HALDUSÕIGUSEnergeetika

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Elektrituruseadus (lühend - ELTS)

Elektrituruseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.03.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:26.04.2019
Avaldamismärge:RT I, 13.03.2019, 44

Elektrituruseadus1

Vastu võetud 11.02.2003
RT I 2003, 25, 153
jõustumine vastavalt §-le 119.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.03.2004RT I 2004, 18, 13115.04.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
08.12.2004RT I 2004, 86, 58301.01.2005, osaliselt 01.05.2005
07.12.2006RT I 2006, 58, 43901.01.2007
15.02.2007RT I 2007, 23, 12001.05.2007, osaliselt 01.01.2009 ja 01.01.2010
22.11.2007RT I 2007, 66, 40801.01.2008
12.11.2008RT I 2008, 51, 28219.12.2008
17.12.2008RT I 2009, 5, 3422.01.2009
18.06.2009RT I 2009, 35, 23206.07.2009, osaliselt 01.07.2014
15.06.2009RT I 2009, 39, 26224.07.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
27.01.2010RT I 2010, 8, 3727.02.2010
28.01.2010RT I 2010, 8, 4027.02.2010, osaliselt 01.04.2010, 01.07.2010 ja 03.03.2011
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
10.06.2010RT I 2010, 41, 24101.08.2010
03.08.2010RT I 2010, 56, 36301.11.2010
23.02.2011RT I, 25.03.2011, 101.01.2014; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
23.11.2011RT I, 12.12.2011, 201.01.2012 ja 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
06.06.2012RT I, 28.06.2012, 108.07.2012, osaliselt 01.07.2012, 01.01.2013, 01.03.2013 ja 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.01.2013, 1]
05.12.2013RT I, 22.12.2013, 101.01.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 223.03.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 301.01.2018, osaliselt 23.03.2014
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
17.04.2014RT I, 06.05.2014, 207.05.2014, osaliselt 01.07.2014 ja 01.01.2015
05.06.2014RT I, 29.06.2014, 101.07.2014
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015, osaliselt Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
01.07.2014RT I, 12.07.2014, 322.07.2014, osaliselt 01.07.2015
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
18.02.2015RT I, 23.03.2015, 301.07.2015
18.02.2015RT I, 23.03.2015, 401.07.2015
11.06.2015RT I, 30.06.2015, 401.09.2015, osaliselt 01.07.2015
16.06.2016RT I, 05.07.2016, 315.07.2016, osaliselt 01.01.2017
15.06.2016RT I, 05.07.2016, 101.01.2017
27.10.2016RT I, 10.11.2016, 101.01.2017
18.01.2017RT I, 25.01.2017, 101.03.2017
08.02.2017RT I, 03.03.2017, 101.07.2017
14.06.2017RT I, 30.06.2017, 201.07.2017, osaliselt 10.07.2017
06.06.2018RT I, 29.06.2018, 101.07.2018
06.06.2018RT I, 29.06.2018, 209.07.2018, osaliselt 01.01.2019 ja 27.04.2019
21.11.2018RT I, 12.12.2018, 301.01.2019
20.02.2019RT I, 13.03.2019, 215.03.2019

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuses järgitakse koostöö, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet.

  (3) Elektriettevõtja soodustab tarbija tegevust, mille eesmärk on elektrienergiat säästa.

  (4) Käesolevas seaduses käsitletud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

  (5) Käesolevat seadust, välja arvatud §-e 58–596, 925, 108, 1081 ja § 1113 lõiget 3, ei kohaldata võrguga ühendamata elektrijaamale.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 2.  Elektrimajanduse arengu kavandamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

