Eesti Vabariik kui veo tellija, keda esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, asukoht Harju 11, 15072 Tallinn, edaspidi nimetatud Ministeerium, seaduse alusel tegutseva majandus- ja taristuministri Urve Palo isikus ühelt poolt
ja
TS Laevad OÜ, asukoht Sadama tn 25, Tallinna linn, Harju maakond, 15051, äriregistri kood 12678055, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel tegutsev juhatuse liige Toomas Tralla,
OÜ TS Shipping, asukoht Sadama tn 25/4, Tallinna linn, Harju maakond, 10111, äriregistri kood 11163254, keda esindab volikirja alusel Toomas Tralla,
(edaspidi ühiselt nimetatud Vedaja) teiselt poolt,
eraldi ja koos nimetatud ka Pool või Pooled, on käesolevaga kokku leppinud alljärgnevas:
I Lepingu objekt ja alus
1. Käesoleva lepingu (edaspidi Leping) objektiks on avaliku liiniveo teenuse teostamine (sh sõitjate-, sõidukite ja kaubaveo korraldamine ja teostamine) Vedaja poolt reisiparvlaevadega Rohuküla-Heltermaa ning Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinidel ajavahemikus 01.10.2016 kuni 30.09.2026 ühistranspordiseaduses, halduskoostöö seaduses, haldusmenetluse seaduses, muudes õigusaktides ning Lepingus sätestatud tingimustel ja korras. Leping sõlmitakse ühistranspordiseaduse § 10 lõike 1 alusel ja riigihangete seaduse kohaselt läbiviidud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena ning vastavuses hanke dokumentidele ning Vedaja edukaks tunnistatud pakkumusele tähtajaga 10 aastat.
2. Leping sätestab avaliku liiniveo teenuse (edaspidi nimetatud veoteenus) teostamise tingimused, samuti veoteenuse tasu arvestamise põhimõtted ning Vedajale sihtotstarbelise toetuse (edaspidi nimetatud ühistransporditoetus) maksmise korra.
II Veoteenuse teostamine, veoteenuse tasu ja Vedajale ühistransporditoetuse maksmine
3. Ministeerium tellib Vedajalt veoteenuse teostamisel sõidugraafiku-järgseid reise Lepingu Lisades 1 (Sõidugraafik) ja 2 (Veomaht) toodud mahus. Reisiks nimetatakse Lepingus reisiparvlaeva liikumist ühest sadamast teise sadamasse. Järgneva aasta veoteenuse mahu prognoos täpsustatakse iga-aastaselt hiljemalt 1. maiks. Iga-aastane sõidugraafik, veomahud ja Ministeeriumi poolt makstav ühistransporditoetuse suurus veoteenuse teostamiseks igaks järgnevaks eelarveaastaks lepitakse kokku ja vormistatakse eraldi kokkuleppena Lepingu lisana pärast vastava aasta riigieelarve vastuvõtmist, arvestades riigieelarves ühistranspordi toetuseks eraldatud vahendite suurust. Kokkuleppe mittesaavutamisel või juhul, kui riigieelarvet ei ole vastava eelarveaasta alguseks vastu võetud, lähtutakse kuni kokkuleppe saavutamiseni või riigieelarve vastuvõtmiseni ja kokkuleppe sõlmimiseni eelmise aasta sama perioodi sõidugraafikutest, veomahust ja rahalistest vahenditest.
4. Ministeerium tellib Vedajalt lisareisi juhul, kui sadamas on ootel rohkem kui 100 liinimeetrit sõidukeid ja järgmise sõidugraafiku-järgse reisi väljumiseni on aega rohkem kui kaks tundi ning Vedajal on sellise reisi teostamiseks sõidugraafikust vaba reisiparvlaev. Liinimeeter on maa-ala pikkusega üks (1) meeter ja laiusega kaks (2) meetrit. Samuti võib Ministeerium eelneva etteteatamisega tellida lisareise sõidugraafiku ajutise tihendamise eesmärgil. Ohtlike veoste reiside arv määratakse kooskõlastatult asjaomase maavalitsusega ja lülitatakse sõidugraafikusse.
5. Lepingu täitmiseks kohustub Ministeerium maksma Vedajale ühistransporditoetust osutatud veoteenuse eest ja osutatud veoteenuse kulude alusel vastava eelarveaasta riigieelarves selleks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite arvelt seaduses ja Lepingus sätestatud korras. Vedaja jääb punktis 1 nimetatud riigihankel Ministeeriumi poolt parimaks tunnistatud hinnapakkumusega seotuks kogu Lepingu kehtivuse ajaks.
6. Ministeerium maksab Vedajale ühistransporditoetusena veoteenuse tasu ja vedajale laekunud piletitulu (koos broneerimistasudega) vahe. Veoteenuse tasu koosneb järgmistest komponentidest:
(1) Reisitasu
Reisitasu on veoteenuse tasu osa, mida arvestatakse eraldi iga teostatud reisi eest. Reisitasu võimaldab vedajal katta teostatud reiside arvust sõltuvad avaliku liiniveo muutuvkulud. Reisitasu arvestatakse Vedajaga kokku lepitava sõidugraafiku järgsete tegelikult teostatud reiside, samuti Lepingus ettenähtud juhtudel sõidugraafikuväliselt teostatud lisareiside ja vastavalt Lepingu punktile 4 sõidugraafikusse lülitatud ohtlike veoste reiside puhul. Reisitasu suurus on määratud vastavalt punktis 1 nimetatud riigihankel Vedaja poolt esitatud pakkumisele Rohuküla-Heltermaa liinil 634 (kuussada kolmkümmend neli) eurot reisi kohta ja Virtsu-Kuivastu liinil 208 (kakssada kaheksa) eurot reisi kohta. Reisitasu suurust korrigeeritakse vastavalt Lepingu punkti 7 alapunktis (1) toodud valemile kütuse hinna muutuse osas kvartaalselt alates 1. oktoobrist 2014 ja tarbijahinnaindeksi muutuse osas üks kord aastas alates 2015. aastast.
