Teksti suurus:

Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2014
Avaldamismärge:RT I, 13.03.2014, 4

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.03.2014 otsus nr 380

Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadus

Vastu võetud 19.02.2014

1. peatükk Korrakaitseseaduse muutmine 

§ 1.  Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) haldusorgani poolt tegevus-, ehitus-, keskkonna- või muu loa andmise menetluses;
2) haldusorgani poolt isikule tema taotlusel soodustava haldusaktiga antava toetuse andmise menetluses.”;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Käesolevat seadust ei kohaldata vanglateenistuse tegevusele kinnipeetava ja vahistatu suhtes vangistuse ja eelvangistuse täideviimise korraldamisel ning Politsei- ja Piirivalveameti tegevusele arestialuse suhtes aresti täideviimisel ja vahistatu viibimisel arestimajas.”;

3) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib kaasata avalikku korda tagama Eesti Vabariigi territooriumil teise riigi pädeva haldusorgani või Euroopa Liidu pädeva asutuse. Teise riigi pädeva haldusorgani ametiisiku osalemise korrakaitseorgani tegevuses otsustab asjaomane minister, kui välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti. Kaasatud organil on Eesti territooriumil pädevus ja volitused Euroopa Liidu õigusakti või välislepingu kohaselt.”;

4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teise riigi pädeva asutuse ametiisik, kes osaleb politsei tegevuses, võib Eesti territooriumil kohaldada käesoleva seaduse §-des 30, 32, 39, 46, 47 ja 49 sätestatud meetmeid, kui seadusest, välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.”;

5) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Eesti korrakaitseorgani kaasata avalikku korda tagama teise riigi territooriumil. Eesti korrakaitseorganil on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.”;

6) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus.”;

7) paragrahvi 5 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Ohu ennetamine on see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine.”;

8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Ohu liikide kvalifitseerimisel käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel hinnatakse varalist hüve järgmiselt:
1) olulise väärtusega varaline hüve ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt;
2) suure väärtusega varaline hüve ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt.”;

9) paragrahvi 6 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ennetada, välja selgitada või”;

10) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Politsei kohaldab edasilükkamatuid meetmeid vahetu ohu tõrjumiseks, kui see ei takista ülemäära politsei enda ülesannete täitmist.”;

11) paragrahvi 6 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Politseil on õigus saada pädevalt korrakaitseorganilt teavet rakendatud meetmete kohta.”;

12) paragrahvi 12 lõikes 5 asendatakse sõna „politseiprefektuur” tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveamet” vastavas käändes;

13) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Avaliku korra eest vastutav isik on isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.

(2) Kui avaliku korra eest vastutav isik on alla 14-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik, siis on korrakaitse selle isikuga solidaarselt eestkostja või muu seadusliku esindaja ülesanne.

(3) Kui avaliku korra eest vastutava isiku käitumise eest on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132 kohaselt vastutav teine isik, siis on korrakaitse selle isiku ülesanne solidaarselt avaliku korra eest vastutava isikuga.

(4) Kui tegemist on looma või asjaga, on korrakaitse looma või asja omaniku või mahajäetud looma või asja puhul selle viimase omaniku ülesanne.

(5) Isikul, kellel on tegelik võim looma või asja üle, on omanikuga solidaarselt korrakaitse ülesanne.

(6) Isikul, kellel on tegelik võim looma või asja üle, on üksi korrakaitse ülesanne, kui ta on saanud tegeliku võimu looma või asja üle vastu omaniku tahet või ilma omaniku tahteta. Sama kehtib ka siis, kui ta on esitanud koos omanikuga ühisavalduse tegeliku võimu omandamise kohta pädevale korrakaitseorganile.

(7) Korrakaitse ülesanne on ka kohustatud isiku õigusjärglasel, kui tegemist ei ole isikuga lahutamatult seotud kohustusega.”;

14) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või vastutaval isikul ei ole võimalik ohtu õigel ajal tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada või see ei anna piisavat tulemust;”;

15) paragrahvi 19 lõiked 3–5 jäetakse välja;

16) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 20. Süüteoennetuse nõukogu

(1) Süüteoennetuse nõukogu (edaspidi nõukogu) on valitsuskomisjon, mille ülesanne on:
1) süütegude ennetamise koordineerimine ja riigi kriminaalpoliitika eesmärkide seadmine;
2) karistuspoliitika kujundamine süütegude ennetamise eesmärgil;
3) kriminaalpoliitikat puudutavate küsimuste tõstatamine ning olulisemate kriminaalpoliitiliste otsuste kohta arvamuse avaldamine justiitsministrile enne nende esitamist Vabariigi Valitsusele;
4) kohaliku omavalitsuse ennetustöö nõustamine.

(2) Nõukogusse kuuluvad haridus- ja teadusminister, justiitsminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister ja teiste sidusvaldkondade, sealhulgas asjaomaste ametite esindajad.

(3) Nõukogu võib oma töörühmadesse kaasata teisi asjatundjaid.

(4) Nõukogu asjaajamist korraldab Justiitsministeerium.

(5) Nõukogu liikmete arvu ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Nõukogu juurde võib moodustada ajutisi ja alalisi töörühmi.

(7) Nõukogu juurde moodustatud ajutise ja alalise töörühma täpsema töökorra ja ülesanded kehtestab ning liikmed määrab justiitsminister käskkirjaga.”;

17) paragrahvi 23 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „või isiku suhtes, kelle puhul on alust arvata, et ta on avaliku korra eest vastutav isik”;

18) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 30, 34 ja 44” tekstiosaga „§-des 26, 30, 32, 34, 351 ja 44”;

19) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Isikul on kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus teha järelevalve subjektile ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti.”;

20) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 24. Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine korrakaitseorgani poolt ohu ennetamiseks

(1) Korrakaitseorganil on lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht.

(2) Ohuprognoos peab põhinema faktidel või korrakaitseorgani teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest.

(3) Riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada ohtude ennetamiseks üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusega ja selle alusel kehtestatud ning välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuete täitmise tagamiseks.

(4) Ohuprognoosi koostanud korrakaitseorgan hindab järjepidevalt ja vähemalt üks kord aastas ohuprognoosi asjakohasust ning teeb selles vajaduse korral muudatusi.

(5) Ohuprognoosi võib koostada kirjalikult. Kirjaliku ohuprognoosi kinnitab korrakaitseorgani juht.

(6) Ohu ennetamiseks ei ole lubatud kohaldada vahetut sundi, välja arvatud juhul, kui see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu ennetamiseks. Kutse peale ilmumata jäämisel ei ole lubatud kohaldada sundtoomist.”;

21) paragrahvi 25 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „32,”;

22) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid hoitakse asjaomase ministeeriumi kodulehel vähemalt 20 päeva avaldamise päevast arvates.”;

23) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Korrakaitseorganil on oma pädevuse piires õigus teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest (teadaanded, soovitused, hoiatused).”;

24) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isiku peatada ja teda küsitleda, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on küsitleva korrakaitseorgani pädevuses.”;

25) paragrahvi 30 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses.”;

26) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Küsitlemine ja dokumentide nõudmine ohu ennetamiseks ei ole lubatud teabe ja dokumentide korral, mida on võimalik saada seaduse alusel asutatud andmekogust, välja arvatud juhul, kui teabe saamine andmekogust ei ole korrakaitseorganist sõltumatul põhjusel võimalik. Käesolevas lõikes nimetatud piirang kehtib ka teabe kohta, mida korrakaitseorganil on võimalik saada tasuta teise Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomasest andmekogust või tasu eest, kui isik kinnitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et kannab nimetatud teabe hankimise kulud.”;

27) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kutsuda isiku ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul on andmeid, mis on vajalikud ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine on kutse esitanud korrakaitseorgani pädevuses.”;

28) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kutsuda isiku ametiruumi ohu ennetamiseks, kui käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud meetme kohaldamine muul isikut vähemkoormaval viisil ei ole võimalik.”;

29) paragrahvi 32 lõikes 1 asendatakse sõna „vanuse” sõnadega „isikukoodi või selle puudumisel sünniaja”;

30) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kui see on vajalik ohu” tekstiosaga „ennetamiseks,”;

31) paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil on isikusamasuse tuvastamiseks õigus peatada isik ja nõuda temalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamist, saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi, sealhulgas andmeid isiku elukoha kohta, ning saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrdluseks biomeetrilisi andmeid.”;

32) paragrahvi 32 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui isik toimetatakse isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, on korrakaitseorgan kohustatud isikusamasuse tuvastamise järel toimetama isiku tema soovil tagasi lähtekohta või tema elu- või ööbimiskohta, kui see on samas omavalitsusüksuses.”;

33) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Massilise korratuse käigus kinnipeetud isiku isikusamasuse kohese tuvastamise võimatuse korral on politseil õigus selle hilisema tuvastamise eesmärgil kasutada identifitseerimist võimaldavaid vahendeid koos salvestamisega viisil, mis ei solva inimväärikust.

(10) Politsei- ja Piirivalveamet võib avalikustada massilisest korratusest osavõtnud isiku isikuandmed, kui see on vajalik isikusamasuse tuvastamise eesmärgil ning muul isikut vähem koormaval viisil ei olnud võimalik isikusamasust tuvastada.”;

34) paragrahvi 33 lõikest 1 jäetakse välja sõna „olulise”;

35) paragrahvi 33 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) daktüloskopeerimine,”;

36) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isikusamasuse tuvastamiseks erilise tuvastusmeetmega toimetada isiku korrakaitseorgani ametiruumi, kui kohapeal ei ole erilise tuvastusmeetme kohaldamine võimalik.”;

37) paragrahvi 34 lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitamiseks kasutatakse avalikku kohta paigutatud teabetahvlit, mille valgel taustal on musta värvi videokaamera kujutis ja sõna „VIDEOVALVE”. Korrakaitseorgani sõidukis jälgimisseadmestiku kasutamisel paigutatakse sõiduki salongis nähtavale kohale kleebis, mille valgel taustal on musta värvi videokaamera pilt ning sõna „VIDEOVALVE”.”;

38) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 ning § 112 lõikes 3 nimetatud mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamist reaalajas võimaldavate andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.”;

39) seaduse 3. peatüki 3. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 351 järgmises sõnastuses:

§ 351. Hädaabinumbrile edastatud informatsiooni töötlemine

(1) Häirekeskus salvestab Euroopa ühtsele hädaabinumbrile „112” saabunud informatsiooni.

(2) Politsei salvestab riigisisesele hädaabinumbrile „110” edastatud informatsiooni korrarikkumise ja muu sündmuse kohta.

(3) Keskkonnainspektsioon salvestab riigisisesele valvenumbrile „1313” edastatud informatsiooni looduskeskkonna ja -varade suhtes toimepandud korrarikkumise ja muu sündmuse kohta. Edastatud informatsiooni töötlevad seaduses sätestatud alusel ja korras Häirekeskus ja Keskkonnainspektsioon.

(4) Salvestise andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Salvestise ja salvestise andmete väljastamine on lubatud üksnes seaduses ettenähtud alustel ja korras.

(5) Salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates, kuid mitte kauem kui üks aasta.”;

40) paragrahvi 36 lõige 5 jäetakse välja;

41) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada:
1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi piirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine;
2) isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele;
3) alaealise, kellel esinevad joobeseisundile viitavad tunnused.

(2) Joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise protseduurile võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikutele allutada ka sõidukijuhi, kui see on vajalik ohu ennetamiseks liikluses.

(3) Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ning nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisi kehtestab sotsiaalminister määrusega.”;

42) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.”;

43) paragrahvi 38 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Enne alkoholijoobe kontrollimist või tuvastamist selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi:”;

44) paragrahvi 38 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) indikaatorvahendiga kontrollimisel õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ning nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga;”;

45) paragrahvi 38 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringut, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Indikaatorvahendi kasutamisega ei või piirduda mootor-, õhu- või veesõiduki, raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral.”;

46) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid kirjeldab ametiisik juhul, kui see on vajalik joobeseisundi tuvastamiseks.”;

47) paragrahvi 38 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega.”;

48) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Tõendusliku alkomeetri kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodika ja tootja kasutusjuhendi nõudeid.

(7) Nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

49) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vereproovi võtmiseks kohustatud tervishoiuteenuse osutajaks on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tervishoiuteenuse osutaja.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja poolt vereproovi võtmise eest tasutakse vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 2710 lõike 1 punktis 3 sätestatud hinnale.”;

50) paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

51) paragrahvi 40 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Korrakaitseorgan võib käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetamata tervishoiuteenuse osutajaga sõlmida vereproovi võtmiseks, säilitamiseks ja riiklikku ekspertiisiasutusse edastamiseks halduslepingu, milles nähakse ette vastutus, tasu suurus ja tasu maksmise kord.”;

52) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 41. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamine

(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks kohustatud tervishoiuteenuse osutajaks on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tervishoiuteenuse osutaja.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja poolt bioloogilise vedeliku proovi võtmise eest tasutakse vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 2710 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud hindadele.

(4) Korrakaitseorgan võib sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata tervishoiuteenuse osutajaga bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks, säilitamiseks ja riiklikku ekspertiisiasutusse edastamiseks halduslepingu, milles nähakse ette vastutus, tasu suurus ja tasu maksmise kord.

(5) Narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral peab korrakaitseorgan kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid.

(6) Enne narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist indikaatorvahendiga või enne isiku toimetamist tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse, selgitatakse talle tema järgmisi õigusi:
1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest;
3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
4) õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule;
5) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga.

(7) Kui korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga, võib nimetatud ainete tarvitamise tuvastamisel piirduda indikaatorvahendi kasutamisega.

(8) Kui isik keeldub narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse aine organismis esinemine kohustuslikus korras bioloogilise vedeliku proovi uuringuga.

(9) Korrakaitseorgani nõudmisel on:
1) arst kohustatud kirjeldama isiku terviseseisundit;
2) tervishoiuteenuse osutaja või riiklik ekspertiisiasutus kohustatud võtma, säilitama ja edastama vajaliku koguse bioloogilise vedeliku proovi.

(10) Bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus kasutada proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(11) Isiku poolt korrakaitseorganile indikaatorvahendiga kontrollimiseks vabatahtlikult antud bioloogilise vedeliku proovi edastab korrakaitseorgan indikaatorvahendi positiivse näidu korral riiklikule ekspertiisiasutusele bioloogilise vedeliku proovi uuringu tegemiseks, kui see on vajalik narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või joobeseisundi tuvastamiseks.

(12) Kui bioloogilise vedeliku proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab korrakaitseorgan võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Kui korrakaitseorgani nõudmisel kirjeldab arst isiku terviseseisundit, korraldab korrakaitseorgan terviseseisundi kirjelduse protokolli toimetamise võimaluse korral koos bioloogilise vedeliku prooviga joobeseisundi tuvastamiseks riiklikku ekspertiisiasutusse.

(13) Bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta.

(14) Arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja korra ning sellekohase protokolli vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(15) Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(16) Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks kasutatava indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega.

(17) Bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab justiitsminister määrusega.”;

53) paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja sõna „vahetu”;

54) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Politseiametnik võib joobeseisundis alaealise isiku toimetada kainenema arestimajja või arestikambrisse, kui teda ei ole võimalik üle anda täiskasvanud perekonnaliikme, hooldaja või eestkostja hoole alla.”;

55) paragrahvi 42 lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3 asendatakse sõna „joobetunnustega” sõnadega „joobeseisundile viitavate tunnustega”;

56) paragrahvi 43 lõiget 3 täiendatakse kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui tervishoiutöötaja teeb kindlaks, et isiku terviseseisund ei võimalda teda lasta iseseisvalt lahkuda, võib isikut kinni pidada veel kuni 12 tundi. Isikut, kelle terviseseisund võimaldab tal iseseisvalt lahkuda ja kelle vabanemine langeb ajavahemikku kella 23.00-st kuni 7.00-ni, võib tema nõusolekul veel kinni pidada kuni kaheksa tundi, kui see on vajalik isiku tervist ähvardava ohu ennetamiseks.”;

57) paragrahvi 44 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;”;

58) paragrahvi 44 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks;”;

59) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks või
6) riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks.”;

60) paragrahvi 44 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi. Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes prefekti või muu korrakaitseorgani juhi loal.”;

61) paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

(2) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda veesõiduki peatamiseks märguande peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul arusaadaval viisil, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

(3) Sõidukit peatav korrakaitseorgani ametiisik peab kandma vormiriietust. Kui sõiduki peatamine toimub sõidukist, peab sõiduk olema värvitud tähistatud alarmsõiduki kohta kehtiva korra kohaselt.

(4) Erandina võib sõiduki peatada tsiviilvärvides sõidukist valgusseadme abil, kasutades vajaduse korral valjuhääldit liiklusseaduses kehtestatud korras. Sõidukist peatamise korral ei pea politseiametnik kandma vormiriietust, kui see ei ole täidetava ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

(5) Kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras. Ilma eelneva peatamise märguandeta võib sõiduki sundpeatada, kui see on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või vahetult pärast kuriteo toimepanemist põgeneva kahtlustatava või põgeneva tagaotsitava isiku kinnipidamiseks.”;

62) paragrahvi 46 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kohtu kehtestatud lähenemiskeelu tagamiseks;”;

63) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4–8 järgmises sõnastuses:

„4) seaduses sätestatud alusel sundtoomiseks;
5) terviseseisundi või vanuse tõttu abi vajava isiku üleandmiseks pädevale isikule abi osutamise eesmärgil ohu ennetamisel, väljaselgitamisel või tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel;
6) täiskasvanud saatjata alla 16-aastase lapse üleandmiseks tema vanemale või seaduslikule esindajale või lapse toimetamiseks tema vanema või seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse seaduses sätestatud liikumispiirangu rikkumise kõrvaldamiseks avalikus kohas;
7) nõukogu otsuse 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi loomist, toimimist ja kasutamist, artikli 32 alusel Schengeni infosüsteemi kantud isiku, kes on kadunud ja keda tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest on vaja ajutiselt paigutada turvalisse paika;
8) hädaohus oleva lapse toimetamiseks ohututesse tingimustesse seadusliku esindaja nõusolekuta, kui lastekaitsetöötaja ei saa või ei saa õigel ajal lapse kaitseks sekkuda.”;

64) paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 alusel kinni peetud laps toimetatakse ohututesse tingimustesse, andes ta üle lastekaitsetöötajale või lapse ohutust tagavale isikule. Lapse võib üle anda tema seaduslikule esindajale üksnes siis, kui lapse ohtu sattumine ei olnud põhjustatud seadusliku esindaja tegevusest või tegevusetusest või kui temast tulenev oht on lõppenud. Lapse üleandmisega lõpeb tema kinnipidamine.

(32) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 alusel kinni peetud lapsest teavitatakse viivitamata lastekaitsetöötajat, kellele edastatakse esimesel võimalusel kinnipidamise protokolli koopia.”;

65) paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Massilise korratuse käigus on protokollimine kohustuslik, kui kinnipidamine kestab kauem kui kolm tundi, samuti juhul, kui seda nõuab kinnipeetud isik.

(8) Massilise korratuse käigus kinnipeetud isiku kinnipidamisel väljaspool arestimaja tagatakse isikule inimväärsed tingimused ning võimaluse korral tagatakse ajutise kinnipidamisruumi videojälgitavus koos salvestamisega.”;

66) paragrahvi 47 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „abil” tekstiosaga „, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid”;

67) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kui see on vajalik kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks;”;

68) paragrahvi 47 lõike 1 punkti 4 teksti lõpus asendatakse sõna „või” semikooloniga;

69) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse või”;

70) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) kui käesolevas seaduses sätestatud meetme kohaldamisega kaasneb vajadus toimetada isik Politsei- ja Piirivalveametisse või muu haldusorgani asukohta.”;

71) paragrahvi 47 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Turvakontrolli teostab kompimise teel ametiisik, kes on isikuga samast soost.”;

72) paragrahvi 48 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „arst” sõnaga „tervishoiutöötaja”;

73) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib seaduse alusel teostada turvakontrolli või keda võib seaduse alusel läbi vaadata;”;

74) paragrahvi 49 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „läheduses või” sõnaga „läheduses;”;

75) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) see on vajalik kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks või”;

76) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on vallasasja läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses.”;

77) paragrahvi 49 lõike 2 kolmas lause jäetakse välja;

78) paragrahvi 49 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Korrakaitseorgan võib asja läbi vaadata ilma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute juuresolekuta, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isikud tahtlikult takistavad käesolevas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist.”;

79) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel proove, samuti teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega.”;

80) paragrahvi 49 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui isik siseneb avaliku võimu organi ehitisse või territooriumile vabatahtlikult või kui turvakontrolli kohaldatakse kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks.”;

81) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui:
1) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;
2) on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud;
3) see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses.”;

82) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust.”;

83) paragrahvi 50 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ajavahemikus kella 23.00-st kuni 7.00-ni on isiku eluruumi sisenemine lubatud ainult juhul, kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ja nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik.”;

84) paragrahvi 51 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „on tingituna tema abitust seisundist ohustatud, või” tekstiosaga „on tingituna tema abitust seisundist ohustatud;”;

85) paragrahvi 51 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „või tõrjumiseks.” tekstiosaga „või tõrjumiseks või”;

86) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on valdust läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses.”;

87) paragrahvi 51 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Isiku valduses oleva eluruumi läbivaatus ning äriruumi läbivaatus väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega on lubatud ainult läbivaadatava elu- või äriruumi asukohajärgse halduskohtu eelneval loal.”;

88) paragrahvi 51 lõike 4 kolmas lause jäetakse välja;

89) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Korrakaitseorgan võib valduse läbi vaadata ilma käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute juuresolekuta, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isikud tahtlikult takistavad käesolevas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist.”;

90) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Korrakaitseorgan võib võtta valduse läbivaatusel proove, samuti teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega.”;

91) paragrahvi 52 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „, või” semikooloniga;

92) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kui asja valdab isik, kellelt on seaduse alusel võetud vabadus, ning on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks;”;

93) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 49 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi või
6) kui turvakontrolli käigus on tuvastatud ese, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut.”;

94) paragrahvi 52 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik, välja arvatud lõike 1 punktis 6 sätestatud juhul.”;

95) paragrahvi 53 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Vallasasja müümise dokumenteerib kohtutäitur, hävitamise või riigi omandisse pööramise korrakaitseorgan.”;

96) paragrahvi 55 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) tarbida alkoholi või toidugruppi mittekuuluvat joovet tekitavat ainet ühissõidukipeatuses, teeliikluses osalevas avalikus kasutuses olevas ühissõidukis, koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, noortelaagri, tervishoiuteenuse osutaja ning hoolekandeasutuse ehitises ja territooriumil või selle osas õppe- ja kasvatustegevuse või tervishoiuteenuse osutamise ajal, samuti lastele suunatud avalikul kogunemisel. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus määrata oma territooriumil kindlaks lastele suunatud või tervise edendamiseks mõeldud muud kohad, kus alkoholi tarbimine loetakse teisi isikuid häirivaks;”;

97) paragrahvis 60, § 67 lõikes 2, §-des 68–70 ja 72 asendatakse sõna „politseiprefektuur” sõnaga „prefektuur” vastavas käändes;

98) paragrahvi 64 lõike 3 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„5) täitma politsei või muu pädeva korrakaitseorgani antud korraldusi korra tagamiseks koosolekul;
6) tagama koosoleku pidamise kohast käesoleva seaduse § 68 lõike 2 punktis 9 nimetatud konstruktsioonide eemaldamise mõistliku aja jooksul pärast koosoleku lõppemist ja”;

99) paragrahvi 64 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) tagama pärast avaliku koosoleku lõppemist selle pidamise kohas koosoleku tõttu tekkinud jäätmete koristamise.”;

100) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koosoleku korraldaja teatab koosoleku pidamise koha prefektuurile hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva koosolekust, kui:
1) selle pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist või
2) see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid.”;

101) paragrahvi 67 lõikes 2, § 69 lõikes 2, § 70 lõikes 3 ja § 72 lõikes 2 asendatakse sõna „territooriumil” sõnaga „tööpiirkonnas”;

102) paragrahvi 68 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) koosoleku korraldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ja sidevahendi andmed, samuti selle mittejuriidilisest isikust ühenduse nimi, kelle nimel koosolek korraldatakse;”;

103) paragrahvi 69 lõikes 1, § 70 lõikes 2 ja § 72 lõikes 1 asendatakse sõna „politseiprefekt” sõnaga „prefekt”;

104) paragrahvi 69 lõikes 2, § 70 lõikes 3 ja § 72 lõikes 2 asendatakse sõna „politseipeadirektoril” tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril”;

105) paragrahvi 75 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vabariigi Valitsus kehtestab siseministri ettepanekul määrusega korrakaitseorganile teenistusrelvade ja erivahendite liikide raames lubatud tulirelvade, muude relvade ja erivahendite alaliigid ning relva ja erivahendi käitlemise korra.”;

106) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Vabariigi Valitsus võib kehtestada siseministri ettepanekul määrusega tulirelva, muu relva ja erivahendi tehnilised ning muud nõuded.”;

107) seadust täiendatakse §-dega 781–783 järgmises sõnastuses:

§ 781. Erivahendid

Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisiku erivahendid on:
1) käerauad;
2) jalarauad;
3) sidumisvahend;
4) rahustussärk, -tool või -voodi;
5) teenistusloom;
6) tehniline tõke;
7) sõiduki sundpeatamise vahend;
8) veekahur;
9) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvad granaadid;
10) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu;
11) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis;
12) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend.

§ 782. Teenistusrelvad

Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametniku teenistusrelvad on:
1) tulirelv;
2) gaasirelv;
3) pneumorelv;
4) külmrelv;
5) elektrišokirelv.

§ 783. Enesekaitsevahendid

(1) Enesekaitsevahendid on vahetu sunni kohaldamisel politseiametniku, muu korrakaitseorgani ametniku või teenistuslooma füüsilise ohutuse tagamiseks kasutatavad esemed.

(2) Politseiametniku enesekaitsevahendite loetelu ja enesekaitsevahenditele esitatavad nõuded kehtestab siseminister määrusega.”;

108) paragrahvi 79 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 79. Käeraudade, jalaraudade, sidumisvahendi, rahustussärgi, -tooli ja -voodi kasutamine”;

109) paragrahvi 79 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui käe- või jalaraudade kasutamine ei ole võimalik, võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kasutada sidumisvahendit, rahustussärki, -tooli või -voodit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi, rahustussärgi, -tooli või -voodi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.”;

110) seadust täiendatakse §-ga 791 järgmises sõnastuses:

§ 791. Veekahuri kasutamine

(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks veekahurit rahvahulga vastu, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et veekahuri kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.

(2) Veekahuri kasutamise korra kehtestab siseminister määrusega.”;

111) paragrahvi 80 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või olulise”;

112) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7. peatükk
Riikliku järelevalve kulud
”;

113) paragrahvi 83 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui käesoleva seaduse § 49 alusel läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, hüvitab vallasasja läbi vaadanud korrakaitseorgan vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumuse selle valdajale ning tasub vallasasja kohta võetud proovide, teostatud mõõtmiste ja tehtud või tellitud ekspertiisi kulud, samuti vallasasja hävitamise või tagastamisega seonduvad kulud. Kui proovi, mõõtmistulemuste või ekspertiisi kohaselt selgub, et vallasasi või selle kasutamine ei vasta seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ja valdaja oli sellest teadlik või pidi sellest teadlik olema, siis võib korrakaitseorgan otsustada mitte hüvitada vallasasja maksumust valdajale ning nõuda valdajalt proovi võtmise, mõõtmise ja ekspertiisi tegemise ning vallasasja hävitamise või tagastamisega seonduvate põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamist.”;

114) paragrahvi 83 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse § 51 kohaselt valduse läbi vaadanud korrakaitseorgan tasub võetud proovi, samuti teostatud mõõtmise ja tehtud või tellitud ekspertiisi kulud. Kui proovi-, mõõtmistulemuste või ekspertiisi kohaselt selgub, et valdus või selle kasutamine ei vasta seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ja valdaja oli sellest teadlik või pidi sellest teadlik olema, siis võib korrakaitseorgan nõuda valdajalt proovi võtmise, mõõtmise ja ekspertiisi tegemise põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamist.

(4) Sundtoomisega tekkinud kulud hüvitab sundtoomist taotlenud korrakaitseorgan.

(5) Vahetu sunni kohaldamisega tekkinud kulud hüvitab vahetu sunni kohaldamist taotlenud korrakaitseorgan.

(6) Riikliku järelevalve käigus sundtoomisega ja vahetu sunni kohaldamisega tekkinud kulude ulatuse, arvestamise ja hüvitamise korra võib kehtestada Vabariigi Valitsus määrusega.”.

2. peatükk Korrakaitseseaduse rakendamine 

§ 2.  Abipolitseiniku seaduse muutmine

Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 16. Riiklik järelevalve ja erimeetmed

(1) Abipolitseinik võib rakendada korrakaitseseaduse §-s 30, § 32 lõigetes 1–3, §-s 38, § 45 lõikes 1, §-des 46, 47, 50, 51 ja 52 sätestatud meetmeid, kui ta on kaasatud meedet kohaldama politseiametniku korraldusel või tema volitus meetme rakendamiseks tuleneb eriseadusest.

(2) Abipolitseinik võib rakendada korrakaitseseaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–3, §-des 38, 46, 47 ja 52 sätestatud meetmeid, kui ta politsei ülesandel teostab iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või täidab ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

§ 161. Riikliku järelevalve erisused

(1) Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse §-s 38 sätestatud meedet kohaldades kontrollida üksnes indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus. Abipolitseinik peab andma isiku viivitamata üle politseile:
1) indikaatorvahendi positiivse näidu korral või
2) kui isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga.

(2) Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud meedet kohaldades anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile märguande sõiduki või maastikusõiduki peatamiseks üksnes käega, sauaga või helkurkettaga. Sõidukit peatav abipolitseinik peab kandma rinnamärki ja ohutusvesti kirjaga „ABIPOLITSEINIK”.

(3) Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse §-s 46 sätestatud meedet kohaldades isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui see on vältimatu:
1) vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või
2) isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks.

(4) Abipolitseinik võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil isiku kinni pidada, kui isik on avalikus kohas pannud toime korrarikkumise ja tema isikut ei ole tuvastatud või korrarikkumise kõrvaldamiseks on kohaldatud vahetut sundi ning on küllaldane alus eeldada, et vahetu sunni kohaldamise lõpetamisel jätkab isik korrarikkumise toimepanemist.

