Teksti suurus:

Põllumajandusministeeriumi ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud haldusleping nr 297

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:leping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.12.2014
Avaldamismärge:RT I, 12.12.2014, 6

Põllumajandusministeeriumi ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud haldusleping nr 297

Vastu võetud 03.12.2014 nr 297

Tallinnas, Eesti Vabariigi Põllumajandusministeerium registrikoodiga 70000734, (edaspidi ministeerium), keda esindab põllumajandusminister Ivari Padar ja Maaelu Edendamise Sihtasutus registrikoodiga 90000245 (edaspidi sihtasutus), keda esindab juhatuse esimees Raul Rosenberg,

keda edaspidi nimetatakse eraldi “pool“ ja koos “pooled“,

sõlmivad maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi MPKS) § 8, § 16 lõike 2 ja § 19 lõike 2 alusel käesoleva halduslepingu (edaspidi leping), milles lepivad kokku:

a) selle lepingu käsitlemises tagatisi puudutavates küsimustes samade poolte vahel 29.06.2009. a sõlmitud halduslepingu tagatiste abikava rakendamiseks (RTL 2009, 46, 643), koos 01.09.2014.a jõustunud muudatustega (RT I, 29.08.2014, 7) jätkamises; ja

b) laenude, toetuste või kapitalisüstide osas punktis a) nimetatud lepingu muutmise ja uuendamisena ülesande lisamise teel; ning

c) alljärgnevas:

1. Lepingu eesmärk

1.1 Lepinguga annab ministeerium sihtasutusele täitmiseks haldusülesande, mis seisneb tagatiste võimaldamises riigiabi ja vähese tähtsusega abina (edaspidi tagatistasude alandamine) võlakohustustele, mida võtsid:

1.1.1 põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad;

1.1.2 põllumajandus- ja mittepõllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelevad ettevõtjad;

1.1.3 maamajandustegevusega tegelevad isikud;

1.1.4 punktides 1.1.1-1.1.3 nimetatud isikuid esindavad mittetulundusühingud.

1.2 Lepinguga annab ministeerium sihtasutusele täitmiseks haldusülesande, mis seisneb lühi- ja pikaajaliste laenude võimaldamises riigiabi ja vähese tähtsusega abina, mida soovivad võtta:

1.2.1 põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad;

1.2.2 põllumajandus- ja mittepõllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelevad ettevõtjad;

1.2.3 maamajandustegevusega tegelevad isikud;

1.2.4 punktides 1.2.1-1.2.3 nimetatud isikuid esindavad mittetulundusühingud.

1.3 Lepinguga annab ministeerium sihtasutusele täitmiseks haldusülesande, mis seisneb kapitalisüstide võimaldamises vähese tähtsusega abina, mida soovivad senised sihtasutuse tagatise- või laenukliendid või nende sidusettevõtjad, kes on sattunud makseraskustesse.

1.4 Leping hõlmab riigiabina või vähese tähtsusega abina antavaid toetusi ning ka seaduse alusel antavaid sotsiaalse iseloomuga riiklikke eritoetusi, kuivõrd need on kooskõlas lepinguga, ega ei ole juba hõlmatud riigiabi või vähese tähtsusega abi või vastava riigieelarvelise eraldise või muu õigusallika reeglitega.

1.5 Tagatistasude alandamise, laenude, toetuste või kapitalisüstide võimaldamist käsitletakse lepingus avaliku teenusena, mille kasutamine aitab parandada finantsvahendite kättesaadavust ja ettevõtjate majanduslikku jätkusuutlikkust väikese ja keskmise suurusega ettevõtluses.

1.6 Leping ei laiene sihtasutuse turupõhistele või dispositiivsetele tehingutele ega sisalda kohustust igal üksikjuhtumil tehingut teha. Kui tegemist ei ole ministeeriumi poolt eraldatud raha kasutamisega, kehtib leping üksiku tehingu suhtes vaid juhul, kui sihtasutusel on tehinguks huvi (sihtasutusele ei tulene lepingust kohustusi, kui ta jätab isiku taotluse läbi vaatamata, kuna ei soovi tehingut teha või teatab, et teeb tehingu vaid tingimustel, mis ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi).

