Välja kuulutanud
Vabariigi President
06.02.2026 otsus nr 664
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 21.01.2026
§ 1. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
Hoiu-laenuühistu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠1. Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus määrab kindlaks hoiu-laenuühistu õigusliku seisundi, tegevuse alused, asutamise ja lõpetamise korra ning teabe avalikustamise nõuded.”;
2) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõna „ühistute” sõnaga „tulundusühistute”;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui hoiu-laenuühistu tegevus ei vasta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 5 sätestatule, käsitatakse seda avalikkuselt hoiuste kaasamisena krediidiasutuste seaduse § 4 lõigete 1, 2 ja 3 tähenduses.”;
4) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, kelle tegevus on üksnes käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamine ja tehingute tegemine.”;
5) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 5 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõtted ning asukoht ja tegevuskoht
(1) Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmesuse alusel ja see moodustatakse, arvestades käesoleva seaduse §-s 17 sätestatut.”;
7) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Hoiu-laenuühistu asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis.”;
9) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Hoiu-laenuühistu osutatavad teenused ja lubatud tehingud
(1) Hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetele finantsteenuste osutamine, mis seisneb järgmiste tehingute tegemises:
1) hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja muud äriühingute finantseerimise tehingud;
3) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
4) liisingutehingud.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib hoiu-laenuühistu oma liikmetele osutada järgmisi teenuseid:
1) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) asutatud sihtasutuse, struktuurifondi, makseagentuuri või teise sellise isiku pakutavate tagatiste, garantiide, toetuste ja sihtotstarbeliste tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine;
2) nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes.
(3) Hoiu-laenuühistu võib liikmetele ja muudele isikutele osutada:
1) valuutavahetusteenuseid;
2) rahasiiret ning teisi makseteenuseid vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 sätestatule.
(4) Hoiu-laenuühistu võib teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata tehinguid ja toiminguid üksnes juhul, kui need abistavad või täiendavad hoiu-laenuühistu osutatavaid teenuseid.
(5) Hoiu-laenuühistu ei või osutada käesolevas paragrahvis nimetatud teenuseid välisriigis piiriüleselt ega filiaali kaudu.”;
10) paragrahvi 7 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „tegevuspiirkond,”;
11) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) revisjonikomisjoni liikmete nimed, isikukoodid ja kontaktandmed.”;
12) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõte ja vastavalt sellele liikmeskonna moodustamise aluseks olev tegevus- või kutseala või ühine majandustegevus, milles liikmed osalevad ja millega hoiu-laenuühistu teenib oma liikmete ühiseid majanduslikke huve;”;
13) paragrahvis 11 asendatakse sõnad „Eesti krediidiasutuses” sõnadega „Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuses või makseasutuses”;
14) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, milles näidatakse lisaks tulundusühistuseaduse § 7 lõikes 1 sätestatule:
1) osakapitali suurus;
2) revisjonikomisjoni liikmete nimed, isikukoodid ja kontaktandmed;
3) märkus üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise kohta, kui hoiu-laenuühistu põhikirjaga on selline volitus antud;
4) käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud krediidiasutuse või makseasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta.”;
15) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lisaks tulundusühistuseaduses sätestatule kantakse äriregistrisse hoiu-laenuühistu kohta käesoleva seaduse § 14 punktides 1–3 nimetatud andmed.”;
16) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „6 eurot” tekstiosaga „40 eurot”;
17) paragrahvi 17 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hoiu-laenuühistu liikmeks võivad astuda:”;
19) paragrahvi 17 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, kelle aasta netokäive või bilansi maht on kuni 2 miljonit eurot ning kellel ei ole üle kümne töötaja”;
20) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) sihtasutused, mille asutajateks on käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikud.”;
21) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute hoiu-laenuühistusse liikmena vastuvõtmist on juhatus kohustatud välja selgitama isikute põhjendatud huvi hoiu-laenuühistu liikmeks saamise vastu ja viisi, kuidas liige osaleb ühistu majandustegevuses.”;
22) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Hoiu-laenuühistu liige ei tohi olla äriühing, milles samal hoiu-laenuühistul on otsene või kaudne osalus või mida kontrollib otseselt või kaudselt hoiu-laenuühistu juhatuse või nõukogu liige. Erandina käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust võib hoiu-laenuühistu tütarettevõtja olla hoiu-laenuühistu liige üksnes tingimusel, et tütarettevõtjate kogu osalus hoiu-laenuühistus ei ületa kümmet protsenti hoiu-laenuühistu osakapitalist ja hääleõigusest.”;
23) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 18. Hoiu-laenuühistu liikmete arv ja liikmete nimekiri”;
24) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Lisaks tulundusühistuseaduse §-s 15 nimetatud andmetele kantakse hoiu-laenuühistu liikmete nimekirja iga liikme kohta tema kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress). Nimetatud kontaktandmeid ei esitata äriregistrile.
(5) Hoiu-laenuühistu juhatus peab liikmete nimekirja viisil ja vormis, mis lubab teabe kasutamist masinloetaval kujul.
(6) Hoiu-laenuühistu juhatus kohustub liikmete nimekirja hoidma ajakohasena ja kandma muudatuse liikmete nimekirja 30 päeva jooksul selle teadasaamisest arvates.”;
26) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tulundusühistuseaduse §-s 33 nimetatud osamaks või hüvitis tuleb välja maksta kolme aasta jooksul liikmesuse lõppemisest arvates, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Hoiu-laenuühistu juhatus võib osamaksu või hüvitise maksmise tähtaega võrreldes seaduses või põhikirjas sätestatuga mõistlikus ulatuses pikendada, kuid maksimaalselt kuni viie aastani, kui väljamakse tegemine põhjustaks vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seaks kahtluse alla ühistu tegevuse jätkamise.”;
27) paragrahvi 22 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „31 950 eurot” tekstiosaga „125 000 eurot”;
28) paragrahvi 22 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Hoiu-laenuühistu liikmed või volinikud otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva asjaolu ilmnemisest arvates. Hoiu-laenuühistu juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuse, millega otsustatakse hoiu-laenuühistu osakapitali suuruse muutmine.”;
30) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „30 eurot” tekstiosaga „50 eurot”;
31) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt kümme protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutusse või muudesse likviidsetesse varadesse vastavalt käesoleva seaduse § 271 lõikes 6 sätestatule;”;
32) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) hoiu-laenuühistul on keelatud omada üle 20-protsendilist otsest või kaudset osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas, krediidiandjas, krediidivahendajas ja makseasutuses;”;
33) paragrahvi 27 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas finantspõhivarasse”;
34) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:
„§ 271. Nõuded likviidsusele
(1) Hoiu-laenuühistu peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal, sealhulgas stressiolukorras, oleks tagatud vara likviidsus, mis võimaldaks liikmete õigustatud nõuete rahuldamise.