§ 3.  Terminid
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  1) avariireservelektrijaam – elektrijaam, milles toodetakse elektrienergiat süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  11) avatud tarne – turuosalisele kogu temale vajaliku elektrienergia müümine või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümine või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmine;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  2) bilansienergia – elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel;
  3) bilanss – turuosalise poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia koguse ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia koguse tasakaal;
  4) bilansi selgitamine – bilansi kindlaksmääramine viisil, mis võimaldab igal kauplemisperioodil koostada turuosalise bilansi ja selgitada avatud tarne suuruse ning bilansist kõrvalekaldumise korral koostada selle kohta aruande;
  5) bilansivastutus – turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus;
  6) bilansileping – süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt igal kauplemisperioodil bilansi tagamiseks vajaliku koguse bilansienergiat;
  7) edastamine – elektrienergia transport võrgus;
  71) elektribörs – organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks sama või järgmise päeva või tunnisiseste tarnetega;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  8) elektrijaam – elektrienergia tootmise ühest või mitmest tootmisseadmest koosnev talitluskogum koos selle juurde kuuluvate abiseadmete ja rajatistega;
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]
  81) elektrijaama omatarve – elektrienergia, mis on tarvilik elektrijaama ja tema juurde kuuluvate vajalike seadmete kogumi, sealhulgas elektri- ja valgustusvõrgu, juhtimis-, kaitse- ja seiresüsteemide, akumulaatorseadmete, avariitoiteallikate, pumpade, ventilaatorite, transportööride, kütuse laadimise ja ettevalmistamise seadmete elektrimootorite ning elektrikütte tõrgeteta talitluseks;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  9) elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum;
  91) import – elektrienergia sissevedu väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda või Šveitsi Konföderatsiooni eesmärgiga müüa või tarbida elektrienergiat Eestis;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  92) investeeringutoetus – tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega seotud kulutuste katmiseks väljastatav rahaline abi;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  10) jaotamine – elektrienergia edastamine jaotusvõrgu kaudu;
  11) jaotusvõrk – võrk, mis ei ole põhivõrk;
  12) kauglugemisseade – mõõteseade, mis kauplemisperioodide kaupa salvestab elektrienergia koguste andmed ning võimaldab neid automaatselt edastada mõõteseadme juurde minemata;
  13) kauplemisperiood – võrgueeskirjas ettenähtud ajavahemik, mille lõikes on turuosaline kohustatud tagama oma bilansi;
  14) liin – võrgu kindlaid punkte ühendav võrguosa;
  15) liitumispunkt – turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga;
  151) mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse elektripaigaldist läbivat elektrienergiat;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  16) mõõteseade – elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja tariifilülitusseadmed;
  17) määratud tarne – turuosalisele temaga kauplemisperioodiks kokkulepitud sellise elektrienergiakoguse müümine, millest on bilansihaldurile ette teatatud käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas sätestatud korras;
  18) müük – elektrienergia tasu eest või tasuta üleandmine teisele isikule;
  19) netovõimsus – tootmisseadme poolt võrku antava võimsuse ülemmäär;
  191) netovõimsuse kasutatavus – valmisolek anda elektriline netovõimsus võrku 24 tunni jooksul süsteemihalduri asjakohase korralduse tegemisest alates;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  20) otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  21) põhivõrk – vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksuse;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  22) reguleerimisvõimsus – süsteemihalduri sõlmitud lepingu alusel ostetav võimsus, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega;
  221) segajääk – tarnitud elektrienergia päritolutunnuste kogum, mida ei ole kasutatud tarbijale edastatud elektrienergia päritolu tõendamiseks või mis on saadud arvutuse teel;
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]
  222) suletud jaotusvõrk – jaotusvõrk, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires seal asuvatele äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  23) süsteem – elektrienergia tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega;
  231) tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  232) tasakaalustamine – komisjoni määruse (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (ELT L 312, 28.11.2017, lk 6–53), artikli 2 punktis 1 nimetatud meetmed ja toimingud;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  24) tootmine – elektrienergia tootmine. Tootmiseks käesoleva seaduse tähenduses ei ole elektrienergia tootmine süsteemiga ühendamata tootmisseadmetega, mille netovõimsus kokku ei ületa 100 kW;
  241) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  25) tootmisseade – elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis;
  26) transiit – elektrienergia edastamine sellise lepingu alusel, mille pooled ei tarbi ega tooda edastatavat elektrienergiat Eestis;
  261) [kehtetu - RT I, 05.07.2016, 3 - jõust. 01.01.2017]
  27) valitsev mõju – valitsev mõju ettevõtja üle konkurentsiseaduse tähenduses;
  28) varustuskindlus – süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus;
  281) vedel biokütus – elektrienergia tootmiseks kasutatav biomassist saadud vedelkütus;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  282) vertikaalselt integreeritud ettevõtja – elektriettevõtja või elektriettevõtjad, kelle üle on ühel või mitmel isikul valitsev mõju ja kus asjaomase elektriettevõtja või -ettevõtjate vähemalt üks ülesanne on elektrienergia edastamine ning teine ülesanne elektrienergia tootmine või müümine;
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]
  29) võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini;
  30) võrgueeskiri – käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud õigusakt;
  31) võrguteenus – käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud teenus;
  32) võrguühendus – elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel;
  33) võrguga ühendamine – uue võrguühenduse loomine või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmine või varustuskindluse suurendamine;
  34) võrguühenduse kasutamine – võrguteenuste kasutamine võrguühenduse kaudu;
  35) ülekandmine – elektrienergia edastamine põhivõrgu kaudu;
  36) üliväike eraldatud võrk – jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv talle kuuluv võrk, millel puudub elektriline ühendus süsteemiga ja kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tund (edaspidi GWh).
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 4.  Varustuskindluse tagamine

  (1) Vabariigi Valitsus võib kindla tähtaja jooksul rakendada kõigi turuosaliste suhtes varustuskindluse tagamise abinõusid, kui ilmneb:
  1) varustuskindlust ohustav tegur;
  2) primaarenergiaallikate vähesus;
  3) oht inimeste elule või tervisele või võrgu või muu elektripaigaldise säilimisele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõusid võib rakendada käesoleva seaduse 3.–7. peatüki sätteid järgimata, kui see on varustuskindluse tagamiseks hädavajalik.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kehtestab Vabariigi Valitsus abinõude rakendamisest tingitud kulutuste arvutamise alused, kulutusi hüvitama kohustatud isikute ja hüvitist saama õigustatud isikute nimekirjad ning kulutuste hüvitamise ulatuse ja korra.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib rakendada muu hulgas järgmisi abinõusid:
  1) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  2) kohustada soetama ja hoidma tootmiseks vajalike primaarenergiaallikate varusid;
  3) peatada tootjale või muule turuosalisele käesoleva seadusega antud õigused või piirata neid;
  4) piirata teatavate turuosaliste elektrivarustust või katkestada see;
  5) piirata või muuta võrguteenuste osutamise kohustust.

  (41) Konkurentsiamet võib kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete loomiseks, kui käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande põhjal on süsteemi tootmisseadmete võimsuse varu väiksem tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalikust võrgueeskirjas sätestatud varust või kui see on vajalik keskkonnakaitse huvides uute tehnoloogiate edendamiseks.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud konkursi korraldamisel järgib süsteemihaldur järgmisi nõudeid:
  1) konkursi tingimustes esitatakse tootmisseadme ehituse rahastamise üksikasjalik ja mittediskrimineeriv kava;
  2) konkursi tingimused avaldatakse süsteemihalduri veebilehel eesti ja inglise keeles;
  3) konkursi tingimused peavad sisaldama lepingutingimuste ning kõikide pakkujate suhtes kohustusliku protseduuri üksikasjalikku kirjeldust ning ammendavat loendit kriteeriumidest, mida pakkumiste valimisel ja lepingu sõlmimisel arvesse võetakse, sealhulgas andmeid pakkumisega seotud soodustuste kohta;
  4) konkursil võivad osaleda ka olemasolevad tootjad pikaajalise garantiiga elektritarnepakkumistega;
  5) konkursi üksikasjalikud andmed avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas vähemalt kuus kuud enne pakkumiste esitamise tähtpäeva;
  6) pakkumistes sisalduva teabe konfidentsiaalsus peab olema tagatud.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (5) Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi alusel rakendatud abinõud viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

2. peatükk TURUOSALISED 

1. jagu Turuosaliste liigid 

§ 5.  Turuosalised

  Turuosalised on elektriettevõtja, tarbija, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

§ 6.  Elektriettevõtjad

  Elektriettevõtjad on tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja.

