Ettevõtete ressursiauditite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027
Vastu võetud 11.10.2023 nr 61
RT I, 12.10.2023, 20
jõustumine 15.10.2023
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
03.04.2024 | RT I, 09.04.2024, 1 | 12.04.2024 |
22.09.2024 | RT I, 25.09.2024, 1 | 28.09.2024, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 15.10.2023. |
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti”, erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine” meetme 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine” sekkumises nr 21.2.4.12 „Tööstuse ja teenindussektori, sh VKEde energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine”.
(2) Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist riigi eelarvestrateegia 2023–2026 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi meetme „Ringmajanduse korraldamine” tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine” tulemuste saavutamiseks.
(3) Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” §-le 7.
§ 2. Terminid
Käesoleva määruse tähenduses:
1) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
2) omafinantseering on toetuse saaja kantav osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata;
3) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma;
4) ressursid on kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada. Tootmises mõeldakse ressursside all kõiki kaupade ja teenuste valmistamiseks vajalikke tootmistegureid;
5) ressursiaudit on ettevõtte ressursikasutuse analüüs, mille eesmärk on anda hinnang säästuvõimalustele ettevõttes. Ressursiaudit jaguneb ülevaatlikuks ja detailseks auditiks;
6) ülevaatlik audit on ülevaade ettevõtte ressursikasutusest ja soovitused edasiseks tegevuseks vastavalt rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud metoodilisele juhendile „Nõuded ressursiauditile”;
7) detailne audit on detailne analüütiline ülevaade, mis on ressursisäästliku projekti aluseks ja milles sisaldub hinnanguline säästupotentsiaal, projekti kirjeldus ja tasuvushinnang, soovituslik tegevuskava ning seireplaan vastavalt rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud metoodilisele juhendile „Nõuded ressursiauditile”;
8) auditi metoodika on rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud metoodiline juhend „Nõuded ressursiauditile”;
9) Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald;
[RT I, 09.04.2024, 1 - jõust. 12.04.2024]
10) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena.
[RT I, 09.04.2024, 1 - jõust. 12.04.2024]
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on parandada ettevõtete teadlikkust oma ressursikasutusest ja luua eeldused ettevõtete ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks ressursiauditite tegemise kaudu.
(2) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja saavutamisse, milleks on ringmajanduses toetatavad ettevõtjad.
(3) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi” eesmärkide saavutamisse.
(4) Lõikes 3 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” saavutamisele kaasa aitamist keskkonna- ja kliimaeesmärke ning regionaalset arengut toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel näitajatega „ressursitootlikkus” ja „tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest”.
§ 4. Rakendusasutus, rakendusüksus ja rakendusüksuse kohustused
(1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).
(3) Rakendusüksus kohustub seoses riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega:
1) Säilitama vähese tähtsusega ja riigiabi käsitlevaid andmeid kümme aastat alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;
2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi kohta.
(4) Rakendusüksus koostab, kehtestab ja avaldab oma kodulehel enne taotluste vastuvõtu algust asjakohased juhendid ja vormid.
(5) Rakendusüksus peab eraldi arvestust väikese või keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja osas.
[RT I, 09.04.2024, 1 - jõust. 12.04.2024]
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.
(2) Meetme raames toetatakse ressursiauditi tegemist ettevõtetes.
(3) Meetme raames antakse toetust rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud auditi juhise „Nõuded ressursiauditile” alusel:
1) ülevaatliku auditi tegemiseks;
2) detailse auditi tegemiseks.
(4) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus), artiklist 17 ega kahjusta oluliselt artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärke.
§ 6. Vähese tähtsusega abi
(1) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) tähenduses, tuleb juhinduda järgmistest nõuetest:
1) toetuse andmisel järgitakse nimetatud määruse ning konkurentsiseaduse § 33 nõudeid;
2) toetuse suurus ei tohi koos eelneva kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 300 000 eurot;
3) toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid;
4) vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt;
5) toetust ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
6) toetuse andja säilitab andmeid vähese tähtsusega abi andmise kohta kümme aastat alates käesoleva määruse alusel viimase vähese tähtsusega abi andmisest, milleks loetakse taotluse rahuldamise otsuse kuupäev.