2. Haldusülesande täitmise rahastamise alused ja sihtasutuse tasu

2.1 Pooled lepivad kokku, et lepingu teostamiseks vajalikud vahendid kantakse sihtasutuse eelarvest või ministeeriumi kaudu tehtavatest eraldistest. Sihtasutus rakendab omafinantseeritud abikavasid isetasuvuse põhimõttel ning õigusega tehingutasusid korrigeerida, kui see põhimõte võib olla ohus.

2.2 Sihtasutus võib võtta laenulepingu sõlmimise korral lepingutasu ja intressi. Kui laenu antakse vähese tähtsusega abina, siis ei ole sihtasutus kohustatud lähtuma laenutaotleja krediidireitingust ega laenu tagatistest.

2.3 Kapitalisüsti rakendatakse erandjuhul üksnes varem väljastatud laenul või tagatisel põhineva finantshuvi kaitseks, lepingulise kasutusala ja/või tagastamiskohustusega. Kapitalisüsti andmine võib toimuda olemasoleva laenu vähendamise, tagatiskahju osalise väljamaksmise või otsese rahalise tehinguna.

2.4 Üksikjuhtumitel tagatistasu alandamise aluseid võib sihtasutus muuta samas korras nagu abikava (lepingu punkt 3.1).

2.5 Ministeerium võib haldusülesande täitmise eest arvestada sihtasutusele mõistlikku haldustasu.  Haldustasu makstakse sihtasutusele eraldi või fondist.

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1 Sihtasutus on kohustatud punktis 1 nimetatud haldusülesande täitmisel tekkivate probleemide korral konsulteerima ministeeriumiga, samuti esitama maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 16 lõike 1 või § 19 lõike 1 alusel tehtava abikava muudatused enne kehtestamist ministeeriumile kooskõlastamiseks.

3.2 Sihtasutus kohustub riigiabina tagatisi, laene ja toetusi andes järgima Euroopa Liidu riigiabi reegleid, eelkõige komisjoni määrust (EL) nr 702/2014 (ELT L 193, 01.07.2014, lk 1-75), määrust (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78) ning tagatiste puhul Komisjoni teatist EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (2008/C 155/02). Sihtasutus tagab, et nimetatud määruste nõuded on vajalikul määral kajastatud § 16 lõike 1 alusel tehtavas abikavas.  

3.3 Sihtasutus kohustub vähese tähtsusega abina tagatisi, laene, toetusi või kapitalisüste andes järgima komisjoni  määrust (EL) nr 1408/2013 (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9-17) ja määrust (EL) nr 1407/2013 (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8), eelkõige komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi piirmäärade järgimise ning vähese tähtsusega abi elemendi arvutamise korda ning ka asjaolu, et vähese tähtsusega abina tagatiste ja laenude andmine ei ole lubatud raskustes olevatele ettevõtjatele.

3.4 Ministeerium kohustub sihtasutust teavitama haldusülesande täitmiseks vajalike Euroopa Liidu riigiabi ja vähese tähtsusega abi õigusaktide muudatustest ja vajadusel algatama lepingu muutmise. Sama kehtib lepingu täitmist mõjutavate Euroopa Kohtu otsuste ning ka Euroopa Komisjoni selliste seisukohtade osas, mille kohta õigusakti välja ei anta.

4. Abi andmine tagatistele

4.1 Kui sihtasutus on otsustanud anda tagatise laenutaotleja poolt soovitud võlakohustusele, siis on laenutaotlejal (edaspidi abi taotleja) õigus taotleda sihtasutuselt määratud tagatistasu alandamist riigiabi või vähese tähtsusega abi vormis.

4.2 Kui sihtasutus on otsustanud anda tagatise laenutaotleja poolt soovitud võlakohustusele ja laenutaotleja on sõlminud krediidi- või finantseerimisasutusega lepingu laenu saamiseks, siis on abi taotlejal õigus taotleda sihtasutuselt määratud tagatistasu alandamist üksnes vähese tähtsusega abi vormis.

4.3 Abi andmise riigiabina või vähese tähtsusega abina otsustab sihtasutus vastavalt abi taotluses märgitule ja konkreetset abi puututavate õigusaktide nõuetele.