§ 7.  Tootja

  (1) Tootja on elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil.

  (2) Väiketootja on tootja, kelle Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsus koos temaga ühte kontserni kuuluvate teiste tootjate Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsusega kokku ei ületa 10 MW.

  (3) [Kehtetu - RT I, 05.07.2016, 3 - jõust. 01.01.2017]

§ 8.  Võrguettevõtja

  (1) Võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu.

  (2) Põhivõrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu.

  (3) Jaotusvõrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu.

§ 9.  Liinivaldaja

  Liinivaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 10.  Müüja

  Müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja.

§ 11.  Bilansihaldur

  Bilansihaldur on isik, kes on oma bilansi tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

§ 111.  Elektribörsi korraldaja

  Elektribörsi korraldaja on komisjoni määruse (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.07.2015, lk 24–72), artikli 4 lõike 3 kohaselt Konkurentsiameti määratud elektriturukorraldaja.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 112.  Elektribörsil kaupleja

  Elektribörsil kaupleja on turuosaline, kellele elektribörsi korraldaja on andnud õiguse elektribörsil kaubelda, sõlmides temaga asjakohase lepingu.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 12.  Tarbija

  (1) Tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik.

  (11) Kodutarbija on tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (12) Äritarbija on tarbija, kes ei ole kodutarbija.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (13) Väiketarbija on kodutarbija, korteriühistu, hooneühistu ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Elektrienergiat ostev isik on käesoleva seaduse tähenduses tarbija üksnes oma tarbeks kasutatava elektrienergia osas.

  (3) Tarbijaks ei peeta isikut, kes kasutab elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergiat.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 13.  Vabatarbija
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 14.  Vabatarbija õiguste kasutamine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

2. jagu Elektriettevõtjatele esitatavad nõuded 

§ 15.  Nõuded tegutsemisvormile ja kapitalile

  (1) Elektriettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud juriidiline isik.
[RT I, 30.06.2017, 2 - jõust. 10.07.2017]

  (2) Võrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja aktsia- või osakapital on vähemalt 127 800 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Tootja ja müüja aktsia- või osakapital on vähemalt 31 950 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata otseliini kasutavale liinivaldajale.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tootjale ja müüjale, kes toodab ja müüb temale kuuluvate kokku kuni 200 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (51) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata elektrienergia müügil tarbija poolt, kui elektrienergia on tarbijale edastatud otseliini kaudu ja toodetud kokku kuni 200 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata:
  1) isikule, kes väljaspool põhitegevust müüb ja edastab elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad;
  2) mittetulundusühingule, kes müüb ja edastab elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 16.  Tegevusalade eristamine

  (1) Kui elektriettevõtjal ei ole käesoleva seadusega keelatud samal ajal tegutseda mitmel elektrienergiaga seotud või muul tegevusalal, peab ta diskrimineerimise, ristsubsideerimise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta ning samuti erinevate käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud elektrienergiaga seotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Põhivõrguettevõtja ja see jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem kui 100 000, ei või elektrienergiat toota ega müüa.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 ei ole vastuolus, et:
  1) põhivõrguettevõtja täidab käesoleva seaduse 3. ja 4. peatükis käsitletud kohustusi;
  11) põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus või kui see on vajalik avariireservelektrijaama perioodiliseks katsetamiseks;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  2) võrguettevõtja toodab elektrienergiat ainult võrgukadude korvamiseks;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  21) jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asub üliväike eraldatud võrk, toodab või müüb elektrienergiat elektrimüüjale üliväikese eraldatud võrgu piirkonnas;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  3) võrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluvad teised ettevõtjad tegutsevad ka muudel tegevusaladel.
  4) [kehtetu - RT I 2004, 86, 583 - jõust. 01.01.2005]
  5) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Põhivõrguettevõtja ei või samal ajal olla jaotusvõrguettevõtja ega kuuluda ühte kontserni ettevõtjaga, kes tegutseb elektrienergia tootmise või müügiga seotud tegevusaladel.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 01.07.2010]

  (41) Käesoleva paragrahvi lõikega 4 ei ole vastuolus, kui põhivõrguettevõtja moodustab ühisettevõtja teises liikmesriigis põhivõrku omava ja põhivõrguettevõtjana tegutseva ettevõtjaga või ettevõtjaga, kes on teises liikmesriigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 55–93), artikli 13 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi V peatüki tähenduses.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (42) Põhivõrguettevõtja eraldamise korral vertikaalselt integreeritud ettevõtjast ei tohi põhivõrguettevõtja edastada tema käsutuses olevat ärisaladust tootmise või müügiga tegelevale ettevõtjale ning sellise põhivõrguettevõtja töötajad ei tohi eraldamise protsessi käigus asuda tööle tootmise või müügiga tegelevasse ettevõtjasse.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (5) Jaotusvõrguettevõtja kaubamärk peab temaga ühte kontserni kuuluva elektrienergia tootmise või müügiga tegeleva ettevõtja kaubamärgist selgelt eristuma, kui jaotusvõrguettevõtja võrguga ühendatud tarbijate arv on 100 000 või suurem.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 17.  Aruandlus ja auditeerimine

  (1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada elektriettevõtja raamatupidamise ja aruannete avalikustamise suhtes kohaldatavaid põhjendatud lisanõudeid, et tagada elektrienergiaga seotud tegevuse tulude ja kulude ning samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vaheliste tehingute selge kajastamine.

