Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Majandustegevus eri valdkondades

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Turismiseadus

Vastu võetud 15.11.2000
RT I 2000, 95, 607
jõustumine 01.03.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja osutamisele ning turismiinfokeskusele, samuti vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ja järelevalve teostamise korra.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata, kui pakettreise pakutakse või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustatakse vaid juhuti, mittekasumlikul eesmärgil ning üksnes piiratud arvule reisijatele, pakkumata neid avalikkusele.

  (3) Käesolevat seadust ei kohaldata pakettreisilepingute ega seotud reisikorraldusteenuste lepingute suhtes, mis on sõlmitud üldlepingu alusel, millega ettevõtja korraldab ärireise teisele majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule.

  (4) Käesolevat seadust ei kohaldata pakettreiside ega seotud reisikorraldusteenuste suhtes, mis kestavad vähem kui 24 tundi, välja arvatud juhul, kui need sisaldavad öist majutust.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 2.  Turismiteenus
[Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 3.  Reisiteenus

  Reisiteenus on:
  1) reisijavedu;
  2) majutus, mis ei ole olemuslikult reisijaveo osa või mõeldud elukoha tagamiseks;
  3) auto, muu mootorsõiduki Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 09.10.2007, lk 1–160), artikli 3 lõike 11 tähenduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18–60) artikli 4 lõike 3 punkti c alusel A-kategooria juhiluba nõudva mootorratta üürimine;
  4) muu turismiteenus, mis ei ole olemuslikult käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud teenuse osa.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 4.  Riiklik turismiarengukava
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

2. peatükk REISIETTEVÕTJA, GIID JA GIID-TÕLK 
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 5.  Reisiettevõtja

  (1) Reisiettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb pakettreiside ja seotud reiskorraldusteenustega seonduva majandus- või kutsetegevuse eesmärgil kas reisikorraldajana, reisivahendajana või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana.

  (2) Reisikorraldaja on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid või sõlmib pakettreisilepinguid ise või teise reisiettevõtja kaudu või koos temaga, samuti ettevõtja, kes edastab reisijat puudutavad andmed teisele ettevõtjale käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 5 kohaselt.

  (3) Reisivahendaja on reisiettevõtja, kes pakub reisikorraldaja koostatud pakettreise või sõlmib pakettreisilepinguid reisikorraldaja nimel. Reisivahendaja suhtes, kes pakub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asutatud reisiettevõtja koostatud pakettreise või sõlmib viimase nimel pakettreisilepinguid, kohaldatakse käesolevas seaduses reisikorraldajale kehtestatud nõudeid.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 6.  Reisiettevõtja tegevusalade liigitus

  Reisiettevõtja tegevusalad liigitatakse järgmiselt:
  1) Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside korraldamine;
  2) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ja tellimuslendu sisaldavate pakettreiside korraldamine;
  3) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ja liinilendu sisaldavate pakettreiside korraldamine;
  4) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid, välja arvatud tellimus- või liinilendu, sisaldavate pakettreiside korraldamine;
  5) Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside vahendamine;
  6) seotud reisikorraldusteenuste pakkumine ja lepingute sõlmimise hõlbustamine.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 7.  Pakettreis

  (1) Pakettreis on vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogum samaks reisiks, kui reisiteenuste kogumi on pannud kokku üks reisikorraldaja, sealhulgas reisija soovil või valikul, enne ühe lepingu sõlmimist kõikide reisiteenuste kohta.

  (2) Pakettreis on ka vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogum samaks reisiks, kui olenemata eraldi lepingute sõlmimisest üksikute reisiteenuste osutajatega:
  1) reisija valib reisiteenused ühest müügikohast enne, kui annab nõusoleku maksmise kohta;
  2) reisikorraldaja teeb pakkumise, sõlmib lepingu või võtab nende teenuste eest tasu ühtse või koguhinna alusel;
  3) reisikorraldaja reklaamib, teeb pakkumise või sõlmib lepingu, kasutades nimetust „pakettreis” või sellesarnast nimetust;
  4) reisikorraldaja paneb reisiteenuste kogumi kokku pärast sellise lepingu sõlmimist, milles ta annab reisijale õiguse valida teenused eri liiki reisiteenuste seast või
  5) reisija valib reisiteenused eri ettevõtjatelt omavahel seotud internetipõhiste broneerimistoimingutega, kui ettevõtja, kellega sõlmitakse esimene leping, annab reisija nime, makse tegemiseks vajalikud andmed ja e-posti aadressi edasi teisele ettevõtjale ning leping teise ettevõtjaga sõlmitakse 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist.

