Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine tulenevalt maavalitsuste tegevuse lõpetamisest

Väljaandja:	Vabariigi Valitsus
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	algtekst
Jõustumise kp:	01.01.2018
Avaldamismärge:	RT I, 12.12.2017, 1

Vaata digitemplit

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine tulenevalt maavalitsuste tegevuse lõpetamisest

Vastu võetud 30.11.2017 nr 168

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ja § 27¹ lõike 2, Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lõike 2³, Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 13 lõike 7, § 16 lõike 2, § 17 lõike 2 ja § 19 lõike 7, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14, elamuseaduse § 33 lõike 5, eluruumide erastamise seaduse, erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 4, geograafilise tähise kaitse seaduse § 9 lõike 3 ja § 24 lõike 3, keeleseaduse § 27 lõike 3, kodakondsuse seaduse § 9 lõike 6, kutseõppeasutuse seaduse § 34 lõike 4, maa hindamise seaduse § 12 lõike 2, maareformi seaduse § 7 lõike 5, § 9 lõike 9, § 10 lõike 3, § 15 lõike 1, § 22 lõike 1², § 22¹ lõike 6, § 22³ lõigete 9 ja 10, § 22⁴ lõike 8, § 23 lõigete 3, 5 ja 6, § 25 lõigete 4² ja 6, § 29, § 31³ lõike 10, § 34¹ lõike 5, § 35¹ lõigete 1¹ ja 6 ja § 38 lõike 4, maareformi seaduse muutmise seaduse § 24, perekonnaseaduse § 165 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 6, § 31 lõike 11 ja § 32 lõigete 1 ja 2, päästeseaduse § 5 lõike 3, rahvastikuregistri seaduse § 41¹ lõigete 3 ja 5, rakenduskõrgkooli seaduse § 19 lõike 3, riigieelarve seaduse § 10 lõike 2, riigikaitseseaduse § 46 lõike 3, spordiseaduse § 6¹ lõigete 1 ja 2 ning § 10 lõike 2, Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 6, Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3, § 42 lõike 1, § 43 lõike 3 ja § 57 lõike 4, õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 16 lõike 2, äriseadustiku § 522 lõike 1 ning ülikooliseaduse § 31 lõike 4 ja § 32 lõigete 1 ja 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a määruse nr 161 „„Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra” kinnitamise kohta” muutmine

Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a määrusega nr 161 „„Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra” kinnitamise kohta” kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korras” tehakse järgmised muudatused:

1) korras asendatakse läbivalt sõna „maakonnakomisjon” sõnaga „keskkomisjon” vastavas käändes;

2) punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1. Omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara (edaspidi vara) tagastamiseks või kompenseerimiseks võtab füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt (edaspidi taotleja) avaldusi vastu Rahandusministeerium.

Kui vara asus õigusvastase võõrandamise hetkel Eesti Vabariigi territooriumi sellel osal, mis käesoleval ajal ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, selgitatakse vara tagastamist taotlejale avalduse vastuvõtmisel, et vara tagastamise küsimused lahendatakse riikidevaheliste läbirääkimiste teel. Taotlejal on aga õigus vara kompenseerimisele üldistel alustel.”;

3) punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3. Rahandusministeeriumi moodustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjon (edaspidi keskkomisjon) lahendab avalduste, sealhulgas kuni 1. jaanuarini 2018. a tegutsenud maakonnakomisjonile esitatud avalduste, vastuvõtmise või lahendamise käigus tekkinud vaidlusi, vaatab läbi avalduste vastuvõtja poolt esitatud materjalid, hindab tõendeid ja otsustab täiendavate tõendite kogumise vajaduse, otsustab endiste omanike ja vara kohta käivate andmete registreerimise ning täidab muid käesolevast korrast ja muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.”;

5) punkti 4 seitsmes lõik tunnistatakse kehtetuks;

6) punktis 16 asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse” sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksuse”;

7) punkt 35 sõnastatakse järgmiselt:

„35. Keskkomisjoni otsus tehakse taotlejale teatavaks kümne päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotlejal on otsusega mittenõustumise korral õigus esitada otsuse peale kaebus halduskohtule.”;

8) punkt 36 sõnastatakse järgmiselt:

„36. Kui pärast keskkomisjoni või kuni 31. detsembrini 2017. a tegutsenud maakonnakomisjoni või kuni 31. augustini 2010. a tegutsenud linnakomisjoni otsuse tegemist esitatakse uusi tõendeid, mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise, esitab avalduste vastuvõtja materjalid uute tõendite kohta keskkomisjonile, kes vaatab need läbi ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Kui esitatud täiendavad andmed, tõendid ja taotlused ei tingi keskkomisjoni otsuse muutmist, lisatakse need samuti toimikusse.”;

9) määrust täiendatakse IV. osaga järgmises sõnastuses:

„IV. osa
Rakendussätted

37. Alates 1. jaanuarist 2018. a menetleb vara tagastamiseks või kompenseerimiseks maavalitsustele esitatud avaldusi Rahandusministeerium.”.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruses nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõna „maavanem” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister” vastavas käändes, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti;

2) määruses asendatakse läbivalt sõna „maakonnakomisjon” sõnaga „keskkomisjon” vastavas käändes;

3) määruses asendatakse läbivalt sõnad „kohalik omavalitsus” sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus” vastavas käändes;

4) punkti 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) punkti 9 teine lõik sõnastatakse järgmiselt:

„Lõpetatud õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku annab Rahandusministeerium alaliseks säilitamiseks üle arhiivile.”;

6) punkti 9 neljas lõik sõnastatakse järgmiselt:

„Rahandusministeerium ja Maa-amet peavad valla- ja linnavalitsuste poolt neile käesoleva korra kohaselt esitatud andmete põhjal arvestust kõigi lõpetamata õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluste kohta.”;

7) punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14. Rahandusministeeriumi moodustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjonile (edaspidi keskkomisjon) valmistavad käesoleva korra punktis 19 märgitud küsimuste otsustamiseks vajalikud materjalid ette valdkonna eest vastutava ministri määratud struktuuriüksused. Valdkonna eest vastutav minister võib volitada valla- või linnavalitsusi (nende nõusolekul) valmistama ette nimetatud materjale.”;

8) punkti 15 teine lõik, punkt 21 ja punkti 39 teine lõik tunnistatakse kehtetuks;

9) punkti 22 esimene lõik sõnastatakse järgmiselt:

„Keskkomisjon juhindub otsuste tegemisel ja vormistamisel «Avalduste läbivaatamise korra» punktist 34.”;

10) punkti 22 kolmas lõik tunnistatakse kehtetuks;

11) punkt 22² sõnastatakse järgmiselt:

„22². Vara tagastamise ja kompenseerimise toimiku üleandmisel keskkomisjonile omandireformi aluste seaduse alusel koostatakse toimiku üleandmise akt.”;

12) punkti 23 viimane lause tunnistatakse kehtetuks;

13) punkti 40 neljas lõik sõnastatakse järgmiselt:

„Valla- või linnavalitsus saadab Rahandusministeeriumile korralduse ärakirja tagastamismenetluse lõpetamise kohta.”;

14) punktis 48¹ asendatakse sõna „rahandusministri” sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri”;

15) punkti 54² viimases lauses asendatakse sõna „maavanemale” sõnaga „Maa-ametile”;

16) punkt 56 sõnastatakse järgmiselt:

„56. Valla- või linnavalitsus korraldab riigi kulul maakorraldustööde tegijate leidmiseks vähempakkumise vastavat litsentsi omavate isikute vahel. Vähempakkumise võitjaks tulnud isikutega sõlmib valla- või linnavalitsus lepingud riigi kulul maakorraldustööde tegemise kohta, mille kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile eraldatud rahast.

Kui vähemalt üks maa tagastamise õigustatud subjektidest kuulub isikute hulka, kellele maa tagastatakse riigi kulul, tellitakse riigi kulul tehtavad maakorraldustööd isikult, kellega on valla- või linnavalitsus sõlminud lepingu riigi kulul maakorraldustööde tegemise kohta.

Kui maa tagastatakse õigustatud subjekti kulul, valib õigustatud subjekt ise maamõõtja (vastavat litsentsi omava isiku), kes koostab katastriüksuse plaani, piiriprotokollid ja muud vajalikud dokumendid. Kui tagastamine toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel, võib selleks isikuks olla ka kohaliku omavalitsuse üksuselt vastava loa saanud isik.

Kohaliku omavalitsuse üksus teatab tähtaja koos käesolevas korras sätestatud vajalike toimingute loeteluga õigustatud subjektile kirjalikult. Teade toimetatakse õigustatud subjektile kätte kooskõlas haldusmenetluse seadusega väljastusteatega tähtkirjaga, elektrooniliselt, kättetoimetamise teel haldusorgani poolt või diplomaatilisi kanaleid kaudu ning loetakse kättetoimetatuks samas seaduses sätestatud tingimustel. Kui tähtaegselt ei ole võimalik maa tagastamise toiminguid lõpule viia, võib kohaliku omavalitsuse üksus enne tähtaja möödumist otsustada tähtaja pikendamise. Õigustatud subjekt võib taotleda tähtaja pikendamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta. Tähtaja pikendamise otsuses tuleb märkida maa tagastamise menetluse lõpuleviimiseks vajalike toimingute loetelu. Kui näidatud takistavad põhjused ei ole mõjuvad või õigustatud subjekt ei taotle tähtaja pikendamist, loeb kohaliku omavalitsuse üksus isiku omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 7 alusel nõudest loobunuks ja lõpetab korraldusega tagastamismenetluse.