(5) Kinnipeetud isikule tuleb viivitamata teatada talle arusaadavas keeles ja viisil tema kinnipidamise põhjus, teha teatavaks tema õigused ning anda talle võimalus teatada kinnipidamisest oma lähedasele. Kui kinnipeetud isik viibib seisundis, mille tõttu ta ei ole võimeline kinnipidamisest oma lähedasele teatama, teavitab abipolitseinik sellest viivitamata politseid, kes teavitab viivitamata kinnipeetud isiku lähedast. Kui kinnipeetud isik on alaealine või muu piiratud teovõimega isik, teatab politsei isiku kinnipidamisest esimesel võimalusel tema seaduslikule esindajale, kui see on võimalik. Kinnipeetud isiku nõudmisel antakse talle võimalus teatada kinnipidamisest esindajale.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kinnipeetud isik tuleb viivitamata anda üle politseile.

(7) Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse §-s 47 sätestatud meedet kohaldades kontrollida isikut või tema riietust üksnes vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid:
1) kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või
2) kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse.

(8) Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud meedet kohaldades võtta hoiule üksnes turvakontrolli käigus tuvastatud vallasasja, millega isik võib ohustada ennast või teist isikut või mille valdamine on isikul seadusega keelatud. Abipolitseinik peab hoiulevõetud asja viivitamata andma üle politseile.”;

3) paragrahvid 17–27 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 28. Vahetu sunni kohaldamise pädevus

(1) Abipolitseinik võib füüsilist jõudu, erivahendit ja relva kasutada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Kui hoiatusega määratakse isikule haldusakti täitmise tähtaeg, võib vahetut sundi kohaldada, kui isik jätab haldusakti tähtaja jooksul täitmata.

(2) Abipolitseinik võib isiku suhtes kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et isik võib:
1) rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet;
2) põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või
3) ennast vigastada või enese tappa.

(3) Kui käeraudade kasutamine ei ole võimalik, võib abipolitseinik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel kasutada sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta kestvat füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.

(4) Abipolitseinikul ei ole õigust kasutada jalaraudu.”;

5) paragrahvid 29–31 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 33 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3.  Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „järelevalve” sõnadega „riiklik järelevalve” vastavas käändes;

2) paragrahvi 13 lõigetes 4 ja 5 ning § 56 lõikes 1 asendatakse sõna „järelevalveasutus” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes;

3) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõnad „järelevalvet teostavaid valitsusasutusi” sõnaga „korrakaitseorganeid”;

4) paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse sõnad „järelevalvet teostavale ametnikule” sõnaga „korrakaitseorganile”;

5) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 49. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, välja arvatud toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele vastavus, riikliku alkoholiregistri toimimisega, alkoholi impordi ja ekspordiga seonduvad nõuded ning alkohoolse joogi tarbimisega seonduvad piirangud, teostab Tarbijakaitseamet.

(2) Riiklikku järelevalvet alkoholi impordi ja ekspordiga seonduvate nõuete täitmise üle teostab Maksu- ja Tolliamet.

(3) Riiklikku järelevalvet toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise ning riikliku alkoholiregistri toimimisega seonduvate nõuete täitmise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet.

(4) Riiklikku järelevalvet alkohoolse joogi jaemüügiga seonduvate nõuete täitmise ning alkohoolse joogi tarbimise piirangute järgimise üle teostab oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus.

(5) Riiklikku järelevalvet alaealise alkohoolse joogi tarbimise piirangute üle teostab politseiametnik.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

§ 491. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Maksu- ja Tolliamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks ka korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Politseiametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks ka korrakaitseseaduse §-des 37, 38, 39, 40, 42, 47 ja 48 sätestatud erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(4) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.”;

8) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 50. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseseaduse §-des 49 ja 50 sätestatud meetmeid võib Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning valla- või linnavalitsus kohaldada üksnes sisenemisel alkoholi käitleja territooriumile, hoonesse, rajatisse ja ruumi või avades tema veovahendeid käitleja või tema esindaja juuresolekul.

(2) Korrakaitseorganil on täiendavalt õigus:
1) plommida või pitseerida hoiukoht, kus olev alkohol kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele;
2) kui ta avastab mootorsõidukis või selle haagises alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, suunata see mootorsõiduk alkoholi mahalaadimiseks lähimasse paika, kus on võimalik äravõetud alkoholi hoida;
3) saada ametialaseks kasutamiseks riiklikust alkoholiregistrist kõiki andmeid.”;

9) paragrahv 51 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahv 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 52. Hoiulevõetud alkoholi hoidmine

(1) Hoiulevõetud alkoholi hoitakse kuni selle edasise käsutamise otsustamiseni selle hoiule võtnud korrakaitseorgani asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis.

(2) Kui hoiulevõetud alkoholi ei ole sellises koguses võimalik selle hoiule võtnud korrakaitseorgani asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis hoida, antakse see vastutavale hoiule tollilattu, aktsiisilattu või tolliterminali.

(3) Hoiulevõetud alkoholi hoidmise tollilaos, aktsiisilaos või tolliterminalis korraldab tolliasutus.

(4) Hoiulevõetud alkoholi tollilaos, aktsiisilaos või tolliterminalis hoidmise kulud nähakse ette sihtotstarbeliste kuludena riigieelarves.

(5) Politseiametnikul on õigus korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras hoiulevõetud alkohol üle anda alaealise seaduslikule esindajale.”;

11) paragrahvides 68 ja 69 asendatakse sõnad „joobnud olekus” sõnadega „joobeseisundile viitavate tunnustega”;

12) paragrahv 70 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4.  Arhiiviseaduse muutmine

Arhiiviseaduse § 6 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Rahvusarhiiv teostab haldusjärelevalvet arhivaalide haldamise ning arhiivieeskirja, Rahvusarhiivi juhiste ja oma ülesannete raames dokumendihalduse üldnõuete täitmise üle avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku poolt ning teeb puuduse kõrvaldamiseks ettepanekuid. Kui puudust ei kõrvaldata, annab Rahvusarhiiv avalikku ülesannet täitvale asutusele või isikule puuduse kõrvaldamiseks korralduse, mille täitmine on kohustuslik.”.

§ 5.  Audiitortegevuse seaduse muutmine

Audiitortegevuse seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 6.  Autoveoseaduse muutmine

Autoveoseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
”;

2) paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 31. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses nimetatud dokumentide üle teostavad:
1) politseiametnik;
2) Maksu- ja Tolliamet;
3) abipolitseinik.

(2) Korrakaitseorgan võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 33 ja 45 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

(3) Politseiametnik ja abipolitseinik võivad kontrollida käesolevas seaduses nimetatud järgmisi dokumente, kui need on käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel nõutavad:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 tulenevat ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja;
2) välislepingust tulenevat veoluba;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 5 tulenevat juhitunnistust;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 5 lõikest 5 tulenevat oma kulul sõitjateveo sertifikaati;
5) oma kulul autoveo korraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud tingimuste täitmist tõendavaid dokumente;
6) käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punktis 1 nimetatud mootorsõiduki kasutuslepingut või selle kinnitatud väljavõtet;
7) käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punktis 2 nimetatud autojuhi töö- või muud lepingut või selle kinnitatud väljavõtet;
8) ohtlikke veoseid vedava sõiduki juhi koolitustunnistust;
9) Eestis registreeritud sõiduki juhi ametikoolituse tunnistust;
10) Eestis registreeritud alamsõiduki juhi koolitustunnistust.

(4) Tolliametnik võib kontrollida järgmisi dokumente, kui need on käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel nõutavad:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 tulenevat ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja;
2) välislepingust tulenevat veoluba.

(5) Kui autojuhil ei ole autoveol käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 ja lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud dokumenti, on korrakaitseorganil õigus vedu katkestada kuni katkestamise põhjustanud asjaolude väljaselgitamise või äralangemiseni.”.

§ 7.  Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 44. Järelevalve seaduse täitmise üle

Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostavad järelevalvet:
1) Andmekaitse Inspektsioon;
2) Riigi Infosüsteemi Amet.”;

2) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekaitse Inspektsioon teostab teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet nende poolt teabenõuete täitmisel ja teabe avalikustamisel.”;

3) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 50. Riikliku järelevalve teostamine

Andmekaitse Inspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) paragrahv 531 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 531. Riigi Infosüsteemi Ameti järelevalve

(1) Riigi Infosüsteemi Amet teostab haldus- ja riiklikku järelevalvet andmekogu asutamise, kasutuselevõtmise ja andmekogu pidamise ning infosüsteemi riigi infosüsteemi andmevahetuskihiga liidestamise vastavuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostamisel võib Riigi Infosüsteemi Amet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”.

§ 8.  Biotsiidiseaduse muutmine

Biotsiidiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 43. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet biotsiididele ja biotsiidi sisaldavatele toodetele ning nende turul kättesaadavaks tegemisele ja kasutamisele käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning biotsiidimäärusega sätestatud nõuete täitmise üle teostavad:
1) Terviseamet – biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete täitmise üle biotsiidi tootja ja importija juures ning toodete hulgimüügil, biotsiidile kehtestatud nõuete ja selle kasutamise üle kutselise kahjuritõrjeteenuse osutaja juures ning rahvatervise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega reguleeritud valdkondades;
2) Tarbijakaitseamet – biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote turul kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete täitmise üle jaemüügil;
3) Tööinspektsioon – biotsiidi kasutamisele kehtestatud nõuete täitmise üle töötervishoiu- ja tööohutuse seadusega reguleeritud valdkonnas;
4) Keskkonnainspektsioon – biotsiidi kasutamisele kehtestatud nõuete täitmise üle keskkonnaohtlikkuse seisukohast oma valdkonna järelevalve objektidel;
5) Veterinaar- ja Toiduamet – biotsiidi kasutamisele kehtestatud nõuete täitmise üle loomatervise ning sööda- ja toiduohutuse seisukohast oma valdkonna järelevalve objektidel;
6) Maksu- ja Tolliamet – biotsiidide kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete täitmist ühenduse turule sisenemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklite 27–29 kohaselt.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 431–433 järgmises sõnastuses:

§ 431. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 432. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorganil on õigus kehtiva turustusloa või registreerimistunnistuse puudumise korral keelata biotsiidi import ühenduse tolliterritooriumile.

(2) Kui riikliku järelevalve tegemise käigus on järelevalveasutus teinud biotsiidimääruse artikli 88 kohaselt ettekirjutuse biotsiidi kättesaadavaks tegemise ja kasutamise piiramise või ajutise keelamise kohta, teavitab ta sellest kohe Terviseametit, kes omakorda teavitab sellest viivitamata Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike.

(3) Järelevalveasutused esitavad Terviseametile 2015. aasta 1. juuliks ja pärast seda iga viienda aasta 1. aprilliks biotsiidimääruse artikli 65 lõike 3 kohased andmed. Terviseamet esitab saadud andmete alusel komisjonile biotsiidimääruse artikli 65 lõikes 3 nimetatud aruande.

(4) Korrakaitseorgan võib riikliku järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.

§ 433. Vahetu sunni kasutamine

Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

3) paragrahvid 44 ja 45 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 46. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.”.

§ 9.  Digitaalallkirja seaduse muutmine

Digitaalallkirja seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) IX. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „JÄRELEVALVE” sõnadega „RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE”;

2) paragrahvi 41 pealkirjas asendatakse sõna „Järelevalve” sõnadega „Riikliku ja haldusjärelevalve”;

3) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.”;

4) paragrahvi 41 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „Järelevalvet” sõnaga „Haldusjärelevalvet”;

5) paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 42. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

6) seaduse IX. peatükki täiendatakse §-dega 421 ja 422 järgmises sõnastuses:

§ 421. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes sisenemisel teenuse osutaja esindaja juuresolekul ruumidesse, mida kasutatakse teenuse osutamiseks.

(2) Korrakaitseorganil on käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise kontrollijana õigus otsustada teenuse osutaja kustutamine registrist ning esitada otsus registri volitatud töötlejale vastava kande tegemiseks.

§ 422. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3200 eurot.”.

§ 10.  Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine

Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve”;

2) seaduse 4. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve”.

§ 11.  Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine

Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. peatükk
NÕUKODA, SISEKONTROLL, EETIKANÕUNIK JA HALDUSJÄRELEVALVE
”;

2) paragrahvi 34 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 34. Haldusjärelevalve”;

3) paragrahvi 34 lõige 2, lõike 5 punkt 2 ning lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 12.  Ehitusseaduse muutmine

Ehitusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 14 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 57 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „14” arvuga „15”;

3) seaduse 6. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvid 62 ja 63 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 62. Riiklik järelevalve

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet kohalik omavalitsus ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Kohalik omavalitsus teostab oma territooriumil riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid:
1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine ning ekspertiisi tegemine ja tellimine;
2) ehitise või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimine ning ekspertiiside tegemine ja tellimine;
3) ehitusloa olemasolu ja ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine;
4) kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine;
5) ehitustööde ja ehitusprojektide nõuetele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse ning lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest selle korrashoiu ja kasutamise kontrollimine;
6) järelevalve avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste üle.

(3) Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesanded;
2) järelevalve avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste üle;
3) käesoleva seaduse täitmise kontrollimine ehitustoote nõuetele vastavuse üle;
4) hoonete energiamärgiste väljastamise ja hoonete energiaauditite tegemise kohta antud dokumentide kontrollimine;
5) järelevalve ettevõtja nõuetele vastavuse üle;
6) soojus- ja jahutusseadmete registreerimise kontrollimine.

(4) Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juhuvalikut kasutades statistiliselt olulise protsendi ulatuses aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavust. Kontrollimine hõlmab:
1) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse kontrolli;
2) sisendandmete ja energiamärgisele kantud tulemuste, sealhulgas energiatõhususe parandamiseks esitatud soovituste asjakohasuse kontrolli või
3) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete täielikku kontrolli ja märgisele kantud tulemuste, sealhulgas energiavajaduse vähendamiseks esitatud soovituste asjakohasuse täielikku kontrolli ning võimaluse korral hoone külastust, et kontrollida energiamärgisele kantud andmete ja asjaomase hoone vastavust.

(5) Käesoleva seaduse § 3 lõike 11 alusel kehtestatud ehitise ja selle osa tuleohutusnõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Päästeamet.

§ 63. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

5) seadust täiendatakse §-dega 631 ja 632 järgmises sõnastuses:

§ 631. Riikliku järelevalve erisused

(1) Tehnilise Järelevalve Amet võib kohustada ehitise omanikku teavitama avalikkust ehitisega seotud ohtudest või ehitise omaniku kulul teavitama ise avalikkust ehitisega seotud ohtudest.

(2) Korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes sisenemisel ehitisse või selle osasse, pärast ehitustoote turule laskmist selle ladustamis-, paigaldus- või müügikohta või ehitustoote kasutamiskohta.

§ 632. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 64 000 eurot.”;

6) paragrahvid 64 ja 641 tunnistatakse kehtetuks.

§ 13.  Elektriohutusseaduse muutmine

Elektriohutusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 37. Riiklik järelevalve

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Elektripaigaldise nõuetele vastavuse üle teostab riiklikku järelevalvet ka Tööinspektsioon.

(3) Elektripaigaldise või -seadme tehnilise kontrolli nõuete täitmise üle teostab riiklikku tuleohutuse järelevalvet ka Päästeamet.

(4) Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse kuulub:
1) järelevalve turule lastud elektriseadme nõuetele vastavuse üle (turujärelevalve);
2) järelevalve elektripaigaldise ehitamise, kasutusele võtmise ja kasutamise, elektripaigaldise käidu ning elektritöö tegemise vastavuse üle käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
3) järelevalve teavitatud asutuse ja ettevõtja suhtes käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise üle;
4) elektriseadme või -paigaldisega toimunud avarii või õnnetuse tekkepõhjuste väljaselgitamine;
5) elektriseadme turule laskmise keelamine ajaks, mis on vajalik selle nõuetele vastavuse tagamiseks, samuti nõude esitamine ohtlikuks osutunud ning nõuetele mittevastava elektriseadme turult eemaldamiseks ja elektriseadme või -paigaldise kasutamise peatamiseks;
6) ettekirjutuste ja otsuste tegemine.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

§ 371. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

3) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Riikliku järelevalve erisused

(1) Tehnilise Järelevalve Amet võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes elektriseadme või -paigaldise valmistamis-, paigaldus-, kasutus-, remondi-, ehitus-, hooldus-, ladustamis- ja müügikohta, samuti teavitatud asutuse, tehnilise kontrolli teostaja ja personali sertifitseerimise asutuse ruumidesse.

(2) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/108/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide elektromagnetilise ühilduvuse alaste õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 24–37), artikliga 4 järgmiste elektriseadmete või -paigaldiste kasutusele võtmist või kasutamist käsitlevate erimeetmete rakendamist:
1) meetmed, mille eesmärk on lahendada tekkinud või prognoositav elektromagnetilise ühilduvuse probleem;
2) ohutuse huvides võetavad meetmed, mille eesmärk on kaitsta üldkasutatavaid elektroonilise side võrke või vastuvõtu- või saatejaamu, kui neid kasutatakse ohutuse huvides täpselt määratud olukordades.

(3) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et käidukorraldaja, elektritöö juht või tehnilist kontrolli teostav töötaja on rikkunud käidukorraldusele, elektritööle või tehnilisele kontrollile käesoleva seadusega kehtestatud nõudeid ja sellega põhjustanud ohu inimesele, varale või keskkonnale, võib Tehnilise Järelevalve Ameti juht või tema volitatud ametiisik sõltuvalt rikkumise raskusest ja lisaks muude käesolevast seadusest tulenevate sanktsioonide rakendamisele peatada käidukorraldaja, elektritöö juhi või tehnilist kontrolli teostava töötaja pädevustunnistuse kehtivuse kuni üheks aastaks. Pädevustunnistuse kehtivuse peatamise tähtaja lõppemisel tuleb selle kehtivuse taastamiseks teha uus pädevuseksam vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktile 1.”;

4) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 40. Sunniraha määr

Käesoleva seaduse rikkumise korral tehtud ettekirjutuse sundtäitmisel rakendatava sunniraha ülemmäär on 2000 eurot.”;

6) paragrahvid 42 ja 43 tunnistatakse kehtetuks.

§ 14.  Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 93 ja 94 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 93. Riiklik järelevalve

(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet.

(2) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Liidu energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga (edaspidi koostööamet) ning teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega. Vajaduse korral kaasab Konkurentsiamet järelevalvesse sõltumatuid eksperte ning teeb koostööd Eesti teiste järelevalveasutustega.

(3) Konkurentsiamet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu.

(4) Võrguteenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või muul viisil turul kättesaadavaks tegemise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires.

(5) Liitumislepingust, võrgulepingust või elektrilepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile, mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule täidab Konkurentsiamet järgmisi riikliku järelevalvega seotud ülesandeid:
1) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud tingimuste täitmist;
2) jälgib ja kontrollib käesoleva seaduse § 4 lõikes 41 sätestatud konkursi läbiviimist;
3) lahendab turuosaliste vahelisi vaidlusi käesolevas seaduses sätestatud korras;
4) avalikustab oma veebilehel elektriettevõtjate elektrienergia hinna piirmäärad ja võrgutasud, mis ta on kooskõlastanud käesoleva seaduse alusel;
5) väljastab käesolevas seaduses sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid;
6) esitab Euroopa Komisjonile aruande, mis käsitleb turgu valitsevaid elektriettevõtjaid ning turu hõivamist ja konkurentsi muul viisil kahjustavat käitumist, omandisuhete muudatusi ning konkurentsi edendamise meetmeid.

(7) Konkurentsiamet teeb otsuse temale käesoleva seaduse alusel esitatud kooskõlastamistaotluse kohta 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist teatada.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni Konkurentsiametile esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave.

(9) Konkurentsiamet koostab ja avaldab iga aasta 31. juuliks oma veebilehel eelmise kalendriaasta kohta ülevaate, milles kajastatakse:
1) süsteemidevaheliste ühenduste võimsuse jaotamise reeglid;
2) süsteemi ülekoormuse lahendamise reeglid;
3) võrkudevaheliste ühenduste loomisele ja remondile kulutatud aeg;
4) võrguettevõtja avaldatav teave võrkudevaheliste ühenduste ja võrgu võimsuse jaotamise kohta, arvestades ärisaladuse hoidmise vajadust;
5) käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tegevusalade eristamine;
6) uutele tootjatele kehtestatud liitumistingimused;
7) süsteemihalduri ja võrguettevõtjate kohustuste täitmine;
8) konkurentsi olukord elektriturul.

§ 94. Riikliku järelevalve erimeetmed

Konkurentsiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 942 järgmises sõnastuses:

§ 942. Riikliku järelevalve erisused

Konkurentsiamet võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes turuosalise territooriumile, ruumi või rajatisse.”;

3) paragrahvi 95 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ning õigus vajaduse korral kasutada oma õiguste teostamiseks politsei abi”;

4) paragrahvid 96–98 tunnistatakse kehtetuks.

§ 15.  Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt tekstiosa „järelevalve- ja korraldusasutus” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes;

2) paragrahvi § 872 lõigetes 2–5 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet” sõnadega „Riigi Infosüsteemi Amet” vastavas käändes;

3) paragrahv 133 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 133. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad järgmised korrakaitseorganid:
1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tehnilise Järelevalve Amet käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires;
2) Konkurentsiamet käesolevas seaduses ja konkurentsiseaduses sätestatud pädevuse piires.

(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostab ka Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires.

(3) Järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja käesoleva seaduse §-s 1031 sätestatud elektrooniliste kontaktandmete kasutamise üle teostab ning haldussundi rakendab Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitse seaduse 6. peatükis sätestatud korras.

(4) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-s 872 sätestatud sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ning terviklikkuse tagamise üle teostab Riigi Infosüsteemi Amet.

(5) Elektroonilise side valdkonna riiklikku korraldust teostavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tehnilise Järelevalve Amet käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires ning Konkurentsiamet käesolevas seaduses ja konkurentsiseaduses sätestatud pädevuse piires.

(6) Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel ja järelevalve teostamisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Liidu õigusest.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 1331 järgmises sõnastuses:

§ 1331. Riiklik järelevalve

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

5) paragrahv 146 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 188 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse §-des 153–155, 156–165, 1663, 169, 170 ja 171–1841 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.”;

7) paragrahvi 188 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva seaduse §-s 1701 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.”.

§ 16.  Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 23. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse või avalik-õigusliku ülikooli tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

(2) Koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse sisehindamine ja nõustamine toimub vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.”;

2) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

§ 231. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”.

§ 17.  Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine

Euroopa Liidu kodaniku seaduse §-d 541 ja 542 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 541. Riiklik järelevalve

(1) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad põhjendatud kahtluse korral kontrollida, kas Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige viibivad või elavad Eestis vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, täidavad selles seaduses sätestatud kohustusi ja tingimusi ega ole kuritarvitanud selles ettenähtud õigusi või kasutanud pettust.

(2) Kaitsepolitseiamet teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise ja elamise asjaolude üle julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.

§ 542. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise ja elamise asjaolude üle järelevalve teostamisel võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme eeldatava ebaseadusliku Eestis viibimise tõkestamine tulemuslik, ja muud meetmed on ammendunud.

(3) Korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes politseiametnik.

(4) Kaitsepolitseiamet võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”.

§ 18.  Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduse muutmine

Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 5. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamisel teostab Muinsuskaitseamet.

(2) Muinsuskaitseamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Kultuuriminister võib käskkirjaga kinnitada nende riigimuuseumide loetelu, kes on tagastamismenetluse ajal kohustatud Muinsuskaitseameti taotluse korral hoidma kultuuriväärtusi. Kui loetelu kinnitatud ei ole, otsustab kultuuriminister Muinsuskaitseameti taotluse alusel, millisele riigimuuseumile kultuuriväärtus hoiule antakse.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

§ 51. Riikliku järelevalve erisused

Ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamiseks Muinsuskaitseamet:
1) teavitab asjaomaseid liikmesriike Eesti territooriumilt leitud kultuuriväärtusest, kui on põhjust oletada, et kultuuriväärtus on teise liikmesriigi territooriumilt välja viidud ebaseaduslikult;
2) teeb koostöös taotluse esitanud liikmesriigi pädevate asutustega nõuetekohase taotluse saamisest alates kahe kuu jooksul kindlaks, kas liikmesriigi taotluses nimetatud asja puhul on tegemist kultuuriväärtusega;
3) tagab taotluse esitanud liikmesriigile ja kultuuriväärtuse omanikule või valdajale teabe vahetamise;
4) vahendab kohtuvälise kokkuleppe saavutamist kultuuriväärtuse tagastamiseks taotluse esitanud liikmesriigi ja omaniku vahel.

§ 52. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”;

3) paragrahvid 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 19.  Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 ning § 93 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „riikliku järelevalve” sõnadega „riikliku ja haldusjärelevalve”;

2) paragrahvi 45 lõike 8 punktis 2, § 76 lõike 7 punktis 4, § 80 lõike 3 punktis 4 ja § 83 lõike 8 punktis 4 asendatakse sõna „järelevalvet” sõnadega „riiklikku järelevalvet”;

3) paragrahvi 572 lõike 6 punktis 4 ja § 95 lõikes 1 asendatakse sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

4) seaduse 16. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

16. peatükk
RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE
”;

5) paragrahvi 93 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 93. Riikliku ja haldusjärelevalve eesmärk ja ulatus”;

6) paragrahvi 93 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „andvaid isikuid” sõnadega „ning asutusi”;

7) paragrahvi 93 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse turukorraldusabinõude rakendamiseks esitatud nõuete täitmist ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.”;

8) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Haldusjärelevalve käigus kontrollitakse käesoleva seaduse § 57 lõike 4, § 572 lõike 2 ja § 74 kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmist ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, kui toetuse saajaks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik või asutus.”;

9) paragrahvi 94 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.”;

10) paragrahvi 94 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 94 lõikes 63 asendatakse sõna „järelevalvet” sõnadega „riiklikku järelevalvet”;

12) paragrahvi 95 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 95. Haldusjärelevalve teostajad”;

13) paragrahvi 95 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 57 lõike 4” tekstiosaga „ja § 572 lõike 2”;

14) paragrahvi 95 lõikes 3 asendatakse sõnad „riiklikku järelevalvet” sõnaga „haldusjärelevalvet”;

15) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks vastu võetud asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad haldusjärelevalvet Põllumajandusministeerium ja PRIA, kui toetuse saajaks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik või asutus.”;

16) paragrahv 96 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 96. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.

(3) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.”;

17) paragrahv 97 tunnistatakse kehtetuks;

18) seadust täiendatakse §-ga 971 järgmises sõnastuses:

§ 971. Riikliku järelevalve erisused

(1) Riikliku järelevalve meedet kohaldav korrakaitseorgani ametiisik kannab järelevalvetoimingu tegemise ajal vajaduse korral või taotleja nõudmisel taotleja antud eri- või kaitseriietust.

(2) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada nende järelevalvetoimingute loetelu, mille tegemise ajal peab korrakaitseorgani ametiisik kandma eri- või kaitseriietust, mille ostmise kulud kaetakse riigieelarvest.”.

§ 20.  Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmine

Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 5. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „JÄRELEVALVE” sõnadega „RIIKLIK JÄRELEVALVE”;

2) paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 31. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon, välja arvatud valdkondades, milles järelevalvekohustus on pandud muudele korrakaitseorganitele.

(2) Geneetiliselt muundatud taimesortide kasutamise, põllu- ja aiakultuuride liikide geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva seemne ja paljundusmaterjali turustamisotstarbelise tootmise ja pakendamise, samuti nimetatud materjali turustamise, impordi ja ekspordi üle teostab järelevalvet Põllumajandusamet taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(3) Geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate metsataimede või neist koosneva kultiveerimismaterjali turustamisotstarbelise tootmise ja pakendamise, samuti nimetatud materjali turustamise, impordi ja ekspordi üle teostab järelevalvet Keskkonnaamet taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses sätestatud nõuete ja korra kohaselt, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(4) Geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva taimekaitsevahendi üle teostab järelevalvet Põllumajandusamet taimekaitseseaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(5) Geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva väetise üle teostavad järelevalvet Põllumajandusamet, Maksu- ja Tolliamet ning Tarbijakaitseamet väetiseseaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(6) Geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva toidu üle teostavad järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet toiduseaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(7) Geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva toidu osas teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes teostab järelevalvet Tarbijakaitseamet toiduseaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(8) Geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva sööda üle teostab järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet söödaseaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(9) Käitlemise nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Põllumajandusamet.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 311–313 järgmises sõnastuses:

§ 311. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Keskkonnainspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Põllumajandusamet võib käitlemise nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamisel kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 312. Vahetu sunni kasutamine

Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 313. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 13 000 eurot.”.

§ 21.  Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmine

Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse 4. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 18. Riiklik järelevalve

Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon ja Keskkonnainspektsioon.

§ 181. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 182. Vahetu sunni kasutamine

Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 183. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 12 800 eurot.”.

§ 22.  Geograafilise tähise kaitse seaduse muutmine

Geograafilise tähise kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
”;

2) seaduse § 48 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvid 49 ja 50 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 49. Riiklik järelevalve

Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Veterinaar- ja Toiduamet registreeritud geograafilise tähise nimetuse nõuetekohase kasutamise ning registreeritud geograafilise tähise kirjelduses sätestatud nõuetele vastavuse üle.

§ 50. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 50 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) paragrahv 51 tunnistatakse kehtetuks.

§ 23.  Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 4 asendatakse sõnad „riiklikku järelevalvet” sõnaga „haldusjärelevalvet”;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1, § 10 punktis 5 ja § 18 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 24.  Hasartmänguseaduse muutmine

Hasartmänguseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „järelevalveametnik” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes;

2) paragrahvi 37 lõike 11 punktis 1 asendatakse sõna „järelevalveasutus” sõnaga „korrakaitseorgan”;

3) paragrahvid 66 ja 67 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 66. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet hasartmängude korraldamise üle teostab Maksu- ja Tolliamet.

§ 67. Riikliku järelevalve erimeetmed

Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 48, 49, 50, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 671 järgmises sõnastuses:

§ 671. Riikliku järelevalve erisused

(1) Maksu- ja Tolliamet võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda maatükile, ehitistesse, ruumidesse, laevadesse ja sõidukitesse, kus korraldatakse hasartmängu või mille kohta on alus arvata, et seal tegeletakse hasartmängu korraldamisega.

(2) Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seaduse, selle alusel antud õigusaktide või mängureeglite rikkumise kahtluse korral piirata, muu hulgas plommi või pitseriga, kontrollimise tulemuste selgitamiseni mänguinventari kasutamist hasartmängu korraldamisel.

(3) Maksu- ja Tolliamet võib selle kindlakstegemiseks, kas hasartmängu korraldamine vastab seadusele ja mängureeglitele, mängida kontrollitavat hasartmängu. Võidu korral kantakse tulu riigi tuludesse. Kui võit ei ole rahaline, võõrandab selle Maksu- ja Tolliamet riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Võõrandamise tulu kantakse riigi tuludesse.”;

5) paragrahv 69 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 71 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 73. Sunniraha ülemmäär

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3200 eurot. Kui ettekirjutus tehakse üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu teavet edastavale või üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu võimaldavale isikule või maksevahendajale, on rakendatava sunniraha ülemmäär 320 eurot.”.

