Süstemaatiline liigitus: TÖÖÕIGUS → Tööleping

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus

Vastu võetud 17.03.2004
RT I 2004, 19, 134
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

§ 1.  Seaduse eesmärk

  Käesoleva seaduse eesmärk on tagada teenuste osutamiseks Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist ja Šveitsi Konföderatsioonist (edaspidi välisriik) Eestisse lähetatud töötajate õiguste kaitse ning teenuse osutamisega tegelevate tööandjate aus konkurents.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 2.  Seaduse kohaldamine

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse tööandja poolt lähetatud töötaja Eestis töötamise korral järgmistel juhtudel:
  1) töötamine tööandja kulul ning alludes tema juhtimisele ja kontrollile lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja Eestis tegutseva tellija vahel;
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]
  2) töötamine tööandja filiaalis või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus;
  3) kui tööandjaks on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.

  (1¹) Käesolevat seadust kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja töötaja Eestis töötamise korral ka järgmistel juhtudel:
  1) töötamine lepingu alusel, mis on sõlmitud kasutajaettevõtja ja Eestis tegutseva tellija vahel;
  2) töötamine kasutajaettevõtja filiaalis või kasutajaettevõtjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus;
  3) kasutajaettevõtja on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhtudel loetakse lähetajaks lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata merekaubaveo ettevõtjate laevapere liikme suhtes.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (2¹) Käesoleva seaduse § 2 lõikeid 1¹ ja 1², § 5 lõike 1 punkte 3 ja 7 ning lõikeid 6¹–6³, § 5³ ja § 8 lõiget 6 ei kohaldata autoveosektori suhtes.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3.  Mõisted

  (1) Lähetatud töötaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes tavaliselt töötab välisriigis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus. Välisriigis töösuhte kohta sõlmitud leping loetakse töölepinguks käesoleva seaduse tähenduses, kui see vastab töölepingu seaduses töölepingu kohta sätestatule.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Tööandja käesoleva seaduse tähenduses on välisriigis registreeritud või asutatud juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole Eesti resident ning kellega lähetatud töötajal on sõlmitud tööleping.

  (3) [Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 4.  Kohaldatav õigus

  (1) Lähetatud töötaja töölepingule kohaldatava õiguse valikul kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust.

  (2) Sõltumata töölepingule kohaldatava õiguse valikust, tuleb lähetatud töötajale tagada käesoleva seaduse §-s 5 loetletud töötingimuste kohaldamine vastavalt Eesti seadustele, muudele õigusaktidele ja kollektiivlepingu seaduse § 4² lõikes 1 sätestatud laiendatud kollektiivlepingutele.
[RT I, 12.11.2021, 2 - jõust. 22.11.2021]

  (3) Kui töölepingule kohaldatava välisriigi õiguse sätted on lähetatud töötajale käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud töötingimuste osas Eesti sätetest soodsamad, kohaldatakse töötajale soodsamat sätet.

§ 5.  Kohaldatavad töötingimused

  (1) Tööandja tagab, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud järgmisi töötingimusi:
  1) tööaeg;
  2) puhkeaeg;
  3) töötasu ja ületunnitöö hüvitamine;
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]
  4) põhipuhkuse kestus;
  5) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused;
  6) renditöö tingimused;
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]
  7) töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamine.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (1¹) Tööandja tagab, et lähetatud autoveosektori töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud töötasu alammäära.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötingimustele kohaldatakse lähetatud töötajale töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Lähetatud töötajale kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ka siis, kui see on talle vähem soodne kui välisriigi seaduse sätted.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (2¹) Lähetatud töötaja tööandja ja käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellija või punktides 2 ja 3 nimetatud isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, lepivad kokku, kes neist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest vastutab. Kui kokkulepet sõlmitud ei ole, vastutab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellijale või punktides 2 ja 3 nimetatud isikule kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisel töötervishoiu ja tööohutuse seaduses vastutuse kohta sätestatut.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud töötingimusi ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa.
[RT I, 12.11.2021, 2 - jõust. 22.11.2021]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erandit ei kohaldata, kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldamisel loetakse lähetusega seotud, rahas makstud hüvitised töötasu osaks, välja arvatud juhul, kui need on makstud lähetuse vältel tehtud sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude katteks.
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 14.07.2017]