(2) Periooditasu fikseeritud osa
Periooditasu fikseeritud osa on veoteenuse tasu osa, mis ei sõltu teostatavate reiside arvust ning mis aja jooksul ei muutu (laevade prahitasu vmt). Periooditasu suurus on määratud vastavalt Lepingu punktis 1 sätestatud riigihankel Vedaja poolt esitatud pakkumusele Rohuküla-Heltermaa liinil 6 248 800 (kuus miljonit kakssada nelikümmend kaheksa tuhat kaheksasada) eurot aastas ja Virtsu-Kuivastu liinil 6 248 800 (kuus miljonit kakssada nelikümmend kaheksa tuhat kaheksasada) eurot aastas. Periooditasu fikseeritud osa ei korrigeerita ning see on kogu lepinguperioodi jooksul muutumatu.
(3) Periooditasu muutuv osa
Periooditasu muutuv osa on veoteenuse tasu osa, mis ei sõltu teostatavate reiside arvust, kuid mida ei kaeta periooditasu fikseeritud osaga. Periooditasu muutuv osa võimaldab vedajal katta kõik muud kulud, mis on vajalikud nõuetele vastava avaliku liiniveo teostamiseks ning mida vedaja ei kata Reisitasu ega Periooditasu fikseeritud osa arvel. Periooditasu suurus on määratud vastavalt riigihankel Vedaja poolt esitatud pakkumusele Rohuküla-Heltermaa liinil 3 677 000 (kolm miljonit kuussada seitsekümmend seitse tuhat) eurot aastas ja Virtsu-Kuivastu liinil 4 260 000 (neli miljonit kakssada kuuskümmend tuhat) eurot aastas. Alates 1. jaanuarist 2016 korrigeeritakse Periooditasu suurust kord aastas vastavalt punkti 7 alapunktis (2) toodud valemile.
Ministeerium maksab Vedajale vastava eelarveaasta riigieelarves selleks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite arvelt igas kalendrikuus (nimetatud ka arvestusperiood) ühistransporditoetust mahus, mis võrdub eelmisel kuul avaliku teenindamise lepingu kohaselt teostatud reiside eest arvestatud Reisitasu ja antud kuu eest arvestatud Periooditasu (1/12 aastasest Periooditasu fikseeritud ja muutuvast osast) summaga, millest on maha arvestatud eelmises kuus laekunud piletitulu (koos broneerimistasudega). Juhul kui arvestusperioodis teenitud piletitulu koos broneerimistasudega ületab vastava arvestusperioodi veoteenuse tasu, arvestatakse enamteenitud piletitulu koos broneerimistasudega järgmise arvestusperioodi ettemaksena. Ühistransporditoetust makstakse iga kuu 20. kuupäevaks või hiljemalt kümne (10) päeva jooksul alates Vedajalt eelneva perioodi aruande saamisest või selle kohta Vedajalt selgituste või täiendavate andmete saamisest.
7. Reisitasu ja Periooditasu muutuva osa suurust korrigeeritakse nii enne veoteenuse osutamist kui Lepingu kehtivuse ajal järgmiselt:
(1) Reisitasu korrigeeritakse kütuse hinna muutuste osas kvartaalselt alates 1. oktoobrist 2014 ja tarbijahinnaindeksi muutuse osas üks kord aastas alates 2015. aastast.
Reisitasuq = Reisitasuq-1 * (0,9 * (1+Kütuse hinna muutusq-1)+ 0,1 * (1 + THI muutusn-1)),
kus q = IV kvartal 2014 – III kvartal 2026
n = aasta 2015 - 2026
Reisitasuq on reisitasu reisi kohta, mis kehtib kvartalis q sooritatud reiside osas.
Kütuse hinna muutusq on Statistikaameti statistikal põhinev tarbijahinnaindeksis kasutatava diislikütuse hinnaindeksi protsentuaalne muutus kvartalis q võrreldes eelmise kvartaliga. Kütuse hinna muutusega korrigeeritakse reisitasu esimest korda IV kvartali 2014 reisitasu arvutamisel.
THI muutusn-1 on Statistikaameti poolt avaldatav lõplik hinnang aastase tarbijahinnaindeksi protsentuaalse muutuse kohta aastal n-1. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritakse reisitasu esimest korda 2015. aastal. Tarbijahinnaindeksi muutust võetakse arvesse vaid üks kord aastas, I kvartali reisitasu korrigeerimisel. II, III ja IV kvartali reisitasu arvestamisel (1 + THI muutusn-1) = 1.
(2) Periooditasu korrigeeritakse alates 2016. aastast üks kord aastas.
Periooditasu muutuv osan = Periooditasu muutuv osan-1 * (0,35 * PALKn-2 / PALKn-3 + 0,65 * (1 + THI muutusn-1)),
kus n = aasta 2016 – 2026
Periooditasu muutuv osan on periooditasu muutuv osa, mis kehtib aastal n osutatud veoteenuste osas.
PALKn-2 on Statistikaameti poolt hinnatud keskmine brutokuupalk veonduse ja laonduse ja tegevusalal aastal n-2. Lõplikud hinnangud avaldatakse aruandeaastale järgneva aasta juunikuus.
THI muutusn-1 on Statistikaameti poolt avaldatav lõplik hinnang aastase tarbijahinnaindeksi protsentuaalse muutuse kohta aastal n-1.
Korrigeeritud tasud ümardatakse täissentideni. Järgmise korrigeerimise aluseks on ümardatud tasud. Periooditasu muutuv osa ümardatakse lähima arvuni, mille jagamisel 12-ks osaks (kuutasuks) oleks kuutasu täissentides.
Sadamatasude ja sadamateenuste ning riiklikult kehtestatud maksude ja hindade muutumisest tulenev Vedaja kulude suurenemine kuulub Vedajale eraldi kompenseerimisele, juhul kui tasude korrigeerimismehhanism ei kata sadamatasude ja sadamateenuste ning riiklikult kehtestatud maksude ja hindade tõusu.
8. Veoteenuse osutamisega ei või Vedaja teenida ülemäärast kasu. Veoteenuse kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse hüvitatavad kulud ja mõistlik tulukus peavad vastama Altmarki kriteeriumidele[1] ja Euroopa komisjoni teatisele 2012/C 8/02[2]. Ministeeriumil on õigus nõuda ja Vedajal on kohustus Altmarki kriteeriumidele ja riigiabi reeglitele mittevastav ning ebaseaduslikuks riigiabiks kvalifitseeruv ühistransporditoetuse summa Ministeeriumile tagasi maksta koos intressidega.
