Ülemnõukogu seadus terviktekst HaSavaldamine avaldatud 1992-03-23 RT 1992 12 192 30588 1992-03-30 RT I2019-03-13201943113032019043 2019-03-15+02:00 2019-08-31+03:00 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 113032019043 43 2021-10-07 Maret Mauer 161870 Eesti Vabariigi haridusseadus 1993-06-02 RT I 1993 35 547 28530 1993-07-01 1993-06-09 RT I 1993 40 593 28539 1993-07-16 1993-09-15 RT I 1993 63 892 28542 1993-10-10 1994-02-09 RT I 1994 12 200 29917 1994-03-11 1995-01-12 RT I 1995 12 119 28729 1995-02-18 1995-01-25 RT I 1995 16 228 28736 1996-01-01 1995-02-16 RT I 1995 23 333 28745 1995-03-21 1995-06-14 RT I 1995 58 1003 28406 1995-07-21 1996-06-26 RT I 1996 49 953 31294 1996-07-26 1996-06-26 RT I 1996 51 965 31291 1996-07-29 1997-05-21 RT I 1997 42 678 31685 1997-07-01 1997-11-04 RT I 1997 81 1365 74240 1997-11-30 1998-06-03 RT I 1998 57 859 75569 1998-07-06 1998-06-10 RT I 1998 61 980 75707 1998-07-16 1998-06-17 RT I 1998 64 1007 75748 1998-07-25 1999-01-13 RT I 1999 10 150 76926 1999-02-15 1999-02-10 RT I 1999 24 358 77246 1999-03-21 1999-05-18 RT I 1999 51 550 77534 1999-06-20 1999-12-15 RT I 1999 102 908 78074 2000-01-10 2000-05-17 RT I 2000 40 255 72007 2000-06-05 2000-11-22 RT I 2000 95 611 72497 2001-01-01 2001-06-13 RT I 2001 65 375 73056 2001-07-22 2001-08-29 RT I 2001 75 454 73147 2001-09-21 2002-06-12 RT I 2002 56 348 179227 2002-07-05 2002-06-19 RT I 2002 61 375 184811 2002-08-01 2002-06-20 RT I 2002 63 389 181944 2002-07-29 2002-10-16 RT I 2002 90 521 212551 2003-01-01 2002-10-22 RT I 2002 92 530 216625 2002-11-18 2003-01-29 RT I 2003 20 116 260772 2003-03-10 terviktekst RT paberkandjal RT I 2003 33 205 562516 2003-06-12 RT I 2003 48 342 602382 2003-06-28 2003-08-07 RT I 2003 58 387 619566 2004-09-01 2003-12-03 RT I 2003 78 526 685595 2004-01-01 2004-04-07 RT I 2004 27 180 738632 2004-05-01 2004-04-21 RT I 2004 41 275 750833 2004-05-16 2004-04-21 RT I 2004 41 276 750841 2004-07-05 2004-05-13 RT I 2004 45 316 761211 2004-05-27 , osaliselt 01.01.2005 2004-06-28 RT I 2004 56 404 778944 2004-09-01 2004-10-21 RT I 2004 75 524 813478 2004-11-19 2005-11-24 RT I 2005 65 498 966190 2006-01-01 2006-12-21 RT I 2007 4 17 12776181 2007-01-29 2006-12-21 RT I 2007 4 19 12776187 2007-09-01 2006-12-21 RT I 2007 4 17 12776181 2008-01-01 2007-01-24 RT I 2007 12 66 12789344 2008-01-01 2008-06-19 RT I 2008 34 208 12997837 2008-09-01 2008-12-11 RT I 2009 2 4 13099758 2009-09-01 2008-12-17 RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 2009-06-18 RT I 2009 35 232 13196585 2009-07-01 2010-06-09 RT I 2010 41 240 13332410 2010-09-01 2011-02-23 RT I 2011-03-25 1 125032011001 2014-01-01 ; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1] 2012-06-13 RT I 2012-07-02 7 102072012007 2012-08-01 2013-06-20 RT I 2013-07-11 1 111072013001 2013-09-01  Seaduse tekstis asendatud sõna „pedagoog” sõnaga „õpetaja” vastavas käändes. 2013-12-05 RT I 2013-12-22 1 122122013001 2014-01-01 2014-06-04 RT I 2014-06-20 2 120062014002 2014-09-01 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 2014-11-19 RT I 2014-12-06 1 106122014001 2016-01-01 2015-02-18 RT I 2015-03-23 5 123032015005 2015-07-01 2018-01-10 RT I 2018-01-22 1 122012018001 2018-02-01 2019-02-20 RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 I ÜLDSÄTTED 1 Haridusseaduse ülesanne Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng. 1 1.]]> Haldusmenetluse seaduse kohaldamine Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. RT I 2002 61 375 184811 2002-08-01 2 Hariduse mõiste, eesmärgid ja tasemed 1 Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. 2 Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest. 3 Hariduse eesmärk on: 1 luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; 2 kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; 3 luua igaühele eeldused pidevõppeks. 