Teksti suurus:

Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord” muutmine

Väljaandja:Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.10.2018
Avaldamismärge:RT I, 12.10.2018, 1

Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord” muutmine

Vastu võetud 05.10.2018 nr 54

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

§ 1.   Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruses nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Määruse § 6 lõike 2 punktides 1, 11 ja 2 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus), mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(4) Määruse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse toetamiseks antav toetus on innovatsiooniklastritele antav tegevusabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 27 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, või vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ja selle kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.”;

2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Klastri projekti elluviimise tulemusena kasvab:
1) klastri ettevõtjatest partnerite müügitulu;
2) klastri ettevõtjatest partnerite lisandväärtus töötaja kohta;
3) erinevate majandussektorite vaheline majanduslik koostöö ja klastri ettevõtjatest partnerite väärtusahelatel põhinev koostöö;
4) klastri jätkusuutlikkus.”;

3) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 4 punktist 2 jäetakse välja sõnad „, samuti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik, kui ta osaleb kaubaturul”;

5) paragrahvi 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) arendustegevus on tegevus, mille eesmärk on klastri partnerite majandustulemuste edendamine ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ning millel on väärtus enamikule klastri partneritest;”;

6) paragrahvi 4 punkt 61 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 62 järgmises sõnastuses:

„62) arendusprojekt on vähemalt klastri kahe partneri arendustegevus, mille käigus arendatakse välja või täiustatakse klastri või klastri partnerite protsesse, tooteid või teenuseid, ning klastri arendusprojektil on eelnevalt kokku lepitud elluviimise kava koos partnerite õiguste ja kohustustega ning rakendatav tulemus ja selle rakendamise kava, samuti on klastril arendusprojektide kord, mis sisaldab projektide valiku ja rahastamise põhimõtteid;”;

8) paragrahvi 4 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) ühisturundus on tegevus, mille käigus turundatakse klastri partnereid või nende tooteid ja teenuseid ühiste turundustegevuste kaudu;”;

9) paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„14) klastri jätkusuutlikkus on klastri organisatoorne ja finantsiline võimekus jätkata klastri partnerite ühistegevusi pärast klastri projekti lõppemist;
15) väärtusahel on tegevuste kogum, mida ettevõtjad teevad, et viia toode või teenus kontseptsioonist lõpptarbimiseni ning mis hõlmab turunõudluse väljaselgitamist, uue toote või teenuse väljatöötamist, tootmist või teenuse pakkumist, turundamist, levitamist ja toote või teenuse järelteenindust.”;

10) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) arendustegevuse läbiviimine, sealhulgas uuringute teostamine ja ekspertiisi kasutamine sektori või sihtturu põhiste teadmiste omandamiseks, tööjõu koolitamine või tööjõu vajaduse kaardistamine, teadmiste, intellektuaalse omandi, tehnoloogiate ja seadmete kaardistamine ning koordineerimine nende tõhusamaks kasutamiseks, uuendusvajaduse kindlaks tegemiseks ning tootmisvõimsuste suurendamiseks ja jagamiseks;”;

11) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) arendusprojekti läbiviimine, sealhulgas protsesside, toodete, teenuste või rakenduste täiustamine või uute arendamine;”;

12) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 ja § 7 lõikes 4 asendatakse sõnad „klastri ühisturundustegevuse” sõnaga „klastri”;

13) paragrahvi 6 lõikes 3 ja § 7 lõikes 3 asendatakse sõnad „klastri arendustegevuse” sõnaga „klastri”;

14) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse sõnad „31. detsembril 2020. a.” sõnadega „31. detsembril 2023. a.”;

15) paragrahvi 7 lõike 3 punktist 1, lõike 4 punktist 1 ja lõike 5 punktist 2 jäetakse välja sõnad „sisseostetud teenuste, sealhulgas”;

16) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) klastri partnerite või kontserni kuuluva partneri puhul taotluses eelnevalt määratletud kontserni kuuluvate ettevõtjate töötajate ja juhatuse liikmete lähetuskulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktile 5;”;

17) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) klastri partnerite või kontserni kuuluva partneri puhul taotluses eelnevalt määratletud kontserni kuuluvate ettevõtjate töötajate ja juhatuse liikmete lähetuskulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktile 5;”;

18) paragrahvi 7 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 7 lõige 44 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) klastri sertifitseerimise kulu;
6) klastri rahvusvahelise nähtavuse ja väärtuse kasvatamiseks vajaliku ekspertiisi kulu.”;

21) paragrahvi 7 lõike 8 punktid 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 7 lõiget 8 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) rakendusüksuse veebilehel avaldatud riikliku ühisstendi nimekirja kuuluval messil osalemise kulud, välja arvatud lähetuskulud.”;

23) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema vähemalt 35 eurot.”;

24) paragrahvi 8 lõikes 1 ja § 20 lõike 10 punktis 2 asendatakse tekstiosa „2020. aasta 31. augustil” tekstiosaga „2023. aasta 31. augustil”;

25) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 41–44 järgmises sõnastuses:

„(41) Kolmandas taotlusvoorus toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 56 kuud.