  (3) Pakettreisiks ei loeta reisiteenuste kogumit, mille korral on ainult ühte liiki käesoleva seaduse § 3 punktides 1–3 nimetatud reisiteenus pandud kokku ühe või mitme sama paragrahvi punktis 4 nimetatud muu turismiteenusega, kui viimati nimetatud teenus või teenused:
  1) ei moodusta vähemalt 25 protsenti reisiteenuste koguväärtusest ning kui neid ei reklaamita reisiteenuste kogumi olulise tunnusena või kui need ei ole muul viisil reisiteenuste kogumi oluliseks tunnuseks või
  2) valitakse ja nende osutamises lepitakse kokku alles pärast käesoleva seaduse § 3 punktides 1–3 nimetatud reisiteenuse osutamise algust.

  (4) Pakettreisiks ei loeta regulaarset reisijavedu teostavas transpordivahendis samal ajal reisijaveoga pakutavat majutus- ja toitlustusteenust, kui põhiteenus on reisijavedu.

  (5) Müügikoht on ettevõtja äriruum, veebileht või muu selline veebiplatvorm ja telefon. Kui veebilehti või muid selliseid veebiplatvorme esitletakse reisijale ühtse platvormina, on tegemist ühe müügikohaga.

  (6) Reisija on isik, kes soovib sõlmida pakettreisilepingu või seotud reisikorraldusteenuste lepingu või kellel on õigus reisida eelnimetatud lepingu alusel.

  (7) Reisiettevõtja peab teise reisiettevõtja koostatud pakettreisi pakkumisel avaldama pakettreisi koostanud ettevõtja kohta teabe, milles peavad sisalduma vähemalt selle reisiettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 7¹.  Seotud reisikorraldusteenused

  (1) Seotud reisikorraldusteenused on vähemalt kaks eri liiki reisiteenust samaks reisiks, mis ei ole pakettreis ja milleks reisija sõlmib eraldi lepingud üksikute reisiteenuste osutajatega, juhul kui reisiettevõtja hõlbustab:
  1) reisijal iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist müügikoha ühekordsel külastamisel või sellega ühenduse võtmisel või
  2) sihipärasel viisil reisijal vähemalt ühe täiendava reisiteenuse lepingu sõlmimist teise ettevõtjaga, kui teise ettevõtjaga sõlmitakse leping 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist.

  (2) Kui reisija sõlmib lepingu vaid üht liiki käesoleva seaduse § 3 punktides 1–3 nimetatud reisiteenuse kohta ja ühe või mitme sama paragrahvi punktis 4 nimetatud muu turismiteenuse kohta, ei loeta neid seotud reisikorraldusteenusteks, kui muu turismiteenus või -teenused ei moodusta vähemalt 25 protsenti reisiteenuste koguväärtusest ning kui neid ei reklaamita reisi olulise tunnusena või kui need ei ole muul viisil reisi oluliseks tunnuseks.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 8.  Reisiettevõtja teatamiskohustus

  (1) Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutseval ettevõtjal on kohustus esitada majandustegevusteade.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (2) Teates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
  1) reisiettevõtja tegevusala või tegevusalad vastavalt käesoleva seaduse §-le 6;
  2) kui reisiettevõtja on andnud enda koostatud pakettreisi pakkumise ja pakettreisilepingu sõlmimise õiguse ka teisele reisiettevõtjale või teistele reisiettevõtjatele, siis andmed vastava õiguse saanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, aadress ja muud kontaktandmed, majandustegevuse registreerimise number, selle puudumise korral reisiettevõtja äriregistri number või muu asjakohase registri nimi ja number;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  3) kui reisiettevõtja vahendab Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja koostatud pakettreisi, siis pakettreisi koostanud reisiettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed ning asukohariigi asjakohase registri nimi ja number;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  4) reisiettevõtja kasutatav kaubamärk selle olemasolu korral;
  5) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid ja muud kontaktandmed, e-kaubanduse korral veebilehe aadress.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse Eesti teabevärava või notari kaudu.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014, kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.]