4 Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus üld-, kutse- ja huvihariduseks. RT I 2007 4 19 12776187 2007-09-01 5 Haridusel on järgmised tasemed: 1 alusharidus; 2 põhiharidus (hariduse I tase); 3 keskharidus (hariduse II tase); 4 kõrgharidus (hariduse III tase). 6 Igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. RT I 2010 41 240 13332410 2010-09-01 3 Haridussüsteem 1 Haridussüsteem koosneb kahest alasüsteemist: 1 haridusest, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel; 2 haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest. 2 Haridusasutused on eelkõige koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täienduskoolitusasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused. RT I 2015-03-23 5 123032015005 2015-07-01 3 Riigi- ja munitsipaalharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid, nimetatakse avalikeks haridusasutusteks. 4 Haridussüsteemi korralduse põhimõtted 1 Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras. 2 Eesti territooriumil tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse omandada avalikes haridusasutustes ja ülikoolides eestikeelne haridus kõigil haridustasemetel. 3 Eesti Vabariik tagab eesti keele õpetamise kõigis muukeelsetes avalikes õppeasutustes ja muukeelsetes õpperühmades. 4 Kehtetu - RT I 2010 41 240 13332410 2010-09-01 5 Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard loovad igaühele võimaluse siirduda ühelt haridustasemelt teisele. 6 Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist. 7 Keskhariduse omandamine avalikes haridusasutustes on õppemaksuta. 8 Haridusasutuses kasutatavad õppevormid määratakse seadusega või haridusasutuse põhikirja või põhimäärusega. 9 Haridussüsteemi juhtimisel lähtutakse otstarbeka detsentraliseerimise põhimõttest. 10 Haridusasutuse tegevuse, sealhulgas õppetöö korralduse ja tulemuslikkuse eest vastutab haridusasutuse juht. RT I 2013-07-11 1 111072013001 2013-09-01 II HARIDUSSÜSTEEMI JUHTIMINE 5 Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu pädevus 1 Riigikogu ainupädevusse kuulub: 1 haridussüsteemi kujundamise, toimimise ning arengu põhimõtete kindlaksmääramine; 2 õppemaksu kehtestamine avalikes õppe- ja kasvatusasutustes ning avalik-õiguslikes ülikoolides; 3 avalik-õigusliku ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine. 2 Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub: 1 hariduse riiklike arenguprogrammide vastuvõtmine ja nende elluviimiseks tagatiste loomine; 2 avalike haridusasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja nende tegevuse lõpetamise korra kehtestamine; RT I 2015-03-23 5 123032015005 2015-07-01 3 avalike õppe- ja kasvatusasutuste ning avalik-õiguslike ülikoolide õppemaksu ja tasumäärade ning tasustamise korra kehtestamine; 4 riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära kehtestamine; RT I 2009 35 232 13196585 2009-07-01 5 õpilastele, üliõpilastele ja haridustöötajatele riiklike soodustuste, sealhulgas krediidisoodustuste kehtestamine; 6 kehtetu - RT I 2010 41 240 13332410 2010-09-01 7 ; 7 1)]]> ; 8 kehtetu - RT I 2008 34 208 12997837 2008-09-01 9 kehtetu - RT I 2007 4 17 12776181 2007-01-29 10 õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamise õiguse andmine. RT I 2008 34 208 12997837 2008-09-01 6 Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevus 1 Haridus- ja Teadusministeerium korraldab hariduse riiklike arenguprogrammide väljatöötamist ja elluviimist. 