Teksti suurus:

Raudteeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:23.03.2014
Avaldamismärge:RT I, 13.03.2014, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.03.2014 otsus nr 377

Raudteeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 13.02.2014

§ 1.  Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „Tehnilise Järelevalve Ameti ja”;

2) paragrahvi 1 lõikes 4, § 6 lõikes 2 ning § 44 lõike 31 punktis 2 asendatakse sõnad „veoteenus” ja „veoteenuse osutamine” sõnaga „raudteevedu” vastavas käändes;

3) paragrahvis 2, § 3 punktis 25, § 7 lõikes 1, § 10 lõigetes 4 ja 5, § 14 lõike 1 punktis 1 ning lõike 3 punktides 3 ja 4, § 17 lõike 1 punktis 6, § 54 lõikes 4, § 56 lõikes 1, § 58 lõike 3 punktis 2 ning § 70 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõnad „raudteeveoteenus”, „osutama raudteeveoteenust” ja „raudteeveoteenuse osutamine” sõnaga „raudteevedu” vastavas vormis;

4) paragrahvi 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist;”;

5) paragrahvi 3 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, süvendid, rennid ja kraavid”;

6) paragrahvi 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille laius välimisest rööpast on 30 meetrit;”;

7) paragrahvi 3 punktid 8–11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) raudteeveerem ehk raudteesõiduk on vedur, vagun, mootorrong, rööbasbuss, eriveerem ja mis tahes muu raudteel liiklemiseks ehitatud veerem;
9) rong on kokkuhaagitud ja nähtavate rongisignaalidega tähistatud veeremiüksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmest vedurist või mootorvagunist, samuti käsitatakse rongina jaamavahele saadetavat nähtavate rongisignaalidega tähistatud üksikvedurit, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit;
10) vedur on ühe või mitme jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse rongide vedamiseks ja manööverdamiseks;
11) raudteeveo-ettevõtja on ettevõtja, kes tegeleb raudteeveoga;”;

8) paragrahvi 3 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„16) raudteeinfrastruktuuri majandamine on vastutus raudteeinfrastruktuuri või selle osa ehitamise, remondi ja hooldamise eest, samuti raudteeinfrastruktuuri juhtimis- ja ohutussüsteemide haldamine;”;

9) paragrahvi 3 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„17) raudteevedu on kauba- või reisijatevedu ja veduriteenuse osutamine raudteel või ainult veduriteenuse osutamine;”;

10) paragrahvi 3 punktid 23–25 ja 261 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 3 punktis 31 asendatakse sõna „struktuurseks” sõnaga „struktuuriliseks”;

12) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 331 järgmises sõnastuses:

„331) hoolduse eest vastutav üksus on raudteeveeremi hoolduse eest vastutav raudtee-ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja, kes on hoolduse eest vastutava üksusena registreeritud Eesti riiklikus raudteeliiklusregistris või muu Euroopa Liidu liikmesriigi vastavas registris;”;

13) paragrahvi 3 punktides 34–36 asendatakse sõnad „osutatav raudtee reisijateveoteenus” sõnadega „tehtav reisijatevedu”;

14) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudtee-ettevõtjale, kes tegeleb raudteeveoga ja majandab raudteeinfrastruktuuri, kohaldatakse raudteeveol käesolevas seaduses raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri majandamisel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohta sätestatut.

(11) Raudtee-ettevõtja:
1) kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punktis 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja;
2) kelle kaubaveo või reisijateveo turuosa on rohkem kui 20 protsenti kaubaveo või reisijateveo turuosast, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.”;

15) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Raudtee-ettevõtjad, kes majandavad avalikku raudteed ja tegelevad raudteeveoga, peavad oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ning raudteeveo liigi osas. Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab oma raamatupidamises pidama eraldi juurdepääsu tagavate põhiteenuste, juurdepääsu tagavate lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste tulude ja kulude arvestust. Kui avalikku raudteed majandav raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab raudtee-ettevõtja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ning muu tegevusvaldkonna kohta.”;

16) paragrahvi 4 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Raudtee-ettevõtjad, kes tegelevad avaliku reisijateveoga vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 3 ja teiste raudteevedudega, peavad oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku reisijateveo ja teiste raudteevedude valdkondade osas. Raudtee-ettevõtja, kes osutab teenust ettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale avaliku reisijateveoga tegelevale raudtee-ettevõtjale, peab oma raamatupidamises pidama raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluvale raudtee-ettevõtjale osutatava teenuse kohta eraldi tulude ja kulude arvestust.”;

17) paragrahvi 4 lõikes 3 ja § 9 lõigetes 6 ja 7 asendatakse sõnad „avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks” sõnadega „avalikuks reisijateveoks”;

18) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõnad „on oma” sõnadega „on lisaks Konkurentsiametile oma”;

19) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Raudteerajatise omanik või valdaja, kes ei ole raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kuid kelle raudteerajatise seisukorrast sõltub avaliku raudtee ohutuse tagamine ja raudteeliikluse korraldamine, võib anda lepingu alusel raudteerajatise korrashoiu ja ohutuse tagamise üle avalikku raudteed majandavale raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale.”;

20) paragrahvi 9 pealkirjas, § 92 lõigetes 1 ja 2, § 11 lõike 1 punktis 3, § 15 lõikes 6, § 17 lõikes 4, § 53 lõikes 1 ja § 100 pealkirjas asendatakse läbivalt sõnad „reisijateveoteenus”, „osutama reisijateveoteenust” ning „reisijateveoteenuse osutamine” sõnaga „reisijatevedu” vastavas vormis;

21) paragrahvi 9 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avaliku reisijateveoga tegeleva raudtee-ettevõtja määrab või arvab nende hulgast välja raudtee-ettevõtja taotluse alusel majandus- ja kommunikatsiooniminister. Raudtee-ettevõtja avaliku reisijateveoga tegelevaks raudtee-ettevõtjaks määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Raudtee-ettevõtja, kes on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt määratud avaliku reisijateveoga tegelejaks, on vastavalt avalikustatud veoeeskirjale seaduses sätestatud alustel ja korras kohustatud korraldama avalikul raudteel reisijatevedu igaühele (avalik reisijatevedu).

(4) Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramist ning raudtee-ettevõtja avaliku reisijateveoga tegelevaks raudtee-ettevõtjaks määramist või avaliku reisijateveoga tegelevate raudtee-ettevõtjate hulgast väljaarvamist käsitleva teadaande esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(5) Avalikku raudteed majandava või avaliku reisijateveoga tegeleva äriühingu ühinemisest või jagunemisest peab eelnevalt teavitama majandus- ja kommunikatsiooniministrit.”;

22) paragrahv 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 91. Mitteavalik raudtee

(1) Mitteavalik raudtee on raudtee, mis ei kuulu avalike raudteede hulka.

(2) Erakorraliseks reisijateveoks mitteavalikul raudteel peavad raudteerajatised tagama reisijateveo ohutuse. Ohutuse tagamise tingimuste täitmist kontrollib raudtee valdaja ning enne reisijateveoga alustamist erakorralist reisijatevedu kavandav raudtee-ettevõtja.”;

23) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. peatükk
TEGEVUSLUBA, VASTUTUSKINDLUSTUSLEPING, OHUTUSLUBA, OHUTUSTUNNISTUS JA TEGUTSEMISE OHUTUSTUNNISTUS
”;

24) paragrahvi 10 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Raudtee reisijateveoga võib avalikul raudteel ja sellega ühenduses oleval mitteavalikul raudteel tegeleda raudteeveo-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee reisijateveo tegevusloa. Tegevusluba ei ole vajalik, kui raudteeveoga tegelemine ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala.