III Veoteenuse tingimused
9. Vedaja teostab Lepingu punktis 1 nimetatud parvlaevaliinidel sõitjate ja sõidukite veoteenust kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide ja rahvusvahelise õigusega, punktis 1 nimetatud riigihankel Vedaja poolt esitatud ja Ministeeriumi poolt parimaks tunnistatud pakkumusega, Lepingu ning selle lisadega.
10. Veoteenuse teostamiseks kasutatavad reisiparvlaevad peavad vastama järgmistele tingimustele:
1) olema spetsiaalselt Lepingu tarbeks ehitatud uued reisiparvlaevad;
2) olema heade sõidu- ja püstuvusomadustega ning sobima sõiduks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virstu parvlaevaliinidel (sh arvestades asjaoluga, et laevu võidakse liinidel vajadusel vahetada) ning nimetatud piirkonnas tervikuna;
3) võimaldama aastaringset, iseseisvat ilma välise puksiir- või jäämurdeteenuseta, sõitjate, sõiduautode või muude sõidukite (veoautod, autorongid, bussid jne) vedu ning ohtliku lasti vedu;
4) vastama kogu avaliku teenindamise kestel sõitjate ja sõidukite veoks ettenähtud õigusaktide nõuetele ning olema kooskõlas:
a. EL direktiivi 2009/45/EÜ ja selle muudatustega 2010/36/EÜ (nõuded C klassi klassifitseeritud, kohalikus rannasõidus sõitvatele reisilaevadele);
b. meresõiduohutuse seaduse § 32 lg 7 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 09. märtsi 2005. a määrusega nr 30 „Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse vorm“;
c. meresõiduohutuse seadusega;
d. sõitjate ruumid peavad vastama vanurite ja puuetega inimeste vajadustele kooskõlas EL direktiivi 2003/24/EÜ ja 2003/25/EÜ nõuetega;
e. ro-ro tekil ohtlike kaupade veole (sh autod täidetud kütusepaakidega) kehtivate nõuetega;
5) vastama kogu avaliku teenindamise kestel kohalikele ilmastikutingimustele ning olemasolevatele sadamarajatistele (sadamarajatiste haldajaks on AS Saarte Liinid) ja veeteedele;
6) olema vähemalt Soome-Rootsi jääklassile 1A samaväärse jääklassiga ja nad peavad olema võimelised iseseisvalt teenindama nimetatud parvlaevaliine aastaringselt;
7) olema klassifitseeritud klassifikatsiooniühingu Det Norske Veritas (edaspidi DNV) või samaväärse, Eesti Veeteede Ameti tunnustust omava klassifikatsiooniühingu poolt;
8) mahutama alternatiivsete variantidena vähemalt:
a. 150 sõiduautot (laiusega 1,85 m ja pikkusega 4,65 m) või vastavalt muud sõidukid (veoautod, autorongid, bussid jne);
b. kümme autorongi (laiusega 2,85 m, pikkusega 19,0 m ja teljekoormusega 13 tonni);
9) reisi teostamiseks koos sõitjate pardalevõtuks ja pardalt lahkumiseks ning sõidukite lastimiseks ja lossimiseks kuluv aeg ei või ületada tavapärastes ilmastikuoludes Rohuküla-Heltermaa liinil 90 minutit, kusjuures ülesõidu aeg ei tohi olla pikem kui 75 minutit, ning Kuivastu-Virtsu liinil 35 minutit, kusjuures ülesõidu aeg ei tohi olla keskmiselt pikem kui 28 minutit (seejuures peab laev olema võimeline teenindama liini vajadusel ülesõiduajaga 25 minutit). Jääoludes võib kokkuleppel asjaomase maavalitsuse ja Hankijaga rakendada erigraafikut;
10) vaba läbisõidukõrgus sõiduautodele peab olema vähemalt 2,50 m. Veoautode ja autorongide vaba läbisõidukõrgus peab olema vähemalt 4,50 m;
11) omama päästevahenditega varustatud sõitjakohti vähemalt 600 sõitjale, sh omama sisesalongis istekohti vähemalt 400 sõitjale;
12) olema tagatud pääs autotekilt sõitjate salongi lisaks treppidele ka liftiga, mille mõõtmed peavad võimaldama ratastoolis sõitjate transportimist;
13) olema võimalik korraldada sõitjate toitlustamist, selleks peab reisiparvlaeval olema nõuetele vastav köök, koos sinna juurde kuuluvate toiduainete hoiuruumidega.
11. Vedaja kohustub:
1) teostama veoteenust vastavalt Lepingule ja sõidugraafikule, samuti teostama Lepingus kokku lepitud sõidugraafiku väliseid lisareise ja ohtlike veoste vedu;
2) korraldama sõidupiletite müügi ja broneerimise Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa sadamates ja e-keskkonna vahendusel (nn e-pilet) ning tagama müügi ja broneerimise Lepingu alusel korraldatavatele reisidele majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud sõidupiletihindadega ning rakendama seadusega või seaduse alusel kehtestatud sõidusoodustusi;
3) korraldama sõiduõiguse kontrolli;
4) kasutama avaliku teenuse osutamiseks Lepingu punktis 1 nimetatud riigihankele esitatud pakkumuses kirjeldatud reisiparvlaevu. Vedajal on Ministeeriumi kirjalikul nõusolekul õigus kasutada liiniveoks ajutiselt ka Lepingu punkti 10 alapunktides 8 ja 11 sätestatust väiksemaid reisiparvlaevu, kui selline vajadus on tingitud reisiparvlaeva tehnilisest rikkest, korralisest remondist, ilmastiku- või jääoludest või veetasemest. Väiksema reisiparvlaeva kasutamisel arvestatakse Reisitasuks ühe reisi eest 80% tavapärase Reisitasu maksumusest. Kokkulepitust suurema reisiparvlaeva kasutamisel täiendavat tasu ei maksta. Vedaja teavitab väiksema reisiparvlaeva kasutamisest ja selle põhjusest viivitamatult Ministeeriumi;
5) tagama vajadusel asenduslaeva veoteenuse teostamiseks reisiparvlaeva hooldus- ja remonditööde perioodiks ja reisiparvlaeva tehnilise rikke likvideerimise perioodiks;
