HALDUSÕIGUSKultuur ja sport

HALDUSÕIGUSPost ja side

Teksti suurus:

Eesti Rahvusringhäälingu seadus (lühend - ERHS)

Sisukord

Eesti Rahvusringhäälingu seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 13.03.2014, 20

Eesti Rahvusringhäälingu seadus

Vastu võetud 18.01.2007
RT I 2007, 10, 46
jõustumine 01.06.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.11.2007RT I 2007, 66, 40801.01.2008
22.04.2010RT I 2010, 19, 10101.06.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
16.12.2010RT I, 06.01.2011, 116.01.2011
22.05.2013RT I, 11.06.2013, 101.07.2013
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 223.03.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi Rahvusringhääling) õigusliku seisundi, eesmärgi, ülesanded, rahastamise ning juhtimise ja tegevuse korraldamise.

§ 2. Rahvusringhäälingu õiguslik seisund

 (1) Rahvusringhääling on käesoleva seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik.

 (2) Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse meediateenuste seaduses meediateenuse osutaja ning teistes õigusaktides Rahvusringhäälingu tegevuse kohta sätestatut.
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

 (3) Rahvusringhääling ei vaja oma tegevuseks televisiooni- või raadioteenuse osutamise tegevusluba ega tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamise registreerimist majandustegevuse registris. Rahvusringhäälingule käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud raadiosagedused ja -kanalid ning muud vajalikud parameetrid kinnitab Tehnilise Järelevalve Ameti ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega.
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Rahvusringhäälingu sõltumatus

  Rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse nõuetest.

§ 4. Rahvusringhäälingu eesmärk

  Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis:
 1) toetavad eesti keele ja kultuuri arengut;
 2) väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist;
 3) aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule;
 4) aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule;
 5) aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele;
 6) selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadust;
 7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit;
 8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele;
 9) tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise.

§ 5. Rahvusringhäälingu ülesanded

 (1) Käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks täidab Rahvusringhääling järgmisi avalikke ülesandeid:
 1) toodab vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad. Teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad vaegkuuljatele;
 2) teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus mahus kättesaadavaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud programmid ning saadete arhiivi;
 3) Rahvusringhäälingu nõukogu loal toodab muid meediateenuseid ja levitab nendega seotud tooteid;
 4) salvestab eesti rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulise sündmuse või teose ja tagab nende salvestiste säilimise;
 5) tagab oma audiovisuaalsete arhivaalide kättesaadavuse seaduses sätestatud tingimustel. Arhiivi kasutamine tulunduslikuks tegevuseks toimub Rahvusringhäälingu nõukogu kehtestatud korras;
 6) levitab Eesti kultuuri ja ühiskonda tutvustavaid saateid ja meediateenuseid kogu maailmas;
 7) vahendab maailmakultuuri parimaid saavutusi;
 8) edastab saateid, mis Rahvusringhäälingu võimaluste piires vastavad kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas vähemuste infovajadusele;
 9) hoiab ja arendab Rahvusringhäälingu professionaalset loomingulist ning tehnilist taset;
 10) tagab adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades;
 11) kajastab oma uudistesaadetes ja teistes saadetes Eestis toimuvaid sündmusi võimalikult suurel määral.

 (2) Rahvusringhääling täidab teisi käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid avalikke ülesandeid.

 (3) Rahvusringhääling korraldab oma programmide, saadete ja meediateenuste tutvustamist ning väärtustab talle kuuluvaid kaubamärke.

§ 6. Rahvusringhäälingu programmid

 (1) Programmid ja meediateenused peavad vastama Rahvusringhäälingu eesmärkidele ja teenima avalikku huvi.

 (2) Programmid peavad olema mitmekülgsed ja ühiskonnaelu teemade käsitlus neis peab olema tasakaalustatud.

 (3) Programmid ja meediateenused peavad kaasa aitama ühiskonnaliikmete ja -rühmade omavahelisele kommunikatsioonile ja ühiskonna sotsiaalsele sidususele ning kajastama erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi.

 (4) Rahvusringhäälingu uudistesaated peavad olema mitmekülgsed, tasakaalustatud, sõltumatud ja korrektsed. Enne uudiste edastamist peab nende aluseks olevat informatsiooni mõistliku hoolega kontrollima. Fakt ja kommentaar peavad olema uudistesaates selgelt eristatud.