Kui õigustatud subjekt ei ole maa tagastamiseks vajalikke toiminguid lõpule viinud omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõikes 7¹ nimetatud tähtpäevaks temast mitte oleneval põhjusel, esitab kohaliku omavalitsuse üksus õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku maa tagastamise menetluse lõpuleviimiseks vajalike toimingute tähtaja määramiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium võib nõuda õigustatud subjektilt või kohaliku omavalitsuse üksuselt täiendavaid dokumente ja selgitusi ning määrab toimingute lõpuleviimise tähtaja, mis ei või olla pikem kui üks aasta takistava põhjuse äralangemise päevast alates.”;

17) korra IV osa tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määruse nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määruse nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamine” punkti 1 alapunktiga 1 kinnitatud „Eluruumide erastamise korras” tehakse järgmised muudatused:

1) korras asendatakse läbivalt sõna „majandusminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister” vastavas käändes;

2) korras asendatakse läbivalt sõnad „kohalik omavalitsus” sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus” vastavas käändes;

3) punktid 7¹–7⁴, 9³, 10¹, 27, 40, 42 ja 46 tunnistatakse kehtetuks;

4) punkti 30 viimane lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määruse nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määrusega nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord” kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korras” tehakse järgmised muudatused:

1) korras asendatakse läbivalt sõnad „kohalik omavalitsus” sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus” vastavas käändes;

2) punkti 1 alapunkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) punkti 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seaduses nimetatud vara eest määrab kompensatsiooni Rahandusministeeriumi moodustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjon (edaspidi keskkomisjon).”;

4) punkti 5 kolmas lõik tunnistatakse kehtetuks;

5) punkti 7 teist lõiku täiendatakse järgmise tekstiosaga:

„Kui kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan ei ole teinud otsust vara kompenseerimise kohta Aluste paragrahvi 13 lõikes 8 nimetatud tähtpäevaks õigustatud subjektist mitte oleneval põhjusel, esitab kohaliku omavalitsuse üksus õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku vara kompenseerimise otsuse tegemise tähtaja määramiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium võib nõuda õigustatud subjektilt või kohaliku omavalitsuse üksuselt täiendavaid dokumente ja selgitusi ning määrab otsuse tegemise tähtaja, mis ei või olla pikem kui kuus kuud takistava põhjuse äralangemise päevast alates.”;

6) punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9. Vara kompenseerimise menetluse alustamisel lähtutakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna-, linna- või keskkomisjoni otsusest, millega on tuvastatud vara võõrandamise õigusvastasus, vara koosseis ja õigusjärgne omanik ning määratud kindlaks õigustatud subjektid ja iga õigustatud subjekti mõtteline osa tagastamisele kuuluvas varas või määratavas kompensatsioonis.

Keskkomisjon saadab õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku koos komisjoni otsusega kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorganile kümne päeva jooksul komisjoni otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Rahandusministeerium peab linna- ja vallavalitsustelt talle esitatud andmete põhjal arvestust kõigi lõpetamata õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise menetluste kohta.

Kui õigusvastaselt võõrandatud kinnistu osad või lahustükid asuvad mitme kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, korraldab maa maksumuse ja kompensatsiooni määramise kogu kinnistu kohta keskkomisjoni määratud kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan kooskõlastatult teiste asjaomaste kohaliku omavalituse üksuse täitevorganitega.”;

7) punkt 21 tunnistatakse kehtetuks;

8) punkt 22 sõnastatakse järgmiselt:

„22. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgani määratud kuupäevaks õigustatud subjekt ei ole taotlenud ekspertiisi määramist, siis määratakse vara võõrandamisaegne maksumus vastavalt käesoleva korra punktile 23¹. Kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan määrab õigustatud subjekti taotlusel oma korraldusega vara võõrandamiseaegse maksumuse määramiseks ekspertiisi ja sõlmib selle tegemiseks lepingu valdkonna eest vastutava ministri moodustatud ekspertkomisjoni liikmetega. Õigustatud subjekti taotlusel teostatud ekspertiisi kulud kannab õigustatud subjekt.”;

9) punktis 23¹ jäetakse välja lauseosa „21,”;

10) punkti 24 teine lõik sõnastatakse järgmiselt:

„Maa pindalaks loetakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- või linnakomisjoni (edaspidi kohalik komisjon) kuni 31. detsembrini 2017. a vastu võetud või keskkomisjoni otsuses näidatud kinnistu võõrandamisaegne üldpindala otsuses näidatud täpsusega.”;

11) punkti 24 kolmandas ja neljandas lõigus lisatakse pärast sõnu „kohaliku komisjoni” sõnad „või keskkomisjoni”;

12) punktis 34 asendatakse läbivalt sõna „maavanem” sõnaga „valdkonna eest vastutav minister” vastavas käändes ja sõnad „maakonnakomisjoni (või varem eksisteerinud linnakomisjoni)” sõnadega „keskkomisjoni (või varem eksisteerinud maakonna- või linnakomisjoni)”;

13) punkt 36¹ sõnastatakse järgmiselt:

„36¹. Valdkonna eest vastutav minister teostab järelevalvemenetluse kooskõlas Aluste paragrahvi 17 lõigetega 9 ja 10, arvates kompensatsiooni määramise korralduse andmise päevast 90 päeva jooksul.

Järelevalvemenetluses on valdkonna eest vastutaval ministril õigus otsustada vara võõrandamisaegse maksumuse määramine ekspertiisi teel ja nimetada selleks vastav ekspertkomisjon. Ekspertiis tehakse riigi kulul.

Valdkonna eest vastutav minister teavitab kompensatsiooni määramise korralduse õiguspärasuse kohta tehtud otsusest viivitamata korralduse andnud kohaliku omavalitsuse üksust, tehes vajaduse korral ettepaneku tunnistada korraldus kehtetuks või viia see õigusnormidega vastavusse.”;

14) punkti 36³ viimasest lausest jäetakse välja lauseosa „, maavanemale”.

§ 5. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine” kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korras” tehakse järgmised muudatused:

1) korras asendatakse läbivalt sõnad „kohalik omavalitsus” sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus” vastavas käändes;

2) punkti 3 alapunktid 4 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

3) punkti 8 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

4) punktist 10 jäetakse välja tekstiosa „ja käesoleva korra punktis 8 nimetatud juhul maavanem”;

5) punkti 22 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „või Eesti Erastamisagentuurile”;

6) punkti 22 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „või Eesti Erastamisagentuuri peadirektori”.

§ 6. Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määrusega nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine” kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korras” tehakse järgmised muudatused:

1) korras asendatakse läbivalt sõnad „kohalik omavalitsus” sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus” vastavas käändes;

2) punktis 4 asendatakse sõnad „, Maa-amet ja maavalitsused” sõnadega „ja Maa-amet”;

3) punkti 5 alapunktist 2 jäetakse välja sõnad „või maavanem” ja sõnad „või maavalitsuse”;

4) punkti 5 alapunktis 4 asendatakse sõnad „sotsiaalminister või maa asukohajärgne maavanem” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”;

5) punkti 5 alapunktis 6 asendatakse sõna „põllumajandusminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”;

6) punkti 5 alapunkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) Maa-amet, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 10 ja 12 nimetatud otstarbel, välja arvatud käesoleva punkti alapunktides 1 ja 8 sätestatud juhtudel;”;

7) punkti 5 alapunktis 8 asendatakse sõnad „majandus- ja kommunikatsiooniminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”;

8) punkti 5 alapunkti 11 täiendatakse pärast sõna „valitseja” sõnadega „või valitseja ülesandeid täitev valitsusasutus”;

9) punkti 7 alapunkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) punkt 7 alapunkti 5 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu „katastriüksuse plaan” sõnadega „või katastriüksuse andmete väljavõte”;

11) punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:

„10. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei teosta korra punktis 9 nimetatud toiminguid kehtestatud tähtaja jooksul, jäetakse maa riigi omandisse taotleja esitatud piirides ja suuruses ning maa senisest kasutusest või üld- või detailplaneeringust lähtuva sihtotstarbega. Kui maa ei ole kasutuses ja üldplaneeringu alusel on võimalik kaaluda erinevate sihtotstarvete määramist või üldplaneeringust tuleneva sihtotstarbe määramine ei ole võimalik või otstarbekas, jäetakse maa riigi omandisse sihtotstarbeta maa sihtotstarbega.”;

12) punktis 16 asendatakse sõnad „plaanil märgitud pindala” sõnadega „maakatastris määratud pindala”;

13) punkti 17¹ kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kui maa riigi omandisse jätmise maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 10 või 12 alusel otsustab Maa-ameti peadirektor, täidab riigivara valitseja ülesandeid Maa-amet.”;

14) punkti 18 alapunktist 1 jäetakse välja sõnad „või maavalitsus riigivara valitseja ülesannetes”;

15) punkti 18 alapunktis 3 asendatakse sõnad „, Sotsiaalministeerium või maa asukohajärgne maavalitsus riigivara valitseja ülesannetes” sõnadega „või Sotsiaalministeerium”;

16) punkti 18 alapunktis 5 asendatakse sõna „Põllumajandusministeerium” sõnaga „Maaeluministeerium”;

17) punkti 18 alapunkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) Maa-amet riigivara valitseja ülesannetes, kui maa on jäetud riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 10 või 12 nimetatud otstarbel;”;

18) punkti 18 alapunkt 11 sõnastatakse järgmiselt:

„11) riigivaraseaduse paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud riigivara valitseja või valitseja ülesandeid täitev valitsusasutus, kelle valitsemisel on maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 14 alusel riigi omandisse jäetava maaga piirnev riigi omandis olev kinnisasi.”;

19) punktis 20 asendatakse sõnad „maa asukohajärgne maavanem” sõnaga „Maa-amet”.

§ 7. Vabariigi Valitsuse 24. septembri 1996. a määruse nr 233 „Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 24. septembri 1996. a määrusega nr 233 „Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine” kinnitatud „Haldusüksuste piiride teedel ja tänavatel tähistamise korra” punkti 4 alapunkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine” kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korras” tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7. Riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on teda haldav valitsusasutus (ministeerium või Riigikantselei).”;

2) punkti 10 alapunktist 1 jäetakse välja tekstiosa „või riigiasutuse moodustamise korral, kelle tegevuspiirkond piirneb ühe või mitme maakonna territooriumiga (edaspidi kohalik riigiasutus), ka maavanem, kelle maakonda riigiasutuse tegevuspiirkond hõlmab”;

3) punkti 10 alapunktist 2 jäetakse välja tekstiosa „või Riigikantselei kohaliku riigiasutuse moodustamise korral ka maavanem, kelle maakonda riigiasutuse tegevuspiirkond hõlmab”;

4) punkti 10 alapunkt 3 ja punkti 16 alapunkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) punkti 20 teisest lausest jäetakse välja sõnad „ja maavanem asjaomase ministri kaudu”;

6) punkti 23 alapunkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) punktide 39 ja 63 teisest lausest jäetakse välja sõnad „ning maavanem asjaomase ministri kaudu”;

8) punktide 42 ja 66 teisest lausest jäetakse välja sõnad „ja maavanema korraldus”.