(3) Raudtee kaubaveoga võib tegeleda raudteeveo-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee kaubaveo tegevusloa. Tegevusluba ei ole vajalik, kui raudteeveoga tegelemine ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala.”;

25) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 mõistes ei ole raudteevedu raudtee-ettevõtja peamine tegevusala siis, kui tegu on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, kes tegeleb raudteeveoga ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise eesmärgil.”;

26) paragrahvi 10 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Avalikku raudteed majandava või raudteeveoga tegeleva äriühingu ühinemise või jagunemise tulemusena tekkinud äriühing peab avaliku raudtee majandamise või raudteeveo jätkamiseks taotlema uue tegevusloa.”;

27) paragrahvi 10 lõikes 11 asendatakse sõnad „ületava raudteeveoteenuse osutamises” sõnadega „ületavas raudteeveos”;

28) paragrahvi 10 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Eestis raudteeveoga tegelemiseks ei ole välisriigi raudtee-ettevõtjal ega raudtee-ettevõtjate ühendusel vaja tegevusluba taotleda, kui see on antud välisriigis ning tegevuslubade vastastikuses tunnustamises on riigid kokku leppinud. Euroopa Liidu teises liikmesriigis väljastatud tegevusluba loetakse Eesti Vabariigis kehtivaks. Välisriigi, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigi raudtee-ettevõtja ja raudtee-ettevõtjate ühendus, peab Eestis raudteeveoga tegelemiseks taotlema Tehnilise Järelevalve Ametilt ohutustunnistuse B osa, kui talle on teise liikmesriigi ohutusasutuse poolt antud ohutustunnistuse A osa.”;

29) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 3, § 15 lõikes 6, § 44 lõike 31 punktis 3 ning § 53 lõikes 1 asendatakse läbivalt sõnad „kaubaveoteenus”, „osutama kaubaveoteenust” ja „kaubaveoteenuse osutamine” sõnaga „kaubavedu” vastavas vormis;

30) paragrahvi 14 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ettevõtja sõlmib tema tegevuse tõttu tekkida võiva kahju hüvitamiseks vastutuskindlustuslepingu järgmistel tingimustel:”;

31) paragrahvi 14 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Muu raudtee-ettevõtja” sõnaga „Ettevõtja”;

32) paragrahvi 14 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad „osutab raudteeveoteenust” sõnadega „tegeleb raudteeveoga”;

33) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) ettevõtjal, kes tegeleb reisijateveoga mitteavalikul raudteel, mis ei ole avaliku raudtee võrgustikuga ühenduses – kindlustussumma suurus ei ole määratud ning kujuneb kindlustusandja ja ettevõtja vahelise kokkuleppe järgi;”;

34) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse sõnad „osutab reisijateveoteenust” sõnadega „tegeleb reisijateveoga”;

35) paragrahvi 14 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 20 lõikes 1” tekstiosaga „§ 20 lõigetes 3–5”;

36) paragrahvi 14 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „lõike 3” tekstiosaga „lõike 5”;

37) paragrahvi 17 lõike 1 punktides 1–3 asendatakse sõna „ohutustunnistus” sõnadega „ohutusluba, ohutustunnistus või tegutsemise ohutustunnistus” vastavas käändes;

38) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) ettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusluba, ei ole ühe aasta jooksul ohutustunnistuse väljaandmisest arvates tegutsenud tegevusloal ja ohutustunnistusel nimetatud tegevusalal;”;

39) seaduse 2. peatüki 2. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. jagu
Ohutusluba, ohutustunnistus ja tegutsemise ohutustunnistus

§ 20. Ohutusloa, ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistusega ettevõtjale antavad õigused

(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib avalikku raudteed majandada, kui tal on kehtivad ohutusloa A ja B osad.

(2) Raudteeveo-ettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad.

(3) Mitteavaliku raudtee valdaja võib korraldada raudteeliiklust mitteavalikul raudteel, kui tal on lisaks kehtivale vastutuskindlustuslepingule ka kehtiv tegutsemise ohutustunnistus.

(4) Raudteeveo-ettevõtja võib tegeleda kaubaveoga mitteavalikul raudteel, kui tal on kehtiv tegutsemise ohutustunnistus või tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osa.

(5) Ettevõtja võib tegeleda reisijateveoga mitteavalikul raudteel, mis ei ole ühenduses avaliku raudtee võrgustikuga, kui tal on peale kehtiva vastutuskindlustuslepingu ka kehtiv tegutsemise ohutustunnistus.

(6) Ohutustunnistuse ja ohutusloa A osa väljastatakse ettevõtjale, kellel on käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele vastav ohutusjuhtimise süsteem.

(7) Ohutustunnistuse ja ohutusloa B osa ning tegutsemise ohutustunnistus väljastatakse ettevõtjale, kelle raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus või raudteeveerem ning personal vastavad käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele ning kui ettevõtja on võimeline täitma raudteeohutusalaseid nõudeid.

(8) Ohutustunnistuse B osa väljastatakse üksnes juhul, kui ettevõtjal on kehtiv ohutustunnistuse A osa. Ohutusloa B osa väljastatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale üksnes juhul, kui ettevõtjal on kehtiv ohutusloa A osa.

(9) Ohutustunnistuse A ja B osa, ohutusloa A ja B osa ning tegutsemise ohutustunnistuse annab välja Tehnilise Järelevalve Amet.

(10) Ohutustunnistuse A ja B osad, ohutusloa A ja B osad ning tegutsemise ohutustunnistus kehtivad viis aastat.

(11) Teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud ettevõtjale selle liikmesriigi väljastatud ohutustunnistuse A osa kehtib Eestis sellele ohutustunnistuse A osale märgitud veo ulatuses vastavalt kas reisijateveoga või kaubaveoga tegelemiseks. Käesoleva seaduse kohaselt on käesolevas lõikes nimetatud ohutustunnistuse A osa olemasolu eeldus, et väljastada Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjale ohutustunnistuse B osa.

§ 21. Ohutusloa väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine

(1) Avalikku raudteed majandada sooviv raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab ohutusloa A osa saamiseks või selle uuendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile vormikohase avalduse, andmed tegevusloa kohta ja käesoleva seaduse § 341 nõuetele vastava ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni.

(2) Avalikku raudteed majandada sooviv raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab ohutusloa B osa saamiseks või selle uuendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed ja dokumendid:
1) avaldus;
2) raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitatakse töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number;
3) nende raudteerajatiste nimekiri, mis raudteeliiklusregistris ei kajastu;
4) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded, kui neid ei ole käesoleva seaduse § 34 lõike 5 kohaselt esitatud;
5) andmed riigilõivu tasumise kohta.

(3) Ohutusloa A või B osa uuendamise avaldus koos kõigi nõuetekohaste dokumentidega tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne asjaomase ohutusloa osa kehtivuse lõppemist. Kui ohutusloa A või B osa uuendamise taotlus on esitatud tähtajaks, võib Tehnilise Järelevalve Amet taotluse menetlemise ajal vastava ohutusloa osa kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada.

(4) Kui ohutusloa A või B osa väljaandmise, muutmise või uuendamise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutuvad, sealhulgas signalisatsiooniseadmete ja elektrivarustusseadmete töö- või hoolduspõhimõtted ning raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja need muudatused viivitamata teatavaks Tehnilise Järelevalve Ametile ning esitab muutunud asjaolusid kajastavad dokumendid ohutusloa asjaomase osa muutmiseks.

(5) Kui ohutust puudutav õiguslik raamistik muutub oluliselt, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt asjakohase ohutusloa osa läbivaatamist ning muutunud asjaolusid kajastavate dokumentide esitamist ohutusloa vastava osa muutmiseks.

(6) Ohutusloa A ja B osa väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv.

§ 211. Ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine

(1) Raudteel reisijateveoga või kaubaveoga tegeleda sooviv ettevõtja peab ohutustunnistuse A osa saamiseks või selle uuendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile avalduse komisjoni määruse (EÜ) nr 653/2007 ühtse vormi kasutamise kohta Euroopas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaste ohutustunnistuste ja taotlusdokumentide puhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistuste kehtivuse kohta (ELT L 153, 14.06.2007, lk 9–24) lisas 3 esitatud vormil, andmed tegevusloa kohta ja käesoleva seaduse § 341 nõuetele vastava ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni.

(2) Raudteel reisijateveoga või kaubaveoga tegeleda sooviv ettevõtja peab ohutustunnistuse B osa saamiseks või selle uuendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed ja dokumendid:
1) avaldus komisjoni määruse (EÜ) nr 653/2007 lisas 3 esitatud vormil;
2) ettevõtja vedurijuhtide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed vedurijuhile väljaantud vedurijuhiloa kohta, sealhulgas vedurijuhiloa number, veduriliik, mille juhtimisõigus vedurijuhil on, vedurijuhiloa väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev;
3) ettevõtja vedurijuhiabide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning vedurijuhiabile väljaantud kutsetunnistuse number;
4) andmed raudteeveeremi kohta, mida ettevõtja kavatseb kasutada raudtee reisijateveo või raudtee kaubaveoga tegelemiseks, sealhulgas raudteeveeremi liik, alaliik, raudteeliiklusregistri kood, tootjatehas ja väljalaskeaasta;
5) raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne, kui seda ei ole käesoleva seaduse § 34 lõike 5 kohaselt esitatud;
13.06.2014 15:25 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lõike numbris Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu majanduskomisjoni 13.06.2014 taotlus nr 4-14/14-3/14.
6) ohutustunnistuse A osa koopia, kui see on väljastatud mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
7) andmed riigilõivu tasumise kohta.

(3) Euroopa Liidu liikmesriigi või välisriigi ettevõtja esitab ohutustunnistuse B osa saamiseks või selle uuendamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed üksnes Eestis toimuva tegevuse kohta.