  (2) Elektriettevõtja lisab majandusaasta aruandele selgituse kulude jaotamise põhimõtete kohta temaga ühte kontserni kuuluvate elektriettevõtjate suhtes. Nimetatud põhimõtteid võib elektriettevõtja muuta erandlikel asjaoludel. Muudatusi ja nende tegemise põhjusi kirjeldatakse majandusaasta aruandes.

  (3) Elektriettevõtja esitab majandusaasta aruande lisadena raamatupidamisbilansi ja kasumiaruande tegevusalade kaupa.

  (31) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Elektriettevõtja korraldab oma tegevuse auditeerimise. Auditeerimistulemusi käsitlevas otsuses esitab audiitor lisaks muudele andmetele arvamuse selle kohta, kas elektriettevõtja majandusaasta aruanne ja selle lisad on käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega kooskõlas.

§ 18.  Jaotusvõrguettevõtja juhtimine
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või juhatuse liige samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (2) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikme õigus samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud teise elektriettevõtja nõukogu liige.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (4) Jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikmele makstav tasu või temale ettenähtud muu hüve ei või sõltuda teise elektriettevõtja majandustegevuse edukusest või selle isiku majandustegevuse edukusest, kellel on selle elektriettevõtja üle valitsev mõju.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (5) Jaotusvõrguettevõtja käsutuses peavad olema võrguteenuse osutamiseks vajalike vahendite säilitamiseks ning arendamiseks vajalikud tehnilised, füüsilised, rahalised ja inimressursid. See ei takista emaettevõtja õigust teostada tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet, mis hõlmab eelkõige õigust kiita heaks jaotusvõrguettevõtja iga-aastane rahastamiskava ning määrata tütarettevõtja võlgade ülempiir. Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud rahastamiskava.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (6) Jaotusvõrguettevõtja töötab välja ja viib ellu kava, milles nähakse ette teiste elektriettevõtjate ja tarbijate võrdse kohtlemise abinõud ning nende rakendamiseks jaotusvõrguettevõtja töötajatele pandavad kohustused. Jaotusvõrguettevõtja esitab kava Konkurentsiametile.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kava koostab ja selle täitmist kontrollib ning koostab kava täitmiseks rakendatud abinõusid käsitleva aastaaruande jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikme määratud ja tema otsealluvuses olev töötaja, kes on kava koostamisel sõltumatu ning kellel on juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja andmetele.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (8) Jaotusvõrguettevõtja esitab aastaaruande Konkurentsiametile ja teatab aruandega tutvumise võimalustest oma veebilehel.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 181.  Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (1) Põhivõrguettevõtja üle valitsevat mõju omav isik ei tohi omada valitsevat mõju elektrienergiat või maagaasi tootva või müüva ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi. Elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja üle valitsevat mõju omav isik ei tohi omada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja või maagaasi ülekandeteenust osutava ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (3) Isik, kes määrab põhivõrguettevõtja nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid, ei või omada valitsevat mõju elektrienergiat või maagaasi tootva või müüva ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (31) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud muud õigused tähendavad eelkõige hääleõigust, õigust määrata ettevõtja nõukogu või juhatuse või ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmeid ning aktsiate või osade enamuse omamist või põhivõrgu hulka kuuluva vara kasutamist või käsutamist.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (4) Põhivõrguettevõtja nõukogu või juhatuse liige ei tohi olla elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja nõukogu või juhatuse ega ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liige.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik on riik, ei tohi põhivõrguettevõtja üle omada valitsevat mõju sama valitsusasutus, kes omab valitsevat mõju elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja üle.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (6) Tootmise või müügiga tegelev ettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle selles Euroopa Liidu liikmesriigis, kes kohaldab põhivõrguettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast ettevõtjast.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (7) Riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimise suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis põhivõrguettevõtja kohta sätestatud nõudeid.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 19.  Teavitamise kohustus

  (1) Isik edastab Konkurentsiametile kirjaliku teate selle kohta, et ta on:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) omandanud võrgu või saanud selle enda kasutusse;
  2) alustanud üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadme ehitamist või omandanud üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadme või saanud selle otsesesse valdusse;
  3) omandanud otseliini või riigipiiri ületava alalisvooluliini või saanud selle enda kasutusse;
  4) omandanud võrguettevõtja või liinivaldaja või kokku üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdava tootja aktsiad või osad, mille tulemusena on tal äriühingu aktsionäride või osanike üldkoosolekul vähemalt 50 protsenti aktsiate või osadega määratud häältest või ta on omandanud muul viisil valitseva mõju võrguettevõtja või liinivaldaja või kokku üle 1 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdava tootja üle.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade edastatakse omandamise või otsesesse valdusse või kasutusse saamise aluseks oleva lepingu sõlmimisest alates 10 päeva jooksul. Kui lõikes l nimetatud ese on omandatud või otsesesse valdusse või kasutusse saadud enne lepingu sõlmimist või ilma lepinguta, edastatakse teade sel viisil omandamisest või otsesesse valdusse või kasutusse saamisest alates 10 päeva jooksul. Teates esitatakse järgmine teave:
  1) võrgu, liini või tootmisseadme asukoht ja iseloomustus, sealhulgas tootmisseadme netovõimsus ja kasutatavad energiaallikad;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud võrguettevõtja, liinivaldaja või tootja nimi ja äriregistrikood;
  3) võrgu, liini või tootmisseadme omandaja või enda kasutusse või otsesesse valdusse saaja või valitseva mõju või aktsiate või osade omandaja nimi ja isikukood või äriregistrikood ning kontaktandmed;
  4) võrgu, liini või tootmisseadme omandamise või enda kasutusse või otsesesse valdusse saamise või valitseva mõju või aktsiate või osade omandamise õiguslik alus ja sellega seotud olulised andmed;
  5) majandustegevuse prognoosi olulised muutused.

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Põhivõrguettevõtja edastab Konkurentsiametile teate iga kavandatava tehingu kohta, mille puhul võib tekkida vajadus selgitada, kas põhivõrguettevõtja vastab käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele. Põhivõrguettevõtja teatab viivitamata Konkurentsiametile ka need asjaolud, mis võimaldavad Euroopa Liidu välise riigi (edaspidi kolmas riik) kodanikul või seal asutatud ja registreeritud juriidilisel isikul omandada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (5) Elektriettevõtja esitab Konkurentsiametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 256/2014, milles käsitletakse komisjoni teavitamist Euroopa Liidu energeetikataristu investeerimisprojektidest ning millega asendatakse nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 736/96 (ELT L 84, 20.03.2014, lk 61–68), lisa punktis 3 nimetatud investeerimisprojektide andmed.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

§ 20.  Bilansihalduri garantiid

  (1) Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile võrgueeskirjas ettenähtud nõuete kohased pangagarantiid, mis tagavad, et ta täidab süsteemihalduri ees oma kohustused tingimusteta. Nimetatud garantiid on püsi- ja muutgarantii.

  (2) Bilansihaldur esitab püsigarantii summas, mille suurus nähakse ette võrgueeskirjas.

  (3) Bilansihaldur esitab muutgarantii, mille suuruseks on muutgarantii esitamisele või muutgarantii muutmise otsustamisele eelnenud poolteisekordsel bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks oleval võrgueeskirjas sätestatud perioodil (edaspidi arvestusperiood) bilansihalduri poolt ostetud bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa, millest on lahutatud samal ajavahemikul bilansihaldurilt ostetud bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa.

  (4) Kui muutgarantii summat ei ole võimalik määrata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil, määrab süsteemihaldur muutgarantii suuruse, lähtudes poolteisekordsel arvestusperioodil bilansihalduri poolt eeldatavasti ostetava bilansienergia eest maksmisele kuuluvast summast, millest on lahutatud samal ajavahemikul bilansihaldurilt eeldatavalt ostetava bilansienergia eest maksmisele kuuluv summa, ning võttes arvesse bilansihalduri majanduslikku usaldusväärsust.

  (5) Süsteemihaldur määrab bilansihalduri poolt esitatava muutgarantii summa ja vajaduse korral muudab seda, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetest 2–4 ja 6.

  (6) Bilansihalduri nõudel vähendab süsteemihaldur muutgarantii summat, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 kohaselt määratav summa oleks vähendamise hetkel oluliselt väiksem bilansihaldurile viimati määratud muutgarantii summast. Süsteemihaldur suurendab muutgarantii summat, kui lõike 3 või 4 kohaselt määratav summa oleks suurendamise hetkel oluliselt suurem bilansihaldurile viimati määratud muutgarantii summast.

  (7) Bilansihaldur hoiab püsigarantii ja muutgarantii kehtivana selle summa ulatuses, mis on ette nähtud võrgueeskirjas või mille on süsteemihaldur määranud käesoleva seaduse alusel.

  (8) Püsigarantii ja muutgarantii esitamise ning garantii suuruse määramise ja muutmise üksikasjalikud tingimused nähakse ette võrgueeskirjas.

§ 21.  Bilansihaldurile kohaldatavad muud nõuded

  (1) Bilansihalduril peavad olema võrgueeskirjas kehtestatud nõuete kohased sidevahendid.

  (2) Bilansihaldur sõlmib süsteemihalduriga bilansilepingu.

§ 211.  Elutähtsa teenuse osutaja

  Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on:
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  1) tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW;
  2) liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW;
  3) põhivõrguettevõtja;
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]
  4) võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 212.  Nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks

  (1) Tootja, kes on käesoleva seaduse § 211 punkti 1 tähenduses elutähtsa teenuse osutaja, peab tagama teenuse toimepidevuseks vajaliku päästetöö tegemise oma territooriumil ja selleks vajaliku päästeüksuse olemasolu.

  (2) Vajalik päästetöö käesoleva seaduse tähenduses on päästesündmuse toimumisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud päästetegevused tootja territooriumil kuni päästeasutuse saabumiseni.

  (3) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päästetööd tegevale päästeüksusele ja koostöö korra päästeasutusega kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 213.  Üldhuviteenuse osutaja

  Loakohustusega tegevusalal tegutsev võrguettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
[RT I, 12.12.2011, 2 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

3. jagu Ettevõtja teatamis- ja loakohustus 
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

§ 22.  Loakohustus

  (1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
  1) elektrienergia tootmine;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
  2) võrguteenuse osutamine jaotusvõrgu kaudu;
  3) võrguteenuse osutamine põhivõrgu kaudu;
  4) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
  5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamine;
  6) otseliini või otseliinide kaudu elektrienergia edastamine.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loakohustus puudub järgmistel juhtudel:
  1) elektrienergia tootmisel kuni 200 kW netovõimsusega tootmisseadme abil;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
  2) elektrienergia edastamisel käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt või suletud jaotusvõrgu kaudu;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  3) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
  4) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
  5) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
  6) elektrienergia tootmisel käesoleva seaduse § 16 lõike 3 kohaselt;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
  7) elektrienergia edastamisel otseliini kaudu, kui otseliin on ühendatud kuni 500 kW netovõimsusega tootmisseadmega.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel.