6) teostama reisid kokkulepitud sõidugraafikus sätestatud kella-aegadel, välja arvatud Lepingu IV peatükis defineeritud Vääramatu jõu (Force Majeure) tingimustes. Ajutiselt suurenenud sõidunõudluse tingimustes on Vedajal õigus teha Ministeeriumile ettepanek tellida Lepingu punkti 4 kohaselt lisareise ja ajutiselt tihendada sõidugraafikut;
7) avalikustama sõidugraafiku vähemalt kaks (2) nädalat enne selle kehtima hakkamist liinide sadamates, piletite müügikohtades, liinidel sõitvates reisiparvlaevades ning Vedaja veebilehel;
8) teavitama Ministeeriumi ja teisi huvitatud isikuid (kliendid, sadamad, Saare ja Hiiu maavalitsused, avalikkus) õigeaegselt ning otstarbekal viisil takistustest ning viivitustest sõidugraafiku-järgse liiniveo teostamisel;
9) teavitama Ministeeriumi ja teisi huvitatud isikuid (kliendid, sadamad, Saare ja Hiiu maavalitsused, avalikkus) õigeaegselt ning otstarbekal viisil jääoludest tingitud reiside ajalisest pikenemisest võrreldes sõidugraafikus sätestatuga;
10) korraldama reisiparvlaevade laadimise ja lossimise ning sõitjate ohutu pealevõtmise ja reisiparvlaevalt lahkumise;
11) tagama sõitjate mereohutuse;
12) hankima, töökorda seadma ja töökorras hoidma vajaminevaid töövahendeid ning tasuma kõik vastavate töövahendite kasutus- ja muud kulud;
13) mehitama, opereerima, varustama, punkerdama ja hooldama reisiparvlaevu oma kulul;
14) korraldama reisiparvlaevadel sõitjate teenindamise (sh toitlustusteenus) ja tagama selle teeninduse kvaliteedi - kindlustamaks, et reisiparvlaeval töötav personal teenindab sõitjaid viisakalt ja korrektselt heade kommete ja parima tava kohaselt ja et konfliktid klientidega saavad kohapeal klienditeenindaja poolt lahendatud viisakalt ja professionaalselt;
15) vedama avaliku liiniveo käigus sõitjaid ning sõidukeid Lepingus sätestatud tingimustel. Vedaja võib kooskõlas kinnitatud ja Ministeeriumi poolt kooskõlastatud sõitjate- ja sõidukiteveo tüüptingimustega keelduda sõidukite ja nendel asuvate kaupade vedamisest, mis võivad kahjustada reisiparvlaeva, sellega veetavaid muid sõidukeid, kaupu või sõitjaid;
16) pidama arvestust Lepingu alusel teostatava avaliku liiniveo kohta Lepingu punktis 24 sätestatud viisil ning esitama ministeeriumile avaliku liiniveo teostamise kohta aruandeid Lepingu punktis 25 sätestatud korras;
17) maksma mittesihipäraselt kasutatud ühistransporditoetuse Ministeeriumile tagasi. Ministeeriumil on õigus mittesihipäraselt kasutatud ühistransporditoetus tasaarveldada;
18) esitama Ministeeriumi nõudmisel Ministeeriumile piletimüüki puudutava andmestiku vastavalt Lepingu punktis 26 sätestatule ja reisiparvlaevade ekspluatatsiooni puudutava andmestiku vastavalt Lepingu punktis 27 sätestatule;
19) kogu lepinguperioodi vältel esitatakse Ministeeriumile esimesel võimalusel informatsioon reisiparvlaeva(de) omandiõiguse muudatuse kohta. Vedaja tagab, et reisiparvlaeva(de) omandiõiguse muudatuse korral lepinguperioodi kestel on tagatud uue laevaomaniku nõusolek laevad Vedajale võõrandada, mille kohta esitab reisiparvlaeva omanik vastava kinnituse (hankedokumendi Lisa 11 variandi A kohaselt).
12. Kui Vedaja soovib teostada veoteenust ja kasutada Lepingu täitmiseks määratud reisiparvlaevu muuks otstarbeks, kui Lepingu täitmine, siis tuleb see Ministeeriumiga eelnevalt kooskõlastada. Ministeeriumil on õigus keelduda kooskõlastamisest, kui Vedaja lepinguväline veoteenuse osutamine või reisiparvlaevade kasutamine häirib Lepingu alusel teostatavat veoteenust või võib kahandada reisiparvlaeva(de) väärtust lepinguperioodi lõpu seisuga.
13. Ministeerium kohustub maksma Vedajale ühistransporditoetust vastavalt Lepingule.
14. Vedaja kohustub iga-aastase sõidugraafiku kooskõlastama asjaomaste maavalitsustega (Saare ja Hiiu maakond). Maavalitsuste poolt sõidugraafiku kooskõlastamata jätmisel lähtutakse eelmise aasta sama perioodi sõidugraafikust. Sõidugraafik on Lepingu lisa (Lisa 1). Juhul kui Vedaja soovib muuta Ministeeriumiga kokkulepitud sõidugraafikut, esitab Vedaja Ministeeriumile sõidugraafiku muutmise taotluse 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist. Taotlus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see tuleb eelnevalt kooskõlastada Saare ja Hiiu maavalitsustega. Ministeeriumi tellimuse suurenemisel või vähenemisel ja sõidugraafiku-järgsete reiside arvu lisandumisel või vähendamisel lepitakse uute sõidugraafiku-järgsete reiside ajagraafik kokku Ministeeriumiga.
15. Vedaja kehtestab avaliku liiniveo teostamise käigus sõlmitavatele veolepingutele kohalduvad sõitjate- ja sõidukiteveo tüüptingimused. Tüüptingimused peavad vastama kehtivatele õigusaktidele ning olema enne nende kinnitamist Vedaja poolt saanud kooskõlastuse Ministeeriumilt.
16. Vedaja tagab sõidugraafiku järgimise ning sõitjate tavapärase teenindamise kogu Lepingu kestel, välja arvatud Lepingus Vääramatu jõuna (Force Majeure) käsitletavates tingimustes.
17. Vedaja sõlmib oma nimel, kulul ning vastutusel kõik lepingud kolmandate isikutega, mis on vajalikud häireteta avaliku liiniveo korraldamiseks Lepingus kokkulepitud tingimustel.