§ 25.  Huvikooli seaduse muutmine

Huvikooli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

2) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „riikliku järelevalveorgani” sõnadega „haldusjärelevalvet teostava haldusorgani”.

§ 26.  Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine

Infoühiskonna teenuse seaduse §-d 12–14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 12. Riiklik järelevalve

Käesolevas seaduses teenuse osutaja kohta antavale teabele sätestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.

§ 13. Riikliku järelevalve erimeetmed

Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 14. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”.

§ 27.  Hädaolukorra seaduse muutmine

Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõikes 2 asendatakse sõna „järelevalvet” tekstiosaga „haldus- või riiklikku järelevalvet”;

2) paragrahvi 47 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema määratud ministeeriumi valitsemisala asutus” tekstiosaga „Riigi Infosüsteemi Amet”;

3) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

§ 471. Riiklik järelevalve

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks.

§ 28.  Inimgeeniuuringute seaduse muutmine

Inimgeeniuuringute seaduses asendatakse läbivalt sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 29.  Isikuandmete kaitse seaduse muutmine

Isikuandmete kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 321–323 järgmises sõnastuses:

§ 321. Riikliku järelevalve erimeetmed

Andmekaitse Inspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 322. Riikliku järelevalve teostamise erisused

Andmekaitse Inspektsioon võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed.

§ 323. Haldusjärelevalve erisused

Haldusjärelevalve teostamisel on Andmekaitse Inspektsiooni pädeval ametiisikul õigus takistamatult siseneda isikuandmete töötleja territooriumile või ruumi, nõuda isikutelt asjakohaseid dokumente ja muud vajalikku teavet, teha dokumentidest koopiaid ning saada juurdepääs isikuandmete töötleja seadmetele, samuti salvestatud andmetele ja andmetöötluseks kasutatavale tarkvarale.”;

3) paragrahvi 33 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 33 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 37 tunnistatakse kehtetuks.

§ 30.  Jahiseaduse muutmine

Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 tekstist jäetakse välja sõnad „keskkonnajärelevalve seadusega sätestatud korras”;

2) seadust täiendatakse §-dega 471–474 järgmises sõnastuses:

§ 471. Riikliku järelevalve erimeetmed

Keskkonnainspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 47, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 472. Riikliku järelevalve erisused

(1) Keskkonnainspektsioon võib jahipidamiseks kasutatavate püüniste läbivaatust teostada ilma korrakaitseseaduse § 49 lõikes 2 nimetatud isiku juuresolekuta.

(2) Tähistatud kinnisasjale võib Keskkonnainspektsioon siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui:
1) see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise, või
2) valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Keskkonnainspektsioon hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei viidud pärast sisenemist läbi järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.

(4) Keskkonnainspektsioonil on korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud korras õigus eemaldada paiknemiskohast ja võtta vallasasjana hoiule jahipidamisvahend, mis peab olema õigusaktist tulenevalt selle omaniku kindlakstegemist võimaldaval viisil märgistatud, kuid millel märgistus puudub või see ei võimalda kuuluvust tuvastada. Jahipidamisvahendiga samas paiknemiskohas olev jahisaadus võetakse hoiule koos jahipidamisvahendiga.

(5) Keskkonnainspektsiooni ametnik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.

§ 473. Vahetu sunni kasutamine

(1) Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnainspektsiooni erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnainspektsiooni teenistusrelvad on tulirelvad.

§ 474. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.”.

§ 31.  Julgeolekuasutuste seaduse muutmine

Julgeolekuasutuste seaduse § 21 lõikes 2 asendatakse sõnad „õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelevalve meedet” sõnadega „õigus kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras riikliku järelevalve meedet”.

§ 32.  Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduse 11. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

11. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 119. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus.

(2) Järelevalve teostamisel käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmise üle arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud erisusi.

(3) Järelevalvet ei teostata ohtlike jäätmete tekkimise üle kodumajapidamises.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus teostab oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle.

(5) Järelevalvet käesoleva seaduse § 27 nõuete järgimise üle teostavad lisaks Keskkonnainspektsioonile ka Tehnilise Järelevalve Amet, Tarbijakaitseamet ning Maksu- ja Tolliamet.

(6) Järelevalvet käesoleva seaduse §-de 108 ja 113 nõuete järgimise üle teostab lisaks Keskkonnainspektsioonile ka Maksu- ja Tolliamet.

(7) Järelevalvet käesoleva seaduse § 25 lõike 4 ja § 268 nõuete järgimise üle teostab Tarbijakaitseamet.

(8) Järelevalvet käesoleva seaduse § 272 nõuete täitmise üle teostab lisaks Keskkonnainspektsioonile ka Tehnilise Järelevalve Amet.

(9) Järelevalvet käesoleva seaduse § 272, § 273 lõike 1, § 274 ja § 276 nõuete täitmise üle teostab Päästeamet.

(10) Järelevalvet jäätmeluba omava isiku, Keskkonnaametis registreeritud isiku ning ohtlike jäätmete tekitaja jäätmealase tegevuse üle teostatakse regulaarselt.
23.09.2014 12:32
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „Keskkonnaametis” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 22.09.2014 kirja nr 4-14/14-3/27.

§ 1191. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 1192. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgani ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.

(2) Keskkonnainspektsioon on kohustatud kontrollima vähemalt üks kord aastas prügila käitaja, A-kategooria jäätmehoidla käitaja ning jäätmeloa alusel alates 100 tonni ohtlike jäätmete käitleja jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist.

(3) Keskkonnainspektsioon on kohustatud kontrollima vähemalt üks kord aastas tootjate ühenduse tegevuse vastavust jäätmeseadusega kehtestatud nõuetele.

§ 1193. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.

§ 1194. Vahetu sunni kasutamine

Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”.

§ 33.  Kaevandamisseaduse muutmine

Kaevandamisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 25. Riiklik järelevalve

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse kuulub:
1) järelevalve objektil tööde ohutu korraldamise üle, samuti järelevalve isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja tegevuse üle;
2) objektil toimunud õnnetuse või avarii põhjuste väljaselgitamine;
3) ettekirjutuste ja otsuste tegemine;
4) projekti kontrollimine.”;

2) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 27. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Tehnilise Järelevalve Amet võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud korras siseneda ettevõtja tööruumidesse.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

§ 271. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud korras siseneda ettevõtja tööruumidesse.

(2) Korrakaitseorganil on õigus teha registrisse kantud isiku kohta registrist kustutamise otsus järgmistel juhtudel:
1) ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral;
2) kui isik ei vasta sellel tegevusalal tegutsemise nõuetele.”;

5) paragrahvid 28–30 tunnistatakse kehtetuks.

§ 34.  Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „politsei ja piirivalve seaduses” sõnaga „korrakaitseseaduses”;

2) paragrahvis 85 asendatakse sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

3) paragrahvi 85 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Haldusjärelevalve teostajal on õigus:
1) nõuda järelevalvatavalt seletusi ja dokumentide esitamist;
2) kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil Kaitseliidu esindaja juuresolekul järelevalvatava valduses olevat vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi;
3) võtta järelevalvatava valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiule võetud vallasasi müüa või hävitada;
4) siseneda Kaitseliidu esindaja juuresolekul järelevalvatava territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi;
5) jäädvustada olukord, võtta proove ja näidiseid, samuti teostada mõõtmisi või ekspertiisi;
6) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
7) tunnistada akt kehtetuks.”;

4) paragrahvi 85 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 85 täiendatakse lõigetega 7–11 järgmises sõnastuses:

„(7) Haldusjärelevalve teostaja teavitab järelevalvatavat võimaluse korral eelnevalt järelevalve läbiviimise ajast ja viisist.

(8) Kaitseliidul on õigus kontrollida haldusjärelevalvet teostava isiku isikusamasust ja haldusjärelevalve teostamise õiguse olemasolu. Riigisaladusega kaitstud teabe või salastatud välisteabe korral on Kaitseliidul õigus lisaks eespool toodule nõuda vastava taseme riigisaladuse loa või salastatud välisteabele juurdepääsusertifikaadi esitamist.

(9) Kaitseliidu liikme valduses oleva Kaitseliidu relva, Kaitseliidu vara ja Kaitseliidu kasutada antud riigivara üle järelevalve teostamisel Kaitseliidu liikme elu- või asukohas kohaldatakse korrakaitseseaduse 3. peatükis sätestatud riikliku järelevalve meetmeid.

(10) Haldusjärelevalve tulemus esitatakse enne lõpliku otsuse tegemist arvamuse andmiseks Kaitseliidu ülemale.

(11) Haldusjärelevalve käigus rikkumise tuvastamisel on kaitseministril või Kaitseväe juhatajal õigus kohustada Kaitseliidu ülemat viima määratud tähtaja jooksul Kaitseliidu tegevus õigusaktidega kooskõlla. Haldusjärelevalve käigus Kaitseliidu ülemale pandud kohustus on Kaitseliidule ja Kaitseliidu liikmele täitmiseks kohustuslik.”.

§ 35.  Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 481 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 3 punktides 41 ja 42 sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi kasutada abivahendeid päästeseaduse §-s 25 ettenähtud alusel ja korras ning korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

2) paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 49. Vahetu sunni kasutamine Kaitseväe poolt muude ülesannete täitmisel

(1) Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi:
1) kaitseväelise distsipliini tagamisel;
2) hädaolukorra seaduses sätestatud juhtudel ja erakorralise seisukorra ajal erakorralise seisukorra seaduses sätestatud juhtudel;
3) Kaitseväe julgeolekuala või julgeolekualal viibiva kaitseväelase vastu suunatud ründe tõrjumisel või käesoleva seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud meetmete tagamisel;
4) isikute kaitsel.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel kohaldab Kaitsevägi vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(21) Sõjaväepolitsei võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44 ja 47 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud korras, kui need on vajalikud kaitstava isiku ohutuse tagamiseks.

(22) Sõjaväepolitsei võib isiku kinni pidada, kui see on vältimatu kaitstava isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata üle anda politseile.

(23) Sõjaväepolitsei järgib käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 22 nimetatud meetmete kohaldamisel järgmisi põhimõtteid:
1) mitmest sobivast ja vajalikust meetmest kohaldatakse seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
2) kohaldatakse ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda;
3) meedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.

(3) Kaitseväelasele lubatud erivahendid on käerauad, teenistuskoer, sidumisvahend ja rahustussärk.

(4) Kaitseväelasele lubatud relvad on külmrelv, gaasirelv ja tulirelv.

(5) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel kaitseväelasele ette nähtud enesekaitse vahendite loetelu kehtestab kaitseminister määrusega.”.

§ 36.  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 16. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

16. peatükk
Riiklik järelevalve
”;

2) seaduse 16. peatükki täiendatakse §-ga 2251 järgmises sõnastuses:

§ 2251. Riiklik järelevalve

(1) Kaitseväekohustuslasele käesoleva seadusega pandud kohustuste täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras Kaitseressursside Amet.

(2) Kaitseressursside Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”.

§ 37.  Kalandusturu korraldamise seaduse muutmine

Kalandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kalandustoodete töötleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on antud tegevusluba kalandustoodete töötlemiseks või kes on esitanud majandustegevusteate kalandustoodete töötlemise kohta.”;

2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 83 järgmises sõnastuses:

§ 83. Puudused kalandusturu toetuse taotluses

Kui kalandusturu toetuse taotluses või selles olevaid andmeid tõendavates dokumentides on ilmseid ebatäpsusi või taotleja on jätnud nõutud andmed ja dokumendid esitamata, määratakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Ilmseks ebatäpsuseks loetakse viga sellistes andmetes, mis on taotletava toetuse määramise ja selle suuruse arvutamise aluseks. Puuduse kõrvaldamiseks määratud tähtajaks võib peatada taotluse lahendamise tähtaja kulgemise. Kui taotleja ei ole kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus läbi vaatamata.”;

3) paragrahvi 198 lõike 3 punktis 8 asendatakse sõna „järelevalvet” sõnadega „riiklikku ja haldusjärelevalvet”;

4) paragrahvi 591 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Turukorraldusliku toetuse taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele kontrollivad Põllumajandusministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Amet.”;

5) seaduse 10. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

10. peatükk
RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE
”;

6) paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 68. Riikliku ja haldusjärelevalve teostajad

(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad riiklikku ja haldusjärelevalvet Põllumajandusministeerium, Amet ning Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Amet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet pärast toetuse väljamaksmist või muul viisil abi andmist:
1) Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, ja kalamajandusliku riigiabi kasutamise nõuetele vastavuse üle;
2) Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, või kalamajandusliku riigiabiga soetatud vara kasutamise nõuetele vastavuse üle.

(3) Põllumajandusministeerium teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet pärast toetuse väljamaksmist või muul viisil abi andmist:
1) tehnilise abi või selle abil soetatud vara kasutamise nõuetekohasuse üle;
2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–2 nimetatud nõuete täitmise üle ulatuses, mis on vajalik nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 61 lõike 1 punktis b sätestatud ülesande täitmiseks.

(4) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud toetuse kasutamise nõuetekohasuse üle teostavad riiklikku järelevalvet Põllumajandusministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Amet.

(5) Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tema tegevuse nõuetekohasuse üle, sealhulgas heakskiidetud tegevuskava täitmise üle, teostab riiklikku järelevalvet Põllumajandusministeerium.

(6) Käesoleva seaduse 2. peatükis nimetatud turustusnormide ja tarbija teavitamise nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet:
1) Veterinaar- ja Toiduamet;
2) Keskkonnainspektsioon vastavalt kalapüügiseaduses sätestatud pädevusele.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud riiklikku järelevalvet teostab Veterinaar- ja Toiduamet toiduseaduses sätestatud alusel ja korras ning Keskkonnainspektsioon kalapüügiseaduses sätestatud alusel ja korras.

(8) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 192 lõike 4 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Põllumajandusministeerium. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande edasist täitmist, lõpetatakse finantskorraldusvahendite edasine rakendamine.”;

7) paragrahv 69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 69. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:

§ 691. Riikliku järelevalve erisused

(1) Euroopa Kalandusfondi toetusega seotud rikkumisest, süüteost või muust Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustavast tegevusest ning väljamakstud toetuse tagasinõudmisest teavitab rakendusüksus korraldusasutust. Korraldusasutus teavitab Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustavast tegevusest Euroopa Komisjoni.

(2) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.

(3) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbivaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.”;

9) paragrahv 70 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 71 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „järelevalveametniku” sõnaga „korrakaitseorgani”.

§ 38.  Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE JA LÕPPSÄTTED
”;

2) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 239–2313 järgmises sõnastuses:

§ 239. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon.

(2) Keskkonnainspektsioon võib teostada järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle ka väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal. Sellisel juhul kohaldatakse korrakaitseseadusest tulenevaid üld- ja erimeetmeid niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud.

(3) Järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle võivad teostada ka Euroopa Liidu, väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal rannikuriigi või kalapüüki reguleeriva organisatsiooni inspektorid, kui see on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes.

§ 2310. Riikliku järelevalve erimeetmed

Keskkonnainspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 47, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 2311. Riikliku järelevalve erisused

(1) Keskkonnainspektsioon võib:
1) püügile asetatud püügivahendite läbivaatust teostada ilma korrakaitseseaduse § 49 lõikes 2 nimetatud isikute juuresolekuta;
2) korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud korras eemaldada paiknemiskohast ja võtta vallasasjana hoiule koos kalaga kalapüügivahend, mis peab olema õigusaktist tulenevalt selle omaniku kindlakstegemist võimaldaval viisil märgistatud, kuid millel märgistus puudub või see ei võimalda kuuluvust tuvastada.

(2) Tähistatud kinnisasjale võib Keskkonnainspektsioon siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui:
1) see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise, või
2) valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Keskkonnainspektsioon hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei viidud pärast sisenemist läbi järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.

(4) Kui laeva kapten ei luba väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal nõuetekohaselt volitatud inspektoril pardale minna ja inspekteerida, annab korrakaitseorgan kaptenile korralduse, et ta seda viivitamata võimaldaks, välja arvatud olukorras, kus mereohutuse üldtunnustatud rahvusvaheliste eeskirjade, menetluste või tavade kohaselt on vaja pardaleminekut ja inspekteerimist edasi lükata. Kui laeva kapten seda korraldust ei täida, peatatakse laeva kalalaevatunnistuse kehtivus.

(5) Keskkonnainspektsiooni ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga või ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.

§ 2312. Vahetu sunni kasutamine

(1) Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnainspektsiooni erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnainspektsiooni teenistusrelvad on tulirelvad.

§ 2313. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.”;

3) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks.

§ 39.  Kalmistuseaduse muutmine

Kalmistuseaduse § 12 pealkirjas asendatakse sõna „Järelevalve” sõnadega „Riiklik järelevalve”.

§ 40.  Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 6. peatüki pealkirjas ja § 33 pealkirjas asendatakse sõna „Järelevalve” sõnaga „Haldusjärelevalve”;

2) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi inspektsioon) vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.”.

§ 41.  Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 262 tekstis asendatakse sõnad „Avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest” sõnadega „Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest”;

2) paragrahvi 263 tekstis asendatakse sõnad „Rahu või avaliku korra rikkumise eest” sõnadega „Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest”;

3) paragrahvi 263 punktid 21 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„21) näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist või
3) relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades –”;

4) paragrahv 263 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadustikku täiendatakse §-ga 2641 järgmises sõnastuses:

§ 2641. Avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumine

Avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.”.

§ 42.  Kaubandustegevuse seaduse muutmine

Kaubandustegevuse seaduse §-d 21–23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete, välja arvatud terviseohutuse nõuded, täitmise üle teostab Tarbijakaitseamet.

(2) Riiklikku järelevalvet terviseohutuse nõuete täitmise üle teostab Terviseamet.

(3) Riiklikku järelevalvet kaupleja tegevuskohale sätestatud nõuete ning turgudel, tänavatel ja avalikel üritustel kauplemise ja nõuetekohase saatedokumendi olemasolu nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil teostab valla- või linnavalitsus.

§ 22. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 23. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatav sunniraha ülemmäär 640 eurot.”.

§ 43.  Kaugkütteseaduse muutmine

Kaugkütteseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 28 ja 29 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 28. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Konkurentsiamet.

§ 29. Riikliku järelevalve erimeetmed

Konkurentsiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 291 ja 292 järgmises sõnastuses:

§ 291. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes sisenemisel kontrollitava ettevõtja esindaja juuresolekul soojusettevõtja territooriumile, ruumidesse ja rajatistesse.

(2) Kui ettekirjutus jäetakse korduvalt täitmata, on Konkurentsiametil õigus teha otsus, milles märgitakse ettekirjutuse korduv täitmata jätmine ning mis on ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks.

§ 292. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Konkurentsiamet rakendada enne käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunnivahendit. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot.”.

§ 44.  Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „riiklikku järelevalvet” sõnadega „riiklikku ja haldusjärelevalvet”;

2) paragrahvi 28 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „riiklik järelevalve” sõnadega „riiklik või haldusjärelevalve” vastavas käändes;

3) seaduse 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
Riiklik ja haldusjärelevalve

§ 30. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet Keeleinspektsioon (edaspidi inspektsioon).

(2) Inspektsiooni pädevuses on kontrollida eesti keele ja võõrkeelte kasutamist ning eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuete täitmist käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud valdkondades.

(3) Käesoleva seaduse §-s 29 kehtestatud nõuete täitmise üle teostatakse riiklikku järelevalvet erakooliseaduses kehtestatud korras.

(4) Inspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 31. Inspektsiooni õigused ja kohustused

(1) Inspektsioonil on riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel õigus:
1) teha tasemeeksameid korraldava asutuse juhile ettepanek tunnistada avaliku teenistuja, töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele tasemetunnistus või enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistus kehtetuks käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 kirjeldatud juhul;
2) teha tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping või teha avaliku teenistuja ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepanek vabastada avalik teenistuja ametikohalt, kui töötaja või avalik teenistuja ei oska eesti keelt nõutaval tasemel;
3) saata nõuetele mittevastava keeleoskusega töötaja või avalik teenistuja tasemeeksamile;
4) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse hallatavale asutusele, äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või nende ametiisikule või töötajale ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks.

(2) Inspektsiooni ametiisik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

§ 32. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”.

§ 45.  Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse muutmine

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 46.  Kemikaaliseaduse muutmine

Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
”;

2) seadust täiendatakse §-dega 231–235 järgmises sõnastuses:

§ 231. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet ainetele, segudele, neid sisaldavatele toodetele ning nende käitlemisele käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjakohaste määruste nõuete täitmise üle teevad järgmised korrakaitseorganid vastavalt oma pädevusele:
1) Tehnilise Järelevalve Amet – ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele käesolevast seadusest tulenevate kemikaali arvestuse pidamise ja tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning vastutuskindlustuse nõude täitmise üle;
2) Päästeamet – ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes õnnetuse ärahoidmise ja võimalike õnnetuste tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise üle;
3) Tööinspektsioon – REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu allkasutajale esitatud nõuete ning ainele, segule ja tootele esitatud nõuete täitmise üle allkasutaja juures; töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmise üle kemikaale käitlevates ettevõtetes ning ohtlike kemikaalide arvestuse üle;
4) Keskkonnainspektsioon – REACH-määrusega kehtestatud ainete registreeringu ja autoriseeringu nõude, kemikaali ohutuskaardi ja selles esitatud kokkupuutestsenaariumide järgimise ning keskkonnaohtlikkuse seisukohast esitatud piirangute järgimise üle; CLP-määruse kohaste märgistus- ja pakendamisnõuete täitmise ning keskkonnale ohtlike kemikaalide käitlemise muude asjakohaste nõuete täitmise üle oma valdkonna järelevalve objektidel;
5) Tarbijakaitseamet – REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu märgistamisele ning pakendamisele esitatud nõuete täitmise üle jaemüügis, REACH-määruse XVII lisaga ainete, segude ja toodete turustamisele ja kasutamisele esitatud piirangute täitmise üle jaemüügis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2004 detergendi turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle jaemüügis;
6) Terviseamet – REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu tootjale, importijale ning toodete valmistajale esitatud kohustuste ja nõuete ning ainele, segule ja tootele esitatud nõuete täitmise üle nende valmistaja ja importija juures; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2004 detergendi turustamisele esitatud nõuete täitmise üle; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 689/2008 eksportijatele ja importijatele kehtestatud kohustuste täitmise ja imporditud kemikaali kasutuse kategooria ja kasutusala üle ning ohtlike kemikaalide arvestuse üle;
7) Sotsiaalministeerium – käesoleva seaduse § 91 lõigetes 5 ja 6 nimetatud haldusülesannete täitmise üle.

(2) Maksu- ja Tolliamet kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 artikli 17 kohaselt nimetatud määruse I lisas loetletud kemikaalide ekspordile ja impordile ning V lisas loetletud kemikaalide ekspordile esitatud nõuete täitmist ja käesoleva seaduse §-s 111 nimetatud ammooniumnitraadi detonatsioonikindlust tõendavat dokumenti.

(3) REACH- ja CLP-määruse nõuete täitmise üle järelevalvet tegevad korrakaitseorganid esitavad Terviseametile tema nõudel REACH-määruse artiklis 117 ettenähtud aruande koostamiseks artiklis 127 nõutud andmed ning andmed CLP-määruse artiklis 46 nõutud aruande koostamiseks.

§ 232. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 233. Riikliku järelevalve erisused

Maksu- ja Tolliamet kontrollib kemikaalide ja neid sisaldavate toodete ühenduse turule sisenemisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93, 3. jao nõuetega REACH-määruse kohase registreeringu või autoriseeringu olemasolu ning nimetatud määruse XVII lisa kohaselt turustamiseks keelatud ainete, segude ja toodete importi.

§ 234. Vahetu sunni kasutamine

Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 235. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.”;

3) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks.

§ 47.  Keskkonnajärelevalve seaduse muutmine

Keskkonnajärelevalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus määratleb keskkonnajärelevalve olemuse ja kehtestab keskkonnajärelevalvet teostavate asutuste ülesanded.”;

2) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnajärelevalve on Keskkonnainspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse üksuse organi või asutuse tegevus eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõrjuda oht ning kõrvaldada korrarikkumine keskkonnakaitse valdkonnas.”;

3) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 3 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, Maa-amet”;

5) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnainspektsioon teostab keskkonnajärelevalvet seaduses või määruses sätestatud alusel ja korras.”;

6) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 6 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumitest”;

9) paragrahvi 7 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja Maa-ameti”;

10) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, Maa-ametil on õigus kontrollida toiminguid maakorralduse, maade eraldamise, arvestuse ja kasutuse valdkonnas ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse vastavate üksikaktide seaduslikkust”;

11) paragrahvi 7 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja Maa-ametil”;

12) paragrahvi 7 lõigetest 3–5 jäetakse välja sõnad „või Maa-amet” vastavas käändes;

13) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja Maa-amet analüüsivad” sõnaga „analüüsib”;

14) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Keskkonnaõigusnormide analüüsi tulemusel teeb Keskkonnainspektsioon ettepanekuid õiguskaitse tõhustamiseks ning õigusaktide muutmiseks või täiendamiseks.”;

15) paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

16) seaduse 3. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „JA NENDE ÜLESANDED”;

17) paragrahvi 10 tekstist jäetakse välja tekstiosa „, Maa-ameti”;

18) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks;

20) seaduse 4. ja 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 48.  Keskkonnaregistri seaduse muutmine

Keskkonnaregistri seaduse 4. peatüki pealkirjas ja §-s 58 asendatakse sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 49.  Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 3 ja § 60 lõikes 2 asendatakse sõna „Järelevalvet” sõnaga „Haldusjärelevalvet”.

§ 50.  Keskkonnavastutuse seaduse muutmine

Keskkonnavastutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
”;

2) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 331–333 järgmises sõnastuses:

§ 331. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.

§ 332. Riikliku järelevalve erimeetmed

Keskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 333. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.”;

3) paragrahvid 34 ja 35 tunnistatakse kehtetuks.

§ 51.  Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduse 71. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

71. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 631. Riiklik järelevalve

Kiirgusohutuse riiklikku järelevalvet teostab Keskkonnainspektsioon.

§ 632. Riikliku järelevalve erimeetmed

Keskkonnainspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 633. Vahetu sunni kasutamine

Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 634. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.”.

§ 52.  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 363 tunnistatakse kehtetuks.

§ 53.  Kohanimeseaduse muutmine

Kohanimeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 26. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine

Käesolevas seaduses sätestatud nõuete järgimise üle teostavad:
1) keelealast riiklikku ja haldusjärelevalvet valitsusasutus, kes kontrollib kohanimede ametlikku ja avalikku keelekasutust;
2) kartograafia alal riiklikku järelevalvet valitsusasutus, kes kontrollib kohanimede kasutamist geograafilistel kaartidel.”;

2) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-dega 261 ja 262 järgmises sõnastuses:

§ 261. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 262. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”.

§ 54.  Kohtutäituri seaduse muutmine

Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

2) paragrahvi 78 punktis 12 asendatakse sõnad „riikliku järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve”.

§ 55.  Konkurentsiseaduse muutmine

Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:

§ 541. Riikliku järelevalve erimeetmed

Konkurentsiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

2) paragrahvi 57 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse §-ga 571 järgmises sõnastuses:

§ 571. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule kuni 6400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 9600 eurot.”;

4) paragrahv 58 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 62 tunnistatakse kehtetuks.

§ 56.  Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine

Koolieelse lasteasutuse seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 57.  Kriminaalhooldusseaduse muutmine

Kriminaalhooldusseaduse § 261 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „politsei ja piirivalve seaduse §-des 724–727” tekstiosaga „korrakaitseseaduse §-des 38–41”.

§ 58.  Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) seadustikku täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:

§ 911. Valdaja tahte vastane sisenemine

Kui menetlustoimingu tegemiseks on vaja valdaja tahte vastaselt siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale, siis lähtutakse §-s 91 sätestatud korrast.”;

2) seadustikku täiendatakse §-dega 1401 ja 1402 järgmises sõnastuses:

§ 1401. Isikusamasuse tuvastamine

(1) Menetleja võib tuvastada menetlusosalise, süüdimõistetu, eksperdi ja tunnistaja isikusamasuse korrakaitseseaduse §-s 32 sätestatud korras.

(2) Kui isikusamasuse tuvastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korras on võimatu või ebaproportsionaalselt raske, võib selle tuvastada korrakaitseseaduse §-s 33 sätestatud korras.

§ 1402. Viibimiskeeld

Menetlustoimingu läbiviimise tagamiseks võib teatud koha või teatud isiku suhtes kohaldada viibimiskeeldu korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud korras.”;

3) seadustikku täiendatakse §-dega 2171 ja 2172 järgmises sõnastuses:

§ 2171. Sõiduki peatamine

Kahtlustatava või süüdistatava kinnipidamise eesmärgil võib anda sõidukijuhile peatumismärguande ja sundpeatada sõiduki korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud korras.

§ 2172. Vahetu sunni kasutamine

Menetlustoimingute ja kriminaalmenetlust tagavate toimingute tegemisel on õigus kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses ja teistes seadustes sätestatud korras.”.

§ 59.  Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmine

Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
”;

2) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad:
1) Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuse Eestisse tagasitoomise ja tagasitoomisest teavitamise kohustuse täitmise üle;
2) Maksu- ja Tolliamet kultuuriväärtuse saatedokumentide ja väljaveoloa vastavuse üle kultuuriväärtusele selle Eestist väljaveol ja ekspordil.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

§ 181. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks.

§ 60.  Kunstiteoste tellimise seaduse muutmine

Kunstiteoste tellimise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 4. Riiklik ja haldusjärelevalve

Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse nõuete täitmise üle teeb Kultuuriministeerium.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

§ 41. Riikliku järelevalve erimeetmed ja sunniraha määr

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 1500 eurot.”.

§ 61.  Kutseseaduse muutmine

Kutseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1, § 7 lõike 1 punktis 4, § 9 lõike 2 punktis 3, § 13 lõike 1 punktis 3 ja § 24 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

2) seaduse 4. peatüki pealkirjas ning §-des 23 ja 24 asendatakse läbivalt sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 62.  Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 63.  Küttegaasi ohutuse seaduse muutmine

Küttegaasi ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 28. Riiklik järelevalve

Käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.”;

2) paragrahvis 29 asendatakse sõna „amet” sõnadega „Tehnilise Järelevalve Amet” vastavas käändes;

3) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 30. Riikliku järelevalve erimeetmed

Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

§ 301. Riikliku järelevalve erisused

(1) Tehnilise Järelevalve Amet võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes teavitatud asutuse, tehnilise kontrolli teostaja ning isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja ruumidesse, gaasi- või abiseadme valmistamis-, paigaldus-, kasutamis-, remondi-, hooldus-, ladustamis- ja müügikohta, samuti gaasipaigaldise ehitamise ja kasutamise kohta.

(2) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril või tema volitatud ametiisikul on õigus teha otsus käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 nimetatud juhul gaasipaigaldise kasutamise järelevaataja, gaasitöid juhtiva isiku või käesoleva seaduse §-s 161 nimetatud juhul gaasipaigaldise püsiliiteid tegeva isiku või tehnilist kontrolli teostava töötaja pädevustunnistuse kehtivuse peatamise kohta.”;

5) paragrahvid 31–33 tunnistatakse kehtetuks.

