudtee valdaja.

Kõik avalikud raudteed peavad olema varustatud teljelaagrite ja rataste ülekuumenemise avastamise eriseadmetega.

Veeremi teljelaagrite ja rataste ülekuumenemise tuvastamise mõõtepunktide omavaheline kaugus ei tohi ületada 35 km. Tupikuga lõppeval raudteeliinil võib kogu liini kohta olla üks mõõtepunkt, mille kaugus lähimast sõlmjaamast on kuni 35 km.“

88) punkti 97 teises lauses asendatakse sõnad „peab olema“ sõnadega „võib olla“.

89) punkti 98 teine lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rongiraadioside süsteem peab võimaldama kõrgema prioriteediga abonendi sekkumise käimasolevasse sideseanssi hiljemalt 10 sekundi jooksul vastavast algatusest. Prioriteedid kõnede sooritamisel tähtsuse järjekorras on järgmised:

1) esimene prioriteet: kõik rongidispetšeri algatatavad kõned;

2) teine prioriteet: jaamakorraldaja algatatavad kõned veeremile ja rongidispetšerile

3) kolmas prioriteet: raudteeveeremi juhi algatatavad kõned liikluskorraldajale (rongidispetšerile või jaamakorraldajale)

4) neljas prioriteet: muude rongiraadioside võrgu abonentide algatatavad kõned.

Rongiraadioside süsteem peab välistama madalama prioriteediga abonendi automaatse sekkumise kõrgema prioriteediga abonendi osalusega kõnesse. Avariiolukorras peab rongiraadioside süsteem võimaldama avariikutsungi edastamist prioriteetide üleselt.

Rongiraadioside ei tohi häirida raudteeliikluse juhtimiseks kasutatava teabe edastust veeremi ning teeseadmete vahel ja peab välistama autoriseerimata isikute juurdepääsu sideseansile.

Pärast rekonstrueerimist peab rongiraadioside olema dubleeritud (ring-transmissiooniga).“;

90) punkti 99 esimest lõiku muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rongiraadiosidet, rongiliikluse dispetšeri- ja pöörmesidet ei ole lubatud kasutada kõnelusteks, mis ei ole seotud raudteeliiklusega.“;

91) punkti 99 neljas lõik tunnistatakse kehtetuks;

92) punkti 102 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Rajatiste hoiu ja kaitse korra kehtestab raudtee valdaja.“;

93) punkti 110 ees olev alapealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

RAUDTEE ELEKTRIPAIGALDISED“;

94) punkt 110 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„110. Raudtee elektripaigaldised peavad tagama kindla elektrivarustuse:

1) elektriveeremile rongiliikluseks ettenähtud kaalunormide, kiiruste ja rongiintervallidega nõutava liiklusmahu juures.

Raudtee elektripaigaldised ja kontaktvõrk peavad läbima elektriohutusseaduses sätestatud intervallide tagant korralise tehnilise kontrolli. Kontaktvõrgu reguleerimisparameetreid peab täiendavalt kontrollima selleks ette nähtud diagnostika seadme abil. Täpsemad tingimused, intervallid kontaktvõrgu kontrolli läbiviimiseks, reguleerimisparameetrid ja korrashoiukord tuleb kehtestada raudtee valdaja vastavas juhendis.

2) turvangu-, side- ja andmeedastusseadmetele (sealhulgas tee- ja jaamablokeeringutele, elektritsentralisatsioonile, ülesõiduseadmetele, dispetšerisidele) ette nähtud elektrivarustuse kindluse tasemel.

Sellele nõudele mittevastaval erandjuhul võib kasutada olemasolevat elektritoidet kuni seadmete ümberehitamise lõpetamiseni.

Avariitoiteks kasutatavad aku varutoiteallikad peavad olema pidevalt töövalmis ja kindlustama turvangu-, side- ja andeedastusseadmete häireteta töö vähemalt 8 tunni jooksul tingimusel, et voolu ei ole eelneva 36 tunni jooksul välja lülitatud.