4.4 Abitaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

4.4.1 üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ärinimi, registrikood, postiaadress, tegevuskoht, telefoninumber, e-posti aadress, põhitegevusala(d) ja EMTAKi kood, kontaktisik, esindusõigusliku isiku andmed, omanikud ja nende osaluste suurus protsentides;

4.4.2 teave võlakohustuse kohta, mille tagatistasu alandamist soovitakse, sh võlakohustuse liik, krediidi- või finantseerimisasutus, kohustuse summa (eurodes), kohustuse kehtivus (uus või olemasolev kohustus), võlakohustuse eesmärk;

4.4.3 info selle kohta, kas abi taotlejal on ema- või tütarettevõtteid või omab taotleja mõnes muus äriühingus, või omatakse taotlejas, muul moel häälteenamust;

4.4.4 taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

4.4.5 muud andmed, mis on sihtasutuse hinnangul abi andmise üle otsustamiseks vajalikud.

4.5 Abielemendi arvutamise aluseks on tagatistasu, mida arvestatakse protsentides aastas võlakohustusele antavast tagatise summast ja mida võib sihtasutus võtta otsuse langetamise hetkel määra alusel, mis ei ole väiksem, kui on sätestatud Komisjoni teatises EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155  20.06.2008, lk 10-22).

4.6 Üksikjuhtumil võib sihtasutus määrata tagatistasu punkti 4.5 järgi leitud määrast väiksemana, kasutades valikuliselt ühte või mitut järgmistest alandamise alustest:

4.6.1 regionaalne - tegevus toimub väljaspool linnasid;

4.6.2 mikroettevõte - töötajaid alla 10, bilansimaht ja käive alla 2 miljoni euro;

4.6.3 investeering loob uusi töökohti;

4.6.4 teaduspõhiste ja innovatiivsete tehnoloogiate kasutamine;

4.6.5 kohaliku tooraine kasutamine;

4.6.6 alustav ettevõte - asutamisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud;

4.6.7 naisettevõtjad - vähemalt  51% ettevõtte kapitalist kuulub naistele või ettevõtet juhib naine.

4.7 Punktis 4.5 nimetatud tagatistasusid võib iga punkti 4.6 loetelus nimetatud alusel alandada kuni ühe protsendi võrra, kuid sealjuures ei tohi lõplik tagatistasu määr olla alla 0,4 protsendi. Tagatistasu ja selle määr märgitakse tagatise taotluse rahuldamise otsuses.

5. Abi andmine laenudele

5.1 Sihtasutus võib laenu anda riigiabina või vähese tähtsusega abina, kui laenu andmine turutingimustel on sihtasutuse hinnangul välistatud.

5.2 Kui sihtasutuse hinnangul on laenu andmine turutingimustel välistatud, siis esitab sihtasutus laenutaotlejale abina antava laenu pakkumise.  

5.3 Kui laenutaotleja on sihtasutuse pakkumisega nõus, siis esitab ta kirjaliku nõusoleku pakkumisele ning sihtasutus hakkab menetlema laenutaotlust abitaotlusena.

5.4 Abitaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

5.4.1 üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ärinimi, registrikood, postiaadress, tegevuskoht, telefoninumber, e-posti aadress, põhitegevusala(d) ja EMTAKi kood, kontaktisik, esindusõigusliku isiku andmed, omanikud ja nende osaluste suurus protsentides;

5.4.2 taotletud laenu summa (eurodes), laenu pikkus ja eesmärk;

5.4.3 taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

5.4.4 muud andmed, mis on sihtasutuse hinnangul abi andmise üle otsustamiseks vajalikud.

6. Kapitalisüstid

6.1 Kapitalisüsti taotlemise õigus on ettevõtjal, kellel või kelle sidusettevõtjal on kehtiv laenuleping sihtasutusega või sihtasutuse tagatisega hõlmatud laenuleping krediidi- või finantseerimisasutusega.

6.2 Abitaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

6.2.1 üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ärinimi, registrikood, postiaadress, tegevuskoht, telefoninumber, e-posti aadress, põhitegevusala(d) ja EMTAKi kood, kontaktisik, esindusõigusliku isiku andmed, omanikud ja nende osaluste suurus protsentides;

6.2.2 andmed võlakohustuse kohta, millele kapitalisüsti taotletakse, sh laenulepingu number ja kuupäev;

6.2.3 abitaotleja põhjendus kapitalisüsti vajaduse ja tulemuste saavutamise kohta;

6.2.4 taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

6.2.5 muud andmed, mis on sihtasutuse hinnangul abi andmise üle otsustamiseks vajalikud.

