Eurovoci märksõnad (näita)

10 EUROOPA ÜHENDUSED1011 Euroopa Liidu õigusEuroopa Ühenduse õigusühenduse õiguse siseriiklik rakendamine

16 MAJANDUS1606 majanduspoliitikamajanduslik planeerimineriiklik planeerimine

24 RAHANDUS2436 riigirahandus ja eelarvepoliitikaeelarvepoliitikaeelarvetasakaal

24 RAHANDUS2436 riigirahandus ja eelarvepoliitikariigirahanduskohalike asutuste rahandus

24 RAHANDUS2436 riigirahandus ja eelarvepoliitikariigirahandusriigieelarve

24 RAHANDUS2436 riigirahandus ja eelarvepoliitikariigivõlg

24 RAHANDUS2441 eelarveeelarve täitminefinantskontroll

24 RAHANDUS2441 eelarveeelarvemenetlus

40 ETTEVÕTLUS JA KONKURENTS4026 raamatupidamineraamatupidaminereserv

HALDUSÕIGUSEelarve

HALDUSÕIGUSRahandus

Teksti suurus:

Riigieelarve seadus (lühend - RES)

Riigieelarve seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.03.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RT I, 13.03.2014, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.03.2014 otsus nr 378

Riigieelarve seadus1

Vastu võetud 19.02.2014

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja riigieelarve vahendite kasutamise tingimused ja korra. Samuti sätestatakse riigieelarve koostamise alused, mille kohaselt lähtutakse riigieelarve koostamisel riigi rahandusprognoosist tulenevatest fiskaalpoliitilistest võimalustest ja strateegilistest arengudokumentidest.

 (2) Riigieelarve koostamisele seatud nõuete täitmiseks sätestatakse käesoleva seadusega tingimused valitsussektori keskvalitsuse allsektori üksuste kohustuste võtmisele ja rahaliste vahendite planeerimisele.

§ 2. Valitsussektor ja keskvalitsuse allsektor

 (1) Valitsussektorisse kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.06.2013, lk 1–727) A lisa punktis 2.112 nimetatud üksused.

 (2) Valitsussektor jaguneb keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondide allsektoriks. Keskvalitsuse allsektorisse (edaspidi keskvalitsus) kuuluvad üksused on:
 1) valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus (edaspidi riigiasutused);
 2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ning nende haldusala asutused;
 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega äriühing (edaspidi keskvalitsuse juriidilised isikud).

 (3) Valitsussektori üksuste nimekirja avaldab oma kodulehel ja teavitab üksuse kuulumisest valitsussektorisse Statistikaamet.

§ 3. Ministeeriumi valitsemisala

 (1) Ministeeriumi valitsemisalana käsitatakse käesolevas seaduses ministeeriumi koos oma valitsemisala riigiasutustega.

 (2) Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse käesolevas seaduses ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Riigikantseleile ja Riigikantselei haldusalale kohaldatakse käesolevas seaduses ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala kohta sätestatut.

§ 4. Eelarvenõukogu

 (1) Eelarvenõukogu on Eesti Panga seaduse § 42 kohaselt moodustatud nõuandekogu, mis hindab riigi makromajandusprognoose ja riigi rahandusprognoose ning jälgib käesoleva seaduse 2. peatükis toodud eelarvereeglite täitmist käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu õiguses esitatud nõuete kohaselt.

 (2) Eelarvenõukogu seisukoha mittearvestamisel põhjendab Vabariigi Valitsus seda avalikult.

 (3) Riigi makromajandusprognoosi (edaspidi makromajandusprognoos) ja riigi rahandusprognoosi (edaspidi rahandusprognoos) kohta antud hinnangu arvestamata jätmist põhjendab Rahandusministeerium.

2. peatükk Eelarvereeglid 

§ 5. Eelarvepositsioon ja keskpika perioodi eelarve-eesmärk

 (1) Valitsussektori eelarvepositsioon on valitsussektori kogutulude ja kogukulude vahe.

 (2) Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tsükliliselt korrigeeritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid.

 (3) Keskpika perioodi eelarve-eesmärk on stabiilsusprogrammis Euroopa Liidu liikmesriigi seatud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärk vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 02.08.1997, lk 1–5).

§ 6. Eelarvepositsiooni reeglid

 (1) Riigieelarve tuleb koostada selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis.

 (2) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku eelarve koostatakse ja kinnitatakse selliselt, et eelarveaasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe (edaspidi põhitegevuse tulem) on tasakaalus või ülejäägis.

 (3) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku kavandatav põhitegevuse tulem võib olla puudujäägis kuni 30 protsendi ulatuses eelarveaasta põhitegevuse tuludest, kui põhitegevuse tulemi puudujääk kaetakse varem põhitegevuse tulemi ülejäägina kogunenud likviidsetest varadest.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata keskvalitsuse juriidilise isiku suhtes, kui tema kavandatava põhitegevuse tulemi puudujääk on seotud tegevuskavas või äriplaanis ettenähtud keskvalitsuse juriidilise isiku asutamise, ümberkorraldamise või lõpetamisega.

 (5) Keskvalitsuse juriidilise isiku põhitegevuse tulude ning põhitegevuse kulude arvestusmetoodika kehtestab rahandusminister määrusega, arvestades põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013.

§ 7. Korrigeerimismehhanism

 (1) Kui käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi kohaselt on valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon puudujäägis, esitab rahandusminister kuu aja jooksul prognoosi avalikustamisest arvates Vabariigi Valitsusele teadmiseks olukorra analüüsi ja vajaduse korral ettepanekud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni parandamiseks.

 (2) Kui riigi rahandusprognoosi kohaselt on valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk suurem kui 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP) või kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 kohases Euroopa Liidu eelarvepoliitika koordineerimise protsessis leiavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu, et Eesti valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon erineb märkimisväärselt käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamise kohandamiskavast, peab Vabariigi Valitsus rakendama eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid, lähtudes stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest.

 (3) Stabiilsuse ja kasvu pakti mõistetakse käesolevas seaduses samas tähenduses, nagu see on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 02.08.1997, lk 6–11).

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmeid tuleb rakendada selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon paraneks vähemalt 0,5 protsendi võrra SKP-st aastas kuni struktuurse eelarvetasakaalu saavutamiseni.

§ 8. Kompenseerimismehhanism

  Kui riigieelarve koostamisele eelnenud aastal oli valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk rahandusprognoosi hinnangu põhjal üle 0,5 protsendi SKP-st, tuleb pärast struktuurse eelarvetasakaalu saavutamist planeerida järgmistel aastatel valitsussektori struktuurset ülejääki vähemalt 0,5 protsenti SKP-st aastas kuni eelarvepuudujäägiga samaväärse ülejäägi saavutamiseni eurodes.

§ 9. Vabastusklausel

  Käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud meetmete rakendamist ja §-s 8 nimetatud ülejäägi planeerimist võib edasi lükata erakorraliste asjaolude korral vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile.

§ 10. Keskvalitsuse juriidilise isiku netovõlakoormuse reegel

 (1) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe (edaspidi netovõlakoormus) võib moodustada kuni 40 protsenti samaks eelarveaastaks kavandatud põhitegevuse tuludest kogu käesoleva seaduse § 12 alusel esitatud finantsplaaniga hõlmatud perioodi kestel. Netovõlakoormuse üle 40 protsendi suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus, arvestades käesolevas peatükis sätestatud nõudeid.

 (2) Keskvalitsuse juriidilise isiku võlakohustuste ja likviidsete varade arvutusmetoodika kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 11. Erandid eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse reeglitest

 (1) Riigieelarvega võib põhjendatud juhtudel kehtestada lisapiiranguid käesoleva seaduse §-des 6 ja 10 toodud keskvalitsuse juriidilise isiku põhitegevuse tulemile või netovõlakoormusele. Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud keskvalitsuse juriidilise isiku kohustus sellistest piirangutest kinni pidada.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapiirangute kehtestamine on lubatud, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) riigi rahandusprognoos näitab eelarveaasta jooksul valitsussektori eelarvepositsiooni puudujäägi suurenemist üle kahe protsendi SKP-st;
 2) riigi rahandusprognoos näitab eelarveaasta jooksul valitsussektori võlakoormuse tõusu üle 50 protsendi SKP-st;
 3) Vabariigi Valitsus on kohustatud rakendama käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid.

§ 12. Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaan

 (1) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidiline isik esitab igal aastal finantsplaani oma jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta. Andmed esitatakse asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile 1. märtsiks.

 (2) Nõuded finantsplaani sisule ja finantsplaani esitamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 13. Keskvalitsuse juriidiliselt isikult lisaandmete saamine

 (1) Rahandusministril ja asutajaõigusi teostaval või valdkonna ministril on õigus käesolevas peatükis sätestatud eelarvereeglite täitmise hindamiseks saada keskvalitsuse juriidiliselt isikult asjakohaseid andmeid.

 (2) Asutajaõigusi teostaval või valdkonna ministril on riigieelarvest toetuse saamise taotluse hindamiseks ning toetuse kasutamise kontrollimiseks õigus saada keskvalitsuse juriidiliselt isikult asjakohaseid andmeid.

 (3) Rahandusminister saab andmeid asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel.

§ 14. Eelarvereeglite täitmise jälgimine

  Eelarvestrateegias ja stabiilsusprogrammis kajastatud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta annab enne eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi kinnitamist arvamuse eelarvenõukogu, lähtudes eelarvepositsiooni reeglitest ning struktuurse eelarvepositsiooni korrigeerimise vajadusest.

3. peatükk Riigieelarve raamistik ja lähtealused 

1. jagu Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos 

§ 15. Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos

 (1) Makromajandusprognoosi eesmärk on kirjeldada riigi majanduskeskkonda koos tõenäolise arenguga ja teavitada sellest avalikkust.

 (2) Makromajandusprognoos on aluseks rahandusprognoosile, millega kirjeldatakse valitsussektori tulusid, kulusid ja investeeringuid koos tõenäoliste muutustega. Rahandusprognoos on riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) ja riigieelarve eelnõu aluseks.

§ 16. Makromajandusprognoosile ja rahandusprognoosile esitatavad nõuded

 (1) Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos koostatakse igal aastal jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja aasta kohta, tuginedes viimastele teadaolevatele andmete aegridadele. Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi väliskeskkonna eeldustena kasutatavad andmed ei tohi prognoosi kavandatud avaldamisajaks olla vanemad kui kaks kuud.

 (2) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostamisel kasutatavates alternatiivsetes eeldustes juhindutakse sellest, kuivõrd paikapidavad on olnud eelmised prognoosid, ning arvestatakse asjaomaste riskistsenaariumidega. Makromajandusprognoosis esitatakse lisaks põhistsenaariumile vähemalt üks riskistsenaarium ning hinnatakse selle võimalikku mõju riigieelarve laekumisele ja tasakaalule. Rahandusprognoos koostatakse kõige tõenäolisema või sellest ettevaatlikuma makromajandusprognoosi stsenaariumi põhjal.

 (3) Makromajandusprognoos ja rahandusprognoos peavad sisaldama tundlikkusanalüüsi, mille raames uuritakse, kuidas kujunevad peamised eelarvemuutujad erinevate majanduskasvu ja intressimäärade prognooside korral.

 (4) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi võrreldakse kõige ajakohasemate Euroopa Komisjoni ja teiste sõltumatute institutsioonide prognoosidega ning makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi seletuskirjas antakse ülevaade erinevustest.

§ 17. Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostamine

 (1) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostab Rahandusministeerium käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu õiguses esitatud nõuete kohaselt.

 (2) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostavad ametnikud või töötajad on prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud.

§ 18. Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi hindamine ning avalikustamine

 (1) Eelarvenõukogu annab arvamuse makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi kohta kahe nädala jooksul nende avaldamisest arvates. Eelarvenõukogu arvamuse arvestamata jätmist põhjendab Rahandusministeerium avalikult kahe nädala jooksul eelarvenõukogu arvamuse avaldamisest arvates.

 (2) Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi avalikustab Rahandusministeerium oma kodulehel viivitamata pärast prognoosi koostamist.

2. jagu Strateegilised arengudokumendid 

§ 19. Strateegilised arengudokumendid

 (1) Strateegilised arengudokumendid on poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programm.

 (2) Poliitika põhialused on arengudokument, milles määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad.

 (3) Valdkonna arengukava on arengudokument, milles määratakse terviklikult ühe või mitme poliitikavaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke plaanitakse saavutada.

 (4) Valitsemisala arengukava on arengudokument, milles kajastatakse ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste panustamist tulemusvaldkondade üldeesmärkide saavutamisse.

 (5) Programm on arengudokument, milles määratakse poliitikavaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava.

 (6) Strateegilised arengudokumendid peavad olema omavahel kooskõlas.

 (7) Põhiseaduslikud institutsioonid ei ole kohustatud koostama strateegilisi arengudokumente.

§ 20. Strateegiliste arengudokumentide koostamine, elluviimine ja muutmine

 (1) Poliitika põhialused võtab vastu Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul.