§ 64.  Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 462 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Politsei- ja Piirivalveamet:
1) tagab politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras avaliku korra ja julgeolekuotstarbelise läbivaatuse protseduuride tegemise kaitse lennujaamades;
2) teostab riigipiiri seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alustel ja korras, või kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest, siis reisijate ja õhusõidukite meeskonnaliikmete piirikontrolli, tõkestab ebasoovitavate isikute riiki sisenemist ning saadab või võtab lennuettevõtjalt (saatjalt) vastu väljasaadetavaid isikuid riigi vastavale ametkonnale üleandmiseks.”;

2) paragrahvi 462 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Päästeamet teostab tsiviillennunduses päästeseaduses sätestatud alusel ja korras pommiähvarduste ja -kahtluste korral otsimis- ja demineerimistöid ning tagab ohuolukordade tekkimisel teabevahetuse ja häireteeninduse.”;

3) paragrahvi 48 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Lennuõnnetuse korral Eesti merealadel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluval osal teeb otsingu- ja päästetöid Politsei- ja Piirivalveamet politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti. Lennuõnnetuse korral maismaal teeb otsingutöid Politsei- ja Piirivalveamet politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras ning päästetöid Päästeamet päästeseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) paragrahvid 601–603 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 601. Riiklik järelevalve

(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad riiklikku ja haldusjärelevalvet Lennuamet ning teised seadusega nimetatud riiklikku järelevalvet teostavad asutused.

(2) Lennuameti pädevuses on riiklik järelevalve:
1) juriidiliste ja füüsiliste isikute lennutegevuse üle;
2) ehitiste ning lennuväljade ja kopteriväljakute lennuohutusnõuetele vastavuse üle;
3) aeronavigatsiooniteenuse osutajate üle lennuliikluse ohutuks ja nõuetekohaseks korraldamiseks;
4) õhusõidukite lennu- ja keskkonnakõlblikkuse üle;
5) õhusõidukite valmistamise ja hooldamisega tegelevate ettevõtjate üle;
6) lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevusega tegeleva ettevõtja, lennuettevõtja või lennuvälja käitajaga lepingulistes suhetes oleva puhastusettevõtja, julgestusteenust osutava ettevõtja, lennuettevõtja õhusõidukeid varustava toitlustusettevõtja ning õhuteed pidi edastatava kauba või posti käitlemisega tegeleva ettevõtja poolt;
7) lennundusspetsialistide lennunduslubade spetsialisti pädevusele vastavuse üle.

(3) Kaitsepolitseiameti pädevuses on riiklik järelevalve:
1) õhusõiduki ja lennuohutusvastaste ründejuhtude ennetamise ja tõkestamise üle julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks;
2) hädaolukorra lahendamise üle terrorikuriteo korral.

§ 602. Riikliku järelevalve teostamine

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(11) Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 34, 35, 351, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Korrakaitseorganil on õigus:
1) keelata või peatada lennukõlblikkuse või keskkonnakõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki, samuti lennuvälja või kopteriväljaku või mis tahes muu lennundustegevusega seotud objekti, sealhulgas ehitise ja seadme käitamine, kui ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;
2) kõrvaldada lennundustegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui kontrolli tulemusel ilmneb, et tema pädevus ei vasta kehtestatud nõuetele, või kui isiku tegevuse või tegevusetuse tulemusel ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;
3) saata käesoleva seaduse § 55 lõike 1 punktides 3 ja 4 keelatud viisil õhusõidukit käitanud isik haigus-, väsimus- või joobeseisundi tuvastamiseks läbivaatusele.

(3) Ehitisele kehtestatud lennuohutusnõuete järgimise riikliku järelevalve korral peab Lennuamet informeerima kohalikku omavalitsust selle tulemustest.

(4) Lennundusjulgestuse järelevalve teostamise korra, sealhulgas nõuded lennundusjulgestusalast riiklikku järelevalvet teostavale ametnikule, kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

(5) Kaitsepolitseiametil on lubatud kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 603. Ettekirjutus ja sunniraha määr

(1) Lennuametil on õigus teha käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutus.

(2) Tarbijakaitseameti peadirektoril või tema volitatud ametiisikul on õigus reisijate lennureisist mahajätmise, lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral teha lennuettevõtjale ettekirjutus reisijatele hüvitise maksmise ja abi osutamise nõudega.

(3) Konkurentsiameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul on õigus teha lennujaama haldajale ettekirjutus lennujaama haldaja rakendatavate tasumäärade või lennujaama haldaja muu tegevuse kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse 82. peatükis sätestatud nõuetega.

(4) Ettekirjutus tuleb viivitamata täita ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse täitmist.

(5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”.

§ 65.  Lifti ja köistee ohutuse seaduse muutmine

Lifti ja köistee ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 28–30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 28. Riiklik järelevalve

Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.

§ 29. Tehnilise Järelevalve Ameti pädevus

Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse kuulub:
1) järelevalve selle üle, kas turule lastud tõsteseade, alamsüsteem ja ohutusseadis vastavad käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele (turujärelevalve);
2) järelevalve selle üle, kas tõsteseadme kasutamine, tõsteseadmetööd ja tehniline kontroll vastavad käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
3) järelevalve selle üle, kas järgitakse teavitatud asutuse, tehnilise kontrolli teostaja ja ettevõtja suhtes käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid;
4) tõsteseadmega toimunud avarii või õnnetuse tekkepõhjuste väljaselgitamine;
5) järelevalve käigus ettekirjutuste ja otsuste tegemine ning tõsteseadme, alamsüsteemi ja ohutusseadise nõuetele vastavuse kontrollimine.

§ 30. Riikliku järelevalve erimeetmed

Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

§ 301. Riikliku järelevalve erisused

(1) Tehnilise Järelevalve Amet võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes teavitatud asutuse, tehnilise kontrolli teostaja või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja ruumidesse, tõsteseadme, alamsüsteemi ja ohutusseadise valmistamis-, paigaldus-, kasutamis-, remondi-, hooldus-, ladustamis- ja müügikohta.

(2) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et kasutamise järelevaataja, tõsteseadmetöid juhtiv isik või tehnilist kontrolli teostav töötaja ei ole järginud tema tegevuse suhtes kohaldatavaid nõudeid ja on sellega põhjustanud ohu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, võib Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik sõltuvalt rikkumise raskusest ja lisaks muude käesolevast seadusest tulenevate sanktsioonide rakendamisele peatada oma otsusega kasutamise järelevaataja, tõsteseadmetöid juhtiva isiku või tehnilist kontrolli teostava töötaja pädevustunnistuse kehtivuse kuni üheks aastaks. Pädevustunnistuse kehtivuse taastamiseks tuleb sooritada uus pädevuseksam.

(3) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus keelata tõsteseadme, alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmine või kasutamine ajaks, mis on vajalik selle nõuetele vastavuse tagamiseks, ja nõuda nõuetele mittevastava tõsteseadme, alamsüsteemi või ohutusseadise turult eemaldamist või selle kasutamise lõpetamist.”;

3) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 31. Otsus ja sunniraha määr”;

4) paragrahvi 31 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 31 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „Ameti” sõnadega „Tehnilise Järelevalve Ameti”;

6) paragrahvi 31 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 29” tekstiosaga „§ 301”;

7) paragrahvi 31 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”;

8) paragrahv 32 tunnistatakse kehtetuks.

§ 66.  Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 281 järgmises sõnastuses:

„281) liiklusjärelevalve on riiklik järelevalve liikluse ja maastikusõidukite liikumise üle;”;

2) paragrahvi 16 lõikes 2, § 132 lõigetes 1 ja 7, §-s 133, § 161 lõikes 3 ning § 174 lõikes 6 asendatakse sõna „kontrollija” sõnadega „riiklikku järelevalvet teostav ametiisik” vastavas käändes;

3) paragrahvis 38 ja § 88 lõikes 10 asendatakse sõna „kontrollija” sõnadega „liiklusjärelevalve teostaja” vastavas käändes;

4) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse sõna „Kontrollimiseks” sõnadega „Riikliku järelevalve teostamiseks”;

5) paragrahvi 38 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „kontrollida nimetatud seadmete olemasolu, töökorras olekut, paigaldusplaate, plomme ning sõidumeeriku salvestuslehtede või salvestusandmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist” tekstiosaga „teostada riiklikku järelevalvet nimetatud seadmete olemasolu, töökorras oleku, paigaldusplaatide, plommide ning sõidumeeriku salvestuslehtede või salvestusandmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise üle”;

6) paragrahvi 59 lõikes 5 asendatakse sõna „järelevalveametnikul” sõnaga „riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul”;

7) paragrahv 69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund

(1) Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

(2) Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel:
1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;
2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.

(3) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

(4) Liiklusõnnetuses osalenud isiku toimetamisel vältimatu arstiabi saamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi võtmise õigus, kohustatud politsei nõudmisel isikult võtma joobeseisundi tuvastamise eesmärgil vereproovi.

(5) Joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine toimub korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(6) Vereproovi uuringu tulemus vormistatakse korrakaitseseaduse alusel kehtestatud korras.”;

8) paragrahvi 73 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ning selle nõuetekohase läbiviimise ja kvaliteedi üle teostab haldusjärelevalvet Maanteeamet.”;

9) paragrahvi 75 pealkirjas ja lõikes 1, § 102 lõikes 6, §-s 123 ning § 143 lõikes 8 asendatakse sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

10) paragrahvi 75 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusjärelevalvet teostavad Maanteeameti volitatud ametiisikud.

(3) Haldusjärelevalve teostaja peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi. Haldusjärelevalve teostaja peab tagama talle teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse, kui õigusaktides ei ole ette nähtud selle avaldamist.”;

11) paragrahvi 75 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Haldusjärelevalve teostajal on õigus:”;

12) paragrahvi 75 lõike 4 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 75 lõiked 5–8 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 77 lõikes 4 asendatakse sõna „kontrollimiseks” sõnaga „läbivaatuseks”;

15) paragrahvi 114 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „asjakohase järelevalveasutuse” sõnadega „asjaomase korrakaitseorgani”;

16) paragrahvi 116 pealkirjas ja lõigetes 1 ja 2, § 121 pealkirjas ja lõigetes 1 ja 2 ning § 191 lõikes 3 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riiklik ja haldusjärelevalve” vastavas käändes;

17) paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

18) paragrahvi 121 lõigetes 3 ja 4 ning §-s 139 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riiklik järelevalve” vastavas käändes;

19) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

20) paragrahvi 132 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku kaarti võib taotleda käesoleva seaduse §-s 139 nimetatud korrakaitseorgan.”;

21) paragrahvi 136 lõike 2 punktis 4 ning § 137 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2 asendatakse sõna „isikutele” sõnaga „ametiisikutele”;

22) paragrahvi 136 lõike 3 punktis 3 ja § 137 lõikes 2 asendatakse sõnad „järelevalvet teostavatele isikutele” sõnadega „korrakaitseorgani ametiisikutele”;

23) paragrahvi 139 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-s 130 nimetatud mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja ning §-s 131 nimetatud sõidumeeriku kasutamise nõuete täitmise üle teostavad ettevõtja juures tööinspektor ning teel politseiametnikud, abipolitseinikud ja teised isikud, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel kehtestatud õigusaktist.

(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 130 ja 131 nimetatud nõuete ning §-s 138 nimetatud juhi tasustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;

24) paragrahvi 139 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Järelevalvet teostav ametiisik võib käesolevas paragrahvis sätestatud järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

25) paragrahvi 193 lõige 2 ning §-d 196 ja 197 tunnistatakse kehtetuks;

26) seadust täiendatakse §-dega 1961 ja 1962 järgmises sõnastuses:

§ 1961. Liiklusjärelevalve erimeetmed

(1) Politseiametnik või abipolitseinik võib liiklusjärelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 34, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 44, 45 ja 49 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Valla- või linnavalitsus võib liiklusjärelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 1962. Liiklusjärelevalve erisused

(1) Politseiametnikul või abipolitseinikul on õigus:
1) liiklusohtliku terviseseisundi kahtluse korral toimetada isik tervishoiuteenuse osutaja juurde käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud alusel;
2) kõrvaldada isik sõiduki juhtimiselt käesoleva seaduse §-s 91 sätestatud alusel ja korras;
3) teisaldada sõiduk valvega hoiukohta või politseiasutusse käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud alusel ja korras;
4) kontrollida mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajanõuete täitmist;
5) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda;
6) kasutada mootorsõidukit jäädvustavat liiklusjärelevalveseadet, mille salvestist on võimalik vajaduse korral kasutada ka mootorsõidukijuhi tuvastamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tõendiga süüteomenetluses;
7) paigutada sõidukeid ümber käesoleva seaduse §-s 190 sätestatud alusel ja korras;
8) kontrollida sõidukite vastavust käesoleva seaduse §-des 86 ja 87 sätestatud nõuetele, mootorsõidukite ja nende haagiste ning maastikusõidukite tehnonõuetele vastavust;
9) suunata mootorsõiduk või selle haagis erakorralisele tehnonõuetele vastavuse kontrollimisele, kui seda mootorsõidukit või haagist on lubatud käesoleva seaduse § 73 lõike 5 alusel kasutada liikluses erandkorras või kui juht on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud käesoleva seaduse § 92 lõike 2 punkti 5 alusel;
10) teostada mõõtmisi kooskõlas mõõteseadusega.

(2) Valla- või linnavalitsusel on õigus:
1) teisaldada sõiduk valvega hoiukohta või politseiasutusse käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud alusel ja korras;
2) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda.”;

27) paragrahvi 200 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 225 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 5” tekstiosaga „lõikes 3”.

§ 67.  Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduse 101. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

101. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 702. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon.

(2) Riiklikku järelevalvet käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle keskkonnajärelevalve seaduse §-s 6 sätestatud juhtudel teostab kohaliku omavalitsuse üksus või asutus.

§ 703. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Keskkonnainspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus või asutus võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 704. Riikliku järelevalve erisused

(1) Keskkonnainspektsioon võib tähistatud kinnisasjale siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui:
1) see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise, või
2) valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Keskkonnainspektsioon hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei viidud pärast sisenemist läbi järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.

(3) Keskkonnainspektsioon võib kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas ning ranna või kalda ehituskeeluvööndis olevad omavolilised ehitised likvideerida. Asendustäitmise rakendamisest ehitiste likvideerimiseks peab Keskkonnainspektsioon eelnevalt teavitama vastavat kohalikku omavalitsust.

(4) Keskkonnainspektsiooni ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.

§ 705. Vahetu sunni kasutamine

Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 706. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.”.

§ 68.  Loomakaitseseaduse muutmine

Loomakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „järelevalveametnik” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes;

2) seaduses asendatakse läbivalt sõna „järelevalveasutus” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes;

3) paragrahvi 48 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riikliku või haldusjärelevalve”;

4) paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 60. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Veterinaar- ja Toiduamet ning Keskkonnainspektsioon.

(2) Keskkonnainspektsioon teostab riiklikku järelevalvet looduses vabalt elavate loomade kohta käesolevas seaduses kehtestatud nõuete täitmise üle.

(3) Katseloomade kaitse nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse lisaks käesolevas peatükis sätestatud nõuetele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL artiklis 34 sätestatud nõudeid.”;

5) seadust täiendatakse §-dega 601 ja 602 järgmises sõnastuses:

§ 601. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 602. Vahetu sunni kasutamine

Korrakaitseorganil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

6) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 62. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 13 000 eurot.”.

§ 69.  Loomatauditõrje seaduse muutmine

Loomatauditõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva seaduse alusel teostatavale riiklikule järelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.”;

2) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 5. Riiklik veterinaarjärelevalve

(1) Riiklikku veterinaarjärelevalvet (edaspidi riiklik järelevalve) käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle tehakse veterinaarkorralduse seaduses sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide, käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet.”;

3) paragrahvi 6 lõikes 2, § 9 punktis 2, § 16 lõikes 1 ning §-des 33, 34, 35, 38 ja 39 asendatakse sõna „järelevalveametnik” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes;

4) paragrahvi 9 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Loomapidaja on kohustatud:”;

5) paragrahvi 295 lõikes 2, § 44 lõikes 1, § 452 lõikes 2 ja § 46 lõikes 3 asendatakse sõna „järelevalveasutus” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes;

6) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 296 järgmises sõnastuses:

§ 296. Proovide võtmine

Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbivaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.”;

7) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõnad „veterinaarjärelevalve toiminguna” sõnadega „järelevalve käigus”;

8) paragrahvi 31 lõike 7 punktis 4 asendatakse sõna „järelevalvet” sõnadega „riiklikku järelevalvet”;

9) paragrahvi 37 lõigetes 2 ja 3 asendatakse tekstiosad „Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil ja tema volitatud järelevalveametnikul” ning „Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes;

10) paragrahvi 37 lõikes 31 asendatakse sõnad „Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud” sõnaga „korrakaitseorgan”;

11) paragrahvi 46 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad „järelevalveametnikke ja”;

12) paragrahvi 48 lõikes 2 ja § 49 lõikes 2 asendatakse sõna „järelevalveametnikud” sõnaga „ametnikud”;

13) paragrahvi 50 lõikes 8 asendatakse sõnad „kõrgendatud veterinaarjärelevalve” sõnadega „riikliku järelevalve”;

14) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 51. Riiklik järelevalve loomataudi puhkemisel kehtestatud piirangutest kinnipidamise üle

(1) Riiklikku järelevalvet karantiiniga kehtestatud meetmete täitmise üle teostab Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus.

(2) Riiklikku järelevalvet transpordivahendite, loomade ja inimeste liikumise piirangute täitmise üle taudipunktis ning ohustatud ja järelevalvetsoonis teostab politseiametnik.

(3) Politseiametnik võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 45, 46, 48, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(4) Politseiametnik võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kuni asja esimesel võimalusel Veterinaar- ja Toiduametile üleandmiseni.”.

§ 70.  Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine

Loovisikute ja loomeliitude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 2, § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 1 asendatakse sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

2) paragrahvi 21 pealkirjas ja lõikes 2 ning § 22 lõikes 3 asendatakse sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 71.  Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 74 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 74. Riiklik järelevalve

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet:
1) Tehnilise Järelevalve Amet;
2) politseiametnik;
3) Tarbijakaitseamet;
4) Päästeamet;
5) Maksu- ja Tolliamet.

(2) Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet järgmiste nõuete täitmise üle:
1) nõuded turule lastud lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele (turujärelevalve);
2) nõuded teavitatud asutusele, lõhkematerjalisektori ettevõtjale ja pürotehnilise toote käitlejale;
3) nõuded lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemisele;
4) nõuded lõhkematerjali käitlemisega seotud objektidele.

(3) Politseiametnik teostab riiklikku järelevalvet järgmiste nõuete täitmise üle:
1) nõuded lõhkematerjali ja pürotehnilise toote veole avalikult kasutatavatel teedel;
2) nõuded lõhkematerjalitehase ja -lao valverežiimile;
3) nõuded pürotehnilise toote kasutamisele;
4) nõuded pürotehnilise toote müügikohtadele ning pürotehnilise toote võõrandamisele.

(4) Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemise kohtade tuleohutusele kehtestatud nõuete täitmise üle.

(5) Tarbijakaitseamet teostab riiklikku järelevalvet pürotehnilise toote jaekaubandusele kehtestatud nõuete täitmise üle.

(6) Maksu- ja Tolliamet teostab riiklikku järelevalvet lõhkematerjali kolmandast riigist sisseveole ja kolmandasse riiki väljaveole kehtestatud nõuete täitmise üle.”;

2) paragrahvid 75–79 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 80 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 80. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Politseiametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks ka korrakaitseseaduse §-des 45, 46, 47 ja 48 sätestatud erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) seadust täiendatakse §-dega 801 ja 802 järgmises sõnastuses:

§ 801. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes lõhkematerjali või pürotehnilise toote käitlemiskohta.

(2) Konfiskeeritud või käesoleva seaduse § 4 alusel või riikliku järelevalve teostamise käigus üleantud lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmise, võõrandamise, säilitamise ja hävitamiseks üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 802. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on üldjuhul 640 eurot, lõhkematerjalisektori ettevõtja puhul 2600 eurot.”;

5) paragrahv 81 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvid 84 ja 85 tunnistatakse kehtetuks.

§ 72.  Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 13 asendatakse tekstiosa „haldus- ja järelevalvetoiminguid” sõnaga „haldustoiminguid”;

2) 9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

9. peatükk
RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE
”;

3) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Riikliku ja haldusjärelevalve eesmärk ja ulatus

(1) Riikliku järelevalve eesmärk on kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi kasutamise eesmärgipärasust, riigiabi ja vähese tähtsusega abi saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist või muul viisil abi andmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning käesolevas seaduses sätestatud muude põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamist.

(2) Haldusjärelevalve eesmärk on kontrollida käesoleva seaduse § 8 ja § 19 lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmist ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist või muul viisil abi andmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, kui riigiabi või vähese tähtsusega abi saajaks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik või asutus.”;

4) paragrahvi 39 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 39. Riikliku ja haldusjärelevalve teostajad”;

5) paragrahvi 39 lõikes 1 asendatakse sõna „järelevalvet” sõnadega „riiklikku ja haldusjärelevalvet”;

6) paragrahvi 39 lõikes 2 asendatakse sõna „Järelevalvet” sõnaga „Haldusjärelevalvet”;

7) paragrahvi 39 lõigetes 3, 4 ja 5 asendatakse sõna „järelevalvet” sõnadega „riiklikku järelevalvet” vastavas käändes;

8) paragrahvi 39 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 40. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.”;

10) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 41. Korrakaitseorgani ametiisiku eri- ja kaitseriietus

(1) Riikliku järelevalve meedet kohaldav korrakaitseorgani ametiisik kannab järelevalvetoimingu tegemise ajal vajaduse korral või taotleja nõudmisel taotleja antud eri- või kaitseriietust.

(2) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada nende järelevalvetoimingute loetelu, mille tegemise ajal peab korrakaitseorgani ametiisik kandma eri- või kaitseriietust, mille ostmise kulud kaetakse riigieelarvest.”.

§ 73.  Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 37. Riiklik järelevalve”;

2) paragrahvi 37 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Konkurentsiamet täidab käesoleva seaduse alusel järgmisi ülesandeid:”;

3) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Riikliku järelevalve erimeetmed

Konkurentsiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) seadust täiendatakse §-dega 381 ja 382 järgmises sõnastuses:

§ 381. Riikliku järelevalve erisused

Konkurentsiametil on õigus kehtestada gaasi ajutine ülekande- või jaotamishind kuni kaheks kuuks olukorras, kus ülekande- või jaotamishind ei ole põhjendatud ning gaasiettevõtja ei järgi korrakaitseorgani tehtud ettekirjutust.

§ 382. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Konkurentsiamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot.”.

§ 74.  Maakorraldusseaduse muutmine

Maakorraldusseaduse § 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „riiklikku järelevalvet” sõnaga „haldusjärelevalvet”.

§ 75.  Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõikes 2 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riikliku järelevalve”;

2) paragrahvi 41 punktis 14 asendatakse sõna „järelevalveametniku” sõnaga „korrakaitseorgani”;

3) paragrahvid 64 ja 65 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 64. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Põllumajandusamet (edaspidi korrakaitseorgan).

§ 65. Riikliku järelevalve meetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:

§ 651. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib järelevalve käigus vajaduse korral avada kaetud konstruktsiooni.

(2) Riikliku järelevalve käigus võetud kontrollproove võib analüüsida ja hinnata selleks akrediteeritud isik või asutus.

(3) Riikliku järelevalve käigus määratud ekspertiisi võib teha käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevusalal tegutsev isik, kui ta ei ole varem sama ehitusprojekti või maaparandussüsteemi ekspertiisi teinud.”;

5) paragrahvid 66–70 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvis 71 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riikliku järelevalve”.

§ 76.  Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omanik ei ole tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal korrastamistöid alustanud, teeb loa andja talle ettekirjutuse, mille täitmata jätmise korral rakendatakse sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.”;

2) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui isik, kellele oli antud üldgeoloogilise uurimistöö luba või uuringuluba, ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust tähtaja jooksul, rakendatakse sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.”;

3) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui kaevandamisloa omanik või isik, kellele on antud kaevandamisluba, või korrastamiskohustuse kinnisasja omanikule ülemineku korral kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust tähtaja jooksul, rakendatakse sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.”;

4) paragrahvi 60 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel võib Keskkonnaamet nõuda ettekirjutusega kaevise tekitamisele eelnenud loodusliku seisundi taastamist. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral kohaldatakse asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.”;

5) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses:

71. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 661. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon.

(2) Keskkonnaamet teostab loa andjana järelevalvet käesoleva seaduse §-des 22, 40, 45, 47, 49, 51 ja 60 nimetatud nõuete täitmise osas.

(3) Keskkonnaministeerium teostab loa andjana järelevalvet käeoleva seaduse §-des 22, 45, 47, 49 ja 51 nimetatud nõuete täitmise osas.

§ 662. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 663. Vahetu sunni kasutamine

Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 664. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.”.

§ 77.  Mahepõllumajanduse seaduse muutmine

Mahepõllumajanduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 17 ja 18 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide, käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teevad järgmised korrakaitseorganid:
1) Põllumajandusamet;
2) Veterinaar- ja Toiduamet;
3) Tarbijakaitseamet.

(2) Põllumajandusamet teostab riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) isiku üle, kes tegeleb:
1) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktis a nimetatud toote tootmisega;
2) oma ettevõttes toodetud töötlemata põllumajandustoote pakendamise ja turuleviimisega;
3) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktis d nimetatud toote tootmise, ettevalmistamise ja turuleviimisega;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 3 punktis f nimetatud sööda esmatootmisega ja üksnes oma ettevõtte tarbeks sööda segamisega, kasutamata lisandeid või nende eelsegusid, välja arvatud silokonservandid.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelevalvet isiku üle, kes tegeleb:
1) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktides a ja b nimetatud toote ettevalmistamise ja turuleviimisega, sealhulgas toitlustusettevõttes;
2) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud sööda tootmise ja turuleviimisega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul;
3) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklis 1 nimetatud toote importimisega.

(4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 27 lõikes 10 nimetatud koodnumbrid kehtestab põllumajandusminister.

(5) Tarbijakaitseamet teostab lisaks Veterinaar- ja Toiduametile järelevalvet põllumajandustootel mahepõllumajandusele viitava teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes.

§ 18. Riikliku järelevalve teostamine

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.

(3) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.”;

2) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks.

§ 78.  Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 65 lõikes 1 asendatakse sõna „majandushaldusasutus” sõnaga „korrakaitseorgan”;

2) paragrahv 66 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 66. Riikliku järelevalve kulud

Riikliku järelevalve kulude hüvitamine toimub korrakaitseseaduse §-s 83 sätestatud alustel ja korras.”.

§ 79.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva seaduse alusel teostatavale riiklikule järelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.”.

§ 80.  Masina ohutuse seaduse muutmine

Masina ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 30. Riiklik järelevalve

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on:
1) järelevalve turule lastud või kasutusele võetud masina, osaliselt komplekteeritud masina, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi, komponendi, tarviku ning välitingimustes kasutatava seadme vastavuse üle käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele (turujärelevalve);
2) järelevalve masina kasutamise, masinatööde, tehnilise kontrolli ning personali sertifitseerimise vastavuse üle käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuetele;
3) järelevalve teavitatud asutuse, tehnilise kontrolli teostaja ja ettevõtja suhtes käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle;
4) masina, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ja tarvikuga toimunud avarii ning sellega kaasnenud õnnetusjuhtumi tekkepõhjuste väljaselgitamine;
5) masina, osaliselt komplekteeritud masina, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi, komponendi, tarviku ja välitingimustes kasutatava seadme nõuetele vastavuse kontrollimine.”;

2) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Riikliku järelevalve erimeetmed

Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:

§ 321. Riikliku järelevalve erisused

(1) Tehnilise Järelevalve Amet võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel valdusesse siseneda masina, osaliselt komplekteeritud masina, plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi, komponendi, tarviku ja välitingimustes kasutatava seadme valmistamis-, paigaldus-, ümberehitus-, kasutamis-, remondi-, hooldus-, ladustamis- ja müügikohta, samuti teavitatud asutuse, tehnilise kontrolli teostaja ning personali sertifitseerimisasutuse ruumidesse.

(2) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et masina kasutamise järelevaataja, tehnilist kontrolli teostav töötaja või masinatöid juhtiv isik ei ole järginud tema tegevuse suhtes kohaldatavaid nõudeid ja on sellega põhjustanud ohu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale, võib Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik sõltuvalt rikkumise raskusest lisaks muude käesolevast seadusest tulenevate sanktsioonide rakendamisele peatada oma otsusega masina kasutamise järelevaataja, masinatöid juhtiva isiku või tehnilist kontrolli teostava töötaja pädevustunnistuse kehtivuse kuni aastaks. Pädevustunnistuse kehtivuse taastamiseks tuleb sooritada uus pädevuseksam.”;

5) paragrahvi 34 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 34. Otsus ja sunniraha määr”;

6) paragrahvi 34 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 34 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 32 lõikes 5” tekstiosaga „§ 321 lõikes 2”;

8) paragrahv 35 tunnistatakse kehtetuks.

§ 81.  Meditsiiniseadme seaduse muutmine

Meditsiiniseadme seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 33 ja 34 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 33. Riiklik järelevalve

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet.

(2) Terviseameti pädevuses on riiklik järelevalve:
1) turule lastud meditsiiniseadme üle (turujärelevalve);
2) teavitatud asutusele ja tootjale käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle;
3) ohujuhtumitest teavitamise ja nende uurimise üle;
4) kliiniliste uuringute korraldamise üle;
5) tootja ja teavitatud asutuse vaidluse korral meditsiiniseadme liigitamise üle;
6) tervishoiuteenuse osutajale meditsiiniseadme professionaalseks kasutamiseks kehtestatud nõuete täitmise üle.

§ 34. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:

§ 341. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet kohaldada kontrollitava isiku, tema esindaja või tema töötaja juuresolekul.

(2) Kui meditsiiniseadme puhul ei ole arvestatud käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid, algatab Terviseamet järelevalvemenetluse, et kõrvaldada selline seade turult, keelata selle turule laskmine ja kasutuselevõtt või piirata seda. Terviseamet teavitab Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide pädevaid asutusi järelevalvemenetluse algatamisest, selle käigust ja tulemustest.

(3) Terviseametil on õigus järgmise kahe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud ja CE-märki kandva meditsiiniseadme turule laskmist põhjendatud juhtudel nõuda tootjalt asjaomase seadme kohta aruannet, mis sisaldab seadme kohta turustamise käigus kogutud teavet.”;

3) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 36. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot.”;

4) paragrahv 37 tunnistatakse kehtetuks.