(4) Ohutustunnistuse A või B osa uuendamise avaldus koos kõigi nõuetekohaste dokumentidega tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne ohutustunnistuse A või B osa kehtivuse lõppemist. Kui ohutustunnistuse uuendamise taotlus on esitatud tähtajaks, võib Tehnilise Järelevalve Amet ohutustunnistuse uuendamise taotluse menetlemise ajal ohutustunnistuse kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada.

(5) Kui ohutustunnistuse A või B osa väljaandmise, muutmise või uuendamise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutuvad, sealhulgas ettevõtja tegevuse ulatus ja eelkõige tehtava raudteeveo maht, või võtab ettevõtja kasutusele tema poolt seni kasutamata töötajakategooria või raudteeveeremi tüübi, siis teeb ettevõtja need muudatused viivitamata teatavaks Tehnilise Järelevalve Ametile ning esitab muutunud asjaolusid kajastavad dokumendid ohutustunnistuse vastava osa muutmiseks.

(6) Kui ohutust puudutav õiguslik raamistik oluliselt muutub, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda ettevõtjalt asjakohase ohutustunnistuse osa läbivaatamist ning muutunud asjaolusid kajastavate dokumentide esitamist ohutustunnistuse vastava osa muutmiseks.

(7) Ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv.

§ 212. Tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine

(1) Mitteavalikul raudteel raudteeliiklust korraldada sooviv raudtee valdaja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks või uuendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised dokumendid:
1) avaldus;
2) raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitatakse töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number;
3) nende raudteerajatiste nimekiri, mis raudteeliiklusregistris ei kajastu;
4) andmed raudteeinfrastruktuuri korrashoiu nõuete tagamise kohta;
5) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded, kui neid ei ole käesoleva seaduse § 34 lõike 5 kohaselt esitatud;
13.06.2014 15:25 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lõike numbris Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu majanduskomisjoni 13.06.2014 taotlus nr 4-14/14-3/14.
6) vastutuskindlustuslepingu koopia;
7) andmed riigilõivu tasumise kohta.

(2) Mitteavalikul raudteel kaubaveoga tegeleda sooviv ettevõtja, kellel ei ole kehtivat ohutustunnistuse A ega B osa, või mitteavalikul raudteel, mis ei ole ühenduses avaliku raudtee võrgustikuga, reisijateveoga tegeleda sooviv ettevõtja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks või selle uuendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed ja dokumendid:
1) avaldus;
2) mitteavalikul raudteel kaubaveoga tegeleda sooviva ettevõtja vedurijuhtide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed vedurijuhile väljaantud vedurijuhiloa kohta, sealhulgas vedurijuhiloa number, veduriliik, mille juhtimisõigus vedurijuhil on, vedurijuhiloa väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev;
3) mitteavalikul raudteel kaubaveoga tegeleda sooviva ettevõtja vedurijuhiabide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning vedurijuhiabile väljaantud kutsetunnistuse number;
4) andmed raudteeveeremi kohta, mida ettevõtja kavatseb kasutada raudtee reisijateveo või raudtee kaubaveoga tegelemiseks, sealhulgas raudteeveeremi liik, alaliik, raudteeliiklusregistri kood, tootjatehas ja väljalaskeaasta;
5) andmed raudteeveeremi korrashoiu nõuete tagamise kohta;
6) raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne, kui seda ei ole käesoleva seaduse § 34 lõike 52 kohaselt esitatud;
7) mitteavalikul raudteel, mis ei ole ühenduses avaliku raudtee võrgustikuga, reisijateveoga tegelemiseks vastutuskindlustuslepingu koopia;
8) andmed riigilõivu tasumise kohta.

(3) Tegutsemise ohutustunnistusele kantakse tegevusvaldkond, mille jaoks tegutsemise ohutustunnistust taotleti.

(4) Tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise avaldus koos kõigi nõuetekohaste dokumentidega tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne tegutsemise ohutustunnistuse kehtivuse lõppemist. Kui tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotlus on esitatud tähtajaks, võib Tehnilise Järelevalve Amet tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotluse menetlemise ajal selle kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada.

(5) Ettevõtja teeb Tehnilise Järelevalve Ametile viivitamata teatavaks, kui muutuvad tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise aluseks olnud asjaolud, nagu ettevõtja tegevuse ulatus, raudteeinfrastruktuuri töö- või hoolduspõhimõtted või raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, ning esitab muutunud asjaolusid kajastavad dokumendid tegutsemise ohutustunnistuse vastava osa muutmiseks.

(6) Tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv.

§ 22. Ohutusloa, ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ja uuendamine

(1) Enne ohutusloa või ohutustunnistuse A osa väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavust.

(2) Enne raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ohutusloa B osa või mitteavalikul raudteel raudteeliiklust korraldada soovivale raudtee valdajale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist või uuendamist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ja § 212 lõike 1 alusel esitatud andmete õigsust, seejuures on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.

(3) Enne raudteel kaubaveoga tegeleda soovivale ettevõtjale ohutustunnistuse B osa või tegutsemise ohutustunnistuse või mitteavalikul raudteel, mis ei ole ühenduses avaliku raudtee võrgustikuga, reisijateveoga tegeleda soovivale ettevõtjale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist või uuendamist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet vastavalt käesoleva seaduse § 211 lõike 2 ja § 212 lõike 2 alusel esitatud andmete õigsust, seejuures on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.

(4) Tehnilise Järelevalve Amet annab ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ning tegutsemise ohutustunnistuse välja või uuendab neid 30 päeva jooksul avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhtudel pikendada menetlustähtaega käesoleva paragrahvi lõike 1, 2 või 3 alusel esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks kuni 30 päeva võrra ja teavitab menetlustähtaja pikendamisest taotlejat. Vajaduse korral peab taotleja esitama täiendava teabe viivitamata, kuid hiljemalt Tehnilise Järelevalve Ameti määratud tähtajaks. Tehnilise Järelevalve Amet muudab ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ning tegutsemise ohutustunnistust 30 päeva jooksul sellekohase avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

(5) Ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ning uuendamine vormistatakse Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga. Ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistus ning nende muutmine ja uuendamine jõustuvad käskkirjas nimetatud kuupäeval. Käskkirja ärakiri ja ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ning tegutsemise ohutustunnistus toimetatakse taotlejale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allkirjastamisest arvates või väljastatakse taotlejale allkirja vastu vastavalt taotluses tehtud valikule. Tehnilise Järelevalve Amet teatab ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest ning uuendamisest Konkurentsiametile viivitamata.

(6) Ohutustunnistuse taotlemise vorm, ohutustunnistuse B osa vorm ja ohutustunnistuse vormistamise nõuded on kehtestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 653/2007. Ohutustunnistuse A osa vorm on kehtestatud komisjoni määruse (EL) nr 445/2011 lisas VI.

(7) Ohutusloa A ja B osal ning tegutsemise ohutustunnistusel esitatakse:
1) ettevõtja nimi ja äriregistrikood;
2) ohutusloa A või B osa või tegutsemise ohutustunnistuse väljaandja nimetus;
3) ohutusloa A või B osa või tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise kuupäev;
4) viide käskkirjale, millega vormistati ohutusloa A või B osa või tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise otsus;
5) ohutusloa A või B osa või tegutsemise ohutustunnistuse kehtivusaeg;
6) tegevusvaldkond, mille jaoks tegutsemise ohutustunnistus on välja antud.

(8) Ohutusloa A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse muutmisel ja uuendamisel antakse need ettevõtjale välja uuesti vormistatuna.

(9) Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse taotlemise ning vormistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

§ 23. Ohutusloa, ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest ja uuendamisest keeldumine ning kehtetuks tunnistamine

(1) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub ohutusloa A osa ja ohutustunnistuse A osa väljaandmisest või uuendamisest, kui ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele või ettevõtja on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(2) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub ohutusloa B osa väljaandmisest või selle uuendamisest, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ei ole kehtivat tegevusluba või kehtivat ohutusloa A osa, kui ettevõtja raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus või personal ei vasta kehtestatud nõuetele, ettevõtja ei ole muul põhjusel võimeline täitma raudteeohutuse nõudeid või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(3) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub ohutustunnistuse B osa väljaandmisest või selle uuendamisest, kui ettevõtjal ei ole kehtivat tegevusluba või kehtivat ohutustunnistuse A osa, kui ettevõtja raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele, ettevõtja ei ole muul põhjusel võimeline täitma raudteeohutuse nõudeid või ettevõtja on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(4) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest või selle uuendamisest, kui ettevõtjal ei ole kehtivat vastutuskindlustuslepingut, kui ettevõtja raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele, ettevõtja ei ole muul põhjusel võimeline täitma raudteeohutuse nõudeid või ettevõtja on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(5) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus tunnistada ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistus kehtetuks, kui ettevõtja raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele, ettevõtja on korduvalt või oluliselt rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud määruse nõudeid või ettevõtja ei ole ühe aasta jooksul pärast ohutustunnistuse väljastamist tegutsenud tegevusvaldkonnas, mille jaoks ohutustunnistus väljastati.

