Teksti suurus:

Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.01.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 13.01.2015, 30

Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord

Vastu võetud 09.01.2015 nr 1

Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 10 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse rahvaraamatukogudele teavikute soetamise, riiklike programmide realiseerimise ning maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasude ja ülalpidamise toetusena riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord.

2. peatükk Teavikute soetamise kulude finantseerimine 

§ 2.   Teavikute soetamise toetuse arvutamine

  (1) Rahvaraamatukogude teavikute soetamise kulusid finantseeritakse igaaastaselt riigieelarves selleks määratud summa ulatuses maakonnaraamatukogude kaudu.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jagatakse maakonnaraamatukogude ning Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogude vahel vastavalt nende raamatukogude teeninduspiirkonna elanike arvule rahvastikuregistri andmetel toetuse maksmisele eelneva aasta 1. detsembri seisuga.

  (3) Arvestades muude raamatukogude suure osakaaluga Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas, korrutatakse Harju maakonnas Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu maakonnas Tartu rahvaraamatukogule mõeldud teavikute soetamise toetuse määr vastavalt koefitsientidega 0,6 ja 0,79.

  (4) Tagamaks väiksema elanike arvuga maakondades parem info kättesaadavus, korrutatakse Ida- Viru maakonna rahvaraamatukogule mõeldud teavikute soetamise toetuse määr koefitsiendiga 1,15.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 nimetatud arvutuse tulemusena üle jääv summa jaotatakse maakonnaraamatukogude vahel, välja arvatud Harju maakonna, Ida-Viru maakonna, Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogud.

§ 3.   Teavikute soetamise toetuse eraldamine

  Maakonnaraamatukogule, Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu rahvaraamatukogule ette nähtud teavikute soetamise toetussumma kantakse vastava valla- või linnavalitsuse arveldusarvele kuni neljas võrdses osas.

§ 4.   Teavikute soetamise toetuse kasutamine

  Vähemalt 30% teavikute soetamise toetusest peab kasutama käesoleva määruse lisas 1 nimetatud kirjanduse ja kultuuriperioodika väljaannete soetamiseks ning järelkomplekteerimise teostamiseks, arvestades rahvaraamatukogu kasutajate sihtgrupi vajadusi ja eripära.

§ 5.   Aruanne ja dokumendid teavikute soetamise toetuse kasutamise kohta

  (1) Valla- või linnavalitsus esitab Kultuuriministeeriumile aruande teavikute soetamise toetuse kasutamise kohta hiljemalt toetuse saamise aastale järgneva aasta 20. jaanuariks käesoleva määruse lisas 2 esitatud vormil.

  (2) Aruanne esitatakse Kultuuriministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna e-posti kaudu.

  (3) Kultuuriministeeriumil on õigus nõuda maakonnaraamatukogult teavikute soetamise toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes maakonnaraamatukogule vähemalt 5 tööpäeva pikkuse esitamistähtaja ning tutvuda originaaldokumentidega kohapeal.

3. peatükk Riiklike programmide realiseerimise kulude finantseerimine 

§ 6.   Alaline programm raamatukogude arendamiseks

  (1) Igaaastase programmi „Raamatukogude arendamine” eesmärk on rahvaraamatukogude arendamine, raamatukogunduse valdkonna tutvustamine ja rahvusvahelistumisele kaasaaitamine, rahvaraamatukogude- ja raamatukogudevahelise koostöö aktiveerimine, rahvaraamatukogutöötajate professionaalsuse tõstmine ja erialaste teadmiste omandamine rahvusvahelistel raamatukoguüritustel ning erialaste rahvusvaheliste konverentside korraldamine.

  (2) Programmist „Raamatukogude arendamine” toetatakse:
  1) rahvaraamatukogutöötajate koolitusi, koolitusprojekte ja erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe rahvaraamatukogu töötajad;
  2) rahvaraamatukogude ühiste koolituste, ürituste ja suvekursuste korraldamist;
  3) rahvaraamatukogu arendustegevust ja raamatukogunduse valdkonna tutvustamist;
  4) koolitusi ja koostööprojekte infokirjaoskuse arendamiseks;
  5) sõidutaotlusi rahvusvahelisele raamatukoguüritusele, kui taotleja esindab Eestit ja teeb ettekande;
  6) üleriigiliste rahvaraamatukoguürituste korraldamist ja rahvusvahelistel raamatukoguüritustel osalemist Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu poolt.

  (3) Programmist „Raamatukogude arendamine” ei toetata:
  1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe raamatukogu ürituste korraldamist;
  2) uute andmebaaside või infosüsteemide loomist;
  3) näituseprojekte;
  4) projekte, mis kestavad kauem kui taotlemise aasta 31. detsember;
  5) trükiste väljaandmist.

  (4) Programmist „Raamatukogude arendamine” saavad taotleda toetust:
  1) mittetulundusühingud, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine, raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ja kellel on vähemalt kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas;
  2) raamatukogunduse ja infoteaduse eriala õppeasutused;
  3) maakondade ja linnade keskraamatukogud;
  4) Eesti Rahvusraamatukogu;
  5) valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud teadusraamatukogud;
  6) Eesti Hoiuraamatukogu;
  7) Eesti Lastekirjanduse Keskus.

  (5) Toetuse taotlejatel ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning võlg tasutud ajakava kohaselt. Käesolevates tingimustes loetakse riikliku maksu võlaks taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot.

§ 7.   Programmi „Raamatukogude arendamine” toetuse määr

  Programmi „Raamatukogude arendamine” ühe toetuse ülempiir on 7000 eurot.

§ 8.   Programmi „Raamatukogude arendamine” taotluste esitamine

  (1) Programmi „Raamatukogude arendamine” taotlusi (edaspidi taotlus) võetakse vastu ajavahemikel 1. veebruarist – 25. veebruarini ja 2. maist – 20. maini.

  (2) Taotlus esitatakse Kultuuriministeeriumile käesoleva määruse lisas 3 toodud vormil digitaalselt allkirjastatuna e-posti kaudu ning vajadusel lisatakse järgmised dokumendid:
  1) koolituse, ürituse kava koos esinejate loeteluga;
  2) esinejate lühitutvustus.

  (3) Kõik ühe taotleja poolt kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb taotluse kulude-tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, kuid tegevustel on erinevad kontaktisikud, esitatakse projektitoetuse taotlused eraldi.

§ 9.   Taotluste hindamise komisjon

  (1) Taotluste hindamiseks moodustab kultuuriminister nõuandva komisjoni, mis koosneb 3 liikmest (edaspidi komisjon).

  (2) Komisjoni kuuluvad:
  1) Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler – komisjoni esimees;
  2) Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik;
  3) Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kirjandusnõunik.

  (3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees.

  (4) Komisjon võib vajaduse korral taotluste hindamisel kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta eksperdina Kultuuriministeeriumi finantsosakonna töötaja.

  (5) Komisjonil on õigus nõuda taotluses esitatud teabe selgitamist või täpsustamist.

§ 10.   Taotluste hindamine

  (1) Taotluste hindamisel võetakse arvesse:
  1) projekti vastavust programmi eesmärgile;
  2) projekti valdkondlikku mõju, osasaajate arvu ja ulatust;
  3) projekti kestlikkust, ajakohasust ja läbimõeldust;
  4) projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja haldusvõimekust;
  5) eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määra kogu eelarvest;
  6) koostööpartnerite olemasolu ja panust projekti elluviimisel;
  7) arendustegevuste puhul vajaduste põhjendatust hetkeolukorra analüüsi alusel;
  8) konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse põhjalikkust, ajakava, projektist kasusaajate hulka ja regionaalset kaetust, kaasatud esinejate taset.

  (2) Taotluste hindamisel eelistatakse projekte, mille eesmärgid on realistlikud ja taotlejal on varasemad kogemused sarnaste projektide elluviimisel.

§ 11.   Programmi „Raamatukogude arendamine” toetuse abikõlblikud kulud

  (1) Programmist „Raamatukogude arendamine” toetatavate projektide abikõlblikeks kulutusteks loetakse:
  1) kulusid, mis tehakse projektitaotluses kinnitatud toetuse kasutamise ajavahemikul. Enne taotluse esitamist tehtud kulud loetakse abikõlblikeks, kui nad on otseselt põhjendatud (näiteks: sõidupiletid, eelnevalt sõlmitud honorarilepingud). Vastav info peab olema kajastatud taotluse eelarves;
  2) tegevusi ja kulutusi, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;
  3) käibemaksu tasumist juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

  (2) Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. Programmi „Raamatukogude arendamine” toetusega seotud kuludokumentidele peab olema märgitud projekti nimetus. Massmaksekorralduste puhul tuleb projektiga seotud töötasude ja maksude summa märkida maksedokumendile.

  (3) Programmist „Raamatukogude arendamine” toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse:
  1) toitlustuskulusid;
  2) kingitusi, v.a lugemisprojektides raamatud;
  3) organisatsioonide liikmemakse, välja arvatud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liikmemaks rahvusvahelistes organisatsioonides Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -asutuste Liit (IFLA) ja Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo (EBLIDA);
  4) päevarahasid;
  5) muid tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatuid ja ebaolulisi kulusid.

§ 12.   Taotluste rahuldamine

  (1) Komisjonil on õigus teha ettepanek taotluse täielikuks või osaliseks rahuldamiseks. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või taotluste täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud ning tingimusel, et projekti eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

  (2) Komisjon koostab taotluste läbivaatamise käigust protokolli, kus kajastatakse vähemalt taotluste hindamise tulemused, taotluste vastavus käesoleva määruse §-s 10 nimetatud hindamiskriteeriumitele ning rahuldatud ja rahuldamata jäetud taotluste nimekiri.

  (3) Protokollis märgitakse iga taotluse kohta üks järgmistest otsuse ettepanekutest:
  1) taotlus rahuldada;
  2) taotlus rahuldada osaliselt;
  3) jätta taotlus rahuldamata.