 (5) Rahvusringhäälingu saated peavad olema poliitiliselt tasakaalustatud. Eriliselt tuleb poliitilise tasakaalustatuse nõuet järgida Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimiste puhul aktiivse valimisagitatsiooni ajal. Selleks annab Rahvusringhääling Vabariigi Presidendi valimiste puhul võrdsed võimalused kõigile valimistel osalevatele kandidaatidele, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste puhul võrdsed võimalused kõigile valimistel osalevatele erakondadele ja üksikkandidaatidele ning kohalike omavalitsuste valimiste puhul, arvestades valimisliitude ja üksikkandidaatide rohkust, loob võimalikult paljudele terviklikku programmi omavatele valimistel osalevatele jõududele võimalused oma seisukohtade piisavaks selgitamiseks. Nii nagu kohalike omavalitsuste valimiste puhul luuakse võrdsed tingimused ka rahvahääletuse korral. Rahvusringhäälingu programmides valimiste kajastamise reeglid kinnitab Rahvusringhäälingu nõukogu ja need avalikustatakse hiljemalt nädal pärast valimiste väljakuulutamise päeva.

§ 7. Rahvusringhäälingu eelarve

 (1) Rahvusringhäälingu juhatus koostab enne järgmise majandusaasta algust või hiljemalt kaks nädalat pärast riigieelarve vastuvõtmist tasakaalus eelarve, milles märgitakse kõik järgmise majandusaasta tulud, kulud ja finantseerimistehingud. Rahvusringhäälingu eelarve peab vastama finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

 (2) Eelarve koostatakse tekkepõhiselt ning sellele lisatakse rahavoogude plaan majandusaastaks ja sellele järgnevaks neljaks aastaks.

 (3) Rahvusringhäälingu eelarve kinnitab Rahvusringhäälingu nõukogu. Kuni eelarve kinnitamiseni ei tohi Rahvusringhäälingu kulud ühe kalendrikuu jooksul ületada eelmise aasta sama kalendrikuu summat.

 (4) Eelarve täitmise aruanne poolaasta kohta ning auditeeritud majandusaasta aruanne avalikustatakse Rahvusringhäälingu veebilehel hiljemalt nende koostamisele järgneva kuu lõpuks.

 (5) Rahvusringhäälingu tulud on:
 1) iga-aastane eraldis riigieelarvest;
 2) tulud oma saadete ja meediateenuste ülekande- ja levitamisõiguse müügist;
 3) tulud arhiivimaterjalide kasutada andmisest tulunduslikuks tegevuseks;
 4) tulud Rahvusringhäälingu vara müügist;
 5) kingitused ja annetused, mis ei ole käsitatavad sponsorlusest saadava toetusena;
 6) intressid ja muud finantstulud;
 7) Rahvusringhäälingu toodete ja teenuste müügi tulud, mis ei ole vastuolus Rahvusringhäälingu eesmärkidega;
 8) sihtotstarbelised projektitoetused;
 9) muud Rahvusringhäälingu tegevusest saadud tulud, mis ei ole vastuolus Rahvusringhäälingu eesmärkidega ja mille on heaks kiitnud Rahvusringhäälingu nõukogu.

 (6) Rahvusringhäälingu nõukogu võib majandusaasta jooksul vastu võtta Rahvusringhäälingu lisaeelarve, tasakaalustatult suurendades või vähendades Rahvusringhäälingu tulusid ja kulusid. Lisaeelarve peab olema kooskõlas Rahvusringhäälingu finantsplaaniga ning sellele kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reegleid, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglit ja § 11 alusel kehtestatud piiranguid.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

 (7) Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitab Rahvusringhäälingule tehtavate annetuste ning sihtotstarbeliste projektitoetuste arvelevõtmise ja avalikustamise korra. Juhul kui avalikustamine toimub Rahvusringhäälingu programmides, tohib teave projekti toetajate ja annetajate kohta sisaldada ainult toetaja või annetaja nime.

§ 71. Rahvusringhäälingu finantsplaan

 (1) Rahvusringhääling koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Rahvusringhäälingu eelarve koostamisel.

 (2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

§ 8. Rahvusringhäälingu vara ja kohustused

 (1) Rahvusringhääling valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras oma ülesannete täitmiseks.

 (2) Rahvusringhäälingul ei ole õigust:
 1) olla äriühingu ja mittetulundusühingu asutaja ning äriühingu osanik ega aktsionär;
 2) tagada oma varaga teise isiku kohustusi;
 3) tagada oma kohustusi kogu oma kinnis- või vallasvaraga või osaga sellest, mis ületab 50 protsenti kogu kinnis- või vallasvara bilansilisest väärtusest;
 4) võõrandada oma vara tasuta või tasu eest, mis on väiksem selle vara harilikust väärtusest, teha sponsor- ja muid rahalisi annetusi ega anda laenu.