6.3. Kapitalisüsti andmine toimub lepingu alusel.

7. Toetused

7.1 Lepingu punktiga 1.4 hõlmatud toetuse taotlemisel, tuleb taotlejal esitada andmed taotleja ja toetust käsitlevast õigusaktist või toetuse olemusest lähtudes toetatavasse sihtgruppi kuuluvuse, samuti toetamise kriteeriumite täitmise või täitmise määra kohta.

7.2. Kui lepingu punktiga 1.4 hõlmatud toetuse määr ei tulene muust õigusallikast, võib see olla etteulatuvalt määratletud ajaühikul väljastamiseks eraldatud kogusumma ning võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttel eeldatavalt rahuldatavate taotluste koguarvu jagatisena või muul objektiivsel viisil.

8. Abitaotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord

8.1 Sihtasutus registreerib saabunud taotlused ja kontrollib neis olevat informatsiooni abitaotleja osas.

8.2 Sihtasutus peab kontrollimisel rakendama õiguspäraseid abinõusid ja viise vajaliku hoolega, tegutsedes samas eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi abitaotlejale.

8.3 Sihtasutus võib abitaotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus nõuda abitaotlejalt täiendavat informatsiooni, kui vajalik informatsioon ei ole sihtasutusele muul moel lihtsalt kättesaadav.

8.4 Taotluste menetlemist korraldab sihtasutuse juhatus.

8.5 Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.

8.6 Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva selle sihtasutuses registreerimisest arvates. Vähese tähtsusega abina antava laenu puhul hakkab abitaotluse menetlemise tähtaeg kulgema laenutaotleja poolt sihtasutusele edastatud laenupakkumise kirjaliku nõusoleku saamisest.

8.7 Kui sihtasutus on andnud taotlejale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks või täiendava lisainformatsiooni saamiseks, siis taotluse menetlemise aeg peatub.

8.8 Sihtasutus kontrollib, kas laenutaotleja on samade abikõlblike kulude jaoks saanud toetust või taotleb toetust Maaelu Arengukava 2007-2013 või Maaelu Arengukava 2014-2020 meetmetest või saanud muud riigiabi või vähese tähtsusega abi. Nimetatud abi ei tohi kumuleeruda sihtasutuse antava riigiabi või vähese tähtsusega abiga, kui selle kumuleerumise tulemusel ületab abi osatähtsus lepingu punktis 3.2 viidatud määrustes olevaid ülemmäärasid.

8.9 Sihtasutus jätab taotluse läbi vaatamata, kui:

8.9.1 taotleja ei ole kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi sihtasutuse poolt antud tähtaja jooksul;

8.9.2 tagatistasu alandamise taotluse esitamisel ei ole sihtasutus otsustanud positiivselt abitaotlusega hõlmatud võlakohustusele tagatise andmist;

8.9.3 abina antava laenu puhul, kui sihtasutus ei ole esitanud taotlejale abina antava laenu pakkumist;

8.9.4 kapitalisüsti puhul, kui taotlejal või tema sidusettevõtjal puudub kehtiv laenuleping sihtasutusega või sihtasutuse tagatisega hõlmatud laenuleping krediidi- või finantseerimisasutusega.

9. Abitaotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise alused ja kord

9.1 Sihtasutus jätab abitaotluse osaliselt või täielikult rahuldamata, kui:

9.1.1 abitaotleja või abitaotluse sisu ei vasta asjaomase abi nõuetele, mis tulenevad EL õigusaktidest või muudest asjakohastest normidest;

9.1.2 abitaotluse täielikul rahuldamisel ületatakse asjaomasele abile ettenähtud abi ülemmäära või mahtu.

9.2 Sihtasutus võib jätta abitaotluse osaliselt või täielikult rahuldamata, kui:

9.2.1 abi andmisel satuks ohtu sihtasutuse isetasuvuse põhimõtte rakendamine;

9.2.2 sihtasutuse hinnangul on abitaotleja tegevus kõrge riskiga;

9.2.3 sihtasutusele on esitatud valeandmed või jäetud tõesed andmed esitamata. Sihtasutus võib jätta taotluse rahuldamata usaldamatuse tõttu ka siis, kui samad isikud või nendega seotud isikud on temale varem esitanud valeandmeid või jätnud tõesed andmed esitamata;

9.2.4 abi taotlemisel esinevad asjaolud, mis võivad tingida tehingute tühisuse või tühistamise;

9.2.5 sihtasutusel puuduvad vastavad vahendid;

9.2.6 kapitalisüsti puhul ei saavutata lepingu punktis 2.3 kirjeldatud eesmärki.

