Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kasvuettevõtja arenguplaani toetusmeetme tingimused

Vastu võetud 10.12.2013 nr 76
RT I, 12.12.2013, 10
jõustumine 15.12.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Kasvuettevõtja arenguplaani toetusmeetme (edaspidi meede) tingimused on kehtestatud „Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013” ja sellest tuleneva „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” eesmärkide elluviimiseks.

  (2) Meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), mõistes. Toetuse andmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]

  (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 toodud tingimustel välistatud majandusvaldkondades tegutsevatele ettevõtjatele ja tegevustele, muu hulgas:
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]
  1) ettevõtjad, kes tegelevad Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete esmase tootmisega;
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]
  2) ettevõtjad, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas, mida reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000;
  3) ettevõtjad, kes tegelevad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustel Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega;
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]
  4) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktis d nimetatud ekspordiabi;
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]
  5) maanteetranspordiettevõtjale maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 punktidele 2 ja 3;
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]
  6) [kehtetu – RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]

  (4) Määrust ei kohaldata järgmiste tegevusalade projektidele:
  1) taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad;
  2) metsamajandus ja metsavarumine ning kalapüük ja vesiviljelus;
  3) hulgi- ja jaekaubandus, sealhulgas mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
  4) kinnisvaraalane tegevus;
  5) tubakatoodete tootmine;
  6) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;
  7) finants- ja kindlustustegevus.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk

  (1) Meetme eesmärgiks on strateegilisel planeerimisel põhineva arenguplaani ja toote-, teenuse-, protsessi ja personaliarendustegevuse ning turundus- ja müügitegevuse kaudu kasvuettevõtja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine. Toetuse andmise tulemusena:
  1) kasvab lisandväärtus töötaja kohta;
  2) areneb ja täiustub kasvuettevõtja ärimudel;
  3) suurenevad kasvuettevõtja teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) ja innovatsiooniinvesteeringud;
  4) suureneb kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal kasvuettevõtja müügitulus;
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]
  5) kasvab kasvuettevõtja müügitulu.
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]

  (2) Arenguplaani elluviimise tulemusena kasvavad alates projekti alustamise aastast kuni projekti lõppemisele järgneva majandusaastani igas majandusaastas keskmiselt kasvuettevõtja kõik järgmised näitajad:
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]
  1) müügitulu vähemalt 10%;
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]
  2) lisandväärtus töötaja kohta vähemalt 10%;
  3) TA investeeringud vähemalt 10%.

§ 3.   Meetme rakendusasutus ja -üksus

  (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Meetme rakendusüksuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.   Arenguplaan

  (1) Arenguplaan on ettevõtja poolt koostatud ettevõtja arengut mõjutavate kõikide tegevuste (sealhulgas ettevõtja omavahendite, pangalaenude, antud meetme ja muude avaliku sektori vahendite kaudu rahastatavate tegevuste) ja eesmärkide (sealhulgas vahe-eesmärgid) kogum.

  (2) Arenguplaan koostatakse rakendusüksuse poolt kinnitatud vormis.

  (3) Arenguplaani kinnitab rakendusüksus.

§ 5.   Mõisted

  Käesoleva määruse tähenduses:
27.10.2023 17:15
Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „Käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
  1) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) lisa 1, või mis tahes teise määruse, mis asendab nimetatud määrust, kriteeriumitele vastav ettevõtja;
  2) väikeettevõtja on Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008/EÜ lisa 1, või mis tahes teise määruse, mis asendab nimetatud määrust, kriteeriumitele vastav ettevõtja;
  3) keskmise suurusega ettevõtja on Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008/EÜ lisa 1, või mis tahes teise määruse, mis asendab nimetatud määrust, kriteeriumitele vastav ettevõtja, mis ei ole mikro- ega väikeettevõtja;
  4) kasvuettevõtja (edaspidi ettevõtja) on ettevõtja, kelle tegevus on suunatud meetme eesmärkide täitmisele. Ettevõtja on vähemalt kolm aastat tegutsenud kümne või enama töötajaga VKE, kelle viimase majandusaasta ekspordi müügitulu on suurem kui 200 000 eurot ja väiksem kui 3 000 000 eurot ning viimase majandusaasta lisandväärtus töötaja kohta ületab Statistikaameti andmete kohaselt Eesti keskmist lisandväärtust töötaja kohta ning kelle viimase majandusaasta müügitulu on väiksem kui 50 miljonit eurot;
[RT I, 09.12.2014, 14 - jõust. 12.12.2014]
  5) e-teenindus on rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib toetuse taotleja (edaspidi taotleja) esindusõiguslik isik e-teeninduse kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud rakendusüksuse e-teeninduse portaalis.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 6.   Meetme raames toetatavad tegevused