2 Haridus- ja Teadusministeerium: 1 kehtetu - RT I 1995 12 119 28729 1995-02-18 2 kehtetu - RT I 1995 12 119 28729 1995-02-18 2 1)]]> tagab järelevalve kaudu riigi haridusstandardi järgimise ja kvaliteetse hariduse kättesaadavuse kogu riigi territooriumil; RT I 2013-07-11 1 111072013001 2013-09-01 3 koordineerib ja juhendab kohalikke omavalitsusi ja vabariigi teisi ministeeriume hariduskorralduses, kooskõlastab nendega avalike haridusasutuste asutamise, reorganiseerimise ja sulgemise ettepanekuid vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale; 4 asutab, reorganiseerib ja suleb riigiharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid ning rakenduskõrgkoolid; 5 suunab ja korraldab avalike haridusasutuste (välja arvatud ülikoolide) õppeplaanide ja -programmide ning erivajadusega õpilaste õppevahendite koostamist ja kehtestab riiklikule õppekavale vastavuse tagamiseks nõuded õppekirjandusele; RT I 2009 2 4 13099758 2009-09-01 6 tagab avalike haridusasutuste ja õpetajate metoodilise teenindamise süsteemi ja koordineerib metoodikaasutuste tööd; RT I 2013-07-11 1 111072013001 2013-09-01 7 registreerib riiklikult tunnustatud või riiklikke lõpudokumente; 8 koordineerib haridustöötajate väljaõppe- ja täienduskoolituse süsteemi; RT I 2013-07-11 1 111072013001 2013-09-01 9 osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid; 10 võtab osa spetsialistide ja oskustööliste vajaduse prognoosimisest ning riikliku koolitustellimuse koostamisest; 11 koordineerib spetsialistide ja oskustööliste väljaõpet rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes, koordineerib spetsialistide ja oskustööliste täiendus- ja ümberõpet; 12 kehtetu - RT I 1995 12 119 28729 1995-02-18 13 teeb koostööd teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide haridus- ja teadusasutustega; 14 töötab välja hariduse riikliku finantseerimise normatiivid; 15 annab välja ja tühistab erakoolide ja teiste koolitusega tegelevate juriidiliste isikute koolituslubasid (tegevuslitsentse); 16 nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiharidusasutuste juhte; 17 kehtetu - RT I 2008 34 208 12997837 2008-09-01 18 kehtestab ; 19 kehtetu - RT I 2004 56 404 778944 2004-09-01 20 kehtestab riigiharidusasutuste (välja arvatud ülikoolide) . RT I 2007 4 17 12776181 2008-01-01 7 Kohalike omavalitsuste pädevus 1 Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestab käesolev seadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Pädevuse jaotamine kohalike omavalitsuste tasandite vahel sätestatakse seadustega. 2 Kohalikud omavalitsused: 1 kavandavad oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja viivad neid ellu; 2 asutavad, reorganiseerivad ja sulgevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi; 3 tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise; 4 määravad ametisse ja vabastavad ametist neile alluvate haridusasutuste juhte; 5 prognoosivad vajadust õpetajate järele, abistavad haridusasutusi töötajate leidmisel; RT I 2013-07-11 1 111072013001 2013-09-01 6 tagavad õpetajatele eluruumi ning muud õigusaktides ettenähtud soodustused; RT I 2013-07-11 1 111072013001 2013-09-01 7 kehtetu - RT I 2014-12-06 1 106122014001 2016-01-01 8 peavad koolikohustuslike laste arvestust ja tagavad koolikohustuse täitmise kontrolli, annavad lastele koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi, korraldavad sõidu haridusasutusse ja tagasi, tagavad meditsiiniabi ning toitlustamise õppetöö ajal; 9 korraldavad haridusasutuste metoodilist teenindamist, annavad haridusasutuste juhtidele ja õpetajatele nõu koolikorralduslikes küsimustes; RT I 2013-07-11 1 111072013001 2013-09-01 10 korraldavad laste ja noorte kutsealast informeerimist ja annavad neile vastavaid soovitusi; 11 peavad puuetega inimeste arvestust ning korraldavad nende õpetamist. 3 Halduspiirkonna hariduse arenguprogrammide koostamiseks ja elluviimiseks moodustab kohaliku omavalitsuse täidesaatev võimuorgan oma koosseisus vastava struktuuriüksuse või määrab ametisse vastava ametiisiku. RT I 2002 63 389 181944 2002-07-29 III KOOLIKOHUSTUS Kehtetu - RT I 2010 41 240 13332410 2010-09-01 8 10 IV HARIDUSE LIIGITUS ÜLESANNETE ALUSEL 11 Üldharidus Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust. 12 Kutseharidus Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. 