Automaatblokeeringu toiteseadmete põhitoitelt varutoitele (või vastupidi) üleminekuaeg ei tohi ületada 1,3 sekundit. Kasutades elektroonilisi seadmeid, mis on tundlikud toite kõikumisele, tuleb tagada pideva toite olemasolu, kas diiselgeneraatori, katkematut toiteallika või nendevahelise kombinatsiooni abil. Generaator peab omama kütusevaru pidevaks tööks vähemalt 8 tunni jooksul.“;

95) punktides 112 ja 156 asendatakse sõna „elektriseadmed“ sõnaga „elektripaigaldised“ vastavas käändes;

96) punkti 115 teist lõiku täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud gabariitide kasutamise kord kehtestatakse ehitusgabariidi rakendamise juhendis (lisa 3).“;

97) punkti 117 teise lõigu esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õhuvahemike piiridel paiknevad kontaktvõrgu mastid peavad olema kaetud eristusvärviga vastavalt raudtee signalisatsioonijuhendile (lisa 1).“;

98) punkti 119 esimest lõiku muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ekipeerimisseadmete ja elektridepoo kontaktvõrgu lahklüliteid ning elektriveeremi katusel paiknevate seadmete järelevaatuseks määratud teede kontaktvõrgu lahklüliteid lülitatakse sisse või välja raudtee valdaja määratud korras.“;

99) punkt 122 tunnistatakse kehtetuks;

100) punkt 130 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„130. Jaamavahe või tee avatakse rongiliikluseks alles pärast raudtee tööjuhi kirjaliku teate, telefonogrammi või telegrammi saamist töö lõpetamise ning takistuste puudumise kohta, olenemata sellest, milline raudtee-ettevõtja töid teeb või tegi. Turvangu- ja sideseadmete või elektrivarustusseadmete remondieelne väljalülitamine ning remondijärgne sisselülitamine toimub raudtee valdaja sätestatud korras.“;

101) punkti 131 täiendatakse kolmanda lõiguga järgmises sõnastuses:

„Rekonstrueeritavas veeremis peavad ka üksikud komponendid vastama asjakohastele standarditele ja muudele kehtivatele nõuetele.“;

102) punkt 133 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„133. Veeremi sõlmed ja osad peavad vastama valmistajatehase kinnitatud joonistele ja tehnilistele tingimustele. Veeremi põhisõlmede (veereosad, piduri- ja siduriseadmed, raam või kandevkere) ehitust tohib muuta ainult Tehnilise Järelevalve Ameti loal.“;

103) punkt 135 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„135. Kapitaalremondist tulnud veeremit tuleb veeremi valdajal enne kasutuselevõtmist katsetada ja vastu võtta.“;

104) punkt 138 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„138. Veduri, mootorrongi ja iseliikuva eriveeremi juhiruumis peavad olema rongi- või manöövriraadioside seadmed, liikumisel ettenähtud parameetreid registreeriv pardaarvuti või selle puudumisel kiirusmeerik, veduri automaatsignalisatsiooni seadmed ja muud ohutusseadmed.

Veduri automaatsignalisatsiooni seadmed peavad näitama teeseadmete poolt edastatud lähenevate teefooride signaalide informatsiooni juhiruumis asuval vedurifooril.

Veduri, mootorrongi ja iseliikuva eriveeremi juhiruumis asuv pardaarvuti või kiirusmeerik peab salvestama vähemalt järgmised parameetrid:

1) liikumiskiirus;

2) sõidusuund ja teepikkus;

3) rõhk pidurisüsteemis;

4) foorinäit;

5) kuupäev (pardaarvuti korral) ja kellaaeg.

Veduri automaatsignalisatsiooni seadmed peavad olema täiendatud ohutusseadmetega, mis tagavad kehtestatud piirkiirustest kinnipidamise ja raudteeveeremi juhi valvsuse kontrolli.

Veduri, mootorrongi ja iseliikuva eriveeremi ohutusseade peab olema varustatud autostopp funktsiooniga, mis peatab rongi lühima võimaliku aja ja vahemaa jooksul ning rakendub järgmistes olukordades:

1) keelavast signaalist möödumisel, välja arvatud käesolevas eeskirjas lubatud juhtudel;

2) vedurijuhi valvsuse kaotusel (punkti 1381 tabelis toodud ajaliste piiride ületamisel);

3) vedurifoori näidust tuleneva lubatud veeremi maksimaalse kiiruse ületamisel (vastavalt punkti 1381 tabelile);

4) veduri liikumise korral juhul, kui raudteeveeremi juht ei viibi juhikabiinis.

Nimetatud seadmete kasutamise ja hoolduse korra kehtestab veeremi valdaja kooskõlastades selle asjakohase raudtee valdajaga.

Kui raudteeveoks vajalikku vedurit või mootorrongi juhib vedurimeeskonna asemel üksnes vedurijuht, peab vedur olema täiendatud ohutusseadmetega, mis kontrollivad vedurijuhi seisundit  ja rakendavad seisundi halvenemisel automaatselt kiirpidurduse.

Uued paigaldatavad veeremi pardaseadmed peavad välistama autoriseerimata isikute võimaluse veeremiga liikumiseks.

Veeremi pardaseadmed peavad vastama veeremi valdaja poolt kehtestatud nõuetele ning ühilduma raudteeinfrastruktuuriga, millel veeremit kasutatakse.

Käesoleva punkti nõuded ei laiene järgmistele veeremiüksustele, mille konstruktsioonis puuduvad tehnilised eeldused ohutusseadmete paigaldamiseks:

1) olemasolevatele väikeveduritele, mida kasutatakse ainult mitteavalikul raudteeinfrastruktuuril;

2) juhtratastega eriveeremile.

Raudtee valdaja peab kehtestama tegevusjuhised käitumiseks veduri automaatsignalisatsiooni ja ohutusseadmete rikke korral.“;

105) täiendatakse punktidega 1381 ja 1382 järgmises sõnastuses:

„1381. Veduri, mootorrongi ja iseliikuva eriveeremi automaatsignalisatsiooni ohutusseadme valvsuskontroll peab rakenduma sõltuvalt veeremi sõidukiirusest ja teefooride näitudest vähemalt järgmiste intervallide tagant:

Vedurifooris kuvatav parameeter

Lubatud piirkiirus (kuni 120 km/h)

Lubatud piirkiirus (kuni 140 km/h)

Lubatud piirkiirus (kuni 160 km/h)

Valvsuskontrolli intervall kiirusel kuni 120 km/h

Valvsuskontrolli intervall kiirusel 120160 km/h

Foorinäitude muutumine

-

-

-

Alati, koheselt

Alati, koheselt

Punane-kollane tuli

50km/h

60 km/h

60 km/h

20–40 s

15–30 s

Punane tuli

20 km/h

20 km/h

20 km/h

20–40 s

15–30 s

Kollane tuli

80km/h

80 km/h

90 km/h

20–40 s

15–30 s

Kollane-roheline tuli

100km/h

100 km/h

110 km/h

20–40 s

15–30 s

Valge tuli (PAB/KTB piirkond)

120km/h

140 km/h

160 km/h

60–90 s

30–45 s

Roheline tuli (AB ja PAB/KTB piirkonnad)

120 km/h

140 km/h

160 km/h

60–90 s

30–45 s

Lubatud kiiruse ületamine

-

-

-

5 km/h

Alati, koheselt

1382. Kui iseliikuva eriveeremi konstruktsiooni eripära tõttu ei ole juhiruumi võimalik paigaldada veduri automaatsignalisatsiooni seadmeid koos liikumisel ettenähtud parameetreid registreeriva pardaarvuti või kiirusmeeriku ja ohutusseadmega, ei ole iseliikuval eriveeremil lubatud liigelda iseseisvalt rongiliikluseks avatud jaamavahel. Eeltoodu ei kehti raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja valduses ja raudteehoiutööde läbiviimiseks mõeldud iseliikuva eriveeremi liiklemise kohta“;

106) punkti 139 teist lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eriveeremi, sealhulgas juhtratastega eriveeremi, kasutamise korra oma raudteeinfrastruktuuril kehtestab raudtee valdaja.“;

107) punktid 140 ja 141 tunnistatakse kehtetuks;

108) punkt 142 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„142. Avaliku raudtee valdaja määrab oma tegevuseeskirjas raudteeveeremi rattapaaride üldised tehnilise nõuded, mis reguleerivad veeremi rattapaari ja rööbastee ühilduvuse, sh rattapaari veerepinna profiili.

Veeremi valdaja rakendab rattapaari ja rööbastee ühilduvuse nõuete tagamiseks avalikul raudteel kasutatava veeremi rattapaari tehnohoolet, koostamist ja remonti vastavalt juhenditele, mis on kooskõlastatud avaliku raudtee valdajaga.“;

109) täiendatakse punktidega 1421 ja 1422 järgmises sõnastuses:

„1421. Rataste sisekülgede vahe koormuseta rattapaaril peab olema 1440 mm. Veduritel ja vagunitel, mis liiguvad kiirusega 121 kuni 140 km/h lubatakse kõrvalekalle suurenemise suunas mitte üle 3 mm ja vähenemise suunas mitte üle 1 mm. Liikumiskiirusel kuni 120 km/h lubatakse kõrvalekalded nii suurenemise kui ka vähenemise suunas mitte üle 3 mm.

1422. Keelatud on käitada veeremit, mille rattapaari teljel või ratta pöias, kilbis ja rummus on mõrad või ratta veereringil, veerepinnal ja rattaharjal esinevad kulumid ja kahjustused, mis rikub veeremi ja rööbastee normaalset ühildumist.

Keelatud on kasutada veeremit, mille rattapaari rattaharjal on teravatipuline  pealemuljumine.

Ratta veerepinna lihkelohk liikumiskiirusel kuni 120 km/h ei tohi olla üle 1 mm ja kiirusel 121–140 km/h ei tohi olla üle 0,5 mm.

Veduri, mootorrongi ja reisivaguni ratta veereringi kulum liikumiskiirusel 121 kuni 140 km/h ei tohi ületada 5 mm. Liikumiskiirusel kuni 120 km/h ei tohi ratta veereringi kulum ületada veduril, rahvusvahelise liini mootorrongil ja reisivagunil 7 mm, riigisisese liini mootorrongil ja reisivagunil 8 mm ning külmutus- ja kaubavagunil 9 mm.

Rattaharja paksus liikumiskiirusel 121 kuni 140 km/h ei tohi olla üle 33 mm või alla 28 mm. Liikumiskiirusel kuni 120 km/h ei tohi rattaharja paksus olla üle 33 mm või alla 25 mm.

Kolmeteljeliste vankritega veduril on lubatud vankri keskmisel rattapaaril rattaharja paksuse vähendamine 21 millimeetrini ja ratta veerepinna eriprofiili kasutamine.

Rattaharja paksus mõõdetakse veduril 20 mm kauguselt rattaharja tipust ning mootorrongil ja reisivagunil 18 mm kauguselt rattaharja tipust.

Rattaharja vertikaalkulumine mõõdetuna erišablooniga ei tohi ületada 18 mm.“;

110) punkti 144 esimest lõiku muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Veerem peab olema varustatud automaatpiduritega. Veeremi valdaja poolt tagatavad automaatpidurite tehnoseisund, käsitsemine ja hooldus peavad vastama raudtee valdaja kinnitatud veeremi pidurikasutuse juhendi nõuetele.“;

111) punkti 146 esimese lõigu lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses:

„Automaatsidurite kasutamise korra kehtestab raudtee valdaja.“;

112) punkti 146 neljas lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Automaatsidurite pikitelgede kõrguste vahe ei tohi ületada:

- kaubarongis 
100 mm;
- veduri ja kaubarongi esimese laaditud vaguni vahel      
110 mm;
- kiirusega kuni 120 km/h liikuvas reisirongis
70 mm;
- kiirusega 121 kuni 140 km/h liikuvas reisirongis
50 mm;
- veduri ja reisirongi esimese vaguni vahel
100 mm.“;

113) punkti 146 viienda ja kuuenda lõigu vahele lisatakse uus lõik järgmises sõnastuses:

„Veeremil on lubatud kasutada Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastusel ka teist tüüpi automaatsidureid. Sellise veeremi haakimiseks põhitüüpi SA-3 automaatsiduritega veeremi külge peab veerem olema varustatud abiseadmega.“;

114) punkt 151 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„151. Raudteeseaduses ettenähtud korras vedurimeeskonna koosseisu, samuti veduri ja mootorrongi juhtimise korra määrab veeremi valdaja võttes arvesse veduri ning mootorrongi tüüpi ja kohalikke olusid.“;

115) punkt 153 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„153. Keelatud on anda vaguneid laadimiseks ja inimeste veoks, tegemata enne tehnohoolet ja valmidust kinnitavat sissekannet raudtee valdaja kehtestatud raamatus.