§ 9.  [Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 10.  Reisiettevõtja registreerimise taotlus
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 11.  Registreerimismenetlus ja registriandmed
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 12. – § 14. [Kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 15.  Tagatise kohustus
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (1) Reisikorraldajal peab olema tagatis käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud kohustuste täitmiseks juhuks, kui ta ei suuda oma maksevõime tõttu pakettreisilepingust tulenevat kohustust täita. Seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustaval ettevõtjal peab olema tagatis käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud kohustuste täitmiseks juhuks, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata tema maksevõime tõttu.

  (2) Tagatise kohustus on Eestis asutatud reisiettevõtjal ning reisiettevõtjal, kes on asutatud Euroopa Majanduspiirkonna välises riigis, kuid kes pakub pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid või sõlmib pakettreisilepinguid või tegutseb seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana Eestis või suunab oma tegevuse mis tahes viisil Eestisse. Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asutatud reisiettevõtjal, kes pakub pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid või sõlmib pakettreisilepinguid või tegutseb seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana Eestis, on tagatise kohustus oma asutamise riigi nõuete kohaselt.

  (3) Reisikorraldaja peab omama piisavat rahalist tagatist:
  1) reisija naasmiseks reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui pakettreisileping sisaldab reisijavedu;
  2) reisija majutamiseks kuni naasmiseni reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta;
  3) reisija nimel pakettreisilepingu alusel tasutud maksete tagastamiseks reisijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest;
  4) reisijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreisi kinkekaardi eest.

  (4) Seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja peab omama piisavat rahalist tagatist:
  1) reisija nimel seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale seotud reisikorraldusteenuste eest tasutud maksete tagastamiseks reisijale seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisiteenuse osutamata jätmise korral või hüvitise tasumiseks reisiteenuse ärajäänud osa eest;
  2) reisija naasmiseks reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav;
  3) reisija majutamiseks kuni naasmiseni reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav.

  (5) Reisiettevõtjal puudub tagatise kohustus, kui:
  1) pakettreiside eest tasutakse täies ulatuses reisiteenuste kogumi osutamise järel ning pakettreis ei sisalda reisijavedu;
  2) seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei ole vastutav seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisijaveo eest ja tasu ei maksta seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale või tasutakse seotud reisikorraldusteenuste eest täies ulatuses nende osutamise järel;
  3) käesoleva seaduse § 6 punktis 5 nimetatud tegevusalal tegutsev ettevõtja esitab tõendi selle kohta, et tagatise kohustus on täidetud tegeliku reisikorraldaja poolt vastavalt käesoleva seaduse nõuetele.

  (6) Tagatis ei kuulu reisiettevõtja pankrotivara hulka.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 15¹.  Nõuded tagatisele

  (1) Käesoleva seaduse § 6 punktides 2 ja 5 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt seitse protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot.

  (2) Käesoleva seaduse § 6 punktis 3 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt kolm protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot.

  (3) Käesoleva seaduse § 6 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt seitse protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot.

  (4) Käesoleva seaduse § 6 punktis 6 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt kolm protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest seotud reisikorraldusteenuste kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot.

  (5) Reisiettevõtja tagatis peab igal ajal olema piisav käesoleva seaduse § 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmiseks. Reisiettevõtja on kohustatud tagatise piisavust tõendama.

  (6) Tagatise arvutamisel võetakse aluseks reisiettevõtja eelmise kalendriaasta pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük, kui see on suurem reisettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügist.

  (7) Reisiettevõtja valib ühe või mõlemad järgmistest tagatise liikidest:
  1) garantii;
  2) kindlustus.

  (8) Tagatise andjaks võib olla Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuv kindlustusselts, krediidiasutus või finantseerimisasutus.