13 Huviharidus Huviharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud süsteemse juhendatud tegevuse käigus vaba tahte alusel tasemeõppest, täienduskoolitusest ja tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks. RT I 2015-03-23 5 123032015005 2015-07-01 V HARIDUSE LIIGITUS TASEMETE ALUSEL 14 Alusharidus Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. RT I 1993 40 593 28539 1993-07-16 15 Põhiharidus Põhiharidus on riigi haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. RT I 1993 63 892 28542 1993-10-10 16 Keskharidus 1 Keskharidus on haridustase, mis põhineb põhiharidusel. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. 2 Üldkeskharidus on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. 3 Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. RT I 2007 4 17 12776181 2007-01-29 17 Kõrgharidus 1 Kehtetu - RT I 1995 12 119 28729 1995-02-18 2 Kehtetu - RT I 1995 12 119 28729 1995-02-18 3 Haridust, mis põhineb üldkeskharidusel, kuid mida riiklikult ei tunnustata kõrgharidusena, loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks ja seda nimetatakse keskerihariduseks. 4 Kehtetu - RT I 2002 56 348 179227 2002-07-05 5 Kehtetu - RT I 1995 12 119 28729 1995-02-18 6 Kehtetu - RT I 1995 12 119 28729 1995-02-18 7 Haridusasutus saab õiguse välja anda kõrgharidust tõendavaid dokumente, kui tema õppeprogrammid ja nende realiseerimise tingimused vastavad riigi haridusstandardile ja ta on saanud sellekohase riikliku tunnustuse. 18 Täiendusharidus 1 Täiendusharidus on üldhariduslikud ja kutsealased teadmised, oskused, vilumused ning kutsenõuetele vastavad käitumisnormid ja väärtused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. RT I 1998 57 859 75569 1998-07-06 VI ÕPPEASUTUSED 19 Õppeasutuse mõiste ja liigitus 1 Õppeasutus on haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale. 2 Õppeasutused liigitatakse vastavalt neis omandatava hariduse ülesannetele ja tasemetele. RT I 1998 64 1007 75748 1998-07-25 19 1.]]> Õppeasutuse nimi 1 Õppeasutuse nimi ei või olla õppeasutuse eesmärgi, tegevuse, kooli pidaja ega õigusliku vormi seisukohalt eksitav. RT I 2010 41 240 13332410 2010-09-01 2 Kehtetu - RT I 2015-03-23 5 123032015005 2015-07-01 20 Põhikoolid ja gümnaasiumid 1 Põhikoolis omandatakse põhiharidus. 2 Gümnaasiumis omandatakse üldkeskharidus. 3 Põhikoolide ja gümnaasiumide tegevuse alused kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. RT I 1999 24 358 77246 1999-03-21 21 Kutseõppeasutused 1 Kutseõppeasutuses omandatakse kutsekeskharidus või oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal. 2 Kutseõppeasutuse tegevuse alused kehtestatakse kutseõppeasutuse seadusega. RT I 2005 65 498 966190 2006-01-01 22 Rakenduskõrgkoolid 1 Rakenduskõrgkoolides omandatakse kõrgharidus. 2 Rakenduskõrgkoolide õigusliku seisundi kehtestavad rakenduskõrgkooli seadus ja nende põhikirjad (põhimäärused). RT I 1998 61 980 75707 1998-07-16 23 Ülikoolid 1 Ülikoolis omandatakse kõrgharidus. 2 Ülikoolide õigusliku seisundi kehtestavad ülikooliseadus ja nende põhikirjad. RT I 1995 12 119 28729 1995-02-18 24 Koolieelsed lasteasutused 1 Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused. 2 Koolieelsete lasteasutuste õigusliku seisundi kehtestavad koolieelse lasteasutuse seadus ja nende põhikirjad. RT I 1993 40 593 28539 1993-07-16 25 Huvikoolid 1 Huvikoolis omandatakse huviharidus. 2 Huvikoolide tegevuse alused kehtestatakse huvikooli seadusega. RT I 2007 4 19 12776187 2007-09-01 26 Täienduskoolitusasutused RT I 2015-03-23 5 123032015005 2015-07-01 Täienduskoolitusasutuste tegevuse alused kehtestatakse täiskasvanute koolituse seadusega. RT I 2015-03-23 5 123032015005 2015-07-01 VII HARIDUST TÕENDAVAD DOKUMENDID 27 Haridust tõendava dokumendi liik ja vorm Isiku haridust, kutset, eriala ja õppeasutuse lõpetamist tõendab tunnistus või diplom, mille vormi ja statuudi kinnitab . RT I 1995 12 119 28729 1995-02-18 27 1.]]> Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ning aruandluse korraldamine 1 Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ning aruandluse korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. 2 Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse korra kehtestab määrusega. 3 Valdkonna eest vastutav minister võib haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ning aruandluse korraldamiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. RT I 2012-07-02 7 102072012007 2012-08-01 28 Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õigus 1 Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õiguse annab õppeasutusele valdkonna eest vastutav minister. Kõrgharidust tõendava dokumendi väljaandmise õiguse annab õppeasutusele Vabariigi Valitsus. RT I 2008 34 208 12997837 2008-09-01 2 Eesti Vabariik tunnistab haridust tõendavate dokumentidena tunnistusi, diplomeid ja ülikoolidiplomeid, mida õppeasutused on välja andnud Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras, samuti teistes riikides välja antud haridust tõendavaid dokumente. 2 1)]]> Õppeasutuste antavate akadeemiliste kraadide nimetused kehtestab määrusega. RT I 2008 34 208 12997837 2008-09-01 2 2)]]> Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 1991. aasta 20. augustit endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kehtestab määrusega. 2 3)]]> Kehtetu - RT I 2004 45 316 761211 2004-05-27 3 Eesti Vabariigis kehtivad haridust tõendavate dokumentidena tunnistused, diplomid ja ülikoolidiplomid, mis on välja antud enne käesoleva seaduse jõustumist Eesti Vabariigi territooriumil ja teistes riikides. 4 Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist Eestis kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium. RT I 2003 20 116 260772 2003-03-10 28 1.]]> Akadeemiline tunnustamine 1 Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamisel ja akadeemilisel tunnustamisel juhindutakse riikidevahelistest kokkulepetest, kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist (RT II 1998, 7, 14), selle konventsiooniga siduvatest dokumentidest ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. 2 Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab määrusega. RT I 2004 45 316 761211 2005-01-01 VIII HARIDUSASUTUSTE TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED 29 Haridusasutuste õiguslik seisund 1 Haridusasutuse õigusliku seisundi kehtestavad õigusaktid ja tema põhikiri või põhimäärus. 2 Haridusasutused on õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel õigusaktides kehtestatud piires iseseisvad. RT I 1998 64 1007 75748 1998-07-25 30 Haridusasutuse alluvus 1 Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. 2 Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. RT I 2002 90 521 212551 2003-01-01 31 Haridusasutuste finantseerimine 1 Avalikke haridusasutusi ja avalik-õiguslikke ülikoole finantseeritakse riiklikest, munitsipaal- ja omavahenditest. 2 Riiklikest vahenditest finantseeritakse haridusasutusi vastavalt eelarveseadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale. 3 Juriidilistele ja füüsilistele isikutele kuuluvaid haridusasutusi, mille ülalpidamisest võtab osa riik, kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikontroll ja kohalik omavalitsus vastavalt nende pädevusele. 4 Haridusasutuste omavahenditeks on tulud tasulistest teenustest, tootmis- ja teadustegevusest, lepingulisest kaadriväljaõppest, sponsorite ning üksikisikute annetustest ja muudest laekumistest. RT I 2013-07-11 1 111072013001 2013-09-01 32 Haridusasutuste juhtimine 1 Haridusasutust juhib juhataja, direktor või rektor. Haridusasutuse juhi määrab ametisse omanik, kui haridusasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. 