Kui tühje ja laaditud vaguneid saadetakse tehnohooldepunktita jaamadesse laadimiseks või tühjendamiseks ja taaslaadimiseks, siis tuleb hinnata nende tehnilist seisundit ja vajadusel remontida lähimas tehnohooldepunktis enne jaama jõudmist.

Vagunite tehnohooldeks esitamise ja nende korrasolekust teatamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja või veeremi valdaja.“;

116) täiendatakse punktiga 1531 järgmises sõnastuses:

„1531. Ronge on keelatud saata jaamast ära eelneva tehnohooldeta ja valmidust kinnitava sissekandeta raudtee valdaja kehtestatud raamatus.

Rongide tehnohooldeks esitamise ja nende korrasolekust teatamise korra kehtestab raudtee valdaja.“;

117) punkt 154 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„154. Raudteeveo-ettevõtja ja veeremi valdaja peavad tagama nõuetekohase rongi tehnilise järelevalve ja veeremi tehnohoolde ja remondi.“;

118) punkti 155 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Liiklusgraafik koostatakse, kooskõlastatakse ja kinnitatakse raudteeseaduses sätestatud korras.“;

119) punkt 157 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„157. Rongide käikupaneku ja käigust ärajätmise korra kehtestab raudtee valdaja tulenevalt raudteeseaduse ja raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu nõuetest.“;

120) punkt 167 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„167. Jaama ning mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonna tehnilise töö korraldamine määratakse tehnokorraldusaktiga, mis reglementeerib rongide ohutu ja häireteta vastuvõtmise, ärasaatmise, läbilaskmise, manöövritöö ohutuse ning tööohutusnõuete täitmise.

Jaama ning mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkonna tehnokorraldusakti koostab raudtee valdaja kooskõlas käesoleva tehnokasutuseeskirja, signalisatsioonijuhendi ning rongiliikluse ja manöövritöö juhendiga.

Tehnokorraldusaktis kehtestatud kord on kohustuslik kõikidele raudteeliiklusega seotud töötajatele antud jaamas või piirkonnas.“;

121) punkti 180 kolmas lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Reisirongide ülenormiliste vagunite külgehaakimise ja pikakoosseisuliste reisirongide liikumise korra kehtestab raudtee valdaja raudteeveo-ettevõtja taotlusel.“;

122) punkti 189 teine lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Mittetöötav vedur, mootorrong või selle vagun valmistatakse ette ja pannakse rongi vastavalt raudteeveo-ettevõtja või veeremi valdaja kinnitatud veoveeremi transportimise juhendile.“;

123) punkti 1891 esimese lõigu alapunkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) töö- ja päästerongides;“;

124) punkti 194 teine lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Üksikutes jaamades tohib raudtee valdaja kehtestatud korras võtta mootorronge vastu teele, kus juba seisavad teised mootorrongid. Teiste mootorrongidega hõivatud teele mootorrongiga saabudes tohib liigelda kas signaalmärgini „Mootorrongi ühendamise koht“ või vastava foorini. Mootorrongide koosseisude ühendamise toimingud kehtestatakse raudtee valdaja ja veeremi valdaja poolt. Vastassuunaliste mootorrongide üheaegne vastuvõtt samale vastuvõtuteele on keelatud.“;

125) punkti 209 esimese lõigu teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kõrvalteele sõitmisel ei tohi kiirus olla:

1) mööda pöörmeid, mille riströöpa mark on 1/11 või järsem, üle 40 km/h;

2) R65 ja UIC 60 tüüpi 1/11 marki pöörmetel üle 50 km/h;

3) sümmeetrilistel 1/11 marki pöörmetel üle 70 km/h;

4) 1/18 marki pöörmetel üle 80 km/h ja

5) reisirongidel mööda 1/9 marki pöörmeid üle 25 km/h.“;

126) punkt 219 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„219. Isikutel, kes ei kuulu raudteeveeremi meeskonna koosseisu, on keelatud sõita veduris või muus veovahendis. Välja arvatud manöövrimeeskonna liikmed ning töötajad, kellel on selleks raudteeveo-ettevõtja või veeremi valdaja poolt antud luba, kuid mitte üle kahe isiku korraga.“;

