Riigikogu seadus terviktekst RaKSavaldamine avaldatud 2002-06-19 RT I 2002 62 377 181723 jõust. vastavalt §-le 90 RT I 2024-12-12+02:00 2024 22 112122024022 2025-04-01 2025-12-12+02:00 2012-07-02 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 112122024022 231 2025-12-02 Maret Mauer 162949 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Ravikindlustuse seadus 1 2003-01-29 RT I 2003 20 116 260772 2003-03-10 2003-12-17 RT I 2003 88 591 690845 2004-01-01 2004-04-20 RT I 2004 37 253 745121 2004-05-01 , osaliselt 01.08.2004 2004-06-02 RT I 2004 49 342 772862 2004-07-01 2004-06-28 RT I 2004 56 400 778828 2004-08-01 , osaliselt 01.01.2005 ja 01.04.2005 2004-10-13 RT I 2004 75 520 813527 2004-12-01 2004-12-08 RT I 2004 89 604 831323 2005-04-01 2004-12-16 RT I 2004 89 614 831409 2005-01-01 2005-04-06 RT I 2005 22 148 890243 2006-01-01 2005-06-15 RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01 2005-10-12 RT I 2005 57 451 955779 2005-11-18 2005-11-24 RT I 2005 65 498 966190 2006-01-01 2005-12-15 RT I 2005 71 546 972416 2006-01-01 , 01.04.2006 2006-05-17 RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01 2006-12-21 RT I 2007 4 17 12776181 2007-01-29 2007-02-15 RT I 2007 24 127 12802623 2008-01-01 2007-12-19 RT I 2007 71 437 12902050 2008-10-01 2007-12-20 RT I 2008 3 22 12909773 2008-09-01 2008-06-19 RT I 2008 34 210 12997653 2008-08-01 2008-06-19 RT I 2008 34 210 12997653 2008-09-01 2008-06-19 RT I 2008 34 210 12997653 2009-08-01 2008-12-09 RT I 2008 56 313 13096356 2009-01-01 2008-12-10 RT I 2008 58 327 13096449 2009-01-02 2008-12-11 RT I 2008 60 331 13111040 2009-01-01 2008-12-17 RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 2009-02-20 RT I 2009 15 93 13152060 2009-07-01 2009-05-21 RT I 2009 29 176 13186056 2010-04-01 , osaliselt 19.06.2009 ja 01.07.2009 2009-06-18 RT I 2009 35 232 13196585 2009-07-01 2009-09-30 RT I 2009 49 331 13225575 2010-01-01 , osaliselt 01.04.2010 2009-12-17 RT I 2009 67 461 13252426 2010-01-01 2010-03-18 RT I 2010 15 77 13297358 2010-04-18 , osaliselt 01.07.2010 2010-04-22 RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 2011-01-26 RT I 2011-02-17 1 117022011001 2011-02-27 2011-06-07 RT I 2011-06-10 7 110062011007 2011-06-07 Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab ravikindlustuse seaduse § 57 lõike 6 tekstiosa „ja vähemalt 65-aastasel kindlustatud isikul” põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 2012-06-14 RT I 2012-07-02 8 102072012008 2012-08-01 2012-06-14 RT I 2012-07-05 14 105072012014 2012-10-01 2012-06-13 RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 2012-06-13 RT I 2012-07-10 2 110072012002 2013-04-01 2012-10-10 RT I 2012-10-25 1 125102012001 2012-12-01 2012-12-20 RT I 2012-12-31 6 131122012006 2013-01-10 2013-06-12 RT I 2013-07-02 1 102072013001 2013-09-01 , osaliselt 01.01.2014 2013-11-15 RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 2013-12-18 RT I 2014-01-10 2 110012014002 2014-01-20 , osaliselt 01.01.2015 2014-02-19 RT I 2014-03-13 2 113032014002 2014-03-23 , osaliselt 01.01.2015, 01.01.2017 ja 01.01.2019 2014-03-26 RT I 2014-04-16 4 116042014004 2014-04-26 2014-03-26 RT I 2014-04-16 3 116042014003 2014-07-01 2014-06-11 RT I 2014-06-21 8 121062014008 2015-01-01 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 2014-09-17 RT I 2014-10-08 1 108102014001 2014-10-18 , osaliselt 01.01.2015 2014-11-19 RT I 2014-12-05 2 105122014002 2015-09-01 2014-11-19 RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-01-01 , osaliselt 01.01.2015 ja 01.07.2016; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2016 ja 01.01.2017 [RT I, 17.12.2015, 1] 2015-01-29 RT I 2015-02-26 1 126022015001 2015-03-01 2015-02-18 RT I 2015-03-11 2 111032015002 2015-03-21 , osaliselt 01.07.2015 ja 01.01.2016 2015-02-11 RT I 2015-03-12 1 112032015001 2016-01-01 2015-02-18 RT I 2015-03-23 1 123032015001 2015-04-02 2015-02-18 RT I 2015-03-23 5 123032015005 2015-07-01 2015-11-25 RT I 2015-12-17 1 117122015001 2015-12-20 , osaliselt 01.01.2016 ja 01.07.2016 2015-12-09 RT I 2015-12-30 2 130122015002 2016-01-09 , osaliselt 01.01.2016 ja 01.03.2016 2016-03-16 RT I 2016-04-06 1 106042016001 2016-05-01 2016-04-20 RT I 2016-05-04 1 104052016001 2016-05-14 2016-12-13 RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 , osaliselt 01.01.2018 2017-06-14 RT I 2017-06-29 1 129062017001 2017-07-09 , osaliselt 01.01.2018 2017-06-14 RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 2017-06-19 RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 2017-12-06 RT I 2017-12-28 4 128122017004 2018-01-01 2017-12-06 RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 2018-06-13 RT I 2018-06-22 4 122062018004 2018-09-01 , osaliselt 01.07.2018 2018-10-17 RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 , osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1] 2018-11-21 RT I 2018-12-07 1 107122018001 2018-12-17 2018-12-05 RT I 2018-12-21 2 121122018002 2019-01-01 , osaliselt 01.09.2019 2019-02-13 RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 - jõustub nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9‒29), artikli 4 lõike 3 või artikli 9 lõike 3 kohase Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui Euroopa Komisjon teeb otsuse pärast kalendriaasta 1. oktoobrit, jõustub Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale ülejärgneva aasta 1. jaanuaril; jõustumisaeg osaliselt muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 2019-02-20 RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 , seaduses asendatud läbivalt sõnad „ravikindlustuse andmekogu” sõnadega „haigekassa andmekogu” vastavas käändes. 2020-02-18 RT I 2020-02-28 2 128022020002 2020-07-01 2020-04-15 RT I 2020-04-21 1 121042020001 2020-05-01 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist 2020-05-13 RT I 2020-05-17 1 117052020001 2020-05-18 2020-11-25 RT I 2020-12-10 1 110122020001 2021-01-01 2020-12-09 RT I 2020-12-29 2 129122020002 2021-01-01 , osaliselt 01.05.2021; osaliselt muudetud [RT I, 21.04.2021, 1]; jõustumine osaliselt muudetud [RT I, 22.12.2021, 3] 2021-04-14 RT I 2021-04-21 1 121042021001 2021-05-01 2021-12-08 RT I 2021-12-17 2 117122021002 2022-01-01 2021-12-08 RT I 2021-12-22 3 122122021003 2022-01-01 , osaliselt 01.01.2023 2021-12-15 RT I 2022-01-03 2 103012022002 2022-02-01 - jõustub päeval, kui möödub kuus kuud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 536/2014 artikli 82 lõikes 3 osutatud teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, Komisjoni 13.07.2021. a otsus (EL) 2021/1240 (ELT L 275, 31.07.2021, lk 1–2). 2022-03-16 RT I 2022-03-31 1 131032022001 2022-04-01 2022-04-13 RT I 2022-04-29 1 129042022001 2022-05-09 2022-06-01 RT I 2022-06-20 3 120062022003 2022-06-30 2022-12-07 RT I 2022-12-22 2 122122022002 2023-01-01 2022-12-28 RT I 2023-01-11 1 111012023001 2023-01-12 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist; osaliselt jõustub 01.07.2023 2023-02-15 RT I 2023-03-07 5 107032023005 2024-01-01 2023-02-22 RT I 2023-03-11 9 111032023009 2023-04-01 , seaduses asendatud sõna „haigekassa” sõnaga „Tervisekassa” vastavas käändes 2023-06-20 RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 2023-11-23 RT I 2023-12-15 3 115122023003 2023-12-25 2023-11-23 RT I 2023-12-15 2 115122023002 2024-07-01 2024-04-16 RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 , osaliselt 01.01.2025 ja 01.02.2025 2024-06-04 RT I 2024-06-21 2 121062024002 2024-07-01 2024-11-06 RT I 2024-11-20 1 120112024001 2025-01-01 2024-11-20 RT I 2024-12-12 2 112122024002 2024-12-22 , osaliselt 01.01.2025, 01.04.2025 ja 01.01.2026 1 ÜLDSÄTTED 1 Seaduse reguleerimisala 1 Käesolev seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust (edaspidi ravikindlustus). 2 Käesoleva seaduse ja Riigikogu ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral kohaldatakse välislepingus sätestatut. 2 Ravikindlustuse mõiste, põhimõtted ja vorm 1 Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. RT I 2008 3 22 12909773 2008-09-01 2 Ravikindlustus põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest. 3 Ravikindlustus on sundkindlustus, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 22–24 sätestatud ravikindlustus. 3 Kindlustusandja 1 Ravikindlustuse kindlustusandja on Tervisekassa. RT I 2023-03-11 9 111032023009 2023-04-01 2 Kehtetu - RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 3 Kindlustatud isikutel on võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitiste saamiseks, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 4 Tervishoiuteenuste arendamine ja tervise edendamine RT I 2017-12-28 4 128122017004 2018-01-01 1 Tervisekassa võib ravikindlustuse vahendeid ja Tervisekassale riigieelarvest eraldatud vahendeid kasutada tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust arendavate tegevuste või projektide ning tervisesüsteemi arendustegevuste eest tasumiseks kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. 2 Tervisekassa osaleb tervise edendamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises Tervisekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. RT I 2017-12-28 4 128122017004 2018-01-01 2 KINDLUSTATUSE TINGIMUSED 1 Kindlustatud isik 5 Kindlustatud isik 1 Kindlustatud isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik. RT I 2015-03-23 1 123032015001 2015-04-02 2 Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on: 1 üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja; 2 ametnik, tegevväelane, Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolör, riiklik lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, linna- ja vallavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, kelle eest on kohustatud maksma oma asutuste kaudu sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus; RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 3 isik, kelle eest on sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik, kohalik omavalitsus või loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliit (edaspidi loomeliit); RT I 2014-01-10 2 110012014002 2014-01-20 4 juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kelle eest juriidiline isik maksab või juriidilised isikud maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (edaspidi sotsiaalmaksu miinimumkohustus); RT I 2015-03-11 2 111032015002 2016-01-01 5 töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest lepingu teine pool maksab või teised pooled maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses; RT I 2015-03-11 2 111032015002 2016-01-01 5 1) ]]> ettevõtlustulu maksu maksja, kes ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksab ühes kuus sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses või kes nimetatud seaduse alusel maksab ja kelle eest käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 5 alusel makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses; RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 6 töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel. 2 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud tähtajalise töölepingu tähtaega ei rakendata kindlustuskaitse tekkimiseks arst-residendi praktilise koolituse ajaks sõlmitud töölepingu puhul. RT I 2018-12-21 2 121122018002 2019-01-01 3 Kindlustatud isik, kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on füüsilisest isikust ettevõtja, kohtutäitur või notar, kes maksab sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadavalt tulult vastavalt sotsiaalmaksuseadusele. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 3 1)]]> Kindlustatud isik, kelle eest maksab sotsiaalmaksu äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, on tema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes on kantud töötamise registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslasena maksukorralduse seaduse § 20² alusel (edaspidi füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalev abikaasa või registreeritud elukaaslane). RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 4 Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse alusel võrdsustatud isik, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, on: 1 rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud; RT I 2009 29 176 13186056 2010-04-01 2 isik kuni 19-aastaseks saamiseni; 3 isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni; 3 1) ]]> isik, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime; RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 4 kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat; RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 5 õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust või üldkeskharidust omandav isik, kutseõppe tasemeõppes õppiv isik ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane, välja arvatud doktoranditoetust saav doktorant; 2014-11-19 RT I 2014-12-05 2 105122014002 2015-09-01 6 usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluv munk ja nunn. RT I 2017-12-28 4 128122017004 2018-01-01 2 Kindlustuskaitse kestus 6 Töötaja, ametniku, tegevväelase, Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, riikliku lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikme, linna- ja vallavalitsuse liikme ning osavalla- ja linnaosavanema kindlustuskaitse kestus 1 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib maksukorralduse seaduse §-s 25¹ sätestatud töötamise registrisse (edaspidi töötamise register) kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. RT I 2014-04-16 3 116042014003 2014-07-01 2 Kui töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäev jääb kehtiva kindlustuskaitse ajavahemikku, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta. RT I 2014-04-16 3 116042014003 2014-07-01 3 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast. RT I 2014-04-16 3 116042014003 2014-07-01 4 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise peatumise alguskuupäevast, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral, kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu vastavalt sotsiaalmaksuseadusele, ja jätkub töötamise registrisse kantud töötamise peatumise lõppkuupäevale järgnevast päevast. RT I 2014-04-16 3 116042014003 2014-07-01 5 Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel. RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 , osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1] 7 Kindlustuskaitse kestus isiku puhul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, kohalik omavalitsus või loomeliit 1 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud Tervisekassale esitama asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksab isiku eest sotsiaalmaksu, või loomeliit. 2 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel riigi, kohaliku omavalitsuse või loomeliidu poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksis isiku eest sotsiaalmaksu, ja loomeliit on kohustatud sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul Tervisekassale teatama. RT I 2014-01-10 2 110012014002 2014-01-20 8 Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme, võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku ning ettevõtlustulu maksu maksja kindlustuskaitse kestus RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 1 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Tervisekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist isiku eest sotsiaalmaksu deklareerimise kohta andmete saamise päevale järgneval päeval. RT I 2015-03-11 2 111032015002 2016-01-01 1 1)]]> Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5¹ nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kande tegemisest pärast ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse § 8 lõike 2 punktis 2 või lõike 3 punktis 2 sätestatud sotsiaalmaksu laekumist ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 sätestatud isiku töö- või teenustasude eest makstava sotsiaalmaksu deklareerimist sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Tervisekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist andmete saamise päevale järgneval päeval. RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 2 Maksu- ja Tolliamet esitab Tervisekassale viivitamata andmed isikute kohta, kelle eest on ühes kuus sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud või ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud. RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 3 Kindlustatud isiku kindlustuskaitse peatub ühe kuu möödumisel sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud tähtpäevast, kui Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt ei ole isiku eest nimetatud tähtpäevaks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud või ettevõtlustulu maksu maksjalt laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud. RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel päeval pärast Maksu- ja Tolliametilt deklareeritud või ettevõtlustulu maksu maksja makstud või deklareeritud ja ettevõtlustulu maksu maksja makstud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmist tõendavate andmete saamist. RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 5 Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel. RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 , osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1] 9 Võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse kestus Kehtetu - RT I 2015-03-11 2 111032015002 2016-01-01 9 1. ]]> Töötuskindlustushüvitist saava isiku kindlustuskaitse kestus 1 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Tervisekassale Eesti Töötukassa. 2 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel Eesti Töötukassa poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Eesti Töötukassa on kohustatud teatama Tervisekassale sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul. RT I 2004 56 400 778828 2004-08-01 10 Registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kindlustuskaitse kestus RT I 2005 71 546 972416 2006-04-01 1 Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib äriregistrisse kandmisest või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojas või Notarite Kojas registreerimisest 14-päevase ooteaja möödumisel. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Notarite Koda ja Tartu Maakohtu registriosakond on kohustatud esitama Tervisekassale isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud kindlustuskaitse tekkimise andmed seitsme kalendripäeva jooksul arvates äriregistrisse kandmisest või ametisse asumisest. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 2 Kui Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud andmed esitatakse Tervisekassale isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta. RT I 2005 71 546 972416 2006-04-01 3 Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel arvates äriregistris kustutamiskande tegemisest, ametist vabastamisest või tagandamisest. Tartu Maakohtu registriosakond, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda on kohustatud teatama Tervisekassale § 5 lõikes 3 nimetatud isiku tegevuse lõpetamisest, ametist vabastamisest või tagandamisest kümne kalendripäeva jooksul arvates äriregistris kustutamiskande tegemisest, ametist vabastamisest või tagandamisest. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 4 Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel arvates tema tegevuse peatamise, sealhulgas hooajalise tegevuse peatamise äriregistrisse kandmisest või ametisoleku või ametivolituste peatamisest. Ametisoleku või ametivolituste peatamisel peatub kindlustuskaitse üksnes juhul, kui isik ei maksa peatamise perioodil enda eest sotsiaalmaksu. Tartu Maakohtu registriosakond, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda on kohustatud teatama Tervisekassale isiku tegevuse, ametisoleku või ametivolituste peatamisest kümne kalendripäeva jooksul arvates äriregistris peatamiskande tegemisest või ametisoleku või ametivolituste peatamisest. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 5 Kui käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isik jätkab pärast tegevuse, ametisoleku või ametivolituste peatamist ettevõtlusega või tema tegevuse, ametisoleku või ametivolituste peatamine lõpeb, on Tartu Maakohtu registriosakond, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda kohustatud esitama Tervisekassale ettevõtluse jätkamise andmed kümne kalendripäeva jooksul arvates ettevõtluse jätkamisest või tegevuse, ametisoleku või ametivolituste peatamise lõppemisest. Andmete saamisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 6 Käesoleva paragrahvi lõike 4 sätteid ei kohaldata ettevõtluse peatamise korral ajaks, millal kindlustatud isikul oli õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel. RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 , osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1] 10 1. ]]> Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse kestus RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 1 Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse tekib töötamise registrisse kandmisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 2 Kui Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitatakse Tervisekassale füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta. RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 3 Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise lõppemise päevast või füüsilisest isikust ettevõtja kohta kustutamiskande tegemisest äriregistris. RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 4 Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamise, sealhulgas hooajalise tegevuse peatamise kande tegemisest äriregistris. RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 5 Füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse jätkamise kohta andmete saamisest arvates jätkub füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse ilma ooteajata. RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 6 Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamise korral ajaks, millal tema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel. RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 11 Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestus 1 Käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Tervisekassale isik ise või tema seaduslik esindaja. RT I 2014-04-16 3 116042014003 2014-07-01 2 Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 3 nimetatud isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Sotsiaalkindlustusamet ja seaduses sätestatud juhtudel Riigikogu Kantselei. 2 1)]]> Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 3¹ nimetatud isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Eesti Töötukassa. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 3 Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud Eestis õppiva isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Haridus- ja Teadusministeerium. Välisriigis õppiv § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isik on kohustatud esitama kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikud dokumendid ise. 3 1)]]> Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 6 nimetatud isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid esitab klooster, kelle liikmeskonda isik kuulub. Siseministeerium kinnitab Tervisekassale kloostri õigust nimetatud andmete esitamiseks seitsme kalendripäeva jooksul Tervisekassalt asjakohase päringu saamisest arvates. RT I 2017-12-28 4 128122017004 2018-01-01 4 Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–6 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb, kui isik ei vasta § 5 lõike 4 asjakohases punktis sätestatud tingimustele, arvestades käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud erisusi. RT I 2017-12-28 4 128122017004 2018-01-01 5 Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 3, 3¹, 5 ja 6 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõppemisest on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–3¹ nimetatud dokumentide esitajad kohustatud Tervisekassale teatama kümne kalendripäeva jooksul selle lõppemisest arvates. RT I 2017-12-28 4 128122017004 2018-01-01 12 Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestuse erisused 1 Püsivalt töövõimetuks tunnistatud või osalise või puuduva töövõimega isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel püsiva töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime tähtaja lõppemisest. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 1 1)]]> Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel arsti või ämmaemanda poolt määratud eeldatavast sünnitamise kuupäevast. RT I 2009 29 176 13186056 2010-04-01 2 Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest. RT I 2015-03-23 5 123032015005 2015-07-01 2 1)]]> Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üldkeskharidust omandav vähemalt 19-aastane õpilane on kolme järjestikuse õppeaasta jooksul pärast üldkeskhariduse omandamise alustamist õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud kutseõppe tasemeõppes õppiv vähemalt 19-aastane õpilane ei ole lõpetanud õppeasutust õppekava nominaalkestuse jooksul (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üliõpilane ei ole lõpetanud õppeasutust aasta möödumisel õppekava nominaalkestuse lõppemisest (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. RT I 2013-07-02 1 102072013001 2013-09-01 3 Kindlustuskaitse peatub akadeemilise puhkuse ajaks.  kehtestab määrusega tingimused, mille puhul kindlustuskaitse akadeemilise puhkuse ajaks ei peatu. Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata. 4 Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel kloostri liikmeskonnast lahkumise, sealhulgas välisriigis paiknevasse kloostrisse asumise kuupäevast arvates. RT I 2017-12-28 4 128122017004 2018-01-01 13 Dokumentide ja andmete esitamine 1 Kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks esitatakse andmed kirjalikus vormis või selle vormiga võrdsustatud elektroonilises vormis. RT I 2014-04-16 3 116042014003 2014-07-01 1 1)]]> Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule tööd võimaldav isik esitab nendes sätetes nimetatud isiku kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kande aluseks olevad andmed maksukorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras töötamise registrile, kes edastab need Tervisekassale. RT I 2015-03-11 2 111032015002 2016-01-01 2 Kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks võib dokumente ja andmeid esitada lisaks dokumentide või andmete esitamiseks kohustatud isikule ka kindlustuskaitset taotlev või kindlustatud isik. 3 Kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide ja andmete esitamiseks kohustatu peab täitma oma kohustuse seitsme kalendripäeva jooksul alates kohustuse tekkimisest. Töötamise register edastab andmed pärast seda, kui registreerimiseks kohustatud isik on kandnud need töötamise registrisse. RT I 2014-04-16 3 116042014003 2014-07-01 4 Kehtetu - RT I 2014-04-16 3 116042014003 2014-07-01 5 Dokumentide või andmete esitaja nõudel väljastab Tervisekassa tõendi dokumentide ja andmete saamise kohta. 6 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1 ; 2 vajaduse korral välisriigis väljastatud dokumentide tunnustamise korra. 13 1. ]]> Kindlustuskaitse tõendamine 1 Isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja lõpeb Tervisekassa andmekogusse kantud andmete alusel. 2 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõikes 3¹ nimetatud isikute kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kanded tehakse Tervisekassa andmekogusse töötamise registri andmete alusel. 3 Kindlustuskaitse lõppemise või peatamise kande võib Tervisekassa omal algatusel teha juhul, kui tal on piisavalt andmeid, et isiku kindlustatuse tingimused ei ole täidetud, ning kui ta on võimaluse korral eelnevalt välja selgitanud kindlustatud isiku seisukoha. Tervisekassa on kohustatud kindlustatud isikule kande tegemisest samal päeval kirjalikult teatama. Kande tegemise kohta on kindlustatud isikul õigus esitada vastuväiteid kümne päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. 4 Tervisekassa andmekogusse kantud isik esitab kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis isikut tõendava dokumendi. Kindlustuskaitse tõendamiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis ja Šveitsis esitab Tervisekassa andmekogusse kantud isik Euroopa ravikindlustuskaardi või Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi (edaspidi asendussertifikaat). 5 Tervisekassa andmekogusse kantud alla 15-aastane isik võib kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa ravikindlustuskaardi. 6 Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi väljastamise tingimused ja korra kehtestab määrusega. 7 Kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 14 Dokumentide esitaja vastutus 1 Kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamiseks kohustatud isiku kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja. 1 1)]]> Kui käesoleva seaduse § 13 lõikes 1¹ sätestatud kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja. RT I 2014-04-16 3 116042014003 2014-07-01 2 Kehtetu - RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01 3 Kehtetu - RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01 4 Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1¹ sätestatud kohustuse rikkumise korral on Tervisekassal õigus nõuda kohustuse rikkujalt sisse ravikindlustushüvitised, mida Tervisekassa on tasunud isiku eest või isikule, kelle kindlustuskaitse jäi õigeks ajaks lõpetamata või peatamata. RT I 2014-04-16 3 116042014003 2014-07-01 3 Ravikindlustuse andmekogu ja andmekaitse Kehtetu - RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 15 Ravikindlustuse andmekogu Kehtetu - RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 16 Ravikindlustuse andmekogu vastutav ja volitatud töötleja Kehtetu - RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 17 Ravikindlustuse andmekogusse kantavad andmed Kehtetu - RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 18 Andmete kogumise õigus Kehtetu - RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 19 Ravikindlustuse andmekogusse kande tegemine Kehtetu - RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 20 Ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimäärus Kehtetu - RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 21 Kindlustuskaitse tõendamine Kehtetu - RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 4 Kindlustatud isikuga võrdsustamine lepingu alusel 22 Kindlustatud isikuga võrdsustamine lepingu alusel 1 Kindlustatud isikuga võrdsustatakse lepingu alusel Eesti alaline elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik, kes: 1 on lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal olnud vähemalt kaksteist kuud kindlustatud käesoleva seaduse § 5 lõikes 2, 3, 3¹ või lõike 4 punktis 5 sätestatud alustel või 1 1) ]]> on iseenda eest maksnud või kelle eest on makstud sotsiaalmaksu lepingu sõlmimisele eelneval kalendriaastal vähemalt kaheteistkümnekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 5 või 5¹ või lõikes 3 või 3¹ sätestatud alusel või RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 1 2) ]]> on lepingu sõlmimise kuule eelneva kaheteistkümne kuu jooksul töötanud laevapere liikmena vähemalt ühe meretöölepingu või muu lepingu alusel või RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 , jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 2 saab pensioni välisriigist, kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. RT I 2014-04-16 4 116042014004 2014-04-26 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele vastav isik saab sõlmida lõikes 1 nimetatud lepingu oma ülalpeetava kasuks, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik. RT I 2014-04-16 4 116042014004 2014-04-26 2 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1² nimetatud isik esitab Tervisekassale lepingu sõlmimiseks koopia meretöölepingust või muust dokumendist, mis tõendab, et isik on töötanud samas punktis nimetatud ajavahemikul laevapere liikmena. Tervisekassa nõudel tuleb võõrkeelsele lepingule või seda asendavale dokumendile lisada vandetõlgi seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isiku kinnitatud tõlge eesti keelde, mille kulud kannab isik. Meretöölepingu või muu dokumendi või selle tõlke võib Tervisekassaga kokkuleppel esitada Tervisekassa nõutavas mahus. RT I 2019-03-04 1 104032019001 2020-07-01 , jõustumisaeg muudetud [RT I, 28.02.2020, 2] 2 2)]]> Kui Tervisekassal tekib kahtlus, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1² nimetatud isiku esitatud muust dokumendist ei nähtu lepingu sõlmimise alust, esitab Tervisekassa dokumendi arvamuse andmiseks Transpordiametile. Transpordiamet annab arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul Tervisekassalt dokumendi saamisest arvates. RT I 2020-12-10 1 110122020001 2021-01-01 3 Tervisekassal on motiveeritult õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimisest, kui isik ei ole nõuetekohaselt täitnud varasemaid Tervisekassaga sõlmitud lepinguid või ravikindlustust reguleerivate õigusaktide sätteid või kui ta on teadvalt esitanud Tervisekassale valeandmeid. 23 Seaduste kohaldamine 1 Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isikule laienevad kõik käesolevas seaduses sätestatud kindlustatud isiku õigused ja kohustused, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2 Käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, mis reguleerivad kindlustuslepingut, üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga. Neile lepingutele ei kohaldata kindlustustegevuse seaduses sätestatut. RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01 24 Kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustamise tingimused 1 Tervisekassa nõukogu kinnitab juhatuse ettepanekul käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu tüüptingimused. 2 Lepingu tähtaeg on vähemalt üks aasta. 3 Lepingu alusel kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurus on arvu 0,13 ja viimati Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga korrutis, mis on ümardatud 10 sendi täpsusega. Kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurust on Tervisekassal õigus muuta kord aastas pärast Statistikaameti poolt eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga avaldamist. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 4 Kindlustuskaitse tekib ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusleping sõlmitakse sundkindlustuse kehtiva kindlustuskaitse ajal, algab isiku kindlustuskaitse kehtiva sundkindlustuskaitse lõppemisest ilma katkemiseta. 5 Kehtetu - RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01 6 Kehtetu - RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01 7 Leping lõpeb käesoleva seaduse alusel sundkindlustuse kindlustuskaitse tekkimisel või lepingu alusel võrdsustatud isiku või käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud juhul tema ülalpeetava elama asumisel välisriiki. RT I 2014-04-16 4 116042014004 2014-04-26 3 RAVIKINDLUSTUSHÜVITIS 1 Üldtingimused 25 Ravikindlustushüvitise mõiste ja liigid 1 Ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel Tervisekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida Tervisekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RT I 2008 3 22 12909773 2008-09-01 2 Mitterahaline ravikindlustushüvitis on Tervisekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav: 1 haiguste ennetamiseks või raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis); 2 ravim või meditsiiniseade (ravimihüvitis, meditsiiniseadmehüvitis ning täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis). RT I 2024-05-02 3 102052024003 2025-01-01 3 Tervisekassa kulud ravimihüvitisele ei või ületada tervishoiukulude aastaeelarves 20 protsenti tervishoiuteenuse hüvitise kuludest. Haigestumise prognoosimatust kasvust tulenevate ravimihüvitise täiendavate kulude katmiseks võib Tervisekassa nõukogu otsusega kasutada Tervisekassa seaduse §-s 39¹ sätestatud riskireservi vahendeid. RT I 2023-03-11 9 111032023009 2023-04-01 4 Rahaline ravikindlustushüvitis on kindlustatud isikule Tervisekassa poolt makstav: 1 ajutise töövõimetuse hüvitis; 2 kehtetu - RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 3 kehtetu - RT I 2004 89 614 831409 2005-01-01 4 kehtetu - RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 5 väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis; RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 6 piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis. RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 4 1)]]> Rahaline ravikindlustushüvitis makstakse välja hüvitise saaja kontole, mille andmed on kantud Tervisekassa andmekogusse, või hüvitise saaja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku kontole. Tervisekassa andmekogus salvestatud konto andmeid saab kindlustatud isik muuta infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) liidese kaudu või kirjaliku avalduse alusel. RT I 2014-10-08 1 108102014001 2014-10-18 5 Kindlustatud isikul ei ole õigust nõuda mitterahaliste ravikindlustushüvitiste hulka kuuluvate teenuste või ravimite või meditsiiniseadmete saamiseks kulutatud raha või muud vara tagasi Tervisekassalt. RT I 2008 3 22 12909773 2008-09-01 26 Tervisekassa tagasinõudeõigus 1 Tervisekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. RT I 2022-06-20 3 120062022003 2022-06-30 2 Tervisekassal on tagasinõudeõigus avaliku võimu kandja poolt kindlustatud isikule tervise kahjustamise või kehavigastusega tekitatud kahju puhul Tervisekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses riigivastutuse seaduses sätestatud korras. 