§ 9. Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 1996. a määruse nr 249 „Kohalike omavalitsusüksuste ja maa-alade loetelu kinnitamine, kus maa erastamiseks välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik maavanema luba” muutmine

Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 1996. a määruses nr 249 „Kohalike omavalitsusüksuste ja maa-alade loetelu kinnitamine, kus maa erastamiseks välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik maavanema luba” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Kohalike omavalitsusüksuste ja maa-alade loetelu kinnitamine, kus maa erastamiseks välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik Siseministeeriumi luba”;

2) punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1. Kinnitada maa-alade loetelu, kus maa erastamiseks välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik Siseministeeriumi luba (juurde lisatud).”;

3) Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 1996. a määrusega nr 249 kinnitatud korra „Kohalike omavalitsusüksuste ja maa-alade loetelu, kus maa erastamiseks välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik maavanema luba” pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Maa-alade loetelu, kus maa erastamiseks välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik Siseministeeriumi luba”;

4) punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1. Riigipiiriga piirnevad maa-alad:

Maaüksus, mis piirneb välispiiri maismaapiiril riigipiiriga või piiririba katastriüksusega või piiriveekoguga, välja arvatud Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järvega.”.

§ 10. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määruse nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine” kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korras” tehakse järgmised muudatused:

1) korras asendatakse läbivalt sõnad „kohalik omavalitsus” sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus” vastavas käändes;

2) punktis 3 asendatakse sõna „maavanem” sõnaga „Maa-amet”;

3) punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

5) punkti 13 alapunkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) avab maa ostueesõigusega erastamise toimiku ning kontrollib esitatud dokumentide ja andmete õigsust;”;

6) punkti 13 alapunkti 3 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

7) punkti 13 alapunkti 5 esimeses lauses asendatakse sõna „maavanema” sõnaga „Siseministeeriumi”;

8) punkti 13 täiendatakse alapunktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) määrab erastatava maa maksustamishinna, lähtudes maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikest 1.”;

9) punkti 13¹ teine lõik sõnastatakse järgmiselt:

„Kui maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus mõõdistamise teel, on taotleja kohustatud piiride kulgemise ettepaneku või ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku alusel tellima katastrimõõdistamise kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast alates. Katastrimõõdistamine ja katastriüksuse registreerimine viiakse läbi maakatastriseaduse ja selle alusel kehtestatud katastriüksuse moodustamise korra kohaselt.”;

10) punkti 13¹ kolmas, neljas ja viies lõik tunnistatakse kehtetuks;

11) punkt 13³ sõnastatakse järgmiselt:

„13³. Kui katastriüksuse moodustamiseks on vaja teostada katastrimõõdistamine, on maa taotleja kohustatud vastava tellimuse esitamisest arvates kümne päeva jooksul linna- või vallavalitsusele teatama, millal ja kellele tellimus esitati. Vajaduse korral määrab linna- või vallavalitsus tähtaja, mis ajaks erastamise õigust omav isik peab tagama, et maamõõtja esitab katastripidajale katastrimõõdistamise või kaardimaterjalil katastriüksuse piiride määramise andmed. Kui erastamise õigust omav isik ei tee mõjuva põhjuseta tähtaegselt vajalikke toiminguid, lõpetab linna- või vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja taotleja kaotab maa erastamise õiguse. Kui linna- või vallavalitsus leiab, et toimingud jäid tegemata mõjuvatel põhjustel ega sõltunud taotleja tahtest, määrab ta uue tähtaja.”;

12) punktis 13⁴ asendatakse sõnad „esitanud katastriüksuse moodustamise toimikut” sõnadega „teinud maa erastamiseks vajalikke toiminguid”;

13) punktis 13⁶ asendatakse läbivalt sõna „maavanemale” sõnaga Maa-ametile”;

14) punktid 14 ja 14¹ sõnastatakse järgmiselt:

„14. Kui isik ei ole avaldanud soovi katastrimõõdistamiseks, määratakse maaüksuse piirid kaardimaterjalil. Maaüksuse piiride määramine kaardimaterjalil ja katastriüksuse registreerimine viiakse läbi maakatastriseaduse ja selle alusel kehtestatud katastriüksuse moodustamise korra kohaselt. Kui maaüksuse piiride määramine kaardimaterjalil ei ole võimalik või maa taotleja soovib katastrimõõdistamist, tellib taotleja katastrimõõdistamise.

14¹. Kui ostueesõigusega erastatava maaüksuse (katastriüksuse) piiride tähistamise ning taotlejale piiride kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavaks tegemise kohta koostatakse looduses piiriprotokoll, siis piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutud isikute mitteilmumise korral teeb maamõõtja piiriprotokolli vastava märke ning sellisel juhul loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiukohustus taotlejale teatavaks tehtuks märkusteta.”;

15) korda täiendatakse punktiga 14² järgmises sõnastuses:

„14². Katastripidaja teatab linna- või vallavalitsusele katastriüksuse üldpindala ja kõlvikute pindalad ning edastab väljavõtte katastrikaardist.”;

16) punkt 15 sõnastatakse järgmiselt:

„15. Kohalik omavalitsus määrab erastatava maa suuruse ja piirid ning maa sihtotstarbe ühe kuu jooksul punktis 14² nimetatud andmete saamisest arvates. Otsuse lisaks on maaüksuse plaan. Otsuses peavad sisalduma järgmised maa erastamise seisukohalt olulised asjaolud:
– maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus koos viitega maareformi seaduse vastavale sättele;
– andmed erastamist taotleva isiku kohta;
– maa asukoht;
– pindala;
– maa sihtotstarve;
– maa maksustamishind;
– vajaduse korral muud maa erastamise tingimused, sealhulgas kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti fikseeritud, kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud;
– otsusele lisatakse maaüksuse plaan.”;

17) punkt 16 sõnastatakse järgmiselt:

„16. Linna- või vallavalitsus edastab maa ostueesõigusega erastamise toimiku koos otsusega erastamise korraldajale. Pärast maa erastamise toimiku õigusaktidele vastavuse kontrolli edastab erastamise korraldaja katastripidajale linna- või vallavalitsuse otsuse ja esitab taotluse katastriüksuse registreerimiseks.”;

18) punktid 17–19 ja IV osa „Olemasoleva plaanimaterjali kasutamine maa ostueesõigusega erastamisel” tunnistatakse kehtetuks;

19) punkti 23 alapunkti 1 kolmanda jaotise kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „üldmaa (Üm)” tekstiosaga „üldkasutatava maa (017; Üm)”;

20) punkti 23 alapunkti 1 kuuenda jaotise esimeses lauses ning punktide 25¹ ja 28³ esimeses lauses asendatakse sõnad „maa erastamise korraldaja” sõnadega „Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus”;

21) punkti 23 alapunkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) koostab maareformi seaduse paragrahvi 21 lõike 6 kolmandas lauses sätestatud juhtudel maa ostueesõigusega erastamise toimiku, kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse ning Siseministeeriumi seisukoha alusel Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja ning esitab need koos eelnimetatud dokumentidega Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Isiku kasuks, kellele on keeldutud maa ostueesõigusega erastamiseks loa andmisest, seatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega hoonestusõigus või kasutusvaldus;”;

22) punkti 23 alapunkti 4 teine jaotis sõnastatakse järgmiselt:

„– katastriüksuse koha-aadress ja katastritunnus;”;

23) punkt 24 sõnastatakse järgmiselt:

„24. Erastamise korraldaja otsus toimetatakse erastajale kätte vastavalt maareformi seaduse paragrahvis 38¹ sätestatule.”;

24) punkti 26¹ esimeses lauses asendatakse sõnad „erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik” sõnadega „Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus”;

25) punkti 26¹ teine lause tunnistatakse kehtetuks;

26) punkti 26⁴ esimeses lauses asendatakse sõnad „Erastamise korraldajal” sõnaga „Hüpoteegipidajal”;

27) punktis 26⁵ asendatakse sõnad „erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik” sõnaga „hüpoteegipidaja”;

28) punkti 27 neljas lause tunnistatakse kehtetuks;

29) punkti 27⁵ teises lauses asendatakse sõna „maavanemale” sõnaga „Maa-ametile”;

30) punkti 27⁵ kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Otsus toimetatakse erastajale kätte vastavalt maareformi seaduse paragrahvis 38¹ sätestatule.”;

31) punkti 28² esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõike 9 alusel maa müügihinna vähendamiseks esitatakse avaldus erastamise korraldajale ja enammakstud summa tagastamiseks või väljaostuvõla kustutamiseks Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele.”;

32) punkti 28² täiendatakse uue lausega pärast esimest lauset järgmises sõnastuses:

„Avalduses märgitakse, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse, ning kinnitatakse, et kumbki vanematest ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust selle lapse eest.”;

33) punkti 28³ viimane lause sõnastatakse järgmiselt:

„Otsus tehakse teatavaks väljaostuvõla kustutamist taotlenud isikule.”;

34) punkti 28⁶ esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõike 10 alusel maa müügihinna vähendamiseks esitatakse avaldus erastamise korraldajale ja enammakstud summa tagastamiseks või väljaostuvõla kustutamiseks Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele.”;

35) punkti 28⁶ täiendatakse uue lausega pärast esimest lauset järgmises sõnastuses:

„Avalduses märgitakse, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse, ning kinnitatakse, et teine neid lapsi kasvatav ja ülalpidav isik ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust nende laste eest.”;

36) punkti 28⁸ neljandas lauses ja punkti 39 esimeses lauses asendatakse sõnad „erastamise korraldajale” sõnadega „Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele”;

37) punkt 28⁹ sõnastatakse järgmiselt:

„28⁹. Vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvi 10 lõikele 9 esitab erastamise korraldaja aruandeid maa müügihinna vähendamise kohta ja valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus aruandeid väljaostuvõla kustutamise kohta.”;

38) punkti 30 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

39) punktis 31¹ asendatakse läbivalt sõnad „erastamise korraldajal” sõnaga „hüpoteegipidajal”;

40) punkti 31² teises lauses asendatakse sõnad „erastamise korraldaja või tema poolt volitatud isik” sõnaga „hüpoteegipidaja”;

41) punkti 32 alapunkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kui vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 21 lõikele 5 on maa ostueesõigusega erastamiseks nõutav Siseministeeriumi luba, pöördub erastamise korraldaja Siseministeeriumi poole taotlusega loa saamiseks;”;

42) punkti 32⁵ kolmas ja neljas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Nõude menetlemisel on riigi esindajaks nii haldus- kui ka kohtumenetluses Maa-amet, kellel on kinnistusraamatuseaduse paragrahvi 72 lõikes 2 sätestatud alusel kohustus esitada viivitamatult kinnistusraamatupidajale avaldus riigile kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa sulgemiseks. Registriosa sulgemise järgselt taastub maareformi eelne olukord.”;

43) punktid 33–37 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Vabariigi Valitsuse 7. mai 1997. a määruse nr 95 „Valitsusasutuste ametiautode kasutamise korrastamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 7. mai 1997. a määruses nr 95 „Valitsusasutuste ametiautode kasutamise korrastamine” tehakse järgmised muudatused:

1) punktis 1 asendatakse sõnad „ministeeriumide kantsleritel, Riigikantselei peadirektoril ja maavanematel” sõnadega „ministeeriumide kantsleritel ja Riigikantselei peadirektoril”;

2) punktis 2 asendatakse sõnad „ministeeriumide kantslerite, Riigikantselei peadirektori ja maavanemate” sõnadega „ministeeriumide kantslerite ja Riigikantselei peadirektori”.