 (2) Valdkonna arengukava koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. Valdkonna arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti. Valdkonna arengukava esitatakse enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks.

 (3) Valitsemisala arengukava koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. Valitsemisala arengukava kinnitab minister.

 (4) Programm koostatakse kooskõlas eelarvestrateegia perioodiga. Programmi kinnitab minister. Kui programmi eesmärgi saavutamisse panustavad mitu ministeeriumi, jaotatakse programm alaprogrammideks ning ministrid kinnitavad alaprogrammid ja vajaduse korral kogu programmi.

 (5) Valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

3. jagu Eelarvestrateegia ja stabiilsusprogramm 

§ 21. Eelarvestrateegia sisu

 (1) Eelarvestrateegias määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärke, mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia, ja elluviimiseks planeeritavad rahalised vahendid (edaspidi rahastamiskava). Eelarvestrateegia koostatakse igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta (edaspidi eelarvestrateegia periood).

 (2) Rahastamiskava aluseks on rahandusprognoos.

 (3) Eelarvestrateegia peab sisaldama aastate kaupa:
 1) riigi eelarvepoliitilisi eesmärke, sealhulgas eesmärke valitsussektori eelarvepositsiooni ja võlakoormuse suuruse kohta;
 2) valitsussektori allsektori või selle üksuste eeldatavat eelarvepositsiooni ja muud finantsinformatsiooni koos olulisemate muudatustega finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtetes;
 3) makromajandusprognoosist ja rahandusprognoosist lähtuvat riigi majandusolukorra analüüsi;
 4) eelarvestrateegia perioodiks ministeeriumi valitsemisalale lubatud maksimaalseid vahendite mahte (edaspidi kululaed).

§ 22. Eelarvestrateegia koostamine

 (1) Eelarvestrateegia koostab Rahandusministeerium.

 (2) Eelmise perioodi eelarvestrateegias esitatud teavet eelseisvate aastate kohta muudetakse uue eelarvestrateegia kinnitamisel vaid juhul, kui on oluliselt muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvepoliitilised põhisuunad, makromajandusprognoos, rahandusprognoos või õigusakt.

 (3) Rahandusministeeriumil on eelarvestrateegia koostamiseks õigus saada vajalikke andmeid ministeeriumidelt ja valitsussektorisse kuuluvatelt isikutelt.

 (4) Eelarvestrateegia koostamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 23. Stabiilsusprogramm

 (1) Koos eelarvestrateegiaga koostab Rahandusministeerium stabiilsusprogrammi, mis vastab nõukogu määrusele (EÜ) nr 1466/97.

 (2) Stabiilsusprogramm koostatakse kooskõlas eelarvestrateegias esitatud eelarvepoliitiliste eesmärkide, Vabariigi Valitsuse üldeesmärkide ja nende rahastamiskavaga.

§ 24. Eelarvestrateegia kinnitamine

 (1) Eelarvestrateegia kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust.

 (2) Riigikogu korraliste valimiste aastal kinnitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia hiljemalt seitse kuud enne järgmise eelarveaasta algust.

§ 25. Eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi avalikustamine

 (1) Kinnitatud eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi avalikustab Rahandusministeerium oma kodulehel viivitamata pärast kinnitamist.

 (2) Vabariigi Valitsus esitab eelarvestrateegia Riigikogule viivitamata pärast kinnitamist.

4. peatükk Riigieelarve 

1. jagu Riigieelarve sisu ja ülesehitus 

§ 26. Riigieelarve sisu

 (1) Riigieelarve on riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid (edaspidi vahendid), mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada.

 (2) Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt. Administratiivselt liigendatud vahendid liigendatakse majandusliku sisu järgi.

 (3) Administratiivne liigendus näitab, millised ministeeriumide valitsemisalad riigieelarve vahendeid koguvad, toetusena saavad, vahendavad või kasutavad. Administratiivses liigenduses võib tema kasutatavate vahendite osas märkida ka Vabariigi Valitsuse.

 (4) Majandusliku sisu järgi liigendatakse riigieelarve vahendid tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, lähtudes järgnevast:
 1) tulud on kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab toetusena;
 2) kulud on riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud;
 3) investeeringud on materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks planeeritud vahendid;
 4) finantseerimistehingud on tehingud finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -kohustustes ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu.

§ 27. Eelarveaasta

 (1) Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta.

 (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 28. Riigieelarve ülesehitus

 (1) Riigieelarves esitatakse:
 1) riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve;
 2) summaliselt riigieelarve ülejääk või puudujääk;
 3) riigieelarve vahendite liigendus.

 (2) Riigieelarve seaduses esitatakse sätted, mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega.

 (3) Riigieelarve seaduses ei esitata muu seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid.

§ 29. Eelarveklassifikaator

 (1) Eelarveklassifikaatoriga sätestatakse vahendite detailne liigendus ning eelarvestamisel ja finantsjuhtimises kasutatavad arvestuspõhimõtted.

 (2) Tegevuspõhise eelarve korral sätestatakse eelarveklassifikaatoris detailne tegevuspõhine vahendite liigendus ministeeriumide valitsemisalade ja programmide kaupa.

 (3) Tegevuspõhise liigenduse kasutamise riigieelarve eelnõus otsustab Vabariigi Valitsus. Põhiseadusliku institutsiooni eelarve tegevuspõhise liigendamise otsustab Vabariigi Valitsus põhiseadusliku institutsiooni algatusel.

 (4) Eelarveklassifikaatori kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 30. Riigieelarve kohustuslik liigendus

 (1) Riigieelarves liigendatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud majandusliku sisu järgi.

 (2) Tulud liigendatakse tegevustuludeks, finantstuludeks ja riigiasutustelt saadud siireteks.

 (3) Tegevustulud liigendatakse järgmiselt:
 1) maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed;
 2) kaupade ja teenuste müük;
 3) saadud toetused;
 4) muud tulud.

 (4) Kulud liigendatakse tegevuskuludeks, finantskuludeks ja riigiasutustele antud siireteks.

 (5) Tegevuskulud liigendatakse järgmiselt:
 1) antud toetused ja muud ülekanded;
 2) tööjõu- ja majandamiskulud;
 3) muud tegevuskulud.

 (6) Investeeringuid riigieelarves liigendama ei pea.

 (7) Finantseerimistehingud liigendatakse järgmiselt:
 1) finantsvarade suurenemine;
 2) finantsvarade vähenemine;
 3) kohustuste suurenemine;
 4) kohustuste vähenemine.

 (8) Tegevuspõhise eelarve korral käesoleva paragrahvi lõikeid 1–7 ei kohaldata ja vahendid liigendatakse riigieelarves administratiivse ja tegevuspõhise sisu alusel järgmiselt:
 1) tulemusvaldkonnad;
 2) programmid;
 3) alaprogrammid, kui ühte programmi panustab mitu ministeeriumi.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt liigendatud vahendid liigendatakse riigieelarves majandusliku sisu alusel järgmiselt:
 1) tulud;
 2) tegevuskulud;
 3) investeeringud;
 4) finantseerimistehingud.

§ 31. Kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute täiendav liigendamine

 (1) Vabariigi Valitsus liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa. Vabariigi Valitsus võib riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala muid investeeringuid, kulusid ja finantseerimistehinguid liigendada kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.

 (2) Minister liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga ja lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse liigendusest. Siseminister ja regionaalminister liigendavad Siseministeeriumi valitsemisala kulud oma valdkonna küsimuste piires eraldi.

 (3) Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala asutused liigendavad riigieelarves märgitud kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud majandusliku sisu järgi või tegevuspõhiselt oma eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.

§ 32. Piirmäärad

 (1) Riigieelarve vahendid jaotuvad piirmäärata ja piirmääraga vahenditeks. Piirmäärata vahendite arvel tehtavate väljamaksete suurusele riigieelarvega piiranguid ei kehtestata.

 (2) Piirmäärata vahendid on:
 1) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu laekumisest (edaspidi tuludest sõltuvad vahendid);
 2) kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (edaspidi arvestuslikud vahendid);
 3) tulu.

 (3) Riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule (edaspidi edasiantav maks), kantakse saajale edasi vastavalt tegelikule laekumisele.

§ 33. Riigieelarve vahendite ülekandmine

 (1) Riigieelarve vahendite ülekandmine on riigieelarve vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra (edaspidi ülekandmine).

 (2) Arvestuslikke vahendeid üle ei kanta, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.

 (3) Tuludest sõltuvad vahendid, välja arvatud riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud siirded riigiasutustelt, on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses. Riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud siirded riigiasutustelt võib üle kanda kuni kolme protsendi ulatuses saadud siirde mahust, kui riigieelarves ei ole määratud teisiti.

 (4) Edasiantava maksu vahendid on järgmisesse eelarveaastasse ülekantavad eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud, kuid saajale edasi kandmata summade ulatuses.

 (5) Kui riigieelarvest ei tulene teisiti, kantakse piirmääraga vahendeid üle, arvestades järgmist:
 1) kulud kantakse üle kuni kolme protsendi ulatuses riigieelarves liigendatud kulu mahust;
 2) investeeringud kantakse üle kogumahus;
 3) finantseerimistehinguid üle ei kanta;
 4) Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadud niisuguse sihtotstarbelise või mittesihtotstarbelise rahalise toetuse, mille eest ei anta otseselt välistoetuse andjale vastu kaupu ega teenuseid (edaspidi välistoetus), riiklik kaasfinantseering kantakse üle kogumahus.

 (6) Riigieelarve vahendite ülekandmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

2. jagu Riigieelarve eelnõu koostamine 

§ 34. Riigieelarve eelnõu koostamise alused

  Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel.

§ 35. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt

 (1) Riigieelarve eelnõu koostamiseks esitab ministeerium Rahandusministeeriumile oma valitsemisala eelarve projekti, mis lähtub muu hulgas eelarvestrateegiast, eelarvestrateegias kinnitatud kululagedest ja valdkonna arengukavade eesmärkidest.

 (2) Taotlus avalik-õiguslikule juriidilisele isikule riigieelarvest vahendite eraldamiseks esitatakse selle ministeeriumi valitsemisala eelarve projektis, kelle pädevusvaldkonnaga on vastava avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevus peamiselt seotud.

 (3) Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde lisatakse kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele.

 (4) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 36. Eelarveläbirääkimised

 (1) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti üle peetakse Rahandusministeeriumi ja ministeeriumi vahel läbirääkimisi. Kui pooled ei pea läbirääkimiste pidamist vajalikuks, fikseeritakse see kokkulepe kirjalikult.

 (2) Protokollid, milles on välja toodud pooltevahelised kokkulepped ja võimalikud eriarvamused, esitab Rahandusministeerium koos ettepanekutega Vabariigi Valitsusele.

§ 37. Riigieelarve eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses

 (1) Rahandusministeerium esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Vabariigi Valitsusele hiljemalt neli kuud enne eelarveaasta algust.

 (2) Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele riigieelarve eelnõus ettenähtud vahendite mahtude muutmisel või vahendite väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused ja erimeelsused koos põhjendustega riigieelarve eelnõu seletuskirjas.

 (3) Maakohtutele, halduskohtutele või ringkonnakohtutele riigieelarve eelnõus ettenähtud vahendite mahtude muutmisel või vahendite väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused koos kohtute haldamise nõukoja arvamusega riigieelarve eelnõu seletuskirjas.

§ 38. Riigieelarve eelnõu esitamine Riigikogule

 (1) Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.

 (2) Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu peab vastama avaldatud õigusaktidele ja enne riigieelarve esitamist Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudele. Esitatavas riigieelarve eelnõus võib olla arvesse võetud Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudes Riigikogu menetluses tehtud muudatusi.

 (3) Riigieelarve eelnõu seletuskirjas antakse riigieelarvest ülevaade ning põhjendatakse majandusliku sisu ja tegevuspõhise info põhjal riigieelarve eelnõus kavandatud vahendite mahtusid detailselt, samuti esitatakse Vabariigi Valitsuse ülevaade järgmise nelja aasta eeldatavast majandusolukorrast ja riigi kavandatavatest tegevustest.

3. jagu Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus 

§ 39. Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus

  Riigieelarve eelnõu menetletakse Riigikogus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 40. Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekud

 (1) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise või kulu, investeeringu või finantseerimistehingu suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, milles on märgitud vajalikud katteallikad.

 (2) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek ei või põhjustada struktuurset riigieelarve puudujääki, selle suurenemist ega struktuurse ülejäägi vähenemist.

§ 41. Riigieelarve vastuvõtmine

  Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena.

§ 42. Kulude tegemine, kui riigieelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud

 (1) Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib ministeeriumi valitsemisala kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha alanud aasta igal kuul kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta riigieelarve vastavast kulust, investeeringust või finantseerimistehingust tingimusel, et kulu, investeering või finantseerimistehing:
 1) on ka alanud aasta riigieelarve eelnõus ette nähtud ja
 2) ei ületata üht kaheteistkümnendikku alanud aasta eelarve eelnõus ette nähtud vastava kulu, investeeringu või finantseerimistehingu summast.