  (4) Võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse tegevusluba ainult ühele ettevõtjale.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusalal tegutseval ettevõtjal on õigus seaduses sätestatud tingimustel ehitada tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas vastavalt kas jaotus- või põhivõrk ja kasutada seda selles teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamiseks.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 221.  Teatamiskohustus

  (1) Elektrienergia müüjana tegutsemiseks peab ettevõtja esitama majandustegevuse registrile majandustegevusteate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

  (2) Teatamiskohustus puudub järgmistel juhtudel:
  1) elektrienergia müügil käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt;
  2) tootja toodetud elektrienergia müügil;
  3) elektrienergia müügil elektribörsil;
  4) elektrienergia müügil käesoleva seaduse § 16 lõike 3 kohaselt;
  5) elektrienergia müügil, kui jaotusvõrguettevõtja osutab turuosalisele ainult käesoleva seaduse § 44 lõike 41 kohaselt avatud tarne teenust või § 761 kohaselt üldteenust;
  6) elektrienergia müügil, kui elektrienergia on tarbijale edastatud otseliini kaudu ja toodetud kokku alla 200 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

§ 23.  Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet 60 päeva jooksul, välja arvatud tegevusloa taotlus võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu, mis lahendatakse kümne kuu jooksul.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
  1) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise korral käesoleva seaduse §-le 62 vastava teeninduspiirkonna määratlus ja skemaatiline plaan;
  2) riigipiiri ületava alalisvooluliini või otseliini kaudu elektrienergia edastamise korral liini suurim lubatud talitluspinge, liini pikkus, liini paiknemise plaan ja liini geograafilised koordinaadid;
  3) otseliini kaudu elektrienergia edastamise korral dokument, mis tõendab käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 24.  Tootmisseadme kasutamisest loobumisest teatamise kohustus
[Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 25.  Elektrienergia tootmiseks tegevusloa taotlemine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 26.  Tegevusloa kontrolliese

  (1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (2) Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba ettevõtjale, kui ta lisaks käesoleva seaduse §-s 15 ja § 18 lõigetes 1–7 sätestatule vastab järgmistele nõuetele:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
  1) ettevõtja organisatsioon on taotletava tegevuse ulatuse ja laadiga kooskõlas;
  2) ettevõtjal on piisav arv vajaliku pädevusega töötajaid, sealhulgas elektritöö ja elektripaigaldise käitamiseks pädevad isikud;
[RT I, 23.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
  3) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
  4) ettevõtjal on sellel tegevusalal tegutsemiseks majanduslikud eeldused;
  5) ettevõtjal on muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega;
  6) ettevõtja tegevus ei ohusta varustuskindlust.

  (3) Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui see ei ole lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastuolus käesoleva seaduse §-ga 60 ning taotluses nimetatud piirkond sobib elektrienergia jaotamiseks.

  (4) Tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse isikule, kes omab põhivõrku, vastab käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele ning täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusi.

  (5) Tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse ainult ühele võrguettevõtjale.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (6) Otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba juhul, kui tegevusloa andmine on kooskõlas käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatuga.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (7) Riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse isikule tegevusluba juhul, kui ta vastab käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 ja §-s 181 sätestatud nõuetele ning tegevusloa andmine on kooskõlas §-des 60 ja 61 sätestatuga.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 261.  Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (1) Konkurentsiamet hindab põhivõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele, järgides käesolevat paragrahvi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009, mis käsitleb piiriüleses elektrikaubanduses võrkudele juurdepääsu tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), artiklit 3.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Konkurentsiamet algatab põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise, kui isik taotleb käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Konkurentsiamet valmistab ette nõuetekohasuse hindamise otsuse eelnõu nelja kuu jooksul tegevusloa taotluse saamisest arvates ning edastab selle koos asjakohase teabega viivitamata Euroopa Komisjonile arvamuse saamiseks.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (31) Kui käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba taotleb kolmandast riigist pärit isiku valitseva mõju all olev põhivõrgu omanik või põhivõrguettevõtja, küsib Konkurentsiamet enne hindamisotsuse vastuvõtmist Euroopa Komisjonilt arvamust selle kohta, kas nimetatud isik vastab käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele ning kas isiku tunnistamine nõuetele vastavaks ei sea ohtu Euroopa Liidu varustuskindlust.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Konkurentsiamet teeb nõuetekohasuse hindamise kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast Euroopa Komisjoni arvamuse saamist või pärast nelja kuu möödumist arvamuse taotlemisest. Otsust tehes arvestab Konkurentsiamet võimalikult suurel määral Euroopa Komisjoni arvamusega.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (5) Kui Konkurentsiamet ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks nõuetekohasuse hindamise otsust teinud, loetakse, et põhivõrguettevõtja vastab käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele ja § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba on välja antud.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (6) Konkurentsiamet hindab riigipiiri ületava teise riigi võrguga ühendust omava alalisvooluliini valdaja vastavust käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele, järgides käesolevas paragrahvis põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise kohta sätestatut.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 27.  Liini kaudu elektrienergia edastamiseks tegevusloa taotlemine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 28.  Elektrienergia impordiks tegevusloa taotlemine
[Kehtetu - RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

§ 29.  Tegevusloa andmisest keeldumise erisused

  Kui Konkurentsiamet keeldub käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks tegevusluba andmast, edastab ta selle kohta teate Euroopa Komisjonile. Teates märgitakse tegevusloa andmisest keeldumise põhjused.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 30.  Tegevusloa andmisest keeldumine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 31.  Tegevusloa kehtivus
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 32.  Tegevusloa kõrvaltingimused

  (1) Elektrienergia tootmiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
  1) tootmisseadme maksimaalne lubatud netovõimsus;
  2) tootmisseadme asukoha andmed;
  3) tootmisseadme käitamiseks kasutatava energiaallika andmed;
  4) andmed selle kohta, kas tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
  5) nende nõuete loetelu, mida kohaldatakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise suhtes ja niisuguseks tootmiseks kasutatavate seadmete suhtes, kui tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
  6) selliste seadmete kirjeldus, mida võib kasutada elektrienergia tootmiseks ja müügiks käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades.

  (2) Jaotusvõrgu või põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
  1) võrgu suurim lubatud talitluspinge;
  2) tehnilised, majanduslikud ja organisatsioonilised tingimused, mida võrguettevõtja peab täitma;
  3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamisel andmed käesoleva seaduse § 62 kohaselt määratletud teeninduspiirkonna kohta.

  (3) Riigipiiri ületava alalisvooluliini ja otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
  1) liini suurim lubatud talitluspinge;
  2) liini geograafiliste koordinaatide andmed ja liini pikkus.