 (3) Rahvusringhäälingul on keelatud võtta kohustusi, kui tehingu tagajärjel on kavandatavad tagasimaksed ja intressimaksed kas või ühel aastal suuremad kui 20 protsenti Rahvusringhäälingu aastatuludest.

 (4) Rahvusringhäälingu võetud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada 25 aastat.

§ 9. Arengukava

 (1) Igal majandusaastal koostab Rahvusringhäälingu juhatus arengukava nii, et see hõlmab järgmist majandusaastat ja sellele järgnevat kolme majandusaastat.

 (2) Arengukavas esitatakse Rahvusringhäälingu vastava majandusaasta arengukavatsused, nende täitmiseks püstitatavad ülesanded ja põhjendused ning eelarvestrateegia arengukavatsuste täitmiseks. Muu hulgas tuuakse välja:
 1) majandusaastal edastatava programmi struktuur ja selle koostamise kaalutlused;
 2) põhjendus, kuidas valitud programmide struktuur aitab täita Rahvusringhäälingu ülesandeid;
 3) meediateenuste arendamise eesmärgid ja põhjendused;
 4) koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega;
 5) majandusaastaks kavandatava eelarve kasutamise põhimõtted püstitatud eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks.

 (3) Rahvusringhäälingu juhatus esitab arengukava projekti Rahvusringhäälingu nõukogule kinnitamiseks hiljemalt üksteist kuud enne majandusaasta algust. Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitab arengukava hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Juhul kui arengukava ei kinnitata ettenähtud tähtajaks, loetakse järgmise aasta arengukavaks eelmisel aastal koostatud arengukava.

 (4) Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitatud arengukava edastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu Rahandusministeeriumile.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

 (5) Arengukava avaldatakse Rahvusringhäälingu veebilehel.

§ 10. Haldusleping
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

 (1) Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmise toetamiseks riigieelarvest sõlmitakse haldusleping Rahvusringhäälingu ja Kultuuriministeeriumi vahel.

 (2) Lepingus märgitakse:
 1) käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 toodud andmed;
 2) avalike ülesannete täitmiseks vajaliku riigieelarvest eraldatava toetuse suurus jooksvaks majandusaastaks;
 3) riigieelarvest eraldatava toetuse suuruse muutmise tingimused ja kord;
 4) lepingupooled, nende esindajad ja lepingupoolte esindajate esindusõigus;
 5) lepingu sõlmimise aeg ja koht;
 6) lepingu jõustumine ja kehtivusaeg;
 7) lepingu muutmise tingimused ja kord;
 8) lepingu lõpetamise tingimused ja kord;
 9) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus;
 10) lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks;
 11) lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamise kord;
 12) lepingu täitmise aruannete esitamise kord, sealhulgas sätestatakse teabe mitteesitamisega või eksitava teabe esitamisega seotud sanktsioonid;
 13) lepingupoolte andmed (postiaadress, registrikood, arvelduskonto number).

 (3) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

 (4) Rahvusringhäälingu nõukogu poolt heakskiidetud lepingu projekti esitab Rahvusringhäälingu juhatus Kultuuriministeeriumile hiljemalt jooksva aasta 15. veebruariks.

 (5) Vabariigi Valitsus annab koos riigi eelarvestrateegia heakskiitmisega valdkonna eest vastutavale ministrile volitused lepingu sõlmimiseks. Lepingule kirjutavad alla valdkonna eest vastutav minister ja Rahvusringhäälingu juhatuse esimees.

 (6) Kui lepingus sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse maht muutub pärast riigi eelarvestrateegia heakskiitmist ja pärast riigieelarve vastuvõtmist või muutub see lisaeelarvega või riigieelarve muutmisega, tehakse vastavad muudatused lepingus ettenähtud tingimustel ja korras.

 (7) Leping avalikustatakse Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu veebilehel ühe nädala jooksul lepingu allkirjastamisest arvates.

§ 11. Reklaam, otsepakkumine ja sponsorlus Rahvusringhäälingus

 (1) Rahvusringhääling ei edasta reklaami ja otsepakkumist ega võta vastu sponsorlusest saadavat toetust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

 (2) Rahvusringhäälingu nõukogu võib erandkorras lubada reklaami või sponsorteabe edastamist Rahvusringhäälingu saadetes või meediateenustes, kui:
 1) see kaasneb rahvusvahelise suursündmuse ülekandeõigusega, mis omandatakse EBU (Euroopa Ringhäälinguliit – European Broadcasting Union) vahendusel, või
 2) see kaasneb avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri või spordi suursündmuse ülekandeõigusega.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülekandeõigusest ei tulene teisiti, sisaldab raadioprogrammides edastatavate ürituste ja sündmuste ülekandeõigusega kaasnev teave sponsorite kohta sponsori nime ilma helitaustata ja televisiooniprogrammides sponsori nime ilma logo või kaubamärgita.

