Teksti suurus:

Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2019
Avaldamismärge:RT I, 12.12.2018, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
30.11.2018 otsus nr 339

Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 20.11.2018

§ 1. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) esemetele, mis on ette nähtud häire või märguandmiseks, elupäästmiseks, loomatapuks või -uinutamiseks või tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks, tingimusel et neid saab kasutada üksnes sel otstarbel;”;

2) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 4. Tulirelva kasutamine ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel

Ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel, sealhulgas filmivõtetel ja etendustel, võib tulirelva kasutada üksnes Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel isik, kellel on relvaluba. Kasutada on lubatud üksnes paukpadruneid.”;

3) paragrahvi 11 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) hoiatus- ja signaalrelv – seade, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks;
8) akustiline relv – spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohandatud tulirelv, mida kasutatakse eelkõige teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- või televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil või spordisündmusel ning nendeks harjutamisel.”;

4) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) hoiatus- ja signaalrelv, mis vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele ning millest ei ole võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga;”;

5) paragrahvi 18 lõikes 7 asendatakse sõnad „ja pneumorelva” sõnadega „, pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva”;

6) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) akustilised relvad.”;

7) paragrahvi 19 lõikest 11 jäetakse välja sõnad „enne 2018. aasta 1. juulit”;

8) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „sealhulgas sõjarelv” sõnadega „granaadiheitja ja käesoleva seaduse § 833 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud sõjarelv”;

9) paragrahvi 20 lõike 4 punktis 6 asendatakse sõnad „sealhulgas sõjarelvade laskemoon” sõnadega „granaadiheitja ja käesoleva seaduse § 833 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud sõjarelva laskemoon”;

10) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tulirelva olulised osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud.”;

11) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantakse käesoleva seaduse §-des 26, 32 ja 34 sätestatud loa taotlemise andmed, mis võimaldavad luba elektrooniliselt menetleda.”;

12) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks.”;

13) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) vähemalt 18-aastane isik – sporditulirelva, pneumo-, heit- ja külmrelva, välja arvatud kumminui, vastava spordialaga tegelemiseks, jahitulirelva jahipidamiseks, gaasirelva ja sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks), akustilist relva ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks;”;

14) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Akustilist relva võib isik soetada, omada ja vallata:
1) ajalooliste sündmuste taasetendamiseks, kui ta on sellise Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine, või
2) muul kultuurilisel eesmärgil, kui ta on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutuse töötaja või sellise juriidilise isiku liige, kes on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva.”;

15) paragrahvi 30 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Välismaalane võib Eestis spordivõistlusel, jahil või ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutada teise isiku nimele käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud tulirelva ja laskemoona, kui tal on seda liiki tulirelva relvaluba.”;

16) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks.”;

17) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Akustilist relva võib soetada, omada ja vallata:
1) ajalooliste sündmuste taasetendamiseks, kui juriidiline isik on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine, või
2) muul kultuurilisel eesmärgil, kui tegemist on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutusega või juriidilise isikuga, kes on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva.”;

18) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Isik, kes taotleb relvaluba akustilisele relvale käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 6 sätestatud otstarbel, peab esitama Politsei- ja Piirivalveametile tõendi selle kohta, et ta on:
1) sellise Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine, või
2) etendusasutuste seaduse tähenduses sellise etendusasutuse töötaja või juriidilise isiku liige, kes on Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva.”;

19) paragrahvi 35 lõiked 5–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Soetamisloa või relvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest (edaspidi relvaeksam). Kui taotletakse gaasi- või akustilise relva soetamisluba või relvaluba, ei pea relvaeksami käigus sooritama relva käsitsemise katset. Relvaeksami tulemus kehtib üks aasta eksami sooritamise päevast arvates.

(51) Relvaeksam sooritatakse eesti keeles. Kui isik ei valda eesti keelt, võib ta sooritada teooriaeksami tõlgi abil muus keeles, kusjuures tõlkimise kulud kannab eksamit sooritada soovinud isik.

(52) Enne relvaeksami sooritamist peab isik tasuma riigilõivu. Kui relvaeksami käigus sooritatakse üksnes teooriaeksam või relva käsitsemise katse, tasutakse riigilõiv selle relvaeksami osa eest.

(6) Relvaeksami nõuded ja läbiviimise korra ning soetamisloa ja relvaloa andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

20) paragrahvi 35 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama uut eksamit. Arvestades nii tulirelva kui ka relvaraua pikkust peab relvaloa omaja teist liiki tulirelva soetamisel sooritama tulirelva käsitsemise katse.