 (2) Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, kohaldatakse kuni riigieelarve vastuvõtmiseni eelmise aasta riigieelarvega seaduse alusel kehtestatud määrasid ja piirmäärasid.

 (3) Kui sõjaseisukorra ajal ei ole Riigikogu eelarveaasta alguseks riigieelarvet vastu võtnud, otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogule esitatud riigieelarve eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmiseni. Sellisel juhul ei tohi enne Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmist igakuiselt tehtavad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kokku ületada üht kaheteistkümnendikku eelmise aasta riigieelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kogumahust.

4. jagu Riigieelarve muutmine ja lisaeelarve 

§ 43. Riigieelarve muutmine

 (1) Riigieelarve muutmiseks vahendite kogumahtu muutmata võib Vabariigi Valitsus algatada hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

 (2) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga koostab Rahandusministeerium.

 (3) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu esitamine, arutamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatud korras.

§ 44. Lisaeelarve

 (1) Riigieelarve muutmiseks vahendite kogumahtu muutes võib Vabariigi Valitsus algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu lisaeelarve eelnõu.

 (2) Lisaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga koostab Rahandusministeerium.

 (3) Lisaeelarve eelnõu esitamine, arutamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatud korras.

§ 45. Riigieelarve muutmise ja lisaeelarve algatamise erisused

 (1) Sõjaseisukorra ajal, kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks ja pärast Riigikogu poolt heakskiidetud sõjalise valmisoleku tõstmist võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate kulude kogumaht ei tohi ületada kümmet protsenti jooksva aasta riigieelarve kulude mahust.

 (2) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 ja § 44 lõikes 1 nimetatud ajalisi piiranguid ei kohaldata, kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on:
 1) krediidiasutustele, kindlustusandjatele või finantseerimisasutustele (edaspidi finantsasutused) likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine;
 2) välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamine;
 3) sõjalise valmisoleku tõstmine, kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmine, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamine;
 4) käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud Riigikogu otsus.

 (3) Sõjalise valmisoleku tõstmiseks, mobilisatsiooni läbiviimiseks või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmine, ning otsustada vajaduse korral Riigikogule esitatud eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni.

5. jagu Riigieelarve seos kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetega 

§ 46. Riigieelarve seos kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetega

 (1) Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetust:
 1) tasandusfondist;
 2) toetusfondist;
 3) juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu toetamiseks.

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksuste ning üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad läbirääkimisi eesmärgiga kokku leppida järgmistes küsimustes:
 1) edasiantavate maksude osa suurus ja laekumise põhimõtted;
 2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuste jaotamise alused, kasutamise tingimused, suuruse kujunemise põhimõtted ning suurused eelarvestrateegia perioodiks ja eelarveaastaks;
 3) kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riiklike ülesannete kulude katmise põhimõtted;
 4) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud informatsiooni eelarvestrateegias ja riigieelarve eelnõus kajastamise metoodika;
 5) finantsdistsipliini tagamise meetmed ja kohaliku omavalitsuse üksuste konsolideeritud eelarve puudujäägi või ülejäägi suurus eelarvestrateegia perioodiks;
 6) käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud olukorra ilmnemisel meetmed kohaliku omavalitsuse üksustele, mis parandavad valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud küsimustes saavutatud kokkulepped kajastuvad eelarvestrateegias, riigieelarve eelnõus, seaduseelnõus või mõnes muus õigusaktis. Küsimused, milles kokkulepet ei saavutata, otsustab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamisel.

 (4) Läbirääkimistel sõlmitud kokkulepete ja poolte lahkarvamuste protokoll lisatakse eelarvestrateegiale või riigieelarve eelnõu seletuskirjale.

 (5) Eelarvestrateegias esitatakse informatsioon kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavate maksude ning tasandusfondist ja toetusfondist määratavate toetuste eeldatavate suuruste kohta.

§ 47. Tasandusfond

 (1) Tasandusfondi suurus ja jaotamise põhimõtted määratakse riigieelarvega.

 (2) Tasandusfondi eesmärk on vahendite kasutamise tingimusi määramata ühtlustada kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimalusi. Tasandusfondi jaotamisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse üksusele laekuv tulumaks ja maamaks, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv ja muud kohaliku omavalitsuse üksuse erisused.

 (3) Tasandusfondi jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 48. Toetusfond

 (1) Toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid määratakse riigieelarvega.

 (2) Toetusfond on kohaliku omavalitsuse üksustele seaduses määratud sihtotstarbel ja tingimustel kasutamiseks või riigieelarves määratud sihtotstarbel antav toetus, mida jaotatakse ainult arvnäitajate alusel.

 (3) Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ja nende arvestamise alused sätestatakse seadusega. Arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega.

 (4) Toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (5) Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrusega ka toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad, kui toetusfondis on riigieelarvega määratud üheaastase kestusega toetus, mille jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ei ole seadusega sätestatud.

 (6) Toetusfondi jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 49. Tasandusfondi ja toetusfondi väljamaksed

 (1) Käesoleva seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas sätestatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 3 ja § 48 lõike 6 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele määratud toetuste väljamaksmise ja toetuste avansiliste maksete tegemise tingimused ja kord.

 (2) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 ja § 48 lõikes 6 nimetatud jaotust, tehakse kuni selle kehtestamiseni kohaliku omavalitsuse üksustele piisavate rahaliste vahendite tagamiseks väljamakseid. Kohaliku omavalitsuse üksusele makstakse välja igal kuul kuni üks kaheteistkümnendik eelmisel eelarveaastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast, arvestades riigieelarves jooksvaks eelarveaastaks kavandatud summaga või riigieelarve eelnõus kavandatud summaga, kui jooksva aasta riigieelarve on vastu võtmata.

§ 50. Juhtumipõhine toetus

 (1) Ministeerium annab riigieelarvega ministeeriumi valitsemisalale ettenähtud vahenditest kohaliku omavalitsuse üksusele sihtotstarbelist toetust investeeringuteks või tegevuskuludeks juhtumipõhiselt.

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema valitseva mõju all oleva üksuse investeeringu juhtumipõhiselt toetamisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 53 lõikes 7 nimetatud juhul, peab olema õigusaktides määratud vähemalt:
 1) toetuse andmise eesmärk;
 2) toetatavad tegevused;
 3) vajaduse korral omafinantseeringu määr;
 4) taotluse hindamise põhimõtted;
 5) toetuse väljamaksete tegemise kord;
 6) toetuse tagasinõudmise alused ja kord.

 (3) Minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele vastava määruse ministeeriumi valitsemisala eelarves ettenähtud vahenditest kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema valitseva mõju all olevale üksusele juhtumipõhiselt investeeringutoetuse andmiseks.

 (4) Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksusele juhtumipõhist investeeringutoetust järgmistel tingimustel:
 1) toetatav investeering peab tulenema kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast;
 2) kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama vähemalt seaduses määratud perioodi;
 3) omafinantseeringusse panustamisel peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma tagada omafinantseeringut seaduses määratud tingimustel.

 (5) Kui kohaliku omavalitsuse üksuselt või tema valitseva mõju all olevalt sõltuvalt üksuselt nõutakse investeeringu omafinantseeringu katmist, on investeeringutoetuse andmise eelduseks seadusega kehtestatud finantsdistsipliini meetmete rakendamine.

§ 51. Riikliku ülesande kulude katmine

 (1) Kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riikliku ülesande (edaspidi riiklik ülesanne) kulude katmise aluseks on keskmine arvutatud kulu või tegelik kulu.

 (2) Kui riikliku ülesande kulud kaetakse seaduses sätestatud arvnäitajate alusel, määratakse keskmise kulu arvutamise põhimõtted või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted käesoleva seaduse § 48 lõikes 4 nimetatud määruses.

 (3) Kui riikliku ülesande kulud kaetakse ministeeriumi eelarvest juhtumipõhiselt, kehtestab minister määrusega:
 1) riikliku ülesande kulude katmise keskmise kulu arvutamise või tegeliku kulu hüvitamise põhimõtted;
 2) kulude katmise taotluse esitamise ja menetlemise korra.

 (4) Riikliku ülesande kulude katmise ulatus igaks aastaks määratakse riigieelarvega.

 (5) Riikliku ülesande kulude katmiseks antavad vahendid tuleb kavandada riigieelarves.

 (6) Riigieelarve eelnõu seletuskirjas tuleb esitada informatsioon iga riikliku ülesande kulude katteks antavate vahendite suuruse ja nende andja kohta.

§ 52. Toetusfondi ja juhtumipõhiste toetuste kasutamine

  Kui toetuse andja ei ole ette näinud toetusfondi või juhtumipõhise toetuse kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse, võib kohaliku omavalitsuse üksus neid kasutada järgmistel eelarveaastatel samal otstarbel.

5. peatükk Riigieelarve tulude laekumine, vahendite kasutamine ja kohustuste võtmine 

1. jagu Riigieelarve vahendite kasutamine 

§ 53. Riigieelarve vahendite kasutamise eeldused

 (1) Ministeeriumi valitsemisalal on õigus kasutada riigieelarve vahendeid sihtotstarbeliselt ja ainult siis, kui vastavad vahendid on eelarves ette nähtud ja kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Ministeeriumi valitsemisalal on õigus riigieelarve vahendeid kasutada ainult sama eelarveaasta jooksul, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti. Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused täidetakse riigieelarve ülekantud vahendite või järgmise eelarveaasta vahendite arvel.

 (3) Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada riigieelarves määratud otstarbeks. Vahendite majanduslikku sisu võib ülekandmisel muuta vaid juhul, kui ei muutu kulu otstarve. Ülekantavate riigieelarve vahendite administratiivset liigendust ja majanduslikku sisu võib ülekandmisel muuta, kui see on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse ümberkorraldamise või lõpetamisega.

 (4) Otstarve käesoleva paragrahvi tähenduses on konkreetne tegevus, milleks on riigieelarves vahendid planeeritud.

 (5) Tuludest sõltuvaid vahendeid on õigus kasutada pärast tulu tegelikku laekumist, välja arvatud käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud juhul.

 (6) Tehtud kulude hüvitamiseks laekunud välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus kasutada otstarbel, mis oli vahenditel, mida hüvitatavate kulude tegemiseks kasutati.

 (7) Riigieelarves ministeeriumi valitsemisala täiendava eraldisena ettenähtud vahendite kasutamiseks sõlmitakse riigieelarve eraldise kasutamise leping riigiasutuse ning eraldist saava juriidilise isiku vahel, kui seaduses või selle alusel ei ole ette nähtud teisiti.

§ 54. Välistoetuse ja välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamine enne nende laekumist

 (1) Välistoetuse ning välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus Rahandusministeeriumi nõusolekul kasutada enne nende laekumist.

 (2) Kui riigiasutus on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite arvel väljamakseid suuremas summas, kui laekub välistoetust või välistoetuse kaasrahastamise vahendeid, peab riigiasutus või tema kõrgemalseisev ministeerium, välistoetuse vahendaja tehtud väljamaksete puhul ministeerium, kelle vastutusalas on vastava välistoetuse väljamaksmise ülesande täitmine, katma puudujääva summa riigiasutuse või ministeeriumi valitsemisala eelarvelistest vahenditest või taotlema puudujäägi katmist Vabariigi Valitsuse reservist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite kasutamise korra ja tingimused kehtestab rahandusminister käesoleva seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas.

§ 55. Toetuse ja kaasfinantseeringu vahendite kasutamine

  Toetuse või välistoetuse riigieelarves ettenähtud riikliku kaasfinantseeringu vahendite andja peab tagama, et vahendite saaja kohustub kasutama saadud vahendeid ainult vahendite andja määratud otstarbel.

§ 56. Muudatused riigieelarve vahendite kasutamisel

 (1) Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite kasutamise administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.

 (2) Vabariigi Valitsusel on õigus muuta riigieelarves määratud järgmiste vahendite administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust:
 1) välistoetuste ja riikliku kaasfinantseeringuga seotud vahendid;
 2) Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendid rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise rahastamiseks;
 3) ministeeriumi valitsemisala vahendid ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse ümberkorraldamise või lõpetamisega seoses.

 (3) Vabariigi Valitsusel on õigus muuta riigieelarves määratud kulu ja investeeringu majandusliku sisu järgi liigendust, kui muudatuse tingib asjaolu, et konkreetse tehingu tegemise käigus täpsustunud tingimuste tõttu klassifitseeritakse tehing põhivara arvelevõtmise reeglite kohaselt teisiti, kui riigieelarve koostamisel oli kavandatud.

 (4) Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel vähendada neile riigieelarves ettenähtud vahendeid ja suunata vabanevad summad Vabariigi Valitsuse reservi. Vabariigi Valitsuse reservi ei suunata toetusi, asutuse majandustegevusest laekunud tulusid ning varude ja põhivara müügist laekunud tulusid.