  (6¹) Kui töösuhtele kohaldatavates töötingimustes ei ole kindlaks määratud, kas lähetusega seotud hüvitist makstakse, või selle maksmise korral ei ole kindlaks määratud, milline osa sellest makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude hüvitamiseks ja milline osa on töötasu, loetakse, et kogu lähetusega seotud hüvitis makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude katteks.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (6²) Kui kasutajaettevõtja lähetab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja töötaja teenuse osutamiseks Eestist välisriiki, loetakse töötaja tööandja poolt välisriiki lähetatuks. Kasutajaettevõtja teatab tööandjale sellisest lähetusest mõistliku aja ette.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (6³) Teenuse osutamiseks käesoleva paragrahvi lõike 6² tähenduses loetakse teenuse osutamist:
  1) kasutajaettevõtja ja välisriigis tegutseva tellija vahel sõlmitud lepingu alusel;
  2) kasutajaettevõtja välisriigi filiaalis või kasutajaettevõtjaga samasse kontserni kuuluvas välisriigi äriühingus;
  3) kui kasutajaettevõtja on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes lähetab töötaja Eestist välisriiki.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (7) [Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 5¹.  Andmete ja dokumentide esitamine ning andmete avaldamine
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (1) Lähetatud töötaja tööandja esitab Tööinspektsioonile lähetuse kohta järgmised andmed:
  1) lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
  2) lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
  3) lähetatud töötajate arv, nende nimed, isikukoodid või sünnikuupäevad ja isikut tõendavate dokumentide numbrid;
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]
  4) lähetuse eeldatav kestvus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
  5) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellija ja punktides 2 ja 3 nimetatud isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
  6) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellijat ja punktides 2 ja 3 nimetatud isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
  7) info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (2) Andmete esitamise eest vastutav isik esitab Tööinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne, kui lähetatud töötaja alustab Eestis töö tegemist, ning teatab andmete muutumisest enne muudatuse jõustumist.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (3) Lähetatud töötaja tööandja esitab Tööinspektsiooni nõudmisel Tööinspektsioonile dokumendid, mis on vajalikud riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendiks võib olla tööleping, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1−42), artikli 19 lõike 2 alusel väljastatud tõend, tööajakava, väljavõte töötasu maksmise kohta või muu dokument, mille alusel saab tõendada lähetatud töötaja suhtes kohaldatavate töötingimuste täitmist.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (5) Lähetatud töötaja tööandja esitab dokumendid Tööinspektsioonile viivitamata. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumente on Tööinspektsioonil õigus nõuda ka kolm aastat pärast töötaja lähetusperioodi lõppemist.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (6) Tööinspektsioon avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed Maksu- ja Tolliametile maksuseadustega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

§ 5².  Lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isiku vastutus

  (1) Kui Eestisse lähetatud töötaja teeb käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud töid ning tööandja ei maksa talle töötasu, maksab töötasu lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täidab lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik, kui tööandjalt ei ole võimalik pärast otsuse täitmisele pööramist töötasu kuue kuu jooksul sisse nõuda.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue on piiratud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammääraga.

  (4) Kui lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik on igapäevases majandustegevuses suhetes lähetatud töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust, ei ole tal töötaja ees käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 5³.  Pikaajaline lähetus

  (1) Kui töötaja tegelik lähetus kestab kauem kui 12 kuud, on tööandja kohustatud tagama töötajale Eestis kehtivad töötingimused, välja arvatud:
  1) töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang;
  2) tööandjapensioni skeemid.

  (2) Kui tööandja esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud teate Tööinspektsioonile enne 12 kuu täitumist, on võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada 18 kuuni. Kokkuleppel tööandjaga võib põhjendatud teate esitada ka käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellija või punktides 2 ja 3 nimetatud isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab.

  (3) Kui tööandja asendab ühe lähetatud töötaja teise samas kohas sama tööülesannet täitva lähetatud töötajaga, liidetakse töötajate lähetuste kestused.

