Teksti suurus:

Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus

Väljaandja:Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.09.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 12.09.2018, 4

Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus

Vastu võetud 10.09.2018 nr 52

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus

 (1) Toetuse eesmärk on toetada töötleva tööstuse ja mäetööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise diagnostika koostamist.

 (2) Toetuse tulemusel kasvab toetust saanud ettevõtja digitaliseerimis- ja automatiseerimisalane teadlikkus.

 (3) Määrus panustab kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 80 heaks kiidetud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020” alaeesmärki „Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid”.

§ 2.  Kohaldamisala

  Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel järgitakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

§ 3.  Terminid

 (1) Digitaliseerimine käesoleva määruse tähenduses on digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtt töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtjas.

 (2) Automatiseerimine käesoleva määruse tähenduses on tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis vähendab inimsekkumise vajadust töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtjas.

 (3) Töötleva tööstuse ja mäetööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise diagnostika (edaspidi digidiagnostika) käesoleva määruse tähenduses hõlmab ülevaadet digitaliseerimise ja automatiseerimise kasutusest ja nende protsesside toimivusest, hinnangut digitaliseerimis- ja automatiseerimisalastest parandustegevustest ja nende tegevuste soovituslikku ajakava ning hinnangut tegevuste maksumusele, tegevuste tasuvusajale ja mõjule ettevõtja majandusnäitajatele.

 (4) Projekt käesoleva määruse tähenduses on tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse.

§ 4.  Toetuse sihtrühm

  Määrust kohaldatakse ettevõtjale, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B) või koodile töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C).

§ 5.  Toetuse rakendamine

  Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 6.  Toetuse määr ja maksimaalne toetussumma

 (1) Toetuse maksimaalne suurus ettevõtja kohta:
 1) ettevõtjal, kelle toetuse taotlemisele eelneva majandusaasta müügitulu on kuni 1 miljon eurot, on kuni 5000 eurot;
 2) ettevõtjal, kelle toetuse taotlemisele eelneva majandusaasta müügitulu on 1 kuni 5 miljonit eurot, on kuni 10 000 eurot;
 3) ettevõtjal, kelle toetuse taotlemisele eelneva majandusaasta müügitulu on vähemalt 5 miljonit eurot, on kuni 15 000 eurot.

 (2) Taotleja omafinantseering peab moodustama 30 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja toetuse määr on 70 protsenti abikõlblikest kuludest.

 (3) Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja tegevused, mille kulud on abikõlblikud.

 (4) Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos toetusega ei tohi ületada 200 000 eurot ühe ettevõtja kohta. Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat ja temaga seotud ettevõtjaid. Abi kumuleerimisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatut.

 (5) Juhul kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8–13) alusel, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

 (6) Kui toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui taotleja vähendamisega ei nõustu, teeb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (7) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teavitab taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest.

§ 7.  Toetatavad tegevused ja kulude abikõlblikkus

 (1) Määrusega toetatav tegevus on ettevõtja juures digidiagnostika läbiviimine, mis panustab §-s 1 nimetatud eesmärki ja tulemusse ning sisaldab:
 1) ülevaadet kitsaskohtadest ettevõtja strateegilises juhtimises ja ärimudelis, tootmise planeerimise ning inimressursi, kvaliteedisüsteemi ja tootearenduse juhtimises, hankeprotsessis, tarneprotsessis, toote ning pooltoote ja tooraine tagastamise ning järelteeninduse protsessides;
 2) hinnangut punktis 1 nimetatud valdkondade kitsakohtade lahendamise prioriteetsusele;
 3) hinnangut punktis 1 nimetatud valdkondade kitsakohtade digitaliseerimise ja automatiseerimise lahenduste maksumusele;
 4) hinnangut punktis 1 nimetatud valdkondade kitsakohtade väljapakutud lahenduste tasuvusajale ja mõjule ettevõtja majandustulemustele.

 (2) Abikõlblik on äriühingult turutingimustel sisseostetud nõustamisteenuse ja digidiagnostika läbiviimise kulu, mis on vajalik lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks.

 (3) Toetatava tegevuse elluviimise koht on Eesti. Digidiagnostika peab olema koostatud eesti, inglise või vene keeles.

 (4) Käibemaks ei ole abikõlblik.

 (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikud.