 (4) Rahvusringhääling võib juhatuse kehtestatud korras edastada tasuta teateid mittetulundusliku iseloomuga avalike ürituste ja sündmuste kohta või kutsuda üles teatud käitumisele, kui see on avalikes huvides.

 (5) Rahvusringhääling ei või olla sponsor ega annetaja.

 (6) Rahvusringhääling võib tutvustada ennast, samuti oma programme ja saateid ning nendest tulenevaid tooteid.

§ 12. Mõjude analüüs

 (1) Koos arengukava projektiga esitatakse Rahvusringhäälingu nõukogule mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang arengukavas esitatud arengukavatsuste täitmisele ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega.

 (2) Mõjude analüüs on järgmise majandusaasta arengukava lisa.

2. peatükk RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHTIMINE 

§ 13. Rahvusringhäälingu nõukogu

  Rahvusringhäälingu nõukogu (edaspidi nõukogu) on Rahvusringhäälingu kõrgeim juhtimisorgan. Nõukogu planeerib Rahvusringhäälingu tegevust, korraldab Rahvusringhäälingu juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu esitab Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest üks kord aastas.

§ 14. Nõukogu moodustamine

 (1) Nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu:
 1) ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed nõukogusse Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumiseni;
 2) neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.

 (2) Nõukogusse nimetamiseks on vajalik nimetatava isiku kirjalik nõusolek.

§ 15. Nõukogu liige

 (1) Nõukogu liige ei või olla:
 1) Rahvusringhäälingu juhatuse liige, prokurist ega audiitor;
 2) meediateenuse osutaja juhtorgani liige;
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
 3) füüsilisest isikust ettevõtja meediateenuse osutaja tähenduses;
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
 4) lepingulistes suhetes mis tahes meediateenuse osutajaga;
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
 5) meediateenuse osutaja osanik, aktsionär ega liige;
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
 6) Vabariigi Valitsuse liige.

 (2) Nõukogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt:
 1) tema tagasiastumisel;
 2) Riigikogu poolt tagasikutsumisel;
 3) tema lahkumisel või väljaarvamisel Riigikogu fraktsioonist;
 4) muul seadusest tuleneval alusel.

 (3) Nõukogu liige astub tagasi omal soovil või ta kutsutakse tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustele mittevastavuse tekkimisel või kui ta on püsivalt võimetu täitma oma ülesandeid. Riigikogu teeb otsuse nõukogu liikme tagasiastumise või tagasikutsumise kohta Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul.

 (4) Nõukogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise korral nimetab Riigikogu kolme töönädala jooksul nõukogu liikme volituste lõppemisest arvates Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul uue liikme.

§ 16. Nõukogu esimees

 (1) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe. Nõukogu esimees valitakse nõukogu koosseisu häälteenamusega. Nõukogu esimehe võib nõukogu tagasi kutsuda oma koosseisu häälteenamusega. Nõukogu määrab kindlaks esimehe asendamise korra.

 (2) Nõukogu esimees korraldab nõukogu tööd, esindab nõukogu ja käesolevas seaduses sätestatud juhtudel Rahvusringhäälingut ning täidab teisi talle õigusaktidega pandud kohustusi.

§ 17. Nõukogu koosolek

 (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kahe kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt viis tööpäeva.

 (2) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või eetikanõunik. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul taotluse saamisest arvates, on nõukogu liikmel, juhatusel, audiitoril või eetikanõunikul õigus koosolek ise kokku kutsuda.

 (3) Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu koosoleku päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja päevakorda võtmise otsuse poolt on vähemalt kolm neljandikku nõukogu liikmetest.

 (4) Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik.

 (5) Koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

 (6) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa enam kui pool nõukogu liikmeist, sealhulgas esimees või teda asendav nõukogu liige.

 (7) Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

§ 18. Nõukogu otsus

 (1) Nõukogu võtab otsuseid vastu oma koosseisu häälteenamusega, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

 (2) Nõukogu liige ei võta hääletamisest osa, kui otsustatakse tema ja Rahvusringhäälingu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Rahvusringhäälingu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus Rahvusringhäälingu huvidega.

 (3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liige ei tohi jääda erapooletuks ega jätta hääletamata. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustavaks nõukogu esimehe või nõukogu esimeest asendava nõukogu liikme hääl.