  (1) Meetme raames toetatakse järgmiseid §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja arenguplaani eesmärkide saavutamisele suunatud tegevusi:
  1) ettevõtja personaliarendustegevuste läbiviimine;
  2) ettevõtja protsesside arendamisega seotud tegevuste läbiviimine;
  3) ettevõtja toote- ja teenusearendamise läbiviimine;
  4) ettevõtja müügi- ja turundustegevuste läbiviimine.

  (2) Ettevõtja personaliarendustegevuste läbiviimise raames toetatakse:
  1) töötajate arendamist;
  2) uue töötaja värbamist ja rakendamist, kui töötaja tööülesanded on arenguplaanist nähtuvalt otseselt seotud ettevõtja arenguplaani elluviimisega;
  3) ettevõtjaga hiljemalt taotluse esitamise ajaks töölepingu sõlminud töötaja rakendamist, kui arenguplaan näeb ette selle töötaja asumist uuele, keerukamate tööülesannete täitmist eeldavale ja arenguplaani elluviimisega seotud töökohale.

  (3) Meetme raames ei toetata müügi- ja turundustööga otseselt seotud töötajate värbamist ja rakendamist.

§ 7.   Abikõlblikud kulud

  (1) Meetme raames on abikõlblikud kulud, mis on abikõlblikud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusele nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” (edaspidi abikõlblikkuse määrus) ja antud meetmele.

  (2) Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 6 sätestatud tegevuste elluviimisega seotud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsuses, meetme tingimustes ja muudes õigusaktides sätestatud korrale:
  1) projekti elluviivate töötajate personalikulu vastavalt abikõlblikkuse määruse § 3 lõike 2 punktidele 1, 2, 3³ ja 3⁴;
  2) projekti elluviivate töötajate lähetustega seotud sõidu- ja majutuskulud;
  3) müügi- ja turundustegevuse arendamisega seotud kulud;
  4) otseselt toote- ja teenusearendamiseks vajaminevad kulud sisseostetavatele teenustele, tehnilisele teabele, sisseostetud või litsentseeritud tööstusomandile, materjalile ja tarvikutele;
  5) protsesside arendamisega seotud kulud, sealhulgas tootlikkuse tõstmiseks vajamineva immateriaalse vara soetamise kulud.

  (3) Tootlikkuse tõstmiseks vajamineva immateriaalse vara soetamise kulude maksimaalne summa ühe projekti kohta on kuni 20 000 eurot.

  (4) Projekti elluviivate töötajate lähetustega seotud sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse standardiseeritud ühiku hinna alusel vastavalt määruses lisas esitatud tingimustele.

  (5) Ettevõtja müügi- ja turundustegevuste läbiviimise raames on abikõlblikud uuele turule sisenemisel tehtavad ühekordse iseloomuga kulud, mis ei ole seotud eksporditavate koguste, sihtturul turundusvõrgu loomise või arendamisega ning pole eksportimisega seotud jooksvad kulud.

  (6) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

  (7) Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

  (8) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud meetme ja arenguplaani eesmärkide elluviimisega.

  (9) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.

  (10) Toetatavate kulude hulka võib arvata abikõlblikke kulusid, mille aluseks olevad tegevused ning vastavad kulud on tehtud taotluse rahuldamise otsuses nimetatud abikõlblikkuse perioodil ning abikõlblikke kulusid, mis on tehtud 45 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et tegevused on tehtud abikõlblikkuse perioodil.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti tegevuste abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 30. septembril 2015. a.

  (2) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist §-s 20 sätestatud korras, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 30. septembriks. Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

§ 9.   Toetuse piirsumma ja -määrad ning omafinantseering

  (1) Toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot taotleja kohta.

  (2) Maksimaalne toetuse summa iga üksikule § 6 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tegevusele on 100 000 eurot.

  (3) Toetuse osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest on:
  1) väikeettevõtjast toetuse saaja kohta kuni 45%;
  2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja kohta kuni 35%.

  (4) Projekti omafinantseering on see osa projekti abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei finantseerita.

3. peatükk Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 10.   Toetuse taotlemine

  (1) Meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.