  (4) Taotluste osalisel rahuldamisel või rahuldamata jätmisel tuleb märkida sellise otsuse ettepaneku tegemise põhjendus lähtuvalt hindamiskriteeriumitest.

  (5) Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku programmist „Raamatukogude arendamine” toetuse eraldamise ning põhjendatud juhtudel eraldamata jätmise kohta. Toetuse eraldamise ja eraldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

  (6) Programmi „Raamatukogude arendamine” toetuse eraldamise otsustamine toimub pärast vastava aasta riigieelarve seaduse jõustumist ja selle alusel Kultuuriministeeriumi valitsemisala vastava aasta eelarve kinnitamist.

§ 13.   Programmi „Raamatukogude arendamine” toetuse kasutamise tingimused

  Kõigil programmist „Rahvaraamatukogude arendamine” toetust saanud projektide üritustel, trükistel ja reklaammaterjalides tuleb kujutada Kultuuriministeeriumi logo.

§ 14.   Programmi „Raamatukogude arendamine” toetuse kasutamise kontroll

  (1) Programmi „Raamatukogude arendamine” toetuse saaja esitab Kultuuriministeeriumile aruande toetuse kasutamise kohta 30 tööpäeva jooksul pärast projekti lõppemise tähtpäeva lõppu käesoleva määruse lisas 4 toodud vormil digitaalselt allkirjastatuna e-posti kaudu.

  (2) Kultuuriministeeriumil on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes programmi „Raamatukogude arendamine” toetuse saajale vähemalt 5 tööpäeva pikkuse esitamistähtaja ning tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja juures.

  (3) Kultuuriministeeriumil on õigus kontrollida programmi „Raamatukogude arendamine” toetuse kasutamise vastavust käesolevas määruses esitatud tingimustele.

§ 15.   Programmi „Raamatukogude arendamine” toetuse jäägi tagastamine

  Programmi „Raamatukogude arendamine” toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa toetusest, kui see ületab 5 eurot, samal ajal aruande esitamisega.

§ 16.   Programmi „Raamatukogude arendamine” toetuse tagastamine

  (1) Programmi „Raamatukogude arendamine” toetuse saaja tagastab käesoleva määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustele mitte vastavalt kasutatud toetuse 10 tööpäeva jooksul Kultuuriministeeriumi vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates.

  (2) Lisaks tagastab programmi „Raamatukogude arendamine” toetuse saaja toetuse, kui ei ole täidetud käesoleva määruse § 14 lõigetes 1, 2 või §-s 15 esitatud nõuet.

§ 17.   Täiendavad programmid

  Lisaks alalisele programmile võib välja kuulutada teisi rahvaraamatukogude tegevust toetavaid programme, mille eesmärk on rahvaraamatukogudes avalikele teenustele ja informatsioonile vaba juurdepääsu tagamine ning üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomise ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamise toetamine.

4. peatükk Töötajate kulude finantseerimine 

§ 18.   Töötajate kulude toetuse eesmärk

  Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmise eest.

§ 19.   Töötajate kulude toetuse määr

  (1) Töötajate töötasu kulusid finantseeritakse igaaastaselt riigieelarves selleks määratud summa ulatuses.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jaotab Kultuuriministeerium maakonnaraamatukogude vahel.

§ 20.   Töötajate kulude toetuse eraldamine

  Igale maakonnaraamatukogule ette nähtud töötajate kulude toetuse määr kantakse vastava maakonnaraamatukogu valla- või linnavalitsuse arveldusarvele kuni neljas võrdses osas.

§ 21.   Aruanne ja dokumendid töötajate kulude toetuse kasutamise kohta

  (1) Valla- või linnavalitsus esitab Kultuuriministeeriumile töötajate kulude toetuse saamise aastale järgneva aasta 20. jaanuariks aruande töötajate kulude toetuse kasutamise kohta käesoleva määruse lisas 2 toodud vormil digitaalselt allkirjastatuna e-posti kaudu koos käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud aruandega.

  (2) Kultuuriministeeriumil on õigus nõuda maakonnaraamatukogult töötajate kulude toetuse kasutamisega seotud originaaldokumente ja andmeid, andes maakonnaraamatukogule vähemalt 5 tööpäeva pikkuse esitamistähtaja.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 22.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Kultuuriministri 25. veebruari 1999. aasta määrus nr 4 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise korra kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 23.   Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 2015. aasta 17. jaanuaril.

Urve Tiidus
Minister

Tarvi Sits
Kultuuriväärtuste asekantsler kantsleri ülesannetes

Lisa 1 Nimekiri teavikutest, mille soetamiseks tuleb vähemalt 30% teavikute soetamise toetusest kasutada

Lisa 2 Teavikute soetamise toetuse ja töötajate kulude toetuse kasutamise aruanne

Lisa 3 Programmi „Raamatukogude arendamine” taotlus

Lisa 4 Programmi „Raamatukogude arendamine” aruanne

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json