(2) Stressiolukorrana käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses käsitatakse olukorda, kus hoiu-laenuühistu on kohustatud oma liikmetele välja maksma vastavalt lepingutingimustele vähemalt viis protsenti liikmetelt kaasatud hoiuste kogusummast 60 päeva jooksul alates vastava avalduse saamisest või tagastama liikmetele vähemalt 25 protsenti osamaksude summast ühe majandusaasta jooksul.
(3) Hoiu-laenuühistu on kohustatud oma äritegevuse korraldama nii, et hoiu-laenuühistu finantseerimine ei tugineks liiga lühikestele tähtaegadele või vähestele allikatele. Hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Hoiu-laenuühistu kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada hoiu-laenuühistu jätkusuutlikku tegevust.
(4) Hoiu-laenuühistul peavad olema iga 60-päevase ajavahemiku kohta strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks, et tagada toimetulekuperioodi kestel piisava likviidsuspuhvri olemasolu.
(5) Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab hoiu-laenuühistul täita tavapäraseid kohustusi vähemalt toimetulekuperioodi kestel, mis ei või olla lühem kui 60 päeva.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koormamata likviidse varana käsitatakse vara, sealhulgas sularaha, arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid ja muud vara, mida on võimalik realiseerida tavapärastel turutingimustel 60 päeva jooksul. Likviidne vara on muu hulgas:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 26.06.2013, lk 1–337) artikli 336 tabelis 1 nimetatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole suurem kui 1,6 protsenti;
2) eurofondide osakud või aktsiad, kui selle eurofondi vara investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse.
(7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoiu-laenuühistute likviidsusriski maandamise täpsema korra, sealhulgas täpsustada likviidsuspuhvri koosseisu ja suurust.”;
35) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hoiu-laenuühistu on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, sealhulgas kontrollima kooskõlas hoiu-laenuühistu üldkoosoleku heaks kiidetud sise-eeskirjaga ajakohase teabe alusel laenusaaja krediidivõimelisust ja piisava tagatise olemasolu.”;
36) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Füüsilisest isikust liikmele, kes taotleb laenu, mis ei seondu iseseisva laenuvõtmisega majandus- või kutsetegevuses, kohaldatakse laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 402–421 tarbijakrediidilepingute kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud liikmele laenu andmisel ei tohi laenu andes tema krediidivõimelisuse hindamisel tugineda üksnes asjaolule, et tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab krediidi summat, või eeldusele, et kinnisvara väärtus tõuseb, välja arvatud juhul, kui laenu kasutamise eesmärk on kinnisvara ehitamine või renoveerimine.”;
37) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutele või nimetatud isikutega seotud isikutele antud laenude jääkide summa või muude käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tehingute jääkide koguväärtus ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui viiekordselt ega viit protsenti hoiu-laenuühistu netovarast.”;
38) paragrahvi 28 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata hoiu-laenuühistu liikmele antud laenude puhul ei tohi laenude jääkide summa või muude käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tehingute jääkide koguväärtus kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu netovarast.”;
39) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„(10) Hoiu-laenuühistul on lubatud anda laenu krediidiasutusele, finantseerimisasutusele ja endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule või teha eelnimetatud isikutega muid käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tehinguid, kui selliste laenude ja tehingute jääk ei ületa kogumis 20 protsenti hoiu-laenuühistu viimase kolme majandusaasta laenude ja tehingute jääkide keskmisest kogumahust.
(11) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada käesolevas paragrahvis ettenähtud laenude andmise nõudeid.”;
40) seadust täiendatakse §-dega 281 ja 282 järgmises sõnastuses:
„§ 281. Liikme krediidivõimelisuse hindamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud nõuete täitmiseks peab hoiu-laenuühistu sise-eeskirjaga kehtestama laenu taotlevate liikmete krediidivõimelisuse hindamiseks ja esitatud andmete kontrollimiseks metoodika, võttes selle väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmisi näitajaid füüsilisest ja juriidilisest isikust liikme kohta:
1) varaline seisund, regulaarse sissetuleku või tulude või rahavoogude suurus ja hoiu-laenuühistusse tehtud osamaksete kogusumma;
2) võetud varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, samuti panditud varad ja tingimuslikud kohustused;
3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmise ajalugu;
4) hoiu-laenuühistule teada olevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus liikme krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada liikme kohustuste nõuetekohast täitmist;
5) sõlmitava teenuse osutamise lepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus.
(2) Kui laenu taotleb füüsilisest isikust hoiu-laenuühistu liige ja see ei ole seotud iseseisva laenuvõtmisega majandus- või kutsetegevuses, peab tema krediidivõimelisuse hindamisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele võtma arvesse muid hinnatavaid regulaarseid majapidamiskulusid kogumina või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena.
(3) Kui laenu taotleb äriühingust hoiu-laenuühistu liige, peab tema krediidivõimelisuse hindamisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele võtma arvesse:
1) liikme teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju ja varasemate maksekohustuste täitmist, kui need on seotud liikme igapäevase äritegevusega;
2) laenu eesmärki ja äriplaane koos finantsprognoosidega;
3) liikme ärimudelit ja tema struktuuri;
4) tagatislaenu korral tagatisvara ja selle omadusi, näiteks asukoht, väärtus, ning koormiseid;
5) muid krediidiriski tõstvaid või maandavaid tegureid.