IV Vääramatu jõud (Force Majeure)
18. Pooled ei kanna vastutust Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui see on toimunud Vääramatu jõu (Force Majeure) tingimustes, välja arvatud juhul, kui Lepingu mittetäitmine või mittekohane täitmine oli tingitud Poole ebaõigest tegevusest või hooletusest. Vääramatu jõu asjaolude esinemisest tuleb teist poolt viivitamata informeerida. Vääramatu jõu tõttu ärajäänud reisi eest Vedajale Reisitasu ei maksta.
19. Vääramatu jõuna (Force Majeure) käsitletakse Lepingu täitmist takistavaid põhjusi, mis ei allu Poolte kontrollile ega ole Poolte poolt välditavad ega kõrvaldatavad. Selliste põhjuste hulka kuuluvad muuhulgas sõjad, revolutsioonid, mässud, muud ühiskondlikud massilised korratused ja epideemiad, samuti põhjused, mida rahvusvaheline meresõidu kohtupraktika või Eesti kohtupraktika käsitleb Vääramatu jõuna. Loodusnähtusi (sealhulgas, kuid mitte ainult jää, udu, lainetus) loetakse Lepingu mõttes Vääramatuks jõuks (Force Majeure) juhul, kui parvlaevaliinil kasutatava reisiparvlaeva sertifikaadiga ettenähtud tehniline seisund ja parameetrid ei võimalda tagada nendes oludes ohutut meresõitu vastavuses meresõiduohutuse seadusega või reisiparvlaeva ohutut sadamast lahkumist või sildumist ning reisiparvlaeva kapten on ohutut meresõitu takistavatest asjaoludest teavitanud lähte- ja sihtsadama kaptenit või teda asendavat isikut.
V Vedaja tegutsemine erandolukorras
20. Erandolukorras, kui Vedajal tehnilistel, ilmastikuoludest tulenevatel või muudel põhjustel ei ole võimalik jätkata sõidugraafiku-järgset avalikku liinivedu, on Vedaja kohustatud võtma tarvitusele kõik endast olenevad abinõud sõidugraafiku-järgse avaliku liiniveo võimalikult kiireks taastamiseks. Erandolukorrast, mis takistab sõidugraafiku-järgset avalikku liinivedu, on Vedaja kohustatud viivitamatult teatama Ministeeriumile. Ministeerium esitab Vedajale vastava telefoninumbri või kontaktaadressi hiljemalt 1. septembriks 2016.
21. Juhul kui erandolukorrast tingitud liiklustakistus kestab üle kahe tunni, on Vedaja kohustatud takistusest lisaks Ministeeriumile teavitama ka avalikkust.
22. Juhul kui sõidugraafiku-järgse avaliku liiniveo katkemine on tingitud reisiparvlaeva rikkest, on Vedaja kohustatud tooma sõidugraafiku-järgse liikluse taastamiseks parvlaevaliinile asenduslaeva mitte hiljem kui 24 tunni jooksul. Juhul, kui sõidugraafiku-järgse liikluse taastamiseks kasutatav asenduslaev on oma parameetritelt väiksem Lepingus kokkulepitust või ei vasta muudele Poolte poolt Lepingus kokkulepitud tingimustele, on Vedaja kohustatud vastava reisiparvlaeva kasutamisest teavitama Ministeeriumi ning võtma tarvitusele kõik mõistlikud abinõud Lepingus kokkulepitud tingimustele vastavate reisiparvlaevade taaskasutuselevõtuks.
VI Kindlustus
23. Vedaja on kohustatud sõlmima vastutuskindlustuse lepingu(d) kogu Lepingu järgse avaliku liiniveo teostamise perioodiks, mis tagab sõitjatele, kolmandatele isikutele, pagasile, sõidukitele ja kaubale tekitatud kahjude hüvitamise ja esitama selle hiljemalt üks kuu enne liiniveo alustamist Ministeeriumile. Kindlustuslepingu võib sõlmida ka lühemaks ajaks (minimaalse perioodiga üks aasta), eeldusel, et uus kindlustusleping sõlmitakse vähemalt kuu aega enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist. Vastaval juhul esitab Vedaja peale uue kindlustuslepingu sõlmimist viivitamata uue vastutuskindlustuslepingu. Vedaja on kohustatud kindlustuslepingu sõlmima Ministeeriumi poolt heaks kiidetud kindlustusandjaga, mille reiting on vähemalt Moody’s Baa3 tasemel (või tasemel, mis võrdsustatakse Moody’s Baa3 tasemega). Vastutuskindlustuslepingu tingimused peavad vastama ühe laevaomanike vastastikuse vastutuskindlustuse klubide rahvusvahelisse gruppi (International Group of P&I Clubs) kuuluva kindlustusklubi (P&I Club) vastutuskindlustuse reeglitele (P&I Rules) või samaväärsetele vastutusekindlustuse reeglitele (P&I Rules), kuid mitte väiksemas ulatuses kui kaubandusliku meresõidu seaduse peatükis 71 nõutav.
VII Aruandlus
24. Vedaja on kohustatud pidama arvestust Lepingu alusel teostatava veoteenuse kohta. Lepingu alusel teostatava veoteenuse ja enda muu majandustegevuse tulude ja kulude arvestust peab Vedaja eraldatuna ja dokumenteerituna nii, et on võimalik Lepingu täitmise kulude ja tulude kontroll lahus Vedaja muust majandustegevusest.Iga reisiparvlaeva kõigi kulude kohta ja iga liini kõigi kulude ja tulude kohta ja iga reisi kõigi kulude ja tulude kohta peetakse eraldi majandusarvestust. Metoodika kulude ja tulude jaotamise kohta lepitakse Vedaja ja Ministeeriumi vahel kokku hiljemalt üks kuu enne liiniveo alustamist. Ministeeriumil on õigus saada Vedajalt punktides 25-27 sätestatud korras informatsiooni avaliku liiniveo reiside, kulude ja tulude kohta. Vedaja võib talle makstud ühistransporditoetust kasutada üksnes järgmiste avaliku liiniveoga seotud kulude katmiseks:
1) tööjõukulu (sh laevapersonal, kaldapersonal);
2) sadamatasud (sh kaitasu, reisijatasu);
3) sadamateenused;
4) laevade rent ja liising;
5) kütus ja määrdeained;
6) remont (sh klassiremont, dokiremont, jooksev remont, hooldus);
7) kindlustus;
8) tegevuskulud kaldal;
9) muud kulud, mis kaasnevad avaliku teenindamise kohustusega.