§ 82.  Meediateenuste seaduse muutmine

Meediateenuste seaduse §-d 54–56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 54. Riiklik järelevalve

Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuete täitmise üle, teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.

§ 55. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 56. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. Sunniraha ülemmäär on 15 000 eurot, ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral 30 000 eurot.”.

§ 83.  Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikes 22 asendatakse sõnad „riiklikku järelevalvet” sõnaga „haldusjärelevalvet”;

2) paragrahvi 41 lõikest 41 jäetakse välja sõnad „koos tolliametnikuga või politseiametnikuga”;

3) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Käesoleva seaduse §-des 351, 356, 37, 39 ja 391 ning § 45 lõikes 4 väikelaevale ja jetile sätestatud nõuete ning §-s 354 sätestatud väikelaeva ohutusnõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet politseiametnik.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses:

§ 771. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 37, 38, 41, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Politseiametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-des 45, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

5) paragrahvi 797 lõikes 2 asendatakse sõnad „politsei ja piirivalve seaduses” sõnaga „korrakaitseseaduses”.

§ 84.  Mereteenistuse seaduse muutmine

Mereteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 591 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete valdkonnas teostab Tööinspektsioon ning tervisekaitse valdkonnas Terviseamet rahvatervise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;

2) paragrahv 592 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 593 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 593. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) seaduse 81. peatükki täiendatakse §-ga 594 järgmises sõnastuses:

§ 594. Riikliku järelevalve erisused

Korrakaitseorgani kohaliku asutuse juhatajal ja järelevalvet teostaval ametnikul on õigus keelata laeva ruumide, seadmete ja töövahendite kasutamine, kui nende seisund ohustab laevapere liikmete ning reisijate elu ja tervist.”.

§ 85.  Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

41. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 651. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 25 ja 40 nimetatud nõuded, täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon.

(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 25 ja 40 nimetatud nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.

§ 652. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Keskkonnainspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 47, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 50 ja 51 sätestatud erimeetmeid.

§ 653. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgani ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.

(2) Tähistatud kinnisasjale võib Keskkonnainspektsioon siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui:
1) see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise, või
2) valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Keskkonnainspektsioon hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei viidud pärast sisenemist läbi järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.

§ 654. Vahetu sunni kasutamine

(1) Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Keskkonnainspektsiooni erivahendid on käerauad.

(3) Keskkonnainspektsiooni teenistusrelvad on tulirelvad.

§ 655. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.”;

2) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
KAHJU HÜVITAMINE
”;

3) paragrahv 66 tunnistatakse kehtetuks.

§ 86.  Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 41, 42 ja 44 tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 61. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

61. peatükk
RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE

§ 441. Riiklik ja haldusjärelevalve ning erimeetmed

(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Muinsuskaitseamet ning valla- või linnavalitsus vastavalt oma pädevusele juhul, kui valla- või linnavalitsusele on antud järelevalvepädevus Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu alusel (edaspidi korrakaitseorgan).

(2) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 442. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 1300 eurot.

§ 443. Riikliku järelevalve erisused

(1) Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatu avastamisel on Muinsuskaitseametil ning valla- ja linnavalitsusel õigus peatada tööd kuni kaheks nädalaks, et teha kindlaks uuringute vajalikkus või asja vastavus mälestise tunnustele.

(3) Tööde peatamisega tekitatud kahju hüvitatakse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Muinsuskaitseamet ning valla- ja linnavalitsus on kohustatud viivitamata peatama kõik tööd ja kogu tegevuse, mis ohustab mälestist või kultuuriväärtusega leidu või mis on muul viisil vastuolus käesoleva seadusega.”.

§ 87.  Muuseumiseaduse muutmine

Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 22. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet muuseumide andmekoguga liitunud muuseumikogu korralduse üle teostab Kultuuriministeerium.

(2) Kultuuriministeerium kontrollib:
1) kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise otsustamise vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 5 alusel kehtestatud muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korrale;
2) kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise, samuti museaalide ning muuseumisse hoiule võetud asjade üle arvestuse pidamise toimingute ja dokumentide vastavust käesoleva seaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud muuseumide andmekogu põhimäärusele;
3) muuseumikogu ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjade seisundi ning säilitamise ja eksponeerimise tingimuste, märgistamise ja inventuuri läbiviimise, samuti muuseumikogu korralduse põhimõtete vastavust käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel kehtestatud museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise korrale.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule kontrollib Kultuuriministeerium haldusjärelevalve käigus riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi puhul muuseumikogu kasutamise vastavust käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingule.”;

2) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 23. Riikliku järelevalve erimeetmed ja sunniraha määr

(1) Kultuuriministeerium võib käesolevas seaduses sätestatud järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 300 eurot, ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral 600 eurot.”.

§ 88.  Mõõteseaduse muutmine

Mõõteseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 18 lõigetes 1, 2, 5 ja 7 ning § 20 lõigetes 1–4 ja 6 asendatakse sõnad „riiklikku järelevalvet teostav ametiisik” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes;

3) paragrahvi 18 lõigetes 3, 4 ja 6 ning § 20 lõigetes 4, 5 ja 7 asendatakse sõnad „riikliku järelevalve asutus” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes;

4) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 35. Riiklik järelevalve

(1) Käesolevas seaduses, välja arvatud 4. peatükk, ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi amet). Kaubandustegevuses kasutatavate mõõtevahendite üle teostab kaubandustegevuse seaduses sätestatud pädevuse piires riiklikku järelevalvet ka Tarbijakaitseamet.

(2) Ametil on lisaks käesolevas seaduses sätestatud õigustele ka toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused.

(3) Ameti pädevusse kuulub:
1) järelevalve kohustuslike mõõtühikute kasutamise üle;
2) järelevalve mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise üle;
3) järelevalve mõõtevahendite vastavushindamiseks teavitatud asutuste vastavushindamistegevuse üle;
4) järelevalve taatluskohustuse täitmise üle;
5) järelevalve kohustusliku metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite kasutamise üle;
6) järelevalve käesoleva seaduse §-des 14 ja 15 nimetatud taatluslaborite taatlustegevuse üle;
7) mõõtevahendite turujärelevalvealase koostöö ja asjakohase teabe vahetamise koordineerimine;
8) kinnispakkide täitekoguse ja märgistuse kontroll;
9) mõõtemahutite mahu ja märgistuse kontroll.”;

5) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 37. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamise eesmärgil kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

§ 371. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda ruumidesse ja territooriumile, kus:
1) kasutatakse kohustusliku metroloogilise kontrolli alla kuuluvaid mõõtevahendeid, samuti kohtadesse, kus taadeldakse või hoitakse turule laskmiseks või kasutusele võtmiseks mõeldud mõõtevahendeid;
2) tehakse mõõtevahendite vastavushindamist;
3) käideldakse kinnispakke või mõõtemahuteid.

(2) Korrakaitseorganil on õigus tähistada nõuetele mittevastav mõõtevahend hoiatuskleebisega, mis peab olema pingutuseta nähtav huvitatud osapooltele. Hoiatuskleebise võib eemaldada kas korrakaitseorgan või taatluslabor taatlemise käigus. Taatluslabor on kohustatud toimingust teavitama korrakaitseorganit.”;

8) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 2000 eurot.”;

9) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks.

§ 89.  Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
”;

2) paragrahvid 44 ja 45 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 44. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Terviseamet (edaspidi korrakaitseorgan).

§ 45. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses:

§ 451. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”.

§ 90.  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 21. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

21. peatükk
RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE
”;

2) paragrahv 121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 121. Riiklik ja haldusjärelevalve

Riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Liidus lähteainete kaubandust reguleerivate vahetult kohalduvate õigusaktide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele Ravimiamet ning Maksu- ja Tolliamet.”;

3) seaduse 21. peatükki täiendatakse §-dega 122 ja 123 järgmises sõnastuses:

§ 122. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 123. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 1600 eurot.”.

§ 91.  Noorsootöö seaduse muutmine

Noorsootöö seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 punktis 3, § 7 punktis 3 ning § 12 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „riiklik järelevalve” sõnadega „riiklik või haldusjärelevalve” vastavas käändes;

2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

3) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „Riiklikku järelevalvet teostaval ametnikul” sõnadega „Haldusjärelevalve teostajal”;

4) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 13 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riiklik või haldusjärelevalve” vastavas käändes;

6) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

7) paragrahvi 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

§ 131. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”.

§ 92.  Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 22 asendatakse sõnad „riiklikku järelevalvet” sõnaga „haldusjärelevalvet”;

2) paragrahvi 5 pealkirjas ja lõigetes 1–5, § 43 lõikes 4 ning § 44 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

3) paragrahvi 44 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kontrollida notarite kohusetundlikku ja laitmatut ametipidamist, kutse-eetika järgimist, väärikat käitumist ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmist;”.

§ 93.  Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduse § 5 lõikes 5 asendatakse sõnad „Riiklikku järelevalvet” sõnaga „Haldusjärelevalvet”.

§ 94.  Pakendiseaduse muutmine

Pakendiseaduse 7. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 26. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning valla- ja linnavalitsused.

(2) Tarbijakaitseamet teostab käesoleva seaduse nõuete täitmise üle järelevalvet tarbijakaitseseadusega sätestatud korras.

(3) Valla- ja linnavalitsus on kohustatud teostama järelevalvet oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise, kogumise ja taaskasutamise üle.

(4) Keskkonnainspektsioonil ning Maksu- ja Tolliametil on õigus kontrollida pakendiettevõtjate ning pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega tegelevate isikute tegutsemiskohti.

§ 261. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 262. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.

§ 263. Aruandekohustus

Keskkonnainspektsioon edastab riikliku järelevalve tulemuste alusel iga kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile nii eelmisel kvartalil turule lastud kauba pakendi taaskasutamiskohustuse täitmata jätnud, pakendiregistrisse andmed esitamata jätnud kui ka pakendiregistrisse kandmiseks valeandmeid esitanud ettevõtete nimekirja.”.

§ 95.  Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduse § 70 pealkirjast jäetakse välja sõna „Riiklik” ning §-des 70 ja 72 asendatakse läbivalt sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 96.  Patendivoliniku seaduse muutmine

Patendivoliniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 13. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet patendivoliniku kutsetegevuse üle teostab justiitsminister või tema volitatud ametnik.”;

2) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-dega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:

§ 131. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 132. Riikliku järelevalve erisused

Justiitsminister või tema volitatud ametnik võib:
1) teha patendivolinikule hoiatuse ja nõuda, et patendivolinik kõrvaldaks kutsetegevuses ilmnenud puudused justiitsministri või tema volitatud ametniku määratud tähtaja jooksul;
2) peatada patendivoliniku kutsetegevuse käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud juhtudel;
3) teha patendivoliniku kutse äravõtmise otsuse käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud juhtudel.”.

§ 97.  Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine

Perekonnaseisutoimingute seaduses asendatakse läbivalt sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 98.  Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse muutmine

Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riikliku ja haldusjärelevalve”;

2) paragrahvi 41 lõike 3 punktis 6 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riikliku ja haldusjärelevalve”;

3) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE
”;

4) paragrahvi 24 pealkirjas asendatakse sõna „Järelevalve” sõnadega „Riikliku ja haldusjärelevalve”;

5) paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse sõna „järelevalvet” sõnaga „haldusjärelevalvet”;

6) paragrahvi 24 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „järelevalvet” sõnadega „riiklikku ja haldusjärelevalvet”;

7) paragrahvi 24 lõigetes 4 ja 6 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riiklik või haldusjärelevalve” vastavas käändes;

8) paragrahvi 24 lõikest 5 jäetakse välja lauseosa „(edaspidi järelevalveametnik)”;

9) seadust täiendatakse §-dega 241 ja 242 järgmises sõnastuses:

§ 241. Riikliku järelevalve erimeetmed

Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 242. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär ühel korral 2000 eurot ning kokku 6400 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.”;

10) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 25. Haldusjärelevalve teostamiseks lubatud meetmed”;

11) paragrahvi 25 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rakendusüksuse üle haldusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:”;

12) paragrahvi 25 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 25 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kui järelevalveametnik avastab järelevalve käigus” sõnadega „Kui riiklikku või haldusjärelevalvet teostav ametiisik avastab”.

§ 99.  Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmine

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 ja § 4 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riiklik ja haldusjärelevalve” vastavas käändes;

2) paragrahvi 22 punktis 8 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „haldusjärelevalve, riikliku järelevalve”;

3) paragrahvi 23 lõikes 5 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „haldus- või riikliku järelevalve”;

4) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE NING RIKKUMISTEST TEAVITAMINE
”;

5) paragrahvi 30 pealkirjas asendatakse sõna „Järelevalve” sõnadega „Riikliku ja haldusjärelevalve”;

6) paragrahvi 30 lõikes 1 ja § 31 lõikes 1 asendatakse sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

7) paragrahvi 30 lõikes 2 asendatakse sõna „järelevalvet” sõnadega „riiklikku ja haldusjärelevalvet”;

8) paragrahvi 30 lõikest 3 jäetakse välja lauseosa „(edaspidi järelevalveametnik)”;

9) seadust täiendatakse §-dega 301 ja 302 järgmises sõnastuses:

§ 301. Riikliku järelevalve erimeetmed

Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 302. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär ühel korral 2000 eurot ning kokku 6400 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.”;

10) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 31. Haldusjärelevalve teostamiseks lubatud meetmed”;

11) paragrahvi 31 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rakendusüksuse üle haldusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:”;

12) paragrahvi 31 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 31 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Kui järelevalveametnik avastab järelevalve käigus” tekstiosaga „Kui riiklikku või haldusjärelevalvet teostav ametiisik avastab”.

§ 100.  Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Politsei ülesannetele ja tegevusele avaliku korra kaitsel kohaldatakse korrakaitseseadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.”;

2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) avaliku korra kaitse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras;”;

3) seaduse 21. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

21. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
”;

4) paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 71. Riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus

Korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus on politseiametnikul ja politseiasutuse ametnikul, kui eriseadus ei sätesta teisiti.”;

5) paragrahvid 72–76 ja 78–740 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 733 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) hädaohus oleva lapse toimetamiseks ohututesse tingimustesse seadusliku esindaja nõusolekuta, kui lastekaitsetöötaja ei saa või ei saa õigel ajal lapse kaitseks sekkuda.”;

7) paragrahvi 733 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 alusel kinnipeetud laps toimetatakse ohututesse tingimustesse ja antakse üle lastekaitsetöötajale või lapse ohutust tagavale isikule. Lapse võib üle anda tema seaduslikule esindajale üksnes siis, kui lapse ohtu sattumine ei olnud põhjustatud seadusliku esindaja tegevusest või tegevusetusest või kui temast tulenev oht on lõppenud. Lapse üleandmisega lõpeb tema kinnipidamine.

(32) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 alusel kinnipeetud lapsest teavitatakse viivitamata lastekaitsetöötajat, kellele edastatakse esimesel võimalusel kinnipidamise protokolli koopia.”;

8) paragrahvi 741 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „isiku läbivaatus” sõnadega „korrakaitseseaduses sätestatud korras”;

9) seaduse 4. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „4. peatükk ja” tekstiosaga „korrakaitseseaduse 5. peatükk, samuti käesoleva seaduse”;

11) paragrahvi 60 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õppepraktika ajal laienevad kadetile avaliku teenistuse seaduse §-d 44–45, 48, 50–60 ja 127, korrakaitseseaduse 5. peatükk ning käesoleva seaduse 21. peatükk ja §-d 71, 72, 74–78, 83–89 ning 99–107.”;

12) paragrahvi 1084 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vabatahtlikul merepäästjal on õigus kohaldada merepäästetööl korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel.

(6) Vabatahtlikul merepäästjal on õigus kasutada merepäästetöö käigus vahetut sundi, kasutades isiku, looma või asja mõjutamiseks füüsilist jõudu korrakaitseseaduse §-des 76–78 sätestatud alusel ja korras.”.

§ 101.  Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse muutmine

Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
”;

2) paragrahvid 12 ja 13 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 12. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Kultuuriministeerium.

§ 13. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

§ 131. Riikliku järelevalve erisused

Käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral vähemalt teist korda peatab valla- või linnavalitsus kuni üheks aastaks ettevõtja tegutsemisloa kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks. Tegutsemisloa kehtetuks tunnistamise korral ei anta ettevõtjale uut tegutsemisluba enne ühe aasta möödumist kehtetuks tunnistamise päevast arvates.”;

4) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”.

§ 102.  Postiseaduse muutmine

Postiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 43. Riiklik järelevalve

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet (edaspidi korrakaitseorgan).

(2) Korrakaitseorganil on õigus kontrollida rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tegevusloaga määratud teenuste osutamise tulu- ja kuluarvestust.

(3) Korrakaitseorganil on õigus kontrollida universaalse postiteenuse makse tasumise õigsust ja teha riigieelarvest väljamakseid universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks universaalse postiteenuse osutajale.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:

§ 431. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

3) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 44. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”.

§ 103.  Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse muutmine

Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse § 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 12. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet punase risti nimetuse ja embleemi ning käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud teiste nimetuste ja embleemide kasutamise üle vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja käesolevale seadusele teostab Kaitseministeerium.

(2) Relvakonflikti ja sõjaseisukorra ajal teostavad riiklikku järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nimetuse ja embleemi kasutamise üle ka Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülemad Kaitseväes.

(3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 2600 eurot.

(4) Relvakonflikti ja sõjaseisukorra ajal võidakse kohaldada asendustäitmist ilma ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta või ilma hoiatuse ja täitekorralduseta.”.

§ 104.  Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 1 lõikes 1, § 16 lõikes 5, § 55 lõikes 2, §-s 63, § 64 lõike 1 punktis 1 ja 7. peatükis asendatakse sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 105.  Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmine

Põllumajandusloomade aretuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 30 ja 31 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 30. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning tegevusluba omavate isikute poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi korrakaitseorgan).

§ 31. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

§ 311. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes aretusega tegeleva isiku ning loomapidaja territooriumile ja ruumidesse.

(2) Korrakaitseorganil on õigus keelata aretusmaterjali aretuseks kasutamine, kui see kahjustab aretusprogrammi elluviimist ega taga aretusedu.

(3) Aretusühing, jõudluskontrolli tegija ja ohustatud tõu säilitaja esitavad korrakaitseorganile aruande eelmise aasta aretustegevuse kohta iga aasta 30. juuniks.

(4) Korrakaitseorgan esitab Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele loetelu tegevusloa saanud aretusühingute ja jõudluskontrolli tegijate kohta.

(5) Põlvnemisandmete õigsuse geneetiline ekspertiis tehakse laboratoorselt rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika järgi.

(6) Põlvnemisandmete õigsuse kontrollproovide võtmise, vedamise, pakendamise, märgistamise ja säilitamise korra kehtestab korrakaitseorgani juht.

(7) Geneetilise ekspertiisi tulemusena aretuslooma andmete ebaõigeks osutumise korral on korrakaitseorganil õigus teha ettekirjutus ebaõigeks osutunud andmete tühistamiseks tõuraamatus või aretusregistris.”;

3) paragrahvid 33 ja 34 tunnistatakse kehtetuks.

§ 106.  Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesolevas seaduses kasutatakse tuleohutuse seaduse §-s 2 nimetatud mõisteid ja korrakaitseseaduses nimetatud mõisteid seal kasutatud tähenduses.”;

3) seaduse 3. peatüki 1. jagu tunnistatakse kehtetuks;

4) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
”;

5) seaduse 4. peatüki 1. jao pealkiri jäetakse seadusest välja;

6) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:

§ 131. Riikliku järelevalve erimeetmed

Päästeamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 132. Riikliku järelevalve erisused

(1) Päästeamet võib päästesündmuse vältimiseks keelata jääle mineku siseveekogudel, kui see kujutab ohtu inimese elule, tervisele või keskkonnale.

(2) Päästeasutus võib valdaja nõusolekuta siseneda tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi ja ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ning kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik päästetööks või demineerimistööks.

(3) Päästeamet võib halduskohtu loata siseneda valdaja eluruumi, kui see on vajalik päästetööks või demineerimistööks.

(4) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab Päästeamet kuni valdaja, muu õigustatud isiku või politsei saabumiseni valduse valve.”;

7) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvid 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvid 22–24 tunnistatakse kehtetuks;

10) seaduse 4. peatüki 2. jao pealkiri jäetakse seadusest välja;

11) seaduse 4. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

§ 241. Vahetu sunni kasutamine

(1) Päästeameti päästeametnikul või tema korraldusel päästetöötajal on lubatud kohaldada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Päästeameti ametniku erivahendid on:
1) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu;
2) teenistuskoer.

(3) Päästeameti teenistusrelvad on tulirelvad.”;

12) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 25. Lõhkematerjali ja teenistusrelva kasutamine”;

13) seaduse 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 38 lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) siseneda päästetööks valdusesse ja vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi;
3) kasutada päästesündmuse käigus vahetut sundi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-s 241 sätestatud erisusi.”;

15) paragrahvi 38 lõike 7 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) siseneda päästetööks valdusesse ja vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi;
3) kasutada päästesündmuse käigus vahetut sundi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-s 241 sätestatud erisusi.”;

16) paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 48. Õnnetusest põhjustatud kahju

Päästesündmuse käigus käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud töödega ning korrakaitseseaduse §-des 49, 50 ja 52 nimetatud meetmete kohaldamise käigus juriidilisele või füüsilisele isikule Päästeameti poolt tekitatud kahju loetakse õnnetusest põhjustatud kahjuks.”.

§ 107.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõikes 1 asendatakse sõna „järelevalvet” sõnadega „riiklikku järelevalvet”;

2) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

§ 471. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 35, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda kohustatud isiku asu- ja tegevuskohta ning tema valduses olevasse hoonesse ja ruumi üksnes kontrollitava isiku või tema esindaja juuresolekul.”;

3) paragrahvis 48 asendatakse sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

4) paragrahvi 48 lõikest 3 jäetakse välja sõna „ettekirjutusega”;

5) paragrahvi 50 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kontrollitaval on õigus seitsme päeva jooksul kontrolli akti kättesaamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi.”.

§ 108.  Rahvaraamatukogu seaduse muutmine

Rahvaraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 11. Teenistuslik ja haldusjärelevalve ning aruandlus”;

2) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse sõna „Kontrolli” sõnadega „Teenistuslikku järelevalvet”;

3) paragrahvi 11 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „Järelevalvet” sõnaga „Haldusjärelevalvet”.

§ 109.  Rahvastikuregistri seaduse muutmine

Rahvastikuregistri seaduse 13. peatükis asendatakse sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 110.  Rahvatervise seaduse muutmine

Rahvatervise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 15–17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 15. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3 ja tarbijakaitseseaduse § 91 lõikes 1 nimetatud juhtudel terviseohutuse üle teostab Terviseamet.

(2) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses kosmeetikatoodete kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete ja kosmeetikamääruse artiklis 25 loetletud nõuete täitmise üle artikli 22 kohaselt teostavad Terviseamet ja Tarbijakaitseamet.

§ 16. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 17. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.”;

2) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks.

§ 111.  Rahvusooperi seaduse muutmine

Rahvusooperi seaduse § 17 lõikes 3 asendatakse sõnad „Riiklikku järelevalvet” sõnaga „Haldusjärelevalvet”.

§ 112.  Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse 4. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 20. Riiklik järelevalve

Rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise üle teostab riiklikku järelevalvet rahapesu andmebüroo, kui seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis ei nähta ette teisiti.

§ 21. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 211. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda erikohustustega isiku asu- ja tegevuskohta ning tema valduses olevasse hoonesse ja ruumi ning meedet võib kohaldada kontrollitava isiku, tema esindaja või töötaja juuresolekul.

(2) Riikliku järelevalve tulemused kajastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 50 sätestatud korras.

§ 212. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on esimesel korral 9100 eurot, järgmistel kordadel 36 300 eurot.”.

§ 113.  Rakenduskõrgkooli seaduse muutmine

Rakenduskõrgkooli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

2) paragrahvides 301 ja 302 asendatakse sõnad „riiklik järelevalveorgan” sõnadega „haldusjärelevalve teostaja” vastavas käändes.

§ 114.  Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine

Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 ning 5. peatüki pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riiklik järelevalve” vastavas käändes;

2) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 16. Riiklik järelevalve”;

3) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Ravimiamet ja Terviseamet.”;

4) paragrahvid 161 ja 162 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 161. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 162. Sunniraha ülemmäär

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 1600 eurot.”;

5) paragrahv 163 tunnistatakse kehtetuks.

§ 115.  Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või politseiametnik”;

2) seaduse 9. peatüki 1. jao pealkiri jäetakse seadusest välja;

3) paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 71. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teevad järgmised korrakaitseorganid:
1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
2) Konkurentsiamet;
3) Tehnilise Järelevalve Amet;
4) Maanteeamet;
5) Tarbijakaitseamet;
6) Tööinspektsioon.

(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses on:
1) käesoleva seaduse § 4 lõigetes 21 ja 3 sätestatud raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine;
2) rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ja raudteega seonduvate Eesti Vabariigi kohustuste täitmise tagamine ja vajaduse korral Eesti Vabariigi esindamine rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, samuti avalikuks kasutamiseks määratud raudtee poolt teiste riikide raudteede või raudteeorganisatsioonidega sõlmitud lepingutest kinnipidamise kontrollimine, kui need toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele.

(3) Konkurentsiameti pädevuses on:
1) käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine;
2) käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmisest keeldumine, tegevuslubade kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning tegevuslubade kehtetuks tunnistamine;
3) vastavalt käesoleva seaduse § 641 lõigetele 1–3 raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise kohta esitatud kaebuste menetlemine.

(4) Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on:
1) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu ning raudteeliikluse korraldamise nõuete täitmise kontrollimine;
2) raudteerajatiste ehitusprojekti aluseks oleva detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste kooskõlastamine ning raudtee-ehituse üle riikliku järelevalve teostamine;
3) tava- ja kiirraudteesüsteemi käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimine.

(5) Tehnilise Järelevalve Ametil on tava- ja kiirraudteesüsteemi üle järelevalvet tehes toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused.

(6) Tarbijakaitseameti pädevuses on raudtee-ettevõtjatele kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine, arvestades käesoleva seaduse §-s 92 sätestatut.

(7) Tööinspektsiooni pädevuses on teostada riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 667–6612 kehtestatud tingimuste üle töötervishoiu ja tööohutusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud ülesande täitmiseks esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle raudtee on määratud avalikuks kasutamiseks ja kes soovib sõlmida teise riigi raudtee-ettevõtja või raudteeorganisatsiooniga lepingu, mis toob kaasa õigusi või kohustusi kolmandatele isikutele, majandus- ja kommunikatsiooniministrile heakskiitmiseks lepingu kavandi.”;

4) paragrahv 711 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 72. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

6) paragrahvid 721–723 tunnistatakse kehtetuks;

7) seadust täiendatakse §-ga 724 järgmises sõnastuses:

§ 724. Riikliku järelevalve erisused

(1) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul on õigus teha raudtee-ettevõtjale ja muule raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajale ettekirjutus raudteerajatise või raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi tellimiseks vastava pädevusega ekspertiisiasutuselt. Ekspertiisi kulud tasub raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdaja.

(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tehnilise Järelevalve Ameti riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus oma tööülesannete täitmisel sõita veduri ja reisirongiga tasuta.

(3) Kui allsüsteemi või koostalitluse komponendi käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 nimetatud nõuetele mittevastavus ohustab raudteeliiklust või on muul viisil oluline, peab Tehnilise Järelevalve Amet võtma tarvitusele abinõud allsüsteemi või koostalitluse komponendi kasutamise piiramiseks või keelamiseks.”;

8) paragrahv 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 73. Sunniraha määr

(1) Majandus- ja kommunikatsiooniminister, Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet ning Tarbijakaitseamet võivad asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha füüsilisele isikule kuni 3200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot, välja arvatud käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 sätestatud juhul.

(2) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva seaduse § 34 lõikes 9 sätestatud juhul rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.”;

9) seaduse 9. peatüki 2. ja 3. jagu tunnistatakse kehtetuks.

§ 116.  Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE
”;

2) paragrahvid 100 ja 101 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 100. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine

(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Ravimiamet ning vastavalt oma pädevusele Terviseamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Konkurentsiamet ning Maksu- ja Tolliamet.

(2) Terviseamet teostab järelevalvet tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja poolt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelevalvet veterinaararstide ja loomseid saadusi tootvate loomapidajate poolt ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle.

(4) Konkurentsiamet teostab järelevalvet käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktis 7 nimetatud nõude täitmise üle käesolevas seaduses ja konkurentsiseaduses ettenähtud korras.

(5) Maksu- ja Tolliamet kontrollib Ravimiameti eriluba nõudva kauba puhul sisseveo- või väljaveoloa või kirjaliku loa olemasolu ja vastavust kaubale käesolevas seaduses ja tolliseaduses ettenähtud korras.

§ 101. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 1011 järgmises sõnastuses:

§ 1011. Riikliku järelevalve erisused

(1) Ravimiametil on õigus järelevalve teostamisel oma ettekirjutusega:
1) peatada ravimi müük ja väljastamine, muu hulgas tolliseaduse tähenduses kauba ajutise ladustamise kohas, tollilaos, vabatsoonis ja vabalaos, kui Ravimiametil on põhjendatud kahtlus, et ravim võib olla võltsitud või ohustada inimese või looma elu või tervist või keskkonda;
2) lõpetada ravimi turustamine või väljastamine ning vajaduse korral nõuda ravimi turult kõrvaldamist, kui ravim ei vasta müügiloa andmise aluseks olnud tingimustele, ravimi käitlemisel ei ole järgitud kehtivaid nõudeid, ravim on defektne või võltsitud, ravimil puudub kehtiv müügiluba või kui ilmnevad asjaolud, mis kinnitavad, et ravim võib olla inimese või looma elule või tervisele või keskkonnale ohtlik;
3) keelustada ravimi reklaam ning kohustada müügiloa hoidjat ja reklaami avalikustajat avaldama Ravimiameti poolt kindlaksmääratud tekstiga õienduse;
4) peatada ja lõpetada ravimi kliiniline uuring;
5) kohustada ravimi müügiloa hoidjat või hulgimüüjat teavitama avalikkust või tervishoiutöötajaid ravimiga seotud ohtudest.

(2) Ravimiametil on õigus riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel teha vajaduse korral kontrolloste isikule ette teatamata.

(3) Ravimiametil on õigus siseneda järelevalve teostamise eesmärgil kontrollitavasse kohta, sealhulgas müügiloa hoidja või tema esindaja asukohta, ravimi tootja kvaliteedikontrolli teostamise kohta, kauba ajutise ladustamise kohta, tollilattu, vabatsooni, vabalattu ja inimtervishoius kasutatava ravimi abiaine tootja ning importija tegutsemiskohta.

(4) Ravimiametil on õigus ravimite kvaliteedi ja ravimite valmistamiseks kasutatavate ainete kvaliteedi kontrollanalüüsiks nõuda ja saada tasuta proove.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud ravimi müügi või väljastamise peatamine lõpetatakse Ravimiameti sellekohase loaga, välja arvatud juhul, kui ilmnevad lõike 1 punktis 2 kirjeldatud asjaolud.