 (5) Kui riigiasutuse tegevuse ümberkorraldamisel või lõpetamisel ei anta tema ülesandeid üle teisele riigiasutusele, suunatakse ümberkorraldatava või lõpetatava riigiasutuse kasutamata toetused, majandustegevusest laekunud tulud ning varude ja põhivara müügist laekunud tulud riigi tuludesse.

§ 57. Õppelaenude põhiosa kustutamisega seotud vahendite kasutamine

 (1) Ministeeriumil on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi ministeeriumi valitsemisalale riigieelarvega õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt ettenähtud kulude administratiivses jaotuses ning majandusliku sisu järgi jaotuses.

 (2) Kui riigieelarvega ministeeriumi valitsemisalale eraldatud vahenditest ei piisa õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt, võib ministeerium esitada Rahandusministeeriumile ministeeriumi valitsemisala asutuste kaupa põhjendatud taotluse lisavahendite eraldamiseks.

§ 58. Vabariigi Valitsuse reservi vahendite kasutamine

 (1) Vabariigi Valitsuse reservi vahendeid võib kasutada ettenägematuteks kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, mida ei ole võimalik riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida.

 (2) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus.

 (3) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 59. Tulude laekumise korraldus

  Tulud laekuvad riigi likviidsete finantsvarade hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2. jagu Kohustuste võtmine, riigi antav laen ja riigigarantii 

§ 60. Kohustuste võtmine

 (1) Riigiasutusel on õigus võtta kohustusi ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves kohustuse täitmiseks vahendid ette nähtud.

 (2) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, on riigiasutusel keelatud:
 1) võtta riigile võlakohustusi;
 2) anda riigigarantiid või muud tagatist;
 3) anda laenu;
 4) teha annetusi;
 5) omandada finantsvara, välja arvatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemine riigivara seaduse alusel;
 6) teha tehinguid kapitalirendi tingimustel, anda kontsessioone ja teha muid selliseid tehinguid, kui riigieelarvega ei ole selleks antud luba.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud loa andmisel peab riigieelarvega kindlaks määrama:
 1) tehingu eesmärgi;
 2) riigile võetava kohustuse suuruse, ühel eelarveaastal tasumisele kuuluvate maksete suuruse ja maksete suuruse muutmise tingimused;
 3) riigile võetava kohustuse tähtaja;
 4) muud olulised tehingu tingimused.

 (4) Minister võib ministeeriumi valitsemisala riigiasutustel lubada võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks tingimusel, et ühelgi eelseisval eelarveaastal ei ületa nende ministeeriumi valitsemisala täidetavate rahaliste kohustuste maht 50 protsenti ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest.

 (5) Rahandusministri ettepanekul võib Vabariigi Valitsus suurendada ministeeriumi valitsemisala eelseisva eelarveaasta rahaliste kohustuste võtmise maksimaalset määra, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 4, kuid mitte rohkem kui 80 protsendini ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest. Riigieelarvega võib Vabariigi Valitsusele anda õiguse lubada ministeeriumi valitsemisalale rahaliste kohustuste võtmist käesolevas lõikes sätestatust suuremas mahus.

 (6) Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala asutused lähtuvad eelseisvateks eelarveaastateks rahaliste kohustuste võtmisel käesoleva paragrahvi lõikest 4, kui riigieelarvega ei ole kindlaks määratud teisiti.

 (7) Riigikogu otsustab finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks aktsiate, osade ja muude osaluste ning muu finantsvara omandamise ning välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks makstavate summadega seoses kohustuste võtmise või finantseerimistehingute tegemise riigieelarves ettenähtust suuremas ulatuses. Pärast otsuse tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule riigieelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu. Riigieelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu menetlemine ei takista Riigikogu otsuse rakendamist.

§ 61. Riigi antav laen ja riigigarantii

 (1) Riik võib anda laenu või riigigarantii:
 1) avalike ülesannete täitmiseks;
 2) finantsasutusele või finantsasutuse kohustuste tagamiseks, et lahendada või ennetada likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võivat finantskriisi;
 3) käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle raha riik hoiab ja paigutab, või nende kohustuste tagamiseks;
 4) äriühingule või äriühingu kohustuste tagamiseks, kui riigil on äriühingus enamusotsustusõigus ja kui see on vajalik riigi huvide tagamiseks sellises äriühingus osalemisel;
 5) välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks.

 (2) Riigi poolt laenu andmine on laenulepingu või krediidilepingu alusel rahasumma või krediidi andmine teise isiku käsutusse või laenusaaja emiteeritud võlakirjade omandamine.

 (3) Riigigarantii on riigi poolt käesoleva või muu seaduse alusel antav garantii või muu tagatis, välja arvatud käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud lühiajaline laen väärtpaberite tagatisel ja § 70 lõikes 4 nimetatud riigi võlakohustustega seotud tuletistehingute tegemisel finantsriskide juhtimise eesmärgil antud tagatis.

 (4) Laenu või riigigarantii annab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi Valitsus võib anda laenu või käesoleva seaduse alusel riigigarantii käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt määratud ulatuses lõikes 7 nimetatud isikutele või nende kohustuste tagamiseks.

 (5) Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja käesoleva seaduse alusel antavate riigigarantiide suurim lubatud jääk määratakse riigieelarvega. Nimetatud suurima lubatud jäägi määramisel tuleb arvesse võtta antud laenude, garantiide ja tagastatava toetuse summat ning nende andmise prognoositavat vajadust.

 (6) Vabariigi Valitsuse antava laenu või käesoleva seaduse alusel antava riigigarantii tähtaeg võib olla kuni 30 aastat. Vabariigi Valitsuse antava laenu intressimäär ei tohi olla madalam intressimäärast, millega riigil oleks laenulepingu sõlmimise ajal võimalik sarnastel tingimustel võlakohustusi võtta.

 (7) Isik, kellele Vabariigi Valitsus võib anda laenu või kelle kohustusi käesoleva seaduse alusel riigigarantiiga tagada, on Eestis asuv või tegutsev:
 1) avalik-õiguslik juriidiline isik;
 2) äriühing, milles riigil on enamusotsustusõigus;
 3) riigi asutatud sihtasutus;
 4) finantsasutus.

 (8) Pärast Riigikogu või Vabariigi Valitsuse poolt laenu või käesoleva seaduse alusel riigigarantii andmise otsustamist sõlmib laenu või riigigarantii andmiseks vajalikud lepingud, teeb tehingud ja korraldab nende täitmist Rahandusministeerium.

 (9) Laenu ja käesoleva seaduse alusel riigigarantii taotlemise ja andmise korra ning täpsemad tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 62. Riigigarantii ja laenu andmise otsus

 (1) Riigigarantii andmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) riigigarantii saaja või garanteeritav isik;
 2) riigigarantii sihtotstarve või eesmärk;
 3) riigigarantii summa ja valuuta;
 4) riigigarantii tähtaeg;
 5) riigigarantii preemia.

 (2) Laenu andmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) laenusaaja;
 2) laenusumma sihtotstarve või eesmärk;
 3) laenusumma suurus;
 4) laenu tähtaeg.

§ 63. Tagastatava toetuse andmine riigitulundusasutusele

 (1) Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurima lubatud jäägi arvel anda riigitulundusasutusele tagastatavat toetust.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagastatava toetuse suuruse ning selle väljamaksmise ja tagastamise täpsed tingimused ja korra ning toetuse kasutamise eest makstava tasu suuruse ja maksmise täpsed tingimused ja korra otsustab rahandusminister.

3. jagu Riigiasutuste kassaline teenindamine 

§ 64. Riigiasutuste kassaline teenindamine

 (1) Riigiasutuste makseid ja arveldusi teeb ning neile vahendab makseteenuseid (edaspidi kassaline teenindamine) Rahandusministeerium.

 (2) Riigiasutusel ei või olla krediidi- või finantseerimisasutuses oma arveldus- ja maksekontot, välja arvatud, kui selleks on loa andnud Rahandusministeerium. Loa andmisel võib Rahandusministeerium riigiasutusele seada tingimusi sellise konto kasutamiseks.

 (3) Kui riigieelarve tulude laekumise kord ei ole seadusega või selle alusel kindlaks määratud, kehtestab selle rahandusminister käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas.

 (4) Kassalise teenindamise eeskirja kehtestab rahandusminister määrusega.

 (5) Rahandusministeerium tagab kassalise teenindamise toimepidevuse. Arveldussüsteemide häirete korral on Rahandusministeeriumil kohustus tagada riigieelarvest maksete ja arvelduste tegemine.

 (6) Rahandusminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrusega riigieelarve väljamaksete tingimused arveldussüsteemide häirete korral ja käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud juhul selliselt, et on tagatud:
 1) riigi toimimine hädaolukorras, erakorralises seisukorras, eriolukorras ja sõjaolukorras;
 2) riigi võlakohustuste ja muude selliste kohustuste täitmine, mille täitmata jätmine võib kaasa tuua riigi võlakohustuste ennetähtaegse tagasimaksmise kohustuse või ohustada riigile võlakohustuste võtmist;
 3) pensionide ja muude sotsiaaltoetuste väljamaksmine;
 4) sotsiaalkindlustusfondidele ja kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantava maksu väljamaksmine;
 5) väljamaksed põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele.

6. peatükk Riigi rahavoog ja stabiliseerimisreserv 

1. jagu Riigi rahavoo juhtimine 

§ 65. Riigi rahavoo juhtimine

 (1) Riigi rahavoo juhtimine on:
 1) riigi likviidsete finantsvaradega tehingute tegemine;
 2) riigile võlakohustuste võtmine;
 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustega seonduvate finantsriskide juhtimine.

 (2) Riigi likviidsed finantsvarad on riigile kuuluv või riigi hoitav raha, väärtpaberid ja muu finantsvara, mis ei kuulu stabiliseerimisreservi.

 (3) Riigi rahavoogu juhib Rahandusministeerium.

§ 66. Riigi rahavoo juhtimise põhimõtted

 (1) Riigi likviidsete finantsvarade maht ja võlakohustuste võtmise võimalus peavad olema sellised, et oleks tagatud riigi ja käesoleva seaduse §-s 67 nimetatud teiste isikute väljamaksete tegemine. Riigi likviidsete varade mahu ja võlakohustuste võtmise võimaluse piisavuse hindamisel arvestatakse riigi potentsiaalsete kohustuste realiseerumise tõenäosust ja riigi võlakohustustega seotud maksete täitmise vajadust.

 (2) Raha, väärtpaberite ja muu finantsvaraga tehingute tegemisel tuleb lähtuda konservatiivsetest investeerimispõhimõtetest, et tagada finantsvara likviidsus, väärtuse säilivus ja tulu teenimine.

 (3) Rahandusministeeriumile ei kohaldata riigi rahavoo juhtimisel käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud kohustuste võtmise piiranguid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Ulatusliku või kiire majanduslanguse korral, finantskriisi ajal või tulude kavandatust väiksema laekumise korral on rahandusministril õigus ajutiselt piirata riigieelarves ettenähtud väljamaksete tegemist, teavitades sellest Vabariigi Valitsust. Väljamaksete tegemisel lähtutakse sellisel juhul käesoleva seaduse § 64 lõikes 6 sätestatud maksete tingimustest.

 (5) Riigi rahavoo juhtimise põhimõtted kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 67. Teiste isikute raha hoidmine ja paigutamine

 (1) Rahandusministeeriumil on õigus seaduse või lepingu alusel hoida ja paigutada avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi asutatud või riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute ning riigi haldusülesandeid täitvate eraõiguslike juriidiliste isikute raha, teha nende makseid ja arveldusi ning vahendada neile makseteenuseid.

 (2) Rahandusministeerium peab võimaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel igal ajal neile kuuluvate vahendite arvel teha väljamakseid neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Väljamaksete tegemisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 64 lõiget 6. Nimetatud isikute maksete ja arvelduste tegemisele ning neile makseteenuste vahendamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 lõikes 4 nimetatud kassalise teenindamise eeskirja.

 (3) Riigiasutusel on õigus seaduses sätestatud juhul, tingimustel ja korras hoida teise isiku raha. Käesolevas lõikes nimetatud isikule väljamaksete tegemisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 64 lõiget 6.

 (4) Riigi rahavoogu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute raha hoidmise ja paigutamisega seotud rahavoogu juhib Rahandusministeerium käesoleva seaduse § 66 lõikes 5 nimetatud põhimõtete alusel ühtse tervikuna, tasakaalustades isikute positiivseid ja negatiivseid rahavooge.

2. jagu Riigi likviidsete finantsvarade kasutamine 

§ 68. Potentsiaalsete kohustuste täitmine

 (1) Rahandusminister korraldab käesoleva seaduse alusel antud riigigarantiidest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvel.