§ 12. Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1997. a määruse nr 142 „Ametisõitude korraldamine ja kulunormid valitsusasutustes” muutmine

Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1997. a määruses nr 142 „Ametisõitude korraldamine ja kulunormid valitsusasutustes” tehakse järgmised muudatused:

1) punktis 1 asendatakse sõnad „ministeeriumide kantslerite, Riigikantselei peadirektori ja maavanemate” sõnadega „ministeeriumide kantslerite ja Riigikantselei peadirektori”;

2) punktist 2 jäetakse välja sõnad „ja maavanemate”;

3) punkti 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Ametisõite korraldab minister oma valitsemisalas ja riigisekretär oma haldusalas, lähtudes käesolevas määruses sätestatust ning vastava valitsusasutuse eelarves selleks ette nähtud summade piires.”;

4) punktis 6 asendatakse tekstiosa „Ministritel, riigisekretäril ja maavanematel” tekstiosaga „Ministritel ja riigisekretäril”.

§ 13. Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a määruse nr 73 „Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra kinnitamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a määrusega nr 73 „Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra kinnitamine” kinnitatud „Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra” punktis 2 asendatakse sõnad „Maavanem või Erastamisagentuur või nende poolt volitatud isik” sõnaga „Maa-amet”.

§ 14. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määruse nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine” kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korras” tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) punkti 8 teises lauses asendatakse sõnad „maa asukohajärgsele maavanemale” sõnaga „Maa-ametile”.

§ 15. Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 1999. a määruse nr 53 „Kohalikele omavalitsusüksustele eluruumide ehitamiseks või ostmiseks rahaliste vahendite taotlemise ja eraldamise korra kinnitamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 1999. a määrusega nr 53 „Kohalikele omavalitsusüksustele eluruumide ehitamiseks või ostmiseks rahaliste vahendite taotlemise ja eraldamise korra kinnitamine” kinnitatud „Kohalikele omavalitsusüksustele eluruumide ehitamiseks või ostmiseks rahaliste vahendite taotlemise ja eraldamise korras” tehakse järgmised muudatused:

1) korras asendatakse läbivalt sõna „Majandusministeerium” sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” vastavas käändes;

2) punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6. Valla- või linnavalitsus esitab taotluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.”;

3) punktist 7 jäetakse välja sõnad „täiendavalt” ja „veel kord”;

4) punktist 13 jäetakse välja sõnad „maavanemale ja”.

§ 16. Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a määruse nr 115 „„Maareformi seaduse” paragrahvides 23¹ ja 23² sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a määruses nr 115 „„Maareformi seaduse” paragrahvides 23¹ ja 23² sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõna „vallavalitsus” sõnadega „linna- või vallavalitsus” vastavas käändes;

2) määruses asendatakse läbivalt sõna „vallavolikogu” sõnadega „linna- või vallavolikogu” vastavas käändes;

3) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „maavanem või tema volitatud isik või asutus” sõnaga „Maa-amet”;

4) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse läbivalt sõna „maavanemale” sõnadega „erastamise korraldajale”;

5) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Esitatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe alusel võib erastamise korraldaja algatada katastrimõõdistamise või katastriüksuse piiride määramise kaardimaterjalil ning see viiakse läbi maakatastriseaduse ja selle alusel kehtestatud korra kohaselt.”;

6) paragrahvi 4 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõnad „katastriüksuse moodustamine” sõnadega „katastrimõõdistamine või katastriüksuse piiride määramine kaardimaterjalil” vastavas käändes;

7) paragrahvi 9 lõike 8 teises lauses asendatakse sõna „maavanemale” sõnadega „erastamise korraldajale”;

8) 3. peatüki 1. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„1. jagu
Katastriüksuse registreerimiseks vajalikud toimingud”;

9) paragrahvi 12 pealkiri ja lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Katastrimõõdistamine ja katastriüksuse registreerimine maakatastris

(1) Erastamise korraldaja viib katastrimõõdistamise tellimiseks vastavat litsentsi omavate isikute (edaspidi maamõõtja) vahel läbi vähempakkumise või teeb vaba maa erastamise õigust omavale isikule ettepaneku tellida katastrimõõdistamine.

(2) Erastamise korraldaja annab vähempakkumisel valitud maamõõtjale kohaliku omavalitsuse poolt talle esitatud vaba maa plaani(de) ja maatükkide registreerimise lehe koopia. Katastrimõõdistamine ja katastriüksuse registreerimine viiakse läbi maakatastriseaduse ja selle alusel kehtestatud korra kohaselt.

(3) Katastripidaja teatab linna- või vallavalitsusele katastriüksuse üldpindala ja kõlvikute pindalad ning edastab väljavõtte katastrikaardist.”;

10) paragrahvi 13 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 13. Linna- või vallavalitsuse toimingud

(1) Linna- või vallavalitsus otsustab erastatava maaüksuse koha-aadressi, sihtotstarbe ja maksustamishinna määramise ühe kuu jooksul paragrahvi 12 lõikes 3 nimetatud andmete saamisest arvates. Linna- või vallavalitsuse otsuses märgitakse maaüksuse üldpindala ja kõlvikute pindalad. Kui maa erastaja selgitamiseks korraldatakse enampakkumine, võetakse nimetatud korraldus vastu ühe kuu jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist ning korralduses näidatakse nii enampakkumise alghind (eraldi maa maksustamishind kõlvikute lõikes ja kasvava metsa maksumus) kui ka enampakkumise käigus kujunenud hind. Korralduse lisaks on erastatava maaüksuse plaan.

(2) Linna- või vallavalitsus edastab lõikes 1 nimetatud otsuse koos maa erastamise menetluses koostatud ja kogutud dokumentidega erastamise korraldajale. Kasutusse andmise korraldaja kontrollib dokumentide õigusaktidele vastavust ning edastab seejärel katastripidajale linna- või vallavalitsuse otsuse ja esitab taotluse katastriüksuse registreerimiseks.”;

11) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast katastriüksuse maakatastris registreerimist kontrollib erastamise korraldaja maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust.”;

14) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) katastriüksuse koha-aadress ja katastritunnus;”;

15) paragrahvi 15 lõike 3 punktis 8 asendatakse tekstiosa „ja erastamisväärtpaberiarve, ning nende arvete numbrid” tekstiosaga „, ja arve number”;

16) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16. Erastamisotsuse kättetoimetamine

Erastamise korraldaja otsus toimetatakse erastajale kätte vastavalt „Maareformi seaduse” paragrahvis 38¹ sätestatule.”;

17) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) „Maareformi seaduse” paragrahvi 22³ lõike 9 alusel maa müügihinna vähendamiseks esitatakse avaldus erastamise korraldajale ja enammakstud summa tagastamiseks või väljaostuvõla kustutamiseks Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele. Avalduses märgitakse, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse, ning kinnitatakse, et kumbki vanematest ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust selle lapse eest. Taotlusele lisatakse lapse sünnitunnistuse kinnitatud koopia. Kui avalduse esitaja või teine lapsevanem on osaliselt kasutanud lapse sünnist tulenevat väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja oma avalduses näitama, millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud või millise maatüki müügihinda on vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia.”;

18) paragrahvi 17 lõike 3 esimeses lauses ja § 21 lõikes 6 asendatakse sõnad „maa erastamise korraldaja” sõnadega „Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus”;

19) paragrahvi 17 lõike 3 viies lause sõnastatakse järgmiselt:

„Otsus tehakse teatavaks väljaostuvõla kustutamist taotlenud isikule.”;

20) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) „Maareformi seaduse” paragrahvi 22³ lõike 10 alusel maa müügihinna vähendamiseks esitatakse avaldus erastamise korraldajale ja enammakstud summa tagastamiseks või väljaostuvõla kustutamiseks Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele. Avalduses märgitakse, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse, ning kinnitatakse, et teine neid lapsi kasvatav ja ülal pidav isik ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust nende laste eest. Taotlusele lisatakse laste sünnitunnistuste kinnitatud koopiad või lapsendamist tõendavad dokumendid. Kui avalduse esitaja või teine samade laste kasvatamise ja ülalpidamisega tegelev isik on osaliselt kasutanud laste kasvatamisest ja ülalpidamisest tulenevat väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja oma avalduses näitama, millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud või millise maatüki müügihinda on vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia.”;

21) paragrahvi 19 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „erastamise korraldajale” sõnadega „Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele”;

22) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahv 20 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 20. Aruanne soodustuste rakendamisest

Vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvi 10 lõikele 9 esitab erastamise korraldaja aruandeid maa müügihinna vähendamise kohta ja valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus aruandeid väljaostuvõla kustutamise kohta.”;

24) paragrahvi 21 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) ilma hüpoteegipidaja loata mitte raiuda kasvavat metsa erastataval maal, millele seatakse erastamisel tekkinud nõuete täitmise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks hüpoteek. Loa taotlemiseks tuleb esitada hüpoteegipidajale või tema volitatud esindajale metsateatis ja metsamajandamiskava;”;

25) paragrahvi 27 lõikes 1 asendatakse sõnad „erastamise korraldaja” sõnadega „Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus”;

26) paragrahvi 31 lõigetes 1, 2 ja 3 asendatakse sõnad „erastamise korraldajal” sõnaga „hüpoteegipidajal”;

27) paragrahvi 31 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „erastamise korraldaja või tema volitatud isik” sõnaga „hüpoteegipidaja”.