2 Haridusasutuse juhi õigused ja kohustused kehtestatakse vastavates õigusaktides ja haridusasutuse põhikirjas. 3 Haridusasutuse hoolekogu, kuratoorium, volikogu, õppe- või teadusnõukogu tegutseb oma põhimääruse või haridusasutuse põhikirja alusel. 4 Haridusasutuse probleemide lahendamisele kaasatakse õpilaste või üliõpilaste omavalitsus haridusasutuse põhikirjas ettenähtud korras. RT I 1995 12 119 28729 1995-02-18 33 Õpilaste ja üliõpilaste õiguslik seisund 1 Õpilaste ja üliõpilaste õigused ja kohustused kehtestatakse vastavates õigusaktides ning haridusasutuste põhikirjas. 2 Õpilastele ja üliõpilastele kehtestatakse õigusaktides riiklikke soodustusi õppevahendite soetamiseks, toitlustamiseks, meditsiiniabiks, ühiselamute ja ühissõidukite kasutamiseks, laenude ja stipendiumide saamiseks. 3 Avalikud haridusasutused võimaldavad oma õpilastel ja üliõpilastel kasutada oma asutuse õpperuume ja -vahendeid ning spordi- ja kultuurirajatisi tasuta. 4 Kohalik omavalitsus, samuti juriidilised ning füüsilised isikud võivad anda õpilastele ja üliõpilastele abi ning lisasoodustusi. 34 Pedagoogide õiguslik seisund Kehtetu - RT I 2013-07-11 1 111072013001 2013-09-01 34 1.]]> Riigikeeleõpetaja Kehtetu - RT I 2013-07-11 1 111072013001 2013-09-01 35 Haridusasutuse vara 1 Haridusasutusele peab olema tagatud õppe ja kasvatuse korraldamiseks vara, mille moodustavad tema omandis olevad või talle omaniku poolt sihtotstarbelisse kasutusse ja valdusse antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muud ainelised väärtused. Ülikooli vara õigusliku seisundi sätestavad ülikooliseadus, Tartu Ülikooli seadus ja Tallinna Tehnikaülikooli seadus. RT I 2014-06-20 2 120062014002 2014-09-01 2 Kehtetu - RT I 2008 34 208 12997837 2008-09-01 3 Haridusasutus loob vastavalt oma võimalustele õpilastele ja üliõpilastele koha õpilaskodus või ühiselamus, kui see on vajalik hariduse kättesaadavuse tagamiseks. RT I 2007 4 17 12776181 2007-01-29 VIII 1. osa]]> HARIDUSSTIPENDIUMID JA -PREEMIAD RT I 2018-01-22 1 122012018001 2018-02-01 35 1.]]> Haridusstipendiumide ja -preemiate määramine 1 Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate töösaavutuste eest riiklikke hariduspreemiaid ja valdkonna eest vastutav minister määrab haridusvaldkonna arengu ergutamiseks riiklikke haridusstipendiume. 2 Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ning korra kehtestab määrusega. RT I 2018-01-22 1 122012018001 2018-02-01 IX VÄLISRIIKIDE KODANIKE ÕIGUS SAADA HARIDUST EESTI VABARIIGIS 36 Välisriikide kodanike õigus haridusele Välisriikide kodanikud omandavad Eesti Vabariigis hariduse käesoleva seaduse, Eesti Vabariigi rahvusvaheliste lepete ja haridusasutuste põhikirjades ettenähtud korras. IX 1. osa]]> ÕPPELAEN Kehtetu - RT I 2003 58 387 619566 2004-09-01 36 36 IX 2. osa]]> EESTI HARIDUSE INFOSÜSTEEM RT I 2004 56 404 778944 2004-09-01 36 6.]]> Eesti hariduse infosüsteem RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 1 Eesti hariduse infosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on: 1 tagada andmed hariduspoliitiliste ja rahastamisotsuste tegemiseks; 2 anda õppe- ja haridusasutustele ning avalikkusele usaldusväärset teavet haridussüsteemi ja selle osapoolte kohta; 3 tagada andmed õppijatele tugiteenuste osutamiseks ja toetuste andmiseks; 4 anda usaldusväärset teavet haridusstatistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks; 5 võimaldada õppeasutustes toimuva õppetöö välishindamist; 6 dokumenteerida ja menetleda õppe- ja haridusasutuste majandustegevusteateid, koolitus- ja tegevuslubasid, registreeringuid, õppe läbiviimise õiguse andmeid ning õppekavasid ja residentuuri programme. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2 Eesti hariduse infosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2 1)]]> Eesti hariduse infosüsteemi volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2 2)]]> Eesti hariduse infosüsteemis töödeldakse andmeid: 1 õppijate, õpetajate ja õppejõudude kohta; 2 haridust tõendavate dokumentide kohta; 3 õppe- ja haridusasutuste kohta; 4 õppekavade ja residentuuri programmide, majandustegevusteadete, õppe läbiviimise õiguse, registreeringute, koolitus- ja tegevuslubade ning välishindamise tulemuste kohta; 5 õppijatele ja õpetajatele suunatud tugiteenuste ja toetuste kohta. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2 3)]]> Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2 4)]]> Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 3 Kehtetu - RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 3 1)]]> Hariduse Infosüsteemi kaudu luuakse kõigile soovijaile võimalus tutvuda koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajatega. RT I 2015-03-23 5 123032015005 2015-07-01 3 2)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud tegevusnäitajad kehtestab määrusega. RT I 2010 41 240 13332410 2010-09-01 4 Eesti hariduse infosüsteemi asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab määrusega. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 4 1)]]> Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel asutatud andmekogu põhimääruses sätestatud riigikutseõppeasutuste õppekavadele ja erakutseõppeasutuste ning munitsipaalomandis olevate kutseõppeasutuste kutsehariduse õppekavadele hinnangu andmiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. RT I 2012-07-02 7 102072012007 2012-08-01 5 Eesti hariduse infosüsteemi alamregistriks olevale õppekavade ja koolituslubade alamregistrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 X HARIDUSSEADUSE RAKENDAMINE 37 Rakendamine 1 Kehtestada «Eesti Vabariigi haridusseadus» 1992. aasta 30. märtsist. 1 1)]]> Kehtetu - RT I 2003 58 387 619566 2004-09-01 2 [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 3 Vabariigi valitsusel ja valdkonna eest vastutaval ministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse alusel ja täitmiseks. 4 Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkt 6 jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril. 5 Käesoleva seaduse § 36¹ lõikeid 6¹–6⁴ rakendatakse: 1 2004. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 1-aastast last; 2 2005. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 2-aastast last; 3 2006. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 3-aastast last; 4 2007. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 4-aastast last; 5 2008. aastast alates vanemale, kes kasvatab kuni 5-aastast last. 6 Õppelaenu osalise kustutamise taotluse menetlemisel kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigust. Kui isik esitas käesoleva seaduse § 36¹ lõike 6¹ alusel õppelaenu osalise kustutamise taotluse, mille puhul ei ole võimalik õppelaenu kustutamisel arvestada õppeaastaid õpingute alustamisest alates, kohaldatakse taotluse menetlemisel § 36¹ lõigetes 6¹–6⁸ sätestatut. 7 Eesti Vabariigi haridusseaduse 2003. aasta 28. juunil jõustunud muudatusi rakendatakse järgmiselt: 1 kui laenusaajal oli muudatuste jõustumise hetkel alla 3-aastane laps või ta oli ajateenistuses või 80–100 protsendi ulatuses püsivalt töövõimetu ning kui laenusaaja esitas taotluse pärast muudatuste jõustumise kuupäeva käesoleva seaduse § 36⁴ lõike 4 alusel või töövõimetuslehe käesoleva seaduse § 36² lõike 5¹ alusel, kohaldatakse laenusaaja suhtes 2003. aasta 28. juunil jõustunud redaktsiooni; 2 kui laenusaaja eksmatrikuleeriti enne 2003. aasta 28. juunit, rakendatakse laenusaaja suhtes eksmatrikuleerimise ajal kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse redaktsiooni. RT I 2004 41 275 750833 2004-05-16