(6) Pärast ettevõtte üldist kontrollimist annab Ravimiamet inspekteeritud ettevõttele 90 päeva jooksul sertifikaadi Euroopa Majanduspiirkonna headele tootmis- või turustamistavadele vastavuse kohta, kui seda kinnitab kontrollimise tulemus. Ravimiamet kannab sertifikaadi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 111 lõikes 6 nimetatud andmebaasi.

(7) Ravimiamet võib teostada riiklikku järelevalvet ravimi tootja ning inimtervishoius kasutatava ravimi toimeaine ja abiaine tootja, importija ja turustaja üle, kes asub Euroopa Majanduspiirkonnas või sellest väljaspool, seoses ravimi müügiloaga või kahtluse korral, et ei täideta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni juhiste kohaseid nõudeid. Riikliku järelevalve saab algatada ka liikmesriigi, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Ravimiameti taotlusel.”;

4) paragrahv 102 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 102. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on korrakaitseorganil õigus rakendada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras asendustäitmist ja sunniraha. Sunniraha ülemmäär on 1600 eurot.”;

5) paragrahv 103 tunnistatakse kehtetuks.

§ 117.  Reklaamiseaduse muutmine

Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Igas reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid, mis sisaldavad intressimäära või mis tahes muid arve, mis on seotud krediidi kuludega tarbijale, tuleb esitada tüüpilise näite kujul selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil järgmine teave:
1) intressimäär;
2) kasutusse võetav krediidisumma või krediidi ülempiir;
3) krediidi kulukuse määr;
4) kohaldataval juhul tarbijakrediidilepingu kestus;
5) tarbijakrediidilepingu puhul, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, lepingueseme hind kohe tasudes (netohind) ja kohaldataval juhul ettemaksu summa;
6) kohaldataval juhul tarbija poolt makstav kogusumma ja tagasimaksete summa.”;

2) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 32–34 järgmises sõnastuses:

„(32) Intressimäära esitamisel tuleb ära näidata, kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimääraga või mõlemaga, ja tasud, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale.

(33) Kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks pakutavatel tingimustel on vaja sõlmida kõrvalleping, eelkõige kindlustusleping, ja kõrvallepinguga seotud kulud ei ole eelnevalt kindlaksmääratavad, tuleb kõrvallepingu sõlmimise kohustusest ja krediidi kulukuse määrast teada anda selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil.

(34) Krediidivahendaja peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3–33 sätestatule avaldama ka oma volituste ulatuse vastavalt võlaõigusseaduse § 4171 lõike 1 punktile 1.”;

3) paragrahvi 29 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–34 nimetatud teabe esitamiseks tuleb valida selline kirjatüüp ja -suurus, mis muudab selle tavalise tähelepanu juures märgatavaks, arusaadavaks ning muust teabest selgelt eristatavaks.”;

4) paragrahvid 30 ja 31 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 30. Riiklik järelevalve

(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 14, 15 ja 291 sätestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitseamet.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad riiklikku järelevalvet ka järgmised korrakaitseorganid:
1) Ravimiamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 18 sätestatud nõuete järgimise üle ravimi reklaamis;
2) Terviseamet käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuete järgimise üle meditsiiniseadme reklaamis ning 2. peatükis ja §-s 22 sätestatud nõuete järgimise üle tervishoiuteenuse reklaamis;
3) Põllumajandusamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 26 sätestatud nõuete järgimise üle taimekaitsevahendi reklaamis;
4) valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil välireklaami üle.

(3) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet pankrotiseaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras.

(4) Käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet notariaadiseaduses ja kohtutäituri seaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras.

(5) Käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet advokatuuriseaduses, vandetõlgi seaduses ja patendivoliniku seaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras.

§ 31. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

5) seadust täiendatakse §-dega 311 ja 312 järgmises sõnastuses:

§ 311. Riikliku järelevalve erisused

Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes reklaami tellija, teostaja ja avalikustaja majandus- ja kutsetegevuses kasutatavale territooriumile ning ehitisse ja meedet saab kohaldada kontrollitava isiku, tema esindaja või tema töötaja juuresolekul.

§ 312. Finantsinspektsiooni teostatav järelevalve

Finantsinspektsioon teostab järelevalvet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 29 sätestatud nõuete järgimise üle Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud järelevalve subjektide poolt kliendile osutatavate finantsteenuste reklaamis.”;

6) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3200 eurot.”.

§ 118.  Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet.”;

2) paragrahvi 88 lõikes 2 asendatakse sõna „Järelevalvet” sõnadega „Haldus- ja teenistuslikku järelevalvet”;

3) paragrahvi 88 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses:

§ 881. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 37, 38, 39, 41, 45, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

5) paragrahvi 89 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „järelevalvet” sõnaga „haldusjärelevalvet”;

6) paragrahvi 89 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) nõuda sõjaväerelvade ja teenistusrelvade käitlejalt dokumentide esitamist ja kirjalikku või suulist informatsiooni, mis on tarvilik järelevalve teostamiseks;”.

§ 119.  Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „riikliku järelevalve” sõnadega „riikliku ja haldusjärelevalve”;

2) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 11 asendatakse sõna „järelevalveasutuste” sõnaga „korrakaitseorganite”;

3) seaduse 6. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „JÄRELEVALVE JA” sõnadega „RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE NING”;

4) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete korraldamise üle ning väärtegude kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud korras ja ulatuses;”;

5) seaduse 6. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. jagu
Riiklik ja haldusjärelevalve
”;

6) seaduse 6. peatüki 3. jagu täiendatakse §-dega 1062–1064 järgmises sõnastuses:

§ 1062. Riiklik järelevalve

Käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Rahandusministeerium.

§ 1063. Riikliku järelevalve erimeetmed

Rahandusministeerium võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 1064. Riikliku järelevalve erisused

(1) Kui Rahandusministeeriumil on tekkinud kahtlus käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide rikkumise suhtes, võib Rahandusministeeriumi riikliku järelevalve teostamise pädevusega ametnik viibida pakkumuste avamise ning teiste käesoleva seaduse alusel tehtavate hankemenetluse toimingute ja otsuste tegemise juures, samuti kontrollida hankija tehtud toiminguid ja otsuseid ning nõuda hankijalt vea parandamist või õigusrikkumise lõpetamist kohapeal.

(2) Rahandusministeeriumil on õigus hankemenetluses edastatud teadete ja muu informatsiooni elektroonilise esitamise korral saada ligipääs ka hankija poolt kasutatavasse infosüsteemi.”;

7) paragrahv 107 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 107. Haldusjärelevalve

Haldusjärelevalvet teostab Rahandusministeerium, kellel on õigus:
1) riigihanke kestel ja järgselt kontrollida hankija juures käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata. Kui Rahandusministeeriumil on tekkinud kahtlus käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti võimaliku rikkumise suhtes, võib Rahandusministeeriumi haldusjärelevalve teostamise pädevusega ametnik viibida pakkumuste avamise ning teiste käesoleva seaduse alusel tehtavate hankemenetluse toimingute ja otsuste tegemise juures, samuti kontrollida hankija tehtud toiminguid ja otsuseid ning nõuda hankijalt vea parandamist või õigusrikkumise lõpetamist kohapeal;
2) saada hankemenetluses edastatud teadete ja muu informatsiooni elektroonilise esitamise korral elektroonilisi dokumente, andmeid ja toimingute logiandmeid ning saada ligipääs hankija poolt kasutatavasse infosüsteemi.”.

§ 120.  Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine

Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse 61. peatükis asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riiklik järelevalve” vastavas käändes.

§ 121.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 236 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 236. Ametliku kontrolli toimingud”;

2) paragrahvi 236 lõikes 3 asendatakse sõna „järelevalvetoimingute” sõnadega „ametliku kontrolli”;

3) paragrahvi 236 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Sööda käitleja, kelle ettevõttes sööda müügiks pakkumisele, müümisele või muul viisil võõrandamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud või ainult pakendatud sööta jaekaubanduse korras müüv käitleja, tasub järelevalvetoimingute tegemise eest iga aasta 20. jaanuariks riigilõivu järgmiselt:
1) loakohustusega tegevusala puhul 255,64 eurot ettevõtte eest;
2) teatamiskohustusega tegevusala puhul 63,91 eurot ettevõtte eest.”;

4) paragrahvi 239 tekstis asendatakse sõna „järelevalve” tekstiosaga „ametliku kontrolli, sealhulgas järelevalve ja muu menetluse”.

§ 122.  Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduse § 114 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel võib politsei kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 45, 49, 52 ja 53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Piirirežiimi tagamisel vaatab politsei meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas veesõiduki ja muu transpordivahendi läbi korrakaitseseaduse §-s 49 sätestatud korras.

(3) Politseil on riigipiiri valvamisel veesõiduki suhtes õigus nõuda veesõiduki lahkumist sise- ja territoriaalmerest, piiriveekogu Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvalt alalt ning laevasõiduks keelatud piirkonnast ja kursi muutmist keelatud piirkonda sisenemise vältimiseks.

(4) Kui isik ei täida veesõiduki peatamise märguannet, võib veesõiduki sundpeatada, kasutades relva või muud erivahendit korrakaitseseaduse 5. peatükis sätestatud korras.

(5) Politsei võib seadust rikkunud või tema korralduse täitmata jätnud veesõidukit jälitada kuni välisriigi territoriaalmere piirini, kui jälitamine on alanud sise- või territoriaalmerel või majandusvööndis ega ole vahepeal katkenud. Jälitamine võib alata pärast nähtavat või kuuldavat peatamissignaali, mis on antud jälitatava veesõiduki nägemis- või kuuldekauguselt.

(6) Politsei ei peata ega vaata läbi sõjalaeva. Kui välisriigi sõjalaev ei järgi territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu korda ega täida talle esitatud nõuet seda järgida, peab politsei:
1) nõudma sõjalaeva viivitamatut lahkumist territoriaalmerest;
2) fikseerima sõjalaeva territoriaalmerre sisenemise tehniliste vahenditega;
3) koostama õigusrikkumise kohta ühepoolse akti.”.

§ 123.  Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 20 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Riigisaladuse turvaalale sisenemiseks on teabevaldajal õigus kohaldada korrakaitseseaduse §-des 47 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseseaduse §-des 47 ja 52 nimetatud meetmete kohaldamist ei protokollita.

(12) Riigisaladuse turvaalal viibimise ajal on teabevaldajal õigus kohaldada korrakaitseseaduse §-des 48, 49 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(13) Riigisaladuse turvaalal viibimise ajal on teabevaldajal õigus korrakaitseseaduse §-des 48, 49 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisel kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”.

§ 124.  Riigi õigusabi seaduse muutmine

Riigi õigusabi seaduse 6. peatüki pealkirjas ja § 32 pealkirjas asendatakse sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve”.

§ 125.  Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 126.  Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
”;

2) paragrahvi 42 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 42. Riiklik järelevalve”;

3) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 43. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) seadust täiendatakse §-dega 431 ja 432 järgmises sõnastuses:

§ 431. Riikliku järelevalve erisused

Keskkonnainspektsioon võib korrakaitseseaduse §-des 49 ja 50 sätestatud erimeetmeid kohaldada ka olulise ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.

§ 432. Vahetu sunni kasutamine

Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

5) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 44. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 960 eurot, juriidilise isiku puhul 3200 eurot.”.

§ 127.  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahv 371 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 371. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku ja haldusjärelevalvet järgmised korrakaitseorganid:
1) Terviseamet – riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 127 lõikes 5 ja § 1510 lõikes 9 sätestatud tervisekontrolli läbimise üle;
2) Sotsiaalkindlustusamet – haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 10 punktis 11 nimetatud teenuste osutajate üle ja riiklikku järelevalvet § 10 punktides 12–16 nimetatud teenuste osutajate üle;
3) maavanem – riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 10 punktides 21 ja 51 nimetatud teenuste osutajate üle.

(2) Maavanem või tema volitatud isik teostab haldusjärelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Seda kajastav ettekanne esitatakse Vabariigi Valitsusele vähemalt kord aastas.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 372 ja 373 järgmises sõnastuses:

§ 372. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 373. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”;

4) paragrahvid 38–384 tunnistatakse kehtetuks.

§ 128.  Strateegilise kauba seaduse muutmine

Strateegilise kauba seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 pärast sõna „ning”, § 34 lõike 2 punktis 4 ja § 73 lõikes 1 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riiklik järelevalve” vastavas käändes;

2) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3. peatükk
Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse riikliku järelevalve tagamine lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel
”;

4) paragrahvi 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalvet teostavad Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, Politsei- ja Piirivalveamet relvaseaduses sätestatud alusel ja korras ning Maksu- ja Tolliamet oma pädevuse piires lõppkasutuse järelevalve dokumentide alusel. Strateegilise kaubaga seotud õigusrikkumistest ja rahvusvahelise sanktsiooni rikkumistest teavitavad korrakaitseorganid viivitamata komisjoni.”;

5) paragrahv 88 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 88. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Komisjoni nimel riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus strateegilise kaubaga tegeleva ettevõtja suhtes kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Kaitsepolitseiameti ning Maksu- ja Tolliameti nimel järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus strateegilise kaubaga tegeleva ettevõtja suhtes kohaldada korrakaitseseaduse § 30 lõikes 3 ning §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Meetmeid kohaldatakse avaliku korra eest vastutava isiku suhtes. Isiku suhtes, kelle puhul on alust arvata, et ta on avaliku korra eest vastutav isik, kohaldatakse meetmeid juhul, kui see on vajalik ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks.

(4) Kaitsepolitseiametil on lubatud kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

6) paragrahv 89 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 89. Sunniraha ülemmäär

Riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.”;

7) paragrahvis 92 asendatakse sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 129.  Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmine

Surma põhjuse tuvastamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 33. Riiklik järelevalve

Tervishoiuteenuse osutajale käesoleva seadusega pandud kohustuste täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet, kontrollides:
1) perearstide poolt isiku surma fakti ja surma põhjuse tuvastamise nõuetest kinnipidamist ning arstliku surmateatise väljaandmise tingimustest kinnipidamist ning surnu omaste, tema seadusliku esindaja, kohaliku omavalitsuse, Välisministeeriumi, uurimisasutuse või prokuratuuri teavitamise kohustuse täitmist;
2) tervishoiuteenuse osutajate poolt arstliku surmateatise väljaandmise tingimustest kinnipidamist ning surnu omaste, tema seadusliku esindaja, kohaliku omavalitsuse, Välisministeeriumi, uurimisasutuse või prokuratuuri teavitamise kohta kehtivate erinõuete järgimist vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele.”;

2) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 35. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

3) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 37. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”;

5) paragrahv 38 tunnistatakse kehtetuks.

§ 130.  Surveseadme ohutuse seaduse muutmine

Surveseadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Riiklik järelevalve

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi korrakaitseorgan).

(2) Korrakaitseorgani pädevusse kuulub:
1) järelevalve turule lastud surveseadme nõuetele vastavuse üle (turujärelevalve);
2) järelevalve surveseadme kasutamise ja surveseadmetööde tegemise vastavuse üle käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud nõuetele;
3) järelevalve tunnustatud asutuse, tunnustatud erapooletu asutuse, tehnilise kontrolli teostaja ja ettevõtja suhtes käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle;
4) surveseadmega toimunud avarii ja õnnetuse tekkepõhjuste väljaselgitamine;
5) järelevalve käigus ettekirjutuste ja otsuste tegemine.”;

2) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 40. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

§ 401. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes surveseadme valmistamis-, paigaldus-, kasutamis-, remondi-, ümberehitus-, ladustamis- ja müügikohta, samuti tehnilise kontrolli teostaja ja tunnustatud asutuse ruumidesse.

(2) Korrakaitseorgan võib nõuda nõuetele mittevastava või ohtliku surveseadme turult eemaldamist või selle kasutamise lõpetamist.

(3) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et surveseadmele on vastavusmärk valesti paigaldatud, on korrakaitseorganil õigus kohustada sellise surveseadme tootjat või tootja volitatud esindajat, transporditava surveseadme puhul ka omanikku või valdajat rakendama abinõusid vastavusmärgistuse nõuetega vastavusse viimiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, keelab korrakaitseorgan sellise surveseadme turule laskmise või tagab, et see turult eemaldatakse.

(4) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et surveseadme kasutamise järelevaataja, surveseadmetöid juhtiv isik või tehnilist kontrolli teostav töötaja ei ole järginud tema tegevuse suhtes kohaldatavaid nõudeid ja on sellega põhjustanud ohu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale, võib korrakaitseorgani juht või tema volitatud ametiisik sõltuvalt rikkumise raskusest lisaks muude käesolevast seadusest tulenevate sanktsioonide rakendamisele peatada oma otsusega surveseadme kasutamise järelevaataja, surveseadmetöid juhtiva isiku või tehnilist kontrolli teostava töötaja pädevustunnistuse kehtivuse kuni aastaks. Pädevustunnistuse kehtivuse taastamiseks tuleb sooritada uus pädevuseksam.”;

5) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 41. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.”;

6) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks.

§ 131.  Sõjaaja riigikaitse seaduse muutmine

Sõjaaja riigikaitse seaduse § 14 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Haldusjärelevalve”.

§ 132.  Söödaseaduse muutmine

Söödaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõikes 5 ja §-s 161 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „ametlik kontroll” vastavas käändes;

2) paragrahvi 161 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Ametlik kontroll käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 punktis 1 sätestatud tegevus, sealhulgas nii riikliku järelevalve teostamine kui ka muu haldusmenetluse läbiviimine, mille käigus kontrollitakse sööda ning sööda käitlemise ja söötmise nõuetekohasust.”;

3) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
AMETLIK KONTROLL
”;

4) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 24. Ametlik kontroll

Ametlikku kontrolli asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide, käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sööda käitlemise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet.”;

5) paragrahvi 25 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusülesande täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet veterinaarkorralduse seaduses sätestatud korras.”;

6) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 26. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:

§ 261. Riikliku järelevalve erisused

(1) Ärisaladuse võib avalikustada, kui selle hoidmine ohustab inimese või looma tervist või keskkonda. Ärisaladusena ei käsitata:
1) sööda nimetust ja koostist;
2) sööda füsikokeemilisi ja bioloogilisi omadusi;
3) sööda farmakoloogilisi ja toksikoloogilisi omadusi ning nende mõju keskkonnale;
4) analüüsimeetodeid.

(2) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.”;

8) paragrahvi 28 pealkirjas asendatakse sõna „Järelevalve” sõnadega „Ametliku kontrolli” ning tekstis sõnad „riiklik järelevalve” sõnadega „ametlik kontroll” ja sõna „järelevalvetoiming” sõnadega „ametliku kontrolli toiming” vastavas käändes;

9) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Sööda käitleja tasub iga ettevõtte kohta, kus tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 nimetatud tegevusega, riigilõivu ametlike kontrollide, sealhulgas järelevalvetoimingute tegemise eest riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. Riigilõivu ei pea tasuma sellise ettevõtte kohta, kus tegeletakse üksnes pakendatud sööda müügiga jaekaubanduse korras.”;

10) seadust täiendatakse pärast § 29 tekstiosaga järgmises sõnastuses:

61. peatükk
PROOVIDE VÕTMINE JA ANALÜÜSIMINE NING LABORATOORIUMID
”;

11) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 30. Proovide võtmine ametliku kontrolli tegemisel

(1) Ametliku kontrolli tegemisel võib vallasasja läbivaatusel võtta isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.

(2) Ametliku kontrolli käigus söödast proovide võtmise korra kehtestab põllumajandusminister.

(3) Söödapartiid, millest on ametliku kontrolli käigus võetud proov, on lubatud kasutada või üle anda pärast Veterinaar- ja Toiduametilt sellekohase loa saamist.”;

12) paragrahvis 31 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „ametlik kontroll” vastavas käändes;

13) paragrahvi 31 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

14) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses:

§ 422. Ametliku kontrolli teostamise kohad

Piiripunktide ja imporditava toidu üle järelevalve teostamise kohtade loetelusse kantud järelevalve teostamise kohad loetakse ametliku kontrolli teostamise kohtadeks.”.

§ 133.  Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 49 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „järelevalveametniku ettepanekul”;

2) paragrahvi 59 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) taotleja on esitanud Põllumajandusametile teadvalt valeandmeid või on mõjutanud Põllumajandusametit õigusvastasel viisil.”;

3) paragrahvi 61 lõikes 2 asendatakse sõnad „võivad ametialaselt kasutada järelevalveasutuse juht ja tema määratud järelevalveametnik” sõnadega „võib ametialaselt kasutada Põllumajandusamet”;

4) paragrahvi 65 lõikes 11 ja § 118 lõikes 7 asendatakse sõna „järelevalveasutus” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes;

5) paragrahvi 73 lõikes 3 asendatakse sõna „järelevalveametnik” sõnaga „Põllumajandusamet”;

6) paragrahvi 73 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Proovi võtab Põllumajandusamet või tema volitatud proovivõtja.”;

7) paragrahvi 80 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Põldtunnustaja peab olema läbinud Põllumajandusameti korraldatud asjakohase koolituse.”;

8) paragrahvi 83 lõike 1 punktis 4 ja § 84 punktis 4 asendatakse sõnad „oma tegevuspiirkonna järelevalveametnikule” sõnaga „Põllumajandusametile”;

9) paragrahvi 100 lõikes 1 ja §-s 120 asendatakse sõna „järelevalveasutus” sõnaga „Põllumajandusamet” vastavas käändes;

10) paragrahvi 101 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna „järelevalveasutuse” sõnadega „Põllumajandusameti või Keskkonnaameti”;

11) paragrahvi 101 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „järelevalveasutuse järelevalve all”;

12) paragrahvi 102 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmeid väljastatud seemne pakendamise tegevuslubade ja nende väljastamise aluseks olnud dokumentide kohta säilitavad Põllumajandusamet ja Keskkonnaamet. Kõiki seemne pakendamise tegevusloa saamiseks esitatud taotlusi ja nende kohta tehtud otsuseid säilitatakse viis aastat taotluse esitamise päevast arvates.”;

13) paragrahvi 107 lõikes 2 asendatakse sõnad „pädevat järelevalveasutust” sõnaga „Põllumajandusametit”;

14) paragrahvi 112 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „järelevalveasutus” sõnadega „käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus”;

15) paragrahvi 112 lõike 3 punktis 5 ja § 119 lõikes 2 asendatakse sõna „järelevalveametnik” sõnadega „Põllumajandusamet või Keskkonnaamet” vastavas käändes;

16) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE
”;

17) paragrahvid 114–116 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 114. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad:
1) seemne ja paljundusmaterjali puhul Põllumajandusamet;
2) kultiveerimismaterjali puhul Keskkonnaamet;
3) seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali importimise puhul kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50), Maksu- ja Tolliamet.

(2) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 82 lõike 1 ja § 90 lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmise üle teostab Põllumajandusamet.

§ 115. Riikliku järelevalve teostamine

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Kui korrakaitseorganil on riikliku järelevalve tegemise käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et turustatava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partii ei vasta turustatava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali kohta kehtestatud nõuetele, peatab ta sellise seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partii turustamise. Seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partii turustamine peatatakse kuni sellisest partiist võetud proovi analüüsi tulemuste selgumiseni.

(3) Kui riikliku järelevalve käigus võetud proovi analüüsimise tulemusena selgub, et seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partii ei vasta turustatava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali kohta kehtestatud nõuetele, tehakse turustamise keelamise otsus proovi analüüsi tulemuste saamisest arvates viie tööpäeva jooksul.

(4) Kui riikliku järelevalve tegemise käigus tuvastatakse visuaalse kontrolli tulemusena, et turustatava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partii ei vasta turustatava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali kohta kehtestatud nõuetele, kuid seda partiid on võimalik viia nõuetega vastavusse, peatatakse sellise seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partii turustamine kuni asjaomase partii nõuetega vastavusse viimiseni. Kui seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partiid ei ole võimalik nõuetega vastavusse viia, keelab korrakaitseorgan asjaomase partii turustamise.

(5) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.

§ 116. Ametiriietus

Riikliku järelevalve teostamise ajal kannab Põllumajandusameti ametnik ametiriietust.”;

18) paragrahvi 117 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 117. Sordi säilimise üle tehtav riiklik järelevalve”;

19) paragrahvi 117 tekstis asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riiklik järelevalve” vastavas käändes;

20) paragrahvi 117 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

21) seadust täiendatakse pärast § 117 tekstiosaga järgmises sõnastuses:

81. peatükk
PROOVIDE VÕTMINE JA TEAVITAMINE
”;

22) paragrahvi 118 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 118. Proovide võtmine ja analüüsimine”;

23) paragrahvi 118 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Põllumajandusametil ja Keskkonnaametil on nii riikliku järelevalve kui ka muu menetluse käigus õigus võtta tootja või tarnija kulul proove seemnest ning paljundus- ja kultiveerimismaterjalist käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise kontrollimiseks.”;

24) paragrahvi 118 lõiked 3, 4 ja 41 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvis 123 asendatakse sõna „järelevalveasutusi” sõnadega „pädevaid asutusi”.

§ 134.  Taimekaitseseaduse muutmine

Taimekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 2 asendatakse sõna „järelevalvetoimingust” sõnaga „toimingust”;

2) paragrahvi 5 lõigetes 3 ja 5, § 17 lõigetes 1 ja 4, § 25 lõikes 3, § 28 lõikes 1, § 33 lõike 1 punktis 2, § 37 lõigetes 2 ja 3, § 38 lõikes 5, § 41 lõigetes 3–5, § 42 lõigetes 1–3 ja 5, § 441 lõikes 2, § 443 lõikes 1, § 49 lõike 1 punktis 3 ning § 875 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna „järelevalveametnik” sõnaga „Põllumajandusamet” vastavas käändes;

3) paragrahvis 8, § 9 lõikes 5, § 12 lõigetes 1 ja 4, §-s 14, § 26 lõikes 4, § 33 lõike 1 punktides 3 ja 7, § 37 lõikes 2 ning § 443 lõikes 3 asendatakse sõna „järelevalveasutus” sõnaga „Põllumajandusamet” vastavas käändes;

4) paragrahvi 19 lõikes 1 ja § 38 lõikes 1 asendatakse sõna „järelevalveasutus” sõnadega „pädev asutus” vastavas käändes;

5) paragrahvi 37 lõikes 1 asendatakse sõnad „piiripunkti taimetervise järelevalveametnikule” sõnadega „piiripunkti Põllumajandusameti ametnikule”;

6) paragrahvi 37 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaubasaadetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisest nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal sellise piiripunkti kaudu, milles Põllumajandusamet teeb kontrolli väljakutsel, peab kaubasaaja või tema esindaja Põllumajandusametile kirjalikult teatama hiljemalt nädalavahetusele, rahvuspühale või riigipühale vahetult eelneval tööpäeval.”;

7) paragrahvi 37 lõikes 2, § 43 pealkirjas ja § 44 lõikes 11 asendatakse sõna „järelevalvetoiming” sõnaga „kontrollitoiming” vastavas käändes;

8) paragrahvi 441 lõikes 1 asendatakse sõnad „kontrolli järelevalvetoimingute” sõnaga „kontrollitoimingute”;

9) paragrahvi 443 lõikes 2 asendatakse sõnad „Põllumajandusameti järelevalveametnik” sõnaga „Põllumajandusamet”;

10) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui Põllumajandusameti hinnangul ei ole ettevõttes seal valitsevate olude tõttu võimalik tagada nõuetele vastavat puidu kuivatamist ja vastavusmärgistamist, peatatakse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse kehtivus kuni:
1) rikkumise asjaolude selgumiseni;
2) ettekirjutuse täitmiseni.”;

11) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE
”;

12) paragrahv 88 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 88. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet Põllumajandusamet.

(2) Metsakultiveerimismaterjali, sealhulgas metsaseemne ja -paljundusmaterjali ning toorpuidu kohta kehtivate nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel teeb Põllumajandusamet koostööd Keskkonnaametiga.

(3) Järelevalvet Eesti kaitstavasse piirkonda mesilasperede toimetamise taimetervisenõuete täitmise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet.

(4) Taimekaitsevahendi ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisel vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduuriga kontrollib Maksu- ja Tolliamet, kas taimekaitsevahend on kantud taimekaitsevahendite registrisse.

(5) Taimepassidega varustatavaid taimi tootvate, turustavate ja ühendusevälisest riigist Eestisse toimetavate isikute ja nende tegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses sätestatud nõuetele teostatakse järelevalvet korraliselt kord aastas.

(6) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 874 lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Põllumajandusamet.”;

13) seadust täiendatakse §-dega 881 ja 882 järgmises sõnastuses:

§ 881. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 882. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.

(2) Taimekaitsevahendite analüüse tehakse rahvusvaheliste nõuete kohaselt akrediteeritud laboratooriumis. Ohtlike taimekahjustajate analüüse tegev laboratoorium peab kasutama rahvusvaheliselt tunnustatud analüüsimeetodeid.

(3) Taimedest, taimsetest saadustest ja muudest objektidest ning taimekaitsevahenditest võetavate proovide kogused ja nende võtmise korra kehtestab põllumajandusminister.

(4) Korrakaitseorganid koguvad, süstematiseerivad ja säilitavad ohtlike taimekahjustajate esinemise, vallandumise ning levikuga seonduvat teavet taimetervise seireprogrammide käigus.

(5) Taimetervise seireprogrammide kava koostab ja seiret korraldab Põllumajandusamet.

(6) Riikliku järelevalve teostamise ajal peab Põllumajandusameti ametnik kandma ametiriietust.

(7) Põllumajandusametil on õigus teha ettekirjutus ka sellise põllumajandustoodangu edasise käitlemise osaliseks või täielikuks peatamiseks, mille puhul on kasutatud turule mittelubatud taimekaitsevahendit või esineb põhjendatud kahtlus selle kasutamise kohta või mille puhul on kasutatud taimekaitsevahendit mittenõuetekohaselt või esineb põhjendatud kahtlus taimekaitsevahendi mittenõuetekohase kasutamise kohta.

(8) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.”;

14) paragrahvid 89–95 tunnistatakse kehtetuks.

§ 135.  Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
”;

2) paragrahvid 38 ja 39 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide alusel tarbijale antud õiguste tagamise üle teostab Tarbijakaitseamet.

(2) Riiklikku järelevalvet tarbijale osutatava teenuse terviseohutuse ja puudusega kauba müügile kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Terviseamet.

(3) Riiklikku järelevalvet tarbijale pakutavate kaupade ja osutatavate teenuste hinna avaldamise nõuete ning kauba märgistuse ja kasutusjuhendi suhtes kehtestatud nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil teostab valla- või linnavalitsus.

§ 39. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Tarbijakaitseamet ja Terviseamet võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Kohalik omavalitsus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras”;

3) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

§ 391. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib peatada tarbijale ohtliku kauba või teenuse pakkumise ja müügi, kasutades vajaduse korral pitseerimist või plommimist.