§ 17. Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a määruse nr 182 „Ametiasutuste pädevus „Geograafilise tähise kaitse seaduse” rakendamisel” muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a määruses nr 182 „Ametiasutuste pädevus „Geograafilise tähise kaitse seaduse” rakendamisel” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punktis 2 ja § 4 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „Majandusministeerium” sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium”;

2) paragrahvi 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 18. Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2000. a määruse nr 323 „Ettevõtteregistri töö ümberkorraldamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2000. a määruse nr 323 „Ettevõtteregistri töö ümberkorraldamine” § 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Maakonnatasandil on registrite volitatud töötlejaks Rahandusministeerium või asutus, kellega Rahandusministeerium on sõlminud registrite pidamiseks halduslepingu.”.

§ 19. Vabariigi Valitsuse 21. mai 2004. a määruse nr 198 „Maareformi läbiviimisel ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 21. mai 2004. a määruse nr 198 „Maareformi läbiviimisel ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord” § 4 lõikes 5 ja §-s 7 asendatakse läbivalt sõna „maavanem” sõnaga „Maa-amet”.

§ 20. Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2005. a määruse nr 16 „„Maareformi seaduse” §-s 23⁴ sätestatud vaba metsamaa erastamise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2005. a määruses nr 16 „„Maareformi seaduse” §-s 23⁴ sätestatud vaba metsamaa erastamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõna „vallavalitsus” sõnadega „linna- või vallavalitsus” vastavas käändes;

2) määruses asendatakse läbivalt sõna „vallavolikogu” sõnadega „linna- või vallavolikogu” vastavas käändes;

3) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „maavanem või tema volitatud isik või asutus” sõnaga „Maa-amet”;

4) määruse § 2 lõikes 2 asendatakse sõnad „kohalik omavalitsus” sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus”;

5) 2. peatüki 1. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„1. jagu
Katastriüksuse registreerimiseks vajalikud toimingud”;

6) paragrahvi 3 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 3. Katastrimõõdistamine või katastriüksuse piiride määramine kaardimaterjalil ja katastriüksuse registreerimine maakatastris”;

7) paragrahvi 3 lõike 1 esimene ja teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Katastrimõõdistamise tellimiseks viib erastamise korraldaja vastavat litsentsi omavate isikute (edaspidi maamõõtja) vahel läbi vähempakkumise või teeb vaba metsamaa erastamise õigust omavale isikule ettepaneku tellida katastrimõõdistamine. Kui erastamise korraldaja teeb vastava ettepaneku vaba metsamaa erastamise õigust omavale isikule, on isik kohustatud katastrimõõdistamise tellima kolme kuu jooksul ettepaneku tegemisest arvates ja teavitama sellest kirjalikult kohalikku omavalitsust kümne päeva jooksul tellimuse esitamisest arvates.”;

8) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Erastamise korraldaja annab vähempakkumisel valitud maamõõtjale linna- või vallavalitsuse poolt talle esitatud vaba metsamaa plaani(de) ja maatükkide registreerimise lehe koopia. Katastrimõõdistamine ja katastriüksuse registreerimine viiakse läbi maakatastriseaduse ja selle alusel kehtestatud korra kohaselt.”;

9) paragrahvi 3 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vaba metsamaa erastamisel võib katastripidaja loal katastriüksuse piirid määrata kaardimaterjalil. Katastriüksuse piiride määramine kaardimaterjalil ja katastriüksuse registreerimine viiakse läbi maareformi seaduse, maakatastriseaduse ja nende alusel kehtestatud korra kohaselt.

(6) Katastripidaja teatab linna- või vallavalitsusele katastriüksuse üldpindala ja kõlvikute pindalad ning edastab väljavõtte katastrikaardist.”;

10) paragrahvi 4 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Linna- ja vallavalitsuse toimingud

(1) Linna- või vallavalitsus otsustab ühe kuu jooksul § 3 lõikes 6 nimetatud andmete saamisest arvates erastatava maaüksuse koha-aadressi, sihtotstarbe ja maksustamishinna määramise. Linna- või vallavalitsuse otsuses märgitakse maaüksuse üldpindala ja kõlvikute pindalad. Otsuse lisaks on maaüksuse plaan.

(2) Linna- või vallavalitsus edastab lõikes 1 nimetatud otsuse koos maa erastamise menetluses koostatud ja kogutud dokumentidega erastamise korraldajale. Erastamise korraldaja kontrollib dokumentide õigusaktidele vastavust ning edastab seejärel katastripidajale linna- või vallavalitsuse otsuse ja esitab taotluse katastriüksuse registreerimiseks.”;

11) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 6 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Pärast katastripidaja poolt § 5 lõikes 2 nimetatud dokumentide saamist” tekstiosaga „Pärast katastriüksuse maakatastris registreerimist”;

14) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) katastriüksuse koha-aadress ja katastritunnus;”;

15) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 8 asendatakse tekstiosa „ja erastamisväärtpaberiarve, ning nende arvete numbrid” tekstiosaga „, ja arve number”;

16) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 7. Erastamisotsuse kättetoimetamine

Erastamise korraldaja otsus toimetatakse erastajale kätte vastavalt „Maareformi seaduse” §-s 38¹ sätestatule.”;

17) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) „Maareformi seaduse” § 22³ lõike 9 alusel maa müügihinna vähendamiseks esitatakse avaldus erastamise korraldajale ja enammakstud summa tagastamiseks või väljaostuvõla kustutamiseks Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele. Avalduses märgitakse, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse, ning kinnitatakse, et kumbki vanematest ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust selle lapse eest. Taotlusele lisatakse lapse sünnitunnistuse kinnitatud koopia. Kui avalduse esitaja või teine lapsevanem on osaliselt kasutanud lapse sünnist tulenevat väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja oma avalduses näitama, millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud või millise maatüki müügihinda on vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia.”;

18) paragrahvi 8 lõike 3 esimeses lauses ja § 12 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõnad „maa erastamise korraldaja” sõnadega „Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus”;

19) paragrahvi 8 lõike 3 viies lause sõnastatakse järgmiselt:

„Otsus tehakse teatavaks väljaostuvõla kustutamist taotlenud isikule.”;

20) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) „Maareformi seaduse” § 22³ lõike 10 alusel maa müügihinna vähendamiseks esitatakse avaldus erastamise korraldajale ja enammakstud summa tagastamiseks või väljaostuvõla kustutamiseks Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele. Avalduses märgitakse, millise kinnistu väljaostuvõla kustutamist või müügihinna vähendamist millises ulatuses taotletakse, ning kinnitatakse, et teine neid lapsi kasvatav ja ülal pidav isik ei ole kasutanud väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust nende laste eest. Taotlusele lisatakse laste sünnitunnistuste kinnitatud koopiad või lapsendamist tõendavad dokumendid. Kui avalduse esitaja või teine samade laste kasvatamise ja ülalpidamisega tegelev isik on osaliselt kasutanud laste kasvatamisest ja ülalpidamisest tulenevat väljaostuvõla kustutamise või müügihinna vähendamise õigust, peab avaldaja oma avalduses näitama, millise maatüki väljaostuvõlg millises ulatuses on kustutatud või millise maatüki müügihinda on vähendatud, ning avaldusele tuleb lisada väljaostuvõla kustutamise otsuse või vastava lepingu kinnitatud koopia.”;

21) paragrahvi 10 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „erastamise korraldajale” sõnadega „Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele”;

22) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 11. Aruanne soodustuste rakendamisest

Vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 10 lõikele 9 esitab erastamise korraldaja aruandeid maa müügihinna vähendamise kohta ja valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus aruandeid väljaostuvõla kustutamise kohta.”;

23) paragrahvi 13¹ kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Otsus toimetatakse erastajale kätte vastavalt „Maareformi seaduse” §-s 38¹ sätestatule.”;

24) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad „erastamise korraldaja või tema volitatud isik” sõnadega „Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus”;

25) paragrahvi 21 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „erastamise korraldajal” sõnaga „hüpoteegipidajal”;

26) paragrahvi 21 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „erastamise korraldaja või tema volitatud isik” sõnaga „hüpoteegipidaja”;

27) paragrahvi 22 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Otsus toimetatakse erastajale kätte vastavalt „Maareformi seaduse” §-s 38¹ sätestatule.”;

28) paragrahvi 23 kolmas ja neljas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Nõude menetlemisel on riigi esindajaks nii haldus- kui ka kohtumenetluses Maa-amet, kellel on „Kinnistusraamatuseaduse” § 72 lõikes 2 sätestatud alusel kohustus esitada viivitamata kinnistusraamatupidajale avaldus riigile kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa sulgemiseks. Registriosa sulgemise järel taastub maareformi-eelne olukord.”.

§ 21. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2005. a määruse nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2005. a määruses nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõna „vallavalitsus” sõnadega „linna- või vallavalitsus” vastavas käändes;

2) määruses asendatakse läbivalt sõna „vallavolikogu” sõnadega „linna- või vallavolikogu” vastavas käändes;

3) määruses asendatakse läbivalt sõnad „kohalik omavalitsus” sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus” vastavas käändes;

4) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „maavanem või tema volitatud isik või asutus” sõnaga „Maa-amet”;

5) paragrahvi 2 lõiked 3, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 2 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmib Maa-ameti peadirektor või tema volitatud isik.”;

7) paragrahvi 2 lõikes 8 ja §-s 21¹ asendatakse sõna „maavanem” sõnaga „Maa-amet” vastavas käändes;

8) paragrahvi 10 lõikes 5 asendatakse läbivalt sõna „maavanem” sõnadega „kasutusse andmise korraldaja”;

9) 3. peatüki 1. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„1. jagu
Maa riigi omandisse jätmine ja katastriüksuse registreerimiseks vajalikud toimingud”;

10) paragrahvi 11 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 11. Katastrimõõdistamine või katastriüksuse piiride määramine kaardimaterjalil ja katastriüksuse registreerimine maakatastris”;

11) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Maa riigi omandisse jätmise toimikusse lisatakse kasutusse andmise korraldajale esitatud vaba põllumajandusmaa plaani või kuni 17. juunini 2013. a kehtinud „Eesti NSV taluseaduse” alusel või sellega võrdsustatud korras maad kasutava isiku esitatud senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa kasutamiseks andmise otsus, maa looduses eraldamise akt jm).”;

12) paragrahvi 11 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigi omandisse jäetava maa katastrimõõdistamise tellimiseks korraldab kasutusse andmise korraldaja vastavat litsentsi omavate isikute (edaspidi maamõõtja) vahel vähempakkumise. Kokkuleppel kasutusse andmise korraldajaga võib katastrimõõdistamise tellida ka isik, kelle kasutusvaldusesse maa antakse, tasudes vastavad kulud.