 (2) Rahandusminister korraldab nende rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, mille liikmeks või osanikuks riik on, nõudmisel sissemakstava osaluse kohase tasumise või riigi poolt neile väljastatud võlakirjadest tulenevate rahaliste kohustuste kohase täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel rahandusminister otsustab nende käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata riigi antud tagatistest ning kohtuotsustest ja -määrustest tulenevate rahaliste kohustuste, mille täitmiseks ei ole riigieelarves vahendeid ette nähtud ja mida pole võimalik täita Vabariigi Valitsuse reservi vahendite arvel, täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvel.

3. jagu Riigi võlakohustused 

§ 69. Riigi võlakohustused

 (1) Riigi võlakohustused käesoleva seaduse tähenduses on riigi rahavoo juhtimiseks, sealhulgas riigieelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute rahastamiseks võetavad laenud, arvelduskrediidid, lühiajalised laenud väärtpaberite tagatisel, emiteeritavad võlakirjad ning sõlmitavad väärtpaberite müügi- ja tagasiostutehingud.

 (2) Riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk määratakse riigieelarvega.

 (3) Riigi võlakohustuste suurima lubatud jäägi määramisel võetakse arvesse:
 1) võetud laenude jääk;
 2) riigieelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute rahastamise vajadus;
 3) riigi võlakohustuste täitmise ja refinantseerimise vajadus;
 4) võimalik laenude andmise vajadus;
 5) riigi potentsiaalsete kohustuste realiseerumise tõenäosus.

 (4) Riigieelarvega määratud riigi võlakohustuste suurimat lubatud jääki ei kohaldata sõjaseisukorra ajal võlakohustuste võtmisel.

 (5) Riigikogu otsustab finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks või välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks aktsiate, osade ja muude osaluste ning muu finantsvara omandamise eesmärgil riigile võlakohustuste võtmise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võlakohustuste suurimast lubatud jäägist suuremas ulatuses. Pärast otsuse tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule lisaeelarve või riigieelarve muutmise eelnõu. Lisaeelarve või riigieelarve muutmise eelnõu menetlemine ei takista Riigikogu otsuse rakendamist.

§ 70. Võlakohustuste võtmine

 (1) Riigile võlakohustuse võtmisel tuleb tagada võlakohustustega kaasnevate finantsriskide ja -kulu suhe, mis oleks kooskõlas riigi võlakohustuste täitmise võimekusega nii lühi- kui ka pikaajalisel perioodil.

 (2) Rahandusministeeriumil on lubatud võtta riigile võlakohustusi käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 nimetatud riigi võlakohustuste suurima lubatud jäägi ulatuses. Loa nimetatud jäägist suuremas ulatuses riigile võlakohustuste võtmiseks annab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul.

 (3) Võlakohustuste võtmisega seotud lepingud sõlmib, tehingud teeb ja nende täitmist korraldab Rahandusministeerium.

 (4) Rahandusministeerium juhib riigi võlakohustustega kaasnevaid finantsriske. Rahandusministeeriumil on õigus riigi võlakohustustega seotud tuletistehingute tegemisel finantsriskide juhtimise eesmärgil nõuda ja anda tagatisi.

 (5) Riigile võlakohustuste võtmise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (6) Riigi võlakohustustega seotud finantsriskide juhtimise põhimõtted kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 66 lõikes 5 nimetatud määrusega.

4. jagu Stabiliseerimisreserv 

§ 71. Stabiliseerimisreserv

 (1) Stabiliseerimisreserv on riigi rahalistest vahenditest moodustatud finantsreserv selliste kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute rahastamiseks, mille eesmärk on:
 1) üldmajanduslike riskide vähendamine;
 2) sotsiaal-majanduslike kriiside vältimine või leevendamine;
 3) eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine;
 4) finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine.

 (2) Stabiliseerimisreservi kantakse:
 1) riigieelarves selleks ettenähtud vahendid;
 2) riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamise otsuse kohaselt stabiliseerimisreservi kantavad vahendid;
 3) riigivara erastamisest saadud tulu vastavalt seadusele;
 4) riigieelarvesse Eesti Panga kasumist tehtud eraldised;
 5) stabiliseerimisreservi haldamisel saadud tulu;
 6) muud seaduses sätestatud vahendid.

§ 72. Stabiliseerimisreservi haldamine

 (1) Stabiliseerimisreservi haldamine on stabiliseerimisreservi vahendite hoidmine ja paigutamine.

 (2) Stabiliseerimisreservi haldamist korraldab Rahandusministeerium.

 (3) Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse ja likviidsuse säilitamine ning kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu saamine.

 (4) Stabiliseerimisreservi haldamise ja sellega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 73. Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamine

 (1) Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmise otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Pärast otsuse tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule lisaeelarve või riigieelarve muutmise eelnõu. Lisaeelarve või riigieelarve muutmise eelnõu menetlemine ei takista Riigikogu otsuse rakendamist.

 (2) Ulatusliku või kiire majanduslanguse korral või finantskriisi ajal võib Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse nõusolekul stabiliseerimisreservi vahendite arvel ostetud väärtpabereid kasutada kuni kuus kuud riigi võlakohustuste tagamiseks. Selle õiguse kasutamisest teavitab Rahandusministeerium viivitamata Riigikogu.

§ 74. Stabiliseerimisreservi aruandlus

 (1) Rahandusministeerium esitab Riigikontrollile, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile hiljemalt iga kvartali kümnendal tööpäeval aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta eelmise kvartali viimase tööpäeva seisuga.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandes esitatakse vähemalt:
 1) stabiliseerimisreservi varade turuväärtus ja selle muutus võrreldes aruandeperioodile eelneva kvartali lõpu ja aruandeaasta algusega;
 2) stabiliseerimisreservi sissemaksed ja väljamaksed koondsummadena;
 3) stabiliseerimisreservi tulusus;
 4) ülevaade stabiliseerimisreservi paigutuste struktuurist finantsvarade, suurimate emitentide ja krediidiasutuste, krediidireitingute, valuuta ja sektorite kaupa;
 5) stabiliseerimisreservi investeeringute keskmine kestus.

 (3) Rahandusministeerium avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruande oma kodulehel pärast Vabariigi Valitsuse istungit, kus aruannet arutati.

7. peatükk Riigiasutuste finantsdistsipliini tagamine 

1. jagu Riigieelarve täitmise kontroll 

§ 75. Riigieelarve täitmise jälgimine

  Rahandusministeerium jälgib riigieelarve täitmist ja annab sellest Vabariigi Valitsusele ülevaate vähemalt kaks korda aastas.

§ 76. Finantskontrollisüsteem

 (1) Finantskontrollisüsteem on sisekontrollisüsteemi osa, mis hõlmab riigiasutuse eelarvevahendite planeerimist, kasutamist ja kasutamise kontrollimist. Finantskontrollisüsteemi eesmärk on tagada riigieelarve vahendite säästlik, tõhus, mõjus, õiguspärane ja läbipaistev kasutamine.

 (2) Finantskontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab riigiasutuse juht.

2. jagu Aruandlus 

§ 77. Riigi majandusaasta aruanded ja nende auditeerimine

 (1) Riigi majandusaasta aruanded on riigiraamatupidamiskohustuslaste majandusaasta aruanne ja riigi majandusaasta koondaruanne. Aruanded koostatakse vastavalt raamatupidamise seadusele.

 (2) Riigi majandusaasta koondaruande osaks oleva raamatupidamise aastaaruande ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande auditi teeb Riigikontroll. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase tehingute seaduslikkust kontrollib Riigikontroll.

 (3) Riigikontrolli raamatupidamise aastaaruande auditi teeb ja tehingute seaduslikkust kontrollib Riigikogu poolt vastavalt Riigikontrolli seadusele määratud audiitorettevõtja.

 (4) Riigikontroll võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud auditi või tehingute seaduslikkuse kontrolli käigus toetuda riigi konsolideerimisgrupi üksuse raamatupidamise aastaaruande auditis või tehingute seaduslikkuse kontrolli põhjal audiitortegevuse seaduse § 54 tähenduses vormistatud vandeaudiitori aruandes avaldatule.

§ 78. Riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande esitamine, audiitorkontroll ja kinnitamine

 (1) Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, koostab majandusaasta aruande ja esitab selle Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. aprillil. Audiitorkontrolli käigus võib riigiraamatupidamiskohustuslane teha aruandesse parandusi ja täiendusi.

 (2) Riigikontroll lõpetab riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juunil.

 (3) Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, esitab majandusaasta aruande koos riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli kohta avaldatava Riigikontrolli kontrolliaruandega Rahandusministeeriumile seitsme tööpäeva jooksul pärast Riigikontrollilt aruande saamist ja avalikustab esitatu oma kodulehel. Rahandusminister esitab ministeeriumide majandusaasta aruanded koos Riigikontrolli kontrolliaruannetega seitsme tööpäeva jooksul pärast viimase majandusaasta aruande ja selle juurde kuuluva kontrolliaruande saamist Vabariigi Valitsusele.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ministeeriumi majandusaasta aruande kinnitamise otsustab Vabariigi Valitsus hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 31. juulil.

§ 79. Riigi majandusaasta koondaruande audiitorkontroll ja Riigikogule esitamine

 (1) Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koondaruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juunil. Riigikontrollile esitatud aruanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi kodulehel viivitamata pärast aruande esitamist. Audiitorkontrolli käigus võib Rahandusministeerium teha aruandesse parandusi ja täiendusi.

 (2) Riigikontroll lõpetab riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. augustil.

 (3) Riigi majandusaasta koondaruande koos otsuse eelnõuga riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamise kohta ning riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli kohta avaldatava Riigikontrolli kontrolliaruande esitab Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks seitsme tööpäeva jooksul pärast Riigikontrollilt aruande saamist ja avalikustab selle oma kodulehel viivitamata pärast Vabariigi Valitsusele esitamist. Vabariigi Valitsus esitab riigi majandusaasta heakskiidetud koondaruande Riigikogule kinnitamiseks koos otsuse eelnõuga riigi konsolideeritama rahavoolise ülejäägi jaotamise kohta. Riigi majandusaasta koondaruandele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne.

 (4) Otsus riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamise kohta koostatakse raamatupidamise seaduses sätestatu kohaselt.

 (5) Pärast riigi majandusaasta koondaruande valmimist, kuid hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. juulil, annab eelarvenõukogu arvamuse valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.

8. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 80. Käesoleva seaduse §-de 20, 48 ja 60 rakendamine

 (1) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud riigieelarve seaduse § 10 lõike 2 alusel antud määrus kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd ta ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni selle kehtetuks tunnistamiseni käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud määrusega.

 (2) Riigieelarves ministeeriumi valitsemisalas kavandatud toetusfondi vahendite jaotamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatavat määrust alates 2017. aasta 1. jaanuarist.

 (3) Käesoleva seaduse § 60 lõiget 3 kohaldatakse esmakordselt 2015. aasta riigieelarve seaduse suhtes.

§ 81. 2014. aasta riigieelarvega seotud erisused

 (1) Käesoleva seaduse jõustumisest alates ei kohaldata 2014. aasta riigieelarve seaduse § 2 lõiget 12 ning §-e 4, 6–10, 12, 14 ja 16.

 (2) Käesoleva seaduse § 69 lõikes 2 nimetatud riigi võlakohustuste suurim lubatud kogujääk on 2014. aastal 2 500 000 000 eurot.

 (3) Käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 2014. aastal on 610 000 000 eurot.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 82. Eesti Arengufondi seaduse muutmine

Eesti Arengufondi seaduse § 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Arengufondi vara paigutamisel lähtutakse säilivuse, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärgist. Nõukogu kinnitab Arengufondi vara paigutamise põhimõtted, lähtudes riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtetest.”.

§ 83. Eesti Haigekassa seaduse muutmine

Eesti Haigekassa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Haigekassa nõukogu esitab sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks. Ettepanekule lisatakse analüüs, millest nähtuvad haigekassa järgneva nelja kalendriaasta kulud ja kulude katteallikad, arvestades makromajanduslikku ja tervishoiu arengu prognoosi. Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta haigekassa eelarvepositsiooni kehtestamise kohta Riigikogule.

(12) Riigikogu kinnitab haigekassa eelarvepositsiooni eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta riigieelarvega.”;

2) paragrahvi 39 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riik maksab haigekassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate vahendite jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, kui haigekassaga sõlmitavas hoiulepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

(4) Riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavaid vahendeid paigutab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtete kohaselt.”.

§ 84. Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmine

Eesti Kultuurkapitali seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 6. Kultuurkapitali majandustegevus ja eelarve”;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kultuurkapitali kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 63 järgmises sõnastuses:

§ 63. Kultuurkapitali finantsplaan

(1) Kultuurkapital koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Kultuurkapitali eelarve koostamisel.

(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”;

4) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) võtab vastu Kultuurkapitali aastaeelarve, kinnitab finantsplaani ja auditeeritud majandusaasta aruande;”.