  (9) Tagatis peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) tagatis antakse reisiettevõtja käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 või 4 nimetatud kohustuste täitmise tagamiseks;
  2) tagatis on kasutatav esimesel nõudmisel ning selle kasutamisega ei kaasne Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile rahalisi kohustusi tagatise andja suhtes;
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  3) garantii puhul on tagatise saajaks ja kindlustuse puhul on soodustatud isikuks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  4) tagatise kasutamise tingimused peavad võimaldama tagatist kasutada vastavalt käesoleva seaduse §-s 15³ sätestatule;
  5) tagatise kestus ei tohi olla lühem kui kuus kuud, või kui ettevõtjal on mitu tagatist, siis vähemalt ühe tagatise kestus peab olema vähemalt kuus kuud;
  6) tagatise ennetähtaegseks lõpetamiseks või tagatava summa ennetähtaegseks vähendamiseks on nõutav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek;
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  7) uueks perioodiks tuleb tagatis seada vähemalt üks kuu enne eelmise tagatise kehtivuse lõppemist ning uue tagatise kehtivus peab algama vähemalt eelmise tagatise lõppemise päevale järgnevast päevast.

  (10) Tagatise olemasolu tõendav dokument edastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile viivitamata pärast tagatise väljastamist.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (11) Kui reisiettevõtja tegutseb mitmel tagatist nõudval tegevusalal, siis ei või tagatis olla väiksem, kui nõutakse suurima tagatise summaga tegevusalal.

  (12) Reisiettevõtja on kohustatud tagatise piisavust hindama ja tagatist vajaduse korral suurendama.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 15².  Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruanne

  (1) Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutsev reisiettevõtja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile:
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  1) kord kvartalis aruandekvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande, milles esitatakse ka järgneva kvartali täpsustatud planeeritav pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük;
  2) tegevuse alustamisel ning edaspidi igal aastal koos eelmise aasta neljanda kvartali pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruandega andmed tagatise arvutamise aluseks oleva planeeritava aastase pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi kohta, mis sisaldavad pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste müüki igas kvartalis.

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügiks pakettreisilepingutest või seotud reisikorraldusteenuste lepingutest tulenevat reisijate poolt või nimel reisiettevõtjale tasutud kõigi maksete kogusummat, sealhulgas ettemaksena saadud summa ning lunastamata pakettreiside kinkekaardid.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 15³.  Tagatise kasutamine

  (1) Kui reisiettevõtja ei suuda oma maksevõime tõttu täita pakettreisilepingust tulenevat kohustust või jääb osutamata seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus, on ta kohustatud sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Tagatise kasutamise otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Reisiettevõtja suhtes algatatud pankrotimenetlus ei piira Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigusi tagatise kasutamisel.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Tagatise kasutamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet:
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  1) määrab reisijate poolt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile nõuete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 14 päeva;
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  2) kogub reisijate nõuded ja kontrollib õigeaegselt esitatud nõuete põhjendatust, võimaluse korral pakub pakettreisi jätkamise võimalust;
  3) korraldab käesoleva seaduse § 15 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustuste täitmist ning määrab tagatise andjale tagatisest väljamaksete tegemiseks mõistliku tähtaja.

  (4) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega:
  1) pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande vormi;
  2) tagatise kasutamise korra.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 15⁴.  Kontaktpunkt

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1–33), artikli 18 lõikes 2 nimetatud kontaktpunktiks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb teise liikmesriigi kontaktpunktile kättesaadavaks kogu vajaliku teabe riigisisestest tagatisele esitatavatest nõuetest, majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtjatest ja nende registriandmetes märgitud tagatise andjatest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab kõnealuse teabe oma veebilehel.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on kahtlusi teise riigi reisikorraldaja tagatise suhtes, küsib ta selgitusi selle liikmesriigi kontaktpunktilt, kus korraldaja on asutatud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastab teise liikmesriigi päringutele võimalikult kiiresti küsimuse kiireloomulisust ja keerukust arvesse võttes. Esimene vastus antakse 15 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 16.  Giid, giid-tõlk ja reisisaatja

  (1) Giid on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi.

  (2) Giid-tõlk on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendab järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust.

  (3) Giid ja giid-tõlk peavad oma tööalast kompetentsust tõendama.

  (4) Reisisaatja on füüsiline isik, kes saadab tarbijaid reisikorraldaja poolt ettenähtud marsruudil ja korraldab pakettreisi kuuluvate teenuste õigeaegse ja kvaliteetse osutamise.