(4) Krediidivõimelisuse hindamiseks peab hoiu-laenuühistu sise-eeskirjas olema krediidi andmise kohta sätestatud:
1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning liikme sissetuleku suhe;
2) krediidi maksimaalne tähtaeg;
3) metoodika, mille põhjal analüüsida liikme võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral.
(5) Tagatisvara käesoleva seaduse tähenduses on krediidilepingu tagatiseks olev vara.
(6) Hoiu-laenuühistul tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud liikme regulaarse sissetuleku hindamisel:
1) arvesse võtta, millised on liikme sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on liikme sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt liikme töölepingu või muu lepingu vormist;
2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades liikme sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ja muid eelnimetatud tingimusi;
3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus liikme regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
(7) Hoiu-laenuühistu liikme krediidivõimelisuse hindamiseks tuleb vajalikku teavet saada liikmelt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on hoiu-laenuühistu enda kasutuses olevad teabe saamise allikad.
(8) Hoiu-laenuühistu kontrollib liikme esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral liikme esitatud maksekonto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav liikme krediidivõimelisuse hindamiseks.
(9) Hoiu-laenuühistu võib anda liikmele laenu, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et laenulepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokku lepitud tingimustel.
(10) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded liikme krediidivõimelisuse hindamiseks, sealhulgas miinimumnõuded krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtele ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning liikme sissetuleku suhtele.
§ 282. Krediiditoimiku pidamine
(1) Hoiu-laenuühistu peab liikme krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutud vajalike andmete ja dokumentide kohta krediiditoimikut. Krediiditoimikut peetakse krediidiperioodi kohta ja seda tuleb pidada iga laenu taotleva liikme kohta eraldi.
(2) Krediiditoimik on käesoleva seaduse tähenduses lepingute, õiendite, otsuste, analüüside ja muude krediidi andmise ja teenindamisega seotud andmete kogum.
(3) Hoiu-laenuühistu peab tagama kogu krediidiperioodi jooksul liikme krediidivõimelisuse analüüsiks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu krediiditoimikus.
(4) Krediiditoimik peab andma piisavalt informatsiooni krediidi andmise eest vastutavale isikule ja revisjonikomisjonile, samuti audiitorile liikme krediidivõimelisuse hindamiseks.
(5) Krediiditoimik peab sisaldama krediidi andmise, jälgimise ja hindamise kohta järgmist teavet ja järgmisi dokumente:
1) andmed liikme kohta, füüsilisest isikust liikme puhul tema nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukoht, juriidilisest isikust liikme puhul tema ärinimi, registrikood ja asukoht;
2) krediiditaotlused;
3) krediidi andmise või krediidi andmisest keeldumise otsused;
4) krediidi taotlemise ja krediidiperioodi jooksul krediidilepingu täitmisega seotud dokumendid;
5) liikme krediidivõimelisuse hindamise analüüsi tulemused;
6) liikmega sõlmitud krediidi- ja tagatislepingud;
7) liikmega peetud krediidi andmise või krediidilepingu täitmisega seotud kirjavahetus;
8) dokumendid liikme krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kontrollimise kohta;
9) hüpoteekkrediidi puhul dokumendid tagatiseks oleva kinnisvara kontrollimise, kindlustamise ja hindamise kohta, sealhulgas asjakohasel juhul kinnisvara hindaja hinnang tagatise maksumuse kohta.
(6) Hoiu-laenuühistu peab täitma krediiditoimiku täitmise kohustust sõltumata toimiku mahu suurusest.
(7) Krediiditoimikus sisalduv informatsioon võib info- ja dokumendihaldussüsteemis paikneda jagatult, kuid hoiu-laenuühistu peab tagama selle kättesaadavuse igal ajahetkel käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikutele ja üksustele.”;
41) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hoiu-laenuühistul peab olema laenukomitee, kui hoiu-laenuühistus on vähemalt 50 liiget. Kui hoiu-laenuühistus on vähem kui 50 liiget, võib põhikirjaga ette näha, et hoiu-laenuühistul on laenukomitee.”;
42) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5–8 järgmises sõnastuses:
„5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise sisekontrollieeskirjad;
6) hoiu-laenuühistu liikmete nimel ja arvel tehingute ja toimingute tegemise ning nõustamisteenuse osutamise korra, sealhulgas liikmele laenu andmisel tema krediidivõimelisuse hindamise ja laenulepingu tagatiseks oleva vara hindamise korra;
7) liikmega vaidluste lahendamise üldise korra;
8) hoiu-laenuühistu juhatuse ja nõukogu liikmete sobivuse hindamise korra.”;
43) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) audiitori ja revisjonikomisjoni liikme nimetamine ning nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine;”;
44) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) tegevusloa, sealhulgas krediidiasutuse, krediidiandja või makseasutuse tegevusloa taotluse esitamise otsustamine;”;
45) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
46) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevuse võib täielikult või osaliselt üle anda volinike koosolekule üksnes kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 324.”;
47) seadust täiendatakse §-dega 321–325 järgmises sõnastuses:
„§ 321. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja päevakord
(1) Üldkoosoleku kokkukutsumisele ja päevakorrale kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-des 40 ja 401 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui:
1) ilmneb, et hoiu-laenuühistu netovara suurus ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teises lauses sätestatule;
2) ilmneb, et hoiu-laenuühistu ei suuda täita käesoleva seaduse §-s 271 sätestatud nõudeid;
3) seda nõuab vähemalt üks kümnendik liikmetest või volinikest;
4) seda nõuab nõukogu;
5) seda nõuab revisjonikomisjoni liige või audiitor.
(3) Vähemalt kümme hoiu-laenuühistu liiget võivad nõuda lisaküsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda. Iga lisaküsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.
§ 322. Erakorraline üldkoosolek vara vähenemise korral
(1) Käesoleva seaduse § 321 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud juhul peavad liikmed erakorralisel üldkoosolekul otsustama:
1) osakapitali suurendamise, tingimusel et netovara suurus vastaks tegutsemise igal ajahetkel vähemalt osakapitalile;
2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena hoiu-laenuühistu netovara suurus vastaks käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teises lauses ning §-des 27 ja 271 sätestatud nõuetele;
3) hoiu-laenuühistu lõpetamise või ühinemise;
4) pankrotiavalduse esitamise.