(6) Tehnilise Järelevalve Amet määrab enne ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest või selle uuendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustamist ettevõtjale mõistliku tähtaja uuendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks. Kui ettevõtja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus keelduda ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, uuendamisest või kehtetuks tunnistamisest.

(7) Ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest ja uuendamisest keeldumine ning kehtetuks tunnistamine vormistatakse Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga. Käskkirja ärakiri toimetatakse ettevõtjale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjastamisest arvates ning käskkiri jõustub pärast selle ettevõtjale kättetoimetamist. Kui käskkirja ei õnnestu mõistliku aja jooksul kätte toimetada, jõustub käskkiri teadaande avaldamisel Ametlikes Teadaannetes.

(8) Tehnilise Järelevalve Amet teatab ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest ja uuendamisest keeldumisest ning kehtetuks tunnistamisest Konkurentsiametile ning esitab vastava teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks viivitamata.

(9) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ohutustunnistuse A osa väljaandmisest, uuendamisest, kehtetuks tunnistamisest ja väljaandmisest keeldumisest ühe kuu jooksul Euroopa Raudteeagentuuri, märkides ettevõtja nime ja aadressi, otsuse tegemise kuupäeva, ohutustunnistuse A osa kehtivusaja, tegevusvaldkonna, mille jaoks ohutustunnistuse A osa antakse, ning kehtetuks tunnistamise korral otsuse põhjuse. Tehnilise Järelevalve Amet teavitab teise Euroopa Liidu liikmesriigi ohutusasutust viivitamata, kui ta tunnistab kehtetuks selle ohutusasutuse välja antud ohutustunnistuse A osa.”;

40) paragrahvi 34 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ning teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud esitama iga kalendriaasta kohta Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruande. Raudteeveo-ettevõtjad ning teised raudteeliiklusregistris registreeritud või registreerimisele kuuluva ja raudteeliikluses kasutatava raudteeveeremi valdajad on kohustatud esitama iga kalendriaasta kohta Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruande. Euroopa Liidu liikmesriigi või muu välisriigi raudtee-ettevõtja esitab selle aruande üksnes Eestis toimuva tegevuse kohta.”;

41) paragrahvi 34 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.”;

42) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Tehnilise Järelevalve Amet peab ohutusasutusena tegema koostööd teiste Euroopa Liidu ohutusasutustega ja vahetama nendega oma tööpraktikast tulenevaid seisukohti ning kogemusi. Eelkõige peab koostöö hõlmama ohutustunnistusi puudutavat menetlust ning rahvusvahelise raudteeliikluse hõlbustamist ja koordineerimist.”;

43) paragrahvi 341 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Raudtee-ettevõtja peab oma ettevõttes kehtestama ohutusjuhtimise süsteemi ja tagama selle rakendamise.”;

44) paragrahvi 341 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Raudtee-ettevõtja peab ohutusjuhtimise süsteemi kehtestamisel lähtuma eesmärgist tagada oma raudteealase tegevusega seotud kõikide riskide juhtimine, arvestades sealhulgas hoolduse, materjali tarne ja alltöövõtja kasutamisega seotud riske, ning asjakohaste riigisiseste või rahvusvaheliste regulatsioonide puudumisel ka teiste osapoolte tegevusest tulenevaid riske, kui neid on võimalik ja mõistlik arvestada. Raudtee-ettevõtja peab rakendama ohutusjuhtimise süsteemi võimalikult efektiivselt.”;

45) paragrahvi 341 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) raudteeohutuspoliitika elluviimiseks ja raudteeohutuse eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed, sealhulgas organisatsiooni kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid ohutuse järjepidevaks tagamiseks ja täiustamiseks, samuti kavad ja menetlused nende eesmärkide saavutamiseks;”;

46) paragrahvi 341 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) ettevõtte ohutuse tagamisega seotud riskide hindamise kord, mis muu hulgas arvestab tegutsemise tingimuste muutumisega ja uuest tehnoloogiast või materjalist tulenevate riskidega;”;

47) paragrahvi 341 lõike 3 punktis 9 asendatakse sõnad „õnnetuse või intsidendi” tekstiosaga „õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi”;

48) paragrahvi 341 lõike 3 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) ohutusjuhtimise süsteemi ja selle rakendamise hindamise meetodid, sealhulgas kord aastas sisemise ohutusauditi korraldamine, ning hindamisest tuleneva täiustamise abinõud.”;

49) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja esitavad iga aasta 1. juuniks Tehnilise Järelevalve Ametile eelmise kalendriaasta kohta ohutusaruande alljärgneva kohta:
1) ülevaade ettevõtja raudteeohutuse eesmärkide saavutamise ja tulemuste kohta;
2) riigisiseste ohutusnäitajate ja ühiste ohutusnäitajate areng, kui see on ettevõtja hinnangul vajalik ohutusaruandes esitada;
3) sisemise ohutusauditi tulemused;
4) tähelepanekud raudteeinfrastruktuuri või raudteeveo toimimise kitsaskohtadest või häiretest, millest Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamine on ettevõtja hinnangul vajalik.”;

50) paragrahvi 36 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval töötajal peab olema tehtavate tööde tegemiseks asjakohane pädevus. Isiku pädevust tõendab asjakohane kutse kutseseaduse tähenduses. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavale töötajale omistatakse kutse viieks aastaks.

(2) Raudteerajatise omanik või valdaja, kes ei ole raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, peab määrama pädeva isiku, kellel on raudteeinseneri, raudtee ehitusjuhi, raudtee teemehaaniku, raudtee turvanguseadmete mehaaniku või raudtee turvanguseadmete ehitusjuhi kutse ja kes vastutab raudteeohutuse eest. Raudteeohutuse eest vastutava pädeva isiku võib määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingus nähakse ette raudteerajatise raudteeohutuse tagamise ja hoidmise kord ning kulude kandjad.”;

51) paragrahvi 37 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Raudtee kaitsevööndis võib hoone või rajatise ehitamine ja seadmete, materjalide ning muu sellise ladustamine ja paigaldamine, mis võib seada ohtu nähtavuse kaitsevööndis, takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisukorda või ohustada muul viisil raudteeliiklust, toimuda ainult Tehnilise Järelevalve Ameti ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Enne nõusoleku andmist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatava tegevuse mõju raudtee seisukorrale või raudteeliiklusele.

(4) Raudtee kaitsevööndis tehakse raudtee korrashoiuks ja liiklusohutuse tagamiseks metsa raadamist metsaseaduse §-s 32 kehtestatud korras.”;

52) paragrahvi 37 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või välimisest rööpast kümne meetri ulatuses kasvav mets on võimaliku tuleohu allikas ning kinnisasja omanik keeldub metsa raadamiseks metsateatise esitamisest ja metsa raadamast, või juhul, kui raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab või on võimaliku tuleohu allikaks muu taimestik, mis ei ole mets metsaseaduse tähenduses, ja kinnisasja omanik keeldub seda taimestikku raiumast või niitmast, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal või raudtee muul omanikul või valdajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti poole.”;

53) paragrahvi 38 lõikes 2 asendatakse sõna „raudteemaal” sõnadega „nende valduses oleva kinnisasja ulatuses”;

54) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse sõna „raudteemaal” sõnadega „raudteerajatise alusel maal”;

55) paragrahvi 40 pealkiri ja lõiked 1–4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 40. Raudteeohutust mõjutav juhtum

(1) Raudteeohutust mõjutavaks juhtumiks on õnnetusjuhtum, tõsine õnnetusjuhtum ja vahejuhtum.

(2) Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on ettekavatsemata või ootamatu sündmus või sündmuste jada, mille tagajärjel tekib kahju, nagu rongi kokkupõrge teise rongi või manööverdava raudteeveeremiga, rongi kokkupõrge takistusega, rongi rööbastelt mahaminek, raudteeületuskohal toimunud õnnetus, raudteeveeremi otsasõit inimesele, raudteeveeremi põleng, ja muud sellised õnnetusjuhtumid, mille tagajärjel tekib kahju.

(3) Tõsine õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongi kokkupõrge või rööbastelt mahasõit, mis põhjustab inimese surma, vähemalt viiele inimesele olulise tervisekahjustuse või mille tulemusena saab raudteeveerem, raudteeinfrastruktuur või keskkond Ohutusjuurdluse Keskuse hinnangul vähemalt kahe miljoni euro ulatuses kahjustusi, ja muud sellised õnnetusjuhtumid, millel on selge mõju raudteeohutusele.