3. peatükk MAJUTUSETTEVÕTTED 

§ 17.  Majutusettevõte

  (1) Majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust.

  (2) Majutusteenus on ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük.

  (3) Majutusteenuseks ei loeta:
  1) ettevõtja poolt temale kuuluva vara arvel temaga töö- või teenistussuhetes olevate isikute majutamist;
  2) majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  3) õppeasutuse poolt õppeasutuses õppivate või töötavate isikute majutamist;
  4) majutamist reisijateveoteenuse osutamiseks kasutatavas transpordivahendis;
  5) erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamist elamuse saamise eesmärgil (vabas looduses, onnis, parvel jms).
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 18.  Majutusettevõtete liigid

  (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus.

  (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte.

  (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine.

  (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.

  (5) Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte.

  (6) Puhkeküla ja -laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutushooned.

  (7) Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses.

  (8) Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses.

  (9) Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määratlusi võib majutusettevõtete puhul kasutada vaid juhul, kui majutusettevõte vastab selle liigi kirjeldusele ning kehtestatud nõuetele.

  (11) Kui majutusettevõte ei vasta ühegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 19.  Majutusteenuse osutamine

  (1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Majutusettevõte peab kogu külastajate majutamise perioodil vastama majutusettevõttele kehtestatud nõuetele.

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Nõuded majutusettevõttele kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 20.  Majutusteenuse osutaja teatamiskohustus
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 20¹.  Registreerimismenetlus ja registreerimisandmed
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 21.  Majutusettevõtte järk

  (1) Majutusettevõtte järk (edaspidi järk) näitab majutusettevõtte ja majutusettevõttes pakutavate teenuste taset.

  (2) Järgu võib vastavat liiki majutusettevõttele anda ja ära võtta neid majutusettevõtteid ühendav või nende kvaliteedialast tegevust arendav eraõiguslik juriidiline isik, kes koostab järkude andmise ja äravõtmise aluseks olevad nõuded (edaspidi järgunõuded) ning järkude andmise ja äravõtmise korra.

  (3) Õiguse tegutseda järgu andja ja äravõtjana (edaspidi järgu andja) annab valdkonna eest vastutav minister. Õigus tegutseda järgu andjana antakse iga majutusettevõtte liigi osas vaid ühele isikule.

  (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab järgu andjana tegutsemise õiguse andmise korra ja tingimused ning nõuded järgu andjana tegutsemisele.

  (5) Järgu omandamine on ettevõtjale vabatahtlik.

  (6) Majutusettevõtte hindamise ja järgu andmisega seotud kulude katteks võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras järgu andjana tegutsemise õiguse saanud isik võtta tasu.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 22.  [Kehtetu - RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 23.  Majutusettevõtte tähistus

  (1) Majutusettevõtte hoonel või majutusettevõtte juurdepääsutee ääres peab paiknema majutusettevõtte tähistus majutusettevõtte nime ja liigiga või muu liiki iseloomustava määratlusega.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Järgu olemasolu korral võib majutusettevõtte nimes ja tähistuses kasutada järgule vastavat järgutähist.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Maapiirkonnas asuva külalistemaja, hosteli, puhkeküla ja -laagri, puhkemaja ning kodumajutuse nimes võib kasutada sõna «turismitalu».
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 24.  Majutusteenuse kasutaja registreerimine

  (1) Majutusettevõtte majutusteenuse kasutaja registreeritakse majutusettevõttes külastajakaardi alusel. Majutusteenuse kasutaja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga.

  (2) Kui majutusteenuse kasutaja on Eesti, Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi või Šveitsi kodanik või Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalane, kantakse külastajakaardile tema kohta vähemalt järgmised andmed:
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]
  1) nimi, sünniaeg, kodakondsus ja aadress;
  2) temaga koos majutatava abikaasa ja alaealise nimi, sünniaeg ja kodakondsus;
  3) majutusteenuse osutamise aeg.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isiku kohta kantakse külastajakaardile lisaks eespool nimetatud andmetele reisidokumendi liik, number ja selle välja andnud riik.