[RT I, 09.04.2024, 1 - jõust. 12.04.2024]
(2) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2019/316 (ELT L 51I, 22.2.2019, lk 1–6)), artikli 3 tähenduses, tuleb juhinduda järgmistest nõuetest:
1) toetuse andmisel järgitakse nimetatud määruse ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 20 nõudeid;
2) toetuse suurus ei tohi koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 25 000 eurot;
3) vähese tähtsusega abi andmisel säilitab toetuse andja andmeid nimetatud abi andmise kohta kümme aastat alates projekti raames viimase vähese tähtsusega abi andmisest, milleks loetakse taotluse rahuldamise otsuse kuupäev;
4) toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(3) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, 27. juuni 2014 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), tähenduses, tuleb juhinduda järgmistest nõuetest:
1) toetuse andmisel järgitakse nimetatud määruse ning kalandusturu korraldamise seaduse 8. peatüki nõudeid;
2) toetuse suurus ei tohi koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 40 000 eurot;
[RT I, 09.04.2024, 1 - jõust. 12.04.2024]
3) vähese tähtsusega abi andmisel säilitab toetuse andja andmeid nimetatud abi andmise kohta kümme aastat alates projekti raames viimase vähese tähtsusega abi andmisest, milleks loetakse taotluse rahuldamise otsuse kuupäev;
4) toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikud on § 5 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele.
(3) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames abikõlbmatud järgmised kulud:
1) personalikulud;
2) kulud vara soetamiseks;
3) kulud projektile, mille puhul § 5 lõikes 3 nimetatud tegevused on ellu viidud enne taotluse esitamist.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rakendusüksusele esitamise päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2029.
(2) Käesoleva määruse § 5 lõikes 3 nimetatud toetatava tegevuse projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 18 kuud.
(3) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes 2 nimetatud perioodi.
§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Toetus makstakse välja vaid standardiseeritud ühikuhinna alusel.
(2) Toetuse suurus on järgmine:
1) ülevaatliku auditi tegemiseks 4265,70 eurot;
2) väikeettevõtte detailse auditi tegemiseks 7045,60 eurot;
3) keskmise suurusega ettevõtte ja suurettevõtte detailse auditi tegemiseks 8675,20 eurot;
4) väikeettevõtte detailse auditi tegemiseks juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi tegemist, 2779,90 eurot;
5) keskmise suurusega ja suurettevõtte detailse auditi tegemiseks juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi tegemist, 4409,49 eurot.
(3) Ettevõtja suurus lõikes 2 nimetatud toetuse suuruse kohaldamiseks määratakse Euroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), lisa I artikli 2 kohaselt, arvestamata sidusettevõtjaga ja partnerettevõtjaga.
(4) Toetuse osakaal on 47,93% standardiseeritud ühikuhinnast.
3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja võib olla äriühing, kelle põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)” järgmistele koodidele: mäetööstus (jagu B, alajagu 07-09) või töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33).
(2) Toetuse taotleja peab vastama ühendmääruse §-s 3 nimetatud nõuetele.
(3) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud tegevustele ja tegevusaladele.
§ 11. Taotleja kohustused
Toetuse taotleja on kohustatud lisaks ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuete täitmisele:
1) esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise otsuse alusel tehtavaid väljamakseid;
2) tagama, et ülevaatlik ja detailne audit ning nende aruanne vastavad ressursikasutuse analüüsi koostamise juhendmaterjalile vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikes 3 toodule.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmisele nõudele:
1) taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei ületa §-s 9 sätestatud toetuse määra.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus;
3) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
4) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust vastavalt § 9 lõikele 3;
5) kinnitus, et taotlus ei sisalda §-s 5 nimetatud ellu viidud töid;
6) selgitus taotleja ja taotluse vastavuse kohta vähese tähtsusega abi nõuetele;
7) kinnitus, et projekt vastab § 10 lõike 1 kohasele ettevõtte põhi- või kõrvaltegevusele ega ole § 10 lõikes 3 nimetatud välistustega vastuolus;
8) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
9) kinnitus, et määruse raames toetatavad tegevused arvestavad kõiki asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte.
4. peatükk Toetuse taotlemine
§ 13. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus käskkirjaga, ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele.
(2) Vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks tootmisüksustesse väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone.
(3) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Taotlusvooru peatamisest ja lõpetamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.
[RT I, 09.04.2024, 1 - jõust. 12.04.2024]
§ 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
(1) Taotlemine toimub toetuse taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
(2) Taotluse esitab rakendusüksusele taotleja või volitatud isik e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Taotlusi ei võeta vastu enne taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva.
(3) Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluse esitamise tähtpäevale ühendmääruse § 5 lõige 2.