(3) Kasutusse andmise korraldaja annab vähempakkumisel valitud maamõõtjale vallavalitsuse poolt talle esitatud vaba põllumajandusmaa plaani(de) ja maatükkide registreerimise lehe koopia ning „Eesti NSV taluseaduse” alusel või sellega võrdsustatud korras kasutatava maa kasutusvaldusesse saamiseks vallavalitsuse poolt talle esitatud § 7 lõigetes 8 ja 9 nimetatud dokumendid. Katastrimõõdistamine ja katastriüksuse registreerimine viiakse läbi maakatastriseaduse ja selle alusel kehtestatud korra kohaselt.”;

13) paragrahvi 11 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmisel võib katastripidaja loal katastriüksuse piirid määrata kaardimaterjalil. Katastriüksuse piiride määramine kaardimaterjalil ja katastriüksuse registreerimine viiakse läbi maareformi seaduse ning maakatastriseaduse ja selle alusel kehtestatud korra kohaselt.

(7) Katastripidaja teatab linna- või vallavalitsusele katastriüksuse üldpindala ja kõlvikute pindalad ning edastab väljavõtte katastrikaardist.”;

14) paragrahvi 11 lõike 8 teises lauses asendatakse sõnad „kasutusse antava maa asukohajärgne maavanem” sõnaga „Maa-amet”;

15) paragrahvi 12 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Linna- või vallavalitsuse toimingud

(1) Linna- või vallavalitsus määrab riigi omandisse jäetava kasutusvaldusesse antava maaüksuse koha-aadressi, sihtotstarbe ja maksustamishinna ühe kuu jooksul § 11 lõikes 7 nimetatud andmete saamisest arvates. Linna- või vallavalitsuse otsuses märgitakse maaüksuse üldpindala, kõlvikute pindalad, andmed maa kasutusvaldusesse saaja kohta, andmed maa jahipiirkonda kuulumise kohta ja kehtivad seadusest tulenevad kitsendused. Kui kasutuvaldusesse antav maa hõlmab „Maareformi seaduse” § 20 lõikes 1² sätestatud erandina kasutusvaldusesse antavat maad, märgitakse korralduses kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti fikseeritud, kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud. Otsusele lisatakse maaüksuse plaan.

(2) Linna- või vallavalitsus edastab lõikes 1 nimetatud otsuse koos maa kasutusvaldusesse andmise menetluses koostatud ja kogutud dokumentidega kasutusse andmise korraldajale. Kasutusse andmise korraldaja kontrollib dokumentide õigusaktidele vastavust ning edastab seejärel katastripidajale linna- või vallavalitsuse otsuse ja esitab taotluse katastriüksuse registreerimiseks.”;

16) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Pärast katastripidaja poolt § 13 lõikes 2 nimetatud dokumentide saamist” tekstiosaga „Pärast katastriüksuse maakatastris registreerimist”;

19) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) katastriüksuse koha-aadress ja katastritunnus;”;

20) paragrahv 15 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 15. Maa kasutusvaldusesse andmise otsuse kättetoimetamine

Kasutusse andmise korraldaja otsus toimetatakse maa kasutusvaldusesse saanud isikule kätte vastavalt „Maareformi seaduse” §-s 38¹ sätestatule.”;

21) paragrahvi 17 esimeses lauses asendatakse sõnad „maavanem või tema volitatud maavalitsuse ametnik” sõnadega „Maa-ameti peadirektor või tema volitatud isik”;

22) paragrahvi 18 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõnad „riigivara registris” sõnadega „riigi kinnisvararegistris”.

§ 22. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” § 1 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „maavanema kinnitatavate arengukavade suhtes ja”.

§ 23. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 305 „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 305 „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord” § 8 lõikest 2 jäetakse välja sõna „maavalitsused,”.

§ 24. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määruses nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse sõnad „kohalik omavalitsus” läbivalt sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus” vastavas käändes;

2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus reguleerib „Maareformi seaduse” §-s 28 nimetatud maa munitsipaalomandisse andmist.”;

3) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 3 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 3. Tagastamise ja ostueesõigusega erastamise taotlusega maade munitsipaalomandisse andmine kuni 13. juulini 2017. a kehtinud „Maareformi seaduse” § 28 lõike 1 või lõike 2 alusel”;

5) 2. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„2. peatükk
MAA MUNITSIPAALOMANDISSE TAOTLEMINE KUNI 13. JUULINI 2017. A KEHTINUD „MAAREFORMI SEADUSE” § 28 LÕIKE 1 VÕI LÕIKE 2 ALUSEL”;

6) 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„3. peatükk
TAOTLUSE LÄBIVAATAMINE JA MAA MUNITSIPAALOMANDISSE ANDMISE OTSUSTAMINE KUNI 13. JUULINI 2017. A KEHTINUD „MAAREFORMI SEADUSE” § 28 LÕIKE 1 VÕI LÕIKE 2 ALUSEL”;

7) paragrahvis 7 asendatakse läbivalt sõna „maavanem” sõnaga „Maa-amet” vastavas käändes;

8) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maa munitsipaalomandisse andmise otsustaja annab tähtaja puudulikult koostatud taotluses või toimikus puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel lõpetab maa munitsipaalomandisse andmise otsustaja menetluse taotluse läbi vaatamata jätmisega.”;

9) paragrahvi 8 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 8. Kuni 13. juulini 2017. a kehtinud „Maareformi seaduse” § 28 lõike 1 või lõike 2 alusel maa munitsipaalomandisse andmise otsus”;

10) paragrahvi 8 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ja Maa-ametile”;

11) määrust täiendatakse pärast § 8 peatükiga 3¹ järgmises sõnastuses:

„3¹. peatükk
MAA MUNITSIPAALOMANDISSE ANDMINE „MAAREFORMI SEADUSE” § 28 LÕIKE 3 ALUSEL

§ 8¹. Munitsipaalomandisse antava maa väljaselgitamine

(1) Maa-amet selgitab munitsipaalomandisse antava maa välja „Maareformi seaduse” § 38 lõike 3 alusel, arvestades maa omandamiseks esitatud erastamise ja tagastamise taotlusi ning riigi huvi. Munitsipaalomandisse antava maa väljaselgitamisel arvestatakse planeeringutes, arengukavades jm dokumentides sätestatut, õigusaktidest tulenevaid kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning teisi maaüksuse kasutamise seisukohalt olulisi asjaolusid.

(2) Munitsipaalomandisse antava maana ei selgitata välja maad, mida riik vajab oma ülesannete täitmiseks.

(3) Munitsipaalomandisse antava maa väljaselgitamiseks pöördub Maa-amet vajaduse korral kohaliku omavalitsuse või teiste asutuste või isikute poole oluliste asjaolude kindlaks tegemiseks.

(4) Kui linna- või vallavalitsus pöördub Maa-ameti poole ettepanekuga alustada munitsipaalomandisse antava maa väljaselgitamist, tuleb ettepanekule lisada maaüksuse asendiplaan ja informatsioon maa erastamise või tagastamise taotluste puudumise kohta.

§ 8². Munitsipaalomandisse antav maa

(1) Munitsipaalomandisse antakse maa, mis ei kuulu „Maareformi seaduse” alusel tagastamisele, erastamisele või riigi omandisse jätmisele.

(2) Munitsipaalomandisse antava maa hulka võib kuuluda:
1) kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluva ehitise, sh tee, teenindamiseks vajalik maa;
2) kalmistu, pargi või haljasala maa;
3) omandiõigust tõendavate dokumentideta ehitise juurde kuuluv maa;
4) kasutuses olev aia- või köögiviljamaa, sh maaüksusel asuva omandiõigust tõendavate dokumentideta ehitise alune maa;
5) planeeringuga avalikult kasutatavaks maaks kavandatud maa või muu maa, mille avaliku kasutuse tagamiseks on otstarbekas anda maa munitsipaalomandisse;
6) munitsipaalomandis oleva maaga piirnev, „Maareformi seaduse” § 31² lõikes 1 nimetatud, kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa;
7) muu maa, mis ei ole riigile vajalik või mis on otstarbekas anda munitsipaalomandisse.

§ 8³. Maa munitsipaalomandisse andmise menetlus

(1) Maa-amet algatab maa munitsipaalomandisse andmise menetluse, teatades maa munitsipaalomandisse andmise kavatsusest linna- või vallavalitsusele, kelle omandisse maa soovitakse anda. Teatele lisatakse maaüksuse asendiplaan.

(2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest ühe kuu jooksul linna- või vallavalitsus:
1) määrab maaüksuse sihtotstarbe ja koha-aadressi ning edastab Maa-ametile vastava otsuse;
2) teatab Maa-ametile maaüksuse erastamiseks või tagastamiseks tähtaegselt esitatud avalduste puudumisest või esitab andmed lahendamata taotluste kohta;
3) esitab soovi korral vastuväited maa munitsipaalomandisse andmise kohta koos põhjenduse ja asjakohaste dokumentidega.

(3) Kui munitsipaalomandisse antava maa väljaselgitamise käigus või enne seda on kohalik omavalitsus Maa-ametile teatanud soovist saada maaüksus munitsipaalomandisse, siis ei ole vaja lõike 1 punktis 3 nimetatud teadet ja asendiplaani linna- või vallavalitsusele edastada. Vajaduse korral taotletakse sihtotstarbe ja koha-aadressi määramist.