(2) Hoiu-laenuühistu suhtes ei kohaldata tulundusühistuseaduse §-s 49 sätestatut.
§ 323. Erikontroll
(1) Hoiu-laenuühistu erikontrolli korraldamisele kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-s 71 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Vähemalt kümme hoiu-laenuühistu liiget võivad nõuda hoiu-laenuühistu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli tegija määramist üldkoosoleku poolt.
(3) Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võib vähemalt üks kümnendik ühistu liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli tegija määramist kohtu poolt.
§ 324. Volinike valimine
(1) Hoiu-laenuühistu volinike valimisele kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-s 54 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ühe voliniku võib valida kuni 25 liikme kohta.
(3) Hoiu-laenuühistu volinik peab olema hoiu-laenuühistu liige, kuid ei tohi olla hoiu-laenuühistu juhatuse liige, nõukogu liige, laenukomitee liige, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.
(4) Põhikirja säte või tehing, mis on vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, on tühine.
§ 325. Hoiu-laenuühistu nõukogu
(1) Hoiu-laenuühistu nõukogu planeerib hoiu-laenuühistu tegevust, korraldab juhtimist ja teeb kontrolli juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule või volinike koosolekule selle olemasolu korral.
(2) Hoiu-laenuühistu nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Nõukogu liige peab olema hoiu-laenuühistu liige.
(4) Nõukogu liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse liige, volinik, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud ühistupanga juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmed.
(5) Nõukogu pädevusse kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui põhikirjaga ei ole seda antud üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse.
(6) Nõukogu nõusolek on vajalik hoiu-laenuühistu nimel selliste tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevasest majandustegevusest, sealhulgas tehingud, millega kaasneb:
1) osaluse omandamine või lõppemine teistes ühingutes;
2) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine;
3) ettevõtte üleminek, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
4) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või koormamine.
(7) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu nõusolekut vaja või on see vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel. Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse otsustada ka muid küsimusi, mille otsustamine ei kuulu vastavalt seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku pädevusse.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolekut ei ole tehingu tegemiseks vaja, kui tehinguga viivitamisega kaasneks hoiu-laenuühistule oluline kahju.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolek ei kehti kolmandate isikute suhtes.”;
48) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse sõnad „kolm liiget” sõnadega „kaks liiget”;
49) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:
㤠341. Juhatuse kohustused
(1) Hoiu-laenuühistu juhatus on muu hulgas kohustatud:
1) tagama, et kõik hoiu-laenuühistu töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest, mis tulenevad käesolevast seadusest, tulundusühistuseadusest, äriseadustikust, muudest asjakohastest õigusaktidest, hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest ning ühistu majandustegevuses levinud tavadest ja praktikatest;
2) tagama kontrolli selle üle, et hoiu-laenuühistu ja tema töötajate tegevus oleks kooskõlas käesolevas seaduses, tulundusühistuseaduses ja muudes asjakohastes õigusaktides sätestatuga ning hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentide, tavade ja praktikaga;
3) töötama välja äriplaani nõukogu kinnitatud strateegia elluviimiseks;
4) kehtestama ja regulaarselt üle vaatama hoiu-laenuühistu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid ning sise-eeskirjad, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske;
5) täitma muid käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi.
(2) Juhatus esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate hoiu-laenuühistu tegevusest ja majanduslikust olukorrast.
(3) Juhatus teavitab viivitamata nõukogu liikmeid hoiu-laenuühistu majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või käesoleva seaduse 5. peatüki sätetest kõrvalekaldumisest.
(4) Juhatus annab hoiu-laenuühistu üldkoosolekul ülevaate käesoleva seaduse § 41 lõike 4 alusel tuvastatud rikkumistest ning esitab plaani, millal ja mis viisil need rikkumised kõrvaldatakse.”;
50) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 36. Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmetele ja töötajatele esitatavad nõuded
(1) Hoiu-laenuühistu juhatuse, nõukogu (edaspidi koos juhtorgan), laenukomitee ega revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla isik:
1) kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
2) kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhtorgani liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.
(2) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane maine ning hoiu-laenuühistu juhtorganis osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus. Isiku maine ei ole laitmatu, kui:
1) ta on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo eest või teda on karistatud varavastase, majandusalase, ametialase, avaliku usalduse vastase või isikuvastase süüteo või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või tarbijakrediidi väljastamisega seotud süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
2) ta tegeleb või on tegelenud liigkasuvõtmisega krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 39 lõike 4 tähenduses;
3) tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni;
4) tema suhtes on käimas maksejõuetusmenetlus või välja on kuulutatud tema pankrot, välja arvatud juhul, kui kohus on isiku vabastanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest;
5) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
6) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti juhul, kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest.
(3) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks valitaval isikul peab olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks sellel ametikohal ning ta peab teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest sobituma juhtorgani koosseisu.
(4) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani liige.
(5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla hoiu-laenuühistu nõukogu liige ega audiitor ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik.
(6) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesanded investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu selline tegevus. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata pedagoogilise ega teadustegevuse suhtes.
(7) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või tegutseda töötajana, juhtorgani liikmena ega audiitorina krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, sealhulgas teises hoiu-laenuühistus, välja arvatud sellises finantseerimisasutuses, mille üle hoiu-laenuühistul on otsene või kaudne kontroll.
(8) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liige ja töötaja, laenukomitee liige ja revisjonikomisjoni liige on kohustatud seadma hoiu-laenuühistu ning selle liikmete majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.”;
51) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:
„§ 361. Juhtorgani liikmete ja töötajate kohustused ning ülesanded
(1) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmed ja töötajad tegutsevad nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning nende ametikohale esitatavate nõuete kohaselt. Hoiu-laenuühistu juhid peavad olema suutelised korraldama ühistu tegevust selliselt, et eelkõige liikmete huvid oleksid piisavalt kaitstud.
(2) Hoiu-laenuühistu töötajad on kohustatud osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega.
(3) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmed tagavad, et ühistu organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest teavitamise protseduurid, mis on hoiu-laenuühistu laadi, ulatust ning keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.