§ 85. Eesti Panga seaduse muutmine

Eesti Panga seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses:

§ 42. Eelarvenõukogu

(1) Eelarvenõukogu on nõuandekogu, mille ülesanne on anda hinnang Eesti eelarvepoliitika aluseks olevatele majandusprognoosidele ning jälgida siseriiklike eelarvereeglite täitmist. Eelarvenõukogu on oma ülesande täitmisel sõltumatu ega võta vastu juhiseid Eesti Pangalt, Vabariigi Valitsuselt või muudelt avaliku või erasektori organitelt.

(2) Eelarvenõukogu koosneb kuuest liikmest, kellel peab olema laitmatu reputatsioon, vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad majandusalal ning eelarvenõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud kogemused.

(3) Eelarvenõukogu liikmed nimetab ja kutsub tagasi Eesti Panga presidendi ettepanekul Eesti Panga Nõukogu. Eelarvenõukogu liige nimetatakse viieks aastaks. Eelarvenõukogu liikme võib ennetähtaegselt tagasi kutsuda, kui ta astub ametisse või teenistusse või on osaline tegevuses, mis avaldab või võib avaldada negatiivset mõju eelarvenõukogu sõltumatusele.

(4) Eelarvenõukogu põhikirja kinnitab Eesti Panga Nõukogu. Põhikirjaga võib täpsustada eelarvenõukogu töökorda, selle liikmetele esitatavaid nõudeid, liikmelisuse tekkimise ja lõppemise aluseid ning eelarvenõukogu või selle liikmete kulude katmise ja tasustamise reegleid.

(5) Eelarvenõukogu hinnangud ja arvamused avaldatakse eelarvenõukogu kodulehel.

(6) Eelarvenõukogul on õigus saada ministeeriumitelt, valitsussektorisse kuuluvatelt asutustelt ja Eesti Pangalt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.

(7) Eesti Pank annab eelarvenõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Eesti Panga nõudel hüvitab Vabariigi Valitsus Eesti Pangale seoses eelarvenõukogu tööga kantud otsesed kulud.”;

2) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„4) Eesti Panga asepresidentide, Eesti Panga iseseisvate allasutuste ja esinduste juhtide ning siseauditi osakonna juhataja ametisse nimetamine ja vabastamine, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu ja eelarvenõukogu liikmete nimetamine ja tagasikutsumine Eesti Panga presidendi ettepanekul;
5) Eesti Panga põhikirja, eelarvenõukogu põhikirja ning Eesti Panga iseseisvate allasutuste ja esinduste põhikirjade ning siseauditi osakonna põhimääruse kinnitamine;”;

3) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) Eesti Panga Nõukogule ettepanekute tegemine Eesti Panga asepresidentide, siseauditi osakonna juhataja ja iseseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamiseks ning vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu ning eelarvenõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;”;

4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Eesti Vabariigile jagatud Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühikud kuuluvad Eesti Pangale.”.

§ 86. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine

Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kinnitab Rahvusraamatukogu finantsplaani ja võtab vastu eelarve;”;

2) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõnad „riigieelarveliste eraldiste kasutamise leping” sõnaga „leping”;

3) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahvusraamatukogu kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. Vajaduse korral võib majandusaasta jooksul vastu võtta Rahvusraamatukogu lisaeelarve, suurendades või vähendades Rahvusraamatukogu tulusid või kulusid. Lisaeelarvele kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut.”;

4) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

§ 201. Rahvusraamatukogu finantsplaan

(1) Rahvusraamatukogu koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Rahvusraamatukogu eelarve koostamisel.

(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”.

§ 87. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine

Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahvusringhäälingu juhatus koostab enne järgmise majandusaasta algust või hiljemalt kaks nädalat pärast riigieelarve vastuvõtmist tasakaalus eelarve, milles märgitakse kõik järgmise majandusaasta tulud, kulud ja finantseerimistehingud. Rahvusringhäälingu eelarve peab vastama finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele.”;

2) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Lisaeelarve peab olema kooskõlas Rahvusringhäälingu finantsplaaniga ning sellele kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reegleid, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglit ja § 11 alusel kehtestatud piiranguid.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

§ 71. Rahvusringhäälingu finantsplaan

(1) Rahvusringhääling koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Rahvusringhäälingu eelarve koostamisel.

(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”;

4) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitatud arengukava edastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu Rahandusministeeriumile.”;

5) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Haldusleping”;

6) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) Rahvusringhäälingu finantsplaani kinnitamine, taotluse esitamine kultuuriministrile Rahvusringhäälingule riigieelarvest toetuse saamiseks, eelarve kinnitamine ning selle täitmise järelevalve;”.

§ 88. Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmine

Eesti Teaduste Akadeemia seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) kuulab ära ja kinnitab Akadeemia tegevuse aastaaruande ja eelarve täitmise aruande;”;

2) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) võtab vastu Akadeemia eelarve ja finantsplaani;”;

3) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Akadeemia kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama Akadeemia finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

§ 211. Akadeemia finantsplaan

(1) Akadeemia koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Akadeemia eelarve koostamisel.

(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”.

§ 89. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmine

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 30 lõike 3” tekstiosaga „§ 58 lõike 3”.

§ 90. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7410 lõike 1 kolm esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Liitumistasu toetuseks ettenähtud vahendid kannab Siseministeerium lepingu alusel üle kohaliku omavalitsuse üksustele või riigi sihtasutusele (edaspidi sihtasutus). Sihtasutusele kantakse liitumistasu toetuseks ettenähtud vahendid üle korraga vastavalt liitumistasu toetuse andmise kava põhinimekirjas märgitud maksimaalsetele toetussummadele. Kohaliku omavalitsuse üksustele kantakse liitumistasu toetuseks ettenähtud vahendid üle korraga või ühekaupa pärast elamu elektrivõrguga ühendamist.”.

§ 91. Hädaolukorra seaduse muutmine

Hädaolukorra seaduse § 45 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§-s 30” tekstiosaga „§-s 58”.

§ 92. Hüvitusfondi seaduse muutmine

Hüvitusfondi seaduse § 53 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-s 37” tekstiosaga „§-s 71”.

§ 93. Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 39 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 39. Jäätmehoolduse arendamine”;

2) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jäätmehooldust arendatakse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava alusel.

(2) Valdkonna arengukavas ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda kohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid.”;

3) paragrahvi 39 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava sisaldavad:”;

4) paragrahvi 39 lõike 3 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust.”;

5) paragrahvid 40 ja 401 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 42 lõike 1 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut.”;

7) paragrahvi 43 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 43. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamine”;

8) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamine on jäätmekava korrapärane läbivaatamine ja selles muudatuste tegemine. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ajakohastamise suhtes kohaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise menetluse kohta sätestatut.”;

9) paragrahvi 43 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaminister koordineerib maakondade ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevust kohaliku omavalitsuse üksuste jäätmekavade koostamisel ja rakendamisel.”;

11) paragrahvi 44 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt nende jäätmealase tegevuse kohta teavet tasuta, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.”;

13) paragrahvi 44 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Keskkonnaminister ja kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud säilitama valdkonna arengukava ja selle rakendusdokumendi ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras.”;

14) seaduse 2. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ohtlike jäätmete käitluskohtade võrgu arendamist korraldab keskkonnaminister valdkonna arengukavast lähtudes.”;

16) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) taotletud tegevus on olulises vastuolus keskkonnahoiu valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavaga.”.

§ 94. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kinnitab finantsplaani, riigieelarvest sihtotstarbelise rahastamise taotluse ja eelarve;”;

2) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) esitab keskkogule kinnitamiseks finantsplaani, riigieelarvelise sihtotstarbelise rahastamise taotluse, eelarve ja majandusaasta aruande;”;

3) paragrahvi 69 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Valve korraldamise tasu ja selle kasutamise tingimused määratakse kindlaks riigivara valitseja ja Kaitseliidu vahel sõlmitavas lepingus.”;

4) paragrahvi 83 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitseliidu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama Kaitseliidu finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 831 järgmises sõnastuses:

§ 831. Kaitseliidu finantsplaan

(1) Kaitseliit koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Kaitseliidu eelarve koostamisel.

(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”.

§ 95. Kaugkütteseaduse muutmine

Kaugkütteseaduse § 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 96. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse muutmine

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) kinnitab KBFI finantsplaani.”;

2) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) KBFI kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama KBFI finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

§ 131. KBFI finantsplaan

(1) KBFI koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks KBFI eelarve koostamisel.

(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”.

§ 97. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) valdkonna arengukava riigieelarve seaduse tähenduses, välja arvatud käesoleva seaduse § 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud kava, programm ja strateegia;”.

§ 98. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 334 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.”;

2) paragrahvi 561 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Keskkonnatasudest laekunud vahendeid haldab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtete kohaselt.”;

3) paragrahvi 561 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Keskkonnatasudest laekunud vahendeid hoitakse Rahandusministeeriumi riigikassa koosseisu kuuluval e-riigikassa kontol ning neid kasutatakse riigieelarve seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatud kassalise teenindamise eeskirja kohaselt.”.

§ 99. Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduse 2. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 100. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 1 asendatakse sõnad „kava koostamise” sõnaga „menetluse”;

2) paragrahvi 20 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Eelarvestrateegias võib kavandada kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest väiksemana:
1) kaheks mittejärjestikuseks aastaks;
2) järgmiseks eelarveaastaks, kui jooksva aasta eelarve põhitegevuse tulem on kavandatud mitte väiksemana kui null.”;

3) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul peab eelarvestrateegiaga kavandatavate aastate põhitegevuse tulemite summa olema mitte väiksem kui null.”;

4) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetluse ajal eelarvestrateegias või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste või meetmete kohta;”;

5) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) ülevaade eelarvestrateegias kavandatud finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamiseks kavandatud tegevuste või saneerimiskava täitmise kohta käesoleva seaduse §-des 40 ja 44 nimetatud menetluse ajal.”;

6) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Põhitegevuse tulemi väärtus ei tohi olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null.”;

7) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Põhitegevuse tulem võib olla aruandeaasta lõpu seisuga käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud lubatavast väärtusest väiksem, kui sellele eelnenud aasta põhitegevuse tulem vastas käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud lubatavale väärtusele.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:

§ 341. Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamisega arvestamine investeeringutoetuste andmisel

(1) Riigieelarvest investeeringutoetuse saamiseks riigieelarve seaduse § 50 lõikes 5 sätestatud tingimustel peavad kohaliku omavalitsuse üksus ja tema arvestusüksus kinni pidama järgmistest nõuetest:
1) taotluse esitamise aastale eelnenud aasta põhitegevuse tulem peab vastama käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavale väärtusele, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul;
2) taotluse esitamise aasta eelarves kinnitatud põhitegevuse tulem peab vastama käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavale väärtusele, kui taotluse esitamise aastale eelnenud aasta põhitegevuse tulem vastas käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 sätestatule;
3) netovõlakoormus ei tohi viimaste teadaolevate andmete kohaselt ja taotluse esitamise aasta kinnitatud eelarve kohaselt aasta lõpu seisuga ületada käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud ülemmäära;
4) projekti omafinantseeringu tasumiseks võetava võlakohustusega ei tohi ületada käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära.

(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksuselt nõutakse investeeringu omafinantseeringu katmist, aga seda ei ole eelarves kavandatud ja kohaliku omavalitsuse üksus selle tasumiseks võlakohustust ei võta, peab viimaste teadaolevate andmete kohaselt taotluse esitamise aasta lõpu likviidsete varade kavandatava jäägi suurus või omafinantseeringu tagamiseks kavandatav suurendatud sissetulek või vähendatud väljaminek katma omafinantseeringu suuruse. Mitmeaastase projekti puhul võetakse arvesse eelnimetatud andmed projekti perioodi iga aasta kohta.

(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus kavandab omafinantseeringu tasuda võetava võlakohustusega, kuid võlakohustuse võtmist ei ole eelarves või eelarvestrateegias kavandatud, peab viimaste teadaolevate andmete alusel põhitegevuse tulemi suurus taotluse esitamise aastal ja igal eelseisval kolmel aastal katma olemasolevate võlakohustuste ja võetava võlakohustuse igal aastal kavandatavad finantskulud ja tagasimaksmise kulud.

(4) Kui toetuse taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus või nad panustavad teise taotleja projekti omafinantseeringusse ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuded ei ole täidetud, jätab toetuse andja selle projekti investeeringute kavast välja või taotluse rahuldamata, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

(5) Kui taotluse menetlemise ajal ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuded, kuid on võimalik projekt jooksval aastal või eelseisvatel aastatel ellu viia, võib toetuse andja teha taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega. Otsuses määratakse tähtpäev, mis ajaks tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuded täita.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuete täitmiseks kõrvaltingimuse seadmisel on toetuse andja kohustatud küsima enne taotluse suhtes otsuse tegemist Rahandusministeeriumilt arvamust.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid ei rakendata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tervishoiuteenuse osutaja suhtes.”;

9) paragrahvi 35 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „riigieelarve seaduse § 9 lõike 2 punktis 1 sätestatud eelarvete tasandusfondi kaudu” tekstiosaga „riigieelarve seaduse § 46 lõikes 1 sätestatud toetusena”;

10) peatükki 6 täiendatakse §-dega 351 ja 352 järgmises sõnastuses:

§ 351. Võlakohustuste võtmise erakorraline piirang

(1) Võlakohustuste võtmise erakorralist piirangut rakendatakse, kui riigi eelarvestrateegia aluseks olev riigi rahandusprognoos näitab eelarveaasta jooksul valitsussektori eelarvepositsiooni puudujäägi suurenemist üle kahe ja poole protsendi sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP) või valitsussektori võlakoormuse suurenemist üle 55 protsendi SKP-st.