 (4) Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (5) Nõukogu otsused avaldatakse Rahvusringhäälingu veebilehel.

§ 19. Nõukogu otsuse vastuvõtmine ilma koosolekut kokku kutsumata

 (1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed.

 (2) Nõukogu esimees saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige esitab selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

 (3) Kui otsus tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole nõukogu liikmete häältest ja seaduses ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

 (4) Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse:
 1) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud nõukogu liikmete nimed;
 2) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.

 (6) Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse vormistada ka nõukogu liikmeid teavitamata ja hääletusprotokollita. Otsusesse märgitakse nõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg.

§ 20. Nõukogu tegevuskulud ja nõukogu liikmete töö tasustamine

 (1) Nõukogu tegevuskulud kaetakse Rahvusringhäälingu eelarvest. Nõukogu tööks vajalikud tingimused ja vahendid tagab juhatus.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahenditest makstakse nõukogu liikmetele tasu kahe kuupalga alammäära ulatuses kuus, nõukogu esimehele kolme kuupalga alammäära ulatuses kuus.

§ 21. Nõukogu pädevus

 (1) Nõukogu ainupädevusse kuulub:
 1) Rahvusringhäälingu finantsplaani kinnitamine, taotluse esitamine valdkonna eest vastutavale ministrile Rahvusringhäälingule riigieelarvest toetuse saamiseks, eelarve kinnitamine ning selle täitmise järelevalve;
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]
 2) Rahvusringhäälingu siseauditi eeskirja ja siseaudiitori tööplaani kinnitamine;
 3) Rahvusringhäälingu vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;
 4) Rahvusringhäälingu eelarve täitmise poolaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamine;
 5) Rahvusringhäälingu struktuuri kindlaksmääramine;
 6) Rahvusringhäälingu programmide arvu suurendamine;
 7) käesoleva seaduse §-des 4 ja 5 loetletud Rahvusringhäälingu eesmärkide ja ülesannete täitmise järelevalve.

 (2) Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik Rahvusringhäälingu nimel niisuguse tehingu tegemiseks, mis väljub igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
 1) kinnisasja võõrandamine või koormamine;
 2) registrisse kantud vallasasja, mille väärtus on suurem kui 64 000 eurot, võõrandamine või koormamine;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
 3) laenu või muu võlakohustuse võtmine summas, mis on suurem kui 64 000 eurot;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
 4) investeeringu tegemine, mis ületab selleks majandusaastaks ettenähtud investeeringute summa;
 5) sihtasutuse asutamine või mittetulundusühingu liikmeks astumine.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelnev nõusolek ei ole vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamine tooks Rahvusringhäälingule kaasa olulise kahju.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirangud ei kehti kolmanda isiku suhtes.

 (5) Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide Rahvusringhäälingu dokumentidega, samuti kontrollida Rahvusringhäälingu raamatupidamise õigsust, Rahvusringhäälingu vara olemasolu ja Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust seadusele. Nõukogu liikmed võivad nõuda aruannete ja dokumentide ärakirju, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

 (6) Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Rahvusringhäälingu tegevuse kohta ja nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist.

 (7) Nõukogu otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise ja määrab tehingu tingimused, samuti õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu Rahvusringhäälingu esindaja.

 (8) Nõukogul on ka muud seaduses sätestatud õigused.

§ 22. Nõukogu liikme vastutus

 (1) Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma Rahvusringhäälingule lojaalselt ja nõukogu liikmele vajaliku hoolega.

 (2) Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju Rahvusringhäälingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoolsusega, või kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.

 (3) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.

§ 23. Rahvusringhäälingu juhatus

 (1) Rahvusringhäälingu juhatus (edaspidi juhatus) on Rahvusringhäälingu juhtimisorgan, kes esindab ja juhib Rahvusringhäälingut.

 (2) Juhatus peab juhtimisel lähtuma nõukogu kinnitatud eelarvest, arengukavast ja teistest strateegilistest dokumentidest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

 (3) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate Rahvusringhäälingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe Rahvusringhäälingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Rahvusringhäälingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus esitab nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ning kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (4) Juhatus korraldab Rahvusringhäälingu raamatupidamist.

 (5) Juhatuse tegevust korraldab juhatuse esimees.

§ 24. Juhatuse liikmed

 (1) Juhatusse kuuluvad juhatuse esimees ja neli juhatuse liiget.

 (2) Juhatuse liige peab olema vähemalt 21-aastane teovõimeline füüsiline isik.