  (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest või peatamisest annab rakendusüksus teada oma veebilehel ja üleriigilise levikuga päevalehes.

  (3) Toetuse taotlemise eeltingimuseks on ettevõtjale läbi viidud ülddiagnostika ning selle alusel koostatud ettevõtja arenguplaani olemasolu.

  (4) Enne arenguplaani koostamist ja toetuse taotluse esitamist viib rakendusüksus läbi ettevõtja ülddiagnostika. Ülddiagnostika abil kaardistatakse ettevõtja hetkeolukord, arenguvajadused ja arengut takistavad tegurid.
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]

  (5) Ülddiagnostika alusel töötatakse välja ettevõtja arenguplaan.
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]

  (6) Toetuse taotlemiseks peab taotleja läbima eelnõustamise.

  (7) Eelnõustamise käigus koostab ettevõtja koostöös rakendusüksusega ülddiagnostika tulemustele toetuva arenguplaani ja arenguplaani elluviimise ajakava. Rakendusüksus nõustab ettevõtjat arenguplaani, ajakava koostamisel ja teiste taotlemisega seotud dokumentide ettevalmistamisel ning hindab ettevõtja arenguplaani ja kavandatava projekti vastavust meetme eesmärkidele. Rakendusüksus kinnitab arenguplaani enne taotluse esitamist. Eelnõustamise käigus selgitatakse välja arenguplaani elluviimiseks vajaliku täiendava nõustamise ja ekspertiisi vajadus.

  (8) Eelnõustamise läbimiseks esitab taotleja e-teeninduse kaudu eelnõustamise taotluse.

  (9) Taotlus koos nõutud dokumentidega toetuse saamiseks esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu rakendusüksuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Taotluse allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik.

  (10) Taotluste vastuvõtmise võib peatada sihtasutuse otsusega, kui meetme rahastamise eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.

§ 11.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes on määruse § 5 punktis 4 sätestatud kasvuettevõtja.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja on tasunud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
  2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud saneerimis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust ega kuulutatud välja pankrotti;
  3) taotleja netovara vastab äriseadustiku nõuetele ning selle suurendamiseks või vähendamiseks tehtud otsuse korral peab vastav registrikanne äriregistris olema tehtud taotluse esitamise hetkeks;
  4) taotleja juriidilisest isikust aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
  5) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
  6) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1047/2013 kohaselt taotlejale antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot;
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]
  7) maanteetranspordi valdkonnas tegutseva ning rendi või tasu eest kaupu vedava taotleja puhul ei tohi talle mis tahes kolme majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot;
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]
  8) juhul kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) mõistes, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul Euroopa Komisjoni määruse nr 360/2012 ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi koos meetmest taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]

  (3) Juhul kui taotleja on rakendusüksuselt varem saanud toetust perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

§ 12.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet rakendusüksuse poolt nõutud vormis ja tähtajal;
  2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust ning teostada esitatud andmete õigsuse kontrolli;
  3) teavitama viivitamata rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  4) teavitama viivitamata rakendusüksust projektiga seotud andmete muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti eesmärkide elluviimist;
  5) tõendama rakendusüksuse nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 13.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme ja ettevõtja arenguplaani eesmärkidele.

  (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on esitatud käesolevas määruses ettenähtud korras ja vormis;
  2) toetust taotletakse §-s 6 sätestatud toetatavatele tegevustele;
  3) taotletava toetuse suurus ei ületa §-s 9 sätestatud toetuse piirsummat ja -määra;
  4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  5) taotlus on allkirjastatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt.

  (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) ettevõtja üldandmed, sealhulgas ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, asukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus ja projekti eesmärk;
  2) ettevõtja andmed tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas ekspordimüügitulu (turgude lõikes), ärikasum või -kahjum, aruandeaasta kulum, tööjõukulud, töötajate keskmine arv, investeeringud TA tegevusse;
  3) ettevõtja prognoosid majandusnäitajate kohta projekti alustamise majandusaastast kuni arenguplaani lõppemisele järgneva aastani;
  4) ülddiagnostika raport;
  5) arenguplaan;
  6) ettevõtja viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav;
  7) ettevõtja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud;
  8) meetmest toetatavate tegevuste projektiplaan;
  9) projektijuhi ja rakendusüksuse nõudmisel projekti elluviivate meeskonna liikmete elulookirjeldused;
  10) ettevõtja kinnitus, kui ettevõtja juriidilisest isikust aktsionäride või osanike summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, et ettevõtja juriidilisest isikust aktsionärid või osanikud on registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
  11) vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja poolt koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, juhul kui tehingu summa käibemaksuta ületab 6400 eurot ning taotleja ei pea järgima riigihangete seadust. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada põhjendus;
  12) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  13) rakendusüksuse nõudmisel andmed varem antud vähese tähtsusega abi kohta, sealhulgas andmed abimeetme, abi andja, abi saamise aja ja suuruse kohta.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 14.   Taotluse menetlemine