(4) Hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud veenduma, et käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid oleksid ajakohased, hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.”;
52) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Revisjonikomisjoni liikmel on õigus ja kohustus kontrollida hoiu-laenuühistu vara, makse- ja väärtpaberikontosid, raamatupidamisdokumente ning laenukomitee tegevust kajastavaid dokumente.”;
53) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Hoiu-laenuühistu juhatus võimaldab revisjonikomisjonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise ning tagab kõik revisjonikomisjoni ülesannete täitmiseks vajalikud töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmetelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute arvestamist.”;
54) paragrahvi 39 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Revisjonikomisjon revideerib hoiu-laenuühistu tegevust, sealhulgas:
1) kontrollib hoiu-laenuühistu ning tema juhtorganite liikmete ja nende tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja tulundusühistuseaduses sätestatule, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, hoiu-laenuühistu sõlmitud lepingutele ja heale tavale;
2) kontrollib käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 ettenähtud tegevuse aluste järgimist ning sise-eeskirjade ja hoiu-laenuühistu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust ning hindab neid regulaarselt;
3) nõustab hoiu-laenuühistu teenuste osutamise eest vastutavaid töötajaid ja juhtorgani liikmeid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes;
4) esitab käesoleva seaduse kohaselt ettenähtud aruandeid.
(2) Revisjonikomisjon on kohustatud talle hoiu-laenuühistu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab käesoleva seaduse nõuetele mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele, viivitamata edastama hoiu-laenuühistu nõukogule ja üldkoosolekule ning hoiu-laenuühistu volinikele nende olemasolu korral.”;
55) paragrahvi 40 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 40. Hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni tegevus riskide tuvastamisel ja nõuete rikkumise korral
(1) Revisjonikomisjon esitab hoiu-laenuühistu juhatusele ja nõukogule vähemalt kord aastas ülevaate tuvastatud riskide, läbiviidud analüüside ja kontrollide tulemuste ning muude käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud ülesannete täitmisel tuvastatud asjaolude kohta nende olemasolu korral. Ülevaade peab sisaldama hinnangut ka õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seotud muude riskide ja potentsiaalsete riskide kohta.
(2) Kui hoiu-laenuühistu juhatus ei ole võtnud kasutusele abinõusid käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 nimetatud rikkumiste kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul nendest teadasaamisest arvates, nõuab revisjonikomisjon vastavalt § 321 lõike 2 punktile 5 juhatuselt hoiu-laenuühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist.”;
56) paragrahvi 40 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
57) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:
㤠401. Aruannete ja muude dokumentide esitamine revisjonikomisjonile
(1) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile aruanded ja ülevaated käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(2) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile üks kord kolme kuu jooksul hoiu-laenuühistu bilansi, kasumiaruande ja andmed liikmete arvu kohta.
(3) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile majandusaasta aruande, audiitori aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast üldkoosoleku toimumist.
(4) Revisjonikomisjoni liige võib nõuda hoiu-laenuühistu juhatuselt muid käesolevas paragrahvis nimetamata andmeid ja dokumente, mis võimaldavad revisjonikomisjonil täita käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud ülesandeid.”;
58) paragrahvi 41 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
㤠41. Audiitorkontroll
(1) Hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik.”;
59) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Lisaks raamatupidamise aastaaruande auditeerimisele korraldab hoiu-laenuühistu vähemalt kord aastas järgmiste nõuete täitmise audiitorkontrolli (edaspidi eritöö):
1) käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud piisava osakapitali olemasolu nõue;
2) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 ning lõikes 3 sätestatud nõuded;
3) käesoleva seaduse §-s 271 ettenähtud likviidsuspuhvri olemasolu ja likviidsuspuhvri koosseisu nõue;
4) käesoleva seaduse § 28 lõigetes 7–10 nimetatud nõuded, välja arvatud samaväärset majanduslikku huvi omavate isikute puhul;
5) käesoleva seaduse § 471 lõikes 2 sätestatud nõuded.”;
60) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Eritöö käesoleva seaduse tähenduses on kindlustandev audiitorteenus, mida tuleb osutada vastavalt rahvusvahelisele kindlustandvate töövõttude standardile (Eesti) 3000 ja mille osutamisele kohaldatakse audiitortegevuse seaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eritöö tulemusi käsitlevas audiitori aruandes esitab audiitor hoiu-laenuühistu juhatusele, nõukogule ja olemasolu korral volinikele aruande, milles avaldab arvamust käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuete järgimise kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuete rikkumise tuvastamise korral tuleb lisada viide käesolevast seadusest tulenevale nõudele, millele hoiu-laenuühistu tegevus ei vasta, ning selgitus, milles seisneb rikkumine.
(7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsemad tingimused käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud eritöö tegemisele, sealhulgas selle:
1) kas tehtav eritöö on põhjendatud või piiratud kindlustunnet andev;
2) millise ajahetke seisu või millise perioodi kohta eritöö tehakse.”;
61) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses:
„71. peatükk
RAAMATUPIDAMINE, ARUANDLUS JA AVALIKUSTATAV TEAVE
§ 411. Raamatupidamise korraldamine
(1) Hoiu-laenuühistu lähtub raamatupidamisarvestuse korraldamisel käesolevast seadusest, raamatupidamise seadusest, tulundusühistuseadusest, äriseadustikust ning hoiu-laenuühistu põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast.
(2) Raamatupidamisega tagatakse tõese teabe saamine hoiu-laenuühistu finantsseisundi ja majandustegevuse kohta.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded hoiu-laenuühistute raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele.
§ 412. Liikme ja liikmeks saada sooviva isiku õigus saada teavet ning hoiu-laenuühistu kohta avalikustatav teave
(1) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab hoiu-laenuühistu liikmele elektroonilises vormis auditeeritud majandusaasta aruande hiljemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist.