(9) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tulirelva käsitsemise katse sooritamist peab isik tasuma riigilõivu.”;

21) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 6 nimetatud relva soetamisluba või relvaluba taotleb isik, kellel on sama lõike punktis 5 nimetatud relva käitlemiseks relvaluba, ei pea selle relvaloa kehtivuse ajal sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud relvaeksamit.

(11) Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 nimetatud relva soetamisluba või relvaluba taotleb isik, kellel on sama lõike punktis 1, 2, 3 või 6 nimetatud relva käitlemiseks relvaluba, ei pea selle relvaloa kehtivuse ajal sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud teooriaeksamit.”;

22) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud nõue ei laiene käesoleva seaduse § 35 lõike 7 punktides 1–3 nimetatud isikutele relva kandmise õigust tõendava dokumendi esitamisel.”;

23) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Akustilist relva tuleb hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. Rohkem kui üht akustilist relva tuleb hoida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras.”;

24) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Akustilist relva võib kanda vaid ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel. Nii üritusele minnes kui ka sealt tulles tuleb akustilist relva edasi toimetada käesoleva seaduse § 55 kohaselt.”;

25) paragrahvi 60 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Füüsiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona välja vedada, et osaleda spordivõistlusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel või jahipidamisel, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Relv ja selle oluline osa peavad olema loal märgitud tähtajaks Eestisse sisse veetud.

(5) Välisriigi füüsiline või juriidiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona Eestisse sisse vedada, et osaleda spordivõistlusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel või jahipidamisel, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Sisseveetud relv ja selle oluline osa peavad olema loal märgitud tähtajaks Eestist välja veetud.”;

26) paragrahvi 621 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „jahipidamise või vastava spordialaga tegelemise” sõnadega „jahipidamise, vastava spordialaga tegelemise või ajalooliste sündmuste taasetendamise”;

27) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) gaasipihusti, pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva valmistamine ja ümbertegemine.”;

28) paragrahvi 731 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Relvade või tulirelva oluliste osade valmistamisega tegelev isik või relva või tulirelva olulise osa Eestisse sisse vedanud isik on kohustatud kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeeringu selliselt, et selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu.”;

29) paragrahvi 731 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tulirelva, tulirelva olulise osa, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

30) paragrahvi 782 lõigetest 3 ja 4, § 783 lõikest 3 ning § 91 lõigetest 15 ja 16 jäetakse välja sõna „riiklikusse”;

31) seadust täiendatakse 121. peatükiga järgmises sõnastuses:

121. peatükk
NÕUDED AKUSTILISELE RELVALE NING HOIATUS- JA SIGNAALRELVALE

§ 871. Nõuded akustilisele relvale

(1) Akustiline relv peab vastama käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele.

(2) Akustiliste relvade tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Tulirelva võib akustiliseks relvaks muuta relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva ümbertegemise loa alusel.

(4) Enne 2019. aasta 1. jaanuari akustiliseks relvaks ümber ehitatud tulirelva või teises riigis akustiliseks relvaks ümber ehitatud tulirelva käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele vastavuse tuvastamiseks annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel loa Politsei- ja Piirivalveamet. Loale kohaldatakse käesoleva seaduse § 80 lõigetes 4 ja 6–8 sätestatud nõudeid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul tuvastab nõuetele vastavuse relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik.

§ 872. Akustilise relva käitlemise eest vastutav isik

(1) Füüsilisele isikule kuuluva akustilise relva käitlemise eest vastutab akustilise relva omanik või akustilise relva kasutada andmise korral relvaluba omav isik.

(2) Juriidilisele isikule kuuluva akustilise relva käitlemise eest vastutab käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud isik või akustilise relva kasutada andmise korral relvaluba või relvakandmisluba omav isik.

§ 873. Akustilise relva kasutada andmine

(1) Isik võib ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul kultuurilisel, avalikkusele mõeldud üritusel anda teise relvaluba omava isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud akustilise relva. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada akustilise relva kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab:
1) relva andmeid;
2) relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid ning kontaktandmeid;
3) relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.

(2) Isikule, kellel ei ole käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba, on lubatud akustilist relva kasutada anda üksnes relvaomaniku või vastutava isiku vahetu järelevalve all.