  (1) Rakendusüksus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotleja eelnõustamine, taotluse registreerimine, läbivaatamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

  (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

  (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene.

  (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on 63 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 10 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava ekspertiisi järele.

  (5) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

§ 15.   Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

  (1) Taotluse esmase läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos nõutud dokumentidega.

  (2) Juhul kui taotluses ei esine puudusi või kui ilmneb § 14 lõikes 5 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest ja § 14 lõikes 5 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

  (3) Juhul kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevad puudused, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 16.   Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

  (1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 11 sätestatud taotlejale esitatud nõuded.

  (2) Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17.   Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

  (1) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud taotlusele esitatud nõuded.

  (2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks juhul, kui taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavale nõudele ning puudust ei ole võimalik § 15 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada;
  2) taotleja ei ole § 15 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud;
  3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust.

  (3) Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 18.   Taotluse hindamiskriteeriumid ja kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodikale. Hindamismetoodika peab rakendusüksus enne kinnitamist kooskõlastama rakendusasutusega.

  (2) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Hindamiskomisjonide moodustamise ja koosseisu peab rakendusüksus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega.

  (3) Taotluste hindamismetoodika ja hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel.

  (4) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,5 ja iga lõike 6 punktides 1–3 toodud hindamiskriteeriumi lõikes vähemalt 1,5.

  (5) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

  (6) Taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud on järgmised:
  1) projekti mõju meetme ja arenguplaani eesmärkide saavutamisele (45% koondhindest);
  2) taotleja võimekus püstitatud eesmärke saavutada (40% koondhindest);
  3) taotleja strateegilise planeerimise kvaliteet ja projekti ettevalmistamise kvaliteet (15% koondhindest).

§ 19.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotluse osalisel või täielikul rahuldamisel teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmisel teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotletava toetuse rahaline maht ületab meetme eelarve vaba jäägi;
  2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
  3) toetuse saajal ei ole taotluses esitatud eelarve mahust omafinantseeringu osa tasumine võimalik või reaalne;
  4) projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud ka juhul, kui projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse projekti elluviimisega seotud tingimused. Otsuses sätestatakse muu hulgas:
  1) toetuse saaja nimi ning projekti nimetus;
  2) projekti kogumaksumus, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu suurus ning nende osakaal abikõlblikest kuludest;
  3) toetuse määr;
  4) projekti abikõlblikkuse periood;
  5) projekti elluviimise lisatingimused;
  6) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
  7) toetuse väljamaksmise tingimused;
  8) viide toetuse saaja kohustustele;
  9) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 mõistes;
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]
  10) teavitus, et toetuse väljamaksmine võidakse peatada või väljamaksmisest keelduda või väljamakstud toetus tagasi nõuda, kui ilmneb kulude mitteabikõlblikkus või toetuse saaja kohustuste rikkumine.

  (6) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (7) Juhul kui taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajale või taotlejale elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult e-teeninduse kaudu, edastades eelnevalt taotluses toodud e-posti aadressile sellekohase teavituse.

§ 20.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta või kehtetuks tunnistada rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud projekti abikõlblikkuse perioodil enne muudatuse elluviimist taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui ta soovib:
  1) muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarves vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 7000 eurot;
  2) muuta projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva § 8 lõikes 2 sätestatud juhul, kuid mitte kauemaks kui 30. september 2015. a;
  3) muuta projektis oodatavaid tulemusi või projekti eesmärke.

  (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme eesmärkidele.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja ei ole saavutanud taotluse rahuldamise otsuses ja arenguplaanis sätestatud eesmärke;
  3) toetuse saaja ei ole projekti taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
  4) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 30. septembriks;
  6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

§ 21.   Vaidemenetlus

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitakse vaie otse rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 34 lõikele 3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

5. peatükk Toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord 

§ 22.   Toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

  (2) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on kõigi järgnevate tingimuste täitmine:
  1) kulude lugemine abikõlblikuks;
  2) projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiate ja nõutud abikõlblike kulude tasumist tõendavate dokumentide koopiate ning toetuse andmisel ühikuhinna alusel tegevuse toimumist tõendavate dokumentide esitamine rakendusüksusele;
  3) toetuse saaja poolt rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt.