3 Tervisekassal on tagasinõude õigus võlaõigusseaduse § 1041 alusel Tervisekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist. RT I 2015-12-30 2 130122015002 2016-01-09 4 Kehtetu - RT I 2015-03-11 2 111032015002 2016-01-01 5 Kehtetu - RT I 2015-03-11 2 111032015002 2016-01-01 6 Kehtetu - RT I 2015-03-11 2 111032015002 2016-01-01 7 Tervisekassal on tagasinõudeõigus teadusuuringu sponsori suhtes, kui kindlustatud isiku ravikindlustushüvitise saamise vajadus on tekkinud seoses osalemisega teadusuuringus, välja arvatud juhul, kui tegemist on ravimi või meditsiiniseadme kliinilise uuringuga või toimivusuuringuga ja uuringu sponsor on vastavalt ravimiseaduse § 99⁷ lõikele 3 erialase hindamise tasust vabastatud. RT I 2022-12-22 2 122122022002 2023-01-01 27 Ravikindlustushüvitise territoriaalsus 1 Kindlustatud isikul on õigus saada mitterahalist ravikindlustushüvitist Eestis, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 sätestatud juhul. RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 2 Kindlustatud isikul on õigus saada käesoleva seaduse §-s 27¹ kehtestatud korras Tervisekassa sellekohase loa või kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja ja Tervisekassa vahel varem sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tervishoiuteenuse hüvitist, kui talle on osutatud tervishoiuteenust välisriigis. RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 3 Tervisekassa keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmisest või lepingu sõlmimisest, kui taotletavat tervishoiuteenust saab kindlustatud isikule osutada Eestis, kuid Tervisekassa ei võimalda kindlustatud isikule taotletava tervishoiuteenuse osutamise korral Eestis mitterahalisi ega rahalisi ravikindlustushüvitisi. RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 4 Kehtetu - RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 27 1. ]]> Tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse osutamisel välisriigis 1 Tervisekassa võib anda käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa või sõlmida samas lõikes nimetatud lepingu kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja taotluse alusel, kui: 1 taotletavat tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei saa kindlustatud isikule Eestis osutada; 2 taotletav tervishoiuteenus on kindlustatud isikule näidustatud; 3 taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus; 4 taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti. 2 Kindlustatud isiku vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele annavad hinnangu vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on kindlustatud isikule tervishoiuteenust osutav eriarst. 3 Tervisekassa nõudmisel on kindlustatud isikul kohustus läbida täiendav terviseseisundi hindamine, mille teeb Tervisekassa määratud arst, et välja selgitada isiku terviseseisundi vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele. 4 Tervisekassa võib eelistada käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa andmisel või lepingu sõlmimisel taotletava tervishoiuteenuse osutamist Euroopa Liidu liikmesriigis. RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 28 Ravikindlustushüvitiste saamise piirangud 1 Kui kindlustatud isik ei täida arsti või pereõe määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, kaotab ta õiguse ravikindlustushüvitisele seoses haigusjuhtumiga, mille ennetamiseks või mille vastu oli määratud ravi otseselt suunatud. RT I 2009 67 461 13252426 2010-01-01 2 Tervisekassa otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel ravikindlustushüvitisele õiguse kaotamise haldusmenetluse seaduses sätestatud korras käesolevas seaduses ettenähtud erisustega. 3 Kindlustatud isikul on õigus algatada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud Tervisekassa otsuse suhtes vaidemenetlus kümne kalendripäeva jooksul haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 4 Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui: 1 tegemist on ravikindlustushüvitisega, mille rahaline väärtus ei õigusta kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õiguse piiramist; 2 tegemist on olulise sekkumisega kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õigusesse; 3 nõusoleku andmisest või arsti või pereõe määratud ravi täitmisest keeldumiseks on kindlustatud isikul või tema seaduslikul esindajal mõjuv põhjus; RT I 2009 67 461 13252426 2010-01-01 4 määratava tervishoiuteenuse tagajärjel tekib tõsine risk, et kindlustatud isik võib saada raske tervisekahjustuse või surra; 5 määratav tervishoiuteenus on seotud kindlustatud isiku suurte valudega või püsivate valude tekkimise ohuga. 5 Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ravikindlustushüvitist, kui ravikindlustushüvitiste saamise vajadus on tekkinud seoses osalemisega teadusuuringus, välja arvatud ravimi või meditsiiniseadme kliinilises uuringus või toimivusuuringus või haiglaerandi ravimi kasutamisel. RT I 2022-12-22 2 122122022002 2023-01-01 6 Ravikindlustushüvitise saamise õigus aegub kolme aasta jooksul alates õiguse tekkimisest, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2 Tervishoiuteenuse hüvitis 1 Tervishoiuteenused 29 Kindlustuskaitse ulatus 1 Tervisekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. 2 Tervisekassa võtab vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kalendriaastaks kehtestatud piirmäära ulatuses. Nimetatud piirmäära ei kohaldata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 2 1)]]> Lisaks lõikes 2 sätestatule võtab Tervisekassa vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle hambaraviteenuse osutamiseks meditsiinilisel näidustusel vajaliku anesteesiateenuse eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustele. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 2 2)]]> Tervisekassa võtab hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kolme aasta kohta kehtestatud piirmäära ulatuses: 1 vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime; 2 üle 63-aastaselt kindlustatud isikult. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 2 3)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 2² sätestatud piirangut ei kohaldata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhtudel. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 2 4)]]> Tervisekassa võtab kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle kuni 40-aastaselt naissoost kindlustatud isikult, kellel on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks ja embrüo siirdamiseks, käesoleva seaduse §-s 33³ sätestatud korras. RT I 2017-12-28 4 128122017004 2018-01-01 3 Tervisekassa on kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuse eest ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist. 30 Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu 1 Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) kehtestab määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, millele on lisatud Tervisekassa nõukogu kirjalik arvamus ettepaneku kohta. 2 Tervishoiuteenuste loetellu kantakse: 1 tervishoiuteenuse nimetus; 2 tervishoiuteenuse kood; 3 tervishoiuteenuse piirhind; 4 kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär; 5 kindlustatud isiku omaosaluse määr; 6 tervishoiuteenuse piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused. 3 Kindlustatud isiku omaosalus on tervishoiuteenuse piirhinna osa, mille tasumise kohustust ei võta üle Tervisekassa. Kõigi kindlustatud isikute omaosalus on ühesuurune ega tohi ületada 50 protsenti tervishoiuteenuse piirhinnast, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. Vältimatu abi osutamisel omaosalust ei rakendata. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 4 Tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind hõlmab kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele, tööpraktika korraldamisele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele. RT I 2018-12-21 2 121122018002 2019-09-01 31 Tervishoiuteenuste loetelu muutmine 1 Teenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1 tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus; 2 tervishoiuteenuse kulutõhusus; 3 tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga; 4 vastavus ravikindlustuse rahalistele võimalustele. 1 1)]]> Kompleksteenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu ning käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktides 2, 4, 5 ja 6 nimetatud andmete muutmisel, samuti teenuse tervishoiuteenuste loetelust kustutamisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kriteeriume. 1 2)]]> Tervishoiuteenuse piirhinna muutmisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriume. 1 3)]]> Tervisekassa moodustab nõuandva tervishoiuteenuste loetelu komisjoni, kes annab Tervisekassa juhatusele arvamuse tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele. RT I 2018-06-22 4 122062018004 2018-07-01 2 kehtestab määrusega: 1 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsema sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad; 2 tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja korra; 3 tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamise ja töökorra ning arvamuse andmise korra. RT I 2018-06-22 4 122062018004 2018-07-01 3 Tervishoiuteenuse võib tervishoiuteenuste loetellu kanda kindlustatud isiku omaosalusega, kui: 1 tervishoiuteenuse osutamisega taotletav eesmärk on saavutatav teiste, odavamate meetoditega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil oluliselt kindlustatud isiku olukorda; 2 tervishoiuteenus on suunatud pigem elukvaliteedi parandamisele kui haiguse ravimisele või kergendamisele; 3 kindlustatud isikud on üldjuhul valmis ise tervishoiuteenuse eest tasuma ning kindlustatud isiku otsustus sõlmida tervishoiuteenuse osutamise leping sõltub eelkõige Tervisekassa poolt tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ülevõtmisest või ülevõetava osa suurusest. 4 Tervishoiuteenuse võib tervishoiuteenuste loetellu kanda tingimusega. 5 Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võivad algatada asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja erialaühendused, astudes läbirääkimistesse Tervisekassaga. Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada Tervisekassa, astudes läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega. Ravimi manustamist sisaldava teenuse lisamise või muutmise võib algatada ravimi müügiloa hoidja. Sotsiaalministeeriumil on õigus teha Tervisekassale ettepanek astuda läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega, et algatada tervishoiuteenuste loetelu muutmine, kui see on vajalik riigi tervishoiupoliitika elluviimiseks. RT I 2022-06-20 3 120062022003 2022-06-30 6 Valdkonna eest vastutavale ministrile esitatavale taotlusele tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks lisatakse muutmise algataja ja läbirääkimiste teise poole seisukohad. RT I 2004 56 400 778828 2004-08-01 ; 01.01.2005 32 Tervishoiuteenuse osutaja tasustamine Kindlustatud isikult Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestab määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul. 33 Alla 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis 1 Tervisekassa võtab noorema kui 19-aastase kindlustatud isiku poolt või tema kasuks sõlmitud hambaraviteenuse osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse üle tingimusel, et osutatud hambaraviteenus on kantud tervishoiuteenuste loetellu. 2 Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 ja hambaraviteenuse osutaja on kohustatud sõlmima kindlustatud isikuga hambaraviteenuse osutamise lepingu, kui: 1 kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist ja see näidustatus oli või pidi olema ilmne kindlustatud isiku viimase visiidi ajal enne tema 19-aastaseks saamist selle hambaraviteenuse osutaja juurde; RT I 2008 34 210 12997653 2008-08-01 2 kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ja see näidustus tuleneb vajadusest parandada talle enne 19-aastaseks saamist osutatud hambaraviteenuse tagajärgi või on tingitud sellest, et oodatud paranemist ei toimunud, ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist. RT I 2004 56 400 778828 2004-08-01 3 Isikule, kellelt Tervisekassa võtab hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, ei rakendata tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kindlustatud isiku omaosaluse määra. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 33 1. ]]> Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis 1 kehtestab määrusega: 1 nende hambaraviteenuste loetelu, mille eest Tervisekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult muul kui käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul; 2 vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära; 3 vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on töötu tööturumeetmete seaduse tähenduses, kes saab sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust käesoleva seaduse § 32 alusel kehtestatud määruses sätestatud perioodil, kes on üle 63-aastane, rase või alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel või temal diagnoositud haiguse tõttu suurenenud vajadus saada hambaraviteenust, talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu maksmise kohustuse kõrgendatud piirmäära; RT I 2023-03-07 5 107032023005 2024-01-01 4 käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tervishoiuteenuste ja diagnoositud haiguste loetelu; RT I 2017-06-29 1 129062017001 2018-01-01 5 käesoleva seaduse § 29 lõikes 2² nimetatud kindlustatud isikult talle osutatud hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära kolme aasta kohta. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 2 Hambaraviteenuse osutamisel isikule, kellelt Tervisekassa võtab hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud kõrgendatud piirmäära ulatuses, rakendatakse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kindlustatud isiku omaosalust kuni 15 protsenti. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 3 Kui Tervisekassa ei võtnud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult kalendriaastas hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustust üle piirmäära või kõrgendatud piirmäära ulatuses, siis järgmises kalendriaastas Tervisekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ei suurendata. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 4 Kui Tervisekassa ei võtnud kindlustatud isikult kolme aasta jooksul hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustust üle kolme aasta kohta kehtestatud piirmäära ulatuses, siis järgmise kolmeaastase ajavahemiku jooksul Tervisekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ei suurendata. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 33 2. ]]> Tervisekassa õigused vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult talle osutatud hambaraviteenuse ja hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 1 Tervisekassa võib teha käesoleva seaduse § 33¹ lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel kalendriaasta kohta kehtestatud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära ületava osa kohta kindlustatud isikule ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda hüvitise piirmäära ületavas osas tagasi. 2 Tervisekassa võib teha käesoleva seaduse § 33¹ lõike 1 punkti 5 alusel kolme aasta kohta kehtestatud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära ületava osa kohta kindlustatud isikule ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda hüvitise piirmäära ületavas osas tagasi. 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Tervisekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 33 3. ]]> Kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste tasu maksmise kohustuse ülevõtmine 1 Tervisekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle käesoleva seaduse § 29 lõikes 2⁴ nimetatud isikult järgmiste tervishoiuteenuste korral: 1 tervishoiuteenuste loetellu kantud kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused; 2 90 päeva jooksul enne kehavälist viljastamist ja embrüo siirdamist osutatud tervishoiuteenused, mis on osutatud seoses kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamisega. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste kulutused hüvitatakse tervishoiuteenuse osutajale, kui Tervisekassale esitatakse ravi rahastamise lepingu alusel raviarve. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool Eestit kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. RT I 2017-12-28 4 128122017004 2018-01-01 34 Haiguste ennetamine Tervisekassa osaleb haiguste ennetamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises Tervisekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. 2 Ravi rahastamise leping 35 Ravi rahastamise leping 1 Ravi rahastamise lepinguga võtab Tervisekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele. 2 Ravi rahastamise leping on haldusleping. Ravi rahastamise lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduse 7. peatüki sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega. 36 Ravi rahastamise lepingu sõlmimine 1 Ravi rahastamise lepingu sõlmib Tervisekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega. 2 Tervisekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega. 3 Tervisekassal on õigus sõlmida ravi rahastamise leping välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga. Välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule kohaldatakse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhindasid ja piirmäärasid, kui Tervisekassa kohustub üle võtma tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse. 4 Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab Tervisekassa järgmisi asjaolusid: 1 kindlustatud isikute vajadus teenuse järele ja teenuse kättesaadavus; 2 teenuse osutamise kvaliteet ja tingimused; 3 teenuse hind; 4 teenuse osutamise võimalikkus vastavalt majutuse standardtingimustele; 5 tervishoiuteenuse osutajate piirarv; 6 tervishoiuteenuse osutamise keskmise koormuse näitajad; 7 riigi tervishoiupoliitika arengusuunad; 8 varasemate ravi rahastamise lepingute või sellesarnaste lepingute nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja poolt; 9 maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning tervishoiuteenuse osutaja üldine majanduslik seisund; 10 ravikindlustust ja tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja või temale tööd andva isiku poolt. 4 1)]]> Tervisekassa sõlmib ravi rahastamise lepingu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, vähemalt kolmeaastase tähtajaga. RT I 2004 56 400 778828 2005-04-01 4 2)]]> Kui Tervisekassa, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, sõlmib ravi rahastamise lepingu tervishoiuteenuse osutajaga esimest korda, sõlmitakse leping kuni kolmeaastase tähtajaga. RT I 2004 56 400 778828 2005-04-01 5 Tervisekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu isikuga, kes peab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud haiglat. RT I 2014-03-13 2 113032014002 2019-01-01 5 1)]]> Tervisekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu kinnitatud perearsti nimistu alusel perearstiabi osutava isikuga. RT I 2024-06-21 2 121062024002 2024-07-01 6 Kehtetu - RT I 2004 56 400 778828 2005-04-01 37 Ravi rahastamise lepingu tingimused Ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused: 1 lepingu tähtaeg; 2 kindlustatud isikutelt Tervisekassa poolt ülevõetavate kohustuste summa ajaühikus ja kohustuste kogusumma ning vajadusel summad valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud arstierialati või muul alusel; 3 tervishoiuteenuse osutamise eest tasumisele kuuluv hind, arvestades tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhinda ja piirmäära; 4 osutatavate tervishoiuteenuste miinimummaht; 5 nende tervishoiutöötajate nimekiri, kelle osutatud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus üle võetakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja Tervisekassaga kooskõlastamise kord; 6 tundide arv ajaühikus, mille jooksul on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud osutama kindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid; 7 tähtaeg, mille jooksul peab tervishoiuteenuse osutaja esitama Tervisekassale informatsiooni kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta; 8 juhtumid, millal kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimuseks on eelnev kirjalik kooskõlastus Tervisekassaga; 9 juhtumid, millal pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada; 10 ravijärjekordade ja osutatud teenuste kohta Tervisekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis; 11 kindlustatud isikule väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenusest teatamise kord ja tähtaeg; 12 tervishoiuteenuse osutaja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis; 13 tervishoiuteenuse kvaliteedi ja efektiivsuse näitajad; 14 lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral; 15 muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks. 37 1. ]]> Vähemalt 19-aastasele kindlustatud isikule hambaravi- ja hambaproteesiteenuse osutajaga ravi rahastamise lepingu sõlmimise tingimused RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 1 Tervisekassa sõlmib kindlustatud isikult käesoleva seaduse § 29 lõigetes 2 ja 2² sätestatud hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks hambaraviteenuse osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutajaga vähemalt kolmeaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu. 2 Kui Tervisekassal ei ole hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutajaga kehtivat ravi rahastamise lepingut, sõlmitakse temaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping üheaastase tähtajaga. Ravi rahastamise lepingu tähtaega pikendatakse vähemalt kaheks aastaks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole lepingu kehtivuse esimese aasta jooksul lepingutingimusi rikkunud. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused: 1 lepingu tähtaeg; 2 tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise tingimused ja Tervisekassa poolt nende üle järelevalve tegemise kord; 3 nende tervishoiutöötajate nimekiri, kelle osutatud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus üle võetakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja Tervisekassaga kooskõlastamise kord; 4 tähtaeg, mille jooksul peab tervishoiuteenuse osutaja esitama Tervisekassale informatsiooni kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta; 5 juhtumid, millal pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada; 6 ravijärjekordade ja osutatud teenuste kohta Tervisekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis; 7 tervishoiuteenuse osutaja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete esitamise kohustuse ulatus, andmete koosseis ning andmete esitamise tähtaeg ja kord; 8 lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral; 9 muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks. 4 Käesolevas paragrahvis sätestatud ravi rahastamise lepingule ei kohaldata käesoleva seaduse § 36 lõikeid 4–4² ja § 37. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 38 Ravijärjekord 1 Ravijärjekord on tervishoiuteenuse osutaja peetava andmekogu osa plaanilist tervishoiuteenuse hüvitist ootavate kindlustatud isikute kohta, mille andmed on aluseks Tervisekassale tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel. 2 Tervisekassa võib ravi rahastamise lepingu sõlmida ainult sellise tervishoiuteenuse osutajaga, kes peab ravijärjekorda vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel sätestatule ja võimaldab tervise infosüsteemi kaudu sõlmida tervishoiuteenuse osutamise lepingut. RT I 2008 3 22 12909773 2008-09-01 3 Ravijärjekorra maksimumpikkuse kinnitab Tervisekassa nõukogu. Ravijärjekorra maksimumpikkuse pikendamine ei kehti kindlustatud isikute suhtes, kes on kantud ravijärjekorda. 4 Kehtetu - RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 5 Ravijärjekorda võib kanda ainult kindlustatud isiku, kellel on ravijärjekorda kandmisel tõendatud meditsiiniline vajadus tervishoiuteenuse saamiseks. Ravijärjekorrast tuleb viivitamatult kustutada kindlustatud isik, kellel ei ole enam tervishoiuteenuse saamise tõendatud meditsiinilist vajadust. Tervisekassal on õigus igal ajal ravijärjekorraga tutvuda või nõuda ravijärjekorra esitamist tutvumiseks. 6 Kindlustatud isikul on õigus saada tervishoiuteenust väljaspool ravijärjekorda tingimusel, et see ei halvenda ravijärjekorras olevate kindlustatud isikute tervishoiuteenuse saamise võimalusi. 39 Kohustuse ülevõtmine 1 Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse Tervisekassa poolt ülevõetuks, kui Tervisekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest keeldumisest. 2 Ravijärjekorra olemasolu korral on Tervisekassa kohustatud üle võtma tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse, kui kindlustatud isik on oodanud ravijärjekorras selle tervishoiuteenuse osutamist koos Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega järjekorra saabumiseni või kauem, kui ravijärjekorra maksimumpikkus ette näeb. 3 Ravijärjekorra olemasolu korral ei võta Tervisekassa üle väljaspool ravijärjekorda saadud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustust, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 4 Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla: 1 tervishoiuteenuse osutamise põhjendamatus või näidustuse puudulikkus; 2 tervishoiuteenuse osutamine allpool arstiteaduse üldist taset; 3 tervishoiuteenuse osutamise mittevastavus õigusaktides või ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele; 4 patsiendi õiguste rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel; 5 kohustuse ülevõtmise aluseks olevate dokumentide ebakorrektsus, mida tervishoiuteenuse osutaja ei ole kõrvaldanud ravi rahastamise lepingus puuduste kõrvaldamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul; 6 tervishoiuteenuse osutaja poolt käesoleva seaduse või muude õigusaktide või Tervisekassaga sõlmitud lepingu rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel. 5 Tervisekassal on õigus ja tervishoiuteenuse osutajal on kohustus kindlustatud isikule ühe kuu jooksul kirjalikult teatada Tervisekassa keeldumisest tasu maksmise kohustust üle võtta ja selle põhjustest. Teatamiskohustuse rikkumise korral kaotab tervishoiuteenuse osutaja õiguse nõuda kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu. 6 Kindlustatud isikul on õigus esitada tervishoiuteenuse osutaja tasu maksmise nõudele samasuguseid vastuväiteid kui Tervisekassal. 3 Teisene arvamus 40 Teisese arvamuse võimaldamine 1 Teisene arvamus käesoleva seaduse tähenduses on teise tervishoiuteenuse osutajast eriarsti või teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava eriarsti (edaspidi teisese arvamuse andja) sõltumatu arvamus, mille eesmärk on anda hinnang esmase arvamuse andnud eriarsti poolt kindlustatud isikule pandud diagnoosi õigsuse, talle määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta. 2 Kindlustatud isikule tervishoiuteenuse osutamisel esmase arvamuse andnud arst on kohustatud edastama teisese arvamuse andjale kõik kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuseid kajastavad dokumendid või nende koopiad ning väljastama kindlustatud isikule saatekirja teisese arvamuse andja juurde. 3 Tervisekassa võtab kindlustatud isikult üle teisese arvamuse saamise eest tasu maksmise kohustuse üks kord ühe ravijuhu kohta Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud ulatuses. 4 Muus Euroopa Liidu liikmesriigis tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab Tervisekassa kindlustatud isikule käesoleva seaduse §-s 66² kehtestatud tingimustel ja korras. 5 Väljaspool Euroopa Liitu tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab Tervisekassa kindlustatud isikule käesoleva seaduse §-s 66² kehtestatud tingimustel ja korras. 6 Teisese arvamuse saamiseks Eestis tegutsevalt tervishoiuteenuse osutajalt, kellel puudub ravi rahastamise leping Tervisekassaga, ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervishoiuteenuse osutajalt sõlmivad kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja ja Tervisekassa varem kirjaliku lepingu. RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 4 Ravimihüvitis, meditsiiniseadmehüvitis ning täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis RT I 2024-05-02 3 102052024003 2025-01-01 41 Kindlustuskaitse ulatus ravimihüvitise puhul 1 Tervisekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning Tervisekassa ravimite loetellu (edaspidi ravimite loetelu) kantud ravimite, eritoitude ja kaasasündinud ainevahetuse häirete raviks kasutatavate toidulisandite (edaspidi ravim) jaemüügi eest. RT I 2014-04-16 4 116042014004 2014-04-26 1 1)]]> Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse ravimi jaemüügihinnast. Ravimi jaemüügihind käesoleva seaduse tähenduses on ravimi ühe müügipakendi lõplik müügihind tarbijale, mis kujuneb ravimi hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste ja käibemaksu rakendamise ning ravimitootja või müügiloa hoidja, hulgi- või jaemüüja tehtavate soodustuste ja allahindluste mahaarvamise järel. RT I 2010 15 77 13297358 2010-07-01 2 Tervisekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta väljastatud retsept vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega ravimiseaduse alusel kehtestatud tingimustele ja vormile. Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil ja temaga koos töötaval õel, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil, ämmaemandal ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel, eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil, välja arvatud kiirabi osutamisel, hambaarstil, ämmaemandal ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel ning kaitsejõududes töötaval Terviseametis registreeritud arstil ja hambaarstil. Alates kolmandast residentuuri aastast on arst-residendil retsepti väljakirjutamise õigus võrdselt vastava eriarstiabi eriala omandanud arstiga. RT I 2022-06-20 3 120062022003 2022-06-30 3 Tervisekassa ei võta üle ravimi müügi eest tasu maksmise kohustust järgmiste hinnaosade suhtes: 1 omaosaluse alusmäär ühe retsepti kohta ja 2 käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud ravimi puhul tasu, mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda või RT I 2012-07-05 14 105072012014 2012-10-01 3 käesoleva seaduse § 44 lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetellu kantud haiguse ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravimi puhul tasu, mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinda; RT I 2022-04-29 1 129042022001 2022-05-09 4 käesoleva seaduse § 44 lõikes 4¹ käsitletud ravimi puhul tasu, mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinda. RT I 2022-04-29 1 129042022001 2022-05-09 4 Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud ravimite puhul vastavalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendile ravimi piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest. RT I 2012-07-05 14 105072012014 2012-10-01 5 Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ravimite puhul vastavalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendile piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest. RT I 2022-04-29 1 129042022001 2022-05-09 6 Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud ravimite puhul vastavalt § 44 lõikes 4 märgitud soodustuse protsendile piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest. RT I 2022-04-29 1 129042022001 2022-05-09 6 1)]]> Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõikes 4¹ käsitletud ravimite puhul vastavalt § 44 lõikes 4¹ märgitud soodustuse protsendile piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest. RT I 2022-04-29 1 129042022001 2022-05-09 7 Kui ravimi jaemüügihind on väiksem kui piirhind või hinnakokkuleppes märgitud hind või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hind, arvutatakse Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa jaemüügihinna ja omaosaluse alusmäära vahest. RT I 2022-04-29 1 129042022001 2022-05-09 8 Tervisekassa võib kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, millele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht, mõjuvatel põhjustel ja käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 ning § 44 lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetelusse kantud või müügiloata ravimi müügi korral osa ravimi jaemüügihinnast, välja arvatud omaosaluse alusmäär. RT I 2023-12-15 3 115122023003 2023-12-25 42 Piirhind, hinnakokkulepe ja omaosaluse alusmäär RT I 2012-07-05 14 105072012014 2012-10-01 1 Piirhind on ravimite loetelusse kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev hind. RT I 2010 15 77 13297358 2010-04-18 1 1)]]> Piirhinnad kehtestatakse ravimitele juhul, kui ravimite loetellu kantakse soodustuse protsendiga 100, 75 või 50 teine sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim teiselt ravimitootjalt või ravimi müügiluba omavalt isikult või loetellu kantakse samaaegselt kaks või enam sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimit vähemalt kahelt tootjalt. RT I 2010 15 77 13297358 2010-07-01 1 2)]]> Piirhinna arvutamise aluseks on ravimi hulgimüügi ostuhind, millele lisatakse maksimaalsed kehtivad hulgi- ja jaemüügi juurdehindlused ning käibemaks (edaspidi maksimaalne jaemüügihind). Piirhindade arvutamisel kahele ravimile lähtutakse odavama ravimi hinnast. Kolme ja enama ravimi korral arvutatakse piirhinnad hinnalt odavaimast ravimist järgmise ravimi hinna põhjal. RT I 2004 56 400 778828 2005-01-01 1 3)]]> Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ja ravimite hulgimüügiga tegelev ravimite tootmise tegevusloa omaja on kohustatud Tervisekassale edastama kõigi ravimite hulgimüügi ostuhinnad. Ravimite hulgimüügi ostuhindade edastajad, edastamise tingimused ja korra kehtestab määrusega. RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 2 Piirhindade arvutamise metoodika, piirhindade kehtestamise tähtajad ning muutmise tingimused ja tähtajad kehtestab määrusega, võttes arvesse käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatut. RT I 2004 56 400 778828 2005-01-01 2 1)]]> Ravimite piirhinnad kehtestab määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul. RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 3 Piirhinnast madalama või võrdse hinnatasemega ravimile ja juhul, kui Eestis kehtivat müügiluba omab ainult üks sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim, määratakse hind hinnakokkuleppega või kujuneb hind Euroopa Komisjoni ravimite ühishanke tulemusel. RT I 2022-04-29 1 129042022001 2022-05-09 4 Hinnakokkulepe on Tervisekassa ja ravimitootja või väljastatud ravimi müügiluba omava isiku vahel sõlmitud üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping piirhinnast madalama või võrdse jaemüügihinnaga ravimite või piirhinnaga hõlmamata ravimite hulgimüügi ostuhinna kohta, mille soodustuse protsent on 100, 75 või 50. RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 5 Apteegist ravimi väljastamisel on omaosaluse alusmäär 3,50 eurot retsepti kohta. Omaosaluse alusmäära rakendatakse ainult Tervisekassas kindlustatud isiku suhtes ambulatoorse ravi korral. RT I 2024-12-12 2 112122024002 2025-01-01 6 Informatsioon kehtivate piirhindade ja hinnakokkulepetes märgitud hindade kohta peab olema raviteenuse tarbijale kättesaadav Tervisekassa veebilehel, apteegis ja retsepti väljakirjutava tervishoiuteenuse osutaja juures. RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 43 Ravimite loetelu 1 Ravimite loetelu kehtestab määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul. RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 2 Ravimi ravimite loetellu kandmise ettepaneku tegemisel ja ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume: RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 1 kindlustatud isiku vajadus saada ravimit tulenevalt tervishoiuteenuse osutamisest; 2 ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja kindlustatud isiku vajadus saada ravi käigus teisi ravimeid; 3 ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus; 4 alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu; 5 vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele. 3 kehtestab määrusega ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad. 3 1)]]> Tervisekassa viib läbi käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud haldusmenetluse ravimite loetelu koostamiseks ja selle muutmiseks. Menetluse läbiviimiseks moodustab Tervisekassa nõuandva ravimikomisjoni, mille liikmete määramine ja töökord kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määruses. RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 3 2)]]> Ravimitootja esitatud taotlus ravimi ravimite loetellu kandmise või loetelu muutmise kohta on avalik teave, välja arvatud taotluse lisa või muu teave, mis võib kahjustada menetluse läbiviimise erapooletust. RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 4 Ravimite loetellu võib kanda ainult Eestis kehtivat müügiluba omava ravimi. RT I 2004 56 400 778828 2004-08-01 5 Ravimite loetellu kantakse: 1 ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutiline keemiline kood (ATC kood – The Anatomical Therapeutic Chemical Classification); 2 ravimpreparaat; 3 ravimitootja; 4 haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 100; 5 haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 75; RT I 2004 56 400 778828 2004-08-01 6 ravimi ravimivormide, tugevuste ja pakendite soodustuse protsent; 7 pakendikood. RT I 2016-05-04 1 104052016001 2016-05-14 5 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4–7 nimetatud andmed on siduvad, punktides 1–3 nimetatud andmed on selgitava tähendusega. RT I 2010 15 77 13297358 2010-04-18 6 Ravimi võib ravimite loetellu kanda tingimusega, mille eesmärk on: 1 tagada kande jõustumine ravimite loetelus pärast hinnakokkuleppe sõlmimist või piirhinna kehtestamist; 2 tagada ravimi kustutamine ravimite loetelust, kui hinnakokkulepe lõpeb; 3 ühe ravimi teatavale ravimivormile, tugevusele või pakendile madalama ravimi soodustuse protsendi kehtestamine; 4 ravimite väljakirjutamise õiguse piiramine kindlustatud isiku tervise huvides või ravimi väljakirjutamise põhjendatuse tagamiseks; 5 ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamine. 44 Ravimi soodustuse protsendid 1 kehtestab määrusega nende haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna alusel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100. RT I 2022-04-29 1 129042022001 2022-05-09 2 kehtestab määrusega nende haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna alusel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75. 4- kuni 16-aastaste laste ja isikute, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension või kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, ning vähemalt 63-aastaste kindlustatud isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 kantud ravimite müümisel soodustuse protsenti 90. RT I 2022-04-29 1 129042022001 2022-05-09 3 Ravimid, mis ei ole mõeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, võib kanda ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50. RT I 2012-07-05 14 105072012014 2012-10-01 4 Kui ravim on kantud ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 ja 100 või 50 ja 75, kuid on välja kirjutatud muul näidustusel kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, loetakse ravimi soodustuse protsendiks 50, võttes arvesse käesoleva seaduse § 43 lõike 6 alusel kehtestatud tingimusi. RT I 2012-07-05 14 105072012014 2012-10-01 4 1)]]> Ravimite loetellu kantud ravimitele rakendatakse alla 4-aastaste laste puhul soodustuse protsenti 100. 5 Valdkonna eest vastutav minister lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haiguste loetelu kehtestamisel järgmistest kriteeriumidest: RT I 2022-04-29 1 129042022001 2022-05-09 1 haiguse raskus ja eluohtlikkus; 2 haiguse epideemilise leviku võimalikkus; 3 haigusega kaasnev valu vaigistamise vajadus ja teised humaansed kaalutlused; 4 vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele. 6 Valdkonna eest vastutav minister lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haiguste loetelu kehtestamisel lisaks lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele eesmärgist tagada nende krooniliste haiguste ravimine või kergendamine, mis oluliselt halvendavad elukvaliteeti. RT I 2022-04-29 1 129042022001 2022-05-09 7 Haigust ei kanta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud haiguste loetellu, kui haigus on ravitav teiste, odavamate raviviisidega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil oluliselt kindlustatud isiku olukorda. 8 Haiguse võib haiguste loetellu kanda tingimusega, mille eesmärk on arvestada soost, vanusest või meditsiinilisest põhjusest tingitud vajadusega. RT I 2004 56 400 778828 2004-08-01 45 Hinnakokkuleppe sõlmimine ja muutmine RT I 2014-04-16 4 116042014004 2014-04-26 1 Hinnakokkuleppe sõlmimisel ja muutmisel lähtutakse kindlustatud isikute huvist saada vajalikke ravimeid mõistliku hinnaga ning Tervisekassa eelarve vahenditest, mis on ette nähtud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks, samuti käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttest. RT I 2014-04-16 4 116042014004 2014-04-26 2 Hinnakokkuleppes lepitakse kokku järgmised tingimused: 1 ravimi hulgimüügi ostuhind eurodes kõigi 100, 75 või 50 protsenti soodustatavate ravimvormide, toimeaine sisalduste ja pakendite kaupa; RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 2 ravimi jaemüügi eeldatav maht hinnakokkuleppe kehtivuse ajal juhul, kui ravim on ainus ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100, 75 või 50 kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim; RT I 2010 15 77 13297358 2010-07-01 3 tähtaeg, mille jooksul on pooltel hinnakokkuleppe muutmine keelatud; 4 tingimused, mille esinemisel on ühel poolel õigus nõuda hinnakokkuleppe muutmist lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatule; RT I 2014-04-16 4 116042014004 2014-04-26 5 tähtpäev, mis ajaks tuleb pooltel hinnakokkuleppe kehtivuse tähtaja automaatse pikenemise vältimiseks esitada hinnakokkuleppe muutmise taotlused; 6 kui pooled ei jõua hinnamuutuses kokkuleppele, siis tähtaeg, mille jooksul ravimitootja on kohustatud ravimit Eesti turul müüma ja Tervisekassa üle võtma kindlustatud isikutelt ravimi eest tasumise kohustuse senistel alustel; 7 muud tingimused ja kohustused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise ning hinnakokkuleppe tingimuste täitmise tagamiseks. 3 Hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb Tervisekassale ravimitootja või isik, kellele on väljastatud ravimi müügiluba. Hinnakokkuleppe sõlmimise menetluse võib algatada Tervisekassa. RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 3 1)]]> Kui ravim on ainus ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim ja kui hinnakokkuleppes sätestatud hind ületab käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda, esitab Tervisekassa või ravimitootja hinna muutmiseks hinnakokkuleppe muutmise taotluse. RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 3 2)]]> Hinnakokkulepet on võimalik jätkata, kui selles sätestatud hind ületab käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda ja kui pooled ei suuda kokku leppida hinnakokkuleppes sätestatud ravimi hinna langetamises, kuid käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud kriteeriumide hindamise järel on põhjendatud olemasolevat hinnakokkulepet jätkata. RT I 2023-12-15 3 115122023003 2023-12-25 4 Kehtetu - RT I 2010 15 77 13297358 2010-04-18 5 Kehtetu - RT I 2010 15 77 13297358 2010-04-18 5 1)]]> Kui hinnakokkuleppe sõlmimise või muutmise tingimustes ei saavutata mõistliku aja jooksul kokkulepet, võib Tervisekassa algatada käesoleva seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korras menetluse ravimi väljaarvamiseks ravimite loetelust. RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 5 2)]]> Alates hinnakokkuleppe lõppemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaega, või ravimi piirhinna kehtetuks tunnistamisest kuni ravimi loetelust väljaarvamiseni või hinnakokkuleppe sõlmimiseni loetakse Tervisekassa poolt ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel ravimi hinnakokkuleppe hinnaks hinnakokkuleppe muutmise taotluse või sõlmimise ettepaneku esitamise ajal käesoleva seaduse § 45 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv madalaim hulgimüügi ostuhinna alusel arvutatud maksimaalne jaemüügihind. RT I 2014-04-16 4 116042014004 2014-04-26 6 Hinnakokkuleppe sõlmimise korra kehtestab määrusega. 46 Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine 1 Ravimi jaemüüja esitab Tervisekassale arve ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse Tervisekassa poolt ülevõetuks, kui Tervisekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest. RT I 2010 15 77 13297358 2010-04-18 2 Tervisekassa võib keelduda ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest, kui ravimi müümisel on rikutud ravimi müügi nõudeid. 47 Täiendav ravimihüvitis Kehtetu - RT I 2024-05-02 3 102052024003 2025-01-01 48 Kindlustuskaitse ulatus meditsiiniseadmehüvitise puhul 1 Tervisekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isikule vajalike meditsiiniseadmete eest, mis on kantud Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu (edaspidi meditsiiniseadmete loetelu). 2 Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses on instrument, aparaat või seade, samuti materjal või muu toode, mida kindlustatud isik saab kasutada tavakasutajana eraldi või kombinatsioonis, ühel või enamal tootja ettenähtud otstarbel ja mille kavandatud põhitoime kindlustatud isikule ei ole farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik ja on vajalik: 1 haiguse jälgimiseks, leevendamiseks või raviks; 2 vigastuse leevendamiseks või raviks. 2 1)]]> Käesoleva seaduse mõistes on meditsiiniseade ka kaasasündinud sarvestumishäirega kulgeva nahahaiguse raviks kasutatav nahahooldusvahend. RT I 2014-04-16 4 116042014004 2014-04-26 3 Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses ei ole: 1 kirurgiliselt invasiivne meditsiiniseade; 2 siirdatav meditsiiniseade; 3 aktiivne diagnostikameditsiiniseade. 4 Meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra kehtestab määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul. 5 Meditsiinseadmete loetellu kantakse: 1 meditsiiniseadmete rühma nimetus; 2 meditsiiniseadme kood; 3 meditsiiniseadme nimetus; 4 meditsiiniseadmete kogus müügipakendis; 5 meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhind, milleks on hinnakokkuleppes kokkulepitud jaemüügi hind; 6 kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär; 7 kindlustatud isiku omaosaluse määr; 8 meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused. 6 Meditsiiniseadme Tervisekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 90% või 50% meditsiinseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast, välja arvatud käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 3 sätestatud juhul. Tervisekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 50%, kui meditsiiniseadme kasutamisele on olemas alternatiivne, meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast odavam raviviis või teisest meditsiiniseadmete rühmast või muu Eestis kättesaadav odavam meditsiiniseade. 7 Meditsiiniseadmete rühm käesoleva seaduse tähenduses ühendab meditsiiniseadmete loetelus sama toime ja sihtotstarbega meditsiiniseadmeid. 8 Meditsiiniseadmete loetellu võib kanda meditsiiniseadme, mille suhtes Tervisekassa ja tootja või tema esindaja on sõlminud hinnakokkuleppe. 9 Meditsiiniseadme võib meditsiiniseadmete loetellu kanda tingimustega, mille eesmärk on reguleerida meditsiiniseadme väljakirjutamist, arvestades käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 1 sätestatud kriteeriume. RT I 2008 34 210 12997653 2008-09-01 48 1. ]]> Meditsiiniseadmete loetelu muutmine 1 Meditsiiniseadme kandmisel meditsiiniseadmete loetellu või meditsiiniseadmete loetelust kustutamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1 meditsiiniliselt põhjendatud näidustuse olemasolu meditsiiniseadme tavakasutamiseks ja alternatiivsete meditsiiniseadmete või raviviiside olemasolu; 2 raviks vajalik meditsiiniseadmete optimaalne kogus lähtuvalt diagnoosist, haiguse raskusastmest või muudest ravi kulgu mõjutavatest asjaoludest; 3 vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas muu avaliku rahastamisallika olemasolu; 4 meditsiiniseadme kulutõhusus; 5 meditsiiniseadme vastavus meditsiiniseadme seadusele ja asjakohastele Euroopa Liidu õigusaktidele, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõikes 2¹ nimetatud meditsiiniseadme korral. RT I 2022-12-22 2 122122022002 2023-01-01 2 Meditsiiniseadme Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks võetava piirhinna muutmisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriume. 3 Kui meditsiiniseadmete loetelus on ühes meditsiiniseadme rühmas kaks võrreldavat meditsiiniseadet, siis alates kolmandast meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmest on Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks meditsiiniseadmete loetelus sisalduva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind. 4 Meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse, hinnakokkuleppes sätestatust või piirhinnast odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane erialaühendus. RT I 2022-06-20 3 120062022003 2022-06-30 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad ning hindamise korra kehtestab määrusega. 6 Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja, astudes läbirääkimistesse Tervisekassaga. Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada Ravimiamet või Tervisekassa, astudes tootja või tema volitatud esindajaga läbirääkimistesse. Taotluse esitaja peab teatavaks tegema kõik talle teada olevad läbirääkimistel tähtsust omavad asjaolud. RT I 2024-11-20 1 120112024001 2025-01-01 49 Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja müüjaga sõlmitav leping RT I 2008 34 210 12997653 2008-09-01 1 Meditsiiniseadme müüja esitab Tervisekassale arve meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse Tervisekassa poolt ülevõetuks, kui Tervisekassa ei ole 45 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest. RT I 2010 15 77 13297358 2010-04-18 2 Meditsiiniseadme müüja, välja arvatud apteek, sõlmib Tervisekassaga lepingu, milles lepitakse kokku järgmised tingimused: 1 lepingu tähtaeg; 2 asjaolud, mille esinemisel on pooltel õigus ühepoolselt leping lõpetada; 3 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast lühem tähtaeg; 4 asjaolud, mille esinemise korral on kohustuse ülevõtmise tingimuseks eelnev kirjalik kooskõlastus Tervisekassaga; 5 meditsiiniseadme müüja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete Tervisekassale esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis; 6 muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks. RT I 2008 34 210 12997653 2008-09-01 3 Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla meditsiiniseadme müügi mittevastavus õigusaktide või Tervisekassaga sõlmitud lepingu sätetele. RT I 2008 34 210 12997653 2008-09-01 49 1. ]]> Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis 1 Tervisekassa võtab kindlustatud isikult täiendavalt tasu maksmise kohustuse üle, kui kindlustatud isiku tasutud summa ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ning tavakasutajale vigastuse või haiguse raviks või leevendamiseks või haiguse jälgimiseks vajalike ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmete ostmiseks ületab kalendriaastas 100 eurot (edaspidi täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis). 2 Täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise suuruse arvutab retseptikeskus kindlustatud isiku ravimi ja meditsiiniseadme väljaostmise hetkel, arvestades retseptikeskuses olevaid andmeid. 3 Kui kindlustatud isikule ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik ettenähtud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võrra soodustust teha, võimaldatakse see talle järgmisel ostul või hüvitatakse saamata jäänud täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis kindlustatud isiku taotlusel. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise ning maksmise korra kehtestab määrusega. 5 Kui kindlustatud isik ei tee jooksval kalendriaastal järgmist ostu või ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlust, kandub isiku viimase ostu hetkel saamata jäänud täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis üle järgmisesse kalendriaastasse. 6 Täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise arvutamisel ei võeta arvesse Tervisekassa tasutud summasid, samuti summasid, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda. 7 Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud summa on 100 kuni 300 eurot, hüvitab Tervisekassa 100 eurot ületavast osast 50 protsenti. 8 Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud summa ületab 300 eurot, hüvitab Tervisekassa lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 arvutatule 300 eurot ületavast osast 90 protsenti. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2025-01-01 5 Rahalised hüvitised 1 Ajutise töövõimetuse hüvitis 50 Ajutise töövõimetuse hüvitis, selle liigid ja maksmise juhud RT I 2012-07-02 8 102072012008 2012-08-01 1 Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida Tervisekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. 1 1)]]> Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse ka käesoleva seaduse § 5 lõike 3¹ alusel kindlustatud isikule, kui tema töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevaks ei ole tema eest sotsiaalmaksu maksva füüsilisest isikust ettevõtja kohta äriregistris tehtud kustutamiskannet või tegevuse peatamise kannet või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kohta ei ole töötamise registris tehtud töötamise lõpetamise kannet. RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 2 Ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 3 ja 6 ja lõikes 4 nimetatud alustel kindlustuskaitset omavale isikule ega kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustatud isikule. 3 Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on: 1 haigushüvitis; 2 kehtetu - RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 3 kehtetu - RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 4 hooldushüvitis. RT I 2004 56 400 778828 2004-08-01 4 Isikule, kes saab isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võib maksta haigushüvitist käesolevas seaduses sätestatud tingimustel. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 51 Ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum 1 Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule haigushüvitist, on: 1 kindlustatud isiku haigus või vigastus, mille puhul raviv tervishoiutöötaja on määranud, et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust; RT I 2022-06-20 3 120062022003 2022-06-30 2 kindlustatud isiku suhtes kehtestatud karantiin; 3 kindlustatud isiku töötamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ lõike 1 alusel; RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 4 kindlustatud isiku tööst keeldumine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ lõike 3 alusel; RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 4 1)]]> kindlustatud isiku töötamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ lõike 1 alusel; RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 5 kindlustatud isikult elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamine teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks, mille puhul raviv arst on määranud, et kindlustatud isik ei ole selle tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust. RT I 2015-02-26 1 126022015001 2015-03-01 2 Kehtetu - RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 3 Kehtetu - RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 4 Kindlustusjuhtum, mille esinemisel makstakse kindlustatud isikule hooldushüvitist, on: 1 alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamine; RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 2 haige perekonnaliikme kodus põetamine; 3 alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi. 52 Töövõimetusleht 1 Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv või talle teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu Tervisekassa andmekogusse. RT I 2022-06-20 3 120062022003 2022-06-30 1 1)]]> Töövõimetuslehe võib välja kirjutada paberil, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid X-tee liidese kaudu Tervisekassa andmekogusse edastada. Sellisel juhul edastab töövõimetuslehe väljakirjutaja töövõimetuslehe andmed Tervisekassa andmekogusse X-tee liidese kaudu esimesel võimalusel. RT I 2014-10-08 1 108102014001 2014-10-18 2 Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on tervishoiutöötajal. Töövõimetuslehe väljakirjutaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest. Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust ei ole kiirabi osutamisel ega tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõigetes 4 ja 6 nimetatud isikutel. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 2 1)]]> Ämmaemandal on haiguslehe väljakirjutamise õigus raseda või emapuhkuse õigust omava isiku töö- või teenistuskohustuste täitmise kergendamiseks või tööst keeldumiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ alusel. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 2 2)]]> Õel on ainult haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus haiguse, vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku põetamise korral. RT I 2022-06-20 3 120062022003 2022-06-30 3 Töövõimetuslehe liigid on haigusleht ja hooldusleht. RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 3 1)]]> Haigusleht võib sisaldada ettepanekuid terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse ajal. Ettepanekuid sisaldava haiguslehe väljakirjutamise õigus ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemise kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ alusel on ainult arstil. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 4 kehtestab määrusega: 1 töövõimetuslehe andmekoosseisu; 2 töövõimetuslehe avamise, lõpetamise ning kehtetuks tunnistamise tingimused ja korra; 3 töövõimetuslehe tervishoiuteenuse osutajalt Tervisekassale edastamise tingimused ja korra; 4 tervishoiuteenuse osutaja ja tööandja juurdepääsu ulatuse töövõimetuslehe andmekoosseisule. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 53 Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise kord 1 Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. Kui käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 või lõikes 4 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal, asendab töövõimetuslehte välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõend. Tervisekassa nõudmisel tuleb tõendile lisada vandetõlgi seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isiku poolt kinnitatud tõlge eesti keelde, mille kulud kannab kindlustatud isik. RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 1 1)]]> Kehtetu - RT I 2014-10-08 1 108102014001 2014-10-18 2 Kehtetu - RT I 2009 15 93 13152060 2009-07-01 3 Kehtetu - RT I 2014-10-08 1 108102014001 2014-10-18 3 1)]]> Kehtetu - RT I 2022-06-20 3 120062022003 2022-06-30 4 Kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja teeb töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. RT I 2014-10-08 1 108102014001 2014-10-18 4 1)]]> Ettevõtlustulu maksu maksja teeb omapoolsed töövõimetuslehe kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest, kuid mitte hiljem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 5² sätestatud tähtpäevaks ja korras. Tervisekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6. RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 4 2)]]> Kindlustatud isiku endisel tööandjal või füüsilisest isikust ettevõtjal ei ole kohustust teha töövõimetuslehele omapoolseid kandeid, kui eelmisele töövõimetuslehele järgnev töövõimetusleht algab pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2025-02-01 5 Hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehe lõpetamisele järgnevast kuupäevast. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 5 1)]]> Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale paberil töövõimetuslehe, teeb tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustatud isiku samasisulisele elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult paberil töövõimetuslehe saamise päevast. RT I 2014-10-08 1 108102014001 2015-01-01 5 2)]]> Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend), esitab tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja Tervisekassale tõendi ning muud hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult tõendi saamise päevast. RT I 2014-10-08 1 108102014001 2015-01-01 5 3)]]> Kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid Tervisekassale ise. RT I 2014-10-08 1 108102014001 2015-01-01 5 4)]]> Tõendi alusel määratakse ja makstakse hüvitis, kui: 1 kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on Tervisekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates tõendil märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise või majandus- või kutsetegevusega taasalustamise päevast või 2 kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on Tervisekassale esitatud hiljemalt 90. kalendripäeval alates tõendil märgitud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise taasalustamise päevast. RT I 2014-10-08 1 108102014001 2015-01-01 5 5)]]> Hüvitist ei määrata ega maksta, kui tõendit ei esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ sätestatud tähtaja jooksul. RT I 2014-10-08 1 108102014001 2015-01-01 6 Tervisekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui tõendi puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud Tervisekassasse. Väljamaksmisega viivitamise korral on Tervisekassa kohustatud maksma viivist vastavalt seadusele. RT I 2014-10-08 1 108102014001 2015-01-01 7 Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseisu ning hüvitise määramise ja maksmise korra kehtestab määrusega. 54 Ajutise töövõimetuse hüvitise suurus 1 Tervisekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust: 1 70 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral; RT I 2009 35 232 13196585 2009-07-01 1 1) ]]> 80 protsenti alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi, haige perekonnaliikme kodus põetamise ning alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise korral; RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 2 kehtetu - RT I 2009 35 232 13196585 2009-07-01 3 kehtetu - RT I 2009 35 232 13196585 2009-07-01 4 kehtetu - RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 5 kehtetu - RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 6 100 protsenti kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral; RT I 2004 56 400 778828 2004-08-01 7 100 protsenti kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise korral; 8 100 protsenti elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamise korral teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks. RT I 2015-02-26 1 126022015001 2015-03-01 2 Hüvitise suuruse arvutamisel ümardatakse summa sendi täpsusega. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 3 Tervisekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist, kui kindlustatud isikule on antud ajutiselt terviseseisundile vastav töö töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ lõike 1 alusel. Hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasu või palgaga (edaspidi töötasu) on võrdne haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasuga. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 4 Tervisekassa jätkab kindlustatud isikule haigushüvitise maksmist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 4¹ alusel alates haiguslehe alusel töötamise esimesest päevast, kui kindlustatud isikul on õigus haigushüvitisele käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 1 alusel ning talle antakse ajutiselt terviseseisundile vastav töö töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ alusel. Maksmist ei jätkata kauem kui käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani. Hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasuga on võrdne haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasuga. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 5 Kui kindlustatud isikul on mitu tööandjat ja tal on vähemalt ühe tööandja juures töötamise eest õigus haigushüvitisele käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 4¹ alusel, siis juhul kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda isiku terviseseisundile vastavaid töötingimusi, on hüvitis 70 protsenti tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust. RT I 2024-12-12 2 112122024002 2024-12-22 55 Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine 1 Kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 5¹ ning lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud isikute esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktide 1–3, 3³ ja 6–15 ning lõigete 1¹ ja 1² alusel riigi, valla, linna või loomeliidu makstavat sotsiaalmaksu. RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 1 1)]]> Ettevõtluskontolt tasutud sotsiaalmaksu puhul arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud maksumäära alusel. RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 2 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. RT I 2009 29 176 13186056 2009-07-01 3 Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötajaga kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisega, kuid see ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötajaga kokkulepitud töötasust või Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäärast. RT I 2009 15 93 13152060 2009-07-01 4 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras arvutatud kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui lõikes 3 sätestatud korras arvutatav kalendripäeva keskmine tulu, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lõikes 3 sätestatud korras. 5 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4, 5 või 5¹ või lõike 3 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud § 5 lõike 2 punktides 4, 5 ja 5¹ nimetatud lepingust tulenevate töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 5 1)]]> Käesoleva seaduse § 5 lõike 3¹ alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. RT I 2012-07-02 8 102072012008 2012-08-01 6 Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4, 5 või 5¹ või lõike 3 või 3¹ alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse §-s 2¹ sätestatud kuumäära ja arvu 30 jagatisega. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtinud sotsiaalmaksuseaduse §-s 2¹ sätestatud kuumäärast. RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 7 Käesoleva paragrahvi lõike 6 sätteid ei rakendata, kui töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval ei olnud kindlustatud isikul kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. 7 1)]]> Käesoleva seaduse § 5 lõike 3¹ alusel kindlustatud isiku suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut. RT I 2012-07-02 8 102072012008 2012-08-01 8 Kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele rohkem kui ühel käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 5 ja 5¹ nimetatud alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kindlustatud isiku jaoks soodsamal alusel. RT I 2012-07-02 8 102072012008 2012-08-01 9 Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3, 4 ja 4¹ sätestatud kindlustusjuhtumite puhul arvutatakse haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasu töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt. RT I 2024-12-12 2 112122024002 2024-12-22 55 1. ]]> Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine vanemahüvitist saanud isikule 1 Kindlustatud isikule, kellele on töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kolmel kalendriaastal makstud vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel ja kelle eest on samal ajavahemikul maksnud sotsiaalmaksu riik sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 1 alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. 2 Käesolevas paragrahvis sätestatud kalendripäeva keskmise tulu arvutamise erisusi kohaldatakse kindlustatud isikule, kellele makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel, millele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal on kindlustatud isik viibinud vanemapuhkusel. 3 Sotsiaalkindlustusamet edastab Tervisekassale perehüvitiste seaduse § 33 tähenduses vanemahüvitist saama õigustatud kindlustatud isiku jagatava vanemahüvitise ühe kalendripäeva tulu suuruse (edaspidi vanemahüvitise kalendripäeva tulu), mis on välja arvutatud perehüvitiste seaduse §-s 39 sätestatud korras. 4 Tervisekassa võrdleb kindlustatud isiku vanemahüvitise kalendripäeva tulu samale isikule käesoleva seaduse § 55 alusel arvutatud kalendripäeva keskmise tuluga ja võtab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel aluseks isikule soodsama kalendripäeva tulu. RT I 2023-12-15 2 115122023002 2024-07-01 56 Õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist 1 Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. RT I 2023-01-11 1 111012023001 2023-07-01 1 1)]]> Kui haigushüvitise maksmise aluseks on tööst keeldumine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ lõike 3 alusel, tekib kindlustatud isikul õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 1 alusel arvutatavale haigushüvitisele alates teisest päevast, mil ta keeldus töö- või teenistuskohustusi täitmast. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 1 2)]]> Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 5¹ ning lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud isikutel tekib raseduse korral õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses osalemisest vabastuse teisest päevast alates. RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 1 3)]]> Kui haigushüvitise maksmise aluseks on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktid 6 ja 7, tekib õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse teisest päevast alates. RT I 2009 29 176 13186056 2009-07-01 1 4)]]> Kui haigushüvitise maksmise aluseks on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkt 8, tekib õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 5 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse esimesest päevast alates. RT I 2015-02-26 1 126022015001 2015-03-01 2 Kui haigushüvitise maksmise aluseks on ajutiselt terviseseisundile vastava töö andmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁵ lõike 1 alusel, tekib kindlustatud isikul õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 3 alusel arvutatavale haigushüvitisele alates päevast, millal ta asus terviseseisundile vastavaid töö- või teenistuskohustusi täitma. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 2 1)]]> Kui haigushüvitise maksmise aluseks on ajutiselt terviseseisundile vastava töö andmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ alusel, tekib kindlustatud isikul õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 4 alusel arvutatavale haigushüvitisele alates päevast, millal ta asus ajutiselt tegema terviseseisundile vastavat tööd, kuid kõige varem töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse 61. päevast. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 3 Õigus saada hooldushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest päevast alates. RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 57 Haigushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik 1 Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 2 Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 3 Karantiini korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni karantiini lõpetamise päevani. RT I 2020-12-29 2 129122020002 2021-01-01 4 Kehtetu - RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 5 Kehtetu - RT I 2015-12-30 2 130122015002 2016-01-01 6 Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 7 Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-07-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 58 Sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik Kehtetu - RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 59 Hooldushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik 1 Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise korral kuni 60 kalendripäeva ja teiste perekonnaliikmete kodus põetamise korral kuni seitse kalendripäeva. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 1 1)]]> Kehtetu - RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 2 Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist kuni 10 kalendripäeva alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldaja ise on haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi. 3 Ühe hooldusjuhu korral mitmele hooldajale väljakirjutatud hoolduslehe alusel on hooldajatel õigus saada hooldushüvitist kokku mitte rohkem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud kalendripäevade eest. RT I 2015-03-11 2 111032015002 2015-07-01 60 Ajutise töövõimetushüvitise saamise õiguse piirang 1 Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui: RT I 2004 56 400 778828 2004-08-01 1 kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus; 2 kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist; 3 kindlustatud isik või põetatav isik eirab tervishoiutöötaja määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud; RT I 2022-06-20 3 120062022003 2022-06-30 4 kindlustatud isik ei ilmu määratud ajal tervishoiutöötaja vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta; RT I 2022-06-20 3 120062022003 2022-06-30 5 kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatavat tulu. RT I 2017-07-07 2 107072017002 2018-01-01 6 kehtetu - RT I 2004 89 614 831409 2005-01-01 1 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja lõikes 2 nimetatud piirang ei kehti juhul, kui kindlustatud isik saab töötasu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ või 12⁵ alusel. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 2 Kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates. 3 Kui kindlustatud isik või hooldatav isik ei ilmu määratud ajal tervishoiutöötaja vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist tervishoiutöötaja vastuvõtule mitteilmumise päevast alates. RT I 2022-06-20 3 120062022003 2022-06-30 4 Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist juhul, kui ta on: RT I 2014-10-08 1 108102014001 2014-10-18 1 puhkusel; 2 puhkuse ajal hoolduslehel. RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel tekib kindlustatud isikul õigus saada hüvitist alates päevast, millal ta katkestab puhkuse ja asub või on kohustatud asuma täitma töö- või teenistuskohustusi. RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 6 Kindlustatud isikul, kellel on õigus saada haigushüvitist, ei ole õigust saada sama aja eest hooldushüvitist. RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 61 Keeld lubada ajutiselt töövõimetut kindlustatud isikut tööle või teenistusse 1 Tööandja ei tohi lubada käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kindlustatud isikut töö- või teenistuskohustusi täitma töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral kaotab kindlustatud isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist alates rikkumise päevast. 3 Tööandja tohib lubada isiku töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ või 12⁵ alusel töö- või teenistuskohustusi täitma töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse ajal, kui töötaja ja tööandja järgivad tervishoiutöötaja poolt haiguslehele märgitud ettepanekuid terviseseisundile vastavate töö- või teenistustingimuste kohta. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 62 Tervisekassa õigused ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel 1 Tervisekassa võib otsusega pikendada ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul puudub õigus hüvitist saada. Kui kahtlus osutub põhjendamatuks, on Tervisekassa kohustatud tasuma viivist alates käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 sätestatud tähtajast. 2 Tervisekassa on kohustatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist andma kindlustatud isikule vähemalt viie kalendripäeva pikkuse tähtaja asja kohta oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 3 Tervisekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest. 4 Kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt või käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud keelu rikkumise korral, võib Tervisekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt. 5 Tervisekassa nõuab tööandjalt tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 6 alusel 100 protsendi ulatuses makstud hüvitise ja nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel 70 protsendi ulatuses arvutatud hüvitise vahe. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud hoiatustes märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Tervisekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01 2 Muud rahalised hüvitised 63 Täiskasvanu hambaproteesihüvitis Kehtetu - RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 64 Sõidukuluhüvitis Kehtetu - RT I 2004 89 614 831409 2005-01-01 65 Täiskasvanu hambaproteesihüvitise alusdokumendid Kehtetu - RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 66 Täiskasvanu hambaproteesihüvitise seotus ajavahemikuga Kehtetu - RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 66 1. ]]> Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis 1 võib Tervisekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest, välja arvatud hambaraviteenus, ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on väljaspool ravijärjekorda osutanud Eestis tegutsev tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuse osutamise ajal kehtiv ravi rahastamise leping Tervisekassaga (edaspidi Tervisekassa lepingupartner). 2 Tervisekassa nõukogu ettepaneku aluseks võib olla: 1 vajadus tagada küllaldane juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele või 2 vajadus kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses võib sätestada tervishoiuteenused, mis: 1 mõjutavad olulisel määral patsiendi elukvaliteeti, vältides puude või püsiva tervisekahjustuse väljakujunemist; 2 tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks või 3 nõuavad spetsialiseeritud meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist. 4 Tervisekassa hüvitab tervishoiuteenuse osutaja poolt ravijärjekorda kantud kindlustatud isikule Tervisekassa lepingupartneri poolt väljaspool ravijärjekorda meditsiinilisel näidustusel ja saatekirja alusel osutatud tervishoiuteenuse osutamise kulu käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt tervishoiuteenuse eest tasutud summat. 5 Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust. 6 Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse eest, mille osutamise ravijärjekorrale Eestis on ravikindlustuse seaduse § 38 lõike 3 alusel kehtestatud vähemalt üheaastane maksimumpikkus, makstakse välja Tervisekassa kehtestatud hüvitise väljamaksmise otsuses kindlaksmääratud päeval, kuid mitte hiljem kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise ravijärjekorra maksimumpikkuse kohase tähtaja viimasel päeval. RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 66 2. ]]> Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis 1 Kindlustatud isikul on õigus saada käesolevas seaduses ettenähtud ravikindlustushüvitisi seoses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 50³ nimetatud piiriülese tervishoiuteenuse saamisega Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis. 2 Tervisekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise kulu käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt piiriülese tervishoiuteenuse eest tasutud summat. 3 Tervisekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise käigus väljastatud ja käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud loetellu kantud ravimite eest tasutud summa nimetatud loetelus kehtestatud tingimustega, käesoleva seaduse § 42 lõike 2¹ alusel kehtestatud piirhindadega ja § 42 lõike 4 alusel sõlmitud hinnakokkulepetega määratud ravimihindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt ravimi eest tasutud summat. RT I 2023-12-15 3 115122023003 2023-12-25 4 Tervisekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise käigus väljastatud meditsiiniseadmete eest tasutud summa käesoleva seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt meditsiiniseadme eest tasutud summat. RT I 2023-12-15 3 115122023003 2023-12-25 5 Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotluse menetlemisel on Tervisekassal õigus raviarvete kontrollimiseks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11), alusel loodud siseturu infosüsteemi. 6 Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust. 7 Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotlemise, taotluse menetlemise ja hüvitise maksmise korra kehtestab määrusega. RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 66 3. ]]> Eelluba piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks 1 võib Tervisekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega eelloa nõude Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks, et: 1 tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete raviteenuste tasakaalustatud valikule või 2 kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelloa nõude võib kehtestada tervishoiuteenuste saamiseks, mis: 1 olenevad planeerimisvajadusest; 2 tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks; 3 nõuavad kitsalt spetsialiseeritud ja kulukate meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist; 4 kujutavad endast erilist riski patsiendi või elanikkonna jaoks. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatakse tervishoiuteenus, mille saamiseks eelloa nõue kehtestatakse, eelloa nõude kehtestamise eesmärk ja eelloa nõude kehtestamise vajaduse ümberhindamise periood. 4 Eelloa nõude võib kehtestada kas üleriigiliselt või teatud tervishoiuteenuse osutaja osutatava tervishoiuteenuse saamiseks. 5 Tervishoiuteenuse korral, mille saamiseks on kehtestatud eelloa nõue, maksab Tervisekassa piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist vaid juhul, kui kindlustatud isik on saanud asjakohase eelloa. 6 Kehtestatud eelloa nõue avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti veebilehel. 7 Sotsiaalministeerium teavitab Euroopa Komisjoni eelloa nõude kehtestamisest ning selle nõude kohaldamisest ja kohaldamise lõpetamisest. 8 Eelloa annab kindlustatud isikule Tervisekassa. 9 Tervisekassa ei või keelduda eelloa andmisest, kui kindlustatud isikul on Eestis õigus tervishoiuteenusele, mille saamiseks eelluba taotletakse, ning kui seda tervishoiuteenust ei saa osutada Eestis meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse isiku terviseseisundi objektiivset meditsiinilist hinnangut, tema haiguslugu ja haiguse võimalikku kulgu, valu suurust ja puude laadi taotluse esitamise ajal. 10 Tervisekassa võib keelduda eelloa andmisest järgmistel põhjustel: 1 kliinilise hinnangu kohaselt on mõistliku kindlusega tuvastatud, et on olemas oht tervisele, mida ei saa pidada vastuvõetavaks, võttes arvesse soovitud piiriülesest tervishoiuteenusest isikule saadavat võimalikku kasu; 2 mõistliku kindlusega on tuvastatud, et piiriülesest tervishoiuteenusest tuleneb märkimisväärne oht üldsuse ohutusele; 3 tervishoiuteenust osutab tervishoiuteenuse osutaja, kelle puhul on tekkinud tõsine ja konkreetne kahtlus tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi ohutuse alaste standardite ja juhiste, sealhulgas järelevalvealaste sätete järgimise suhtes, kui need standardid ja juhised on ette nähtud tervishoiuteenust osutava liikmesriigi õigusnormide või akrediteerimissüsteemidega; 4 tervishoiuteenust saab osutada Eestis meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse konkreetse isiku terviseseisundit ja haiguse võimalikku kulgu. 11 Kui kindlustatud isik taotleb eelluba piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks, teeb Tervisekassa kindlaks, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) sätestatud eelloa saamise tingimused on täidetud. Kui need tingimused on täidetud, antakse eelluba kõnealuse määruse kohaselt, välja arvatud juhul, kui isik sõnaselgelt soovib teisiti. 12 Eelloa taotluse menetlemisel on Tervisekassal õigus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajatega seonduvate asjaolude kontrollimiseks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012 alusel loodud siseturu infosüsteemi. 13 Eelloa taotluse menetlemisel on Tervisekassal õigus küsida eksperdihinnangut, et selgitada välja taotletava tervishoiuteenuse osutamise vajadus ja teenuse osutamise tähtaeg. 14 Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks eelloa nõude kehtestamise ning eelloa taotlemise ja andmise tingimused ja korra kehtestab määrusega. RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 66 4. ]]> Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitamise piirangud 1 Piiriülese tervishoiuteenuse osutamisel Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava perearstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata ei maksa Tervisekassa piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist, välja arvatud käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud juhtudel ja § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud kindlustatud isikutele. RT I 2024-06-21 2 121062024002 2024-07-01 2 Kindlustatud isikule, kellel on kindlustuskaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 17, 24 või 26 alusel või kelle vajadus saada piiriülest tervishoiuteenust on tekkinud Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, viibimise ajal, makstakse piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist Euroopa Liidu liikmesriigi tervishoiuteenuse osutaja väljastatud saatekirja alusel. RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 6 Lisatasu ja kindlustatud isiku täiendav omaosalus 1 Üldtingimused 67 Lisatasu ja selle laiendamise keeld 1 Lisatasu käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatud isiku poolt omaosalusele lisaks kantav kulu ravikindlustushüvitise saamiseks, mille maksmise kohustust ei võta üle Tervisekassa. Lisatasud on visiiditasu ja voodipäevatasu. 2 Tervisekassa ei hüvita lisatasu. 3 Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja ei tohi nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniseadmete loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui käesolevas jaos sätestatud alustel ja ulatuses. RT I 2008 3 22 12909773 2008-09-01 68 Kohustus osutada tervishoiuteenust majutuse standardtingimustes 1 Tervishoiuteenuse osutaja, kellega Tervisekassa on sõlminud ravi rahastamise lepingu, on kohustatud tagama kindlustatud isikule statsionaarse tervishoiuteenuse saamise ajaks majutuse standardtingimustes. 2 Majutuse standardtingimused kehtestab määrusega. 3 Tervishoiuteenuse osutamisel majutuse standardtingimustest paremates tingimustes võib teenuse osutaja nõuda kindlustatud isikult kooskõlas teenuse osutaja kehtestatud hinnakirjaga tasu, mis on vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud ravi rahastamise lepingu sõlmimisel esitama nimetatud hinnakirja Tervisekassale ning tutvustama seda kindlustatud isikule enne tervishoiuteenuse osutamist. 4 Kindlustatud isikul on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt teenuse osutamist majutuse standardtingimustes. Kui Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutajal on võimalik pakkuda tervishoiuteenust ainult majutuse standardtingimustest paremates tingimustes, siis ei või tervishoiuteenuse osutaja nõuda kindlustatud isikult käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tasu. 2 Visiiditasu, täiendav omaosalus, voodipäevatasu ja dokumendi väljastamise tasu 69 Visiiditasu koduvisiidi eest 1 Perearstiabi osutaja võib nõuda kindlustatud isikult visiiditasu koduvisiidi eest. RT I 2024-06-21 2 121062024002 2024-07-01 2 Visiiditasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada käesoleva seaduse § 72 lõikes 1 toodud visiiditasu piirmäära, sõltumata kindlustatute arvust sama koduvisiidi kohta. 3 Koduvisiidi eest ei või nõuda visiiditasu rasedalt ja alla 2-aastaselt kindlustatud isikult. RT I 2009 29 176 13186056 2009-07-01 70 Visiiditasu ja täiendav omaosalus ambulatoorse eriarstiabi eest tasumisel 1 Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse perearstiabi osutaja, eriarstiabi või iseseisva õendusabi osutaja saatekirja alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ilma saatekirjata, on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist. RT I 2024-12-12 2 112122024002 2024-12-22 2 Ambulatoorse eriarstiabi osutamisel Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava perearstiabi, eriarstiabi või iseseisva õendusabi osutaja saatekirjata ei võta Tervisekassa üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustust (täiendav omaosalus), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. RT I 2024-12-12 2 112122024002 2024-12-22 3 Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava perearstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata võtab Tervisekassa kindlustatud isikult üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ambulatoorse eriarstiabi osutamisel, juhul kui eriarstiabi osutatakse trauma, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaiguse tõttu või juhul kui osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi või eriarstiabi osutaja jätab patsiendi tema terviseseisundi tõttu eriarstiabi osutaja jälgimisele või ravile. RT I 2024-06-21 2 121062024002 2024-07-01 4 Kindlustatud isiku suunamisel ambulatoorse eriarstiabi osutaja juurde sellesama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja või teise tervishoiuteenuse osutaja sedasama tervishoiuteenust osutava tervishoiutöötaja juurde ei tohi kindlustatud isikult nõuda visiiditasu maksmist. 4 1)]]> Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku tema terviseseisundi tõttu eriarstiabi osutaja jälgimisele või ravile, tohib kindlustatud isikult nõuda visiiditasu kord aastas. RT I 2024-12-12 2 112122024002 2025-04-01 5 Visiiditasu ei või nõuda, kui: 1 ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses raseduse või sünnitusega; RT I 2024-12-12 2 112122024002 2025-04-01 2 kehtetu - RT I 2024-12-12 2 112122024002 2025-04-01 3 vältimatu ambulatoorse eriarstiabi osutamisele järgneb vahetult statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine. 6 Kui patsient ütleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles vähem kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks kokkulepitud aega või ei ilmu teenuse osutamiseks kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta, on tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda patsiendilt järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmisel visiiditasu kahekordses suuruses. RT I 2008 3 22 12909773 2008-09-01 70 1. ]]> Visiiditasu tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku teenuse eest tasumisel 1 Kui tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõike 6 kohaselt tervishoiutöötajaga võrdsustatud isik osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava perearstiabi, eriarstiabi või iseseisva õendusabi osutaja saatekirja alusel, on tal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu. 2 Kui tervishoiutöötajaga võrdsustatud isik osutab iseseisvalt tervishoiuteenust ilma Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava perearstiabi, eriarstiabi või iseseisva õendusabi osutaja saatekirjata, ei võta Tervisekassa tervishoiuteenuse eest tasumise kohustust üle (täiendav omaosalus). 3 Kindlustatud isikult ei tohi nõuda visiiditasu, kui teda suunab tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku juurde sama tervishoiuteenuse osutaja või sama tervisekeskuse teine tervishoiutöötaja või kui tervishoiuteenust osutatakse seoses raseduse või sünnitusega. 4 Kui tervishoiutöötajaga võrdsustatud isik jätab kindlustatud isiku tema terviseseisundi tõttu jälgimisele või ravile, tohib kindlustatud isikult nõuda visiiditasu kord aastas. 5 Kui patsient ütleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles vähem kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks kokkulepitud aega või ei ilmu teenuse osutamiseks kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta, on tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda patsiendilt järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmisel visiiditasu kahekordses suuruses. RT I 2024-12-12 2 112122024002 2025-04-01 71 Voodipäevatasu 1 Statsionaarse eriarstiabi osutaja või iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse osutaja võib kindlustatud isikult nõuda majutuse standardtingimustes osutatud teenuste eest voodipäevatasu. Voodipäevatasu võib nõuda iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui kümne kalendripäeva eest ühe haigusjuhtumi korral. RT I 2014-04-16 4 116042014004 2014-04-26 2 Voodipäevatasu ei või nõuda intensiivravi osutamise aja eest, raseduse ja sünnitusega seotud statsionaarse eriarstiabi osutamisel ning statsionaarse eriarstiabi osutamisel alaealisele. 3 Voodipäevatasu kehtestamise õigus on tervishoiuteenuse osutaja nõukogul. 72 Visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäär 1 Koduvisiidi visiiditasu piirmäär on viis eurot ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär on 20 eurot. RT I 2024-12-12 2 112122024002 2025-04-01 1 1)]]> Ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär on viis eurot, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse kindlustatud isikule, kes on: 1 alla 19-aastane; 2 rase, välja arvatud käesoleva seaduse § 70 lõike 5 punktis 1 sätestatud juhul; 3 alla üheaastase lapse ema; 4 üle 63-aastane; 5 riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensioni või vanaduspensioni saaja; 6 töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega; 7 töötu tööturumeetmete seaduse tähenduses; 8 sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetuse saaja või tema perekonnaliige, kui isikule või tema perekonnale on ambulatoorse eriarstiabi osutamise kuul või sellele eelnenud kahel kuul makstud toimetulekutoetust. RT I 2024-12-12 2 112122024002 2025-04-01 1 2)]]> Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud piirmäärasid kohaldatakse ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku iseseisvalt osutatud ambulatoorse tervishoiuteenuse visiiditasule. RT I 2024-12-12 2 112122024002 2025-04-01 2 Voodipäevatasu piirmäär on viis eurot. RT I 2024-12-12 2 112122024002 2025-04-01 3 Kehtetu - RT I 2024-12-12 2 112122024002 2025-04-01 4 Kehtetu - RT I 2024-12-12 2 112122024002 2025-04-01 5 Valdkonna eest vastutav minister kinnitab määrusega visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäära hiljemalt jooksva aasta 20. veebruariks. 73 Dokumendi väljastamise tasu 1 Väljastatud dokumendi eest võib tervishoiuteenuse osutaja nõuda kindlustatud isikult mõistlikku tasu. 1 1)]]> Kehtetu - RT I 2012-07-10 2 110072012002 2013-04-01 2 Tervishoiuteenuse osutaja ei või nõuda kindlustatud isikult tasu töövõimetuslehe ja retsepti väljakirjutamise eest. RT I 2014-10-08 1 108102014001 2014-10-18 3 Tervishoiuteenuse osutaja ei või nõuda kindlustatud isikult tasu dokumendi väljastamise eest, kui dokument on vajalik Tervisekassale, õiguskaitseorganile või teisele tervishoiuteenuse osutajale seoses tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisega, töövõime hindamiseks või puude raskusastme määramiseks, ega muudel seadusega sätestatud juhtudel. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 4 Tervishoiuteenuse osutajal on õigus nõuda alaealise patsiendi kohta väljastatava dokumendi eest tasu, mis ei ületa dokumendi väljastamisele tehtud keskmisi kulutusi. RT I 2004 49 342 772862 2004-07-01 4 MUUDATUSED SEADUSTES 74 § 74. – 87 § 87. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 5 SEADUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE 88 Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine kuni käesoleva seaduse § 55 jõustumiseni 1 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud kuuel kalendrikuul tööandjate poolt kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja töövabastuse alguspäevale eelnenud kuue kuu kalendripäevade arvu jagatisega. Kuue kuu kalendripäevade arvust arvatakse maha päevade arv, millal kindlustatud isik oli töökohustuste või ametiülesannete täitmisest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel või oli puhkusel puhkuseseaduse § 9 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel üle 28 kalendripäeva või § 30 alusel. 2 Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isik kalendripäeva keskmise tulu arvutamise aluseks oleval ajavahemikul ei saanud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötaja põhipalga ja arvu 30 jagatisega, kuid mitte üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatise. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötaja põhipalgast või Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 3 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras arvutatud kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui lõikes 2 sätestatud korras arvutatav kalendripäeva keskmine tulu, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lõikes 2 sätestatud korras. 4 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 või 5 ja lõike 3 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub ajavahemikus 1. juuli kuni järgmise kalendriaasta 30. juuni alanud töövabastuse korral nimetatud ajavahemikule eelnenud kalendriaastal (1. jaanuar kuni 31. detsember) kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Enne jagamist arvatakse arvust 365 maha nende päevade arv, millal kindlustatud isik oli töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel. 5 Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktide 4 ja 5 või lõike 3 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamise aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikes 5 sätestatud kuumäära ja arvu 30 jagatisega. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtivast sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikes 5 sätestatud kuumäärast. 6 Käesoleva paragrahvi lõike 5 sätteid ei rakendata, kui töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval ei olnud kindlustatud isikul kohustust maksta sotsiaalmaksu või sotsiaalmaksu avansilisi makseid. 7 Kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu ühel, kindlustatud isiku valitud, käesolevas paragrahvis sätestatud alusel. 8 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse sotsiaalmaksu maksja esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest. 9 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktide 4 ja 5 ja lõike 3 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse Maksu- ja Tolliameti esitatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu andmetest. RT I 2003 88 591 690845 2004-01-01 89 Üleminekusätted 1 Kui töövõimetuslehel märgitud töövabastus algab enne 2002. aasta 1. oktoobrit, aga esitatakse ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks pärast 2002. aasta 1. oktoobrit, kohaldatakse hüvitise määramise ja maksmise suhtes käesoleva seaduse sätteid. 2 Kui Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse alusel kindlustatud isiku rasedus- ja sünnituspuhkus lõpeb käesoleva seaduse kehtivuse ajal, on kindlustatud isikul õigus nõuda selle pikendamist vastavalt käesolevale seadusele. 3 Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini võib haigekassa sõlmida lepingu käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuga haigekassas kindlustatuks olemise piiranguta. 4 Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini loetakse kindlustatud isikuga seaduse alusel võrdsustatud isikuks, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, ka kindlustatu ülalpeetav abikaasa. 5 Kuni käesoleva seaduse § 30 lõike 4 jõustumiseni 2003. aasta 1. juulil hõlmab tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele, õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele ning hoonete ehitamisele ja renoveerimisele. 6 Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutajate vahel enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud lepingutele, mis reguleerivad osutatud tervishoiuteenuste eest tasumist, ei kohaldata käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise sätteid. 7 Kuni hinnakokkuleppe sõlmimiseni loetakse ravimi hinnakokkuleppe hinnaks 2008. aasta 31. detsembril kehtinud maksimaalne jaemüügihind. RT I 2010 15 77 13297358 2010-07-01 8 Kehtetu - RT I 2010 15 77 13297358 2010-07-01 9 Kehtetu - RT I 2010 15 77 13297358 2010-07-01 10 Kuni käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 1 jõustumiseni 2003. aasta 1. aprillil maksab haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 60 protsenti statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise ja alla 10-aastase lapse haiglas põetamise korral. 11 Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse alusel võrdsustatud isikuks ei loeta enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastu võetud: 1 kaugõppe õppevormis (välja arvatud meditsiinilistel näidustustel) õppivat üliõpilast; 2 õhtuõppe või kaugõppe õppevormis keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandavat vähemalt 24-aastast õpilast (välja arvatud, kui ta saab 24-aastaseks õppekava nominaalkestuse jooksul). 12 Käesoleva seaduse § 57 lõiget 7 kohaldatakse isiku suhtes, kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustusest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algab pärast 2004. aasta 31. juulit. RT I 2004 56 400 778828 2004-08-01 13 Pärast 2009. aasta 1. jaanuari lõpeb Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kindlustuskaitse kahe kuu möödumisel Maksu- ja Tolliametile ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest teatamisest või füüsilisest isikust ettevõtja kustutamisest maksukohustuslaste registrist pärast 2009. aasta 31. detsembrit põhjusel, et isik ei ole taotlenud enda kandmist füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse või tema kandeavaldus äriregistrisse kandmiseks jäi rahuldamata. Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teatama haigekassale ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest või registrist kustutamisest kümne kalendripäeva jooksul. RT I 2008 60 331 13111040 2009-01-01 14 Isiku suhtes, kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algas enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse lõpuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud ravikindlustuse seaduses sätestatut. RT I 2009 29 176 13186056 2009-07-01 15 Kindlustatud isikuks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka põhihariduse nõudeta kutseõppes õppiv isik ja põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane käesolevas seaduses kutseõppe tasemeõppes õppivale isikule kehtestatud tingimustel. RT I 2013-07-02 1 102072013001 2013-09-01 16 Haigekassa maksab kindlustatud isikule piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist nende tervishoiuteenuste ja nende osutamise käigus välja kirjutatud retseptiravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on osutatud või välja kirjutatud alates 2013. aasta 25. oktoobrist. RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09 17 Ravimite puhul, mis on kindlustatud isikule väljastatud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldab haigekassa täiendava ravimihüvitise suuruse arvutamisel 2014. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse §-s 47 sätestatut. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2015-01-01 18 Ravimite puhul, mis on kindlustatud isikule väljastatud enne 2017. aasta 1. juulit, kohaldub haigekassa täiendava ravimihüvitise suuruse arvutamisel kuni 2017. aasta 30. juunini kehtinud ravikindlustuse seaduse redaktsioon. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 19 Enne 2017. aasta 1. juulit osutatud hambaraviteenuste eest makstakse täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis välja kuni 2017. aasta 30. juunini kehtinud ravikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel juhul, kui avaldus hüvitise saamiseks on esitatud hiljemalt 2017. aasta 1. oktoobriks. Kindlustatule 2017. aastal võimaldatavate hambaraviteenuse hüvitiste summa kokku ei ületa käesoleva seaduse § 33¹ lõike 3 alusel kehtestatud hambaraviteenuse hüvitise kõrgendatud piirmäära. Haigekassa kannab hüvitise kindlustatud isiku või tema poolt määratud kolmanda isiku arveldusarvele hiljemalt 2018. aasta 25. jaanuariks. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2017-07-01 20 Enne 2018. aasta 1. jaanuari osutatud hambaproteesiteenuse eest makstakse täiskasvanu hambaproteesihüvitis välja kuni 2017. aasta 31. detsembrini kehtinud ravikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel juhul, kui teenuseosutaja esitab koondarve või kindlustatud isik esitab avalduse hiljemalt 2018. aasta 31. jaanuariks. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 21 Käesoleva seaduse § 29 lõikes 2² sätestatud hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel võtab haigekassa arvesse 2017. aasta 31. detsembrini kehtinud ravikindlustuse seaduse redaktsioonis sätestatud isikule kolme aasta kohta makstavat täiskasvanu hambaproteesihüvitist, mis on isikule juba välja makstud või mida ta taotleb vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 20. Kindlustatud isiku suhtes enne 2018. aasta 1. jaanuari alanud kolmeaastase ajavahemiku arvestus jätkub kuni selle ajavahemiku lõpuni. RT I 2016-12-27 4 127122016004 2018-01-01 22 Enne 2018. aasta 1. jaanuari osutatud kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused ning retseptiravimitele tehtud kulutused hüvitatakse vastavalt 2017. aasta 31. detsembrini kehtinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §-s 35¹ sätestatule. RT I 2017-12-28 4 128122017004 2018-01-01 23 Enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud ravikindlustuse seaduse § 42 lõike 4 alusel ravimitootja ja valdkonna eest vastutava ministri vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud valdkonna eest vastutava ministri õigused ja kohustused lähevad üle haigekassale alates 2018. aasta 1. jaanuarist. RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 24 Kuni 2017. aasta 31. detsembrini kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks põhjendatult ning tõendatult tasutud summade hüvitamisel kohaldab haigekassa täiendava ravimihüvitise suuruse arvutamisel ja menetlemisel käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2017. aasta 31. detsembrini. RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 25 Enne 2018. aasta 1. jaanuari ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 3 alusel esitatud taotluste menetlemisele kohaldab haigekassa 2018. aasta 1. jaanuaril jõustunud käesoleva seaduse redaktsiooni. RT I 2017-12-28 5 128122017005 2018-01-01 25 1)]]> Isiku suhtes, kellel on õigus töövõimetushüvitisele käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohaselt ning kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algas enne 2021. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2020. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni. RT I 2020-12-29 2 129122020002 2021-01-01 25 2)]]> Isikule, kellel on õigus töövõimetushüvitisele käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohaselt ja kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algas enne 2023. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni. RT I 2021-12-22 3 122122021003 2023-01-01 26 Isikule, kellel tekkis õigus sünnitushüvitisele või lapsendamishüvitisele enne 2022. aasta 1. aprilli, makstakse sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel. RT I 2018-10-26 1 126102018001 2022-04-01 27 Isiku suhtes, kellel on õigus töövõimetushüvitisele käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohaselt ja kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algas enne 2023. aasta 1. juulit, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2023. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni. RT I 2023-01-11 1 111012023001 2023-07-01 28 Käesoleva seaduse 2024. aasta 15. mail jõustunud muudatusi rakendatakse alates 2024. aasta 15. maist toimunud kindlustusjuhtumite puhul avatud uutele haiguslehtedele. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 29 Kui rasedale või emapuhkuse õigust omavale isikule kirjutatakse välja tööst keeldumise tõttu või terviseseisundile vastava töö andmiseks haigusleht enne 2024. aasta 15. maid, kohaldatakse tema kindlustusjuhtumile käesoleva seaduse enne 2024. aasta 15. maid kehtinud redaktsiooni. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 30 Kuni 2024. aasta 31. detsembrini kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks põhjendatult ning tõendatult tasutud summade hüvitamisel kohaldab Tervisekassa täiendava ravimihüvitise suuruse arvutamisel ja menetlemisel käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2024. aasta 31. detsembrini. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2025-01-01 89 1. ]]> Töövõimetuslehe väljakirjutamine paberil 1 Kuni 2014. aasta 31. detsembrini võivad töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust omavad arst, hambaarst ja ämmaemand töövõimetuslehe kindlustatud isikule välja kirjutada paberil. 2 Alates 2015. aasta 1. jaanuarist võivad töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust omavad arst, hambaarst ja ämmaemand töövõimetuslehe kindlustatud isikule välja kirjutada paberil vaid käesoleva seaduse § 52 lõikes 1¹ sätestatud juhul. RT I 2014-10-08 1 108102014001 2014-10-18 89 2. ]]> Ravikindlustatus eriolukorras Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal loetakse kindlustatud isikuks ka käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4–5¹ nimetatud kindlustatud isikud, kelle eest ei maksta eriolukorra ajal sotsiaalmaksu sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Nimetatud isikute kindlustuskaitse ei peatu käesoleva seaduse § 8 lõike 3 kohaselt ja kestab kuni eriolukorra lõppemise kuust ülejärgmise kuu 10. kuupäevani. RT I 2020-04-21 1 121042020001 2020-05-01 , rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist 89 3. ]]> Töövõimetuse ennetamise süsteemi järelhindamine Sotsiaalministeerium analüüsib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel ajutist terviseseisundile vastava töö andmist ning selle ajal hüvitise maksmise mõju ja tulemuslikkust hiljemalt 2029. aastal. RT I 2024-05-02 3 102052024003 2024-05-15 90 Seaduse jõustumine 1 Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. oktoobril. 2 Käesoleva seaduse § 25 lõige 3, §-d 47 ja 63 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril. 3 Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkt 1 ja § 55 jõustuvad 2003. aasta 1. aprillil. 4 Käesoleva seaduse § 30 lõige 4 jõustub 2003. aasta 1. juulil. 5 Kehtetu - RT I 2004 89 614 831409 2005-01-01 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.07.2010, lk 1–6);Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 04.04.2011, lk 45–65). RT I 2013-11-29 1 129112013001 2013-12-09