(2) Võlakohustuste võtmise erakorraline piirang rakendub kahe nädala möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid sisaldava riigi rahandusprognoosi avaldamisest Rahandusministeeriumi veebilehel. Piirang kestab 90 päeva.

(3) Rahandusministeerium teavitab kohaliku omavalitsuse üksusi viivitamata piirangu kehtima hakkamisest ja lõpetamisest.

(4) Võlakohustuste võtmise erakorralise piirangu perioodil võivad kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võtta ainult käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3 ja 7 nimetatud võlakohustusi, et tagada järgmiste toetuste sildfinantseerimine või nende saamiseks vajalik omafinantseering:
1) struktuuritoetuse seaduse alusel saadav toetus;
2) muude õigusaktide alusel saadav Euroopa Liidu toetus;
3) välislepingute alusel Eesti Vabariigile eraldatav toetus;
4) riigieelarvest antav investeeringutoetus.

(5) Kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võivad refinantseerida käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 1–3 ja 7 nimetatud võlakohustusi tingimusel, et võlakohustuste kogusumma võrreldes eelarveaasta alguse seisuga ei suurene.

(6) Võlakohustuste võtmise erakorralist piirangut ei rakendata nende võlakohustuste suhtes, mille võtmiseks on riigihange või võlakirjade puhul avalik pakkumine välja kuulutatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu sisaldava riigi rahandusprognoosi avaldamist Rahandusministeeriumi veebilehel.

§ 352. Võlakohustuste võtmise erakorralise piirangu ajal võlakohustuste võtmine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab enda ja temast sõltuva üksuse käesoleva seaduse § 351 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kohustuse võtmise kooskõlastamise taotluse Rahandusministeeriumile enne vastava kohustuse võtmist.

(2) Rahandusministeerium vaatab taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeeriumil on õigus taotluse menetlemise käigus küsida taotluse esitajalt lisainformatsiooni ja -dokumente käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud analüüsi tegemiseks. Taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks või lisaandmete ja -dokumentide esitamiseks määrab Rahandusministeerium tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(3) Rahandusministeerium analüüsib kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuva üksuse esitatud andmete põhjal, kas käesoleva seaduse § 351 lõikes 4 nimetatud toetuste omafinantseeringut on võimalik tagada kohustusi võtmata:
1) ülejäänud investeeringute mahtu vähendades, välja arvatud käesoleva seaduse § 351 lõikes 4 nimetatud toetustega seotud või avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvest toetatavad investeeringud või tõendatud vältimatud investeeringud;
2) positiivse põhitegevuse tulemi arvel, arvestades vajadusega tagada kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuva üksuse kestlik võimekus finantskulude ja võetud kohustuste tasumiseks;
3) eelarves kavandatud reservfondi või likviidsete varade arvel, arvestades vajadusega säilitada vajalik likviidsusreserv põhitegevuse kulude katteks.

(4) Rahandusministeerium analüüsib taotlust kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve, eelarvestrateegia ja raamatupidamise seaduse § 35 lõike 2 kohaselt koostatud aruannetes esitatud andmete alusel.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud analüüsi tulemusel selgub, et kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus on suuteline võlakohustusi võtmata tagama käesoleva seaduse § 351 lõikes 4 nimetatud toetuste omafinantseeringu, võib Rahandusministeerium jätta kohustuse võtmise taotluse kooskõlastamata või anda kooskõlastuse väiksemas summas. Kohustuse võtmise osalise kooskõlastamise korral esitab Rahandusministeerium põhjendatud ettepaneku võetava kohustuse suuruse vähendamiseks.”;

11) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohaliku omavalitsuse üksus võib omada sularaha, kuid mitte rohkem kui on valla- või linnavalitsuse kehtestatud sularahas hoitava summa ülemmäär.

(12) Kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võivad igapäevaseks arveldamiseks omada hoiust:
1) krediidiasutuses, millel puudub krediidireiting või see on väiksem kui rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuuride määratluse kohaselt investeerimisjärgu krediidireiting, käesoleva paragrahvi lõikes 13 määratud tingimusel;
2) krediidiasutuses või selle emaettevõtja või filiaalina tegutsevas välisriigi krediidiasutuses, millel on investeerimisjärgu krediidireiting.

(13) Käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 1 nimetatud krediidiasutustes hoitavate hoiuste jääk ei tohi kuu lõpu seisuga olla suurem kui 0,5 protsenti kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve või temast sõltuva üksuse eelmise aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummast.”;

12) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 likviidsete varadena määratud vahendeid paigutada:
1) kuni üheaastase tähtajaga hoiustesse krediidiasutustes, kui krediidiasutusel või selle emaettevõtja või filiaalina tegutseval välisriigi krediidiasutusel ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuuride määratletuse kohaselt krediidireiting (edaspidi krediidireiting) väiksem kui P-1 (Moody’s) või selle ekvivalent;
2) võlakirjadesse, mille emitendi krediidireiting ei ole väiksem kui A2 (Moody’s) või P-1 (Moody’s) või nende ekvivalent;
3) selliste rahaturu- ja intressifondide aktsiatesse ja osakutesse, mis vastavad investeerimisfondide seaduses eurofondide kohta sätestatud nõuetele.”;

13) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui võlakirja emitendi kõrgeim krediidireiting on muutunud pärast võlakirja soetamist väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidireitingust või rahaturu- ja intressifond ei vasta pärast osakute soetamist käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 määratud nõuetele, peavad kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus võlakirja realiseerima või osaku võõrandama kolme kuu jooksul.”;

14) paragrahvi 37 lõiked 2 ja 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetavaid kohustusi.

(21) Kohaliku omavalitsuse üksus võib temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda laenu tingimusel, et laen makstakse eelarveaasta lõpuks tagasi. Volikogu võib otsustada laenu andmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kehtestada valla- või linnavalitsusele eelarveaastaks piirmäära, milleni võib antavate laenude kogusumma ulatuda.”;

15) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada kohaliku omavalitsuse üksustele edasilaenamisega tegeleva isiku selleks otstarbeks võetavaid võlakohustusi järgmistel tingimustel:
1) edasilaenamine on isiku põhitegevusala;
2) isik on vähemalt kolme kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ühiselt asutatud ja selle äriühinguna tegutseva isiku kõik aktsiad või osad kuuluvad vähemalt kolmele kohaliku omavalitsuse üksusele.”;

16) seaduse 8. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „kava” sõnaga „menetlus”;

17) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei rakenda finantsdistsipliini tagamise meetmeid, kui:
1) kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga oli põhitegevuse tulem väiksem käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavast väärtusest või
2) aruandeaasta lõpu seisuga ületas netovõlakoormus käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamata jätmine esines esmakordselt aruandeaasta lõpu seisuga ning kohaliku omavalitsuse üksus kavandab vastuvõetud eelarvega rakendamata jätmist jätkata, informeerib Rahandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksust meetmete rakendamata jätmise tagajärgedest.”;

18) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 40. Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlus

(1) Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlust (edaspidi korrigeerimismenetlus) alustatakse, kui käesoleva seaduse § 39 lõike 3 alusel on tuvastatud, et kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse:
1) põhitegevuse tulem oli kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga väiksem käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavast väärtusest või
2) netovõlakoormus ületas kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära.

(2) Korrigeerimismenetluse perioodiks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemise aasta ja sellele järgnevad neli aastat.

(3) Korrigeerimismenetluse alustamisel peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama eelarvestrateegias ettenähtud finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise hiljemalt menetlusperioodi lõpuks. Kui nende rakendamine eeldab sissetulekute suurendamist või väljaminekute vähendamist, esitab kohaliku omavalitsuse üksus eelarvestrateegias vastavad korrigeerivad tegevused koos rahalise mõjuga korrigeerimismenetluse aastate kohta. Menetlusperioodil ei tohi eelarvestrateegias ette näha tegevusi, mis raskendavad finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamist.

(4) Korrigeerimismenetluse ajal ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus eelarvet kavandada selliselt, et aasta lõpu seisuga on põhitegevuse tulem väiksem või netovõlakoormus suurem, kui eelarvestrateegias on korrigeerimismenetluse vastavaks aastaks kavandatud.

(5) Korrigeerimismenetluse perioodil võib tervishoiuteenuse osutaja suurendada vajaduse korral oma netovõlakoormust kuni 60 protsendini põhitegevuse tulude mahust, kui seejuures tagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmine.

(6) Kui eelarvestrateegia või eelarve ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tingimustele, esitab Rahandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksusele põhjendatud ettepaneku viia 60 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates eelarvestrateegia ja eelarve kooskõlla seaduse nõuetega.

(7) Käeoleva paragrahvi lõiget 1 ei rakendata korrigeerimismenetluse ja raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal.”;

19) paragrahvi 41 pealkiri ja sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 41. Korrigeerimismenetluse lõpetamine

Korrigeerimismenetlus loetakse lõppenuks:”;

20) paragrahvi 42 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu ei ole käesoleva seaduse § 40 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kinnitanud käesoleva seaduse § 40 lõikele 3 vastavat eelarvestrateegiat;
2) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei rakenda finantsdistsipliini tagamise meetmeid käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud korrigeerimismenetluse perioodi viimase aruandeaasta lõpu seisuga kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt;”;

21) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raske finantsolukorra ohu komisjon (edaspidi komisjon) nõustab Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse üksuse raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse läbiviimisel eesmärgiga kõrvaldada raske finantsolukorra oht ja kohelda võlausaldajaid võrdselt.”;

22) paragrahvi 43 lõikes 2 asendatakse sõna „põhimääruse” sõnaga „töökorra”;

23) paragrahvi 43 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui on ilmnenud käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud, otsustab Rahandusministeerium asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamise ja informeerib sellest komisjoni.”;

25) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetlus algab Rahandusministeeriumi vastava otsuse tegemisest ja kestab kuni käesoleva seaduse § 52 lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsuse tegemiseni.”;

26) paragrahvi 44 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 45 pealkirjas, § 46 lõigetes 1, 2 ja 4, § 47 lõikes 3 ja lõike 4 punktis 10, § 48 lõigetes 1 ja 2, § 49 lõigetes 1, 2 ja 4, § 50 lõikes 1, § 51 lõigetes 2–4, § 52 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, lõikes 2, lõike 3 sissejuhtavas lauseosas, lõike 4 sissejuhtavas lauseosas ja lõike 5 sissejuhatavas lauseosas ning § 57 punktides 1–3 asendatakse sõna „komisjon” sõnaga „Rahandusministeerium” vastavas käändes;

28) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahandusministeerium otsustab kümne tööpäeva jooksul eelnõu või ettepaneku saamisest arvates käesoleva seaduse § 44 lõikes 5 ja § 49 lõikes 2 nimetatud kooskõlastuse andmise või andmata jätmise.”;

29) paragrahvi 45 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Rahandusministeerium otsustab 30 tööpäeva jooksul taotluse või kavandi saamisest arvates:
1) raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamise või vastava taotluse rahuldamata jätmise;
2) seisukoha andmise saneerimiskava ja finantsplaani kavandite kohta;
3) raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse lõpetamise või lõpetamise taotluse rahuldamata jätmise.

(4) Kui Rahandusministeerium on käesoleva seaduse § 44 lõike 9 alusel nõudnud kohaliku omavalitsuse üksuselt täiendavat informatsiooni, peatub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 määratud tähtaegade arvestus kuni kohaliku omavalitsuse üksuselt nõutud informatsiooni esitamiseni.”;

31) paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „arengukava” sõnadega „ning eelarvestrateegia”;

32) paragrahvi 48 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eelarvestrateegias ja eelarve eelnõus tuleb esitada kõik erinevused võrreldes saneerimiskava ja finantsplaaniga ning neid põhjendada.”.

33) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahandusministeerium teostab järelevalvet raske finantsolukorra ohus oleva kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle alates raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse väljakuulutamisest, kaasates vajaduse korral järelevalvetoimingute tegemiseks Siseministeeriumi ning teisi asutusi ja isikuid.”;

34) paragrahvi 51 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 53 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „riigieelarve seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete” tekstiosaga „riigieelarve seaduse § 46 lõike 1 punktis 1 sätestatud”;

36) paragrahvi 55 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punktides 1–3” tekstiosaga „lõigetes 13, 2 ja 21”;

37) paragrahvi 55 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) kohaliku omavalitsuse üksus on kohustuste võtmisel eiranud käesoleva seaduse § 351 lõigetes 4–5 sätestatud piiranguid.”;

38) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses:

„(82) Käesoleva seaduse § 341 ei rakendata perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse alusel antavate toetuste suhtes.”.