 (3) Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

 (4) Juhatuse liige ei või olla:
 1) isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb Rahvusringhääling, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel;
 2) isik, kes on lepingulistes suhetes eraõigusliku meediateenuse osutajaga;
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
 3) isik, kes on mõne teise meediateenuse osutaja juhtorgani liige, audiitor, olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik;
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
 4) füüsilisest isikust ettevõtja meediateenuse osutaja tähenduses;
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
 5) Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liige;
 6) Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige.

§ 25. Juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine

 (1) Juhatuse nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme nimetamiseks on vajalik tema nõusolek.

 (2) Nõukogu nimetab juhatuse esimehe oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega. Neli juhatuse liiget nimetatakse juhatuse esimehe ettepanekul.

 (3) Juhatus nimetatakse viieks aastaks.

 (4) Nõukogu saab juhatuse esimehe oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega tagasi kutsuda järgmistel asjaoludel:
 1) süüdimõistva kohtuotsuse alusel;
 2) raskete juhtimisvigade ilmnemisel;
 3) pikaajalise töövõimetuse korral;
 4) käesoleva seaduse raskel rikkumisel;
 5) muude käesolevast seadusest tulenevate aluste olemasolul.

 (5) Juhatuse liikme, kes ei ole juhatuse esimees, võib nõukogu tagasi kutsuda juhatuse esimehe ettepanekul või käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud asjaolude esinemisel.

 (6) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mõjuval põhjusel, teatades sellest nõukogule.

 (7) Rahvusringhäälingu juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

§ 26. Juhatuse esindusõigus

 (1) Rahvusringhäälingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

 (2) Rahvusringhäälingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse Rahvusringhäälinguga igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.

§ 27. Juhatuse liikme tasu

 (1) Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega.

 (2) Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannetega.

 (3) Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Tasu suurus peab olema põhjendatud ega või majandusaasta jooksul kokku ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu.

 (4) Juhatuse liikmele võib nõukogu otsusel maksta lahkumishüvitist, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi enne käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 nimetatud tähtaja lõppu. Hüvitise suurus kokku ei või ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu. Hüvitist ei maksta, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi raske juhtimisvea ilmnemise tõttu või käesoleva seaduse või muu õigusakti rikkumise tõttu.

§ 28. Juhatuse liikme vastutus

 (1) Juhatuse liige peab oma kohustuste täitmisel tegutsema Rahvusringhäälingule lojaalselt ja vajaliku hoolsusega. Juhatuse liige peab tegutsema Rahvusringhäälingu jaoks parima kasuga ja ära hoidma kahju tekkimise Rahvusringhäälingu varale ning toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

 (2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju Rahvusringhäälingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoolsusega.

 (3) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.

3. peatükk NÕUKODA, SISEKONTROLL, EETIKANÕUNIK JA HALDUSJÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 29. Ühiskondlik nõukoda

 (1) Ühiskondliku nõukoja ülesanne on nõustada juhatust:
 1) saadete ja teiste meediatoodete sisuga ja programmi struktuuriga seotud küsimustes;
 2) Rahvusringhäälingu arengukava projekti koostamisel.

 (2) Ühiskondlikus nõukojas on 9 kuni 15 liiget, kes nimetatakse juhatuse ettepanekul nõukogu otsusega kuni viieks aastaks. Ühiskondliku nõukoja liikme nimetamiseks on vajalik tema nõusolek.

 (3) Ühiskondliku nõukoja liikmete nimetamisel tuleb lähtuda ühiskonna huvigruppide ja eluvaldkondade esindatusest.

 (4) Ühiskondliku nõukoja liikmele nõukotta kuulumisega kaasnevate kulutuste hüvitamise korra ja ühiskondliku nõukoja kodukorra kinnitab juhatus.

§ 30. Sisekontrolli süsteem ja siseaudit

 (1) Rahvusringhäälingu sisekontrolli süsteem hõlmab kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid ning see peab tagama Rahvusringhäälingu tegevuse otstarbekuse, eesmärgipärasuse ja õigusaktidele vastavuse.

 (2) Juhatus esitab siseaudiitori kandidaadi nõukogule ning pärast nõukogult nõusoleku saamist sõlmib siseaudiitoriga töölepingu.

 (3) Rahvusringhäälingu siseauditi eest vastutab siseaudiitor. Vajaduse korral võib juhatus luua vastava struktuuriüksuse siseaudiitori juhtimisel.

 (4) Siseauditi käigus hinnatakse:
 1) Rahvusringhäälingu sisekontrollisüsteemi toimimist ja selle tõhusust;
 2) juhtimismeetmete seaduslikkust, otstarbekust ja tõhusust;
 3) vara kasutamise otstarbekust;
 4) dokumenteerimise piisavust Rahvusringhäälingu õiguspärase tegevuse tagamiseks;
 5) Riigikontrolli ja audiitori ettepanekute täitmist.