  (4) Et välja selgitada, kas tegemist on sama tööülesande täitmisega samas kohas käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, võetakse muu hulgas arvesse osutatava teenuse või tehtava töö laadi ning asjakohasel juhul töö tegemise aadressi.

  (5) Kasutajaettevõtja teavitab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandjat töötingimustest, mida pikaajalises lähetuses viibivale töötajale kohaldatakse.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

§ 6.  Rakendusasutus ja koostöö
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 018, 21.01.1997, lk 1–6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (IMI määrus) (ELT L 159, 28.05.2014, lk 11–31), rakendusasutuseks on Tööinspektsioon.

  (2) Tööinspektsioon teeb koostööd välisriigi pädevate asutustega. Nimetatud koostöö hõlmab ka dokumentide saatmist ja kättetoimetamist.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (3) Tööinspektsioon teeb info kättesaadavaks ja vastab põhjendatud infopäringutele seaduste, muude õigusaktide ja laiendatud kollektiivlepingute kohta, mida kohaldatakse lähetatud töötaja suhtes.

  (4) Tööinspektsioon vastab välisriigi pädevate asutuste põhjendatud infopäringutele tööjõudu vahendavate füüsilisest isikust ettevõtjate ja juriidiliste isikute kohta nende poolt töötajate lähetamisega seonduvalt toimepandud õigusrikkumiste või ebaseadusliku rahvusvahelise tegevuse juhtumite kohta.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud infopäringutele vastab Tööinspektsioon 25 tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Andmed käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta esitab Tööinspektsioon põhjendatud taotluse korral kahe tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest.

  (6) Kui välisriigi pädeva asutuse infopäringule vastamisel või järelevalve või uurimise teostamisel esineb takistusi, mis ei võimalda Tööinspektsioonil toimingut teha, teavitab Tööinspektsioon taotluse esitajat sellest.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 7.  Vaidluste lahendamine

  (1) Lähetatud töötajal on käesoleva seadusega tagatud õiguste kaitseks õigus pöörduda Eesti Vabariigi töövaidlusorganisse. See ei piira tema õigust pöörduda oma nõudega välisriigi töövaidlusorganisse, kui selline õigus tuleneb välislepingust.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (2) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on neli kuud, palganõuete puhul kolm aastat, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil lähetatud töötaja sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest.

§ 7¹.  Rahalisest haldusmeetmest piiriülene teavitamine ja täitmisele esitamine

  (1) Tööinspektsioon on töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme määramisel rakendusasutuseks:
  1) välisriigi poolt Eesti Vabariigile esitatud taotluse korral töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme määramisel piiriülesel teavitamisel;
  2) välisriigi esitatud taotluse korral töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest määratud sunnirahast piiriülesel teavitamisel ja selle täitmiseks esitamisel.

  (2) Tööinspektsioon on sissenõudjaks välisriigi poolt Eesti Vabariigile esitatud taotluse korral töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme määramise otsuse täitmiseks esitamisel.

  (3) Rahalisest haldusmeetmest piiriülese teavitamise ning selle täitmisele esitamisega seotud andmevahetus toimub siseturu infosüsteemi, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) (edaspidi siseturu infosüsteem), kaudu ühtse vormi alusel.

  (4) Tööinspektsioon võib keelduda välisriigi piiriülese teavitamise ja täitmisele esitamise taotluse vastuvõtmisest, kui:
  1) ühtses vormis esitatud andmed on puudulikud;
  2) teavitamise taotluses puudub teavitamise eesmärk ja tähtaeg;
  3) täitmisele esitamise taotluses puudub rahalise haldusmeetme sisu ja summa, otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev ning muud olulised asjaolud, mis omavad tähtsust rahalise haldusmeetme täitmisele esitamisel;
  4) täitmisele esitamise taotluses märgitud andmed on vastuolus selle aluseks oleva otsusega;
  5) täitmisele esitamise taotluses märgitud andmete põhjal on ilmne, et rahalise haldusmeetme sissenõudmisega kaasnevad kulud ei ole sissenõutava summaga proportsionaalsed või sissenõudmisega kaasneksid olulised raskused;
  6) täitmisele esitamise taotluses olevate nõuete kogusumma jääb alla 350 euro.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 7².  Rahalisest haldusmeetmest piiriülese teavitamise ja Eesti Vabariigile selle täitmisele esitamise taotluse menetlus

  (1) Tööinspektsioon teavitab taotluse esitanud asutust taotlusega seotud menetlusest või selle vastuvõtmisest keeldumisest esimesel võimalusel siseturu infosüsteemi kaudu.