(4) Vahejuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongi kasutamisega seotud sündmus, mis ei ole õnnetusjuhtum ega tõsine õnnetusjuhtum, kuid mõjutab rongi kasutamise ohutust, näiteks rööpamurd, rööbastee deformatsioon, valemärguannetest tingitud tõrked, signaalist möödasõit ohuolukorras ja käituses oleva raudteeveeremi ratta või telje purunemine.”;

56) paragrahvi 40 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahvi 40 lõiked 51–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Ohutusnäitajad ja ohutusnäitajatest Tehnilise Järelevalve Ameti ja Euroopa Raudteeagentuuri teavitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

(6) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teistel raudteeinfrastruktuuri valdajatel kohustus likvideerida õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi tagajärjed ning taastada võimalikult kiiresti raudteeliiklus. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja peab korrapäraselt analüüsima raudteeliikluse taastamiseks tehtavate tööde tõhusust ja vajaduse korral rakendama meetmeid raudteeliikluse taastamise tööde paremaks korraldamiseks.

(7) Õnnetusjuhtumi või tõsise õnnetusjuhtumi korral on riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne oma asutuste kaudu osutada õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ja raudteeliikluse võimalikult kiireks taastamiseks igakülgset abi.”;

58) paragrahvi 40 lõikes 8 ja § 41 lõikes 6 asendatakse sõnad „raudteeliiklusõnnetus või raudteeintsident” tekstiosaga „õnnetusjuhtum, tõsine õnnetusjuhtum või vahejuhtum” vastavas käändes;

59) paragrahvi 41 pealkirjast ning lõigetest 1 ja 3 jäetakse välja sõnad „ja Ohutusjuurdluse Keskus” vastavas käändes;

60) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad „Esimese ja teise astme raudteeõnnetusest ning otsasõidust” sõnadega „Õnnetusjuhtumist ja tõsisest õnnetusjuhtumist”;

61) paragrahvi 41 lõikes 3 asendatakse läbivalt sõna „raudteeavarii” sõnaga „vahejuhtum” vastavas käändes;

62) paragrahvi 41 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

63) paragrahvi 41 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise korra ning kirjaliku teate ja ettekande vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

64) paragrahvi 42 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „raudteeliiklusõnnetus ja raudteeintsident” tekstiosaga „õnnetusjuhtum, tõsine õnnetusjuhtum ja vahejuhtum” vastavas käändes;

65) paragrahvi 42 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdluse peamine eesmärk on kindlaks teha juhtumi põhjused ja esitada soovitused, et edaspidi sellist õnnetusjuhtumit, tõsist õnnetusjuhtumit või vahejuhtumit vältida ning parandada raudteeohutust, mitte aga osutada süüle või vastutusele.”;

66) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ja raudteeveo-ettevõtja teavitavad õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi toimumisest viivitamata Ohutusjuurdluse Keskust avalikustatud sidevahendi kaudu. Täiendatud teavet õnnetusjuhtumi või tõsise õnnetusjuhtumi kohta tuleb Ohutusjuurdluse Keskusele esitada kirjaliku teate vormis kolme tööpäeva jooksul pärast juhtumi toimumist. Täiendatud teave vahejuhtumi kohta tuleb esitada kirjalikult ettekande vormis kolme tööpäeva jooksul pärast seda, kui Ohutusjuurdluse Keskus on seda teavet küsinud.”;

67) paragrahvi 42 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ohutusjuurdluse Keskus on kohustatud korraldama ohutusjuurdluse tõsise õnnetusjuhtumi puhul.

(5) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus korraldada ohutusjuurdlus õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi puhul, kui aset leidnud asjaolud tingisid või nendega sarnased asjaolud oleksid võinud tingida tõsise õnnetusjuhtumi, sealhulgas vähemalt viiele inimesele olulise tervisekahjustuse, vähemalt ühele inimesele surmajuhtumi, samuti üleeuroopalise tava- või kiirraudteesüsteemi allsüsteemi või koostalitluse komponendi tehnilise rikke korral. Otsustamisel peab Ohutusjuurdluse Keskus võtma arvesse õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi tõsidust Eesti ja üleeuroopalisest seisukohast lähtudes ning teisi tähendust omavaid asjaolusid. Ohutusjuurdluse Keskus arvestab õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi hindamisel teise Euroopa Liidu liikmesriigi ohutusjuurdluse asutuse, Tehnilise Järelevalve Ameti, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate esitatud taotlusi.”;

68) paragrahvi 42 lõike 6 sissejuhatav lauseosa ja esimene punkt muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus:
1) viivitamata juurde pääseda õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumiga seotud raudteeveeremile, raudteeinfrastruktuurile ning liikluskontrolli- ja signalisatsiooniseadmetele;”;

69) paragrahvi 42 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Raudtee-ettevõtja või muu raudtee valdaja esitab kõigi õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite ning Ohutusjuurdluse Keskuse nõudmisel ka vahejuhtumite kohta kogutud materjalid Ohutusjuurdluse Keskusele.”;

70) paragrahvi 42 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „raudteeõnnetust, raudteeavariid, raudteeintsidenti või otsasõitu” tekstiosaga „õnnetusjuhtumit, tõsist õnnetusjuhtumit või vahejuhtumit”;

71) paragrahvi 42 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi toimumiskohta ei ole võimalik liikmesriikides kindlaks teha või kui see toimus Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi vahelisel piirirajatisel või selle lähedal, teeb Eesti ohutusjuurdlusasutus koostööd teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutusega, et leppida kokku ohutusjuurdluse korraldamine kas ühiselt või ainult ühe ohutusjuurdlusasutuse poolt.”;

72) paragrahvi 42 lõikes 101 asendatakse sõnad „ohutusjuurdlusasutuse abi” sõnadega „ohutusjuurdlusasutuse ja Euroopa Raudteeagentuuri abi”;

73) paragrahvi 42 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite ohutusjuurdluse korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

74) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise korra ning kirjaliku teate ja ettekande vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

75) paragrahvi 43 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ohutusjuurdluse tulemuste kohta koostab Ohutusjuurdluse Keskus võimalikult lühikese aja jooksul, kuid hiljemalt 12 kuud pärast juhtumit kirjaliku ohutusjuurdluse aruande ja avalikustab selle viivitamata. Ohutusjuurdluse aruanne edastatakse kõigile asjassepuutuvatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, raudteeveo-ettevõtjatele, Euroopa Liidu teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutustele, kannatanutele ja nende sugulastele, kahjustatud vara omanikele ja tootjatele, Päästeametile, töötajate ja reisijate esindajatele ning Euroopa Raudteeagentuurile.

(2) Ohutusjuurdluse aruanne sisaldab kokkuvõtet, fakte juhtumi kohta, uurimiste ja käsitluste andmeid, analüüsi ja järeldusi, rakendatud meetmeid ning Ohutusjuurdluse Keskuse esitatud soovitusi seoses õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumiga vastavalt juhtumi tõsidusele.

(3) Tehnilise Järelevalve Amet ja asutused, ettevõtted ning organisatsioonid, kellele Ohutusjuurdluse Keskuse soovitused on suunatud, esitavad Ohutusjuurdluse Keskusele aruande iga aasta 1. aprilliks soovituste põhjal võetud või kavandatavatest meetmetest. Aruande koopia võib Ohutusjuurdluse Keskus esitada teistele asutustele.

(4) Iga aasta 30. septembriks avaldab Ohutusjuurdluse Keskus aastaaruande oma veebilehel, kus esitatakse ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul uuritud õnnetusjuhtumitest, tõsistest õnnetusjuhtumitest ja vahejuhtumitest, soovitustest ning soovituste põhjal võetud meetmetest raudteeliiklusohutuse kohta. Aastaaruande koopia saadab Ohutusjuurdluse Keskus Euroopa Raudteeagentuurile.”;

76) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 36 järgmises sõnastuses:

„(36) Raudteeveeremi juhtimiseks, mis on kohaldatud käitamiseks vedurijuhiabita, peab isikul sellise raudteeveeremi jaoks veduriliigi juhtimisõiguse esmakordsel taotlemisel olema raudteeveeremi juhtimiskogemus stažöörina vedurijuhi järelevalve all vähemalt neli kuud.”;

77) paragrahvi 45 pealkirjas ja lõigetes 1, 6 ning 7, § 451 pealkirjas, § 48 lõike 5 punktis 3, § 49 lõikes 3 ja § 72 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „pikendama” sõnaga „uuendama” vastavas pöördes ning sõnad „kehtivuse pikendamine” sõnaga „uuendamine” vastavas käändes;

78) paragrahvi 45 lõikes 4 asendatakse sõnad „vedurijuhiloa kehtivust pikendada” sõnadega „vedurijuhiluba uuendada”;

79) paragrahvi 45 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Enne taotluse esitamist vedurijuhiloa saamiseks, selle uuendamiseks või duplikaadi saamiseks peab isik tasuma riigilõivu.”;

80) paragrahvi 451 lõikes 1 asendatakse sõnad „selle kehtivust pikendab” sõnadega „seda uuendab”;

81) paragrahvi 50 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudteeveo-ettevõtjal on õigus raudteeinfrastruktuuri kasutustasu, kasutusaja ja muude kasutustingimuste osas diskrimineerimata kasutada avalikku raudteed.