127) punkti 220 alapunkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kui rong seisab 20 minutit või enam, rakendama tööle veduri või muu veovahendi käsipiduri ja andma signaali, et vastava väljaõppe saanud ja raudteeveo-ettevõtja poolt atesteeritud töötajad rakendaksid tööle rongi käsipidurid. Rongis, kus selliseid töötajaid ei ole, peab raudteeveeremi meeskonna liige asetama vagunirataste alla veduril või muul veovahendil olevad pidurkingad, nende vähesuse korral rakendama peale selle tööle vagunite käsipidurid raudteeveo-ettevõtja või veeremi valdaja poolt määratud korras ning rongiliikluse ja manöövritöö juhendis sätestatud hulgal;“;

128) täiendatakse 5. peatükiga järgmises sõnastuses:

5. peatükk

TULEOHUTUS

227. Raudtee kaitsevöönd peab vähemalt raudteemaa ulatuses olema heakorrastatud viisil ja ulatuses, mis on piisav tuleohutuse tagamiseks. Tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudtee valdaja.

228. Puitliipreid- ja prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis alaliselt ladustada ainult raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri muu omaniku või valdaja poolt selleks ettenähtud ja -valmistatud alalistes ladustamiskohtades. Alalistes ladustamiskohtades rakendatavate tuleohutuse tagamise meetmete piisavust hindab ja tuleohutuse tagamise eest vastutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri muu omanik või valdaja.

Puitliiprite ja -prusside alaline ladustamiskoht peab vastama siseministri 2. septembri 2010. a määruses nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” kehtestatud nõuetele.

Puitliipreid ja -prusse võib raudteemaal või raudtee kaitsevööndis ajutiselt ladustada väljaspool raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri muu omaniku või valdaja poolt selleks ettenähtud ja ettevalmistatud alalist ladustamiskohta üksnes mõistliku aja jooksul teetööde ettevalmistamisel ja tegemisel. Sel juhul võib puitliipreid ja -prusse hoida kuni 20 kaupa virnas, virnade kaugusega üksteisest vähemalt 5 meetrit ning kaugus lähima rööpa pea välisservast vähemalt 2,5 meetrit.

229. Tuletõrje veevõtukoha olemasolul tagab ja vastutab selle korrashoiu ja alalise töökorra eest omanik.

Tuletõrje voolikusüsteemi olemasolul peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, samuti raudteeinfrastruktuuri muu omanik või valdaja korraldama tuletõrje voolikusüsteemi korrashoiu ning töötajatele vastava väljaõppe selle kasutamiseks.

230. Jaamas ja depoos olevad ehitised peavad olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega vähemalt järgmises ulatuses:
1) ehitised, kus hoitakse tuleohtlikke aineid ning veeremi remondi- ja hooldetsehhid – 2 tulekustutit põrandapinna iga 100 m2 kohta, kuid mitte vähem kui 2 tulekustutit korruse kohta;
2) ehitised, kus ei hoita tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti põrandapinna iga 100 m2 kohta, kuid mitte vähem kui 1 tulekustuti korruse kohta;
3) elektrikilbi ruum, akuruum ja katlamaja – mitte vähem kui 1 tulekustuti igas ruumis;
4) estakaadid (lahtised) ja muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised, kus hoitakse tuleohtlikke aineid – 1 tulekustuti iga jooksva 100 m kohta.

Tuleohtlike kaupade laod, veeremi remondi- ja hooldetsehhid ja muud sarnased objektid tuleb lisaks tulekustutitele varustada ka liivakasti, absorbendi, veeanuma ja tulekustutusvaibaga piisaval hulgal, et tagada objekti tuleohutus.

Tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6 kg pulberkustuti omaga.

Tulekustutite täpse paiknemise väljapääsude või ohtlike objektide juures määrab raudtee-ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri muu omanik või valdaja või veeremi valdaja oma kirjaliku otsusega.

231. Veeremil, sh eriotstarbelisel veeremil ja eriveeremil, on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda. Muuhulgas on keelatud:
1) kasutada ebatüüpilisi või olemasolevale vooluahelale mittevastava rakendusega kaitseseadmeid, projektile mittevastavaid juhtmeühenduse viise, kahjustatud isolatsiooniga seadmeid ja juhtmeid;
2) vedada või hoida tuleohtlikke vedelikke ja muid tuleohtlikke aineid mahutites, mis ei ole selleks ettenähtud;
3) ummistada läbikäike ja väljapääse mis tahes esemetega;
4) jätta töötava mootoriga veovahend järelevalveta (va kui veeremivaldaja oma kehtestatud juhendis on ette näinud teisiti);
5) töötada mootori või tõsteseadmega, mis ei vasta konkreetse veeremi tehnilistele nõuetele.

232. Elektriseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda, sealhulgas:
1) kasutada valgustusseadmeid, mis ei ole töökorras;
2) paigaldada kaitsmeid, elektri- ja valgustusseadmeid, mis ei vasta kindlaksmääratud nimiväärtusele;
3) jätta töötavaid elektriseadmeid selleks ettenähtud järelevalveta;
4) avada elektriseadmete kaitsekatteid kogu vagunite teeloleku ajal;
5) lubada kasutusse vagunit, millel ilmneb vooluleke vagunikorpusele;
6) jätta vagunitevahelised elektriühendused väljapoole pistikupesi ja kaitsekarpe.

233. Kütteseadmete kasutamisel reisivagunis on keelatud tekitada tuleohtlikku olukorda, sealhulgas:
1) kasutada kütteseadmeid, mis ei ole töökorras;
2) kasutada kütteaineid, mis ei vasta vaguni kasutamisdokumentatsioonis ettenähtule;
3) kütta katlaid, boilereid või veekeetjaid veeta või kui veetase on alla lubatud taseme või mitte korras olevate suitsuväljatõmbetorudega, kui veekeetja küttekoldes puudub leegireflektor;
4) jätta töötavaid kütteseadmeid selleks ettenähtud järelevalveta;
5) puhastada katelt avatud tamburiustega ning ladustada räbu või tuhka väljaspool selleks ettenähtud kohti;
6) kasutada vagunit, millel on rikutud seinte või vaheseinte termoisolatsioon katlaruumis, köögis, veekeetjate läheduses või suitsuväljatõmbetorude paiknemise piirkonnas (laepealsetel pindadel).

234. Suitsetamine on  lubatud üksnes „Tubakaseaduse” § 30 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastavas selleks spetsiaalselt eraldatud ja märgistatud suitsetamisruumis suletava kaanega tuhatoosi olemasolul. Veduri ja muu veovahendi juhiruumis on suitsetamine lubatud üksnes raudteeveeremi meeskonna liikmete vastastikusel kokkuleppel ning suletava kaanega tuhatoosi olemasolul.

235. Keelatud on kasutada lahtist tuld või suitsetada veduri ning mootorrongi masina-, aku- ja diisliruumis, samuti kütusepaagi täitmise ajal. Lahtist tuld võib kasutada veeremi remondi või hoolduse ajal, järgides seejuures kõiki tuleohutuse nõudeid.

236. Vedurit, mootorrongi ja muud veovahendit tuleb hoida tuleohtlikest ainetest puhtana. Määrdeaineid ja pühkimisvahendeid tuleb hoida tihedalt suletud kaanega metallnõus.

Sädemeohtlikud kohad peavad olema tahmast puhtad, veeremi tehnonõuetes ettenähtud ajal kontrollitud ning remonttööde ja tehniliste hoolduste käigus puhastatud.

Kõik veduri, mootorrongi või muu veovahendi sõlmed ja osad peavad vastama valmistajatehase kinnitatud tuleohutusnõuetele, olema puhtad põlevainetest ning kaitstud nende võimaliku pealepritsimise eest.

Sisepõlemismootoriga vaguni sisepõlemismootor peab olema paigaldatud metallalusele ning selle masinaruumi seinad, laed, põrand ja uksed peavad olema kaetud teraslehtedega.

Masinaruumi väljapääs peab suunduma kas otse või läbi tamburi veeremist välja.

237. Veeremi kütusevaru (va selleks projekteeritud mahutid sisepõlemismootoriga vagunites) tuleb hoida ainult õhukindlalt suletud metalltaaras ja transportida metallkastis, millel on astmeliselt fikseeritavad luugid ja mis ei tekita luukide järsu sulgemise korral sädemeid. Metallkastis asuvad kütusepaagid või -kanistrid peavad olema kindlalt kinnitatud ja suletud. Muude esemete ja materjalide hoiustamine nimetatud kastides ei ole lubatud.

Kütuse hoiustamine vahetult sisepõlemismootoriga vaguni masinaruumis on lubatud ainult vaguni projektijärgsetes mootorkütusepaagi mahutites.

238. Raudteeveerem tuleb varustada tulekustutitega vähemalt järgmises ulatuses:
1) vedur, diiselrongi juhtvagun ja restoranvagun – 3 tulekustutit;
2) elektrirongi juhtvagun – 1 tulekustuti;
3) diisel-või elektrirongi mootorvagun (automaatse tulekustutussüsteemiga) ja rööbasbuss – 2 tulekustutit;
4) lumesahk, teemasin, raudteekraana, reisi-, pagasi- ja postivagun – 2 tulekustutit;
5) juhtratastega veerem – 1 tulekustuti;
6) muu veovahend – 2 tulekustutit;
7) päästerongi veeremiosa – 16 tulekustutit.

Tulekustutite minimaalse koguse arvestamisel lähtutakse vastavasse keskkonda sobivast tulekustutist, mille kustutusaine toime on samaväärne 6 kg pulberkustuti omaga.

239. Mootorrong tuleb varustada automaatse tulekahjusignalisatsiooniga selliselt, et oleks kaetud vähemalt jõuallika ja jõuvooluelektriseadmete ruum. Alaline tulekustutussüsteem on nõutav vaguni tüüpi veduritel ja tulekahjusüsteem mitmesektsioonilisel veduril. Kui mootorrongile on paigaldatud lisaks automaatne tulekustutussüsteem, siis ei tohi see kujutada täiendavat ohtu inimestele ning süsteemiga peavad olema kaetud vähemalt jõuallika ja jõuvooluelektriseadmete ruum.

Kui raudteeveoks vajalikku vedurit või mootorrongi juhib vedurimeeskonna asemel üksnes vedurijuht, siis tuleb veduri või mootorrongi jõuallika või jõuvoolu elektriseadmete ruum lisaks tulekahjusignalisatsioonile varustada ka manuaalselt rakendatava tulekustutussüsteemiga.

Enne tulekustutussüsteemi rakendamist või muude tulekustutusvahendite kasutamist peab rong olema peatatud. Vedurimeeskonna tegevus tulekahju korral peab vastama veeremi valdaja poolt kinnitatud juhendile vedurimeeskonna tegevuse kohta tulekahju korral, sh tulekustutussüsteemi rakendamise või muude tulekustutusvahendite kasutamisel.

Keelatud on kasutada vedurit või mootorrongi, millel puuduvad projektikohased tuleohutuspaigaldised või need ei ole töökorras.

240. Tuleohtliku kauba raudteevedu toimub raudteeseaduse §-s 66 kehtestatud nõuete alusel. Enne tuleohtliku kauba raudteeveoteenuse osutamise alustamist peab raudteeveo-ettevõtja veenduma veodokumentide õigsuses ning visuaalselt kontrollima tuleohtlike ainetega täidetud vagunite seisukorda lähtuvalt tuleohutusnõuetest.

Raudteeveo-ettevõtja peab tuleohutuse tagamiseks enne raudteeveoteenuse osutamise alustamist kõrvaldama tuleohtliku kaubaga täidetud vaguni kontrollimisel ilmnenud tehnilise rikke või muu tuleohtu tekitada võiva puuduse. Kui raudteeveoteenuse osutamise käigus ilmnevad tehnilised rikked või muud tuleohtu tekitada võivad puudused, siis peab raudteeveo-ettevõtja kasutusele võtma vastavad meetmed nende kiireks kõrvaldamiseks.

241. Üle ühe ööpäeva raudteel seisvale tuleohtlikku kaupa vedavale veeremile peab selle veeremi valdaja tagama ööpäevaringse valve.

Tuleohtlike kaupade laadimistööde tuleohutuse eest vastutab nende tööde tegija.“;

129) lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

130) lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

§ 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. novembri 2010. a määrus nr 100 „Raudteetranspordi tuleohutusnõuded“ tunnistatakse kehtetuks.

Juhan Parts
Minister

Marika Priske
Kantsler

Lisa 1 Raudtee signalisatsioonijuhend

Lisa 2 Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhend

/otsingu_soovitused.json