  (4) Reisigrupi registreerimiseks võib täita grupi külastajakaardi, kus reisigrupi liikmete kohta esitatakse vastavalt kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 või lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed ning reisiettevõtja volitatud isiku nimi ja kontaktandmed. Grupi külastajakaardi allkirjastab reisiettevõtja volitatud isik. Reisiettevõtja vastutab grupi külastajakaardile kantud andmete vastavuse eest temale esitatud dokumentidele.

  (5) Majutusettevõtte töötaja võib nõuda majutusteenuse kasutajalt kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamist tema isikusamasuse tuvastamiseks.

  (6) Külastajakaarte säilitatakse majutusettevõttes kaks aastat nende täitmise päevast arvates.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

4. peatükk TURISMIINFO 

§ 25.  Turismiinfo

  (1) Turismiinfo on kogutud ja korrastatud informatsioon turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta.

  (2) Tasuta erapooletut ja pädevat turismiinfot edastavad turismiinfost huvitatud isikutele turismiinfokeskused ja -punktid.

§ 26.  Turismiinfokeskus

  (1) Turismiinfokeskus kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS).

  (2) EAS avaldab oma veebilehel majutusettevõtete ja turismiinfokeskustega seonduvaid andmeid, samuti andmeid giidide ja giid-tõlkide kohta ning turismiinfokeskuste poolt edastatud turismiinfot.

  (3) Turismiinfokeskus tähistatakse märgiga, kus rohelisel põhjal asetseb valget värvi täht «i» (edaspidi i-märk).

  (4) Turismiinfokeskuse tähistamisel võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähistusele kasutada sõna «külastuskeskus» vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele.

  (5) Turismiinfokeskus võib tasu eest osutada järgmisi teenuseid või müüa järgmisi kaupu:
  1) majutuse broneerimine;
  2) huviväärsustega tutvumise vahendamine;
  3) huviväärsustega tutvumiseks vajalike vahendite laenutamine;
  4) Eesti-sisese reisijaveo vahendamine;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  5) Interneti kasutamise ja faksi saatmise võimaldamine;
  6) kirjatarvete, sealhulgas kirjapaberi, kirjutusvahendite, ümbrikute, postmarkide ja postkaartide müük;
  7) perioodiliste väljaannete müük;
  8) turismiteenuseid ja huviväärsusi tutvustavate trükiste müük;
  9) suveniiride ja fototarvete müük;
  10) ürituste piletite müük.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 27.  Turismiinfokeskusele esitatavad nõuded

  (1) Turismiinfokeskusele, sealhulgas edastatavale turismiinfole ja selle kättesaadavusele, samuti turismiinfokeskuse tähistamisele esitatavad kohustuslikud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (2) Turismiinfokeskuse vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab selle tähistus vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

  (3) Isikul on kohustus esitada enne turismiinfokeskuses tegevuse alustamist EAS-le teade, milles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
  1) turismiinfokeskuse nimi, asukoha aadress ja muud kontaktandmed;
  2) turismiinfokeskuses tegevuse alustamise kuupäev, kui see erineb teate esitamise kuupäevast;
  3) turismiinfokeskuses tegevuse lõpetamise kuupäev, kui tegevus on kavandatud teatud ajaks;
  4) osutatavad teenused ja müüdavad kaubad vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 sätestatule;
  5) isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Isikul on kohustus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete muutumisest või tegevuse lõpetamisest teatada EAS-le viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 28.  [Kehtetu - RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

§ 29.  Turismiinfopunkt

  Turismiinfopunkt kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.

5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 30.  Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse ja § 21 lõikes 3 nimetatud järgu andja ülesannete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad järelevalvet järgmised korrakaitseorganid:
  1) Päästeamet majutusettevõttele kehtestatud tuleohutuse nõuete täitmise üle;
  2) Terviseamet majutusettevõttele kehtestatud terviseohutuse nõuete täitmise üle;
  3) Politsei- ja Piirivalveamet majutusteenuse kasutaja registreerimise nõude täitmise üle;
  4) valla- ja linnavalitsus oma haldusterritooriumil majutusettevõttele kehtestatud nõuete, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud nõuded, täitmise üle.