  (3) Väljamakse teostamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele väljamakse taotluse koos abikõlblike kulude kuludokumentidega ning nende tasumist tõendavate dokumentidega ja rakendusüksuse nõudel muude vajalike dokumentidega.

  (4) Rakendusüksus võib teha toetuse väljamaksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul kui:
  1) toetuse saaja ei ole saavutanud taotluse rahuldamise otsuses ja arenguplaanis sätestatud projekti eesmärke;
  2) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
  3) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile ning toetatavatele tegevustele ja eesmärkidele;
  4) läbiviidud tegevused ei vasta toetatavatele tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.

§ 23.   Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid

  (1) Toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel projekti vahearuanded ja lõpparuande. Vahearuanded ja lõpparuanne sisaldavad muu hulgas teavet projekti finants- ja sisulise progressi kohta. Rakendusüksus hindab vahearuannete ja lõpparuande põhjal projekti ja arenguplaani tegevuste elluviimist ning kokku lepitud eesmärkide saavutamist.

  (2) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-teeninduse kaudu rakendusüksuse poolt välja töötatud vormis ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.

  (3) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. Projekti elluviimise järgsed aruanded sisaldavad teavet arenguplaani eesmärkide saavutamise kohta.

6. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse kohustused 

§ 24.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
  2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
  3) teavitama rakendusüksust e-teeninduse kaudu juhul, kui soovitakse muuta taotluses sisalduvat projekti ajakava ja tegevusi eeldusel, et konkreetse eelarverea summa ei muutu rohkem kui 7000 eurot;
  4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks ning tagastatava summa jäägilt tasuma intresse ja viiviseid;
  6) esitama rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
  7) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  8) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2025. a 31. detsembrini;
  9) tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise STS § 22 punktis 12 nimetatud tingimustel;
[RT I, 13.01.2015, 6 - jõust. 16.01.2015]
  10) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt struktuuritoetuse seaduse sätetele;
  11) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
  12) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
  13) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  14) järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse mõistes;
  15) esitama, juhul kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu summa käibemaksuta ületab 6400 eurot, vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja poolt koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist, kui on muutunud ostetav asi või teenus, samuti asja või teenuse hind, võrreldes taotluses tooduga. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumist, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
  16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;
  17) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest, ajutise pankrotihalduri nimetamisest, jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  18) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul;
  21) täitma õigusaktides, sealhulgas taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi.

§ 25.   Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud:
  1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-teeninduses;
  2) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  3) läbi vaatama väljamakse taotlused hiljemalt 6 tööpäeva jooksul pärast §-s 23 nimetatud aruannete kinnitamist;
  4) heaks kiitma või tagasi lükkama §-s 23 nimetatud aruanded hiljemalt 42 tööpäeva jooksul nende laekumisest. Rakendusüksus on kohustatud viivitamata teavitama toetuse saajat §-s 23 nimetatud aruannete ja § 22 lõikes 3 nimetatud väljamakse taotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
  5) tegema pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti eesmärk ja projekti ajaline kestus;
  6) mitte avaldama vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 25 lõikele 6 taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente;
  7) säilitama taotluse ja projektidega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a.

§ 26.   Rakendusüksuse õigused

  Rakendusüksusel on õigus:
  1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;
  2) kontrollida kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste täitmist;
  3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata taotluses ja projektiplaanis näidatud ja taotluse rahuldamise otsusega sätestatud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%;
  5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduse või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  6) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
  7) kaalutlusõigluse alusel lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses või määruses sätestatud tingimusi või ei saavuta projekti ja arenguplaani eesmärke või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  8) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud summa;
  9) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
  10) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 27.   Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2008. a määruse nr 81 „Arendustöötajate kaasamise toetamise tingimused ja kord” muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 28.   Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. juuni 2008. a määruse nr 52 „Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord” muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa Standardiseeritud ühikuhinna kasutamise põhimõtted ja suurused meetmes „Kasvuettevõtja arenguplaani toetusmeetme tingimused”
[RT I, 25.04.2014, 1 - jõust. 28.04.2014]