 (5) Siseaudiitoril on õigus tutvuda Rahvusringhäälingu kõigi dokumentidega ning saada suulisi ja kirjalikke selgitusi nõukogult, juhatuselt, ühiskondlikult nõukojalt, eetikanõunikult ja töötajatelt.

 (6) Siseaudiitor raporteerib jooksvalt juhatusele ning vajaduse korral pöördub otse nõukogu poole.

 (7) Siseaudiitor annab nõukogule aru oma tööplaani täitmisest kaks korda aastas ning teeb jooksvalt ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimiseks vajalike abinõude kohta.

 (8) Siseaudiitor peab viivitamata teatama juhatuse esimehele ja nõukogu esimehele asjaoludest, mis viitavad õigusaktide rikkumisele või võivad kahjustada Rahvusringhäälingu vara või mainet.

 (9) Nõukogul on õigus anda siseaudiitorile erakorralisi kontrollimisülesandeid.

§ 31. Eetikanõunik

 (1) Eetikanõunik jälgib Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab läbi Rahvusringhäälingu saate või programmi sisu kohta esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi tasakaalustatust.

 (2) Eetikanõuniku nimetab juhatus nõukogu nõusolekul. Eetikanõuniku ettepanekul otsustab juhatus eetikanõukogu loomise.

 (3) Eetikanõuniku saab ametist vabastada ainult nõukogu nõusolekul.

 (4) Eetikanõuniku ja eetikanõukogu töötajate töötasu otsustab juhatus.

 (5) Eetikanõunik annab nõukogule oma tegevusest aru kaks korda aastas ning teeb juhatusele ja nõukogule jooksvalt ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimiseks.

 (6) Eetikanõuniku otsused ja ettepanekud on juhatusele täitmiseks soovituslikud, kuid nende mittetäitmist peab juhatus põhjendama.

§ 32. Aruandlus

 (1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

 (2) Juhatus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanded kinnitamiseks nõukogule nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud raamatupidamise aastaaruande esitamist nõukogule kinnitamiseks esitab juhatus aruande audiitorile kontrollimiseks.

§ 33. Aruannete avalikustamine

  Rahvusringhäälingu auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne ja tema tegevusaruanne avaldatakse Riigi Teatajas ning Rahvusringhäälingu veebilehel.
[RT I 2010, 19, 101 - jõust. 01.06.2010]

§ 34. Haldusjärelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Riigikontroll teeb Rahvusringhäälingu tegevuse üle majanduskontrolli Riigikontrolli seaduse kohaselt.
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

 (2) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Tehnilise Järelevalve Amet teeb järelevalvet meediateenuste seaduse §-des 8, 9, 16, 17, 19–21, 23–25, 29–31, 49 ja 50 ning käesoleva seaduse §-des 11 ja 38 sätestatud nõuete täitmise üle.
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelevalve tegemise õigus on Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisikul meediateenuste seaduse kohaselt.
[RT I, 11.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

 (5) Järelevalve teostajal on õigus:
 1) tutvuda Rahvusringhäälingu käsutuses olevate andmete ja dokumentidega, mille alusel on võimalik kindlaks teha võimaliku rikkumisega seotud olulised asjaolud;
 2) [kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (6) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (7) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 35. Audiitor

 (1) Nõukogu nimetab Rahvusringhäälingu tegevuse kontrollimiseks ning majandusaasta aruande õigsusele hinnangu andmiseks audiitori.

 (2) Audiitori võib nimetada ühekordseks kontrollimiseks või teatud tähtajaks.

 (3) Audiitor ei või olla Rahvusringhäälingu nõukogu või juhatuse liige ega Rahvusringhäälingu töötaja.

§ 36. Eriõigus

  Rahvusringhäälingul on õigus nõusolekut küsimata ja tasu maksmata edastada uudistesaates kuni 90-sekundiline lõik mõne teise Eestis tegutseva meediateenuse osutaja edastatud saatest.
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

§ 37. Sundkoopia loovutamine

 (1) Rahvusringhäälingu ettekirjutusel loovutab iga Eestis välja antud ringhäälinguloa alusel tegutsev meediateenuse osutaja Rahvusringhäälingule koopia salvestusest (edaspidi sundkoopia). Sundkoopia valmistamisega kaasnevad kulud kannab loovutaja.
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

 (2) Rahvusringhääling nõuab 20 päeva jooksul saate edastamisest arvates ettekirjutusega sundkoopia loovutamist, kui salvestus sisaldab eesti rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulisi sündmusi või teoseid ja Rahvusringhäälingul puudub salvestus sellisest sündmusest või teosest.