  (4) Tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
  1) nõue anda võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste ümberpaigutamise kulude katmiseks või võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste taastamise abinõude rakendamiseks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud tagatis;
  2) arenduskohustus kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 66.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 33.  Tegevusloa muutmise või uue kõrvaltingimuse kehtestamise erisused
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele võib Konkurentsiamet pärast tegevusloa väljaandmist omal algatusel tegevusluba muuta või uue kõrvaltingimuse kehtestada, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või käesolevast seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks, järgides majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, käesolevat seadust ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.

  (2) Tegevusloa muutmisest või uue kõrvaltingimuse kehtestamisest teatab Konkurentsiamet tegevusloa omajale kirjalikult vähemalt 90 päeva ette.

  (3) Konkurentsiamet ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõiget 2 ega majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korda, kui tegevusloa muutmisega või uue kõrvaltingimuse kehtestamisega viivitamine võib seada ohtu varustuskindluse.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 34.  Tegevusloa kehtivusaeg
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 35.  Tegevusloa kehtivusaja pikendamine
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 36.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 37.  Tegevuse jätkamise kohustus
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

3. peatükk SÜSTEEMIVASTUTUS 

§ 38.  Süsteemivastutus ja süsteemihaldur

  (1) Süsteemivastutus on kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss.

  (2) Süsteemivastutus on süsteemihalduril. Süsteemihalduriks on põhivõrguettevõtja.

  (3) Süsteemihaldur teostab käesolevas peatükis ettenähtud õigusi ja täidab kohustusi võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes.

§ 39.  Süsteemihalduri kohustused

  (1) Käesoleva seaduse §-s 38 nimetatud kohustuse täitmiseks süsteemihaldur:
  1) tagab süsteemi varustuskindluse kooskõlas võrgueeskirjaga;
  2) koostab igal aastal tegevuskava varustuskindluse tagamiseks järgmisel aastal ja vajaduse korral täiendab seda;
  3) kavandab ja juhib tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi;
  31) koostab ja pärast Konkurentsiametiga kooskõlastamist avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 ning komisjoni määruses (EL) 2015/1222 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  4) korraldab koostööd naabersüsteemidega reaalajas, arvestades nende süsteemide tehnilisi võimalusi;
  5) valmistab ette ja kehtestab võrguettevõtjatele täitmiseks tegevuskavasid elektrivarustuse taastamiseks ning jälgib nende täitmist;
  6) korraldab elektrivarustuse taastamist käesoleva lõike punktis 5 nimetatud tegevuskava kohaselt;
  7) selgitab temale edastatud andmete alusel süsteemi bilansi ja bilansihalduri bilansi ning ostab reguleerimisvõimsust ja bilansienergiat ning müüb bilansienergiat eesmärgiga tagada elektrituru tõhus toimimine ja süsteemi bilansi hoidmiseks tehtud kulutuste õiglane jagamine bilansihaldurite vahel kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning bilansihalduritega sõlmitud lepingutega;
  8) kontrollib, kas bilansihaldur vastab käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas sätestatud nõuetele;
  9) nõuab bilansihaldurilt pangagarantii esitamist kooskõlas käesoleva seaduse ja võrgueeskirjaga ning kontrollib garantii nõuetekohasust;
  10) sõlmib bilansihalduriga bilansilepingu;
  11) esitab bilansihaldurile bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel iga arvestusperioodi kohta arved bilansihalduri ostetud bilansienergia eest makstava tasu ja õigusaktist või lepingust tulenevate muude süsteemihaldurile makstavate tasude kohta ning nõuab arvete alusel maksmisele kuuluvad summad bilansihaldurilt sisse;
  12) arvutab bilansi selgitamisega seotud andmete ja muude asjakohaste andmete alusel selle bilansienergia koguse, mille bilansihaldur on talle arvestusperioodil müünud, ning tasub bilansihaldurile selle koguse eest;
  13) nõuab käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud juhtudel bilansihaldurilt garantii suurendamist või lubab seda vähendada;
  14) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile võrgueeskirja muutmise ettepanekuid;
  15) teeb avalikkusele korrapäraselt teatavaks süsteemi arengusuunad;
  151) annab teavet võrguettevõtjale, kelle võrk on ühendatud tema võrguga, et tagada süsteemi ohutu ja tõhus toimimine, kooskõlastatud areng ning ühendatud süsteemi koostalitlusvõime;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  16) väljastab elektrienergia importi kavandavale turuosalisele tema nõudel teate arvamusega selle kohta, kas kavandatavat importi võib süsteemi tehnilisi võimalusi arvestades lubada ja kas import ei ohusta varustuskindlust, ning esitab vajaduse korral süsteemi tehnilistest võimalustest lähtudes elektrienergia impordile kohaldatavad nõuded;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  17) täidab muid käesolevast seadusest või võrgueeskirjast tulenevaid ülesandeid.

  (2) Kui süsteemihaldur annab käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud korralduse tootjale või bilansihaldurile, kellel ei ole temaga sõlmitud asjaomast tootmisvõimsuse reguleerimislepingut, või vähendab või suurendab tootmist § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja see põhjustab tootjale või bilansihaldurile kulutusi, hüvitab ta pärast seda mõistliku aja jooksul need kulutused, mis on põhjendatud ja tõendatud ning mida ei oleks tekkinud, kui korraldus oleks jäetud andmata või kui ta ei oleks tootmist suurendanud või vähendanud.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (21) Süsteemihaldur ei hüvita tootjale saamata jäänud tulu, kui ta andis tootjale tootmise vähendamise korralduse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja kõik muud võimalused olid ammendatud.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (3) Süsteemihaldur ei või oma ülesannete täitmise käigus saadud teavet avaldada kolmandale isikule. See ei kehti, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teave tuleb edastada käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

  (4) Süsteemihaldur on oma tegevuses sõltumatu. Süsteemihaldur järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet eesmärgiga saavutada olemasolevate tehniliste ja varustuskindluse nõuete ning muude õigusaktidest tulenevate nõuete raames kogu süsteemi jaoks parim majanduslik tulemus.