(42) Kolmanda taotlusvooru projekt viiakse ellu kahes etapis.

(43) Kolmanda taotlusvooru esimene etapp kestab kuni kaks aastat. Esimese etapi lõpus toimub projekti tulemuste vahehindamine.

(44) Projekti etappide kestus ja tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.”;

26) paragrahvi 8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist §-s 20 sätestatud korras, tingimusel et abikõlblikkuse periood ei ületa käesolevas paragrahvis sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust ning projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2023. aasta 31. augustil.”;

27) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „eurot” sõnadega „, kui vahehindamise tulemusena ei nähta ette teisiti ja riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglid lubavad”;

28) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust taotletakse vooruliselt. Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusüksuse juht.”;

29) paragrahvi 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 11 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) klastri visioon, strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad;”;

33) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„41) klastri tegevuskava, mis sisaldab tegevusi koos oodatavate tulemuste, eelarve ja ajakavaga;
42) klastri omatulu maht ja klastri teenused – koos mõõdetavate näitajatega;”;

34) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) taotleja ning projektis osaleva partneri nimi, registrikood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja projektijuhi nimi ja kontaktandmed, aktsionäride või osanike nimed, tegevusala ning selle lühikirjeldus ning teave selle kohta kas klastri ettevõtjatest partnerid kuuluvad ühte kontserni;”;

36) paragrahvi 13 lõike 2 punktid 9–11 sõnastatakse järgmiselt:

„9) tegevused klastri ning nutika spetsialiseerumise kasvualade arendamisel ning erinevate majandussektorite vahelise majandusliku koostöö ja klastri ettevõtjatest partnerite väärtusahelal põhineva koostöö arendamisel;
10) projektis osalevate äriühingute lisandväärtus töötaja kohta, müügikäive ja ekspordikäive taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastal;
11) projektis osalevate äriühingute majandusnäitajate – lisandväärtus töötaja kohta, müügikäibe ja ekspordikäibe prognoos projekti alustamise aastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kahe aasta kohta;”;

37) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 15 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „e-teeninduse kaudu” sõnadega „või e-postiga”;

39) paragrahvi 17 lõike 1 punktid 1–5 sõnastatakse järgmiselt:

„1) projekti mõju meetme eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele – osakaal 50 protsenti koondhindest, mille raames hinnatakse projekti panust §-s 2 nimetatud eesmärgi, tulemuste, meetme tulemusnäitajate ja meetme väljundnäitajate saavutamisse, projekti mõju klastri ettevõtjatest partnerite müügitulu ja lisandväärtuse kasvule töötaja kohta, majandussektorite vahelise majandusliku koostöö kasvule, Eesti ettevõtjate väärtusahelate loomisele ja laiendamisele, Eesti ettevõtjate rahvusvahelistesse väärtusahelatesse jõudmisele ning Eesti ettevõtjate väärtusahelate kaudu teenitava tulu kasvule ning klastri jätkusuutlikkuse kasvule;
2) projekti panus nutika spetsialiseerumise kasvualade peamiste eesmärkide saavutamisse – osakaal 5 protsenti koondhindest, mille raames hinnatakse klastri panust Eesti Arengufondi koostatud raportides toodud nutika spetsialiseerumise kasvualade alamvaldkondade arendamisesse, sealhulgas, kas klastri tegevused aitavad klastri ettevõtjatest partneritel jõuda uute ja oluliselt muudetud toodete ja teenustega turule;
3) projekti põhjendatus – osakaal 20 protsenti koondhindest, mille raames hinnatakse projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõju, eesmärkide saavutatavust, tegevuste ajakava realistlikkust ja omavahelisi seoseid;
4) projekti kuluefektiivsus – osakaal 10 protsenti koondhindest, mille raames hinnatakse, kas ettenähtud tegevused või lahendused on planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks piisavalt kuluefektiivsed, ning samuti planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust ning taotleja võimekust täiendavate püsikulude rahastamiseks;
5) taotleja ja klastri partnerite suutlikkus projekti ellu viia – osakaal 15 protsenti koondhindest, mille raames hinnatakse, kas taotlejal ja klastri partneritel on projekti elluviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemus, varasem koostöökogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil.”;

40) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele taotluse rahuldamise ettepaneku vastavalt moodustunud pingereale. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku taotluse rahuldamisele kõrvaltingimusega.”;

41) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Juhul kui meetme tegevuste eelarve võimaldab täiendavate kohustuste võtmist, on rakendusüksusel õigus vastavalt taotluste pingereale uuendada kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist menetlust nende taotluste osas, mis jäeti rahuldamata eelarvevahendite lõppemise tõttu.