(2) Hoiu-laenuühistu liikme nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus liikmele 30 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates järgmised andmed ja dokumendid:
1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne;
2) liikme hoiu-laenuühistusse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus, sealhulgas liikme osamaksude ja kogunenud intresside summa teabe küsimise aja seisuga;
3) viimati koostatud audiitori arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ja eritöö tulemusi käsitlev audiitori aruanne vastavalt käesoleva seaduse §-le 41;
4) info selle kohta, kuidas tagatakse piisava likviidsuspuhvri olemasolu käesoleva seaduse § 271 lõikes 4 sätestatu kohaselt;
5) käesoleva seaduse § 36 lõike 2 esimeses lauses nimetatud andmed hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress);
6) ühistu liikmete nimekiri ja kontaktandmed viimase seisuga;
7) teave väljastatud laenude kohta laenusaajate tegevusala sektori põhiselt viimase kuu lõpu seisuga;
8) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa viimase kuu seisuga;
9) Eesti Pangale esitatud hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne viimase aruandlusperioodi kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui hoiu-laenuühistu on nimetatud teabe ja dokumendid teinud liikmetele kättesaadavaks elektroonilise süsteemi kaudu või edastanud muul viisil.
(4) Hoiu-laenuühistu liikmeks saada sooviva isiku nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus isikule 30 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates järgmised andmed ja dokumendid:
1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne;
2) käesoleva seaduse § 36 lõike 2 esimeses lauses nimetatud andmed hoiu-laenuühistu juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress);
3) Eesti Pangale esitatud hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne viimase aruandlusperioodi kohta.
(5) Hoiu-laenuühistu viimase kolme aasta majandusaasta aruanded ja põhikiri peavad olema kättesaadavad hoiu-laenuühistu asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral.
(6) Hoiu-laenuühistu juhatus peab liikme nõudmisel edastama käesolevas paragrahvis nimetatud teabe paberkandjal ja võib selle eest küsida mõistlikku tasu.
§ 413. Teabe esitamine Eesti Pangale
Hoiu-laenuühistu esitab Eesti Pangale perioodiliselt statistilisi andmeid riikliku statistika seaduses ning Eesti Panga seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
§ 414. Isikuandmete töötlemine ja säilitamine
(1) Käesolevas seaduses nimetatud isikuandmeid töötleb hoiu-laenuühistu seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(2) Hoiu-laenuühistu säilitab käesoleva seaduse § 36 lõike 4 alusel esitatud juhtorganite liikmete isikuandmeid kaks aastat pärast töösuhte lõppemist.
(3) Käesolevas seaduses sätestatud juhtorgani ja revisjonikomisjoni liikmete kontaktandmeid säilitab hoiu-laenuühistu kaks aastat pärast juhtorgani või revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumist või tema volituste lõppemist. Käesolevas seaduses sätestatud isikuandmeid hoiu-laenuühistu liikmete kohta säilitab hoiu-laenuühistu kaks aastat pärast liikmesuse lõppemist.”;
62) paragrahvi 45 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) üldkoosoleku otsuse alusel (vabatahtlik lõpetamine);
2) kohtumääruse alusel (sundlõpetamine);”;
63) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:
„81. peatükk
HOIU-LAENUÜHISTU PANKROT
§ 451. Pankrotiseaduse kohaldamine hoiu-laenuühistu pankroti korral
Hoiu-laenuühistu pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja pankrotimenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
§ 452. Pankrotiavaldus ja ajutise halduri nimetamine
Kui kohus on võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab ta kolme päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse eelistungil, otsustab kohus seitsme päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates.
§ 453. Pankroti väljakuulutamine ja hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetuse eeldamine
Lisaks pankrotiseaduse § 31 lõikes 11 sätestatule eeldatakse hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetust, kui hoiu-laenuühistu netovara on alla käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud määra.
§ 454. Hoiu-laenuühistu pankrotimäärusest teavitamine
(1) Haldur teavitab kõiki hoiustajaid ja teisi teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Hoiu-laenuühistu teadaolevate võlausaldajate teavitamise suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse § 34 lõiget 2.
(2) Haldur teavitab kõiki isikuid, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, võlgniku pankroti väljakuulutamisest ja esitab andmed oma kutsealase maksekonto kohta, millele tasutakse hoiu-laenuühistule võlgnetavad summad.
§ 455. Nõuete rahuldamisjärgud
Pärast pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:
1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses;
2) hoiuse lepingutest tulenevad tunnustatud nõuded;
3) muud tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded;
4) muud tähtajaks esitamata, kuid tunnustatud nõuded.”;
64) seadust täiendatakse §-dega 471–473 järgmises sõnastuses:
„§ 471. Hoiu-laenuühistute moodustamine ja edasine tegevus pärast 2026. aasta 1. märtsi
(1) Pärast 2026. aasta 1. märtsi ei või hoiu-laenuühistut moodustada ega seda sellisel kujul tulundusühistuna äriregistrisse kanda.
(2) Hoiu-laenuühistu ei või alates 2026. aasta 1. juulist uusi hoiuselepinguid sõlmida ega väljastada laene füüsilisest isikust liikmetele käesoleva seaduse § 28 lõike 11 tähenduses. Samuti ei või hoiu-laenuühistu olemasolevate hoiuselepingute ja füüsiliste isikutega sõlmutud laenulepingute kehtivust pikendada.
§ 472. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2026. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni nõuetega
(1) Enne 2026. aasta 1. märtsi asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu peab oma tegevuse ning dokumendid viima vastavusse käesoleva seaduse 2026. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni § 3 lõikes 1, § 5 lõigetes 1 ja 3, §-s 6, § 7 lõike 2 punktis 5, § 10 lõike 1 punktis 1, §-des 14 ja 15, § 17 lõikes 5, § 18 lõigetes 4 ja 5, § 22 lõikes 3, § 27 lõike 1 punktides 1 ja 31, §-s 271, § 28 lõigetes 1, 11, 71, 9 ja 10, § 31 lõike 2 punktides 5–8, §-s 341, § 36 lõigetes 1–7 ja §-s 401 sätestatud nõuetega hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobriks.
(2) Nende liikmete suhtes, kes on astunud hoiu-laenuühistu liikmeks enne 2026. aasta 1. märtsi, ei kohaldata käesoleva seaduse 2026. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni § 16 lõikes 1 sätestatud sisseastumismaksu määra ja § 23 lõikes 1 sätestatud osamaksu suurust.