25. Vedaja on kohustatud esitama Ministeeriumile elektroonselt ja töödeldaval kujul iga kalendrikuu kümnendaks (10.) kuupäevaks digitaalselt allkirjastatud aruande vastavalt Lepingu Lisas 3 toodud vormile ja tingimustele eelmise kalendrikuu kohta. Vedaja on kohustatud andma Ministeeriumile viimase nõudel aruande kohta selgitusi ja lisateavet, sh võimaldama Ministeeriumi volitatud isikutel kontrollida veoteenuse kohta peetavat arvestust (sealhulgas tutvuda vastavate raamatupidamise algdokumentidega). Ministeeriumil on õigus saada koopiad kõigist raamatupidamise algdokumentidest (sh lepingutest, arvetest, aktidest jne), mis tõestavad aruandluses kajastatud kulu või tulu. Ministeerium tagab, et kontrollimise käigus Ministeeriumile teatavaks saanud Vedaja või tema lepingupartneri ärisaladus hoitakse konfidentsiaalsena. Ärisaladuseks ei loeta õigusaktide kohaselt avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet.
26. Vedaja on kohustatud esitama Ministeeriumile elektroonselt Ministeeriumi nõudmisel ja Ministeeriumi määratud ajaperioodi kohta kogu piletimüüki puudutava andmestiku ja võimaldama Ministeeriumi nõudmisel Ministeeriumi volitatud isikutel tutvuda kogu piletimüügi andmestikuga. Vedaja on kohustatud esitama Ministeeriumile või Ministeeriumi volitatud isikutele viimase nõudel veoteenuse ja veoteenusega seotud majandustegevuse kohta muud informatsiooni.
27. Vedaja on kohustatud esitama igakuiselt Ministeeriumi soovil informatsiooni reisiparvlaeva tehnilise ekspluatatsiooni ja sellega kaasnevate kulude kohta – sh esitama vajadusel reisiparvlaeva punkrilehed, logiraamatu (sh masinaruumi logi) vms väljavõtted ning võimaldama reisiparvlaeval läbi viia vastavaid kontrolle. Ministeerium tagab, et kontrollimise käigus Ministeeriumile teatavaks saanud Vedaja ärisaladus hoitakse konfidentsiaalsena. Ärisaladuseks ei loeta õigusaktide kohaselt avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet.
28. Kui Vedaja kasutab lepingupartnereid või teeb allhankeid või annab enda ülesannete täitmise muul alusel üle kolmandale isikule, peab ta tagama, et aruandlus esitatakse Ministeeriumi poolt nõutavas koosseisus ja vormis ka selle tegevuse kohta, mida tegi kolmas isik.
VIII Reisiparvlaevade väljaostu optsioon ja reisiparvlaevade omandi üleminek
29. Ministeeriumil on õigus omandada Lepingu Lisas 4 märgitud neli (4) reisiparvlaeva. Ministeeriumil on õigus realiseerida väljaostu optsioon ühe kuni nelja (1-4) reisiparvlaeva osas, teatades sellest notari poolt tõestatud avalduse esitamisega Vedajale hiljemalt neli (4) aastat enne Lepingu lõppemise tähtpäeva, mis on 30.09.2026. Ministeeriumil ei ole kohustust reisiparvlaevade väljaostu optsiooni kasutamiseks.
30. Ministeeriumil on õigus teostada enne Lepingu punktis 29 esitatud reisiparvlaeva väljaostu optsiooni kasutamise otsuse tegemist reisiparvlaeva tehniline, juriidiline ja finantsaudit (edaspidi koos nimetatud ka auditid).
31. Väljaostu optsiooni kasutamisel on iga reisiparvlaeva väljaostuhind summa, mis on fikseeritud Lisas 4. Ühe kuni nelja (1-4) reisiparvlaeva väljaostmisel lähtutakse lisaks Lepingule ka müügilepingus (Lisa 5) sätestatust. Ministeeriumil on õigus reisiparvlaeva väljaostuhinda alandada võlaõigusseaduse § 112, Lepingu käesolevas jaos ja müügilepingus sätestatud aluste kohaselt.
32. Enne tehnilise auditi läbiviimist teavitab Ministeerium Vedajat, millal soovib Ministeerium tehnilist auditit läbi viia ning esitab Vedajale auditit teostavate audiitorite nimed. Auditeerimise teade saadetakse Vedajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis elektrooniliselt või posti kaudu kümme (10) tööpäeva enne auditeerimise algust. Teate saamisest viie (5) tööpäeva jooksul teavitab Vedaja Ministeeriumi auditeerimise täpsest kellaajast ja kohast. Kui antud aeg ei sobi Ministeeriumile, siis lepitakse kokku uus aeg auditi läbiviimiseks.
33. Juriidilise ja finantsauditi läbiviimiseks võimaldab Vedaja Ministeeriumile ligipääsu kõikidele asjakohastele reisiparvlaevaga seotud dokumentidele ning andmetele, mida on auditite läbiviimiseks vaja ning mida Ministeerium nõuab.
34. Auditeerimisega Poolele tekkivad kulud jäävad Poole enda kanda.
35. Auditite tulemusel selgunud puuduste ilmnemisel saadab Ministeerium Vedajale teatise hinna alandamiseks, kirjeldades piisavalt detailselt nii puudust kui ka summat (edaspidi vähendamise summa), mille võrra hinda soovitakse alandada.
36. Kui kümne (10) tööpäeva jooksul punktis 35 nimetatud teatise saamisest annab Vedaja teada, et on nõus vähendamise summaga või ei vasta, siis loetakse, et väljaostuhind kuulub antud summa võrra alandamisele.
37. Kui Vedaja kümne (10) tööpäeva jooksul vastab Ministeeriumile, et Vedaja ei nõustu punktis 35 esitatud vähendamise summaga, siis kohustuvad pooled heas usus läbirääkimiste teel jõudma kokkuleppele vähendamise summa osas viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul.
38. Vähendamise summa asemel võivad pooled kokku leppida, et Vedaja kõrvaldab auditite tulemusel selgunud puudused oma kuludega mõistliku aja jooksul.
39. Kui hinna alandamise osas kokkuleppele ei jõuta, siis lahendatakse vaidlus Eesti õiguse kohaselt Eesti kohtus. Samuti on Ministeeriumil sellisel juhul õigus optsiooni kasutamisest täielikult või osaliselt loobuda.