(62) Vastavalt taotluste pingerea järjestusele küsib rakendusüksus taotlejalt, kelle taotluses märgitud summa ületas algselt meetme tegevuste eelarvet, avaldust taotluses kirjeldatud projekti elluviimiseks. Taotleja avalduse alusel tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks ja teeb taotluse rahuldamise otsuse taotlust uuesti hindamata.”;

42) paragrahvi 20 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Juhul kui meetme tegevuste eelarve vahendite jääk võimaldab ja täiendava toetuse summa taotlemisel kehtiv omafinantseeringu osakaal abikõlblikes kuludes ei vähene, võib toetuse saaja taotleda vahehindamisel täiendavat toetussummat. Täiendava toetussumma saamisel võib toetus ületada § 9 lõikes 1 nimetatud summat.”;

43) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Vahehindamise tulemusel täiendava toetussumma taotlemiseks esitab toetuse saaja:
1) taotluse rakendusüksuse koostatud vormil;
2) tegevuskava, mis sisaldab uusi tegevusi koos uuendatud oodatavate tulemuste, eelarve ja ajakavaga.”;

44) paragrahvi 20 lõiget 10 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) vahehindamise negatiivsel tulemusel.”;

45) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 11–18 järgmises sõnastuses:

„(11) Vahehindamisel saab klaster negatiivse tulemuse juhul, kui ta ei täida taotluse rahuldamise otsuse tingimusi või kui klastri vahehindamise järgsed tegevused ei aita kaasa klastri eesmärkide ja tulemuste saavutamisele.

(12) Vahehindamiseks võib rakendusüksus moodustada hindamiskomisjone ning kaasata eksperte.

(13) Vahehindamise korra kehtestab rakendusüksus, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega ning avalikustades selle oma veebilehel.

(14) Vahehindamise tulemusena teeb rakendusüksus otsuse jätkata projekti finantseerimist planeeritud mahus, vähendada toetuse summat või suurendada toetuse summat täiendava toetussummaga või lõpetada projekti finantseerimine. Vahehindamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimused projekti teise etapi elluviimiseks.

(15) Vahehindamise tulemusel teeb rakendusüksus otsuse toetuse summat vähendada juhul, kui esialgselt kavandatud tegevused ei ole vajalikud ning ei aita kaasa klastri eesmärkide ja tulemuste saavutamisele.

(16) Vahehindamise tulemusel teeb rakendusüksus otsuse toetuse summat suurendada juhul, kui toetuse summa suurendamisega sätestatakse klastrile uued ja kõrgema sihttasemega eesmärgid ja tulemused.

(17) Vahehindamise otsus tehakse 105 tööpäeva jooksul alates vahehindamise aruande esitamise tähtajast.

(18) Vahehindamise otsus edastatakse toetuse saajale digiallkirjaga e-teeninduse või e-posti kaudu kolme tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.”;

46) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele:
1) projekti vahearuanded;
2) vahehindamise aruande;
3) lõpparuande.”;

47) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 11–15 järgmises sõnastuses:

„(11) Vahearuandega koos esitatakse järgneva aruandlusperioodi tegevuskava.

(12) Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kolm kuud ja maksimaalselt kuus kuud.

(13) Aruannete esitamise tähtaeg sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

(14) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande kahe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu.

(15) Toetuse saaja esitab projekti järelaruanded rakendusüksuse nõudmisel.”;

48) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, vahehindamise ja lõpparuande rakendusüksuse kinnitatud vormil e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.”;

49) paragrahvi 21 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Projekti vahearuandes esitatud informatsiooni ja teabe kontrollimisel veendub rakendusüksus, kas tehtud tegevused on esitatud projekti tegevuskavaga ning aruandlusperioodi tegevuskavaga kooskõlas ning kas saavutatud tulemused vastavad aruandlusperioodiks seatud sihttasemetele.”;

50) paragrahvi 21 lõike 6 punktis 1 asendatakse sõna „taotleja” sõnadega „toetuse saaja”;

51) paragrahvi 21 lõike 6 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) ülevaadet planeeritavatest klastri tegevustest pärast projekti lõppemist;”;

52) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Vahehindamise aruanne sisaldab:
1) projekti esimese kahe aasta tegevusaruannet, kus antakse ülevaade teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest, erinevustest võrreldes taotluses püstitatud eesmärkidega ning antakse hinnang tegevuste ja võimalike muudatuste kohta abikõlblikkuse perioodi lõpuni;
2) finantsaruannet;
3) täpsustatud tegevuskava ja tegevusi, mida klaster võrreldes esialgsete tegevustega täiendavalt planeerib ellu viia.”;

53) paragrahvi 23 lõike 4 punktist 7 jäetakse välja sõnad „, seejuures vähemalt kord projektiaasta jooksul paneeldiskussiooni vormis”;

54) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) 2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud määruse muudatusi kohaldatakse kolmandale taotlusvoorule.

(5) Paragrahvi 18 lõikeid 61 ja 62 kohaldatakse kolmandale taotlusvoorule.”.

§ 2.   Määruse § 1 punktid 1–24, 26, 27, 31, 42–49, 51-54 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.

Rene Tammist
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Merike Saks
Kantsler

/otsingu_soovitused.json