  (2) Tööinspektsioon teavitab isikut rahalise haldusmeetme otsusest ja otsusega seotud dokumentidest, samuti otsuse vaidlustamise võimalikkusest selle tegemise riigis esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

  (3) Tööinspektsioon edastab vajalikud dokumendid, mis on seotud vastuvõetud taotlusega rahalise haldusmeetme täitmisele esitamiseks, viivitamata kohtutäiturile. Välisriigi pädeva asutuse otsus töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme määramise kohta, mis on Tööinspektsiooni poolt esitatud kohtutäiturile sissenõudmiseks, loetakse täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 5¹ alusel täitedokumendiks.

  (4) Kui Tööinspektsioonile esitatakse info rahalise haldusmeetme vaidlustamise kohta selle määramise riigis, esitab Tööinspektsioon esimesel võimalusel kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avalduse.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 7³.  Eestis määratud sunnirahast piiriülene teavitamine ja selle täitmisele esitamine välisriigis

  (1) Tööinspektsioon võib esitada välisriigile sunnirahast teavitamise taotluse.

  (2) Tööinspektsioon võib esitada sunniraha täitmisele esitamise taotluse pärast otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist.

  (3) Sunniraha täitmisele esitamise taotluse võib välisriigile esitada vaid juhul, kui selle täitmine Eestis ei ole võimalik.

  (4) Kui sunniraha määramise otsus vaidlustatakse, esitab Tööinspektsioon välisriigi pädevale asutusele täitemenetluse peatamise taotluse.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 8.  Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.

  (2) Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.

  (3) Selleks et välja selgitada, kas tegemist on lähetatud töötajaga, hindab Tööinspektsioon juhtumispõhiselt kõiki lähetamisega seotud asjaolusid, milleks võivad eelkõige olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL artikli 4 lõigetes 2 ja 3 märgitud asjaolud. Nimetatud loetelust ühe või mitme asjaolu puudumine ei välista olukorra käsitlemist töötaja lähetamisena.

  (4) Kui järelevalve teostamise käigus tuvastab Tööinspektsioon, et võib esineda lähetamisega seotud asjaolude rikkumine, esitab Tööinspektsioon viivitamata vastavale välisriigile temale teadaoleva asjakohase teabe.

  (5) Käesoleva seaduse alusel vastutuse rakendamisel on tõendiks ka välisriigi pädeva asutuse kogutud tõendid.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

  (6) Kui informatsioon lähetatud töötajatele kohaldatavate töötingimuste kohta ei ole kergesti kättesaadaval viisil avaldatud, võetakse seda menetlemisel arvesse karistuse proportsionaalsuse tagamiseks vajalikul määral.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

§ 8¹.  Väärtegude menetleja
[Kehtetu - RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

§ 9.  Ettekirjutuse vaidemenetlus
[Kehtetu - RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 9¹.  Töötingimuste kohaldamata jätmine

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastavate kohustuste täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 9².  Menetlus
[Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.07.2018]

§ 9³.  Andmete esitamata jätmine

  (1) Käesoleva seaduse § 5¹ lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastavate kohustuste täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.07.2018]

§ 9⁴.  Menetlus

  Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

§ 9⁵.  Käesoleva seaduse § 5³ rakendamine

  Lähetatud töötajate puhul, kes viibivad Eestis käesoleva seaduse § 5³ jõustumise hetkel, hakatakse § 5³ lõigetes 1 ja 3 sätestatud perioodi arvestama käesoleva seaduse jõustumisele järgnevast päevast.
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]

§ 10.  Varasemate seaduste muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 11.  Seaduse jõustumine

  Seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.

¹ Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 018, 21.01.1997, lk 1–6), muudetud direktiiviga (EL) 2018/957 (ELT L 173, 09.07.2018, lk 16–24);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (EÜT L 159, 28.05.2014, lk 11–31).
[RT I, 09.07.2020, 1 - jõust. 30.07.2020]