(3) Akustilist relva võib isikule kasutada anda üksnes isikut tõendava dokumendi esitamisel.

(4) Akustilise relva kasutada andmise üle peetakse arvestust. Isikut tõendava dokumendi alusel kantakse arvestusse relva kasutaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Isik, kellel vanuse tõttu isikut tõendavat dokumenti veel ei ole, esitab õpilaspileti.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid säilitatakse kuus kuud akustilise relva kasutada andmisest arvates.

(6) Enne akustilise relva kasutada saamist peab isik, kes ei oma käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba, tutvuma relva käsitsemise nõuetega ja kinnitama seda allkirjaga. Neid nõudeid tutvustab relvaomanik või akustilise relva kasutada andmise eest vastutav isik.

§ 874. Ajalooliste sündmuste taasetendamisel akustilise relva kasutamisest teavitamine

Kui ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutatakse akustilist relva, tuleb sellest mõistliku aja jooksul enne akustilise relva kasutamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada Politsei- ja Piirivalveametit.

§ 875. Nõuded hoiatus- ja signaalrelvale

(1) Hoiatus- ja signaalrelvast ei tohi olla võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga.

(2) Hoiatus- ja signaalrelv peab vastama käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele.

(3) Hoiatus- ja signaalrelvade tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Hoiatus- ja signaalrelva vastavust tehnilistele nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 876. Nõuetele mittevastava hoiatus-, signaal- ja akustilise relva käitlemine

(1) Hoiatus- ja signaalrelva, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, käideldakse käesoleva seadusega kehtestatud piiratud tsiviilkäibega relva käitlemise korra kohaselt.

(2) Akustilist relva, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, käideldakse käesoleva seadusega kehtestatud tulirelva käitlemise korra kohaselt.”;

32) seaduse 131. peatüki §-d 8918 ja 8919 tunnistatakse kehtetuks;

33) seaduse 131. peatükki täiendatakse §-dega 8920‒8922 järgmises sõnastuses:

§ 8920. Akustilise relva ebaseaduslik käitlemine

(1) Akustilise relva ebaseadusliku valmistamise, soetamise, omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 8921. Konfiskeerimise kohaldamine

Politsei- ja Piirivalveamet või kohus võib kohaldada §-des 891–894, 8910, 8911, 8913 ja 8920 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

§ 8922. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 891–895, 8910–8913, 8916, 8917 ja 8920 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Käesoleva seaduse § 891 lõikes 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Justiitsministeerium (teenistusrelvade puhul);
2) Kaitseministeerium (sõjaväerelvade puhul);
3) Keskkonnaministeerium (teenistusrelvade puhul);
4) Rahandusministeerium (teenistusrelvade puhul).”;

34) paragrahvi 91 lõikes 13 asendatakse sõnad „§ 29 lõikes 1” sõnadega „§ 29 lõikes 11”;

35) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 20 ja 21 järgmises sõnastuses:

„(20) Isik, kellele kuulub akustiline relv, mille ta on omandanud enne 2019. aasta 1. jaanuari, esitab käesoleva seaduse § 35 alusel Politsei- ja Piirivalveametile avalduse § 28 lõike 1 punktis 6 nimetatud otstarbel relvaloa saamiseks, selle relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmiseks ning relva § 871 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse tuvastamiseks hiljemalt 2021. aasta 14. märtsil. Avalduses märgitakse relva omaniku või valdaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ning telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber, relva liik, mark, mudel ning markeering.

(21) Isik, kelle valduses on käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud relvaraam, relvalukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstoli kelk või sulgur, peab hiljemalt 2019. aasta 31. detsembril:
1) esitama käesoleva seaduse § 35 kohaselt taotluse relvaloa saamiseks tema omandis oleva tulirelva olulise osa kohta;
2) võõrandama tulirelva olulise osa käesoleva seadusega kehtestatud korras või
3) esitama taotluse käesoleva seaduse alusel tulirelva olulise osa laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks.”.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 264 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 264. Relvaeksami vastuvõtmine”;

2) paragrahvi 264 lõikes 1 asendatakse sõnad „relvaloa eksami” sõnaga „relvaeksami”;

3) paragrahvi 264 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui relvaseaduse § 35 lõikes 5 sätestatud relvaeksami käigus sooritatakse üksnes teooriaeksam või relva käsitsemise katse, tasutakse riigilõivu 15 eurot.”.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees