Teksti suurus:

Meetme "Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine" tingimused

Meetme "Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine" tingimused - sisukord
Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.01.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 13.01.2015, 10

Meetme "Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine" tingimused

Vastu võetud 06.02.2009 nr 27
RTL 2009, 17, 200
jõustumine 16.02.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.10.2009RTL 2009, 82, 119109.11.2009
16.03.2010RTL 2010, 12, 21922.03.2010
20.09.2010RT I 2010, 67, 51225.09.2010
03.12.2010RT I, 15.12.2010, 101.01.2011
21.12.2010RT I, 29.12.2010, 1601.01.2011
25.03.2011RT I, 31.03.2011, 403.04.2011
18.05.2011RT I, 20.05.2011, 523.05.2011
07.09.2011RT I, 13.09.2011, 116.09.2011
08.03.2012RT I, 13.03.2012, 216.03.2012, osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2012
30.08.2013RT I, 04.09.2013, 107.09.2013
27.11.2014RT I, 03.12.2014, 106.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014
08.01.2015RT I, 13.01.2015, 816.01.2015, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1.04.2013

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3 ning § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kohandamisala

  Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt 25. septembril 2007. a kinnitatud «Inimressursi arendamise rakenduskava» nr CC12007EE051PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine» meetmes «Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine» (edaspidi meede) avatud taotlusvoorude alusel toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord.

§ 2.  Meetme üldeesmärk ja alameetmed

 (1) Meetme üldeesmärk on teadmistepõhise ühiskonna arengu tugevdamine, soodustades kõrgkoolide konkurentsivõime kasvu uute teadmiste ja ideede rakendamise ning siseriikliku ja piiriülese koostöö tõhustamise kaudu.

 (2) Meetme raames toetatakse tegevusi, mis:
 1) aitavad kõrgkoolidel tõsta doktoriõppe efektiivsust ja parandavad doktorantide juhendamise kvaliteeti;
 2) toetavad siseriiklike ja piiriüleste koostöövõrgustike loomist kõrgkoolide, ettevõtete ning erinevate teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste või innovatsioonikeskuste vahel;
 3) seovad kõrgkoolis toimuva õppe- ning teadus-, arendus- või uurimistöö avaliku ja erasektori ees seisvate probleemide lahendamisega;
 4) toetavad ühisõppekavade või -moodulite arendamist, olles suunatud õppe kvaliteedi edendamise, ressursi koondamise, suurema spetsialiseerumise ja koostöö saavutamisele;
 5) suunavad kõrgkoole uute teadmiste ja ideede rakendamisele kõrghariduse taseme õppe ning täiskasvanute tööalase koolituse läbiviimisel ja õppetegevuse üldisel korraldamisel.

 (3) Meede jaguneb kolmeks osaks (edaspidi alameede):
 1) alameede «Doktorikoolid»;
 2) alameede «Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö»;
 3) alameede «Kõrgkooli innovatsioon».

§ 3.  Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) kõrgkooli innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete ja konkurentsivõimeliste lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab funktsionaalsuse, kasutusmugavuse või mõne muu tunnuse osas parendatud kõrghariduse pakkumisega seotud tehnoloogilise lahenduse või teenuse väljatöötamist ning uuendamist, loovuse ja ettevõtlikkuse arengut soodustavate õppemeetodite juurutamist ning uuendusi õppeprotsessi juhtimises ja kõrgkooli üldises töökorralduses;
 2) teadus- ja arendusasutus on vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» §-le 3 asutus ja juriidiline isik, mille põhitegevus on teadus- ja arendustegevus ning mis on registreeritud Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) teadus- ja arendusasutuste alamregistris;
 3) doktorikool on kolmest või enamast poolest koosnev ühendus. Vähemalt üks pooltest peab olema Eesti ülikool, teine mõni muu Eesti teadus- ja arendusasutus, ülikool, avaliku sektori asutus või Eestis registreeritud äriühing ning kolmas välisriigi ülikool, teadus- ja arendusasutus või äriühing. Doktorikool koondab poolte vahendid ja tegevused doktorikooli tegevuste läbiviimiseks vajalikuks ressursiks, mida neil eraldiseisvatena ei ole võimalik saavutada;
 4) kõrgkoolid on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid sõltumata nende omandivormist;
 5) [kehtetu - RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
 6) õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused. Õppekava võib näha ette spetsialiseerumise ühele erialale (peaerialale) või mitmele erialale;
 7) ühisõppekava on õppe alusdokument, mille järgi toimub õpe kahes või enamas kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses, kes on ühisõppekava ühiselt välja töötanud ja heaks kiitnud;
 8) ühisõppekava koostööleping on ühisõppekava läbiviimises osalevate õppeasutuste vaheline leping, kus on kokku lepitud ühisõppekava alusel toimuva õppe korraldamise üksikasjades;
 9) õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel diferentseerib hindamine. Kui õppekava näeb ette spetsialiseerumise ühele või mitmele erialale, kirjeldavad õpiväljundid peaerialal saavutatavaid õpiväljundeid;
 10) moodul on õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud õppeainete kogumiks või koosneb ühest õppeainest. Mooduli mahu ainepunktides määrab õppeasutus, arvestades mooduli mahu määramisel eesmärki luua eeldused üliõpilaste mobiilsuse toetamiseks ning varasemate õpingute ja erialase töökogemuse arvestamiseks;
 11) täiendusõpe on vastavalt «Ülikooliseaduse» §-le 32 tööalane koolitus «Täiskasvanute koolituse seaduse» tähenduses, mis võimaldab kutse-, ameti- ning erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet;
 12) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse;
 13) eeltaotlus on rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil taotleja poolt rakendusüksusele esitatud ettepanek projekti rahastamiseks;
 14) taotlus on rakendusüksusele esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse saamiseks;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 15) säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus;
 16) interdistsiplinaarne koostöö on erinevates õppe- või teadusvaldkondades hõivatud õppejõude, teadustöötajate ning üliõpilaste koostöö valdkonnaüleste kokkupuutepunktide leidmiseks, mis avavad võimalusi uute teadmiste tekkeks ja erialade vaheliste barjääride vähendamiseks;
 17) praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel;
 18) välisüliõpilane on üliõpilane, kelle kodakondsus- või elukohamaa enne õpingute alustamist ei ole Eesti;
 19) välisõppejõud on õppejõud, kellel puudub tööleping Eesti kõrgkooliga ning kelle elukohamaa enne projekti heaks töötamist ei ole Eesti;
 20) õppesuund on Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruses nr 258 «Kõrgharidusstandard» kehtestatud hariduse liigituse osa, mis hõlmab sisult lähedasi õppekavu;
 21) doktorikooli doktorant on alameetmes «Doktorikoolid» toetuse saajaks ja partneriteks olevate ülikoolide doktoriõppe õppekaval õppiv doktorant või doktorikooli kaasamata õppekavadel õppiv doktorant, kelle õppetöö haakub doktorikooli valdkonnaga. Doktorikooli doktorandiks loetakse isikut üksnes tema nõusolekul ja doktorantide doktorikooli vastuvõtmise korra määravad doktorikoolid eeltaotluses.
Doktorant võib korraga kuuluda ühte alameetmest «Doktorikoolid» rahastatavasse doktorikooli;
 22) elamistoetus on välisriigis õppimisega või praktikal olemisega seotud kulutuste katmiseks kindla summana kuus makstav toetus;
 23) päevaraha on töötaja lähetuses või üliõpilase välisriigis õppimisega või praktikal olemisega seotud kulutuste katmiseks kindla summana päevas makstav toetus;
 24) kaasatud isik on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes teostab projekti tegevusi, kuid kelle ei eraldata projektist toetust;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 25) partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes teeb projektis toetatavaid tegevusi ja abikõlblikke kulusid.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 26) jätkuõppur on kõrghariduse kolmandal astmel õpet jätkav doktorikooli doktorant, kes vastab haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtestatud tingimustele.
[RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010 - rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1.09.2010]
 27) tulemusleping on ülikooli, ühisõppekava korral koostöölepingus kokkulepitud õppeasutuse ning haridus- ja teadusministri vahel kolmeks aastaks ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest lähtuva halduslepingu täitmiseks igal aastal sõlmitav leping;
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
 28) õppeperiood on kuni 30 päeva välisriigis õppimisega või praktikal olemisega seotud periood.
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]

§ 4.  Meetme rakendusasutus ja -üksus

 (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).

§ 5.  Alameetme hindamiskomisjon

 (1) Rakendusasutuse ettepanekul moodustab rakendusüksus iga alameetme osas hindamiskomisjoni, mille ülesanneteks on:
 1) alameetme taotlusvoorus esitatud taotluste hindamine;
 2) rakendusüksusele taotluste pingerea ja hindamisraportite ning motiveeritud ettepaneku, rahuldada taotlus täielikult, osaliselt või jätta rahuldamata, esitamine.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule on alameetme «Doktorikoolid» hindamiskomisjoni ülesandeks:
 1) projektide vahehindamise aruannete heakskiitmine ning rakendusüksusele esitamine;
 2) rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuse muutmise ettepaneku tegemine.

§ 6.  Üldised abikõlblikkuse alused

 (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
 1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 12– 18);
 2) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
 3) kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud;
 4) kulud on kooskõlas käesoleva määruse §-des 12, 16 ja 20 ning muudes õigusaktides sätestatuga.

 (2) Toetust ei saa taotleda projektidele või nende osadele, mida on finantseeritud või finantseeritakse riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi allikatest.

§ 7.  Abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme rakendamine toimub vahemikus 1. juuni 2008 – 31. august 2015.

 (2) Taotlusvoorust toetatavate projektide abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks taotlusvooru väljakuulutamisel. Taotlusvooru väljakuulutamisel võidakse erinevatele alameetmest toetatavatele tegevustele määrata erinev abikõlblikkuse periood.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Abikõlblikkuse alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäev.

 (4) Abikõlblikkuse alguskuupäevaks võib määrata taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast varasema abikõlblikkuse alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. juuni 2008. Enne taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

 (5) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

§ 8.  [Kehtetu – RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

1. jagu Alameede«Doktorikoolid» 

§ 9.  Alameetme «Doktorikoolid» eesmärk ja toetatavad tegevused

 (1) Alameetme eesmärgiks on Eesti teaduse konkurentsivõime tõstmine interdistsiplinaarsete doktorikoolide toel, mis keskenduvad doktoriõppe efektiivsuse suurendamisele, sealhulgas doktorantide juhendamise kvaliteedi tõstmisele, rahvusvahelise ja siseriikliku koostöö kaudu.

 (2) Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
 1) talve- ja suvekoolide, intensiivkursuste ja -praktikumide ning teiste doktorantidele suunatud ürituste ettevalmistamise, läbiviimise või osalemisega seotud tegevused. Eestis läbiviidavatele üritustele on kohustus kaasata välisõppejõude, -teadlasi, -(kaas)juhendajaid või -doktorante. Lisaks toetatakse Eesti õppejõudude, teadlaste, (kaas)juhendajate või doktorantide osalemist samalaadsetel üritustel välismaal;
[RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010]
 2) doktorantide interdistsiplinaarsete uurimisprojektide ettevalmistamise, läbiviimise või osalemisega seotud tegevused;
 3) doktorikoolis osalevate doktorantide õppetöö ja juhendamisega seotud tegevused, sh doktorantide stipendiumid, (kaas)juhendajate kaasamisega seotud tegevused, (kaas)juhendaja lühiajalised visiidid Eestisse ja doktorantide lühiajalised visiidid (kaas)juhendaja juurde ning doktorantide konverentsidest osavõtt. Lühiajalise visiidina käsitletakse ajaperioodi kuni kolm kuud;
 4) doktorantide ja doktorantide õpetamisega seotud õppejõudude ning (kaas)juhendajate õpetamis- ja juhendamisalast pädevust tõstvate koolituste korraldamise ja koolitustel osalemisega seotud tegevused;
 5) doktoriõppe õppekavade raames uute kursuste väljatöötamise või olemasolevate kursuste arendamisega ning nende rakendamisega seotud tegevused, mida viiakse läbi doktorikooli poolte vahelises koostöös, toetuse saajal on kohustus kaasata vähemalt üks doktorikooli pooltest. Välisõppejõudude kaasamise tingimuseks on projekti raames õppetöö läbiviimine vähemalt 1 ainepunkti mahus;
 6) teaduse ja doktorikoolide populariseerimisega seotud tegevused, sh avalikkuse teavitamine teadustegevustest ja -tulemustest ning doktorikooli ja doktoriõppe eesmärkidest ja võimalustest;
 7) erialadevahelise Eesti teaduskeele ja -terminoloogia arendamisega seotud tegevused;
 8) ülikoolide ning era- ja avaliku sektori koostööd arendavate ürituste ettevalmistamise, läbiviimise või neil osalemisega seotud tegevused;
 9) doktorikoolide juhtimisega seotud tegevused (sh doktorikooli veebikeskkonna loomine).

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustest on kõigile alameetmest toetuse saajatele kohustuslik vähemalt seitsme tegevuse läbiviimine ühe doktorikooli projekti raames.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustele toetatakse muid doktorikooli eesmärgi täitmisega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatuid vajalikke tegevusi, mis vastavad §-des 6 ja 12 sätestatud abikõlblikkuse reeglitele.

 (5) Doktorikoolide tegevused on avatud doktorikooli doktorantide hulka mittekuuluvatele kraadiõppuritele, kui see ei too endaga kaasa rahalisi lisakohustusi doktorikooli projektile ning ei ole vastuolus §-des 6 ja 12 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega.

§ 10.  Toetuse maksimaalne määr

 (1) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 95% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

 (2) Toetuse saaja või projekti partneri omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

 (3) Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla maksimaalselt 1 578 700 eurot.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (4) Toetuse maksimaalne määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

§ 11.  Taotlejad ja partnerid

 (1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda Eesti ülikoolil.

 (2) Taotleja peab kaasama vähemalt kaks partnerit, kellest:
 1) üks on Eesti ülikool, teadus- ja arendusasutus, avaliku sektori asutus või Eestis registreeritud äriühing;
 2) teine on välisriigis registreeritud ülikool, teadus- ja arendusasutus või äriühing.

 (3) Alameetmest «Doktorikoolid» toetust taotlev doktorikooli projekt peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) õppekavad, millega Eesti ülikoolid osalevad doktorikooli projektis, peavad hõlmama valdava osa vastava õppekavade rühma õppekavadel õppivatest doktorantidest Eestis või peab doktorikool tagama vähemalt 40 atesteeritud doktorandi osalemise doktorikoolis jooksval aastal;
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
 2) õppekavad, millega Eesti ülikoolid osalevad doktorikooli projektis, peavad kuuluma õppekavagruppi, milles on Vabariigi Valitsus andnud ülikoolile õiguse kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid;
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
 3) õppekavadel, millega Eesti ülikoolid osalevad doktorikooli projektis, peab eeltaotluse esitamise hetkel kokku olema viimase 3 aasta jooksul kaitstud vähemalt 10 doktorikraadi;
 4) kui doktorikooli projektis osalevad erinevate õppesuundade alla liigituvatel õppekavadel õppivad Eesti ülikoolide doktorandid, peab olema kirjeldatud reaalne ja sisuline koostöö vastavate valdkondade vahel.

 (4) Ülikoolid seavad doktorikooli projektide eeltaotluste esitamisel eesmärgiks omavahelise koostöö, sealhulgas ühe doktorikooli projekti raames kõikide Eesti ülikoolide vastavatel õppekavadel õppivate doktorantide võimaluse osaleda doktorikoolides, ülikoolide vahelise vastutuse jagamise ning doktorikoolide tasakaalustatud jaotumise õppesuundade lõikes.

 (5) Enne eeltaotluse esitamist allkirjastavad projekti partnerid kinnituskirjad projektis osalemise kohta. Taotleja lisab kinnituskirjad eeltaotlusele.

 (6) Enne taotluse esitamist sõlmivad taotleja ja projekti partnerid partnerluslepingud, milles sätestatakse vähemalt:
 1) projektis osalejate õigused ja kohustused, sealhulgas partneri kohustus järgida «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 5 ja § 22 punktides 1–5 ning 8–14 sätestatut;
 2) partnerluslepinguga seotud vaidluste lahendamise kord;
 3) vastutuse alased kokkulepped, sealhulgas partneri kohustus hüvitada taotlejale rakendusüksuse poolt tagasi nõutud toetus, kui tagasinõude põhjustas partneri tegevus või tegevusetus.

 (7) Taotleja lisab partnerluslepingud taotlusele.

§ 12.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
 1) töötaja töötasu, kui ta töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel ning töötaja puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Töölepingu seaduses» sätestatud korrale;
 2) töötaja transpordikulud, vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja hüvitisele kilomeetri kohta. Parkimiskulud vastavalt kuludokumendile;
 3) lähetuskulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 3 lõike 2 punktis 32 sätestatule;
[RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010]
 31) seadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010 – rakendatakse tagasiulatuvalt alates 26. juulist 2009. a]
 32) kinnipidamised ja seadustest tulenevad maksud töötasult, puhkusetasult ja seadustest tulenevatelt ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muudelt hüvitistelt ;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 11.03.2010 – rakendatakse tagasiulatuvalt alates 26. juulist 2009. a]
 4) muud projekti elluviimiseks vajalikud personalikulud, sh töötervishoiuga seotud kulu;
 5) koolituskulu, sh projekti personali koolitus;
 6) projekti haldamiseks vajamineva kontoritehnika ja mööbli soetamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007– 2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 8 sätestatule, maksimaalselt 12 783 euro ulatuses doktorikooli kohta;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 7) projektiga otseselt seotud üldkulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» sätestatule;
 8) projekti elluviimiseks vajalikud rendi- ja üürikulud;
 9) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses, vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007– 2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 5 sätestatule;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 10) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 6 sätestatule;
 11) projekti tegevuste elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud (sh uuringud ja analüüsid, tõlketööd, trüki- ja kujundustööd, IT-lahendused jm);
 12) teavitamiskulud;
 13) doktorikooli kuuluvate doktorantide õppetööga seotud üritustest osavõtu tasu sihtriigis, transpordikulu ja viisa- ning kindlustuskulu kuludokumentide alusel. Transpordikulude piirmäär Euroopa siseste lähetuste puhul (sh Venemaa ja Türgi) on 512 eurot ja piirmäär kontinentidevaheliste lähetuste puhul 959 eurot. Transpordikulude piirmäära sisse peavad mahtuma kõik reisiga seotud transpordikulud, sh lennupiletid ja transport lennujaamast sihtkohta;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 14) doktorikooli kuuluvate doktorantide õppetööga, mille kestus on kuni 21 päeva, seotud majutuskulu kuludokumentide alusel ja päevaraha välisriigis viibimise ajal. Päevaraha on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruse nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr” § 4 lõikes 1 välislähetuse kohta kehtestatud päevaraha piirmäära ulatuses ja majutuskulu eelnimetatud määruse § 3 lõikes 5 majutuskulude kohta kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses;
[RT I, 13.01.2015, 8 - jõust. 16.01.2015, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1.04.2013]
 15) doktorikooli kuuluvate doktorantide õppetööga, mille kestvus on üle 21 päeva, seotud elamistoetus välisriigis viibimise ajal vastavalt käesoleva määruse lisas toodud standardiseeritud ühikuhindadele;
[RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010 - rakendatakse tagasiulatuvalt alates 15.03.2010]
 16) „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse” § 12 alusel kehtestatud doktoranditoetusega samas mahus stipendium doktorikooli kuuluvatele doktorantidele, kes on immatrikuleeritud enne 1. jaanuari 2013. a ja kes õpivad doktoriõppes täiskoormusega või juhul, kui see on kokku lepitud tulemuslepingus, osakoormusega ning kes ei ole ületanud õppekava nominaalkestust ja on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras, või esimese aasta doktorantidele vastuvõtu pingerea alusel. Osakoormusega õppivale doktorandile makstakse stipendiumi tema õppekoormusele vastavas proportsionaalses summas riigieelarvega kehtestatud doktoranditoetuse suurusest;
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
 161) „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse” § 12 alusel kehtestatud doktoranditoetusega samas mahus stipendium doktorikooli kuuluvatele doktorantidele, kes on immatrikuleeritud pärast 1. jaanuari 2013. a ja kes vastavad „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse” § 5 punkti 3 tingimustele. Osakoormusega õppivale doktorandile makstakse stipendiumi tema õppekoormusele vastavas proportsionaalses summas riigieelarvega kehtestatud doktoranditoetuse suurusest;
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
 17) doktorikooli kuuluvate doktorantide (kaas)juhendajate ja õppejõudude reisikulu (sh majutus- ja transpordikulu, viisa- ja kindlustuskulu, üritustest osavõtutasu);
 18) seminaride ja muude projekti elluviimiseks vajalike ürituste läbiviimisega seonduvad kulud, sh ruumide rendi, konverentsiteenuse ostmise ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud ning üritusel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulu;
[RT I, 31.03.2011, 4 - jõust. 03.04.2011]
 19) õppematerjalide hankimise ja tõlkimisega seotud kulud;
[RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010]
 20) projekti raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud;
 201) aparatuuri, seadmete ja instrumentide soetamise kulud, maksimaalselt 6392 euro ulatuses projekti kohta.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Abikõlblike kulude osas on järgmised piirangud ja erisused:
 1) doktorantide õppetööga seotud reisikulud ei tohi ületada 20% projekti abikõlblikest kuludest;
 2) doktorandi stipendiumit ei saa määrata doktorikooli doktorandile, kes saab „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse” § 12 alusel kehtestatud doktoranditoetust või muud toetust (sealhulgas teistest struktuuritoetuse meetmetest makstavat toetust), mille eesmärk on Eestis õppimisega kaasnevate kulude katmine;
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
 3) Eesti (kaas)juhendajale tohib tasu maksta doktorikooli Eesti doktorandi juhendamise eest juhul, kui doktorandi (kaas)juhendamine ei toimu sama teadus- ja arendusasutuse sees. Ülikooli loetakse üheks teadus- ja arendusasutuseks;
 4) jätkuõppuri stipendium ja muud jätkuõppuriga otseselt seotud kulud on abikõlblikud alates jätkuõppuri immatrikuleerimisest kuni doktoriõppe lõpetamiseni, kuid mitte enam kui 2 õppeaasta pikkuse perioodi vältel pärast õppesse tagasipöördumist, välja arvatud akadeemilisel puhkusel viibitud aeg;
 5) jätkuõppurile võib määrata doktorandi stipendiumi samadel alustel kui teistele doktorikooli doktorantidele, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud piiranguga. Jätkuõppurite puhul on võimalik määrata doktorandi stipendium ka osakoormusega õppes õppivatele doktorantidele.
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]

 (3) Alameetme raames ei ole lisaks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatule abikõlblikud veel järgmised kulud:
 1) amortisatsioonikulud;
 2) liiklusvahendite ostmine ja liisimine;
 3) kinnisasja ostmine;
 4) [Kehtetu - RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010]
 5) doktorantide doktorikoolis osalemise eest makstav tasu;
 6) [Kehtetu - RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010 – rakendatakse tagasiulatuvalt alates 16. veebruarist 2009. a;]
 7) [Kehtetu – RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010 – rakendatakse tagasiulatuvalt alates 16. veebruarist 2009. a;]
 8) organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud;
 9) välisriigis asuva partneri kulud, v.a projektis osalemisega seotud transpordi- ja majutuskulud;
 10) [Kehtetu - RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010– rakendatakse tagasiulatuvalt alates 16. veebruarist 2009. a;]
 11) mitterahalised sissemaksed;
 12) akadeemilisel puhkusel viibivate doktorantide stipendium ning elamistoetus;
[RT I, 31.03.2011, 4 - jõust. 03.04.2011]
 13) päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu ulatuses, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvaid piirmäärasid.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (4) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 5% ulatuses teha kulusid, mis kuuluvad Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisalasse.

2. jagu Alameede«Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö» 

§ 13.  Alameetme «Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö» eesmärk ja toetatavad tegevused

 (1) Alameetme eesmärgiks on kõrgkoolide suutlikkuse tugevdamine tööturuarengutega arvestamisel õppe-, uurimis- ja arendustegevuse seostamise, ressursi koondamise ning koostöö arendamise kaudu. Alameede on suunatud kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamisele, kelle teadmised ning oskused võimaldavad era- ja avaliku sektori organisatsioonidel orienteeruda kõrgel tasemel toodete ja teenuste pakkumisele või avardavad erivajadustega inimeste osalusvõimalusi ühiskonnas.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (2) Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
 1) õppekavade, sh ühisõppekavade või moodulite loomist või uuendamist sügavama spetsialistihariduse omandamiseks, tööturu vajadustega paremaks seostamiseks ja interdistsiplinaarsuse tugevdamiseks. Arendustegevustena käsitletakse õppekava eesmärkide ja struktuuri analüüsi, väljundipõhiselt eesmärgistatud õppekava ja sellega seotud täiendusõppemoodulite koostamist ning praktika seostamist õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamisega;
 2) koostöösidemete arendamine ettevõtluse esindajatega, sealhulgas vajaduste kaardistamine koostöös partneritega, aruteluseminaride korraldamine haruliitude ja ettevõtjate esindajatega, ettevõtluskogemusega inimeste (praktikute) kaasamine õppetöösse, õppejõudude kogemuste omandamine ettevõtetes või ühiste õppereiside läbiviimine;
 3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud, kaasajastatud või uutel õppekavadel õppe pakkumine üliõpilastele, kelle õppeteenustasu ei hüvitata muudest allikatest;
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
 4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kaasajastatud või uute õppekavadega seotud täiendusõppe pakkumine tööealisele elanikkonnale;
 5) välisõppejõu kaasamine õppetöösse, tingimusel, et välisõppejõud viib projekti raames läbi õppetööd vähemalt 1 ainepunkti mahus;
 6) Eesti kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilase õpingud välisriigis, kui üliõpilane õpib käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kaasajastatud või uuel ühisõppekaval ning ühisõppekavas osalevaks õppeasutuseks on välisriigi õppeasutus;
 7) rahvusvahelise mõõtme tugevdamine õppetöös läbi välisüliõpilaste kaasamise käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kaasajastatud või uute õppekavadele ja nendega seotud täiendusõppe õppekavadele;
 8) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kaasajastatud või uute õppekavade rakendamisega seotud üliõpilaste praktika läbiviimine projekti partnerite või kaasatud isikute juures;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 9) õppe- ja teaduskirjanduse hankimine ja tõlkimine, õppematerjalide loomine ja hankimine;
 10) projekti rakendamisega seotud õppejõudude ja teadustöötajate koolitus;
 11) «Ülikooliseaduses» või «Rakenduskõrgkooli seaduses» sätestatud tingimustele vastava ühisõppekava koostöölepingu ettevalmistamine;
 12) ühisõppekava või ühisõppemooduli õpikeskkondade arendus e-õppe vormis õppe läbiviimiseks;
 13) õppekava või moodulite rahvusvahelise turundusega seotud tegevuste läbiviimine.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustest on kõigile alameetmest toetuse saajatele kohustuslik vähemalt punktides 1, 2 ja 8 sätestatud tegevuste läbiviimine ühe projekti raames.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (3) Õppekavade arendamiseks koostöös partneritega või kaasatud isikutega saab toetust taotleda ainult magistri- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (4) Ühisõppekavade ja ühisõppemoodulite arendamiseks saab toetust taotleda ainult bakalaureuse-, magistri- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele. Rakenduskõrgkoolis magistriõppe ühisõppekava või ühisõppemooduli arendamiseks on nõutav vastava valdkonna juhtimise eest vastutava ministeeriumi soovitus ning taotlejale ja partnerile peab «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 152 lõikes 3 sätestatud korras olema antud õigus magistriõppe läbiviimiseks.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (5) Kõrgkool võib antud alameetmes toetust taotleda õppevaldkonnas, milles õppe läbiviimiseks on kõrgkoolile riigieelarvest eraldatud vahendid, ja kõrgkoolile on antud õigus vastavas õppekavagrupis kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]

  [RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010 – rakendatakse tagasiulatuvalt alates 16.02.2009]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevuse raames täiendusõppe pakkumine projekti partneriks või kaasatud isikuks oleva eraõigusliku juriidilise isiku töötajatele, on vähese tähtsusega abi sellel eraõiguslikule juriidilisele isikule komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–16) või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54) mõistes.
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]

§ 14.  Toetuse maksimaalne määr

 (1) Käesoleva määruse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 3– 20 nimetatud kulude puhul on 23. veebruaril 2009. a välja kuulutatud taotlusvooru raames esitatud projektide puhul toetuse maksimaalne määr projekti kohta 95% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest ja toetuse saaja või projekti partneri omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (2) Paragrahvi 16 lõike 1 punktis 2 nimetatud kulude puhul on 23. veebruaril 2009. a välja kuulutatud taotlusvooru raames esitatud projektide puhul toetuse maksimaalne määr projekti kohta 75% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest ja toetuse saaja või projekti partneri omafinantseeringu minimaalne määr on 25% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (21) Järgnevate taotlusvoorude puhul on toetuse maksimaalne määr projekti kohta 95% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest ja toetuse saaja või projekti partneri omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (3) Ühe projekti kohta taotletava toetuse minimaalne ja maksimaalne summa määratakse rakendusasutuse poolt kindlaks taotlusvooru väljakuulutamisel.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (4) Projektile antava toetuse maksimaalne määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

§ 15.  Taotlejad ja partnerid

 (1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda Eesti kõrgkoolidel.

 (2) Taotleja peab projekti elluviimisele kaasama vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 31 nimetatud partneri või kaasatud isiku, välja arvatud ühisõppekava kaasajastamisele või loomisele suunatud projekti korral. Sellisel juhul on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 31 nimetatud isikule kohustuslik kaasata projekti partnerina kõrgkool või kõrgkoolid, millega koostöös planeeritakse vastava õppekava käivitamist. Välisriigi kõrgkooli võib kaasata kaasatud isikuna.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (3) Projekti partneriks võib olla:
 1) Eestis registreeritud äriühing;
 2) Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus, mis on asutatud ettevõtlus-, majandussektori või kutseala valdkonna edendamiseks;
 3) Eesti riigiasutus, kohalik omavalitsus või nende hallatav asutus.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (31) Projekti kaasatud isikuks võib olla:
 1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik;
 2) välisriigis registreeritud, ettevõtluse valdkonnas tegutsev juriidiline isik;
 3) välisriigi õppeasutus.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (4) Projekti partner osaleb aktiivselt projekti elluviimises rahalise panusega või projektile vajaliku tegevusega.

 (5) Piiriülese ühisõppekava projekti puhul peab projekti kaasatud isikuks olev välisriigi õppeasutus olema tunnustatud vastava riigi kompetentse asutuse poolt ning tal peab olema õigus läbi viia vastava kõrgharidustaseme astme õpet.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (6) Enne taotluse esitamist allkirjastavad projekti partnerid ja kaasatud isikud kinnituskirjad projektis osalemise kohta, milles peab olema toodud partneri või kaasatud isiku poolt ellu viidavate tegevuste loetelu. Taotleja lisab kinnituskirjad taotlusele.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (7) Peale rakendusüksuse poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist sõlmivad toetuse saaja ja projekti partner partnerluslepingu, milles sätestatakse vähemalt:
 1) projektis osalejate õigused ja kohustused, sealhulgas partneri kohustus järgida «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 5 ja § 22 punktides 1–5 ning 8–14 sätestatut;
 2) partnerluslepinguga seotud vaidluste lahendamise kord;
 3) vastutuse alased kokkulepped, sealhulgas partneri kohustus hüvitada taotlejale rakendusüksuse poolt tagasi nõutud toetus, kui tagasinõude põhjustas partneri tegevus või tegevusetus.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (8) Toetuse saaja esitab partnerluslepingu koopia rakendusüksusele koos esimese väljamaksetaotlusega, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (9) Projekti elluviimiseks moodustab toetuse saaja juhtnõukogu, mille liikmeteks on ka partneri või kaasatud isiku esindajad. Projekti aasta- ja lõpparuanne peab olema heakskiidetud projekti juhtnõukogu poolt.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

§ 16.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
 1) töötaja (välja arvatud õppejõud, sh välisõppejõud) töötasu, kui ta töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel ning töötaja puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Töölepingu seaduses» sätestatud korrale;
 2) õppejõu, sh välisõppejõu töötasu, kui ta töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel ning puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Töölepingu seaduses» sätestatud korrale;
 3) töötaja transpordikulud, vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja hüvitisele kilomeetri kohta. Parkimiskulud vastavalt kuludokumendile;
 4) lähetuskulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 3 lõike 2 punktis 32 sätestatule;
[RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010]
 41) seadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010 - rakendatakse tagasuiulatuvalt alates 26. juulist 2009. a]
 42) kinnipidamised ja seadustest tulenevad maksud töötasult, puhkusetasult ja seadustest tulenevatelt ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muudelt hüvitistelt;
[RTL 2010, 12, 1219 - jõust. 22.03.2010 - rakendatakse tagasiulatuvalt alates 26. juulist 2009. a]
 5) muud projekti elluviimiseks vajalikud personalikulud, sh töötervishoiuga seotud kulu;
 6) koolituskulu, sh projekti personali koolitus;
 7) Eesti kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilaste piiriülesel ühisõppekaval osalemisega seotud elamistoetus vastavalt käesoleva määruse lisas toodud standardiseeritud ühikuhindadele ja transpordikulud ning viisa- ja kindlustuskulu kuludokumentide alusel. Transpordikulude piirmäär Euroopa siseste lähetuste puhul (sh Venemaa ja Türgi) on 512 eurot ja piirmäär kontinentidevaheliste lähetuste puhul 959 eurot. Transpordikulude piirmäära sisse peavad mahtuma kõik reisiga seotud transpordikulud, sh lennupiletid ja transport lennujaamast sihtkohta;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 8) üliõpilaste Eestis toimuva praktikaga seotud transpordi- ja majutuskulud, kuludokumentide alusel;
 9) üliõpilaste välisriigis toimuva praktikaga, mille kestus on kuni 21 päeva, seotud reisikulud (sh majutus- ja transpordikulu, viisa- ja kindlustuskulu) Eesti ja sihtriigi vahel kuludokumentide alusel ning päevaraha välisriigis viibimise ajal. Päevaraha on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruse nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr” § 4 lõikes 1 välislähetuse kohta kehtestatud päevaraha piirmäära ulatuses ja majutuskulu eelnimetatud määruse § 3 lõikes 5 majutuskulude kohta kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses;
[RT I, 13.01.2015, 8 - jõust. 16.01.2015, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1.04.2013]
 10) üliõpilaste välisriigis toimuva praktikaga, mille kestus on üle 21 päeva, seotud elamistoetus vastavalt käesoleva määruse lisas toodud standardiseeritud ühikuhindadele ja transpordikulud ning viisa- ja kindlustuskulu kuludokumentide alusel. Transpordikulude piirmäär Euroopa siseste lähetuste puhul (sh Venemaa ja Türgi) on 512 eurot ja piirmäär kontinentidevaheliste lähetuste puhul 959 eurot. Transpordikulude piirmäära sisse peavad mahtuma kõik reisiga seotud transpordikulud, sh lennupiletid ja transport lennujaamast sihtkohta;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 11) välisüliõpilaste Eesti kõrgkoolis toimuva tasemeõppega seotud transpordikulud Eesti ja päritoluriigi vahel ning viisa- ja kindlustuskulu kuludokumentide alusel ja välisüliõpilase elamistoetus samas mahus kui «Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse» § 12 alusel kehtestatud üliõpilase põhitoetus, tingimusel, et need ei moodusta rohkem kui 10% kogu projekti abikõlblikest kuludest. Transpordikulude piirmäär Euroopa siseste lähetuste puhul (sh Venemaa ja Türgi) on 512 eurot ja piirmäär kontinentidevaheliste lähetuste puhul 959 eurot. Transpordikulude piirmäära sisse peavad mahtuma kõik reisiga seotud transpordikulud, sh lennupiletid ja transport lennujaamast sihtkohta;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 12) praktika käigus kasutatavate materjalide kulud;
 13) õppematerjalide hankimise ja tõlkimisega seotud kulud;
[RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010]
 14) projekti elluviimiseks vajalike ürituste läbiviimisega seonduvad kulud, sh ruumide rendi, konverentsiteenuse ostmise ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud ning üritusel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulu;
[RT I, 31.03.2011, 4 - jõust. 03.04.2011]
 15) projekti haldamiseks vajamineva kontoritehnika ja mööbli soetamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 8 sätestatule;
 16) projektiga otseselt seotud üldkulud vastavalt abikõlblikkuse määruses sätestatule;
 17) projekti elluviimiseks vajalikud rendi- ja üürikulud;
 18) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses, vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» paragrahvis 5 sätestatule;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 19) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007– 2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 6 sätestatule;
 20) projekti tegevuste elluviimiseks vajalike sisseostetavad teenuste kulud (sh uuringud ja analüüsid, tõlketööd, trüki- ja kujundustööd, IT-lahendused jm);
 21) teavitamiskulud;
 211) aparatuuri, seadmete ja instrumentide soetamise kulud, maksimaalselt 6392 euro ulatuses projekti kohta;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 22) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.
 23) käesoleva määruse lisas 2 sätestatud õppekoha arvestusliku maksumuse ja lisas 3 sätestatud õppevaldkondade koefitsientide korrutamisel saadud üliõpilaste õppekulu.
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013, rakendatakse alates 01.01.2013]

 (2) Abikõlblike kulude osas on järgmised piirangud:
 1) ei toetata täiendusõppe õppekavade või moodulite arendust iseseisvana, seoste puudumisel kõrghariduse taseme õppe õppekavaga;
 2) ei toetata üldjuhul hariduse õppevaldkonna alla liigituvate kõrghariduse taseme õppe õppekavade ja täiendusõppe õppekavade arendust või kaasajastamist, v.a. ühisõppekavade loomine.
 3) välisüliõpilase elamistoetus ei ole abikõlblik ajal, millal välisüliõpilane saab „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse” § 12 alusel kehtestatud õppetoetust või muud toetust (sealhulgas teistest struktuuritoetuse meetmetest makstav toetus), mille eesmärk on Eestis õppimisega kaasnevate kulude katmine. Välisüliõpilaste Eesti kõrgkoolis toimuva tasemeõppega seotud transpordikulud Eesti ja päritoluriigi vahel ei ole abikõlblikud juhul, kui transpordikulud on hüvitatud teisest allikast (sealhulgas teistest struktuuritoetuse meetmetest).
[RT I, 13.03.2012, 2 - jõust. 16.03.2012]

 (3) Alameetme raames ei ole lisaks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatule abikõlblikud veel järgmised kulud:
 1) amortisatsioonikulud;
[RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010rakendatakse tagasiulatuvalt alates 16.02.2009]
 2) keelekoolitustel osalemine;
 3) [Kehtetu – RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010]
 4) [Kehtetu – RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010 – rakendatakse tagasiulatuvalt alates 16. veebruarist 2009. a;]
 5) [Kehtetu - RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010 – rakendatakse tagasiulatuvalt alates 16. veebruarist 2009. a;]
 6) organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud;
 7) liiklusvahendite ostmine ja liisimine;
 8) kinnisasja ostmine;
 9) mitterahalised sissemaksed;
 10) välisriigis registreeritud partneri kulud, v.a projektis osalemisega seotud transpordi- ja majutuskulud;
 11) kaasatud isiku kulud;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 12) päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu ulatuses, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvaid piirmäärasid.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (4) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 5% ulatuses teha kulusid, mis kuuluvad Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisalasse.

3. jagu Alameede «Kõrgkooli innovatsioon» 

§ 17.  Alameetme «Kõrgkooli innovatsioon» eesmärk ja toetatavad tegevused

 (1) Alameetme eesmärgiks on soodustada kõrgkoolides ideede ja teadmiste kasutamist uudsete ja konkurentsivõimeliste lahenduste rakendamiseks kõrghariduse taseme õppe ja täiskasvanute tööalase koolituse läbiviimisel ning õppe üldisel korraldamisel.

 (2) Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
 1) funktsionaalsuse, kasutusmugavuse või mõne muu tunnuse osas parendatud kõrghariduse pakkumisega seotud tehnoloogilise lahenduse või teenuse väljatöötamine või olemasoleva teenuse tõhustamine;
 2) õppeprotsessis loovuse arendamisele või säästvat arengut toetava mõtteviisi omandamisele suunatud õppemeetodite rakendatavuse tõstmine;
[RT I, 31.03.2011, 4 - jõust. 03.04.2011]
 3) kõrgkooli töökorralduse ja eri tasemete juhtimisprotsesside tõhustamine, sealhulgas personali oskuste arendamine säästva arengu eesmärke silmas pidades.

§ 18.  Toetuse maksimaalne määr

 (1) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 95% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

 (2) Toetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

 (3) Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla minimaalselt 20 000 ja maksimaalselt 300 000 eurot.
[RT I, 31.03.2011, 4 - jõust. 03.04.2011]

 (4) Toetuse maksimaalne määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

§ 19.  Taotlejad ja partnerid

 (1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda Eesti kõrgkoolidel ja kõrgkoolide pidajatel.
[RT I, 31.03.2011, 4 - jõust. 03.04.2011]

 (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Projekti partneriks võib olla:
 1) Eesti kõrgkool;
 2) Eestis registreeritud äriühing;
 3) Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus;
 4) Eesti riigiasutus, kohalik omavalitsus või nende hallatav asutus.

 (3) Projekti partner osaleb aktiivselt projekti elluviimises rahalise panusega või projektile vajaliku tegevusega.

 (4) Enne taotluse esitamist allkirjastavad projekti partnerid kinnituskirjad projektis osalemise kohta, milles peab olema toodud partneri poolt ellu viidavate tegevuste loetelu. Taotleja lisab kinnituskirjad taotlusele.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (5) Peale rakendusüksuse poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist sõlmivad toetuse saaja ja projekti partner partnerluslepingu, milles sätestatakse vähemalt:
 1) projektis osalejate õigused ja kohustused, sealhulgas partneri kohustus järgida «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 5 ja § 22 punktides 1–5 ning 8–14 sätestatut;
 2) partnerluslepinguga seotud vaidluste lahendamise kord;
 3) vastutuse alased kokkulepped, sealhulgas partneri kohustus hüvitada taotlejale rakendusüksuse poolt tagasi nõutud toetus, kui tagasinõude põhjustas partneri tegevus või tegevusetus.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (6) Toetuse saaja esitab partnerluslepingu koopia rakendusüksusele koos esimese väljamaksetaotlusega, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

§ 20.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
 1) töötaja töötasu, kui ta töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel ning töötaja puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Töölepingu seaduses» sätestatud korrale;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010rakendatakse tagasiulatuvalt alates 26. juulist 2009. a]
 2) muud projekti elluviimiseks vajalikud personalikulud, sh töötervishoiuga seotud kulu;
 3) koolituskulud, sh projekti personali koolitus;
 4) projektiga otseselt seotud üldkulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007– 2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» sätestatule;
 5) projekti elluviimiseks vajalikud rendi- ja üürikulud;
 6) koolituste, seminaride ja muude projekti elluviimiseks vajalike ürituste läbiviimisega seonduvad kulud, sh ruumide rent, konverentsiteenuse ost ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud, koolitajate ning esinejate majutuskulu;
 7) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses;
 8) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 6 sätestatule;
 9) projekti tegevuste elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud (sh trüki- ja kujundustööd, IT-lahendused);
 10) teavitamiskulud;
 11) litsentside ostmise kulud;
 12) projekti raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud.

 (2) Alameetme raames ei ole lisaks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatule abikõlblikud veel järgmised kulud:
 1) amortisatsioonikulud;
 2) liiklusvahendite ostmine ja liisimine;
 3) kinnisasja ostmine;
 4) töötaja esinduskulud ja kingitused, v.a seadusega ette nähtud hüvitised;
 5) [Kehtetu - RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010 – rakendatakse tagasiulatuvalt alates 16. veebruarist 2009. a;]
 6) [Kehtetu - RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010 – rakendatakse tagasiulatuvalt alates 16. veebruarist 2009. a;]
 7) organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud;
 8) [Kehtetu - RT I, 20.05.2011, 5 - jõust. 23.05.2011]

 (3) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 5% ulatuses teha kulusid, mis kuuluvad Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisalasse.

3. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE 
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

§ 21.  Taotlusvoorude väljakuulutamine

 (1) Rakendusüksus kuulutab rakendusasutuse ettepanekul meetme rakendamise perioodi jooksul taotluste esitamiseks välja avatud taotlusvoorud.

 (2) Avatud taotlusvoore võib välja kuulutada alameetme konkreetse tegevuse kohta, alameetme eelarve osa kohta, suunatuna konkreetsele sihtrühmale või valdkondlikult piiritletult.

 (3) Avatud taotlusvoorude tähtajad avaldatakse rakendusüksuse koduleheküljel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt 30 tööpäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.
[RT I, 20.05.2011, 5 - jõust. 23.05.2011]

 (4) Alameetmete ning avatud taotlusvoorude finantseerimise mahu planeerib rakendusasutus.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

§ 22.  Nõuded taotlejale ja eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerile

 (1) Taotleja peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 esitatud nõuetele ja muudele käesoleva meetme määruses sätestatud nõuetele.

 (2) Taotleja on kohustatud:
 1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja, partneri, kaasatud isiku ja taotluse kohta lisateavet rakendusüksuse sätestatud korras ja tähtajal;
 2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
 3) viivitamata teavitama rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
 4) tõendama rakendusüksuse nõudmisel taotluses nimetatud projekti teostamiseks vajaliku omafinantseeringu ja dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama;
 5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

 (3) Projektis osalevad eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerid või kaasatud isikud peavad vastama järgmistele nõuetele:
 1) partneril ei tohi olla maksuvõlga riiklike ja kohalike maksude osas;
 2) partneri, kaasatud isiku või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule kehtivad «Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö» alameetmest toetust taotlevas projektis osalevale eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerile või kaasatud isikule järgmised tingimused:
 1) kui projekti raames viiakse ellu käesoleva määruse § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus, ei tohi eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerile või kaasatud isikule jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos alameetmest antava abiga piiri 200 000 eurot;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 2) kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus ning eraõiguslikust juriidilisest isikust partner tegutseb maanteetranspordi sektoris, ei tohi eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerile või kaasatud isikule jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos alameetmest antava abiga piiri 100 000 eurot;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 3) kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus ning eraõiguslikust juriidilisest isikust partner tegutseb põllumajandustoodete tootmise sektoris, ei tohi eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerile või kaasatud isikule jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos alameetmest antava abiga piiri 15 000 eurot;
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]
 4) kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus ning eraõiguslikust juriidilisest isikust partner tegutseb kalandussektoris, ei tohi eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerile või kaasatud isikule jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos alameetmest antava abiga piiri 30 000 eurot.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (5) Käesoleva määruse § 13 lõikes 6 sätestatud vähese tähtsusega abi andmisel tuleb arvesse võtta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]

 (6) Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud vähese tähtsusega abi saajatele loetakse vähese tähtsusega abi andmisel üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel komisjoni määruse 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes.
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]

§ 23.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlus on esitatud õigeaegselt, ettenähtud korras ja vormis;
 2) toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud tegevuste tarbeks kavandatud kulud on kooskõlas abikõlblikkuse reeglitega;
 3) taotluses on märgitud projekti kogumaksumus, tuues välja projekti abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ning kulude katteallikad;
 4) taotletud toetuse suurus ei ületa alameetme tingimustes sätestatud toetuse määra ja summat;
 5) taotluses kirjeldatud projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks;
 6) taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad;
 7) taotluses taotletav toetus ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahendeid;
 71) taotluses on nimetatud partner või kaasatud isik ja tema panus projekti;
 8) taotluses kirjeldatud andmed on täielikud ja õiged;
 9) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
[RT I, 20.05.2011, 5 - jõust. 23.05.2011]
 10) kehtetu.

 (2) Taotlusele tuleb lisada taotlusvormis loetletud dokumendid. Kui taotleja esitab rohkem kui ühe taotluse, peab ta rakendusüksusele esitama ka oma projektide pingerea. Pingereas ei või kaks projekti olla ühe järjekohaga.

 (3) Taotlused esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil kas elektrooniliselt või ühes originaaleksemplaris paberkandjal koos taotluse koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab paberil ning elektroonilisel andmekandjal esitatud taotluse samasuse eest. Taotluse peab olema allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik.
[RT I, 20.05.2011, 5 - jõust. 23.05.2011]

§ 24.  Rakendusüksuse kohustused taotluste menetlemisel

  Rakendusüksus on kohustatud:
 1) tegema taotlusvormid ja juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
 2) vastu võtma ja registreerima taotluse oma dokumendihaldussüsteemis;
 3) tegema taotleja, partneri, kaasatud isiku ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest;
 4) edastama nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlused alameetmete hindamiskomisjonidele hindamiseks;
 5) kehtestama kooskõlastatult rakendusasutusega taotluste hindamisjuhise ja hindamislehe;
 6) teavitama taotlejaid taotluste hindamise tulemustest;
 7) järgima «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses» sätestatud vähese tähtsusega abi andmise korda, kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus ning projektis osalev eraõiguslikust juriidilisest isikust partner või kaasatud isik tegutseb põllumajandustoodete tootmise sektoris;
 8) andma taotlejatele juhiseid edasisteks toiminguteks.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

§ 25.  Taotluste nõuetele vastavuse kontroll

 (1) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli teostamisel on rakendusüksusel õigus nõuda taotlejalt selgitusi taotluses toodud andmete kohta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

 (2) Kui taotlus ei ole esitatud taotlusvooru väljakuulutamisel nimetatud tähtpäevaks, jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata.

 (3) Kui taotluse andmed on puudulikud, puuduvad kohustuslikud lisadokumendid või puudub paberil ning elektroonilisel andmekandjal esitatud taotluse samasus, teavitab rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat, andes maksimaalselt 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

 (4) Rakendusüksus teeb käesoleva määruse § 27 lõikes 11 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ilma taotlust hindamiskomisjonile hindamiseks edastamata kui:
 1) taotleja ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses esitatud nõudele;
 2) taotleja ei esita 5 tööpäeva jooksul parandatud taotlust või taotlus on endiselt puudustega.

 (5) Rakendusüksusel on õigus taotluste nõuetele vastavuse kontrolli kaasata eksperte.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

§ 26.  Taotluste hindamine

 (1) Alameetme hindamiskomisjoni õigusteks ja kohustusteks taotluste hindamisel on:
 1) kohustus hinnata taotluseid, võttes aluseks meetme üldeesmärgid ja alameetmete eesmärgid, käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldised valikukriteeriumid, lõikes 4 nimetatud taotlusvooru spetsiifilised hindamiskriteeriumid ning rakendusüksuse poolt kinnitatud hindamisjuhise ja taotluste hindamislehe;
 2) õigus nõuda taotlejalt kirjalikke või suulisi selgitusi taotluses esitatud andmete kohta;
 3) õigus anda taotlejale soovitusi;
 4) õigus seada taotlejale täiendavaid tingimusi;
 5) õigus projektide hindamisprotsessi kaasata eksperte.

 (2) Alameetme hindamiskomisjoni liikmed on kohustatud enne taotluste hindamist allkirjastama sõltumatuse deklaratsiooni. Alameetme hindamiskomisjoni liige kohustub mitte avaldama menetluse käigus taotlejate kohta saadud informatsiooni või dokumente.

 (3) Prioriteetse suuna «Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine» üldised projektide valikukriteeriumid on järgmised:
 1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele;
 2) projekti teostatavus;
 3) projekti mõjuulatus;
 4) projekti majanduslik efektiivsus;
 5) projekti jätkusuutlikkus.

 (4) Rakendusasutuse ettepanekul kinnitab rakendusüksus taotlusvooru spetsiifilised hindamiskriteeriumid ja avalikustab need taotlusvooru väljakuulutamisel.

 (5) Kui alameetmes «Doktorikoolid» või «Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö«on hindamiseks edastatud kattuva sisuga taotlused, saab alameetme hindamiskomisjon käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotluse täieliku või osalise rahuldamise ettepaneku esitada vaid ühe taotluse osas. See tagatakse taotluste hindamisel käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlusvooru spetsiifiliste hindamiskriteeriumite rakendamise kaudu. Kattuva sisuga taotlused ei pea olema esitatud ühe taotlusvooru raames.

 (6) Alameetme hindamiskomisjon esitab rakendusüksusele taotluste pingerea ja iga taotluse kohta hindamisrapoRT I koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Samuti esitab alameetme hindamiskomisjon rakendusüksusele ettepanekud taotlejale esitatavate täiendavate tingimuste ning taotlejale suunatud soovituste osas.

 (7) Juhul kui alameetme hindamiskomisjoni koostatud taotluste pingereas on mitmel taotlusel üks ja sama järjekoht, kasutab alameetme hindamiskomisjon taotluste järjestamiseks hindamisjuhendis kinnitatud kriteeriume.

§ 27.  Otsus taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta

 (1) Alameetme hindamiskomisjoni töö tulemuste põhjal teeb rakendusüksus otsuse:
 1) rahuldada taotlus taotletud mahus;
 2) rahuldada taotlus osaliselt;
 3) jätta taotlus rahuldamata.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud otsused võivad sisaldada § 26 lõikes 6 nimetatud täiendavate tingimuste arvestamise kohustust.

 (3) Taotluse osalise rahuldamise otsuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavate tingimuste arvestamise kohustust sisaldava otsuse võib teha vaid taotleja kirjalikul nõusolekul, kes peab oma nõustumisest rakendusüksust teavitama 10 tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest. Kui taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise või täiendavate tingimustega nõus, jäetakse taotlus rahuldamata.

 (4) Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.

 (5) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta, projekti esimese aasta detailse eelarve ja seletuskirja ning tegevuskava.

 (6) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudmistest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.

 (7) Toetuse kasutamisest loobumisel saadab taotleja rakendusüksusele teatise toetusest loobumise kohta. Kinnituskirja tähtpäevaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena.

 (8) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juhatus otsuse taotluste rahuldamise kohta või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (9) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, otsuses sätestatakse vähemalt:
 1) otsuse tegemise kuupäev;
 2) otsuse tegemise põhjenduse ja alus;
 3) toetuse saaja;
 4) toetatava projekti nimi;
 5) toetuse maksimaalne suurus summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
 6) omafinantseeringu minimaalne suurus summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
 7) projekti abikõlblikkuse periood;
 8) projekti eelarve;
 9) väljamakse taotluste esitamise kord ja tähtajad;
 10) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide alusel;
 11) toetuse tagasinõudmise alused;
 12) aruannete esitamise tähtajad;
 13) projekti aastaeelarve esitamise kord;
 14) info, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni vastava määruse tähenduses, kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus.
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]

 (10) Rakendusüksuse juht teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
 3) taotleja ei ole käesoleva määruse § 25 lõike 3 kohaselt kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi tähtaegselt;
 4) taotlejale on tehtud ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks ja taotleja lükkab ettepaneku tagasi;
 5) taotleja loobub toetusest või ei tagasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnituskirja tähtaegselt;
 6) hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku jätta taotlus rahuldamata.

 (11) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses sätestatakse vähemalt:
 1) otsuse tegemise kuupäev;
 2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
 3) taotleja;
 4) projekti nimi;
 5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

 (12) Otsus tehakse kuni 95 tööpäeva jooksul alates taotluste esitamise tähtpäevast. Tähtaeg pikeneb käesoleva määruse § 25 lõikes 3 nimetatud tähtaja võrra.

 (13) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

§ 271.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ja taotleb vajadusel taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
 1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed;
 2) muutub käibemaksu abikõlblikkus;
 3) toetuse saaja soovib muuta projekti tegevuste algus- või lõppkuupäeva või projekti abikõlblikkuse perioodi;
 4) toetuse saaja soovib muuta projekti tegevus- või ajakava;
 5) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarve kogumahtu;
 6) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui 10% eelarveaastaks planeeritud mahust;
[RT I, 31.03.2011, 4 - jõust. 03.04.2011]
 7) muutuvad projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused.

 (3) Juhul kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul vähem, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud, on toetuse saaja kohustatud muudatuse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastama.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat on võimalik suurendada rakendusasutuse poolt ette nähtud korras ja tingimustel, arvestades «Perioodi 2007– 2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

 (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või kui meetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid.

 (6) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluses on puudusi, annab rakendusüksus toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

 (7) Rakendusüksus või rakendusasutus algatab taotluse rahuldamise otsuse muutmise kui projekti aruandest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik projekti edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks.

 (8) Rakendusüksus teostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui alameetme «Doktorikoolid» projektide vahehindamise tulemusena on alameetme hindamiskomisjon teinud § 39 lõikes 3 sätestatud ettepaneku.

 (9) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teostab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise ettepaneku või taotluse ning muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud aja võrra.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

§ 272.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007– 2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel.

 (2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

4. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE 
[Kehtetu – RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

   

5. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 35.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
 2) tagab omafinantseeringu ettenähtud määras;
 3) kasutab toetust ettenähtud tingimustel;
 4) tagab, et temal on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 5) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;
 6) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel;
 7) kogub ja esitab kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» rakendusüksusele Euroopa Sotsiaalfondi toimingutes osalejate kohta komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1– 59), lisas XXIII nimetatud andmed;
 8) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti elluviimist takistavatest asjaoludest;
 9) taotleb eelnevat nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
 10) võimaldab auditi, järelevalve või «Perioodi 2007– 2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja, partneri ja kaasatud isiku ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 11) annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
 12) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 12–18), artikli 11 lõike 3 punktis b nimetatud juhtudel;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 13) säilitab ja tagab et partner säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 14) järgib ja tagab, et ka partner järgib projektiga seotud hangete korraldamisel «Riigihangete seaduses» ja käesoleva paragrahvi punktis 15 sätestatud nõudeid, kui üksnes toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» tähenduses;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 141) järgib projektiga seotud hangete korraldamisel käesoleva paragrahvi punktides 142 ja 143 sätestatud nõudeid ning tagab, et partner järgib „Riigihangete seaduses” ja käesoleva paragrahvi punktis 15 sätestatud nõudeid ning säilitab sellest kirjaliku kontrolljälje, kui toetuse saaja ei ole hankija „Riigihangete seaduse” tähenduses ja partner on;
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
 142) järgib ja tagab, et partner järgib projektiga seotud hangete korraldamisel „Riigihangete seaduse” §-s 3 toodud põhimõtteid ja käesoleva paragrahvi punktis 143 sätestatud nõudeid ning säilitab sellest kirjaliku kontrolljälje, kui toetuse saajal ja partneril ei ole seadusest või käesoleva määruse punktist 14 tulenevalt kohustust järgida „Riigihangete seaduses” sätestatut;
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
 143) küsib ja tagab, et partner küsib pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui ostetava asja või teenuse maksumus on vähemalt 2000 eurot (ilma käibemaksuta) ning toetuse saajal ja partneril ei ole seadusest või käesoleva paragrahvi punktist 14 tulenevalt kohustust järgida „Riigihangete seaduses” sätestatut. Küsimine käesoleva määruse tähenduses on kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis pöördumine potentsiaalsete pakkujate poole. Toetuse saaja ja partner ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
 15) küsib ja tagab, et partner küsib pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui projektiga seotud hanke maksumus jääb vahemikku 2000 eurot (ilma käibemaksuta) kuni „Riigihangete seaduse” § 15 lõikes 3 sätestatud piirmäär või millega hangitakse „Riigihangete seaduse” §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 2000 eurot (ilma käibemaksuta), kui toetuse saajal või partneril on seadusest või käesoleva paragrahvi punktist 14 tulenev kohustus järgida „Riigihangete seaduses” sätestatut. Toetuse saaja ja partner ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
 16) tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
 17) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
 18) lähtub oma tegevuses Euroopa Ühenduste Komisjoni soovitusest (EÜ) nr 251/2005 Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta;
 19) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vastavalt «Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 12 sätestatule;
[RT I, 13.09.2011, 1 - jõust. 16.09.2011]
 20) näitab ja tagab, et partner ja kaasatud isik näitavad toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 21) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
 22) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud kohustusi;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 23) teavitab kirjalikult projektis osalevat eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerit või kaasatud isikut talle antava vähese tähtsusega abi summast, kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 24) alameetmest «Doktorikoolid» toetuse taotlemise puhul teeb koostööd rakendusasutuse poolt määratud alameetme seire ja analüüsiga tegeleva isikuga, sh esitab tema poolt nõutud informatsiooni ning tagab doktorikooli osalemise nimetatud isiku poolt organiseeritud üritustel;
 25) täidab teisi «Perioodi 2007– 2013 struktuuritoetuste seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 36.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksusel on õigus:
 1) kontrollida projekti täitmise üle järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]
 2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
 3) osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
 4) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 5) teostada toetuse rahuldamise otsuse muutmine, käesoleva määruse §-s 271 sätestatud korras;
[RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010]
 6) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
 7) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

 (2) Rakendusüksusel on kohustus:
 1) sisestada taotluse, seire ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
 2) viia läbi toetuse kasutamise seiret ja teostada järelevalvet ning kontrollida aruandlust;
 3) koostada prioriteetse suuna aastaaruanne ja lõpparuanne, kontrollida ja kinnitada aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastada aruanne rakendusasutusele;
[RTL 2010, 12, 1219 - jõust. 22.03.2010rakendatakse tagasiulatuvalt alates 16. veebruarist 2009. a]
 4) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud aastaaruanded ja lõpparuanne ja edastada aruanded rakendusasutusele teadmiseks;
 5) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
 6) esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
 7) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid;
 8) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, sh teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist;
 9) teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» sätestatule;
 10) menetleda väljamakseid, sh kontrollida kulude abikõlblikkust;
 11) jälgida, et vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära;
 12) tagada Rahandusministeeriumile iga aasta 30. aprilliks vähese tähtsusega abi aruande andmete kättesaadavus eelneval kalendriaastal antud vähese tähtsusega abi kohta;
[RT I, 13.03.2012, 2 - jõust. 16.03.2012]
 13) täita «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses» vähese tähtsusega abi aruandluse kohta sätestatut, kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus ning projektis osalev eraõiguslikust juriidilisest isikust partner või kaasatud isik tegutseb põllumajandustoodete tootmise sektoris;
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]
 14) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
 15) järgida muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid.

6. peatükk VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE 

§ 37.  Toetuse väljamaksete tegemine

 (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

 (2) Toetuse saaja esitab väljamaksetaotluse rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil koos rakendusüksuse poolt nõutud abikõlblikku kulu tõendavate raamatupidamise algdokumentide ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiatega. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid kulude tõendamiseks vajalikke dokumente.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010 – rakendatakse tagasiulatuvalt alates 16. veebruarist 2009]

 (3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale või töövõtjale ning ettemaksed «Perioodi 2007– 2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõikes 45 sätestatud isikutele on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.
[RTL 2009, 82, 1191 - jõust. 09.11.2009]

 (4) Esitatud väljamaksetaotluse või ettemakse kuludega kinni katmise aruande (edaspidi aruanne) kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse või aruande registreerimisest rakendusüksuses.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (5) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus või aruanne on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 10 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse või aruande esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama parandatud väljamaksetaotluse või aruande rakendusüksuse poolt määratud tähtpäevaks.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

 (6) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus toetuse rahuldamise otsusele.

 (7) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides või toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi.

 (8) Rahuldatud taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus lõikes 4 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuste registrisse.

 (9) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast lõpparuande heakskiitmist, kuid mitte hiljem kui 85 tööpäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

 (10) Toetuse saaja on kohustatud esitama väljamaksetaotlusi rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras ja tähtaegadel.

§ 38.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Projekti aruannete vormid koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormid eelnevalt rakendusasutusega.

 (2) Toetuse saaja esitab vormikohase projekti aasta- ja lõpparuande rakendusüksusele haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 «Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord» ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.

§ 39.  Doktorikoolide täiendav aruandlus ja hindamine

 (1) Abikõlblikkuse perioodil korraldab rakendusüksus vahehindamisi alameetmest „Doktorikoolid” toetust saavate projektide hindamiseks. Esimene vahehindamine toimub mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
[RT I, 13.03.2012, 2 - jõust. 16.03.2012]

 (2) Toetuse saaja on kohustatud tegema vahehindamise läbiviijaga igakülgset koostööd, sh esitama nõutud informatsiooni läbiviija poolt määratud tähtaegadeks, lubama läbi viia paikvaatlust ning tutvuda projekti elluviimisega seotud dokumentidega.

 (3) Vahehindamise aruande kiidab heaks alameetme hindamiskomisjon ning esitab selle rakendusüksusele. Alameetme hindamiskomisjon võib tulenevalt projektide vahehindamise tulemustest teha rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve vähendamiseks käesoleva määruse § 271 lõikes 8 sätestatud korras.
[RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010]

 (4) Rakendusüksus teostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise vastavalt käesoleva määruse § 271 lõikes 9 sätestatule.
[RT I 2010, 67, 512 - jõust. 25.09.2010]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

§ 40.  23. veebruaril 2009. a välja kuulutatud taotlusvooru raames esitatud projektidele toetuse andmise erisused

 (1) Käesoleva määruse § 13 lõike 2 punkti 13 ei kohaldata projekti suhtes, mille toetamise otsus tehti 23. veebruaril 2009. a välja kuulutatud taotlusvooru raames.

 (2) Käesoleva määruse § 13 lõiget 21 ei kohaldata projekti suhtes, mille toetamise otsus tehti 23. veebruaril 2009. a välja kuulutatud taotlusvooru raames.

 (3) 23. veebruaril 2009. a välja kuulutatud taotlusvooru raames esitatud projektidele tehakse väljamaksed käesoleva määruse § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatud määrade põhjal taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud toetuse kaalutud keskmise määra alusel.
[RTL 2010, 12, 219 - jõust. 22.03.2010]

Lisa 1 Meetme „Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine“ standardiseeritud ühikuhinnad
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]

Lisa 2 Õppekoha baasmaksumus
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]

Lisa 3 Õppevaldkondade koefitsiendid
[RT I, 04.09.2013, 1 - jõust. 07.09.2013]

/otsingu_soovitused.json