 (6) Abikõlblikud on ainult projektiga seotud kulud, mis on tasutud pangaülekandega.

§ 8.  Abikõlblikkuse periood

 (1) Abikõlblik tegevus peab olema ellu viidud projekti abikõlblikkuse perioodil. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 6 kuud.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast, mis ei või olla hilisem kui kaks kuud taotluse esitamisest, ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2020.

 (3) Abikõlblikud on kulud, mis tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil ja on makstud digidiagnostika läbiviijale hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 (4) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine 

§ 9.  Toetuse taotlemine

 (1) Taotlusi esitatakse jooksvalt taotlusvormil Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga. Toetust antakse ettevõtjale üks kord.

 (2) Taotluste vastuvõtu avamisest teavitab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus oma veebilehel.

 (3) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus peatab taotluste vastuvõtmise ja annab sellest teada oma veebilehel ning pressiteate vahendusel, kui toetuse eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. Taotluste vastuvõtmise peatamise kooskõlastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

 (4) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 10.  Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

 (1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotleja peab olema Eesti äriregistrisse kantud äriühing;
 2) taotleja taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruandele peab §-s 4 nimetatud põhitegevusalal olema Eestis vähemalt 200 000 eurot;
 3) taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud ja ajatatud maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;
 4) taotleja peab nõuetekohaselt täitma maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustust;
 5) juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud;
 6) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust ning taotleja omakapital peab vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele;
 7) taotlejal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;
 8) toetust ei taotleta kulule, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest.

 (2) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:
 1) taotleja nimi ja registrikood;
 2) projekti pealkiri ja eesmärgid;
 3) projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev;
 4) teave taotleja vastavuse kohta lõikes 1 sätestatud nõuetele;
 5) projekti eelarve vastavalt digidiagnostika läbiviija hinnapakkumisele;
 6) digidiagnostika läbiviija hinnapakkumine;
 7) teave vähemalt kolme erineva töötleva tööstuse või mäetööstuse ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise või tootmiskorralduse projekti kohta, mille on teostanud digidiagnostika läbiviija;
 8) bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga.

 (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi:
 1) taotleja on teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud § 15 punkti 8 alusel;
 2) taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud, § 17 punktis 5 nimetatud andmed avalikustatakse;
 3) taotleja kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta vastavalt § 6 lõikes 2 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
 4) taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.

§ 11.  Taotluste menetlemine ja rahuldamine ning rahuldamata jätmine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb:
 1) registreerimisest;
 2) selgituste ja lisateabe küsimisest;
 3) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

 (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest.

 (3) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus viib pärast taotluse registreerimist läbi §-s 10 esitatud taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

 (4) Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mis vastavad §-1 nimetatud eesmärkidele ja §-s 10 esitatud nõuetele.

 (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning määratakse aruannete esitamise tähtajad ja kord.

 (6) Kui taotlus ei vasta §-s 1 nimetatud eesmärkidele või §-s 10 esitatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel õigus nõuda taotluse vastavusse viimist eesmärkide või nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni 10-tööpäevase tähtaja jooksul arvates vastava nõude esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

 (7) Taotluse osas, mis ei vasta §-s 1 nimetatud eesmärkidele või §-s 10 esitatud nõuetele ning mida ei viida lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (8) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele või kui taotluse rahastamise maht ületab taotluste rahastamise vaba jäägi.

 (9) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-teeninduse kaudu.

§ 12.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse algatusel või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-teeninduse kaudu toetuse saaja esitatud kirjaliku taotluse alusel.

 (2) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist ühe korra ja maksimaalselt kuue kuu võrra, kusjuures abikõlblikkuse periood peab lõppema hiljemalt 31. detsembril 2020. a. Taotlus esitatakse projekti abikõlblikkuse perioodil.

 (3) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (4) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

 (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
 2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
 3) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata;
 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2020. a 31. detsembriks;
 6) toetuse saaja esitab toetuse kasutamisest loobumise avalduse.

 (6) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa.

4. peatükk Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmine, toetuse saaja ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse tagastamise alused 

§ 13.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 (2) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

 (3) Aruannete vormid avalikustab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus oma veebilehel ja e-teeninduses.