(2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eraldab läbilaskevõime jaotamisel esimese eelistusena rongiliinid, mis on vajalikud avalikuks reisijateveoks rahvusvahelises otseühenduses. Esimest eelistust kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate puhul, kes tegelevad avaliku reisijateveoga rahvusvahelises otseühenduses rahvusvahelise kokkuleppe alusel ja kes vastavad selles sätestatud tingimustele.”;

82) paragrahvi 50 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Teise eelistusena eraldatakse läbilaskevõimeosad riigisiseseks avalikuks reisijateveoks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat riigisisese avaliku reisijateveo kasutamise vajadusest käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Riigisiseseks avalikuks reisijateveoks sõlmitakse raudteeveo-ettevõtjaga avaliku teenindamise leping ühistranspordiseaduses sätestatud korras.”;

83) paragrahvi 50 lõikes 4 asendatakse sõnad „avalikku reisijateveoteenust osutavaks” sõnadega „avaliku reisijateveoga tegelevaks”;

84) paragrahvi 51 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramisega seotud ja käesoleva seaduse § 63 lõikes 11 sätestatud juhul kõik raudteevõrgustiku teadaandesse tehtavad parandused kinnitamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile. Paranduse kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik viivitamata.”;

85) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Konkurentsiametil on õigus liiklusgraafiku kavandis ja kinnitatud liiklusgraafikus esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente. Kui liiklusgraafiku kavandis või kinnitatud liiklusgraafikus esineb puudulikke või valeandmeid või kui need ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetega, on Konkurentsiametil õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.

(6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse alusel tehtavad muudatused või täiendused liiklusgraafiku kavandisse või kinnitatud liiklusgraafikusse sisse viima hiljemalt viis päeva pärast ettekirjutuse saamist ning sama tähtaja jooksul oma kulul edastama tehtud muudatused või täiendused läbilaskevõimet taotlenud isikutele.”;

86) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Läbilaskevõimeosa ei ole vaja eraldi taotleda:
1) päästerongi või abiveduri liiklemiseks;
2) veduri või mootorrongi liiklemiseks õnnetusjuhtumi korral või tehnilise rikkega rongikoosseisu vedava veduri või mootorrongi väljavahetamiseks, et oleks võimalik jätkata kauba- või reisijatevedu;
3) raudteeinfrastruktuuri majandamise eesmärgil töörongi liiklemisel tööobjektile ja tagasi.”;

87) paragrahvi 58 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tagama kõigile ettevõtjatele alljärgnevalt kindlaks määratud juurdepääsu tagavad põhiteenused:”;

88) paragrahvi 58 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab pakkuma juurdepääsu tagavaid lisateenuseid juhul, kui ettevõtjal ei ole võimalik kasutada teisi variante. Juurdepääsu tagavad lisateenused on muu hulgas:”;

89) paragrahvi 58 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib kokkuleppe saavutamisel osutada ettevõtjale ka juurdepääsu abiteenuseid. Juurdepääsu abiteenused on muu hulgas:”;

90) paragrahvi 59 lõikes 2 asendatakse sõnad „avaliku reisijateveoteenuse osutamisel” sõnadega „avalikul reisijateveol”;

91) paragrahvi 59 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 3 punktides 23–239” tekstiosaga „§ 58 lõikes 1”;

92) paragrahvi 59 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 3 punktides 24–242 ja 25–254” tekstiosaga „§ 58 lõigetes 2 ja 3”;

93) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudteeveeremi valdajal on õigus esitada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale taotlus sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa saamiseks. Sihtotstarbeline ühekordne läbilaskevõimeosa on läbilaskevõime varu raudteelõigu kogu läbilaskevõime mahust, mis eraldatakse raudtee-ettevõtjale, kas:
1) tehnoloogilisest vajadusest tingitud ühekordseks raudteeveoks, näiteks raudteeveeremi katsesõit, raudteeveeremi transportimine remonti, vedurijuhi katsesõidu korraldamine, või
2) liiklusgraafikuperioodiks kinnitatud liiklusgraafiku väliseks raudteeveoks, näiteks turismirongi sõit, tellimusvedu või vahejaamas pikemaajalisele edasisõidu ootele jäetud kaubarongi koosseisu edasisõit.”;

94) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tehnilise Järelevalve Amet otsustab käesoleva seaduse § 59 lõike 8 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamisandmete põhjal raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise.”;

95) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingud üle Tehnilise Järelevalve Ametile, kui ta ei ole raudteeveo-ettevõtjast õigusliku vormi, organisatsiooni või otsustusfunktsiooni osas sõltumatu.”;

96) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

97) paragrahvi 63 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 5 alusel tehtud otsused ning muu läbilaskevõime jaotamise kohta käiv oluline teave edastatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale viivitamata.”;

98) paragrahvi 641 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) Tehnilise Järelevalve Ametil on ohutusloa, ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisel, muutmisel, uuendamisel või sellest keeldumisel kohelnud teda diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt.”;

99) paragrahvi 65 lõikes 1 asendatakse sõnad „avalikku reisijateveoteenust või teisi raudteeveoteenuseid avalikul raudteel osutada” sõnadega „tegeleda avaliku reisijateveoga või teiste raudteevedudega avalikul raudteel”;

100) paragrahvi 65 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „reisijateveo- või kaubaveoteenuse” sõnadega „reisijateveo või kaubaveo”;

101) paragrahv 661 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 661. Allsüsteemi kasutuselevõtmise menetlus ja tüübikinnitus

(1) Allsüsteemi kasutuselevõtmine on menetlus, mille tulemusena Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab, et konkreetne raudteerajatis või raudteeveerem tagab tava- ja kiirraudtee koostalitluse ning vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele, mille kinnituseks annab Tehnilise Järelevalve Amet raudteerajatisele kasutusloa ja raudteeveeremile esmase kasutuselevõtmise loa ning täiendava kasutuselevõtmise loa.

(2) Tüübikinnitus on menetlus, mille tulemusena Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab, et raudteeveeremi tüüp või vedurile, mootorvagunile ning eriveeremile paigaldatava mootori tüüp vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele, ja annab välja raudteeveeremi tüübikinnituse ning vedurile, mootorvagunile ja eriveeremile paigaldatava mootori tüübikinnituse.

(3) Tehnilise Järelevalve Amet ei tohi takistada ega piirata nõuetele vastava struktuurilise allsüsteemi kasutusele võtmist, sealhulgas nõuda täiendavat nõuetele vastavuse kontrollimist, mis on juba tehtud:
1) vastavushindamise menetluse raames või
2) teise liikmesriigi pädeva asutuse nõutud samadele nõuetele samades käitamistingimustes vastavuse kontrollimise raames.

(4) Raudteeveeremi tüübikinnituse või vedurile, mootorvagunile ning eriveeremile paigaldatava mootori tüübikinnituse läbiviimiseks vajalike tehniliste ekspertiiside ja katsetuste tegemiseks võib Tehnilise Järelevalve Amet nõuda taotlejalt nende toimingute tellimist pädevalt ekspertiisiasutuselt. Tüübikinnitus ja selle juurde kuuluvad toimingud teostatakse raudteeveeremi või mootori valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja kulul.

(5) Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehnilised kirjeldused ja nõuded ning kasutusele võtmise, samuti raudteeveeremi tüübikinnituse ning vedurile, mootorvagunile ja eriveeremile paigaldatava mootori tüübikinnituse korra, tingimused ja nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

(6) Raudteeveeremi esmase kasutusele võtmise ja täiendava kasutusele võtmise loa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”;

102) paragrahvid 663–665 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 663. Raudteeveeremi kasutusele võtmine

(1) Raudteeveeremi esmakordsel kasutusele võtmisel väljastatakse esmane kasutusele võtmise luba. Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse korral tuleb lisaks olemasolevale kasutusele võtmise loale taotleda täiendavat kasutusele võtmise luba, eelkõige kui koostalitluse tehnilise kirjelduse osalise kehtivuse või erandite olemasolu tõttu ei ole samadele kehtivatele nõuetele vastavust veel kontrollitud, sealhulgas kui:
1) võetakse kasutusele raudteeveerem, millele on teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud kasutusluba riigisiseste tehniliste nõuete alusel, mis erinevad Eestis kehtivatest nõuetest;
2) võetakse kasutusele raudteeveerem, millele on teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud kasutusluba koostalitluse tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuete alusel, mille kohta kehtib Eestis erand;
3) uuendatakse või ehitatakse ümber olemasolev raudteeveerem ja tuleb kontrollida raudteeveeremi muudetud osa nõuetele vastavust;
4) raudteeveeremi kasutusele võtmisega muutub raudteeliikluse üldine ohutustase.