  (3) Käesoleva seaduse ja selle alusel järgu andjana tegutsemiseks kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 30¹.  Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 30².  Riikliku järelevalve erisused

  Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes majutusteenuse osutaja, reisiettevõtja, turismiinfokeskuse ja järgu andja majandus- või kutsetegevuse raames kasutatavale territooriumile ja ehitisse.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 31.  Järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

5¹. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 31¹.  Reisiettevõtjale kehtestatud nõuete rikkumine

  (1) Pakettreiside pakkumise või pakettreisilepingute sõlmimise eest, samuti seotud reisikorraldusteenuste pakkumise või lepingute sõlmimise hõlbustamise eest ilma nõuetekohase tagatiseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (2) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (3) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (5) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 31².  Majutusettevõttele kehtestatud nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 31³.  Majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse ja külastajakaardi säilitamise nõude rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 31⁴.  Turismiinfokeskusele esitatud nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 31⁵.  Menetlus

  Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 32. – § 33. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 34.  [Kehtetu - RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 35.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 36.  Üleminekusätted

  (1) Ettevõtja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist valdkonna eest vastutava ministri poolt turismialaseks ettevõtluseks väljastatud tegevuslitsents, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, võib pakkuda ja osutada reisiteenuseid tegevuslitsentsil märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 1. juulini.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud majutusettevõtte tunnistus kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud tunnistus hotellile omistatud kategooria kohta, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.

  (4) Ettevõtja, kellele on väljastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuslitsents, ei pea sellise tegevuslitsentsi kehtivuse ajal omama käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatist.

  (5) Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud reisibürood ja reisikorraldajad on kohustatud 2004. aasta 15. oktoobriks viima oma andmed vastavusse turismiseaduse nõuetega, esitades uue registreerimistaotluse.

  (6) Enne 2005. aasta 1. novembrit väljastatud majutusettevõtte tunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 31. oktoobrini.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (7) Majutusettevõtte tunnistuse kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse registreeringu kustutamise aluseid kuni 2006. aasta 31. oktoobrini.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (8) Enne 2005. aasta 1. novembrit väljastatud järgutunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (9) Kuni 2005. aasta 1. novembrini kehtinud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud õigusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 1. maini. Käesoleva lõike alusel valdkonna eest vastutava ministri väljastatud järgutunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (10) Enne 2008. aasta 1. septembrit väljastatud turismiinfokeskuse tunnistus kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

  (11) Enne 2008. aasta 1. septembrit väljastatud turismiinfokeskuse tunnistuse kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse turismiinfokeskusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamise aluseid.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

  (12) Enne 2010. aasta 1. juunit majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtjad, kes on andnud enda koostatud pakettreiside müügiks pakkumise ja müügi õiguse ka teisele reisiettevõtjale või teistele reisiettevõtjatele, on kohustatud tegevuse jätkamisel kandma majandustegevuse registrisse hiljemalt 2010. aasta 1. augustiks andmed nimetatud õiguse saanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, registri registreeringu number, aadress ja muud kontaktandmed.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

  (13) Enne 2010. aasta 1. juunit majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtjad, kes pakuvad müügiks ja müüvad teise reisiettevõtja koostatud pakettreise, on kohustatud tegevuse jätkamisel kandma majandustegevuse registrisse hiljemalt 2010. aasta 1. augustiks andmed pakettreisid koostanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, registreeringu number, aadress ja muud kontaktandmed. Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi või Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside müügiks pakkumisel ja müügil asendatakse registri registreeringu number selle reisiettevõtja asukohariigi asjakohase identifitseerimistunnusega (registrikood ja vastava registri nimi).
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

  (14) Käesoleva seaduse § 8 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (15) Enne 2018. aasta 1. juulit majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtja peab majandustegevuse registris oma majandustegevuse andmed viima vastavusse käesoleva seaduse nõuetega 2018. aasta 30. septembriks.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (16) Enne 2018. aasta 1. juulit väljastatud tagatise suhtes kohaldatakse tagatise andmisel kehtinud turismiseaduse redaktsioonist tulenevaid nõudeid kuni tagatise kehtivuse lõpuni, kuid kõige kauem 2018. aasta 30. septembrini.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 37.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1–33), Euroopa Nõukogu direktiiv 95/57/EMÜ turismialase statistilise informatsiooni kogumise kohta (EÜT L 291, 6.12.1995, lk 32–39).
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]