 (4) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
 1) esitatud valminud digidiagnostika;
 2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
 3) toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

 (5) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus menetleb lõpparuande 20 tööpäeva jooksul alates registreerimisest. Kui kontrollimisel avastatakse aruandes ebatäpsusi, siis teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Ekspertide kasutamise korral pikeneb lõpparuande menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus taotlejat viivitamata.

 (6) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on õigus küsida toetuse saajalt projekti lõppemisest 12 kuu jooksul järelaruannet digidiagnostikas väljapakutud lahenduste elluviimiseks teostatud ja plaanitud tegevuste kohta. Järelaruanne tuleb esitada üks kord.

§ 14.  Toetuse väljamaksmine

 (1) Toetus makstakse toetuse saajale ühe maksena vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele 20 tööpäeva jooksul pärast lõpparuande esitamist.

 (2) Toetuse saaja maksetaotluse esitamine toimub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-teeninduse kaudu. Maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega.

 (3) Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Ekspertide kasutamise korral pikeneb lõpparuande menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus taotlejat viivitamata.

 (4) Toetus makstakse välja, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine vastavalt §-s 8 sätestatud tingimustele;
 2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele;
 3) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele lõpparuande koos maksetaotlusega esitamine ja nende aktsepteerimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt, kui maksetaotlus vastab punktide 1–2 tingimustele ja lõpparuanne vastab § 13 lõike 4 tingimustele.

§ 15.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja kohustub:
 1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
 2) kasutama toetust taotluse rahuldamise otsusega vastavuses;
 3) tagastama toetuse 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi §-s 19 esitatud asjaolude ilmnemisel;
 4) esitama Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõutud teavet ja aruandeid ettenähtud vormil, viisil ja tähtajal;
 5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti eristama selgelt oma raamatupidamises toetatava projekti kulusid ja neid kajastavaid kulu- ja maksedokumente oma muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;
 6) taotlema Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt nõusolekut taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste või eesmärkide muutmiseks, esitades vastava muutmistaotluse projekti abikõlblikkuse perioodil;
 7) esitama hinnapakkumise, juhul kui võrreldes taotluses märgituga on muutunud digidiagnostika läbiviija;
 8) teavitama avalikkust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse etteantud viisil, et ta on määruse alusel toetust saanud;
 9) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga võrreldes;
 10) võimaldama Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel teostada kohapealset kontrolli ja teha auditit ning järelevalvet toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide üle ning võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida ta toetuse saamisega seonduvalt kasutab;
 11) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve läbiviimiseks igakülgset abi;
 12) säilitama vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 12 taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat;
 13) viivitamatult kirjalikult informeerima Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
 14) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ning projekti edasise jätkamise otstarbekust.

§ 16.  Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt teavet ja nõuandeid ning esitada oma seisukohti, mis on seotud toetuse taotlemisega ja menetlemisega.

§ 17.  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kohustused

  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kohustub:
 1) nõustama taotlejaid projektiga seotud küsimustes;
 2) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid oma veebilehel kättesaadavaks;
 3) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja arvatud punktis 5 nimetatud teave;
 4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase toetuse andmise otsusest arvates;
 5) pärast taotluse rahuldamise otsust tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti nimetuse ning toetuse ja projekti summa.

§ 18.  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse õigused

  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on õigus:
 1) teostada kohapealset kontrolli ja auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide osas;
 2) kaasata valminud digidiagnostika hindamisse eksperte;
 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
 4) vähendada toetust, juhul kui toetuse saaja omafinantseering väheneb alla minimaalse määra;
 5) mitte maksta toetust välja, kui valminud digidiagnostika ei vasta määruses sätestatud eesmärgile ja tulemustele ning digidiagnostika definitsioonile või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
 6) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi §-s 19 loetletud juhtudel;
 7) nõuda §-s 19 esitatud asjaolude ilmnemisel toetuse saajalt 60 kalendripäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast toetuse osalist või täielikku tagastamist ning nõuda toetuse tagastamisel maksete mittetähtaegse laekumise korral viivist õigusaktides kehtestatud määras.

§ 19.  Toetuse tagastamine

  Toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise alused on:
 1) toetuse saaja ei ole digidiagnostikat teinud;
 2) tehtud digidiagnostika ei vasta § 7 lõike 1 tingimustele;
 3) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata;
 4) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.

Rene Tammist
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Merike Saks
Kantsler