Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 15.11.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 05.02.2015 Avaldamismärge: RT I, 12.11.2014, 7 Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2015. aastaks Vastu võetud 10.11.2014 nr 166 Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 13^4 lõike 3 ja keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel. § 1. Reguleerimisala () Määrusega kehtestatakse 2015. aastaks: 1) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel; 2) kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel; 3) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri. § 2. Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär kalapüügiks Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel () Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veealade kaupa kehtestatakse vastavalt lisadele 1 ja 2. § 3. Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär agarikupüügiks Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel (1) Hiiu maakonnas on agariku lubatud püügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot. (2) Saare maakonnas on agariku lubatud püügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot. § 4. Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel () Kutselisel kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa kehtestatakse vastavalt lisale 3. § 5. Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär kalapüügiks Võrtsjärvel kaluri kalapüügiloa alusel () Kutselisel kalapüügil Võrtsjärvel kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas on järgmised: 1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem – 324 tükki ja tasu ühe mõrra kohta on 115,47 eurot; 2) nakkevõrk – 320 tükki ja tasu ühe nakkevõrgu kohta on 11,34 eurot. § 6. Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel () Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa kehtestatakse vastavalt lisale 4. § 7. Püügiõiguse tasumäär Läänemerel kutselisel kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel () Kutselisel kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel on kalapüügiõiguse tasumäärad järgmised: 1) räim – 3,52 eurot/t; 2) kilu – 3,52 eurot/t; 3) tursk – 33,55 eurot/t; 4) lõhe – 0,30 eurot/isend; 5) lest – 10,6 eurot/t. § 8. Kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd asuval veealal, mis ei kuulu Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla, ja kalapüügiõiguse tasumäärad (1) Kalapüügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval veealal on järgmised: 1) pikklest – 31 eurot/t; 2) meriahven – 20 eurot/t; 3) kalmaar – 19,17 eurot/t; 4) süvalest – 63,90 eurot/t; 5) makrell – 12 eurot/t; 6) rai – 22,36 eurot/t; 7) sinine molva – 11,95 eurot/t; 8) kalju-tömppeakala – 24,92 eurot/t; 9) süsisaba – 19,17 eurot/t; 10) tursk – 50 eurot/t; 11) reguleerimata liigid NAFO piirkonnas – 31,95 eurot/t; 12) reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas – 4,47 eurot/t. (2) Teravmägede püügipiirkonnas, kus samal ajal on lubatud krevetipüügil viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval, on lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva ja tasu ühe püügipäeva eest on 200 eurot. (3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 4 märgitud koordinaatide piirides ja jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike, mille ühe tonni püügiõiguse tasu on 12,78 eurot. (4) Edela-Atlandi püügipiirkond määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikut mööda 10º lõunalaiust kuni 20º läänepikkuseni ja sealt piki 20º meridiaani lõunasse 50º lõunalaiuseni, seejärel mööda 50º paralleeli läände kuni 50º läänepikkuseni, sealt piki 50º meridiaani lõunasse 60º lõunalaiuseni, siis mööda 60º paralleeli läände 67º16′ läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56º22′ lõunalaiust ja 67º16′ läänepikkust, edasi itta mööda 56º22′ lõunalaiust punktini 65º43′ läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55º22′ lõunalaiust ja 65º43′ läänepikkust, 55º11′ lõunalaiust ja 66º04′ läänepikkust, 55º07′ lõunalaiust ja 66º25′ läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini. (5) Reguleerimata liigid käesoleva paragrahvi mõistes on sellised kalaliigid, mille püügimahtu ei piira NAFO, NEAFC ja Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas. Taavi Rõivas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa 1 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel maakondade ja veealade kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas Lisa 2 Väikesed püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees Lisa 3 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas Lisa 4 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas