Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine
Vastu võetud 08.10.1996 nr 244
RT I 1996, 73, 1300
jõustumine 16.10.1996
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
29.12.1998 | RT I 1998, 118, 1898 | 01.01.1999 |
29.06.1999 | RT I 1999, 57, 603 | 10.07.1999 |
07.12.1999 | RT I 1999, 92, 828 | 17.12.1999 |
30.10.2002 | RT I 2002, 91, 525 | 08.11.2002 |
03.12.2002 | RT I 2002, 99, 585 | 01.01.2003 |
22.10.2004 | RT I 2004, 72, 508 | 29.10.2004 |
17.12.2009 | RT I 2009, 64, 428 | 01.01.2010 |
30.11.2017 | RT I, 12.12.2017, 1 | 01.01.2018 |
Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 43 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
Kinnitada «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord» (juurde lisatud).
|
Kinnitatud |
Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise
ning nende tegevuse lõpetamise kord
I. ÜLDSÄTTED
1. Käesolevat korda rakendatakse valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamisel ja ümberkorraldamisel ning nende tegevuse lõpetamisel, kuivõrd seadusega ei ole sätestatud teisiti.
2. Riigiharidusasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende
tegevuse lõpetamise kord on kindlaks määratud haridusseadusega, mõnd
liiki haridusasutuste kohta käivate eriseadustega ja nende alusel antud
Vabariigi Valitsuse või haridus- ja teadusministri määrustega, samuti
nende haridusasutuste põhikirjadega. Käesolev kord reguleerib nende
haridusasutuste moodustamist ja ümberkorraldamist ning nende tegevuse
lõpetamist niivõrd, kuivõrd loetletud aktidega ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2002, 99, 585 – jõust. 01.01.2003]
3. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi on valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutus) riigieelarvest finantseeritav asutus, kelle põhiülesanne ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine.
4. Riigiasutuse moodustab ja korraldab ümber ning lõpetab tema tegevuse:
1)
kõrgemalseisev valitsusasutus;
2) seaduses sätestatud ja seaduse
alusel antud Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatud juhtudel Vabariigi
Valitsus.
5. Vabariigi Valitsuse moodustatud riigiasutuse korraldab ümber ja lõpetab tema tegevuse samuti Vabariigi Valitsus, kui Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigiasutuse põhimääruses ei ole ette nähtud teisiti.
6. Kui riigiasutuse ümberkorraldamisega kaasneb tema valduses oleva
kinnisvara üleminek valitsusasutuse või teise valitsusasutuse hallatava,
riigivara valitsema volitatud riigiasutuse valdusse, on riigiasutuse
ümberkorraldajaks Vabariigi Valitsus.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
7. Riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on teda haldav valitsusasutus (ministeerium või Riigikantselei).
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
II. RIIGIASUTUSE MOODUSTAMINE
8. Riigiasutuse moodustab Vabariigi Valitsus või valitsusasutus enda või oma valitsemisalas olevate teiste valitsusasutuste teenindamiseks või teiste riiklike ülesannete täitmiseks kultuuri-, haridus-, sotsiaal- või muus valdkonnas.
9. Riigiasutust ei moodustata, kui:
1) jooksval eelarveaastal puudub
kõrgemalseisva valitsusasutuse eelarves riigiasutuse moodustamiseks
vajalik raha;
2) riigiasutuse täidetavad ülesanded ei tulene
seadusest või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest;
3)
sotsiaal-kultuurilise funktsioonita riigiasutuse moodustamisega kaasneks
olemasoleva riigiasutuse või valitsusasutuse ülesannete dubleerimine;
4)
puudub vajadus osutada teenuseid riigiasutuse kaudu.
Moodustamisdokumentide esitamine
10. Moodustamisettepaneku esitab moodustatava riigiasutuse
kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile:
1) ministeeriumi
moodustatava riigiasutuse puhul ministeeriumi kantsler või ministeeriumi
valitsemisalas oleva ameti või inspektsiooni peadirektor;
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
2) Riigikantselei moodustatava riigiasutuse puhul riigisekretäri määratud isik;
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
3) [kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
4) Vabariigi Valitsuse moodustatava riigiasutuse puhul käesoleva punkti alapunktides 1-3 nimetatud ametnikud olenevalt moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest;
5) muu asutus, organ või ametnik, kellele selline õigus on antud seadusega või seaduse alusel
antud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega.
11. Moodustamisettepanekule lisatakse riigiasutuse põhimääruse eelnõu, eelarve eelnõu ja moodustamisotsuse tegemise õigusakti eelnõu.
Moodustamisettepaneku koostamine
12. Moodustamisettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab selle vastavalt käesoleva korra punktile 10.
13. Riigiasutuse moodustamise ettepanek peab olema kirjalik ja sisaldama:
1) riigiasutuse moodustamise põhjendust;
2) moodustamise majanduslikke kaalutlusi;
3) andmeid personali või personali leidmise võimaluste kohta, samuti uue riigiasutuse töötajate arvu ja koosseisu ning kvalifikatsiooninõuete kohta;
4) moodustamisest tingitud võimalikke muudatusi õigusaktides.
14. Moodustamise põhjenduses tuleb märkida:
1) riigiasutuse
tegevusvaldkond, sealhulgas täidetavad riiklikud ülesanded ja osutatavad
teenused;
2) õigusakt, mille alusel riiklikke ülesandeid täidetakse
või vajadus osutada teenuseid riigiasutuse kaudu, sealhulgas põhjendus,
miks ei saa kavandatavaid teenuseid osta erasektorilt;
3)
riigiasutuse ülesannete ja kõrgemalseisva valitsusasutuse ülesannete
seos ning nende asutuste suhe ülesannete täitmisel ja riigiasutuse poolt
teenuste osutamisel;
4) uue riigiasutuse moodustamisega kaasnevad
võimalikud muudatused valitsusasutuste ja nende hallatavate
riigiasutuste tegevuses.
15. Majanduslike kaalutlustena tuleb moodustamisettepanekus esitada
järgmised andmed:
1) riigiasutuse moodustamiseks ja tema
tegevuse finantseerimiseks vajalik raha riigieelarves või raha saamise
viis ning valitsusasutus, kelle eelarvest kulud kaetakse;
2)
võimalikud teenused, mille osutamisest laekub riigieelarvesse raha;
3)
tegevuseks vajalik riigivara (hooned, ruumid, sisustus, kontoritehnika,
transpordivahendid jms.) või selle saamise viis.
Moodustamisettepaneku kooskõlastamine
16. Moodustamisettepanek kooskõlastatakse:
1) Rahandusministeeriumi ja muu ministeeriumiga, kelle valitsemisala riigiasutuse moodustamine puudutab;
2) [kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
3) sotsiaal-kultuurilist funktsiooni täitva riigiasutuse puhul ka selle valla või linna valitsusega, mille territooriumil riigiasutus moodustatakse. Valla- või linnavalitsus informeerib ettepanekust volikogu või saadab selle volikogule kooskõlastamiseks, kui valla või linna volikogu on kehtestanud sellise korra;
4) muude asutuste, organite või ametnikega vastavalt seadusele või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse või ministri määruse kohaselt.
17. Moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos käesoleva korra punktis 11 nimetatud dokumentidega punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad 15 tööpäeva jooksul kirjalikult. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse pikemat aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule.
18. Kui asutus, ametnik või organ ei ole temale moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitamisest 15 tööpäeva jooksul arvates kirjalikult teatanud, et ta ei nõustu moodustamisettepanekuga, või vastavalt käesoleva korra punktile 17 teatanud, et 15-päevast tähtaega ei ole võimalik järgida, loetakse nõusolek saaduks.
19. Kui riigiasutuse moodustab selle kõrgemalseisev valitsusasutus ning üks käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutus, organ või ametnik moodustamisettepanekuga ei nõustu, esitab kõrgemalseisva valitsusasutuse juht moodustamisettepaneku koos kooskõlastuskirjadega seisukoha võtmiseks Vabariigi Valitsusele. Kui Vabariigi Valitsus toetab protokolli märgitavas otsuses riigiasutuse moodustamise ettepanekut, teeb lõpliku otsuse riigiasutuse moodustamise kohta riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht.
20. Kui riigiasutuse moodustab Vabariigi Valitsus, esitab moodustatava
riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht riigiasutuse
moodustamise dokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
Riigisekretär esitab moodustamisdokumendid Vabariigi Valitsusele
peaministri kaudu.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
21. Vabariigi Valitsusele esitatakse järgmised moodustamisdokumendid:
1) esituskiri;
2) seletuskiri;
3) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu riigiasutuse moodustamiseks ning riigiasutuse põhimääruse ja eelarve eelnõu;
4) moodustamisettepanek ja kooskõlastuskirjad;
5) muud dokumendid õigusaktides sätestatud Vabariigi Valitsusele dokumentide esitamise nõudeid järgides.
Moodustamisotsuse tegemine
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
22. Moodustamisotsuse teeb riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht.
Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ettenähtud juhtudel teeb moodustamisotsuse Vabariigi Valitsus.
23. Moodustamisotsuse vormistab:
1) Vabariigi Valitsus korraldusega;
2) minister käskkirjaga;
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
3) riigisekretär käskkirjaga.
4) [kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
24. Moodustamisotsuses tuleb märkida:
1) moodustatava
riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2)
riigiasutuse täielik nimi;
3) riigiasutuse asukoht;
4)
riigiasutuse moodustamise kuupäev;
5) riigiasutuse eelarve ja
põhimääruse kinnitamine;
6) juhul kui riigiasutuse
moodustab Vabariigi Valitsus, ülesanne riigiasutuse kõrgemalseisva
valitsusasutuse juhile kinnitada riigiasutuse eelarve ja põhimäärus.
25. Riigiasutuse põhimääruses tuleb märkida:
1) riigiasutuse täielik nimi, asukoht ning tema kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2) riigiasutuse tegevusvaldkond, sealhulgas täidetavad riiklikud ülesanded ja osutatavad teenused;
3) riigiasutuse juhtimise ja revideerimise kord;
4) riigiasutuse juhtide õigused ja kohustused (sh. asutuse juhi õigus käsutada asutuse valduses olevat riigivara, sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid ning sooritada muid tehinguid);
5) riigiasutuse struktuuriüksuste põhiülesanded;
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
51) riigiasutuse struktuuri ja koosseisu kinnitamise kord;
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
6) muud tegevuse korraldamiseks olulised sätted.
26. Riigiasutuse täieliku nime suhtes esitatakse järgmised nõuded:
1)
nimi peab olema eestikeelne ning vastama eesti õigekirja reeglitele;
2)
nimes peavad kajastuma riigiasutuse tegevusvaldkond ja tegevuspiirkond.
III. RIIGIASUTUSE ÜMBERKORRALDAMINE
27. Riigiasutuse ümberkorraldamine käesoleva korra tähenduses seisneb
riigiasutuste ühinemises või jagunemises või ümberkorraldamises
valitsusasutuseks või ühendamises olemasoleva valitsusasutusega.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
28. Riigiasutused korraldatakse ümber järgmiselt:
1) riigiasutused
ühendatakse üheks riigiasutuseks, kusjuures ühendatavad riigiasutused
lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus riigiasutus;
2)
riigiasutus
liidetakse teise riigiasutusega ja liidetav riigiasutus lõpetab tegevuse;
3)
riigiasutus jaotatakse vähemalt kaheks riigiasutuseks ja ta lõpetab
tegevuse;
4) riigiasutus eraldatakse teisest riigiasutusest, selle
tulemusena moodustatakse uus riigiasutus ja säilib esialgne riigiasutus;
5)
riigiasutused (või riigiasutus) korraldatakse ümber valitsusasutuseks
või ühendatakse olemasoleva valitsusasutusega.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
29. Riigiasutus korraldatakse ümber, kui:
1) muutuvad
riigiasutuse täidetavad ülesanded;
2) muutub vajadus osutada teenuseid riigiasutusena;
3) on suurenenud või vähenenud riigieelarvest finantseerimise võimalus;
4) see tuleneb seadusest või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest.
30. Käesoleva korra punktis 9 loetletud juhtudel ei ole võimalik riigiasutust ümber korraldada, kui sellega kaasneb uute riigiasutuste moodustamine. See ei kehti riigiasutuste ühendamise korral.
Ümberkorraldamisdokumentide esitamine
31. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamise ettepaneku võib
ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile
esitada käesoleva korra punktis 10 nimetatud asutus, organ või ametnik
samas punktis sätestatud tingimustel. Ümberkorraldamise ettepanekut ei
pea koostama ja esitama, kui riigiasutuse ümberkorraldamine on
sätestatud seaduses.
[RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004]
32. Ümberkorraldamisettepanekule lisatakse:
1)
ümberkorraldamisest tingitud ümberkorraldatava riigiasutuse
põhimäärusesse ümberkorraldamisest tingitud muudatuste tegemise eelnõu
ning ümberkorraldamise tulemusel moodustatava uue riigiasutuse
põhimääruse eelnõu;
2) olemasoleva riigiasutuse
eelarvesse ümberkorraldamisest tingitud muudatuste tegemise ja
ümberkorraldamise tulemusel moodustatava riigiasutuse eelarve projekt;
3)
ümberkorraldamisotsuse tegemise õigusakti eelnõu.
Ümberkorraldamisettepaneku koostamine
33. Ümberkorraldamisettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab selle vastavalt käesoleva korra punktile 10.
34. Ümberkorraldamisettepanek peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi
andmeid:
1) riigiasutuse ümberkorraldamise põhjendus ühel käesoleva
korra punktis 29 nimetatud alusel;
2) majanduslikud kaalutlused;
3)
ümberkorraldamise tulemusena moodustatava riigiasutuse puhul käesoleva
korra punkti 13 alapunktis 3 nimetatud andmed;
4) ümberkorraldamisest
tingitud võimalikud muudatused õigusaktides.
35. Riigiasutuse ümberkorraldamise põhjenduses tuleb märkida:
1)
ümberkorraldatava ja moodustatava riigiasutuse ülesanded;
2)
õigusaktid, mille alusel täidab ümberkorraldatav asutus lisandunud ja
moodustatav asutus talle pandud riiklikke ülesandeid pärast
ümberkorraldamist, või uute teenuste osutamise vajadus riigiasutuse
kaudu;
3) käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud uute ülesannete
seos riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse ülesannetega;
4)
ümberkorraldamisega kaasnevad võimalikud muudatused valitsusasutuste ja
nende hallatavate riigiasutuste tegevuses.
36. Majanduslike kaalutlustena tuleb ümberkorraldamisettepanekus esitada
järgmised andmed:
1) ümberkorraldamise tulemusel moodustatava
riigiasutuse puhul käesoleva korra punktis 13 loetletud andmed;
2)
ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse puhul
käesoleva korra punkti 60 alapunktis 2 nõutud andmed.
Ümberkorraldamisettepaneku kooskõlastamine
37. Ümberkorraldamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos käesoleva korra punktis 32 nimetatud dokumentidega käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad kirjalikult 15 tööpäeva jooksul. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse rohkem aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule.
38. Ümberkorraldamisettepanek kooskõlastatakse käesoleva korra punktide 18 ja 19 sätteid järgides.
39. Kui riigiasutuse ümberkorraldaja on Vabariigi Valitsus, esitab
ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht
riigiasutuse ümberkorraldamise dokumendid otsustamiseks Vabariigi
Valitsusele. Riigisekretär esitab ümberkorraldamise dokumendid Vabariigi
Valitsusele peaministri kaudu.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
40. Vabariigi Valitsusele esitatakse järgmised
ümberkorraldamisdokumendid:
1) käesoleva korra punkti 21 alapunktides 1, 2 ja 5 nõutud dokumendid;
2) ümberkorraldamisettepanek, käesoleva korra punkti 32 alapunktis 1 nimetatud dokumendid ning kooskõlastuskirjad;
3) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu riigiasutuse ümberkorraldamiseks.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
Ümberkorraldamisotsuse tegemine
41. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamisotsuse teeb riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ning punktides 5 ja 6 ettenähtud juhtudel teeb ümberkorraldamisotsuse Vabariigi Valitsus.
42. Ümberkorraldamisotsus vormistatakse käesoleva korra punktis 23 käsitletud moodustamisotsuse vormistamise nõuete järgi. Riigisekretäri käskkiri ümberkorraldamise kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
43. Ümberkorraldamisotsuses peavad olema järgmised andmed:
1) ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2) ümberkorraldatava riigiasutuse täielik nimi;
3) riigiasutuse ümberkorraldamise kuupäev;
4) ümberkorraldatava riigiasutuse põhimäärusesse muudatuste tegemise
kinnitamine, ümberkorraldamise tulemusena moodustatava uue riigiasutuse
eelarve ja põhimääruse kinnitamine ning ümberkorraldamise tulemusel
tegevuse lõpetava riigiasutuse põhimääruse kehtetuks tunnistamine või
juhul, kui riigiasutuse ümberkorraldajaks on Vabariigi Valitsus,
ülesanne riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile kinnitada
muudatused ümberkorraldatava riigiasutuse põhimääruses ja
ümberkorraldamise tulemusel asutatava uue riigiasutuse põhimäärus ning
tunnistada kehtetuks ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava
riigiasutuse põhimäärus;
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
5) ümberkorraldava riigiasutuse eelarvesse muudatuste tegemise kinnitamine,
ümberkorraldamise tulemusena moodustatava uue riigiasutuse eelarve
kinnitamine ning ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava
riigiasutuse kasutamata jäänud eelarveassigneeringute sulgemine või
juhul, kui riigiasutuse ümberkorraldajaks on Vabariigi Valitsus,
ülesanne riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile kinnitada
muudatused ümberkorraldatava riigiasutuse eelarves ja ümberkorraldamise
tulemusel asutatava uue riigiasutuse eelarve ning sulgeda
ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse eelarve;
6) riigiasutus(t)e ümberkorraldamiseks komisjoni moodustamine ja komisjoni
liikmete, sh komisjoni esimehe, kes peab olema ümberkorraldatava(te)
riigiasutus(t)e kõrgemalseisva valitsusasutuse ametnik, nimetamine ning
komisjoni töö alustamise ja lõpetamise tähtaeg. Vabariigi Valitsus võib
tema poolt riigiasutuste ümberkorraldamise komisjoni moodustamise
delegeerida ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva
valitsusasutuse juhile.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
44. Ümberkorraldamisotsuse tegemisel teatab olenevalt riigiasutuse
kõrgemalseisvast valitsusasutusest sellest kas kantsler, riigisekretäri
määratud isik või maasekretär viivitamatult ümberkorraldatava
riigiasutuse juhile, kes hiljemalt otsuse temale teatavakstegemisele
järgneval tööpäeval informeerib tehtud otsusest riigiasutuse töötajaid.
Riigiasutust ei korraldata ümber enne, kui sellekohase otsuse tegemisest
on möödunud kaks kuud, kui seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2009, 64, 428 – jõust. 01.01.2010]
45. Riigiasutuse
ümberkorraldamiseks moodustatakse komisjon. Ümberkorraldatava ja
ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse valduses olev
riigivara (riigile kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning
rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused) antakse kooskõlas
riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327)
üle ümberkorraldamise tulemusel moodustatavale riigiasutusele või
riigiasutusele, kellega ümberkorraldatav riigiasutus liidetakse, ning
vajaduse korral ka ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisvale
valitsusasutusele. Samuti antakse üle asjaajamine (dokumentatsioon ja
ülesanded).
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
46. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamiskomisjon koosneb:
1)
vähemalt ühest ümberkorraldatava riigiasutuse töötajast ning selle
riigiasutuse juhist, riigiasutuste ühendamise korral lisaks ühendatavate
riigiasutuste juhtidele vähemalt ühest töötajast igast ühendatavast
riigiasutusest; kui riigiasutus liidetakse teise riigiasutusega, on
komisjonis lisaks liidetava riigiasutuse töötajale ja riigiasutuse
juhile ka selle riigiasutuse töötaja ja juht, millega teine riigiasutus
liidetakse. Kui ümberkorraldamise tulemusena liidetakse üle kümne
riigiasutuse, võib komisjoni liikmeks nimetada üksnes ümberkorraldatava
riigiasutuse juhi;
2) vähemalt ühest ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse ametnikust, sealjuures riigiasutust punktis 6 ettenähtud juhul ümber korraldades ka vähemalt ühest selle valitsusasutuse ametnikust, kelle hallatavale riigiasutusele on ümberkorraldamise tulemusena antud üle kinnisvara.
47. Peale käesoleva korra punktis 46 nimetatud asutuste juhtide nimetatakse ümberkorraldamiskomisjoni liikmed samas punktis nimetatud asutuste raamatupidamistöötajate ja -ametnike hulgast.
471. Ümberkorraldamiskomisjon teeb ümberkorraldamist
puudutavad otsused, sh annab punktis 49 nimetatud kooskõlastuse
komisjoni koosolekul. Koosolekuid juhatab komisjoni esimees või esimehe
puudumisel tema poolt määratud komisjoni liige. Koosolek on
otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni liikmetest.
Otsus on vastu võetud, kui selle poolt oli üle poole koosolekul osalenud
liikmetest. Koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutab alla
koosoleku juhataja hiljemalt koosoleku toimumise päevale järgneval
tööpäeval. Komisjoni liikmel on õigus vaidlustada koosoleku protokoll 7
päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Vaidluse lahendab
ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht.