40. Lepinguga on Vedaja võtnud kohustuse teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavaldus neljateistkümne (14) päeva jooksul pärast Ministeeriumi esitatud väljaostu optsiooni kasutamise avalduse kättesaamist müügilepingu sõlmimiseks ja selle reisiparvlaeva omandi ülekandmiseks Ministeeriumile, mille väljaostu optsiooni kasutamisest on Ministeerium teatanud. Müügilepingu sõlmimise ja omandi ülekandmise kohustuse rikkumisel, sealhulgas kui Vedaja ei täida kohustust võimaldada Ministeeriumil reisiparvlaev välja osta käesolevas Lepingus ja müügilepingus sätestatud tingimustel, kui puuduvad müügilepingus sätestatud vastutust välistavad asjaolud, peab Vedaja tasuma Ministeeriumile leppetrahvina 50% Lisas 4 märgitud vastava reisiparvlaeva hinnast.
41. Vedaja peab tagama, et reisiparvlaev, mille kohta on Ministeerium esitanud punktis 29 sätestatud väljaostu optsiooni kasutamise avalduse, on 31.03.2023 seisuga tema omandis ning sellel ei ole koormatisi, mis ei ole seotud reisiparvlaeva ehitamise või omandamise finantseerimisega. Kui reisiparvlaev ei ole Vedaja omandis või sellel on koormatised, mis ei ole seotud reisiparvlaeva ehitamise või omandamise finantseerimisega, peab Vedaja tasuma leppetrahvi summas, mis on 50% Lepingu Lisas 4 märgitud vastava reisiparvlaeva hinnast, juhul kui ei ole täidetud punktis 42 sätestatud pangagarantii andmise tingimus.
42. Kui Lepingu Lisas 4 nimetatud reisiparvlaev, mille kohta on Ministeerium esitanud punktis 29 sätestatud väljaostu optsiooni kasutamise avalduse, ei ole alates 31.03.2023 Vedaja omandis ja kui sellel on koormatis, mis ei ole seotud reisiparvlaeva ehitamise või omandamise finantseerimisega, siis peab Vedaja andma Ministeeriumile Lepingu käesolevas peatükis sätestatud väljaostu optsiooni realiseerimise tagamiseks pangagarantii, mille suurus on 50% Lepingu Lisas 4 märgitud vastava reisiparvlaeva hinnast, mis ei ole Vedaja omandis või millel on koormatis, mis ei ole seotud reisiparvlaeva ehitamise või omandamise finantseerimisega.
Ministeeriumil on õigus loobuda väljaostu optsiooni realiseerimisest peale väljaostu optsiooni kasutamise avalduse esitamist, kui Ministeerium ja Vedaja ei ole Vedajast sõltuvatel põhjustel sõlminud müügilepingut kolm (3) aastat enne Lepingu lõppemise tähtpäeva, mis on 30.09.2026.
43. Pärast müügilepingu sõlmimist on Ministeeriumil õigus uuesti teostada finants-, tehniline ja õiguslik audit. Kui nimetatud audititest ilmnevad reisiparvlaeva(de) puudused, kuulub müügilepingus ette nähtud reisiparvlaeva(de) väljaostusumma vastavalt müügilepingus sätestatule alandamisele.
44. Lepingu käesolevas jaos sätestatud reisiparvlaevade ostuõiguse täitmise võib Ministeerium üle anda teistele isikutele või riigiasutustele.
IX Vastutus
45. Ministeerium ei vastuta Vedajaga eelnevalt kokkulepitud reiside ning Vedaja poolt tegelikult teostatud reiside arvu erinevuse ja sellest erinevusest tekkivate tagajärgede eest.
46. Lepingu nende sätete, mis reguleerivad konkreetsete reiside tegemise kohustust ja selle täitmist, rikkumise eest ei kanna Vedaja vastutust juhul, kui see on tingitud Vääramatust jõust.
X Viivis, leppetrahv
47. Lepingus ettenähtud maksetega viivitamisel on viivitanud Pool kohustatud maksma teisele Poolele viivist 0,05% päevas viivitatud summast. Viivise tasumine ei vabasta viivitanud Poolt võlgu oleva summa tasumise kohustusest.
48. Kui Vedaja ei alusta veoteenuse osutamist Lepingus ja selle lisades kokkulepitud korras ja mahus või lõpetab ühepoolselt veoteenuse osutamise osaliselt või täielikult enne Lepingu kehtivuse lõppemist, on Ministeeriumil õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni viis miljonit (5 000 000) eurot. Eelnimetatud leppetrahv nõutakse sisse ka juhul, kui leping on Ministeeriumi poolt erakorraliselt üles öeldud. Ministeeriumil puudub õigus nõuda leppetrahvi, kui Vedaja lõpetab ühepoolselt veoteenuse osutamise enne Lepingu kehtivuse lõppemist põhjusel, et Ministeerium ei ole kahe (2) kalendrikuu vältel Vedajale maksnud Lepingus ettenähtud korras ja alustel ühistransporditoetust.
49. Ministeeriumil on õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni 100 000 eurot, kui:
1) Vedaja rikub aastase perioodi jooksul 2 või enam korda Lepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lõike 2 tähenduses (oluline rikkumine) ning Ministeerium on rikkumisest teadasaamisel Vedajale vastava teate saatnud, milles sisaldub ka nõue rikkumise lõpetamiseks.
2) Vedaja võtab avaliku liiniveo teostamisel kasutusele Lepingu punktis 10 sätestatud nõuetele mittevastava reisiparvlaeva muul põhjusel kui Vääramatu jõu või tehnilise rikke tõttu ning ei kõrvalda rikkumist pärast Lepingu punktis 10 sätestatud nõuetele mittevastava reisiparvlaeva kasutamist tinginud asjaolu äralangemist Ministeeriumi poolt rikkumise kõrvaldamiseks antud mõistliku tähtaja jooksul.
50. Ministeeriumil on õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni 25 000 eurot, kui:
1) Vedaja esitab Ministeeriumile aruandes valeandmeid;
2) Vedaja rikub veoteenuse osutamise kohustusi või liiniveo tingimusi ning jätab ära sõidugraafiku-järgse reisi muul põhjusel kui Vääramatu jõu tõttu.