(2) Tarbijakaitseametil on õigus teha vajaduse korral kontrolloste.

(3) Tarbijakaitseametil on õigus võtta tasuta kauba näidis ja vajaduse korral tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab Tarbijakaitseamet. Kui tuvastatakse, et kaup ei vasta nõuetele, hüvitab ettevõtja ekspertiisi dokumentaalselt tõendatud kulud.”;

4) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 41 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „käesoleva seaduse § 40 lõike 2 kohase”;

6) paragrahvi 41 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 136.  Tartu Ülikooli seaduse muutmine

Tartu Ülikooli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

2) paragrahvi 12 lõikes 11 asendatakse sõnad „Riiklikul järelevalveorganil” sõnadega „Haldusjärelevalve teostajal”.

§ 137.  Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmine

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

2) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riiklik järelevalveorgan” sõnadega „haldusjärelevalve teostaja” vastavas käändes.

§ 138.  Teeseaduse muutmine

Teeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 61. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

61. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 39. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle avalikult kasutatava tee kasutamisel ja kaitsmisel teostab:
1) Maanteeameti peadirektor või tema volitatud Maanteeameti ametnik riigimaanteel;
2) kohaliku omavalitsuse volikogu volitatud ametnik kohalikul teel;
3) politseiametnik käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud teedel.

(2) Riiklikku järelevalvet tee seisundile kehtestatud nõuete täitmise üle teostab:
1) Maanteeameti peadirektor või tema volitatud Maanteeameti ametnik kohalikul teel;
2) politseiametnik riigimaanteel ja kohalikul teel, kui nõuete rikkumine on tuvastatud politseilise tegevuse käigus.

§ 391. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 392. Riikliku järelevalve erisused

Riikliku järelevalve käigus tee ehitus- ja remonditööde vastavuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele kontrollitakse:
1) tee ehitus- ja remonditööde vastavust seadustele, projektile ja teetööde kohta kehtestatud normidele;
2) tee-ehitusloaga kehtestatud nõuete täitmist;
3) omanikujärelevalve tegevust;
4) riikliku teeregistri andmete õigsust.

§ 393. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär ühel korral 2000 eurot ning kokku 6400 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.”.

§ 139.  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 321 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Terviseamet peatada tervishoiutöötaja registreeringu kuni üheks aastaks käesoleva seaduse § 271 lõike 1 alusel asutatud registris.”;

2) paragrahvi 37 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 60. Riiklik järelevalve

Tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet.

§ 61. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Terviseamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Kiirabil on õigus käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 62. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”.

§ 140.  Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „järelevalveametnik” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes;

2) paragrahvi 19 lõikes 3, 8. peatüki pealkirjas ja §-s 52 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „riiklik järelevalve” vastavas käändes;

3) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7. peatükk
TOIDU EESTISSE TOIMETAMINE, IMPORT JA EKSPORT
”;

4) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Ametlik kontroll käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 punktis 1 sätestatud tegevus, sealhulgas nii riikliku järelevalve teostamine kui ka muu haldusmenetluse läbiviimine, mille käigus kontrollitakse toidu ja toidu käitlemise nõuetekohasust.”;

5) paragrahvides 42–44 ja § 493 lõikes 6 asendatakse sõna „järelevalve” sõnadega „ametlik kontroll” vastavas käändes;

6) paragrahvid 47 ja 48 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Veterinaar- ja Toiduamet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 1 lõikes 2 nimetatud materjalide ja esemete üle.

(2) Lisaks Veterinaar- ja Toiduametile teostab riiklikku järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes Tarbijakaitseamet.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet teeb valla- või linnavalitsusega koostööd teabe edastamisel valla või linna territooriumil toimuva sellise avaliku ürituse kohta, kus käideldakse toitu.

(4) Järelevalvet teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 854/2004 ja nr 882/2004 ning muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt.

(5) Põllumajandusminister nimetab asjaomaste ministritega kooskõlastatult Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise eest vastutavad pädevad asutused, liikmesriikidega järelevalvekoostööd koordineerivad kontaktasutused ja muud sellised asutused ning teatab nendest Euroopa Komisjonile juhul, kui selliste asutuste nimetamine on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktis.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 13 nimetatud situatsioonplaani ning artiklis 41 nimetatud mitmeaastase kontrollikava koostamist koordineeriv asutus on Veterinaar- ja Toiduamet. Veterinaar- ja Toiduamet esitab mitmeaastase kontrollikava ning kava täitmise aruande Euroopa Komisjonile nimetatud määruses sätestatud korra kohaselt.

(7) Vabariigi Valitsus võib kehtestada korrakaitseorganite vahelise koostöö korra käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud situatsioonplaani ja mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks.

§ 48. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigused on ka Euroopa Komisjoni eksperdil Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuete täitmise kontrollimisel Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud tingimustel ja korras.

(3) Mittenõuetekohase toidu avastamise korral kohaldab korrakaitseorgan Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 54 sätestatud meetmeid.

(4) Mittenõuetekohase toidu ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral kohaldab korrakaitseorgan Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 19 sätestatud meetmeid.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:

§ 481. Kiirhoiatussüsteemi rakendamine ning järelevalvekoostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 50 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kontaktasutus Eestis on Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Kui riikliku järelevalve käigus on kindlaks tehtud, et toit on otseselt või kaudselt inimese tervisele ohtlik ja seda võidakse turule viia mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, või kui selline toit on avastatud kauba importimisel, teavitavad Maksu- ja Tolliamet ning Tarbijakaitseamet ohust Veterinaar- ja Toiduametit, kes teavitab sellest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kaudu Euroopa Komisjoni.

(3) Kui Euroopa Komisjon on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kaudu edastanud Veterinaar- ja Toiduametile ohuteate mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis tuvastatud ohtlikust toidust, edastab Veterinaar- ja Toiduamet selle teate Maksu- ja Tolliametile, Tarbijakaitseametile ning Terviseametile. Korrakaitseorganid viivad läbi uurimise võimaliku ohu esinemise kohta Eestis ning teavitavad saadud tulemustest Veterinaar- ja Toiduametit.

(4) Veterinaar- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 35 tähenduses.”;

8) paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 49. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgani ametnikul on ametitõendi esitamisel õigus kontrollida:
1) ettevõtte, selle territooriumi, ruumide, seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist;
2) toidu koostisosi, abiaineid ja muid toidu valmistamiseks kasutatavaid tooteid;
3) toitu, sealhulgas toitu selle valmistamise käigus;
4) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid;
5) puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjevahendeid, -aineid ning -viise;
6) toidu käitlemist, sealhulgas toidu töötlemis-, valmistamis- ja säilitamisviise;
7) toidu märgistust ja muul viisil teabe esitamist.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on korrakaitseorganil õigus:
1) kontrollida oma tööülesannete tõttu otseselt või kaudselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatuga kokkupuutuvate isikute hügieeninõuete täitmist, sealhulgas nende isiklikku puhtust ja riietust, sõltumata käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud tervisekontrolli läbimisest, ning hinnata töötajate hügieeniteadmisi;
2) kontrollida enesekontrollinõuete täitmist ja tutvuda enesekontrolli tulemustega ning ettevõttesse paigutatud mõõtevahendite mõõtmistulemustega ja kontrollida nende õigsust, kasutades korrakaitseorgani mõõtevahendeid.

(3) Ettevõttes, kus käideldakse üksnes liha, võimaldab käitleja järelevalvetoimingute tegemiseks vajaliku töötamiskoha, töövahendid ja -riided.

(4) Kui on põhjust arvata, et teatud toit võib olla ohtlik inimese tervisele või keskkonnale, peatab asjaomase korrakaitseorgani juht sellise toidu käitlemise. Otsustus vormistatakse korrakaitseorgani juhi käskkirjana, milles näidatakse ära toidu nimetus, vajaduse korral andmed vastava partii kohta ning teised ohtlikku toitu identifitseerida võimaldavad andmed ja käitlemisvaldkonnad, milles käitlemine tuleb peatada. Korrakaitseorgani juht teavitab käskkirjast kohe avalikkust ning teave avaldatakse korrakaitseorgani veebilehel.

(5) Korrakaitseorgani juht edastab oma käskkirja viivitamata põllumajandusministrile, kes otsustab toidu käitlemise peatamise käskkirjas näidatud asjaoludel ja tingimustel ning kehtestab sellekohase määruse. Määruses märgitakse lisaks korrakaitseorgani juhi käskkirjas sisalduvatele andmetele ka piirangu tähtaeg, korrakaitseorganite ja isikute kohustused ning ohu kõrvaldamise viis. Korrakaitseorgani juhi käskkiri kehtib kuni põllumajandusministri määruse jõustumiseni.

(6) Käitlemise piirangu kehtimise ajal määravad asjaomased korrakaitseorganid koostöös kindlaks ohu ulatuse, võtavad tarvitusele vastavad meetmed ja pärast ohu kõrvaldamist teeb käskkirja andnud korrakaitseorgani juht põllumajandusministrile kirjaliku ettepaneku käitlemise peatamise lõpetamiseks ning põllumajandusminister kehtestab vastava määruse.

(7) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.”;

9) seadust täiendatakse pärast § 49 tekstiosaga järgmises sõnastuses:

81. peatükk
TOIDUJÄRELEVALVE TASU
”;

10) paragrahvi 491 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toidujärelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklites 27–29 sätestatud põhimõtteid arvestades käesoleva seadusega kehtestatud määras tasutav summa toidu käitlemise nõuetekohasuse hindamisega seotud riikliku järelevalve toimingu ja toidu käitlemiseks tegevus- või muu loa andmise menetluse toimingu, sealhulgas toidu importimiseks asjakohase loa andmise menetluse toimingu (edaspidi koos järelevalvetoiming) eest. Järelevalvetasu makstakse ka toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemetega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest.”;

11) paragrahvi 492 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Järelevalvetasu maksma kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle suhtes on tehtud käesoleva seaduse §-s 491 sätestatud järelevalvetoiming.”;

12) paragrahvi 493 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohustatud isik maksab tunnitasu toidu järelevalve toimingu tegemisele kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest järelevalvetoimingu kohta. Ametniku kulutatud aeg arvestatakse tunni täpsusega ja iga alustatud tund loetakse järgmiseks täistunniks. Arvesse ei võeta järelevalvetoimingu tegemise paika sõiduks kulutatud aega.

(4) Tunnitasu määra arvutamisel võetakse aluseks järelevalvetoimingu teinud ametniku keskmine töötasu ja toidu järelevalve toimingutega seotud keskmine majandamiskulu. Järelevalvetoimingu teinud ametniku keskmise töötasu arvutamisel lähtutakse Veterinaar- ja Toiduameti kohalikes asutustes ja piiripunktides töötavate järelevalvetoiminguid tegevate ametnike keskmisest palgast järelevalvetoimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal. Toidu järelevalve toimingutega seotud keskmise majandamiskulu arvutamisel lähtutakse Veterinaar- ja Toiduameti keskmisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 VI lisa punktis 2 nimetatud kulust järelevalvetoimingut tegeva ametniku kohta järelevalvetoimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal.”;

13) paragrahvi 493 lõikes 5 ja § 494 lõikes 1 asendatakse sõnad „toidujärelevalve toiming” sõnadega „toidu järelevalve toiming” vastavas käändes;

14) paragrahvi 493 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Toidu järelevalve toimingu käigus on Veterinaar- ja Toiduametil õigus võtta hilinenud kaubasaadetise ooteaja ja isiku taotlusel väljaspool tööaega tehtud järelevalvetoimingu eest lisatasu järgmiselt:
1) hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest tööajal võetakse lisatasu tunnitasuna järelevalvetoimingut teinud ametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt;
2) hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest väljaspool tööaega ja isiku taotlusel väljaspool tööaega tehtud järelevalvetoimingu eest võetakse lisatasu kahekordse tunnitasuna järelevalvetoimingut tegeva ametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt.”;

15) paragrahvi 494 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Kohustatud isik maksab maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks tehtud ettekirjutuses määratud summa kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates.

(8) Maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral ettekirjutuses märgitud tähtaja jooksul on Veterinaar- ja Toiduametil õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes nõuab maksmata järelevalvetasu kohustatud isikult sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.”;

16) paragrahvid 50–512 tunnistatakse kehtetuks;

17) seaduse 9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

9. peatükk
PROOVIDE VÕTMINE JA ANALÜÜSIMINE NING LABORATOORIUMID
”;

18) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 513 järgmises sõnastuses:

§ 513. Proovide võtmine ja analüüsimine ametliku kontrolli tegemisel

(1) Ametliku kontrolli tegemisel võib vallasasja läbivaatusel võtta isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.

(2) Proovide võtmise ja analüüsimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Toidu nõuetekohasuse ning käitlemise kohta kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel põllumajandusminister toidugruppide või määratavate näitajate kaupa proovide võtmise ja analüüsimise meetodid.

(3) Kui laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal ei vasta toit või muu analüüsitu nõuetele, kannab lisauuringutega seotud kulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 28 kohaselt isik, kelle proov ei vasta nõuetele.”;

19) paragrahvi 52 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „järelevalve käigus” sõnadega „ametliku kontrolli tegemisel”;

20) seadust täiendatakse §-ga 634 järgmises sõnastuses:

§ 634. Ametliku kontrolli teostamise kohad

Piiripunktide ja imporditava toidu üle järelevalve teostamise kohtade loetelusse kantud järelevalve teostamise kohad loetakse ametliku kontrolli teostamise kohtadeks.”.

§ 141.  Tolliseaduse muutmine

Tolliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

§ 171. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet tollieeskirjade täitmise üle teostab Maksu- ja Tolliamet.”;

3) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Riikliku järelevalve erimeetmed

Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Vahetu sunni kasutamine

(1) Maksu- ja Tolliamet kasutab vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Maksu-ja Tolliameti erivahendid on:
1) käerauad;
2) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis;
3) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend;
4) suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või pisaravoolust või valuaistingut esile kutsuvad granaadid ja padrunid;
5) teenistuskoer.

(3) Maksu- ja Tolliameti teenistusrelvad on:
1) külmrelvadest kumminui ja teleskoopnui;
2) gaasirelvad;
3) tulirelvad.

(4) Maksu- ja Tolliameti ametniku erivahendite kandmise ja hoidmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Maksu- ja Tolliameti ametniku enesekaitsevahendid on vahetu sunni kohaldamisel ametniku või teenistuslooma füüsilise ohutuse tagamiseks kasutatavad esemed.

(6) Maksu- ja Tolliameti ametniku enesekaitsevahendite loetelu ja enesekaitsevahenditele esitatavad nõuded kehtestab rahandusminister määrusega.”.

§ 142.  Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 54. Riiklik järelevalve

(1) Turujärelevalveasutusel on õigus kontrollida iga turule lastud toote ohutust ja nõuetele vastavust vajalikus ulatuses seni, kuni toode ei ole jõudnud lõpptarbijani, ka juhul, kui toode on nõuetele vastavana ja ohutuna turule lastud.

(2) Turujärelevalveasutus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

2) paragrahv 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 56. Riikliku järelevalve erisused

(1) Turujärelevalveasutus võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda valdusse, kus toodet valmistatakse, hoitakse või pakutakse müügiks.

(2) Turujärelevalveasutusel on õigus:
1) juhul, kui toode võib teatud tingimustel põhjustada ohtu, nõuda selle märgistamist eestikeelse sõnaselge hoiatusega või seada toote turule laskmisele ohutust tagavad eeltingimused;
2) juhul, kui toode võib põhjustada ohtu teatud isikutele, nõuda nende isikute hoiatamist ohust sobival viisil ja ajal, sealhulgas eraldi hoiatuste avaldamise abil;
3) juhul, kui toode võib olla ohtlik, nõuda selle ajutist turult kõrvaldamist või keelata selle esitlemine ajaks, mis on vajalik ohutuse hindamiseks ja tagamiseks;
4) keelata ohtliku toote turule laskmine ja rakendada meetmeid, mis tagavad sellise keelu täitmise;
5) nõuda ohtliku toote viivitamatut turult kõrvaldamist ja korraldada kõrvaldamine;
6) nõuda koos ettevõtjatega ohtliku toote tagasinõudmist tarbijatelt ja vajaduse korral selle hävitamist ning koordineerida ja korraldada nimetatud tegevusi. Toote tarbijalt tagasinõudmist tuleb rakendada juhul, kui muudest meetmetest ei piisa.

(3) Turujärelevalveasutusel on õigus rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmeid ka juhul, kui toode vastab käesoleva seaduse §-s 6 sätestatule, kuid turujärelevalveasutusel on tõendeid, et toode on ohtlik.

(4) Turujärelevalveasutus võib keelata käesoleva seaduse § 5 lõikes 8 kirjeldatud toote Eestis turule laskmise või nõuda toote turult kõrvaldamist, selle muutmist või lisakatsetusi, järgides määruses (EÜ) nr 764/2008 sätestatud menetlust. Seda nõuet ei kohaldata määruse (EÜ) nr 764/2008 artiklis 3 viidatud alustel võetavate meetmete suhtes.

(5) Tõsise ohu korral on Maksu- ja Tolliametil kooskõlastatult asjaomase turujärelevalveasutusega õigus keelata toote vabasse ringlusse lubamine või eksport.

(6) Turujärelevalveasutus järgib turujärelevalve meetme rakendamisel EL ühtlustamise õigusaktist tulenevaid asjakohaseid protseduurireegleid.

(7) Turujärelevalveasutusel on õigus võtta ettevõtjalt turule lastud toote näidis tasuta selle ohutuse või nõuetele vastavuse kontrollimiseks, vajaduse korral tellida toote ohutuse või nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab turujärelevalveasutus. Kui tuvastatakse, et toode ei ole ohutu või ei vasta nõuetele, hüvitab ettevõtja ekspertiisi dokumentaalselt tõendatud kulud.”;

3) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui toote turule laskmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 loetletud kitsendusi, samuti kui turujärelevalveasutus rakendab või kavatseb rakendada tootjate ja levitajate suhtes tootest tuleneva vahetu ohu tõttu soovituslikke, kokkuleppelisi või kohustuslikke meetmeid, millega nähakse ette eritingimused sellise toote võimaliku turule laskmise või kasutamise korral, teavitab asjakohane turujärelevalveasutus sellest Euroopa Komisjoni, kui teavitamise kohustus ei tulene muust õigusaktist.”.

§ 143.  Tubakaseaduse muutmine

Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
”;

2) paragrahvid 32 ja 33 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad:
1) Maksu- ja Tolliamet – tubakatoote kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ja tubakatoote käitlemise korra ning tubakatoote käitlemisel kehtivate erinõuete järgimise üle vastavalt ameti põhimääruses sätestatud ülesannetele;
2) Tarbijakaitseamet – tubakatoote kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ja tubakatoote käitlemise korra, tubakatoote käitlemisel kehtivate erinõuete ning suitsetamiskoha piiramise nõuete järgimise üle vastavalt ameti põhimääruses kehtestatud ülesannetele, samuti spondeerimispiirangu ja tubakatoote müügiedenduse keelu järgimise üle;
3) valla- ja linnavalitsused – tubakatoodete jaemüügiga seonduvate nõuete ning tubakatoodete tarbimise keeldude ja piirangute, välja arvatud suitsetamisruumile kehtestatud nõuded, täitmise üle oma haldusterritooriumil;
4) Terviseamet – suitsetamisruumile ja suitsetamisalale kehtestatud nõuete järgimise üle vastavalt ameti põhimääruses sätestatud ülesannetele;
5) politseiametnik – alaealise tubakatoote tarbimise keelu ja piirangute üle.

§ 33. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Maksu- ja Tolliamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks ka korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Politseiametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks ka korrakaitseseaduse §-des 47 ja 48 sätestatud erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses:

§ 331. Riikliku järelevalve erisused

(1) Maksu- ja Tolliamet, Tarbijakaitseamet ning valla- ja linnavalitsus võivad korrakaitseseaduse §-des 49 ja 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes tubakatoote käitleja valdusse ja avada tema veovahendeid käitleja või tema esindaja juuresolekul.

(2) Korrakaitseorganil on õigus:
1) plommida või pitseerida konfiskeerimisele kuuluda võiva tubakatoote hoiukoht;
2) juhul, kui ta avastab mootorsõidukis või selle haagises tubakatoote, mis võib kuuluda konfiskeerimisele, suunata see mootorsõiduk tubakatoote mahalaadimiseks lähimasse kohta, kus on võimalik äravõetud tubakatoodet hoida.

(3) Korrakaitseorganil on õigus võtta tasuta tubakatoote näidis ja vajaduse korral tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab korrakaitseorgan. Kui tuvastatakse, et tubakatoode ei vasta nõuetele, hüvitab ettevõtja ekspertiisi dokumentaalselt tõendatud kulud.

(4) Politseiametnikul on õigus korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras hoiulevõetud tubakatoode üle anda alaealise seaduslikule esindajale.”;

4) paragrahvid 34–36 tunnistatakse kehtetuks.

§ 144.  Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 39. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 50, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

§ 391. Riikliku järelevalve erisused

(1) Päästeamet võib kaasata eksperte tuleohutuse hindamiseks, kui ehitise, seadme, tegevuse või ehitusmaterjali kohta ei ole Eestis asjaomaseid norme. Ekspertide kaasamisega seotud kulud tasub seadet omav või ehitist ehitada või kasutada sooviv isik.

(2) Korrakaitseorgani ametiisik võib siseneda valdaja teadmisel ja juuresolekul tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi ja ruumi ka tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks. Tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamise eesmärgil võib valdaja juuresviibimiseta nimetatud objektidele siseneda üksnes siis, kui valdaja on varem määranud omapoolse isiku juuresviibimiseks. Juhul kui määratud isik ei saa samuti tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamise juures viibida, piisab valdaja nõusolekust nimetatud objektidele sisenemiseks. Valdaja teadmiseta ja talle juuresviibimise võimalust andmata võib nimetatud objektidele siseneda üksnes siis, kui see on vajalik päästetööks.”;

3) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 40. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3200 eurot.”;

4) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks.

§ 145.  Turismiseaduse muutmine

Turismiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
”;

2) paragrahvid 30 ja 301 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 30. Riiklik järelevalve

(1) Käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse ja § 21 lõikes 3 nimetatud järgu andja ülesannete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitseamet.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad järelevalvet järgmised korrakaitseorganid:
1) Päästeamet majutusettevõttele kehtestatud tuleohutuse nõuete täitmise üle;
2) Terviseamet majutusettevõttele kehtestatud terviseohutuse nõuete täitmise üle;
3) Politsei- ja Piirivalveamet majutusteenuse kasutaja registreerimise nõude täitmise üle;
4) valla- ja linnavalitsus oma haldusterritooriumil majutusettevõttele kehtestatud nõuete, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud nõuded, täitmise üle.

(3) Käesoleva seaduse ja selle alusel järgu andjana tegutsemiseks kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

§ 301. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 302 järgmises sõnastuses:

§ 302. Riikliku järelevalve erisused

Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes majutusteenuse osutaja, reisiettevõtja, turismiinfokeskuse ja järgu andja majandus- või kutsetegevuse raames kasutatavale territooriumile ja ehitisse.”;

4) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks.

§ 146.  Turvaseaduse muutmine

Turvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 56. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet turvaettevõtja, turvaülesannet täitva turvatöötaja, sisevalve ja sisevalvetöötaja tegevuse üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses:

§ 561. Riikliku järelevalve erimeetmed

Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

3) paragrahv 57 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 57. Riikliku järelevalve erisused

Kohapealse kontrolli kohta koostab riiklikku järelevalvet teostav politseiametnik järelevalveakti.”;

4) paragrahvi 58 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”;

5) paragrahv 59 tunnistatakse kehtetuks.

§ 147.  Tööstusheite seaduse muutmine

Tööstusheite seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 158 lõike 2 lause lõppu lisatakse tekstiosa „30 kalendripäeva jooksul kontrollimisest arvates”;

3) paragrahvi 161 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras”;

4) paragrahvi 161 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-dega 1611–1613 järgmises sõnastuses:

§ 1611. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 1612. Vahetu sunni kasutamine

Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 1613. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.”.

§ 148.  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 25–261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 25. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.

(2) Töötervishoiuteenuse osutaja ja tema majandustegevuse vastavuse üle käesoleva seaduse §-des 19–192 sätestatud nõuetele teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(3) Isikukaitsevahendite turujärelevalvet tarbijale mõeldud toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Tarbijakaitseamet.

(4) Töökeskkonnas kasutatavatele isikukaitsevahenditele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon.

(5) Tööinspektsioon on muu hulgas kohustatud:
1) uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi;
2) teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise abinõude rakendamise üle;
3) kontrollima vajaduse korral uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele, kui tööandjalt on laekunud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 17 nimetatud teatis;
4) peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning keelama eluohtliku töövahendi kasutamise.

§ 26. Riikliku järelevalve erimeetmed

Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 261. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3200 eurot.”;

2) paragrahv 262 tunnistatakse kehtetuks.

§ 149.  Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse 71. peatükis tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes;

2) seaduses asendatakse läbivalt sõna „järelevalveorgan” sõnadega „haldusjärelevalve teostaja” vastavas käändes.

§ 150.  Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 4. peatüki 6. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. jagu
Riiklik ja haldusjärelevalve
”;

2) paragrahv 75 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 75. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet teostatakse korrakaitseseaduses ja teistes seadustes sätestatud alusel ja korras.”;

3) seaduse 4. peatüki 6. jagu täiendatakse §-dega 751 ja 752 järgmises sõnastuses:

§ 751. Haldusjärelevalve

(1) Haldusjärelevalve on ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle.

(2) Haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle teostatakse juhul, kui see ei ole järelevalve teostaja alluvuses.

(3) Haldusjärelevalve riigi haldusorgani üle hõlmab järelevalvatava tegevuse õiguspärasuse ning seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on järelevalvatava kontrollimisel õigus teha puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutusi.

(4) Haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on teise haldusekandja kontrollimisel õigus teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.

§ 752. Haldusjärelevalve meetmed

(1) Haldusjärelevalve teostajal on õigus:
1) nõuda järelevalvatavalt seletusi ja dokumentide esitamist;
2) peatada järelevalvatava asjakohane ametnik või töötaja ning teda küsitleda;
3) kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil järelevalvatava valduses olevat vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi;
4) võtta järelevalvatava valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiulevõetud vallasasi müüa või hävitada;
5) siseneda järelevalvatava territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse ja ruumi, sealhulgas avada uksi ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi;
6) jäädvustada olukord, võtta proove ja näidiseid, samuti teostada mõõtmisi ning teha ekspertiisi;
7) rakendada seaduses sätestatud muid haldusjärelevalve meetmeid.

(2) Haldusjärelevalve teostaja teavitab järelevalvatavat võimaluse korral eelnevalt järelevalve läbiviimise ajast ja viisist.”;

4) paragrahvi 84 punktis 10 asendatakse sõnad „alustel ja korras järelevalvet” sõnadega „alustel ja korras haldusjärelevalvet”;

5) paragrahvi 85 lõikes 1 asendatakse sõna „järelevalvet” sõnaga „haldusjärelevalvet”.

§ 151.  Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 671 lõikes 1 asendatakse sõnad „politsei ja piirivalve seaduse §-des 724–727” sõnadega „korrakaitseseaduse §-des 38–41”;

2) paragrahvi 71 lõikes 31 asendatakse sõnad „politsei ja piirivalve seaduse §-s 733” sõnadega „korrakaitseseaduse §-s 46”;

3) paragrahvi 71 lõikes 32 asendatakse sõnad „politsei ja piirivalve seaduse §-s 732” sõnadega „korrakaitseseaduse §-s 45”;

4) paragrahvi 71 lõikes 33 asendatakse sõnad „politsei ja piirivalve seaduse §-des 30, 31 ja 324” sõnadega „korrakaitseseaduse §-des 76–78”.

§ 152.  Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine

Vedelkütuse erimärgistamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 4. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostab Maksu- ja Tolliamet.

(2) Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

§ 41. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 45 ja 49 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

3) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 5. Riikliku järelevalve erisused

(1) Kui proovi võtmine sõiduki kütusesüsteemist osutub kohapeal võimatuks, on korrakaitseorganil õigus anda sõidukijuhile korraldus toimetada sõiduk lähimasse kohta, kus selle kütusesüsteemist on võimalik proove võtta.

(2) Kui sõiduki kütusesüsteemis avastatakse erimärgistatud kütus, on selle sõiduki juht kohustatud vahetama kütusesüsteemis oleva kütuse 24 tunni jooksul avastamise hetkest arvates. Erimärgistatud kütuse avastanud isik on kohustatud andma sõidukijuhile dokumendi, kuhu on märgitud kütusesüsteemis oleva erimärgistatud kütuse avastamise kuupäev ja kellaaeg.

(3) Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”.

§ 153.  Vedelkütuse seaduse muutmine

Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „järelevalveasutus” sõnaga „korrakaitseorgan” vastavas käändes;

2) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 20. Riiklik järelevalve

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet vastavalt oma pädevusele:
1) Konkurentsiamet;
2) Maksu- ja Tolliamet;
3) Tarbijakaitseamet.

(2) Konkurentsiameti pädevusse kuulub:
1) registriandmete kontroll;
2) kütuse ja kütuse käitlemise nõuetele vastavuse kontrollimine;
3) nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute heakskiitmine.

(3) Maksu- ja Tolliameti pädevusse kuulub:
1) tegevusloa olemasolu kontrollimine kütuse käitlemisel;
2) kütuse nõuetele vastavuse ja nõuetele vastavust tõendavate dokumentide kontrollimine kütuse käitlemisel;
3) kütuse käitlemise aruannete töötlemine;
4) nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute heakskiitmine.

(4) Tarbijakaitseameti pädevusse kütuse müügil kuulub:
1) registreeringu olemasolu kontrollimine;
2) kütuse ja kütuse käitlemise nõuetele vastavuse kontrollimine;
3) nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute heakskiitmine.”;

3) paragrahvid 21–23 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 24. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

§ 241. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet kohaldada ainult kütust käitleva isiku või tema esindaja juuresolekul.

(2) Korrakaitseorgan võib keelata nõuetele mittevastava kütuse käitlemise.”;

6) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 25. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”;

7) paragrahvid 26 ja 27 tunnistatakse kehtetuks.

§ 154.  Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-dega 394–398 järgmises sõnastuses:

§ 394. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon, Terviseamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Keskkonnainspektsioon teostab riiklikku järelevalvet keskkonnanõuete täitmise valdkonnas.

(3) Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 13 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud nõuete ning käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 esitatud nõuete täitmise üle ja joogiks kasutatava vee terviseohutuse üle vastavalt rahvatervise seadusele ja toiduseadusele.

(4) Veterinaar- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet vee terviseohutuse üle vastavalt toiduseadusele.

§ 395. Riikliku järelevalve erimeetmed

Keskkonnainspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 396. Riikliku järelevalve erisused

Korrakaitseorgan võib riikliku järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.

§ 397. Vahetu sunni kasutamine

Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 398. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.”;

2) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks.