(2) Kui Tehnilise Järelevalve Amet lubab raudteeveeremi kasutusele võtta, siis loetakse lubatuks ka sellise raudteeveeremi tüübi kasutamine Eestis. Eestis juba kasutusel oleva raudteeveeremi tüübile vastava raudteeveeremi kasutusele võtmisel lubab Tehnilise Järelevalve Amet võtta raudteeveeremi kasutusele taotleja esitatud vastavussertifikaadi alusel ilma täiendava tehnilise ekspertiisita. Kui tehnilised nõuded on pärast raudteeveeremi tüübi kasutusele võtmise lubamist muutunud, otsustab Tehnilise Järelevalve Amet, kas kasutusele võtmise taotleja peab tellima pädevalt ekspertiisiasutuselt muutunud nõuete kohta raudteeveeremi tüübile täiendava tehnilise ekspertiisi või mitte. Täiendava tehnilise ekspertiisi tulemusi arvestatakse üksnes Eestis edaspidi sellise raudteeveeremi tüübiga raudteeveeremi kasutusele võtmise korral.

(3) Raudteeveeremi esmase kasutusele võtmise loa ja täiendava kasutusele võtmise loa väljastamiseks tuleb Tehnilise Järelevalve Ametile esitada avaldus ja käesoleva seaduse § 661 lõike 5 alusel kehtestatud määruses nimetatud dokumendid.

(4) Koostalitluse tehnilisele kirjeldusele vastava raudteeveeremi kohta teeb Tehnilise Järelevalve Amet otsuse kahe kuu jooksul avalduse saamisest arvates või vajaduse korral pikendab otsuse tegemist ühe kuu võrra pärast taotlejalt küsitud lisateabe või tehnilise ekspertiisi tulemuste kättesaamist.

(5) Koostalitluse tehnilisele kirjeldusele mittevastava raudteeveeremi kohta teeb Tehnilise Järelevalve Amet otsuse nelja kuu jooksul avalduse saamisest arvates. Täiendava kasutusele võtmise loa menetlemisel võib Tehnilise Järelevalve Amet vajaduse korral pikendada otsuse tegemist kahe kuu võrra pärast taotlejalt küsitud lisateabe, riskianalüüsi või tehnilise ekspertiisi tulemuste kättesaamist.

(6) Kui Tehnilise Järelevalve Amet ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 määratud tähtaegadeks otsustanud raudteeveeremi kasutuselevõtmise lubamist või mittelubamist ning menetlustähtajast on möödunud kolm kuud, loetakse raudteeveeremi kasutusluba antuks. Sel juhul peab huvitatud osapool enne raudteeveeremi kasutusele võtmist teavitama sellest Euroopa Raudteeagentuuri.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud haldusmenetlusest tulenevalt esitatud vaide lahendamise tähtaeg on kaks kuud arvates vaide edastamisest Tehnilise Järelevalve Ametile.

§ 664. Vastavushindamisasutus

(1) Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi nõuetele vastavuse tõendamise korraldab vastavushindamisasutus toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses.

(2) Vastavushindamisasutusele tegevusõiguse andmisele, selle peatamisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti vastavushindamisasutusena tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 665. Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi vastavuse hindamine

(1) Allsüsteemi nõuetele vastavust tõendab vastavushindamisasutus allsüsteemile antava vastavussertifikaadiga.

(2) Koostalitluse komponendi nõuetele vastavust tõendab tootja või tema volitatud esindaja või Euroopa Liidu turule tooja koostalitluse komponendile antava vastavusdeklaratsiooniga või vastavushindamisasutus koostalitluse komponendile antava vastavussertifikaadiga.

(3) Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehnilistele nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra ning allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehnilised nõuded ja nendele vastamise tingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

103) paragrahvi 67 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudteeliiklusregistri põhiülesanne on pidada arvestust raudteerajatiste ja raudteeveeremi, vedurijuhilubade ning sertifikaatide, ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade kohta. Raudteeliiklusregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus ning andmete kandmine raudteeliiklusregistrisse ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Raudteeveeremi registreerimiseks, registreeringu muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab raudteeveeremi omanik või valdaja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse komisjoni otsuse 2011/107/EL, millega muudetakse otsust 2007/765/EÜ, millega võetakse vastu riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 43, 17.02.2011, lk 33–54), lisa 4. liites kehtestatud vormil.”;

104) paragrahvi 67 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:

„(21) Raudteerajatise registreerimiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab raudteerajatise omanik või valdaja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse koos käesoleva seaduse § 68 lõike 2 punktides 2–7 sätestatud andmetega.

(22) Kui raudteeliiklusregistrisse kantud raudteerajatist ei kasutata, tuleb Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis. Kasutusel mitteoleva raudteerajatise uuesti kasutusele võtmise korral tuleb Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis koos raudteeinfrastruktuuri nõuetele vastavuse kontrollimise aruandega.

(23) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub kehtestatud nõuetele mittevastava raudteeveeremi või raudteerajatise registreerimisest.

(24) Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab registreeringu kehtetuks, kui:
1) raudteeveeremi või raudteerajatise omanik või valdaja esitab kehtetuks tunnistamise taotluse;
2) raudteerajatisele väljastatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel ei ole alustatud raudteerajatise ehitamist kahe aasta jooksul;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud uuesti kasutusele võetav raudteerajatis ei vasta nõuetele.”;

105) paragrahvi 67 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Raudteerajatise või raudteeveeremi registreerimisel raudteeliiklusregistris väljastab Tehnilise Järelevalve Amet omaniku või valdaja nõudmisel raudteerajatise või raudteeveeremi kohta registreerimistunnistuse.”;

106) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Raudteeveeremi valdaja kannab raudteeveeremile, mis liigub ainult Euroopa Liidu territooriumil, Euroopa raudteeveeremi numbri. Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse mineva, kolmandatest riikidest tuleva või kolmandates riikides kasutamiseks ette nähtud 1520 mm või 1524 mm laiusel rööbasteel liikuvale raudteeveeremile kantakse raudteeveeremi number „SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi kaubavagunite ning konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe” ning „Endise NSVL TM kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel jagamise ning nende edaspidise ühiskasutuse kokkuleppe” nõuete alusel.”;

107) paragrahvi 67 lõikes 6 asendatakse sõna „raudtee” sõnaga „raudteerajatise”;

108) paragrahvi 68 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) raudteerajatiste andmebaasist;”;

109) paragrahvi 68 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasist;”;

110) paragrahvi 68 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasist.”;

111) paragrahvi 68 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Raudteerajatiste andmebaasis registreeritakse raudteed, raudteesillad ja -viaduktid, raudteetruubid ja käigutunnelid, raudteeülesõidukohad, raudteeülekäigukohad, ooteplatvormid, laadimisplatvormid, dispetšeritsentralisatsioonid, jaamavaheblokeeringud ja kontaktvõrgud.
Raudteerajatiste andmebaasi kantakse:
1) registrikood;
2) raudteerajatise nimetus;
3) raudteerajatise tähised, tehnilised andmed ja otstarve;
4) raudteerajatise asukoha andmed;
5) raudteerajatise omaniku ja muu valdaja andmed;
6) raudteerajatise projekteerija ja projekteerimise andmed;
7) raudteerajatise ehitaja ja ehitamise andmed;
8) Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmed.”;

112) paragrahvi 68 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) raudteeveeremi number;”;

113) paragrahvi 68 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) raudteeveeremi tähtmärgistus;”;

114) paragrahvi 68 lõike 3 punktis 31 asendatakse sõna „isiku” sõnaga „üksuse”;

115) paragrahvi 68 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

116) paragrahvi 68 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasi kantakse:
1) vedurijuhiloa andmed;
2) juhtimisõiguse äravõtmise, peatamise ja taastamise andmed;
3) sertifikaadi andmed;
4) vedurijuhi koolituse ja teadmiste hindamisega seotud andmed.”;

117) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasi kantakse raudtee-ettevõtjale väljastatud ohutustunnistuse ja ohutusloa andmed.”;