51. Vedaja on kohustatud Lepingu sõlmimisel esitama Ministeeriumile Ministeeriumi poolt eelnevalt aktsepteeritud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja (mille reiting on vähemalt Moody’s Baa3 tasemel või tasemel, mis võrdsustatakse Moody’s Baa3 tasemega) esimesel nõudmisel (first demand) garantii punktidest 40, 41, 48, 49 ja 50 tulenevate leppetrahvide tagamiseks summas viis miljonit (5 000 000) eurot. Kui Lepingu sõlmimisel esitatava garantii kehtivusaeg on lühem kui Lepingu kehtivusaeg, on Vedaja kohustatud hiljemalt 30 päeva enne garantii kehtivusaja lõppemist esitama igakordselt Ministeeriumile Ministeeriumi poolt eelnevalt aktsepteeritud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja uue garantii. Ühe garantii kehtivusaeg ei või olla lühem kui üks (1) aasta. Esimese garantii esitab Vedaja Ministeeriumile hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast Lepingu allkirjastamist.
XI Lepingu kehtivus ja muutmine
52. Käesolev Leping jõustub selle allakirjutamisest Poolte poolt ning kehtib kuni 30.09.2026. Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinil lõpeb käesolev Leping mandri ja Saaremaa püsiühenduse valmimisel, kui see valmib enne 30.09.2026.
53. Kui üks või mitu Lepingu sätet osutuvad kehtetuks seoses nende vastuoluga seadusega või teiste õigusaktidega, ei too nende kehtetus kaasa kogu Lepingu või Lepingu teiste sätete kehtetust. Sel juhul kohaldavad Pooled Lepingu neid sätteid, mis on lähedased kehtetule sättele ning teevad oma parimad jõupingutused kehtetu sätte asendamiseks või muul viisil vastavusse viimiseks õigusaktidega.
54. Kõik muudatused Lepingus ja selle lisades vormistatakse kirjalikult Lepingu lisadena ning kirjutatakse alla Poolte volitatud esindajate poolt, välja arvatud juhul, kui seadusest ei tulene teisiti.
XII Lepingu ennetähtaegne lõpetamine
55. Käesoleva Lepingu ennetähtaegne lõpetamine on lubatud ainult Lepingus toodud tingimustel või Poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui seadusest ei tulene teisiti.
56. Ministeeriumil on õigus Leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks (2) kuud, kui Vedaja on korduvalt (vähemalt kolm (3) korda aastase perioodi jooksul) rikkunud oluliselt Lepinguga võetud kohustusi ja Ministeerium on mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teada saamisest sellest Vedajale kirjalikult teatanud ning hoiatanud teda Lepingu lõpetamise eest rikkumise kordumise korral.
57. Ministeeriumil on õigus Leping erakorraliselt üles öelda ilma etteteatamiseta, kui Vedaja vajalike reisiparvlaevade puudumise või olemasolevate reisiparvlaevade tehnilise kõlbmatuse tõttu ei ole püsivalt võimeline Lepingust tulenevaid kohustusi osaliselt või täielikult täitma.
XIII Vaidluste lahendamine
58. Lepingule ja Lepingu alusel tekkida võivate vaidluste lahendamisele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte. Pooled püüavad lahendada Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused heas usus läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse see Eesti Vabariigi õigusaktide alusel Eesti kohtus.
XIV Teated ja informatsioon
59. Lepingu täitmisega või Lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja informatsioon loetakse ametlikult ja kooskõlas Lepinguga esitatuks, kui need on Pooltele edastatud kirja teel või üle antud teisele Poolele allkirja vastu. Teated edastatakse alljärgnevatel aadressidel:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Harju 11, 15072 Tallinn;
TS Laevad OÜ: Sadama tn 25, Tallinn, 15051.
Teated võib Vedaja edastada Ministeeriumile e-kirja teel alljärgnevalt:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: e-post: info@mkm.ee
Teateid võib Ministeerium edastada Vedajale e-kirja teel alljärgnevalt:
TS Laevad OÜ: e-post: t.tralla@ts.ee.
Muul viisil võivad Pooled vahetada teateid, mis on kiireloomulise iseloomuga või mille edastamisel puuduvad õiguslikud tagajärjed.
XV Lepingu lisad
Lepingu lisad on:
Lisa 1 - Sõidugraafik (lepitakse kokku iga-aastaselt). Sõidugraafik 2016. aastaks lepitakse kokku hiljemalt 1. maiks 2016;
Lisa 2 - Veomaht (lepitakse kokku iga-aastaselt). Veomaht 2016. aastaks lepitakse kokku hiljemalt 1. maiks 2016
Lisa 3 - Aruande vorm;
Lisa 4 - Reisiparvlaevade hinnad lepingu lõppemise seisuga 30.09.2026;
Lisa 5 - Reisiparvlaeva(de) müügilepingu projekt.
| Eesti Vabariik: /allkirjastatud digitaalselt/ _______________________ Urve Palo |
Vedaja: /allkirjastatud digitaalselt/ _______________________ Toomas Tralla |
1 Altmarki kohtulahendist, vt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-280/00, Altmark
Trans GmbH and Regierungspräsidium Magdeburg v. Nahverkehrsgesellschaft Altmark
GmbH. Vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2010. aastal välja antud
riigiabi käsiraamatule on Altmarki kriteeriumid:
·
abi saavale ettevõtjale peab olema pandud selgelt määratletud
avaliku teenindamise (üldist huvi pakkuva teenuse osutamise) kohustus;
·
kompensatsiooni arvutamisel aluseks võetavad parameetrid peavad
olema eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kehtestatud;
·
makstav kompensatsioon ei tohi olla suurem kui summa, mis on
vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisel tekkinud kulutuste osaliseks
või täielikuks katmiseks, võttes ühtlasi arvesse asjakohaseid laekumisi ja
mõistlikku kasumit;
·
teenust osutav ettevõtja peab olema valitud riigihanke tulemusel
või juhul, kui seda pole tehtud, tuleb kompensatsiooni suuruse määramisel
võrdlusaluseks võtta tavalise (tüüpilise) ettevõtja poolt sarnases olukorras
tehtavate kulude analüüs (võttes arvesse laekumisi ning kohustuste täitmisest
saadavat mõistlikku kasumit).
2 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2012:008:0004:0014:ET:PDF
]]>