(4) Linna- või vallavalitsuse esitatud vastuväited vaatab Maa-amet läbi ühe kuu jooksul vastuväidete saamisest. Vastuväidetega arvestamise korral muudab Maa-amet munitsipaalomandisse antava maa piiri või lõpetab menetluse ja teatab sellest linna- või vallavalitsusele. Kui vastuväidetega ei arvestata ja Maa-amet leiab, et maa on vajalik või otstarbekas anda munitsipaalomandisse, valmistatakse ette otsus maa munitsipaalomandisse andmise kohta.

(5) Kui munitsipaalomandisse soovitakse anda teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuv maa, taotleb Maa-amet lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud otsuse ja andmete esitamist maa asukoha linna- ja vallavalitsuselt. Sel juhul taotleb Maa-amet ka maa asukoha kohaliku omavalitsuse arvamuse esitamist. Maa asukoha kohalik omavalitsus on kohustatud taotletud dokumendid ja arvamuse esitama 1 kuu jooksul vastava taotluse saamisest. Kui dokumente või arvamust tähtaegselt ei esitata, võib maa munitsipaalomandisse andmise otsustada ilma maa asukoha kohaliku omavalitsuse arvamust ära kuulamata.

(6) Kui maa munitsipaalomandisse andmise menetluse käigus selgub, et maaüksus kuulub tagastamisele, erastamisele või riigi omandisse jätmisele, lõpetab Maa-amet maa munitsipaalomandisse andmise menetluse ja teatab sellest linna- või vallavalitsusele. Vajaduse korral algatab Maa-amet maa riigi omandisse jätmise või pöördub selleks pädeva ministeeriumi või asutuse poole.

§ 8⁴. Maa munitsipaalomandisse andmise otsus

(1) Maa munitsipaalomandisse andmine otsustatakse „Maareformi seaduse” § 25 lõike 5¹ ja munitsipaalomandisse antava maa väljaselgitamise ning maa munitsipaalomandisse andmise menetluse käigus kindlaks tehtud asjaolude alusel.

(2) Maa munitsipaalomandisse andmise otsus peab vastavalt asjaoludele sisaldama järgmisi andmeid:
1) munitsipaalomandisse antava maaüksuse koha-aadress, sihtotstarve ja ligikaudne pindala;
2) faktilised asjaolud ja maa munitsipaalomandisse andmise õiguslik alus;
3) maaüksuse asukoha kohaliku omavalitsuse arvamus;
4) kohaliku omavalitsuse vastuväidetega mittearvestamise põhjendus;
5) vaidlustamisviide.

(3) Otsuse lisaks on maaüksuse asendiplaan.

(4) Maa munitsipaalomandisse andmise otsus edastatakse maa asukoha kohalikule omavalitsusele ja kohalikule omavalitsusele, kelle omandisse maa antakse.”;

12) paragrahvid 9 ja 9¹ loetakse uueks peatükiks 3² ning määrust täiendatakse enne § 9 uue peatüki pealkirjaga järgmises sõnastuses:

„3². peatükk
TOIMINGUD MUNITSIPAALOMANDISSE ANTUD MAAGA”;

13) paragrahvi 9 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 9. Munitsipaalomandisse antud maa registreerimine maakatastris

(1) Munitsipaalomandisse antud maa registreeritakse riigi maakatastris kohaliku omavalitsuse avalduse, maa munitsipaalomandisse andmise otsuse ja katastrimõõdistamise või kaardimaterjalil katastriüksuse piiride määramise andmete alusel. Avaldus koos nõutavate lisadokumentidega tuleb katastripidajale esitada nelja kuu jooksul alates maa munitsipaalomandisse andmise otsustamisest.

(2) Maa munitsipaalomandisse andmiseks koostatud asendiplaani alusel määratud pindala ja katastriüksuse maakatastris registreerimisel määratud pindala võivad erineda kuni 8 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5 ha.”;

14) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvid 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

16) määrust täiendatakse §-ga 13 järgmises sõnastuses:

„§ 13. Kuni 30. juunini 2016. a munitsipaalomandisse taotletud maa munitsipaalomandisse andmise otsustamine

Alates 1. jaanuarist 2018. a otsustab maa munitsipaalomandisse andmise „Maareformi seaduse” § 28 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 5, 7, 8, 9, 10, 11 ja 12 alusel munitsipaalomandisse taotletud maa osas Maa-ameti peadirektor ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud maa osas keskkonnaminister.

§ 25. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. a määruse nr 50 „„Maareformi seaduse” § 22 lõikes 1² sätestatud maa erastamise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. a määruses nr 50 „„Maareformi seaduse” § 22 lõikes 1² sätestatud maa erastamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise kord”;

2) määruses asendatakse läbivalt sõnad „kohalik omavalitsus” sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus” vastavas käändes;

3) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamist korraldab Maa-amet (edaspidi erastamise korraldaja).”;

4) paragrahvi 3 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 3. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa väljaselgitamine, plaani koostamine ja maa erastamise võimalikkuse väljaselgitamine”;

5) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõnad „kas kohalikul omavalitsusel on kavas taotleda maa munitsipaalomandisse andmist” sõnadega „kas on otstarbekas maa liita piirneva munitsipaalomandis oleva kinnisasjaga”;

6) paragrahvi 3 lõige 3¹ sõnastatakse järgmiselt:

„(3¹) Kui riigivara valitseja on huvitatud maa riigi omandisse jätmisest või maa on otstarbekas liita piirneva munitsipaalomandis oleva kinnisasjaga, lõpetab linna- või vallavalitsus erastamise eeltoimingud otsusega. Kui taotletakse maa riigi omandisse jätmist või on välja selgitatud, et maa on sobilik anda munitsipaalomandisse osaliselt, viiakse erastamine läbi pärast seda, kui riigi omandisse jäetava või munitsipaalomandisse antava maa piirid on kindlaks määratud.”;

7) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Linna- või vallavalitsus esitab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maaüksuse plaani Maa-ametile piiride kooskõlastamiseks. Koos maaüksuse plaaniga esitatakse:
1) linna- või vallavalitsuse selgitus, miks maaüksus on iseseisva kasutusvõimaluseta;
2) detailplaneeringu väljavõte või andmed menetluses oleva detailplaneeringu kohta;
3) kinnisasja omaniku taotlus, mille alusel menetlus algatati;
4) paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti kirjalik motiveeritud otsus maa erastamise võimalikkuse kohta, kui kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa hulka kuulub „Maareformi seaduse” § 20 lõikes 1² nimetatud maa;
5) maaüksusega piirneva riigi omandis oleva kinnisasja valitseja seisukoht maa erastamise võimalikkuse kohta;
6) muud olulised andmed.

(7) Maa-amet kontrollib esitatud andmete alusel erastatava maa piiride vastavust piirnevate kinnisasjade piiriandmetega ja vajaduse korral teatab linna- või vallavalitsusele ühe kuu jooksul lõikes 6 nimetatud dokumentide saamisest arvates erastatava maa piiride muutmise vajadusest või maa erastamist takistavatest asjaoludest.”;

8) paragrahvid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 6 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Pärast erastamise korraldajalt käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud loa saamist” tekstiosaga „Pärast maa erastamise võimalikkuse väljaselgitamist”;

10) paragrahvi 7 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 7. Katastriüksuse registreerimine ja linna- või vallavalitsuse eelhaldusakt”;

11) paragrahvi 7 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kui katastriüksuse moodustamiseks teostatakse katastrimõõdistamine, on taotleja kohustatud piiride kulgemise ettepaneku alusel tellima katastrimõõdistamise kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates ning teavitama tellimusest linna- või vallavalitsust kirjalikult kümne päeva jooksul tellimuse esitamisest arvates, näidates ära, kellele ja millal on tellimus esitatud.”;

12) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Katastrimõõdistamine või katastriüksuse piiride määramine kaardimaterjalil ja katastriüksuse maakatastris registreerimine viiakse läbi maakatastriseaduse ja selle alusel kehtestatud korra kohaselt.”;

13) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Katastriüksuse moodustamiseks vajalike andmete katastripidajale edastamisest teatab andmete edastaja linna- või vallavalitsusele kümne päeva jooksul edastamisest arvates.”;

14) paragrahvi 7 lõiked 4, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 7 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Linna- või vallavalitsus määrab korraldusega erastatava maaüksuse koha-aadressi, sihtotstarbe ja maksustamishinna. Korralduses tuleb ära märkida andmed kinnisasja kohta, millega erastatav maa liidetakse, erastatava maa kohta kehtivad seadusest tulenevad kitsendused ja muud olulised andmed. Korralduse lisaks on erastatava maaüksuse plaan, millel on märgitud maaüksuse ligikaudne pindala. Maa maksustamishinna võib määrata pärast kande tegemist maakatastris.”;

16) paragrahvi 7 lõike 7¹ esimeses lauses asendatakse sõna „moodustatud” sõnaga „moodustatava”;

17) paragrahvi 7 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Linna- või vallavalitsus edastab katastripidajale lõikes 7 nimetatud korralduse ja taotluse katastriüksuse registreerimiseks.”;

18) paragrahvi 7 lõike 9 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Linna- või vallavalitsus teeb lõigetes 7 ja 8 nimetatud toimingud ühe kuu jooksul lõikes 3¹ nimetatud teate saamisest arvates.”;

19) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 10, 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(10) Katastripidaja edastab linna- või vallavalitsusele teate katastriüksuse registreerimise kohta kümne päeva jooksul katastriüksuse registreerimisest arvates.

(11) Kui linna- või vallavalitsus määras maaüksuse maksustamishinna enne katastriüksuse maakatastris registreerimist ja katastriüksuse registreerimisel üldpindala või kõlvikute pindalad täpsustuvad sellisel määral, mis toob kaasa maksustamishinna muutumise, määrab linna- või vallavalitsus maaüksuse maksustamishinna uuesti.