118) paragrahvi 69 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudteeliiklusregistrile esitavad andmeid:
1) raudteerajatise omanik või valdaja käesoleva seaduse § 68 lõike 2 punktides 2–7 sätestatud andmete puhul;
2) raudteeveeremi omanik või valdaja käesoleva seaduse § 68 lõike 3 punktides 2–31 sätestatud andmete puhul;
3) raudtee-ettevõtja käesoleva seaduse § 68 lõike 4 punktis 3 sätestatud andmete puhul;
4) koolitaja või eksamineerija käesoleva seaduse § 68 lõike 4 punktis 4 sätestatud andmete puhul;
5) Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 68 lõike 2 punktis 8, lõike 3 punktides 1, 11 ja 5, lõike 4 punktides 1 ja 2 ning lõikes 41 sätestatud andmete puhul.”;

119) seadust täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:

§ 691. Raudteeliiklusregistrisse andmete esitamise tähtajad

Andmete raudteeliiklusregistrisse esitamise tähtajad on järgmised:
1) raudteerajatise või raudteeveeremi andmete muutumisel esitatakse andmed kümne tööpäeva jooksul pärast nende muutumist;
2) Euroopa Liidus registreerimata raudteeveeremi andmed esitatakse enne raudteeveeremi kasutuselevõttu Eesti territooriumil.”;

120) paragrahvi 70 pealkirjas asendatakse sõna „raudtee” sõnaga „raudteerajatis”;

121) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudteeliikluse korraldamisel on keelatud kasutada raudteeliiklusregistris registreerimata raudteerajatist.”;

122) paragrahvi 72 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ohutusloa, ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise ning uuendamise otsustamine;”;

123) paragrahvis 781 asendatakse tekstiosa „§ 661 lõikes 1” tekstiosaga „§ 661 lõikes 5”;

124) paragrahv 90 tunnistatakse kehtetuks;

125) paragrahvis 94 asendatakse sõna „raudteeliiklusõnnetus” sõnadega „õnnetusjuhtum või tõsine õnnetusjuhtum” vastavas käändes;

126) paragrahvi 99 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudtee-ettevõtja poolt, kes majandab avalikuks kasutamiseks määratud raudteed ja tegeleb raudteeveoga, samuti raudtee-ettevõtja poolt, kes tegeleb avaliku reisijateveoga ja teiste raudteevedudega, raamatupidamise eraldatuse nõude täitmata jätmise või tulude ja kulude arvestuste esitamata jätmise eest Konkurentsiametile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

127) paragrahv 991 tunnistatakse kehtetuks;

128) paragrahvi 100 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Avaliku reisijateveoga tegelevaks raudteeveo-ettevõtjaks määratud raudtee-ettevõtja poolt avaliku reisijateveoga tegelemata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

129) paragrahvi 101 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „ohutustunnistuseta” sõnadega „ohutusloa või tegutsemise ohutustunnistuseta”;

130) paragrahvi 102 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 102. Raudteel reisijateveo või kaubaveoga tegelemine ohutustunnistuse või tegutsemise ohutustunnistuseta

(1) Raudteel reisijateveoga või kaubaveoga tegelemise eest ohutustunnistuse või tegutsemise ohutustunnistuseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

131) paragrahvi 107 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Raudteeliiklusõnnetusest, raudteeintsidendist või otsasõidust” tekstiosaga „Raudteel toimunud õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist või vahejuhtumist”;

132) paragrahvi 115 täiendatakse lõigetega 13–15 järgmises sõnastuses:

„(13) Enne 2014. aasta 1. aprilli välja antud raudtee reisijateveoteenuse ja raudtee kaubaveoteenuse tegevusload kehtivad loal märgitud tähtajani ning neid uuendatakse käesoleva seaduse 2. peatükis ettenähtud korras.

(14) Alates 2008. aasta 1. juulist kuni 2014. aasta 1. aprillini välja antud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse ja raudtee kaubaveoteenuse ohutustunnistused kehtivad ohutustunnistusel märgitud tähtajani ning neid uuendatakse käesoleva seaduse 2. peatükis ettenähtud korras.

(15) Mitteavalikul raudteel, mis ei ole ühenduses avaliku raudtee võrgustikuga, reisijateveoga või kaubaveoga tegeleda sooviv ettevõtja, kellel ei ole kehtivat ohutustunnistuse A ega B osa, peab esitama taotluse tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks hiljemalt 2014. aasta 1. juuliks.”;

133) paragrahvi 115 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab enne esimest sõltumatut läbilaskevõime jaotamise korraldamist esitama Konkurentsiametile vastavasisulise ühekordse taotluse ja võimaldama Konkurentsiametile juurdepääsu sõltumatuse hindamiseks vajalikele dokumentidele ja tööruumidele. Konkurentsiamet teeb otsuse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõltumatuse kohta 60 päeva jooksul.

(8) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle sõltumatust on Konkurentsiamet kinnitanud, võib jaotada läbilaskevõimet sellisest liiklusgraafikuperioodist, mille läbilaskevõime taotlused esitatakse käesoleva seaduse § 52 lõike 1 alusel otse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale.”;

134) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „(ELT L 260, 30.09.2008, lk 13–59);” asendatakse tekstiosaga „(ELT L 260, 30.09.2008, lk 13–59), parandatud direktiiviga 2010/61/EÜ (ELT L 233, 03.09.2010, lk 27–28);”.

§ 2.  Hädaolukorra seaduse muutmine

Hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) raudteeveo, sealhulgas avaliku reisijateveo toimimine;”.

§ 3.  Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduse § 48 lõiget 2 täiendatakse viienda lausega järgmises sõnastuses:

„Ohutusjuurdluse Keskuse ametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist ning Ohutusjuurdluse Keskuse töötajatega sõlmib ja lõpetab töölepingu Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja.”.

§ 4.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 197 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raudteerajatise raudteeliiklusregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu:
1) avalikuks kasutamiseks määratud raudteel asuva raudteerajatise eest 19,17 eurot;
2) mitteavalikul raudteel asuva raudteerajatise eest 12,78 eurot.

(2) Raudteeveeremi raudteeliiklusregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu:
1) veduri puhul 76,69 eurot;
2) vaguni puhul 41,54 eurot;
3) muu raudteeveeremi puhul 19,17 eurot.

(3) Raudteerajatise ja raudteeveeremi registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 1981 järgmises sõnastuses:

§ 1981. Raudteeveeremi kasutuselevõtmise lubamine

Raudteeveeremi kasutuselevõtmise lubamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:
1) raudteeveeremi esmaseks kasutusele võtmiseks, kui raudteeveerem vastab koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, 320 eurot;
2) raudteeveeremi täiendavaks kasutusele võtmiseks, kui raudteeveerem vastab koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, 480 eurot;
3) raudteeveeremi esmaseks kasutusele võtmiseks, kui raudteeveerem ei vasta koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, 640 eurot;
4) raudteeveeremi täiendavaks kasutusele võtmiseks, kui raudteeveerem ei vasta koostalitluse tehnilistele kirjeldustele, 640 eurot.”;

3) paragrahv 199 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 199. Ohutusloa, ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse taotluse läbivaatamine

(1) Ohutusloa väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ohutusloa A osa eest 1917,34 eurot ja ohutusloa B osa eest 1917,34 eurot.

(2) Ohutusloa A või B osa muutmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

(3) Ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tunnistuse liigist järgmiselt:
1) raudtee reisijateveoga tegelemiseks ohutustunnistuse A osa eest 639,11 eurot ja ohutustunnistuse B osa eest 639,11 eurot;
2) raudtee kaubaveoga tegelemiseks ohutustunnistuse A osa eest 639,11 eurot ja ohutustunnistuse B osa eest 639,11 eurot.

(4) Ohutustunnistuse A või B osa muutmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

(5) Tegutsemise ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tunnistuse liigist järgmiselt:
1) mitteavalikul raudteel kogupikkusega kuni 5000 meetrit raudteeliikluse korraldamiseks 319,55 eurot;
2) mitteavalikul raudteel kogupikkusega 5001–15 000 meetrit raudteeliikluse korraldamiseks 958,67 eurot;
3) mitteavalikul raudteel kogupikkusega alates 15 001 meetrist raudteeliikluse korraldamiseks 1278,23 eurot;
4) mitteavalikul raudteel, mis ei ole ühenduses avaliku raudtee võrgustikuga, reisijateveo korraldamiseks 100 eurot;
5) mitteavalikul raudteel kaubaveo korraldamiseks 300 eurot.

(6) Tegutsemise ohutustunnistuse muutmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot. Mitteavalikul raudteel, mis ei ole ühenduses avaliku raudtee võrgustikuga, reisijateveoga tegelemiseks antud tegutsemise ohutustunnistuse muutmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.”;

4) paragrahvis 216 asendatakse sõnad „kehtivusaja pikendamise” sõnaga „uuendamise”.

§ 5.  Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse §-d 1, 2 ja 4 jõustuvad 2014. aasta 1. aprillil.

Laine Randjärv
Riigikogu aseesimees

/otsingu_soovitused.json