 (3) Rahvusringhäälingule loovutatud sundkoopia on arhivaal.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 38. Saadete salvestamise kohustus

 (1) Rahvusringhääling salvestab kõik edastatud saated.

 (2) Saadete salvestusi säilitatakse vähemalt 30 päeva saadete edastamise hetkest arvates.

 (3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist hinnatakse, kas saate salvestust tuleb säilitada teatud tähtaja jooksul või alatiselt. Saate salvestuse säilitamise hindamiseks moodustab juhatus komisjoni, kes lähtub hindamisel Rahvusarhiiviga kooskõlastatud ja nõukogu kinnitatud juhendist.

 (4) Kui saate sisu kohta esitatakse vastulause või vaidlustatakse selle sisu enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist, säilitatakse saate salvestust vastulause edastamiseni Rahvusringhäälingu programmis või vaidluse lõpliku lahendamiseni.

 (5) Rahvusringhääling tagab kultuuriliselt ja ajalooliselt oluliste saadete salvestuste alatise säilitamise.

 (6) Saate salvestus, mida säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul, on arhivaal arhiiviseaduse tähenduses. Juhul kui arhivaalid antakse üle avalikule arhiivile, tehakse seda tasuta.

§ 39. Saadete salvestustega tutvumise õigus ja vastulause esitamine

 (1) Käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 nimetatud aja jooksul on igaühel võimalik saate salvestusega tutvuda.

 (2) Vajaduse korral väljastab Rahvusringhääling avaldajale saate salvestuse koopia. Koopia tegemise kulud kannab avaldaja.

 (3) Igaühel on õigus esitada 30 päeva jooksul saate edastamisest arvates vastulause Rahvusringhäälingu saates esitatud väidete kohta.

 (4) Vastulause vaatab esimesena läbi vastulause objektiks oleva saate vastutav toimetaja, kes otsustab vastulause edastamise. Juhul kui vastutav toimetaja otsustab vastulause jätta edastamata, teavitab ta sellest eetikanõunikku ja esitab vastulause koos omapoolse selgitusega otsustamiseks juhatusele. Eetikanõunik koostab juhatusele vastulause esitamise otsuse tegemiseks põhjendatud arvamuse.

 (5) Rahvusringhääling edastab vastulause või teeb otsuse vastulause edastamata jätmise kohta viivituseta, kuid vähemalt 30 päeva jooksul vastulause edastamise taotluse saamisest arvates.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 40. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni lõpetamine ja Rahvusringhäälingu asutamine

 (1) Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio ühendatakse käesoleva seaduse alusel, asutades avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Rahvusringhääling, mis on Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio õigusjärglane. Eesti Televisioon ja Eesti Raadio loetakse lõppenuks Rahvusringhäälingu asutamisest arvates.

 (2) Riigikogu nimetab Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed hiljemalt 2007. aasta 1. maiks. Sellel ajal ametis olevate ringhäälingunõukogu liikmete volitused lõpevad Rahvusringhäälingu nõukogu ametisse nimetamisega.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ametisse nimetatud nõukogu nimetab Rahvusringhäälingu juhatuse liikmed hiljemalt 2007. aasta 1. juuniks. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhatuse liikmete volitused lõpevad Rahvusringhäälingu juhatuse ametisse nimetamisega. Kui Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhatuse liikmeid ei nimetata Rahvusringhäälingu juhatuse liikmeteks, makstakse neile volituste lõppemisel hüvitist, juhul kui hüvitise maksmine tuleneb nendega sõlmitud lepingutest.

 (4) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni varad ja kohustused lähevad üle Rahvusringhäälingule Rahvusringhäälingu asutamisest arvates. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni varade ja kohustuste kohta koostatakse auditeeritud lõppbilansid 2007. aasta 31. mai seisuga hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks.

§ 41. Võlausaldajate kaitse

 (1) Viivitamata pärast käesoleva seaduse jõustumist esitab Rahvusringhääling väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamiseks teadaande, milles teatatakse Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni võlausaldajatele Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ühendamisest ning võimalusest esitada Rahvusringhäälingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul teadaande avaldamisest arvates.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadaande avaldamisest arvates kuue kuu jooksul peab Rahvusringhääling tagama võlausaldaja esitatud nõude, kui võlausaldaja ei saa nõuda nõude rahuldamist ja põhistab, et ühendamine võib ohustada selle nõude täitmist.

§ 42. Ringhäälinguseaduse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 43. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. juunil.

 (2) Käesoleva seaduse § 40 jõustub üldises korras.