(12) Linna- või vallavalitsus esitab lõigetes 7 ja 11 nimetatud korraldused ning maa erastamise eeltoimingute käigus kogutud ja koostatud dokumendid erastamise korraldajale.”;

20) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 9 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Erastamise korraldaja kontrollib pärast katastriüksuse maakatastris registreerimist ja linna- või vallavalitsuselt § 7 lõikes 12 nimetatud dokumentide saamist erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust.”;

22) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Maa erastamise otsus toimetatakse erastajale kätte vastavalt „Maareformi seaduse” §-s 38¹ sätestatule.”;

23) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 11 lõike 10 esimeses lauses asendatakse sõnad „maa erastamise korraldaja” sõnadega „Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus”;

25) paragrahvi 13 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Otsus toimetatakse erastajale kätte vastavalt „Maareformi seaduse” §-s 38¹ sätestatule.”;

26) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad „erastamise korraldaja või tema volitatud isik” sõnadega „Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus”.

§ 26. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määruse nr 75 „Rahvusvahelise lapsendamise komisjoni moodustamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määruse nr 75 „Rahvusvahelise lapsendamise komisjoni moodustamine” § 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Komisjoni liikmeteks on kaks Sotsiaalkindlustusameti ja üks kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja. Komisjoni esimeheks on Sotsiaalkindlustusameti esindaja. Komisjoni liikmed nimetab Sotsiaalkindlustusameti peadirektor käskkirjaga.”.

§ 27. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011 määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord” § 5 lõike 6 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 28. Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määruse nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määruse nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” § 18 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Oma halduspiirkonna organisatsioonide andmete andmekogule esitamise koordineerimiseks võib volitatud töötleja nimetada maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse piires juhtisiku (edaspidi piirkondlik juhtisik).”.

§ 29. Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2012. a määruse nr 27 „Avalikku ülesannet täitva asutuse ja isiku poolt kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukohateate ja sideandmete edastamise kord ning elukohateateid edastavate ja sideandmeid rahvastikuregistrisse kandvate asutuste loetelu kehtestamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2012. a määruse nr 27 „Avalikku ülesannet täitva asutuse ja isiku poolt kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukohateate ja sideandmete edastamise kord ning elukohateateid edastavate ja sideandmeid rahvastikuregistrisse kandvate asutuste loetelu kehtestamine” § 5 lõike 1 punkt 2 ja lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 30. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruses nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 19. Rahvastiku toimingutega seotud asjade korraldamine

Rahvastiku toimingutega seotud asjade korraldamisel ministeerium kavandab, korraldab ja koordineerib rahvastiku toimingute valdkonna poliitikat, juhendab rahvastikusündmuste ja isikunime dokumenteerimist ja sellega seonduvaid tegevusi, teeb perekonnaseisutoiminguid, hoiab, täiendab ja kasutab perekonnaarhiivi, täidab rahvastikuregistri vastutava töötleja ülesandeid, osaleb valimiste korraldamisel, tagades valijate arvestuse, teostab rahvastikusündmuste, isikunime ja rahvastikuregistrialast järelevalvet ning kontrollib Euroopa Liidu kodanikualgatuse toetusavaldusi ja tõendab toetusavalduste arvu.”;

2) paragrahvi 36 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Rahvastiku toimingute osakonna põhiülesanded on rahvastiku toimingute valdkonna poliitika kavandamine, korraldamine ja koordineerimine, rahvastikusündmuste ja isikunime dokumenteerimise ja sellega seonduvate tegevuste juhendamine, perekonnaseisutoimingute tegemine, perekonnaarhiivi hoidmine, täiendamine ja kasutamine, rahvastikuregistri vastutava töötleja ülesannete täitmine, valimiste korraldamisel osalemine ja valijate arvestuse tagamine, rahvastikusündmuste, isikunime ja rahvastikuregistrialase järelevalve teostamine ning Euroopa Liidu kodanikualgatuse toetusavalduste kontrollimine ja toetusavalduste arvu tõendamine.”.

§ 31. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 „Lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu asutamine ja põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 „Lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu asutamine ja põhimäärus” § 7 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 32. Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määruses nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 5, § 7 lõikes 1, § 8 pealkirjas, § 8 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 9 lõike 1 esimeses lauses ning § 10 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „maavanem” sõnaga „Maa-amet” vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Riiki kinnisasja omanikuna esindab Maa-amet, kes otsustab hoonestusõiguse seadmise ja määrab hoonestusõiguse tingimused. Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmib Maa-ameti peadirektor või tema volitatud isik.”;

3) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 3. Andmete esitamine hoonestusõiguse seadmise menetluste kohta

Linna- või vallavalitsus esitab maareformi seaduse § 40 lõikes 5 nimetatud nimekirja iga menetluse seisu kohta Maa-ametile iga aasta 10. oktoobriks.”;

4) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse sõnad „maavanem hiljemalt 31. jaanuaril 2015. a” sõnaga „Maa-amet”;

5) paragrahvi 5 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „maavanema” sõnadega „või Maa-ameti esitatud”;

6) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) pöördub maareformi seaduse § 21 lõikes 5 nimetatud maa puhul Siseministeeriumi poole maa erastamiseks vajaliku loa saamiseks;”;

8) paragrahvi 8 lõike 1 punktist 7 jäetakse välja sõna „maavanemaga”;

9) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse sõna „Maavanem” sõnaga „Maa-amet” ja sõna „maavalitsuses” sõnaga „Maa-ametis”;

10) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui ehitise omanik ei taotle ühe kuu jooksul pärast maa erastamise ettepaneku saamist maa erastamist või ei sõlmi kolme kuu jooksul maa erastamise otsuse jõustumisest arvates maa müügi- ja asjaõiguslepingut, jätkab Maa-amet hoonestusõiguse seadmise menetlust, otsustab maa riigi omandisse jätmise ja hoonestusõiguse seadmise ning määrab hoonestusõiguse tingimused.”;

11) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Maavanem edastab lõikes 1 nimetatud otsuse” tekstiosaga „Maa-amet edastab maa riigi omandisse jätmise ja hoonestusõiguse seadmise otsuse”;

12) paragrahvi 10 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „maavanem lõikes 1 nimetatud otsuse alusel” tekstiosaga „Maa-amet hoonestusõiguse seadmise otsuse alusel”;

13) paragrahvi 11 lõike 9 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kui ehitise omanik lepingut ei sõlmi, seab Maa-amet reaalkoormatise hoonestusõiguse seadmise otsuse alusel.”;

14) paragrahvi 12 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „maavanema” sõnadega „või Maa-ameti”.

§ 33. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määruse nr 107 „Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määruses nr 107 „Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „maavalitsuste esitatud koondtaotlused oma maakonna üldhariduskoolide kohta ning teiste”;

2) paragrahvi 4 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „maavalitsuse,”;

3) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „maavanemale,”;

4) paragrahvi 4 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „maavanem,”.

§ 34. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord” § 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 35. Määruste kehtetuks tunnistamine

(1) Vabariigi Valitsuse 2. oktoobri 1991. a määrus nr 202 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- ja linnakomisjonide moodustamise kohta” tunnistatakse kehtetuks.

(2) Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrus nr 268 „Maa enampakkumisega erastamise korra kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

(3) Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2007. a määrus nr 169 „„Maareformi seaduse” § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 36. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018. a.

Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes

Jaak Aab
Riigihalduse minister

Heiki Loot
Riigisekretär

← Tagasi | Üles ↑

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine tulenevalt maavalitsuste tegevuse lõpetamisest

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine tulenevalt maavalitsuste tegevuse lõpetamisest

§ 1. Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a määruse nr 161 „„Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra” kinnitamise kohta” muutmine

§ 2. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord” muutmine

§ 3. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määruse nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamine” muutmine

§ 4. Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määruse nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord” muutmine

§ 5. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine” muutmine

§ 6. Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine” muutmine

§ 7. Vabariigi Valitsuse 24. septembri 1996. a määruse nr 233 „Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine” muutmine

§ 8. Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine” muutmine

§ 9. Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 1996. a määruse nr 249 „Kohalike omavalitsusüksuste ja maa-alade loetelu kinnitamine, kus maa erastamiseks välismaalase või Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik maavanema luba” muutmine

§ 10. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määruse nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine” muutmine

§ 11. Vabariigi Valitsuse 7. mai 1997. a määruse nr 95 „Valitsusasutuste ametiautode kasutamise korrastamine” muutmine

§ 12. Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1997. a määruse nr 142 „Ametisõitude korraldamine ja kulunormid valitsusasutustes” muutmine

§ 13. Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a määruse nr 73 „Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra kinnitamine” muutmine

§ 14. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määruse nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine” muutmine

§ 15. Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 1999. a määruse nr 53 „Kohalikele omavalitsusüksustele eluruumide ehitamiseks või ostmiseks rahaliste vahendite taotlemise ja eraldamise korra kinnitamine” muutmine

§ 16. Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a määruse nr 115 „„Maareformi seaduse” paragrahvides 231 ja 232 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord” muutmine

§ 17. Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a määruse nr 182 „Ametiasutuste pädevus „Geograafilise tähise kaitse seaduse” rakendamisel” muutmine

§ 18. Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2000. a määruse nr 323 „Ettevõtteregistri töö ümberkorraldamine” muutmine

§ 19. Vabariigi Valitsuse 21. mai 2004. a määruse nr 198 „Maareformi läbiviimisel ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord” muutmine

§ 20. Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2005. a määruse nr 16 „„Maareformi seaduse” §-s 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise kord” muutmine

§ 21. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2005. a määruse nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord” muutmine

§ 22. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” muutmine

§ 23. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 305 „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord” muutmine

§ 24. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord” muutmine

§ 25. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. a määruse nr 50 „„Maareformi seaduse” § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord” muutmine

§ 26. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määruse nr 75 „Rahvusvahelise lapsendamise komisjoni moodustamine” muutmine

§ 27. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011 määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord” muutmine

§ 28. Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määruse nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” muutmine

§ 30. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus” muutmine

§ 31. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 „Lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu asutamine ja põhimäärus” muutmine

§ 32. Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord” muutmine

§ 33. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määruse nr 107 „Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse kord” muutmine

§ 34. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord” muutmine

§ 35. Määruste kehtetuks tunnistamine

§ 36. Määruse jõustumine

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab:

§ 16. Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a määruse nr 115 „„Maareformi seaduse” paragrahvides 23¹ ja 23² sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord” muutmine

§ 20. Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2005. a määruse nr 16 „„Maareformi seaduse” §-s 23⁴ sätestatud vaba metsamaa erastamise kord” muutmine

§ 25. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. a määruse nr 50 „„Maareformi seaduse” § 22 lõikes 1² sätestatud maa erastamise kord” muutmine