9.3 Punktis 9.2 nimetatud alustel tehtav otsus peab olema põhjendatud ja selles peavad olema välja toodud sihtasutuse kaalutlused. Samuti peab sihtasutus teavitama abi taotlejat otsuse vaidlustamise võimalustest.

10. Poolte vahel informatsiooni vahetamine

10.1 Kui sihtasutusel ilmnevad lepingu täitmisel takistused või sellised asjaolud, mille vastu ministeeriumil võib olla huvi, siis peab sihtasutus pöörduma kirjalikult ministeeriumi poole juhiste saamiseks ja ministeerium on kohustatud neid juhiseid andma. Juhised on sihtasutusele täitmiseks kohustuslikud.

10.2 Punktis 10.1 nimetatud asjaolude all peetakse silmas ka abikavade või üksikabina antavate abide rakendamisel tekkida võivaid valikuid ning muid küsimusi, kus ei ole üheselt selge, milline lahendusviis vastab paremini ministeeriumi huvidele.

10.3 Juhised võib ministeeriumi nimel anda kantsler.

11. Lepingu muutmise tingimused ja kord

11.1 Lepingut võib reeglina muuta poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui lepingus on kokku lepitud, et üks lepingu pool võib ühepoolselt nõuda lepingu muutmist.

12. Lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks

12.1 Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, ehk asjaoludest, mida lepingupooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid, seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama sobivaid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

13. Lepingu täitmise aruannete esitamise kord

13.1 Halduslepingu täitmise üle teeb järelevalvet ministeerium. Sihtasutus esitab haldusülesande täitmise aruande eelmisel kalendriaastal antud abikavade ja üksikabina antud abide kohta ministeeriumile mitte hiljem kui 30. aprilliks.

13.2 Lepingu täitmise aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: tagatiste, laenude, toetuste või kapitalisüstide taotlejate/saajate arv, määratud tagatiste arv laenutaotlejatele, väljastatud laenude arv, laenutaotlejate tegevusala, seda ka tagatiste korral, väljastatud toetuste või kapitalisüstide arv, tagatud laenude summa, väljastatud laenude, toetuste või kapitalisüstide summa ning määratud riigiabi ja vähese tähtsusega abi summad eelnevatest.

14. Vaidluste lahendamine ja lõppsätted

14.1 Kõik käesolevat lepingut puudutavad vaidlusküsimused, mida ei ole võimalik lahendada poolte kokkuleppel, lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele.

14.2 Leping on sõlmitud digitaalselt.

15. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg, lepingu lõpetamise tingimused ja kord

15.1 Haldusleping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajatult.

15.2 Abikava kehtestamisel, mis sisaldab riigiabi, peab sihtasutus arvestama, et määruste (EL) nr 702/2014 ja 651/2014 rakendamiseks peab sihtasutus esitama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise vastavalt MPKS §-le 10 ning konkurentsiseaduse §-le 342.

15.3 Lisaks alustele lepingu lõpetamiseks, mis tulenevad seadustest, on ministeeriumil õigus leping üles öelda ka siis, kui Euroopa Liidu õigus ei võimalda selle jätkamist või kaob vajadus lepingujärgse avaliku teenuse järele.

15.4 Sihtasutus võib lepingu täitmise ühepoolselt peatada, kui selle täitmisel ilmnevad asjaolud, mis võivad seada ohtu sihtasutuse tegevuse jätkuvuse. Kui ilmneb, et niisugused asjaolud võivad olla püsiva iseloomuga, võib sihtasutus lepingu lõpetada ülesütlemise teel. Nii peatamiseks, kui lõpetamiseks tuleb sihtasutusel esitada ministeeriumile sellekohane kirjalik teade.

16. Poolte andmed

Põllumajandusministeerium 
Registrikood 70000734   
Lai tn 39 // Lai tn 41,  15056 Tallinn 
Telefon 6256101      
Faks 6256200   
e-post pm@agri.ee  

Poolte allkirjad: 
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivari Padar       
Minister  
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Registrikood 90000245
Oru 21, 71003 Viljandi 
Telefon 6484064
Faks 6484065
e-post: mes@mes.ee


(allkirjastatud digitaalselt)   
Raul Rosenberg 
Juhatuse esimees    

                                       

/otsingu_soovitused.json