Komisjoni koosolekute kokkukutsumise ja täpsema töökorra otsustab
komisjon esimesel koosolekul.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
48. Ümberkorraldamiskomisjon korraldab ümberkorraldamiskomisjoni
tegevuse alustamise kuupäeva seisuga ümberkorraldamise tulemusel
tegevuse lõpetava riigiasutuse likvideerimisbilansi koostamise või
riigiasutuse, millest eraldatakse teine riigiasutus, vahebilansi
koostamise. Ümberkorraldatava riigiasutuse juht viib riigiasutuses läbi
riigiasutuse valduses oleva riigivara inventuuri likvideerimis- või
vahebilansi koostamise kuupäeva seisuga, koostab inventeerimisakti ning
esitab selle ümberkorraldamiskomisjonile 15 päeva jooksul inventuuri
läbiviimisest arvates. Inventuuri läbiviimises peab osalema
ümberkorraldamiskomisjoni poolt määratud ümberkorraldamiskomisjoni
liige. Ümberkorraldamiskomisjon kinnitab koostatud likvideerimis- või
vahebilansi ja inventeerimisakti ning komisjoni esimees esitab need
ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile
teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest arvates.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
49. Nii ümberkorraldatav riigiasutus kui ka ümberkorraldamise tulemusel
moodustatud riigiasutus kooskõlastavad kõik varalised tehingud eelnevalt
ümberkorraldamiskomisjoniga ümberkorraldamiskomisjoni töö alustamise
kuupäevast kuni riigiasutuse ümberkorraldamise kuupäevani. Kooskõlastuse
andmisest varaliste tehingute tegemiseks teavitab
ümberkorraldamiskomisjoni esimees perioodiliselt ümberkorraldatava
riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhti. Riigiasutuse poolt
ümberkorraldamise perioodil tehtud varalised tehingud võetakse arvesse
käesoleva korra punktis 50 nimetatud lõppbilansi või vahebilansi
koostamisel.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
50. Töö lõpetamisel korraldab ümberkorraldamiskomisjon ümberkorraldamise
tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse lõppbilansi või riigiasutuse,
millest eraldatakse teine riigiasutus, vahebilansi, ümberkorraldatava
riigiasutuse valduses oleva riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ning
ümberkorraldatava riigiasutuse asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti
koostamise. Lõppbilanss või vahebilanss koostatakse riigiasutuse
ümberkorraldamise kuupäeva seisuga.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
51. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise akt peab riigivaraseaduse
paragrahvi 11 lõigete 2-4 kohaselt sisaldama järgmisi andmeid:
1)
vara üleandja ja vastuvõtja, vara üleandmise aeg ning vara koosseis ja
bilansiline väärtus;
2) kinnisvara üleandmise korral lisaks
käesoleva punkti alapunktis 1 loetletud andmetele ka andmed vara
päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning vajadus
märke tegemiseks kinnistusraamatusse;
3) vallasvara üleandmise
korral lisaks käesoleva punkti alapunktis 1 loetletud andmetele ka
alapunktis 2 loetletud andmed, kui seda nõuab tegevuse lõpetanud või
ümberkorraldatava riigiasutuse või tema kõrgemalseisva valitsusasutuse
esindaja komisjonis.
52. Asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt sisaldab järgmisi andmeid:
1)
riigiasutuse täitmisel olevate ülesannete loetelu;
2)
üleantavate dokumentide loetelu;
3) riigiasutuse juhi
allakirjutatud viimase dokumendi nimetus ja allakirjutamise aeg ning
registreerimisnumber;
4) riigiasutuse eelarve täitmise aruanne
tegevuse lõpetamise kuupäeva seisuga, samuti kasutamata
eelarveassigneeringute suurus;
5) riigiasutuse koosseisunimestik ja
koosseisus olevate isikute arv;
6) riigiasutuse pitsatite arv ja
liigid ning nende hoidmise eest vastutavate isikute nimed;
7)
riigiasutuse sõlmitud jõusolevate tsiviilõiguslike lepingute loetelu;
8)
muud olulised andmed riigiasutuse asjaajamise kohta.
53. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktis võetakse aluseks riigivara bilansiline seis ümberkorraldamise päeval.
54. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktile ja asjaajamise
üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutavad alla:
1) selle
riigiasutuse juht, kellele on ümberkorraldamise tulemusel läinud
täielikult või osaliselt üle ümberkorraldatud riigiasutuse valduses
olnud riigivara ja tema ülesanded;
2) ümberkorraldatava
riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest kas ministeeriumi
kantsler, riigisekretäri määratud isik või maasekretär;
[RT I 2009, 64, 428 – jõust. 1.01.2010]
3) ümberkorraldamiskomisjoni esimees ja liikmed;
4) käesoleva korra punktis 6 käsitletud juhul olenevalt valitsusasutusest, kelle
hallatavale riigiasutusele kinnisvara üle läks, kas ministeeriumi
kantsler, riigisekretäri määratud isik või maasekretär.
[RT I 2009, 64, 428 – jõust. 1.01.2010]
541. Ümberkorraldamiskomisjon kinnitab koostatud lõppbilansi
või vahebilansi ning komisjoni esimees esitab lõppbilansi või
vahebilansi, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise
üleandmise-vastuvõtmise akti ümberkorraldatud riigiasutuse
kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende
kinnitamisest või allkirjastamisest arvates.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
55. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise akt ja asjaajamise
üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse nii mitmes eksemplaris, kui
mitmele valitsusasutusele ja riigiasutusele aktid säilitamiseks
esitatakse. Aktid esitatakse:
1) ümberkorraldatud riigiasutusele, kui
see jätkab tegevust;
2) ümberkorraldatud riigiasutuse
kõrgemalseisnud valitsusasutusele;
3) riigiasutusele, kellele
ümberkorraldamise tulemusena läksid osaliselt või täielikult üle
ümberkorraldatud riigiasutuse ülesanded ja vara;
4)
Riigikantseleile, kui riigiasutuse korraldas ümber Vabariigi Valitsus.