(3) Käesoleva seaduse 2026. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni §-s 41 sätestatud nõudeid audiitorkontrolli kohta kohaldatakse 2026. aasta majandusaasta ja järgmiste majandusaastate kohta.
(4) Käesoleva seaduse 2026. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni §-des 39 ja 40 sätestatud ülesandeid ning nõudeid revisjonikomisjoni kohta kohaldatakse 2026. aasta majandusaasta ja järgmiste majandusaastate kohta.
§ 473. Tegevusloa taotlemine ja hoiu-laenuühistu tegevuse lõpetamine
(1) Enne 2026. aasta 1. märtsi asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu võib alates 2029. aasta 1. jaanuarist tegutseda edasi üksnes krediidiasutuse, sealhulgas ühistupanga vormis, juhul kui ta soovib jätkata hoiuste kaasamisega. Muul juhul võib hoiu-laenuühistu oma tegevust alates 2029. aasta 1. jaanuarist jätkata tulundusühistuna, sealhulgas makseasutuse või krediidiandja tegevusloa alusel, ilma et teda käsitataks hoiu-laenuühistuna ja tingimusel, et ta on lõpetanud hoiuste kaasamise.
(2) Kui hoiu-laenuühistu soovib jätkata krediidiasutuse, makseasutuse või krediidiandjana, esitab ta Finantsinspektsioonile hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks vastava tegevusloa taotluse. Kui hoiu-laenuühistu ei ole vastavat tegevusloa taotlust hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks tegevusluba andmast, peab ta olemasolevate liikmetega hoiustamistehingute tegemise ning neile makseteenuste osutamise ja tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama. Kui hoiu-laenuühistul ei ole piisavalt likviidseid vahendeid hoiuste väljamaksmiseks, võib enne 2026. aasta 1. märtsi sõlmitud hoiuselepingute tähtaegu erandkorras pikendada maksimaalselt viie aasta võrra ning seda juhul, kui liikmest hoiustaja on selleks andnud kirjaliku nõusoleku.
(3) Hoiu-laenuühistu, kes ei esita tegevusloa taotlust käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, kuid otsustab jätkata oma tegevust tulundusühistuna, peab teavitama Finantsinspektsiooni oma sellekohasest otsusest kirjalikult hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks.
(4) Kui hoiu-laenuühistu on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tegevusloa taotluse esitanud, kuid Finantsinspektsioon ei ole 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellel juhul ei ole hoiu-laenuühistul lubatud alates 2029. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni uusi lepinguid käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida, nimetatud teenuste osutamiseks enne 2029. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepinguid pikendada ega uusi liikmeid vastu võtta.
(5) Kui hoiu-laenuühistu ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlust esitanud või Finantsinspektsioon on tegevusloa andmisest keeldunud ning 2028. aasta 31. detsembriks ei ole hoiu-laenuühistu esitanud Finantsinspektsioonile teavitust käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt tulundusühistuna jätkamise kohta, esitab Finantsinspektsioon kohtule nõude hoiu-laenuühistu sundlõpetamiseks hiljemalt 2029. aasta 1. märtsiks. Sundlõpetamise nõude esitab Finantsinspektsioon ka juhul, kui hoiu-laenuühistu on küll käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase teavituse esitanud, kuid jätkab sellest hoolimata hoiustamistehinguid, makseteenuste osutamist või tarbijakrediidi väljastamist. Sundlõpetamise nõude esitamisel lähtub Finantsinspektsioon tulundusühistuseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatust.”;
65) paragrahvi 48 pealkirja täiendatakse pärast sõna „jõustumine” sõnadega „ja kehtivus”;
66) paragrahvi 48 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesolev seadus kehtib kuni 2029. aasta 1. märtsini.”.
§ 2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „vastavalt hoiu-laenuühistu seadusele”;
2) paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse sõna „äriühingus” sõnadega „äriühingus või tulundusühistu puhul liikme osamaksust”;
3) paragrahvi 114 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva seaduse § 2 lõige 6 kehtib kuni 2029. aasta 31. märtsini.”.
§ 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „823–832,” tekstiosaga „823–824, 826, 829–83, 832,”;
2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse vastavalt kas aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.”;
3) paragrahvi 131 lõike 1 punktis 10 asendatakse tekstiosa „, siseauditiüksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe” tekstiosaga „ning siseauditi üksuse juhi”;
4) paragrahvi 131 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui ühistupanga tegevusloa taotleja on laenuportfelli omav äriühing, kes soovib osutada käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, tuleb tegevusloa saamiseks peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete esitada ka audiitorettevõtja koostatud varade kvaliteedi hindamise aruanne. Nimetatud aruanne peab sisaldama audiitorettevõtja arvamust krediidiasutuse tegevusloa taotleja laenuportfellile kehtestatud nõuete täitmise kohta.”;
6) paragrahvi 29 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse käesolevas seaduses krediidiasutuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega.”;
8) paragrahvi 39 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 42 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „lisaks hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule”;
11) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–11 järgmises sõnastuses:
„6) ühistupanga liikmeks vastuvõtmise tingimused ja liikmetele kohaldatavad nõuded;
7) sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord;
8) osamaksu suurus ja tasumise kord, kui see on ette nähtud;
9) osakapitali suurus;
10) reservkapitali ja muude kapitalide suurus ning moodustamise kord;
11) muud käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.”;
13) paragrahvi 42 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 421 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 421 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja liikme väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus 30 päeva jooksul asjaomase avalduse saamisest arvates. Põhikirjaga võib eelnimetatud õiguse anda nõukogule. Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja liikme väljaarvamise otsuse tegemisel tuleb kontrollida liikme vastavust käesoleva seaduse ja põhikirja nõuetele.”;
16) paragrahvi 421 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu võib erandkorras määrata osamaksu väljamaksmiseks eelsätestatust pikema tähtaja, mis ei või olla pikem kui seitse aastat, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.”;
17) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses:
„§ 422. Ühistupanga juhatuse liikmed
(1) Ühistupanga juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu või kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ühistupanga juhatuses võib olla kaks liiget, kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni euro vastavalt käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatule.