5. peatükk Taotluse menetlemine
§ 15. Taotluse esitamine ja toimingud taotlusega
(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse §-s 12 sätestatud tingimuste kohaselt.
(2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5.
(3) Rakendusüksus teeb taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:
1) taotluse registreerimine;
2) taotluse läbivaatamine;
3) selgituste ja lisateabe küsimine;
4) taotluse täiendus- ja muudatusettepanekute tegemine;
5) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
6) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
(4) Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras.
(5) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust.
(6) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse ühe päringu kohta puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.
(7) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.
(8) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ning eelnimetatud puudust ei ole võimalik lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;
4) taotleja ei ole lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
(9) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg on 30 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhul pikendada.
§ 16. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega.
(2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte.
(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.
§ 17. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika
(1) Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumitele.
(2) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest:
1) projekti kooskõla riigi jäätmekavaga 2023–2028, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele;
[RT I, 25.09.2024, 1 - jõust. 28.09.2024, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 15.10.2023.]
2) projekti põhjendatus;
3) projekti kuluefektiivsus;
4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia;
5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtte ja sihiga „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” kliima ja keskkonna ning regionaalse arengu valdkonnas.
(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse, sealhulgas „Eesti 2035” sihti „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” kliima ja keskkonnavaldkonnas.
(4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele ning toetuse taotluse lisadokumendid kinnitavad selliste tegevuste nõuetekohase elluviimise võimalust.
(5) Lõike 2 punktis 3 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui saadud taotleja info alusel on võimalik asuda põhjendatult seisukohale, et kavandatav eelarve on käesoleva määrusega kooskõlas.
(6) Lõike 2 punktis 4 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja vastab kõigile määruses taotlejale sätestatud nõuetele.
(7) Lõike 2 punktis 5 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui toetuse taotluses kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab määruse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele.
(8) Rakendusüksus rahastab projekti üksnes juhul, kui see vastab kõigile lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumitele.
(9) Toetuse taotlusi rahastatakse nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus rahuldab käesolevale paragrahvile vastavad toetuse taotlused osaliselt või täielikult nende esitamise järjekorras kuni taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumiseni. Taotluse osalise rahuldamise korral lähtutakse ühendmääruse § 9 lõikest 1.
§ 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlus otsusega, kui see vastab ühendmääruse § 8 lõikes 1 sätestatule.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse tingimused ja märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
2) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava;
3) teave vähese tähtsusega abi andmise kohta;
4) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;
5) projekti kooskõla riigi jäätmekavaga 2023–2028, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele.
[RT I, 25.09.2024, 1 - jõust. 28.09.2024, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 15.10.2023.]
(3) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas.
§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.
(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Kui taotleja ei nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) taotluse esitaja;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole toetussumma muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi.
(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.
6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel:
1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatu kohaselt;
2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel.
(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt toetuse andmise eesmärgile vastavat oodatavat tulemust.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 alusel.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada vastavalt lõikes 1 nimetatud otsuses toodule.
7. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused
§ 23. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muuhulgas:
1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
2) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning projektis märgitud tulemuse saavutamise;
3) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente õigusaktides sätestatu kohaselt;
4) tagama Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” kohase teavitamistegevuse;
5) tagama, et ressursiauditites kajastatavad tegevused vastaksid asjakohastele keskkonnaalastele õigusaktidele.
8. peatükk Aruannete esitamine
§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande üks kord e-toetuse keskkonna kaudu. Rakendusüksus täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruande esitamise tähtaega.
(2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine);
3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
4) info teavitusnõude täitmise kohta, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”.
(3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et projekt panustas toetatud tegevustega strateegia „Eesti 2035” näitajatesse, mis on nimetatud käesoleva määruse § 3 lõikes 4.
(4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande käesoleva määruse § 25 lõike 6 kohaselt.
(5) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende rakendusüksuse e-keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.
9. peatükk Toetuse maksmise tingimused
§ 25. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse § 5 lõikes 3 nimetatud tegevusteks ühendmääruse § 28 lõike 1 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.
(2) Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.
(4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid:
1) nõuetekohane audit;
2) auditil peab olema auditi koostaja nimi, allkiri ning kinnitamise kuupäev;
3) dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses.
(5) Makse menetlemine toimub ühendmääruse §-s 25 sätestatud korras.
(6) KIK võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel.
(7) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030.
§ 26. Makse menetlemise peatamine
Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.
10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 27. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ning ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt.
§ 28. Vaide esitamine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(2) Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.