IV. RIIGIASUTUSE TEGEVUSE LÕPETAMINE
56. Riigiasutuse tegevus lõpetatakse, kui:
1) riigiasutuse
täidetavate ülesannete äralangemisel puudub vajadus tegevust jätkata;
2)
puudub vajadus
osutada teenuseid riigiasutuse tasandil;
3) see tuleneb seadusest
või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest;
4) riigiasutus korraldatakse ümber käesoleva määruse III peatükis
ettenähtud alustel ja korras.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
Lõpetamisdokumentide esitamine
57. Ettepaneku riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks võib kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile esitada käesoleva korra punktis 10 nimetatud asutus, organ või ametnik samas punktis sätestatud tingimustel.
58. Tegevuse lõpetamise ettepanekule lisatakse lõpetamisotsuse õigusakti eelnõu.
Lõpetamisettepaneku koostamine
59. Tegevuse lõpetamise ettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab ettepaneku vastavalt käesoleva korra punktile 10.
60. Ettepanek riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks peab olema kirjalik ja
sisaldama järgmisi andmeid:
1) tegevuse lõpetamise põhjendamine
ühel käesoleva korra punktis 56 käsitletud alusel;
2)
majanduslikud kaalutlused, sealhulgas ettepanekud riigiasutuse valduses
oleva riigivara ning riigiasutuse tegevuse finantseerimiseks ettenähtud
eelarveassigneeringute edasise kasutamise kohta;
3) riigiasutuse
tegevuse lõpetamisest tingitud võimalikud muudatused õigusaktides.
Lõpetamisettepaneku kooskõlastamine
61. Lõpetamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos lõpetamisotsuse õigusakti eelnõuga käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad 15 tööpäeva jooksul kirjalikult. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse pikemat aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe lõpetamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule.
62. Lõpetamisettepanek kooskõlastatakse käesoleva korra punktide 18 ja 19 sätteid järgides.
63. Kui riigiasutuse tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus, esitab
riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht lõpetamisdokumendid
otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Riigisekretär esitab riigiasutuse
tegevuse lõpetamise dokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
64. Vabariigi Valitsusele esitatakse järgmised lõpetamisdokumendid:
1) käesoleva korra punkti 21 alapunktides 1, 2 ja 5 nõutud dokumendid;
2) lõpetamisettepanek kooskõlastuskirjadega;
3) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
Lõpetamisotsuse tegemine
65. Otsuse riigiasutuse tegevuse lõpetamise kohta teeb tema kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ning punktides 5 ja 6 ettenähtud juhtudel teeb lõpetamisotsuse Vabariigi Valitsus.
66. Otsus vormistatakse käesoleva korra punktis 23 sätestatud nõudeid järgides. Riigisekretäri käskkiri riigiasutuse tegevuse lõpetamise kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
67. Lõpetamisotsuses
peavad olema järgmised andmed:
1) tegevuse lõpetava
riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2) tegevuse
lõpetava riigiasutuse täielik nimi;
3) tegevuse lõpetamise kuupäev;
4) riigiasutuse põhimääruse kehtetuks tunnistamine või
juhul, kui riigiasutuse tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus, ülesanne
kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile tunnistada kehtetuks tegevuse
lõpetava riigiasutuse põhimäärus;
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
5) riigiasutuse kasutamata jäänud riigieelarveassigneeringute sulgemine
või juhul, kui riigiasutuse tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus,
ülesanne kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile sulgeda riigiasutuse
kasutamata jäänud eelarveassigneeringud;
6) riigiasutuse likvideerimiskomisjoni moodustamine ja komisjoniliikmete, sh komisjoni
esimehe, kes peab olema tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisva
valitsusasutuse ametnik, nimetamine ning komisjoni töö alustamise ja
lõpetamise tähtaeg.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
68. Lõpetamisotsusest teatatakse tegevuse lõpetava riigiasutuse juhile ja töötajatele käesoleva korra punktis 44 ettenähtud korras. Riigiasutuse tegevust ei lõpetata enne, kui sellekohase otsuse tegemisest on möödunud kaks kuud.