(3) Ühistupanga juhatuse liige ei pea olema ühistupanga liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.”;
18) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 44. Ühistupanga alg- ja osakapital
(1) Ühistupanga algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.
(2) Kui ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ega käesoleva seaduse kohaselt piiriüleseid teenuseid, võib tema osakapitali suurus olla väiksem käesoleva seaduse § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, kuid peab olema vähemalt üks miljon eurot.
(3) Ühistupanga liikmed otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul arvates osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva olukorra tekkimisest.
(4) Lisaks käesoleva seaduse §-s 51 sätestatule kutsub ühistupanga juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra.
(5) Ühistupanga juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku otsuse, millega otsustatakse ühistupanga osakapitali suuruse muutmine.”;
19) seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442 järgmises sõnastuses:
„§ 441. Ühistupanga poolt investeerimisteenuste ja välisriigis teenuste osutamine
(1) Ühistupangal on õigus osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis tegevusloas sätestatud ulatuses, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, kui ühistupanga osakapital on vähemalt viis miljonit eurot.
(2) Ühistupank teavitab Finantsinspektsiooni, kui ta soovib alustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste osutamist, arvestades käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 ja §-s 191 sätestatut.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamine või teenuste osutamine välisriigis, kui ühistupanga osakapital langeb alla viie miljoni euro.
§ 442. Oluline osalus ühistupangas
(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määramisel täiendavalt arvesse liikme rahalist ja mitterahalist panust ühistupanka, muu hulgas tema antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti tuleb olulise osaluse määramisel kaaluda liikme mõju ühistupanga juhtimisele tervikuna, mis võib tuleneda liikme rollist, ühiskondlikust kuvandist või muudest sarnastest asjaoludest.
(2) Ühistupank peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olulise osaluse määramisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.
(3) Ühistupank peab põhikirjas kehtestama täpsemad liikme olulise osaluse hindamise tingimused ja korra.”;
20) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) teise äriühingu prokurist ega audiitor.”;
22) paragrahvi 51 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku kümne päeva jooksul aktsionäride, liikmete, nõukogu või audiitori nõude või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse saamisest arvates või juhatus ei kutsu seda kokku muudel seaduses sätestatud juhtudel, on nii aktsionäridel, liikmetel, nõukogul, audiitoril kui ka Finantsinspektsioonil õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.”;
23) paragrahvi 51 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ja ühistupangale ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse §-s 40 sätestatut”;
24) paragrahvi 53 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „revisjonikomisjoni liige,”;
25) paragrahvi 54 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni esimees”;
26) paragrahvi 56 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „revisjonikomisjoni liige, revident,”;
27) paragrahvi 59 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
28) paragrahvi 60 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Krediidiasutuse siseauditi üksuse juht võib olla isik, kellel peale käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatu on kõrgharidus ning siseauditi üksuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused.”;
29) paragrahvi 60 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liige”;
30) paragrahvi 60 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahvi 60 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni liikmete”;
32) paragrahvi 60 lõike 5 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liikmed”;
33) paragrahvi 68 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) dokumendid krediidiasutuse juhtide ja siseauditi üksuse juhi kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;”;
34) paragrahvi 99 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) saada informatsiooni ja teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksusega.”;
35) paragrahvi 116 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kui krediidiasutus on asutatud ühistupangana ja ühistupangal on vähem kui 50 liiget ning liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud.”;
36) paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alused ja ühistupanka ei ole vabatahtlikult lõpetatud kuue kuu jooksul alates vastava olukorra saabumisest.”.
§ 4. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva seaduse §-des 37–45 sätestatut kohaldatakse ka tulundusühistu suhtes.”;
3) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Enne 2026. aasta 31. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistule, kes omab makseasutuse tegevusluba ning jätkab alates 2029. aasta 1. jaanuarist oma tegevust tulundusühistuna, ei kohaldata käesoleva seaduse § 5 lõike 1 teises lauses sätestatut.”.
§ 5. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine
Maksualase teabevahetuse seaduse § 10 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Pandikirjaseaduse muutmine
Pandikirjaseaduse § 37 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, revisjonikomisjoni liige, revident”.
§ 7. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Hoiu-laenuühistu juhtide sobivuse hindamisel peab Rahapesu Andmebüroo arvestama hoiu-laenuühistu seaduse §-s 36 sätestatuga.”;
3) paragrahvi 72 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
4) seadust täiendatakse §-ga 1186 järgmises sõnastuses:
„§ 1186. Hoiu-laenuühistu tegevusluba
(1) Hoiu-laenuühistu ei saa käesoleva seaduse alusel taotleda tegevusluba alates 2026. aasta 1. märtsist.
(2) Käesoleva seaduse alusel hoiu-laenuühistule antud tegevusluba muutub kehtetuks käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punkti 1 alusel, kui hoiu-laenuühistu on saanud Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse, krediidiandja või makseasutuse tegevusloa, või hiljemalt 2028. aasta 31. detsembril, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Hoiu-laenuühistul, kellel ei ole Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid kes jätkab oma tegevust tulundusühistu vormis ja on teinud õigeks ajaks vastava teavituse hoiu-laenuühistu seaduse § 473 lõike 3 kohaselt ning kelle tegevus on käsitatav finantseerimisasutuse tegevusena käesoleva seaduse tähenduses, peab olema Rahapesu Andmebüroo tegevusluba.”.
§ 8. Reklaamiseaduse muutmine
Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37 järgmises sõnastuses:
„(37) Hoiu-laenuühistu reklaam ei tohi sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.”;
2) paragrahvi 29 lõige 37 tunnistatakse kehtetuks.
§ 9. Tulundusühistuseaduse muutmine
Tulundusühistuseaduse § 17 lõikes 2, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 5, § 21 lõikes 1, §-s 33 läbivalt ja § 50 lõikes 2 asendatakse sõna „hüvitus” sõnaga „hüvitis” vastavas käändes.
§ 10. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.
(2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 1, § 3 punkt 9, § 4 punkt 1, § 5, § 7 punktid 1 ja 3 ning § 8 punkt 2 jõustuvad 2029. aasta 31. märtsil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Facebook
X.com