§ 155.  Vereseaduse muutmine

Vereseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 2, 5. peatüki pealkirjas ja §-s 20 asendatakse sõnad „riiklik järelevalve” sõnadega „riiklik ja haldusjärelevalve” vastavas käändes;

2) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

§ 201. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

3) paragrahvi 21 pealkirjas ja lõikes 2 asendatakse sõnad „riiklikku järelevalvet” sõnaga „haldusjärelevalvet”;

4) paragrahvi 21 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 3 asendatakse sõna „Järelevalvet” sõnaga „Haldusjärelevalvet”;

5) paragrahvid 22 ja 23 tunnistatakse kehtetuks.

§ 156.  Veterinaarkorralduse seaduse muutmine

Veterinaarkorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Veterinaartegevus hõlmab endas nii riikliku veterinaarjärelevalve (edaspidi veterinaarjärelevalve) kui ka tegevus- ja muu loa andmise menetluse raames teostatavat nõuetekohasuse kontrolli (edaspidi veterinaarkontroll) ning veterinaarpraksise käigus tehtavaid toiminguid.”;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse alusel teostatavale veterinaarjärelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.”;

3) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. peatükk
VETERINAARJÄRELEVALVE JA VETERINAARKONTROLLI KORRALDUS
”;

4) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 4. Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli ulatus

Veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli teostatakse järgmiste järelevalveobjektide üle:
1) loomataudi, sealhulgas zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimine ja tõrje ning selle leviku ennetamine;
2) looma tervis ja heaolu;
3) looma pidamine, identifitseerimine, riigisisene liikumine ja avalik näitamine;
4) loomne saadus ja selle käitlemine;
5) loomset päritolu sööt ja selle käitlemine;
6) ravimsööt ja selle käitlemine;
7) looma, loomse saaduse, loomset päritolu sööda, heina, põhu ning ravimsööda import ja eksport;
8) veterinaarravimi ning ravimsööda kasutamine ja selle üle arvestuse pidamine;
9) veterinaarpraksis.”;

5) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 5. Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli korraldus

(1) Veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli teostab Veterinaar- ja Toiduamet ning käesoleva seaduse § 13 lõike 4 alusel Veterinaar- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud veterinaararst (edaspidi volitatud veterinaararst).

(2) Veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli teostaval Veterinaar- ja Toiduameti ametnikul peab olema veterinaararsti kvalifikatsioon (edaspidi veterinaarjärelevalveametnik), kui seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(3) Veterinaar- ja Toiduametil on Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud juhul õigus kasutada veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingute läbiviimisel abilist. Veterinaarjärelevalveametniku abilise koolituse korraldab Veterinaar- ja Toiduamet kooskõlas täiskasvanute koolituse seadusega.

(4) Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli käigus võetud proove analüüsitakse käesoleva seaduse § 341 kohaselt volitatud laboratooriumis.

(5) Veterinaar- ja Toiduametil ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumil on õigus saata veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli käigus võetud proove välisriigi asjakohasesse laboratooriumisse või rahvusvahelisse referentlaboratooriumisse.

(6) Kui laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal ei ole loom või loomne saadus nõuetekohane, kannab lisauuringutega seotud kulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.04.2004, lk 1–141), artikli 28 kohaselt loomapidaja või loomsete saaduste käitleja.

(7) Veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ning muude asjakohaste õigusaktide sätete kohaselt.”;

6) paragrahv 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 7. Veterinaarjärelevalve erimeetmed

Veterinaar- ja Toiduamet võib käesolevas seaduses sätestatud veterinaarjärelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

§ 71. Veterinaarjärelevalve erisused

(1) Veterinaar- ja Toiduametil on õigus:
1) keelata veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine, nende karjatamine ning ühest karjast teise ja loomsete saaduste käitlemise ettevõttesse viimine;
2) keelata veterinaarnõuetele mittevastavate loomsete saaduste käitlemine;
3) peatada osaliselt või täielikult tegevus ettevõttes, kus on rikutud veterinaarnõudeid.

(2) Järelevalveobjekti valdaja on kohustatud:
1) tagama järelevalveametnikule, volitatud veterinaararstile ja veterinaararstile ohutud töötingimused;
2) tagama järelevalveametnikule ja volitatud veterinaararstile järelevalvetoimingute teostamiseks vajalike tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohased ruumid tasuta kasutamiseks, sealhulgas vajaduse korral sisustatud bürooruumid ja sidevahendid. Sideteenuse eest tasub järelevalveasutus.

(3) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.”;

8) paragrahvid 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 10 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Volitatud veterinaararstina tegutsemise konkurss

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud halduslepingute sõlmimiseks kuulutab Veterinaar- ja Toiduamet välja konkursi.”;

10) paragrahvis 12 asendatakse sõnad „Veterinaarjärelevalvealase volituse” sõnadega „Volitatud veterinaararsti õiguse”;

11) paragrahvi 13 lõikes 4, § 16 lõikes 2 ja § 19 lõikes 2 asendatakse sõna „veterinaarjärelevalve” sõnadega „veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll” vastavas käändes;

12) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) teha asjaomase piirkonna veterinaarjärelevalveametnikule ettepanek peatada veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine, selliste loomade karjatamine, ühest karjast teise ja loomsete saaduste käitlemise ettevõttesse viimine ning veterinaarnõuetele mittevastavate loomsete saaduste käitlemine ja toiduks kasutamine;”;

13) paragrahvi 16 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „või ettekirjutusena”;

14) paragrahvi 17 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Volitatud veterinaararsti tegevuse haldusjärelevalve”;

15) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõna „Järelevalvet” sõnaga „Haldusjärelevalvet”;

16) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 341 lõikes 1 asendatakse sõna „Järelevalve” sõnadega „Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli”;

18) seaduse 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 351 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Veterinaarjärelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklites 27–29 sätestatud põhimõtteid ja eesmärke arvestades käesolevas seaduses kehtestatud määras tegevus- ja muu loa andmise menetluse ning loomade ja loomsete saaduste veterinaarjärelevalve toimingute (edaspidi koos veterinaarjärelevalve toiming) tegemise, asjakohaste avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest tasutav summa.”;

20) paragrahvi 353 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „loomade ja loomsete saaduste”;

21) paragrahvi 353 lõikes 7 asendatakse sõna „järelevalveametniku” sõnadega „järelevalve toimingu teinud järelevalveametniku”;

22) paragrahv 3510 tunnistatakse kehtetuks.

§ 157.  Väetiseseaduse muutmine

Väetiseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse sõna „järelevalveametnikule” sõnaga „korrakaitseorganile”;

2) paragrahvi 10 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi järelevalveasutus)”;

3) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõna „Järelevalveametnik” sõnaga „Põllumajandusamet”;

4) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui käitleja soovib väetise valmistamisel kasutada senisest erinevat tooret või tootmistehnoloogiat või kui ilmnevad asjaolud, mis võivad mõjutada väetise koostise nõuetekohasust, teavitab väetise käitleja sellest viivitamata kirjalikult Põllumajandusametit, kes otsustab senisest erineva toorme või tootmistehnoloogia kasutamise lubamise või keelamise käitlejalt kirjaliku teate saamisest arvates 30 päeva jooksul. Käitlejale saadetakse asjakohase otsuse ärakiri otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel.”;

5) paragrahvi 10 lõikes 4, § 12 lõigetes 1 ja 2 ning § 13 lõikes 5 asendatakse sõna „järelevalveasutus” sõnaga „Põllumajandusamet” vastavas käändes;

6) paragrahvi 12 lõikes 3 ja § 17 lõikes 2 asendatakse sõnad „järelevalveasutuse juht või tema volitatud ametnik” sõnaga „Põllumajandusamet” vastavas käändes;

7) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
”;

8) paragrahvid 29–32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 29. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides väetise käitlemise kohta sätestatud nõuete täitmise üle teostab Põllumajandusamet.

(2) Riiklikku järelevalvet väetise käitlemise nõuete vastavuse üle tollieeskirjadega tolliseaduse tähenduses teostab Maksu- ja Tolliamet.

(3) Riiklikku järelevalvet tarbijale turustatava väetise pakendi ja selle märgistuse kohta kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Tarbijakaitseamet.

§ 30. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 31. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda ettevõtte territooriumile ja ehitistesse käitleja või tema esindaja juuresolekul.

(2) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.

(3) Väetise koostise nõuetekohasuse kontrollimiseks vajaliku proovi analüüsi teeb ning selle kohta katseprotokolli koostab ja väljastab akrediteeritud laboratoorium. Riikliku järelevalve meetme kohaldamise käigus võetud proovi analüüsi kulud kaetakse riigieelarvest.

(4) Korrakaitseorganil on õigus peatada väetise käitlemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklis 15 nimetatud alusel või proovi analüüsi tulemuste selgumiseni, kui on küllaldaselt alust arvata, et väetis ohustab inimese või looma elu või tervist või vara või keskkonda. Väetise käitlemise peatamise otsustab Põllumajandusameti juht oma käskkirjaga, milles märgib väetise nimetuse, andmed partii ja ohtliku koostise kohta, valdkonnad, milles käitlemine peatatakse, käitleja kohustused ning ohu kõrvaldamise viisi.

(5) Kui väetise käitlemine on peatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklis 15 nimetatud alusel, määravad käitlemise piirangu kehtimise ajal asjaomased korrakaitseorganid koostöös kindlaks ohu ulatuse ja võtavad vajalikud meetmed. Pärast ohu kõrvaldamist otsustab Põllumajandusameti juht käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise oma käskkirjaga.

(6) Katseprotokolli põhjal teeb korrakaitseorgan väetise edasise käitlemise lubamise või keelamise otsuse kümne tööpäeva jooksul katseprotokolli saamise päevast arvates.

(7) Käitlejale saadetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse ärakiri otsuse tegemise päevast arvates viie tööpäeva jooksul. Korrakaitseorgan teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud käskkirjast viivitamata avalikkust, avaldades selle Põllumajandusameti veebilehel.

(8) Kui käitleja ei nõustu analüüsi tulemustega, on tal õigus valida kordusanalüüsi tegemiseks teine akrediteeritud laboratoorium, kus ta laseb kordusproove analüüsida omal kulul.

(9) Väetisest proovide võtmise korra ja proovide analüüsi meetodid kehtestab põllumajandusminister määrusega.

(10) Riikliku järelevalve toimingute tegemise ajal kannab Põllumajandusameti ametiisik ametiriietust.

§ 32. Aruandlus

Isik, kes tegeleb väetise tootmise või Eestisse toimetamisega, esitab Põllumajandusametile iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks andmed eelnenud poolaastal turustatud väetisekoguse kohta ning tasub riigilõivu.”;

9) paragrahvid 33–35 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 36. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”.

§ 158.  Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-d 751 ja 752 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 751. Riiklik järelevalve

(1) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus kontrollida, kas varjupaigataotleja, pagulane, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja perekonnaliige viibib, elab ja töötab Eestis vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning täidab käesolevas seaduses sätestatud kohustusi ja tingimusi.

(2) Kaitsepolitseiamet teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet varjupaigataotleja, pagulase, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja perekonnaliikme Eestis viibimise, elamise ja töötamise asjaolude üle julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.

§ 752. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Varjupaigataotleja, pagulase, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja perekonnaliikme Eestis viibimise, elamise ja töötamise asjaolude üle järelevalve teostamisel võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud meetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole varjupaigataotleja, pagulase, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja perekonnaliikme eeldatava ebaseadusliku Eestis viibimise või töötamise tõkestamine tulemuslik, ja muud meetmed on ammendunud.

(3) Korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud erimeedet võib kohaldada üksnes politseiametnik.

(4) Kaitsepolitseiamet võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”.

§ 159.  Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 283 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sundtoomisel ja välismaalase kinnipidamisel võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 sätestatud erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(5) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud erimeetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole välismaalase eeldatava ebaseadusliku Eestis viibimise või töötamise tõkestamine tulemuslik, ja muud meetmed on ammendunud.

(6) Korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud erimeedet võib kohaldada üksnes politseiametnik.”;

2) paragrahvid 296 ja 297 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 296. Riiklik järelevalve

(1) Politsei- ja Piirivalveametil, Kaitsepolitseiametil ja Eesti Töötukassal on õigus teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle.

(2) Kaitsepolitseiamet teostab riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.

(3) Eesti Töötukassa teostab riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis töötamisel käesoleva seaduse §-s 177 sätestatud nõuete täitmise üle.

§ 297. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võib välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist eemalviibimise asjaolude üle riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Eesti Töötukassa võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud meetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole välismaalase eeldatava ebaseadusliku Eestis viibimise või töötamise tõkestamine tulemuslik, ja muud meetmed on ammendunud.

(4) Korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes politseiametnik.

(5) Kaitsepolitseiamet võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”.

§ 160.  Välisõhu kaitse seaduse muutmine

Välisõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 321 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 44 lõigetes 3 ja 5 asendatakse sõna „järelevalveorgan” sõnadega „riikliku järelevalve teostaja” vastavas käändes;

3) paragrahv 1151 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 120 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 1206 lõikes 2 asendatakse sõna „järelevalvet” sõnaga „haldusjärelevalvet”;

6) paragrahvid 12237 ja 12238 tunnistatakse kehtetuks;

7) seaduse 8. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks;

8) seaduse 10. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

10. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 145. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon.

(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõiduki taasviimistlusmaterjalide kohta esitatavate nõuete täitmise üle teostavad:
1) Keskkonnainspektsioon – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide kasutamise kohta esitatavate nõuete täitmise üle;
2) Tarbijakaitseamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide märgistuse kohta esitatavate nõuete täitmise üle jaemüügis;
3) Maksu- ja Tolliamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide sisseveo kohta esitatavate nõuete täitmise üle;
4) Terviseamet – lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide märgistuse kohta esitatavate nõuete täitmise üle hulgimüügis.

(3) Riiklikku järelevalvet osoonikihti kahandavate ainete käitlemise üle teostavad:
1) Keskkonnainspektsioon – osoonikihti kahandavate ainete käitlemise üle;
2) Maksu- ja Tolliamet – osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete sisse- ja väljaveo üle;
3) Ravimiamet – osoonikihti kahandavate ainete baasil toimivate dosaatorinhalaatorite üle.

(4) Järelevalvet fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisnõuete täitmise üle teostavad:
1) Keskkonnainspektsioon – ettevõtja ja tema tegevuse vastavuse üle käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide ning käesoleva seaduse § 12214 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruste fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisnõuetele;
2) Maksu- ja Tolliamet – fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide sisse- ja väljaveo nõuete, sealhulgas fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide märgistamisnõuete täitmise üle;
3) kutseseaduse §-s 6 nimetatud kutseasutus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 842/2006 ning käesoleva seaduse § 12217 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud töötajatele kutse andmise nõuete täitmise üle kutseseaduse kohaselt.

(5) Välisõhus leviva müra üle teostab järelevalvet Terviseamet, kes:
1) kogub enda kätte välisõhu strateegilised mürakaardid ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad;
2) kontrollib välisõhu strateegiliste mürakaartide ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavade vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
3) kooskõlastab esitatud välisõhu strateegilised mürakaardid ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad;
4) koostab välisõhu strateegilistes mürakaartides ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavades sisalduvate andmete koondi ja sisestab selle ning välisõhu müra kaardistamise tulemused elektroonilisse andmebaasi;
5) teeb koondandmed meedia kaudu avalikkusele teatavaks.

§ 1451. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 1452. Riikliku järelevalve erisused

(1) Välisõhus leviva müra normtaseme ületamise vältimiseks võib kohaliku omavalitsuse organ liikluskorraldusega piirata mootorsõidukite liikumist oma territooriumil.

(2) Kui Terviseamet on teinud inimeste kaebuste põhjal mürataseme kontrollmõõtmisi, mis näitavad müra normtaseme ületamist, maksab mõõtmiste eest saasteallika käitaja.

§ 1453. Vahetu sunni kasutamine

Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 1454. Sunniraha määr

(1) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.

(2) Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise, aruandluse ja FOKA registrisse andmete kandmise nõuete täitmise tagamiseks tehtud ettekirjutuste täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3200 eurot.”.

§ 161.  Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 63. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet.

(2) Kaitsepolitseiamet teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(4) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole välismaalase lahkumiskohustuse täitmine tulemuslik.

(5) Korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes politseiametnik.”;

3) paragrahv 151 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvid 191 ja 192 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 191. Turvakontroll ja läbivaatus väljasaadetava kinnipidamisel

(1) Väljasaadetava kinnipidamisel teostatakse väljasaadetava turvakontroll, samuti vaadatakse läbi tema vallasasjad ja vajaduse korral ka isik.

(2) Turvakontrolli või läbivaatuse käigus leitud dokumendid, raha, väärtasjad ja keelatud asjad võetakse kinnipidamise ajaks hoiule.

(3) Keelatud asjad on esemed ja ained, mida ei tohi tsiviilkäibes hoida või mis võivad ohustada väljasaadetavat ennast või teisi isikuid või mille omamine ei ole lubatud politsei ametiruumi, politsei arestimaja või kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjaga.

(4) Esemete ja ainetega, mida ei tohi tsiviilkäibes hoida, toimitakse seaduses ettenähtud korras.

§ 192. Vahetu sunni kohaldamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad väljasaadetava kinnipidamisel ja riigipiirile konvoeerimisel kasutada füüsilist jõudu ning käesoleva seaduse §-s 2617 nimetatud erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Gaasirelva võib kasutada üksnes juhul, kui väljasaadetav ei allu Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti seaduslikele korraldustele või osutab vastupanu või kui on küllaldaselt alust arvata, et ta võib põgeneda, tekitada kahju teisele isikule või iseendale, ning muud meetmed on ammendatud ja gaasirelva kasutamine on vältimatult vajalik.”;

5) paragrahvi 262 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kinnipidamiskeskusesse saabumisel teostatakse väljasaadetava turvakontroll ja vaadatakse läbi tema vallasasjad.”;

6) paragrahvi 2610 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus teostada väljasaadetavaga kokkusaamisele lubatud isiku turvakontroll ja vaadata läbi tema vallasasjad. Kaitsja poolt kaasa toodud kirjalike materjalide sisuline läbivaatus on keelatud. Vallasasjad, mille omamine kinnipidamiskeskuses on keelatud, võetakse kokkusaamise ajaks ajutisele hoiule.”;

7) paragrahvi 2610 lõikes 5, § 2611 lõikes 2, § 2612 lõigetes 2 ja 3 ning § 2613 lõike 3 punktides 1, 2 ja 5 asendatakse sõna „migratsioonijärelevalveametnik” sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet” vastavas käändes;

8) paragrahvi 2613 lõikes 2 asendatakse sõna „migratsioonijärelevalveametnikke” sõnadega „teisi isikuid”;

9) paragrahv 2614 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 2614. Läbivaatus

(1) Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud keelatud asjade avastamiseks tegema kahtluse korral väljasaadetava ja tema vallasasjade ning kinnipidamiskeskuse elu- ja olmeruumide, muude ruumide ja territooriumi läbivaatuse.

(2) Läbivaatuse käigus leitud keelatud asjad võetakse hoiule või hävitatakse.

(3) Läbivaatuse käigus leitud dokumendid ja sularaha võetakse hoiule ja tagastatakse väljasaadetavale tema kinnipidamiskeskusest vabastamisel.”;

10) paragrahvi 2615 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) korrakaitseseaduse § 781 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud erivahendite kasutamine.”;

11) paragrahvi 2615 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Turvaabinõusid võib kohaldada ka väljasaadetava konvoeerimisel väljaspool kinnipidamiskeskust.”;

12) paragrahvi 2615 lõikes 5 asendatakse sõna „migratsioonijärelevalveametnik” sõnaga „ametnik”;

13) paragrahv 2616 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahv 2617 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 2617. Erivahendid ja teenistusrelvad

(1) Politsei ja Piirivalveamet võib kasutada tulirelva ja erivahendeid ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud abinõud väljasaadetava põgenemise takistamiseks, põgenenud väljasaadetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud väljasaadetava või muu kinnipidamiskeskuses viibiva isiku kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute kinnipidamiskeskusesse sissetungimise takistamiseks on ammendatud.

(2) Kinnipidamiskeskuse erivahendid on:
1) käerauad;
2) sidumisvahendid;
3) teenistuskoer;
4) rahustussärk.

(3) Kinnipidamiskeskuse teenistusrelvad on:
1) külmrelvadest kumminui või muust materjalist nui;
2) gaasirelv;
3) tulirelv.

(4) Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on keelatud, välja arvatud väljasaadetava poolt relvastatud vastupanu osutamisel ning kallaletungi korral Politsei- ja Piirivalveameti ametnikule või muule isikule.

(5) Massiliste korratuste puhul otsustab tulirelva ja erivahendite kasutamise siseminister või edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv Politsei- ja Piirivalveameti ametiisik, teavitades sellest kohe siseministrit ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorit.

(6) Nende kinnipidamiskeskuse ametikohtade loetelu, millega kaasneb kinnipidamiskeskuses tulirelva kandmise õigus, kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

(7) Kinnipidamiskeskuse enesekaitsevahendite loetelu ja enesekaitsevahenditele esitatavad nõuded kehtestab siseminister määrusega.”;

15) paragrahvi 2619 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Politsei- ja Piirivalveameti ametnik on kohustatud kinnipidamiskeskuse juhatajale või tema äraolekul kõrgemale kohalviibivale ametnikule viivitamata teatama sisekorraeeskirja rikkumistest ja muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada väljasaatmise täideviimist või turvalisust kinnipidamiskeskuses.”;

16) paragrahvi 2619 lõikes 3 ja § 2620 lõikes 5 asendatakse sõna „migratsioonijärelevalveametnik” sõnaga „Politsei- ja Piirivalveameti ametnik”;

17) paragrahvi 2620 lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu „Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor” sõnadega „või tema poolt selleks volitatud isik”;

18) paragrahvide 2622 ja 2623 pealkirjades asendatakse sõna „Migratsioonijärelevalveametniku” sõnaga „Ametniku”;

19) paragrahvi 2622 tekstis ja § 2623 lõikes 1 asendatakse sõnad „migratsioonijärelevalveametnikule” ja „migratsioonijärelevalveametnikele” tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveameti ametnikule, kes täidab käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid,”.

§ 162.  Väärismetalltoodete seaduse muutmine

Väärismetalltoodete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 4. peatüki ja sama peatüki 1. jao pealkirjas asendatakse sõna „Järelevalve” sõnadega „Riiklik järelevalve”;

2) paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 42. Riiklik järelevalve

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete, välja arvatud väärismetalltoodete sisseveoga seonduvad nõuded, järgimise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitseamet.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad järelevalvet järgmised korrakaitseorganid vastavalt oma pädevusele:
1) Maksu- ja Tolliamet väärismetalltoodete sisseveoga seonduvate nõuete täitmise üle;
2) valla- ja linnavalitsus oma haldusterritooriumil teeninduse tegevusalal tegutsemise korral väärismetalltoodete valmistamise ja väärismetalltoodete jaemüügiga seonduvate nõuete järgimise üle.”;

3) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 43. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:

§ 431. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda:
1) väärismetalltoodete käitleja või tema esindaja juuresolekul hoonesse ja ruumi, kus väärismetalltooteid ladustatakse, pakutakse müügiks või võõrandatakse tasu eest;
2) väärismetalli proovi tõendaja esindaja juuresolekul hoonesse ja ruumi, kus toimub väärismetalltoodete proovi tõendamine.

(2) Korrakaitseorgan võib:
1) keelata käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud käitlemiseks mittelubatud väärismetalltoodete müügiks pakkumise ja tasu eest võõrandamise;
2) nõuda väärismetalltoodete müügikõlbmatuks muutmist või Eestist väljavedamist;
3) keelata käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud väärismetalli sisaldavate toodete, mida ei lubata käidelda väärismetalltoodetena, müügiks pakkumise ja tasu eest võõrandamise ning nõuda juhul, kui tooted on väärismetalltoodetena märgistatud, nende müügikõlbmatuks muutmist või Eestist väljavedamist;
4) võtta kontrollimiseks tasuta väärismetalltoodete näidiseid ja tellida nende nõuetele vastavuse hindamiseks analüüse isikult, kelle katselabor on käesoleva seaduse § 40 lõike 2 punktis 8 nimetatud akrediteerimisasutuse poolt väärismetalli analüüside teostamiseks akrediteeritud, ning ekspertiise väärismetalltoodete eksperdilt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohaselt võetud väärismetalltoote näidise nõuetele vastavuse hindamiseks tellitud analüüsi- ja ekspertiisiteenuste kulud tasub järelevalve teostaja ning hüvitab väärismetalltoote maksumuse või tagastab väärismetalltoote muutumatul kujul, kui analüüsi tulemuste või eksperdiarvamuse kohaselt oli näidiseks võetud väärismetalltoode nõuetekohane. Kui analüüsi tulemuste või eksperdiarvamuse kohaselt toode ei olnud nõuetekohane, tagastab järelevalve teostaja väärismetalltoote, mis ei osutunud nõuetele vastavaks, müügikõlbmatuks muudetud kujul ja järelevalve teostaja dokumentaalselt tõendatud kulud peab hüvitama väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest vastutav ettevõtja.”;

5) paragrahv 44 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 45. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”;

7) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks.

§ 163.  Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 25 ja 26 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 25. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet õppetoetusteks eraldatud vahendite sihtotstarbelise ja õiguspärase kasutamise üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi korrakaitseorgan).

§ 26. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:

§ 261. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.”;

3) paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks.

§ 164.  Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduse 10. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

10. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE JA ERISÄTTED

§ 535. Riiklik järelevalve

(1) Valla-, linna- ja maavalitsus, Maanteeamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldavad oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet sõitjateveo tegevusloa ja liiniloa nõuete ning avaliku teenindamise lepingu üle.

(2) Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.02.2011, lk 1–12), rakendamise määruse reguleerimisalasse kuuluvatel bussiliinivedudel ja teostab oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet nimetatud määruse ja teiste tarbija õigusi puudutavate nõuete täitmise üle.

(3) Politseiasutus, valla-, linna- ja maavalitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitseamet ning Maanteeamet teostavad oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet veonõuetest kinnipidamise üle.

§ 536. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 537. Riikliku järelevalve erisused

(1) Korrakaitseorgan võib riikliku järelevalve meetme kohaldamiseks siseneda ühissõidukisse ja ühissõiduki tunnuseid matkivasse sõidukisse.

(2) Korrakaitseorganil on õigus riikliku järelevalve meetme kohaldamise ajal kasutada ühissõidukit selle liikumisteel tasuta.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud dokumente võivad kontrollida asjaomased ametiisikud järgmiselt:
1) politseiametnik kõiki käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud dokumente;
2) valla- või linnavalitsuse ametnik käesoleva seaduse § 49 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5 ja 7 ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumente;
3) maavalitsuse ametnik käesoleva seaduse § 49 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5 ja 7 ning lõikes 4 nimetatud dokumente;
4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnik kõiki käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1 ja 4 nimetatud dokumente;
5) tarbijakaitseametnik kõiki käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud dokumente;
6) Maanteeameti ametnik kõiki käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud dokumente.

§ 538. Bussijaamade kindlaksmääramine

Loetelu bussijaamadest, kus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 kohaselt antakse abi puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele, kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

§ 539. Sunniraha määr

Ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuste täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot. Sama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha füüsilisele isikule ei või ületada 6400 eurot ja juriidilisele isikule 32 000 eurot.

§ 54. Ühissõidukina kasutatavale bussile ja sõiduautole esitatavad nõuded

(1) Ühissõidukina kasutatava bussi ja sõiduauto välisküljel on vedaja nimi või teenindusmärk, liiniveol nähtaval kohal liini number ja liini nimetus.

(2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded riigisisesel ja rahvusvahelisel liiniveol, välja arvatud kohalik liinivedu, kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele liiklusseaduse § 73 lõike 11 alusel.

(3) Maavalitsus võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded maakonnaliiniveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele.

(4) Valla- ja linnavalitsus võivad kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded valla- või linnaliiniveol ning taksoveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele.”.

§ 165.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 154 ja 155 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 154. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele valla- ja linnavalitsus, Konkurentsiamet ning Keskkonnainspektsioon.

(2) Veeteenuse hinna ning liitumistasu vastavust seadusele ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud metoodikale kontrollivad ning teevad oma pädevuse piirides selle kohta otsuseid ja ettekirjutusi Konkurentsiamet ning valla- ja linnavalitsus vastavalt käesoleva seaduse § 6 lõigetes 3 ja 4, § 141 lõikes 3 ning § 142 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vee-ettevõtja tegevuspiirkonnale.

(3) Liitumistasu ja veeteenuse hinna üle teostab Konkurentsiamet täiendavat järelevalvet omal algatusel ning kontrolli kohaliku omavalitsuse asutuse, Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnaameti põhjendatud taotluse alusel.

(4) Vee-ettevõtja ja vee-ettevõtja kliendi tegevuse vastavust ohtlike ainete käitlemise nõuetele kontrollib ning teeb selle kohta otsuseid ja ettekirjutusi Keskkonnainspektsioon.

(5) Vee-ettevõtja tegevuse vastavust käesolevale seadusele ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidele, sealhulgas käesoleva seaduse § 5 lõikes 21 ja § 8 lõikes 4 nimetatud eeskirjadele ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale, kontrollivad ning teevad selle kohta otsuseid ja ettekirjutusi valla- ja linnavalitsus.

(6) Veeteenuse hinna vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kontrollivad ning kohustavad vee-ettevõtjat hinnataotlust esitama, kui veeteenuse hind ei kata kooskõlas käesoleva seadusega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ettenähtud kulusid, valla- ja linnavalitsus.

§ 155. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ning arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 156 ja 157 järgmises sõnastuses:

§ 156. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3200 eurot.

§ 157. Vahetu sunni kasutamine

Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”.

§ 166.  Üleliigse laovaru tasu seaduse muutmine

Üleliigse laovaru tasu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Riiklik järelevalve”;

2) paragrahvid 18 ja 19 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 19. Riikliku järelevalve erisused

Korrakaitseorgani ametnik peab vajaduse korral või käitleja nõudmisel järelevalvetoimingu tegemise ajal kandma käitleja antud eri- või kaitseriietust.”.

§ 167.  Ülikooliseaduse muutmine

Ülikooliseaduses asendatakse läbivalt sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.

§ 168.  Avaliku koosoleku seaduse kehtetuks tunnistamine

Avaliku koosoleku seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 169.  Korrakaitseseaduse jõustumine

  (1) Korrakaitseseadus ja käesoleva seaduse §-d 1–99, § 100 punktid 1–5 ja 8–12 ning §-d 101–168 jõustuvad 2014. aasta 1. juulil.

  (2) Korrakaitseseaduse § 351 lõige 2 kehtib kuni 2014. aasta 31. oktoobrini.

  (3) Finantsinspektsiooni tehtavale finantsjärelevalvele kohaldatakse korrakaitseseaduses sätestatut alates 2016. aasta 1. jaanuarist.

Laine Randjärv
Riigikogu aseesimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json