69. Riigiasutuse tegevuse lõpetamise korral moodustatakse
likvideerimiskomisjon riigiasutuse valduses oleva riigivara (riigile
kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad
õigused ja kohustused) üleandmiseks kooskõlas riigivaraseadusega ning
asjaajamise (dokumentatsioon ja ülesanded) üleandmiseks riigiasutuse
kõrgemalseisvale valitsusasutusele.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
70. Likvideerimiskomisjon koosneb:
1) vähemalt kahest tegevuse
lõpetava riigiasutuse töötajast ning selle riigiasutuse juhist;
2)
vähemalt kahest tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisva
valitsusasutuse ametnikust.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
71. Peale käesoleva korra punkti 70 alapunktis 1 nimetatud asutuse juhi nimetatakse likvideerimiskomisjoni liikmed samas punktis nimetatud asutuste raamatupidamistöötajate ja -ametnike hulgast.
711. Likvideerimiskomisjoni töökorra suhtes kohaldatakse
käesoleva korra punktis 471 sätestatut.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
72. Likvideerimiskomisjon korraldab likvideerimiskomisjoni tegevuse
alustamise kuupäeva seisuga likvideerimisbilansi koostamise. Tegevuse
lõpetava riigiasutuse juht viib likvideerimisbilansi koostamise kuupäeva
seisuga riigiasutuses läbi riigiasutuse valduses oleva riigivara
inventuuri, koostab inventeerimisakti ning esitab selle
likvideerimiskomisjonile 15 päeva jooksul inventuuri läbiviimisest
arvates. Inventuuri läbiviimises peab osalema likvideerimiskomisjoni
poolt määratud likvideerimiskomisjoni liige. Likvideerimiskomisjon
kinnitab koostatud likvideerimisbilansi ja inventeerimisakti ning
komisjoni esimees esitab need kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile
teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest arvates.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
73. Tegevuse lõpetav riigiasutus kooskõlastab kõik varalised tehingud
eelnevalt likvideerimiskomisjoniga likvideerimiskomisjoni töö alustamise
kuupäevast kuni riigiasutuse tegevuse lõpetamise kuupäevani.
Kooskõlastuse andmisest varaliste tehingute tegemiseks teavitab
likvideerimiskomisjoni esimees perioodiliselt kõrgemalseisva
valitsusasutuse juhti. Riigiasutuse lõpetamisperioodil tehtud varalised
tehingud võetakse arvesse lõppbilansi koostamisel.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
74. Töö lõpetamisel korraldab likvideerimiskomisjon tegevuse lõpetava
riigiasutuse lõppbilansi, tegevuse lõpetava riigiasutuse valduses oleva
riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldab käesoleva korra
punktis 51 nõutud andmeid, ning asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise
akti, mis sisaldab käesoleva korra punktis 52 nõutud andmeid,
koostamise. Lõppbilanss koostatakse riigiasutuse tegevuse lõpetamise
kuupäeva seisuga.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
75. Riigivara registrisse kantava vara üleandmise kohta tehakse registrisse kanne. Muus registris registreeritava vallasvara üleandmise kohta tehakse seejärel kanne asjaomasesse registrisse ja kinnisvara üleandmise kohta kinnistusraamatusse.
76. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktile ja asjaajamise
üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutavad alla:
1) tegevuse
lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest kas
ministeeriumi kantsler, riigisekretäri määratud isik või maasekretär;
[RT I 2009, 64, 428 – jõust. 1.01.2010]
2) likvideerimiskomisjoni esimees ja komisjoniliikmed.
761. Likvideerimiskomisjon kinnitab koostatud lõppbilansi
ning komisjoni esimees esitab lõppbilansi, riigivara
üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti
kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende
kinnitamisest või allkirjastamisest arvates.
[RT I 2002, 91, 525 - jõust. 08.11.2002]
77. Riigiasutuse tegevuse lõpetamise korral säilitatakse riigivara üleandmise-vastuvõtmise akt ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt riigiasutuse kõrgemalseisvas valitsusasutuses.
Kui riigiasutuse tegevuse lõpetaja on Vabariigi Valitsus, säilitatakse riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti üks eksemplar ka Riigikantseleis.
V. LÕPPSÄTTED
78. Riigiasutus loetakse moodustatuks, ümberkorraldatuks või tema tegevus lõppenuks sellekohase otsuse tegemise õigusaktis märgitud kuupäevast.
79. Käesoleva korra nõudeid järgides moodustatud riigiasutus
registreeritakse «Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus
registris» vastavalt selle registri pidamise põhimääruses kehtestatud
korrale. Riigiasutuse andmed, kelle tegevus on lõpetatud käesoleva korra
nõudeid järgides, kantakse «Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
riikliku registri» arhiivi vastavalt selle registri pidamise
põhimääruses kehtestatud korrale.
[RT I 1999, 92, 828 - jõust. 17.12.1999]