§ 101. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigieelarvest või struktuurivahenditest investeeringutoetuse andmisel võetakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine võimaluse korral arvesse ühe täiendava ja toetuse andmist eelistava asjaoluna, kui see ei lähe vastuollu meetme eesmärkidega.”;

2) paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§ 30 lõike 3” tekstiosaga „§ 58 lõike 3”.

§ 102. Loomakaitseseaduse muutmine

Loomakaitseseaduse § 64 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta laenu äravõetud looma pidamise korraldamiseks. Sellise laenu võtmisele kohaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 38 lõiget 3.”.

§ 103. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 34 lõike 1 punktid 17 ja 18 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„17) luba taotletakse põlevkivi kaevandamiseks, kuid puudub põlevkivi kasutamist käsitlev valdkonna arengukava;
18) kaevandamiseks taotletava maavaravaru kasutamissuund on vastuolus põlevkivi kasutamist käsitleva valdkonna arengukavaga;”;

2) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 17 nimetatud põlevkivi kasutamist käsitleva valdkonna arengukava kinnitab Riigikogu.”.

§ 104. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) metsanduse suunamine ning selleks metsandust käsitleva valdkonna arengukava ja metsandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamine;”;

2) paragrahvis 7 asendatakse sõnad „metsanduse arengukava” sõnadega „metsandust käsitlev valdkonna arengukava” vastavas käändes;

3) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 49 lõike 7 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) Rahandusministeeriumilt tagastatava toetuse võtmise otsustamine;”.

§ 105. Raamatupidamise seaduse muutmine

Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruanne koosneb riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning riigieelarve täitmise aruandest, mis koostatakse vähemalt riigieelarve vastuvõtmisel kehtinud eelarveklassifikaatori kohaselt riigieelarves toodud ulatuses.”;

2) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses:

„(7) Riigi majandusaasta koondaruandele lisatakse otsuse eelnõu riigi majandusaasta konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamiseks, kui riigi konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavooline ülejääk on siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 toodud näitajate summa on positiivne.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse otsust, võttes arvesse riigi likviidsete finantsvarade mahu piisavust ja rahavoo prognoosi, sealhulgas riigi võlakohustustega seotud maksete täitmise vajadust ja potentsiaalsete kohustuste realiseerumise tõenäosust.

(9) Riigikogu otsustab käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt arvutatud riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoolise ülejäägi osalise või täieliku suunamise stabiliseerimisreservi või jätmise riigi likviidsetesse finantsvaradesse.

(10) Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoog leitakse järgmiste näitajate summana:
1) rahavood põhitegevusest kokku;
2) rahavood investeerimistegevusest kokku, välja arvatud riigieelarve seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud riigi likviidsete finantsvarade ja § 72 lõikes 1 nimetatud stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisega seotud tehingute rahavood;
3) pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud.”.

§ 106. Rahuaja riigikaitse seaduse muutmine

Rahuaja riigikaitse seaduse § 5 lõike 2 punktid 15 ja 16 tunnistatakse kehtetuks.

§ 107. Rahvusooperi seaduse muutmine

Rahvusooperi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) kinnitab rahvusooperi finantsplaani, eelarve ja eelarve täitmise aruande;”;

2) paragrahvi 16 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Rahvusooperi kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama rahvusooperi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud nõuetele vastava rahvusooperi eelarve ja selle täitmise aruande kinnitab nõukogu.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

§ 161. Rahvusooperi finantsplaan

(1) Rahvusooper koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks rahvusooperi eelarve koostamisel.

(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”.

§ 108. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduse § 36 lõikes 5 asendatakse sõnad „haiglavõrgu arengukavas” sõnadega „haiglavõrgu kavas”.

§ 109. Riigieelarve seaduse kehtetuks tunnistamine

Riigieelarve seadus (RT I 1999, 55, 584) tunnistatakse kehtetuks.

§ 110. Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduse § 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tasandusfondi jaotamise põhimõtted määratakse seadusega. Tasandusfondi suurus ja jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega.”.

§ 111. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamine ja sõjalise valmisoleku tõstmisega seotud otsus, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;”;

2) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) otsuse eelnõu, mis on seotud välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamisega või riigieelarve seaduses nimetatud finantskriisi ennetamise või lahendamisega ning mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel.”;

3) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 118 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 118. Erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist käsitleva või sõjalise valmisoleku tõstmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused

(1) Erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist käsitleva või sõjalise valmisoleku tõstmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu arutatakse ühel lugemisel.”;

5) paragrahvi 1182 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 1182. Finantsstabiilsuse tagamisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu kiireloomulise menetlemise erisused

(1) Vabariigi Valitsuse taotluse alusel Riigikogu juhatuse poolt kiireloomuliseks tunnistatud Riigikogu otsuse eelnõu, mis on seotud välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamisega või riigieelarve seaduses nimetatud finantskriisi ennetamise või lahendamisega, arutatakse ühel lugemisel. Eelnõu menetlemine toimub käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete kohaselt käesolevas paragrahvis ettenähtud erisustega.”;

6) paragrahvi 119 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „riigieelarve seaduse (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69) §-s 16” tekstiosaga „riigieelarve seaduses”;

7) paragrahvi 120 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanekud peavad vastama riigieelarve seaduse §-s 40 ettenähtud tingimustele. Riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanek peab sisaldama kõikide muudatusega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi.”;

8) paragrahvi 154 lõigetes 1, 2 ja 6 asendatakse sõna „fraktsioonid” sõnadega „fraktsioonid ja komisjonid” vastavas käändes.

§ 112. Riigikontrolli seaduse muutmine

Riigikontrolli seaduse § 50 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „riigieelarve seaduse § 45 lõikes 2” tekstiosaga „riigieelarve seaduse § 77 lõikes 2”.

§ 113. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 77 lõiget 2 ning käesolevas seaduses aktsiate ja osade omandamise ja võõrandamise kohta sätestatut ei kohaldata riigi likviidsete finantsvarade ja stabiliseerimisreservi vahendite haldamisele riigieelarve seaduse kohaselt ning sellise tegevuse eesmärgil omandatud aktsiate ja osade suhtes.”;

2) paragrahvi 75 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kui osalus omandatakse riigieelarve seaduse § 71 lõike 1 punktis 4 sätestatud eesmärgil;”;

3) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega äriühingu osaluse valitseja peab asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et äriühingu põhikirjas on märgitud järgmised erisused:
1) äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama äriühingu finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele;
2) äriühing koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks äriühingu eelarve koostamisel.”;

4) paragrahvi 79 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et nimetatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud järgmised erisused:
1) sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele;
2) sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.”;

5) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega äriühingu ja riigi asutatud sihtasutuse osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja peab hoolitsema, et eelnimetatud äriühingu ja sihtasutuse põhikirjad viiakse käesoleva seaduse § 75 lõikega 31 või § 79 lõikega 2 kooskõlla 2014. aasta 1. maiks.”.

§ 114. Riikliku statistika seaduse muutmine

Riikliku statistika seaduse § 17 lõikes 2 asendatakse sõnad „riigieelarve strateegiat” sõnadega „riigi eelarvestrateegiat”.

§ 115. Sõjaaja riigikaitse seaduse muutmine

Sõjaaja riigikaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 1 punktid 2–4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, on Vabariigi Valitsusel õigus sõjaajal:
1) ümber jaotada riigikaitselistel eesmärkidel riigieelarve vahendeid;
2) teha täiendavaid kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid, milleks riigieelarves ei ole vahendeid ette nähtud või mille tegemiseks riigieelarve vahenditest ei jätku.”;

3) paragrahvi 10 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid sõjapidamiskulude kohta, milleks riigieelarves ei ole vahendeid ette nähtud või mille tegemiseks riigieelarve vahenditest ei jätku;”.

§ 116. Sõjahaudade kaitse seaduse muutmine

Sõjahaudade kaitse seaduse § 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sõjahaudade tähistamist ja hooldamist korraldab Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumil on õigus volitada sõjahaudu tähistama ja hooldama teine juriidiline isik. Avalikul kalmistul ja kaitseväe kalmistul asuvaid sõjahaudu korrastab, teeb remondi- ja restaureerimistöid ning hooldab kalmistu haldaja või kaitseministri volitatud juriidiline isik.”.

§ 117. Säästva arengu seaduse muutmine

Säästva arengu seaduse § 12 tunnistatakse kehtetuks.

§ 118. Tartu Ülikooli seaduse muutmine

Tartu Ülikooli seaduse § 22 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) võtab vastu ülikooli eelarve, kinnitab finantsplaani ja majandusaasta aruande;”.

§ 119. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmine

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kujundab Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi arvestavat teadus- ja arenduspoliitikat ning valmistab ette riigi teadus- ja arendustegevust suunavaid valdkonna arengukavasid;”;

2) paragrahvi 10 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tagab ministeeriumidevahelise koostöö teadus- ja arenduspoliitika elluviimisel, arvestades Teadus- ja Arendusnõukogu ettepanekuid;”;

3) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) nõustab Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevust suunavate valdkonna arengukavade küsimustes;”;

4) paragrahvi 121 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) tegutseb kooskõlas teadus- ja arendustegevust suunavate valdkonna arengukavadega;”;

5) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid teaduspoliitika kohta;”;

6) paragrahvi 131 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) teeb koostöös innovatsioonipoliitika komisjoniga ettepanekuid Eesti teadus- ja arendustegevust suunavate valdkonna arengukavade kohta;”;

7) paragrahvi 132 punktis 3 asendatakse sõnad „riigieelarve strateegia” sõnadega „riigi eelarvestrateegia”;

8) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklike teadus- ja arendusprogrammide koostamise ja elluviimise eesmärk on teadus- ja arendustegevust suunavatest valdkonna arengukavadest tulenevate ja sotsiaal-majandusliku ning kultuurilise arengu seisukohalt oluliste valdkondade edendamine ning riigi vastava valdkondliku poliitika kujundamiseks ja realiseerimiseks vajalike uuringute korraldamine.”;

9) paragrahvi 202 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus korraldada omal algatusel või teiste ministeeriumide ettepanekul sihtevalveerimisi teadus- ja arendustegevust suunavate valdkonna arengukavade või muude teaduspoliitiliste otsuste ja meetmete ettevalmistamiseks või nende mõjude ning rakendamise hindamiseks ja analüüsimiseks.”.

§ 120. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses asendatakse läbivalt sõnad „haiglavõrgu arengukava” sõnadega „haiglavõrgu kava” vastavas käändes.

§ 121. Turismiseaduse muutmine

Turismiseaduse § 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 122. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 31 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigieelarve seadusega” sõnaga „riigieelarvega”.

§ 123. Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 lõike 6 teises lauses asendatakse tekstiosa „Riigieelarve seaduse mõistes arvestuslikke kulusid” tekstiosaga „Kulusid, mille suurus tuleneb seadusest,”;

2) paragrahvi 341 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riik maksab töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavate vahendite jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi likviidsete finantsvarade tulususega, kui töötukassaga sõlmitavas hoiulepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

(4) Riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitavaid vahendeid paigutab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud riigi rahavoo juhtimise põhimõtete kohaselt.”;

3) paragrahvi 381 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Töötukassa nõukogu esitab sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas, hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks.

(3) Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. oktoobriks. Sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral võib Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite määra töötukassa nõukogu ettepanekul muuta.”;

4) paragrahvi 41 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Töötukassa nõukogu esitab sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks, tehes põhjendatud juhul ettepaneku muuta kehtestatud tulevaste kalendriaastate määrasid. Ettepanekuga koos esitatakse analüüs, millest nähtub töötuskindlustusmakse määrade piisavus töötukassa eesmärkide saavutamiseks järgmise nelja aasta jooksul, arvestades makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi.

(4) Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. oktoobriks. Jooksva kalendriaasta töötuskindlustusmakse määra ei saa kalendriaasta kestel vähendada.”.

§ 124. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduse § 20 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, riigieelarve eelnõusse asjakohaste sätete kavandamist”.

§ 125. Ülikooliseaduse muutmine

Ülikooliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) kinnitab käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ülikooli finantsplaani;”;

2) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ülikooli kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve. Käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ülikooli eelarve peab vastama finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.”;

3) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:

§ 511. Ülikooli finantsplaan

(1) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ülikool koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks ülikooli eelarve koostamisel.

(2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”.

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 126. Seaduse jõustumine

 (1) Käesoleva seaduse § 47 lõige 3, § 48 lõiked 4–6 ja § 49 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 48 lõige 3, § 50 lõiked 2 ja 3 ning §-d 51 ja 110 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse §-d 108 ja 120 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.


1 Nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 41–47).

Laine Randjärv
Riigikogu aseesimees