  (5) Konkurentsiameti nõudel esitab süsteemihaldur tulude ja kulude jaotuse eraldi süsteemi bilansi hoidmise ja selgitamise ning muu tegevuse kohta.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Süsteemihaldur lähtub bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansienergia hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.

  (7) Süsteemihaldur koostab ja esitab Euroopa Komisjonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Konkurentsiametile aruande, milles käsitletakse:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) elektrienergia pakkumise ja nõudluse prognoosi järgmise viie aasta kohta;
  2) olemasolevaid tarnevõimalusi;
  3) kavandatavaid ja ehitusjärgus tootmisseadmeid;
  4) võrkude kvaliteeti ja võrkude hooldamise taset;
  5) prognoositava maksimaalse nõudluse (tippnõudluse) rahuldamise meetmeid ja võimsuse puudujäägi korral rakendatavaid abinõusid;
  6) võrgu talitluskindlust;
  7) eeldatavat elektrienergia varustuskindluse olukorda ajavahemikuks 5–15 aastat alates aruande esitamise kuupäevast;
  8) põhivõrguettevõtja ja talle teadaolevaid naaberriikide asjaomaseid investeerimiskavasid järgmiseks viieks kalendriaastaks piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste rajamise kohta, arvestades seejuures ärisaladuse hoidmise vajadust.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 8 nimetatud investeerimiskavas käsitletakse:
  1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtteid;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  2) olemasolevaid ja kavandatavaid ülekandeliine;
  3) eeldatavaid elektrienergia tootmise, edastamise, piiriülese elektrikaubanduse ja tarbimise mudeleid, mis võimaldavad koormuse juhtimise meetmete rakendamist;
  4) piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi säästva arengu eesmärke, sealhulgas nende projektide puhul, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1229/2003/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ja otsuse nr 1254/96/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 176, 15.07.2003, lk 11–28) lisas 1 sätestatud esmatähtsate projektide osad.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

§ 391.  Üliväikese eraldatud võrgu varustuskindlus

  Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk asub, tagab selle võrgu varustuskindluse ja bilansi kooskõlas käesoleva seaduse ning võrgueeskirjaga.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 40.  Süsteemihalduri õigused

  (1) Süsteemihaldur nõuab käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud kohustuse ja käesolevas seaduses ettenähtud muude kohustuste täitmiseks tootjatelt tootmise suurendamist või vähendamist või tarbijatelt tarbimise vähendamist või suurendab või vähendab tootmist või tarbimist ise reguleerimisvõimsuse ostmiseks sõlmitud lepingute alusel.

  (2) Süsteemihalduril on õigus käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud kohustuse ja käesolevas seaduses ettenähtud muude kohustuste täitmiseks anda tootjatele järgimiseks kohustuslik korraldus suurendada või vähendada tootmist või tarbijatele järgimiseks kohustuslik korraldus vähendada tarbimist või suurendada või vähendada tootmist või tarbimist ise, sõltumata sellest, kas temaga on reguleerimisvõimsuse müügiks leping sõlmitud, kui sellise korralduse andmine või tootmise või tarbimise suurendamine või vähendamine on vajalik tehnilistel põhjustel või süsteemi varustuskindluse tagamiseks.

  (3) Süsteemihalduril on õigus anda teistele võrguettevõtjatele ja tarbijatele järgimiseks kohustuslikke korraldusi tarbijate elektrivarustuse piiramiseks või katkestamiseks või tal on õigus piirata tarbimist või katkestada see käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punkti 5 alusel ettevalmistatud tegevuskava kohaselt, kui see on vajalik süsteemihaldurile §-s 38 ettenähtud kohustuse või muude kohustuste täitmiseks. Käesolevas lõikes nimetatud elektrivarustuse piiramise ja katkestamise täpsem kord ning võrguettevõtjate ja tarbijate kohustused seoses elektrivarustuse piiramise ja katkestamisega sätestatakse võrgueeskirjas.

  (4) Oma kohustuste täitmiseks vajalikku elektrienergiat ja reguleerimisvõimsust ostes ning asjakohaseid teenuseid kasutades järgib süsteemihaldur vabaturupõhimõtteid ja turuosaliste võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet ning väldib põhjendamatute piirangute kehtestamist.

  (5) Süsteemihalduril on õigus oma kohustuste täitmiseks seada süsteemi kasutamisele põhjendatud tehnilisi piiranguid ning tal on õigus tootjatelt ja võrguettevõtjatelt nõuda, et need sõlmiksid süsteemi tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamiseks koostöölepingu mõistlikel ja võrdse kohtlemise põhimõtet arvestavatel tingimustel.

  (6) Süsteemihalduril on õigus nõuda turuosalistelt ja kohalikult omavalitsuselt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet.

  (7) Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 alusel makstud tasu ja hüvitatud kulutusi ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks tehtud muid põhjendatud kulutusi käsitatakse põhivõrguettevõtja põhjendatud kulutustena ja need liidetakse kuludele, mille alusel põhivõrguettevõtja kujundab ja kooskõlastab elektrienergia edastamise eest võetava tasu.

§ 401.  Perimeetritasu

  Süsteemihaldur maksab perimeetritasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 kohaselt põhivõrguettevõtjate vahelise elektrienergia transiidi hüvitusmehhanismiga loodud fondi. Perimeetritasu makstakse nendelt tarnetelt, mis pärinevad riikidest või lõpevad riikides, mis ei ole ühinenud nimetatud hüvitusmehhanismiga. Perimeetritasu suurus määratakse igal aastal hüvitusmehhanismi osaks oleva süsteemihaldurite vahelise lepinguga.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 41.  Süsteemihalduri vastutus

  (1) Süsteemihaldur hüvitab oma kohustuste täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahju üksnes juhul, kui tegemist on otsese varalise kahjuga ja süsteemihaldur oli kahju tekkimises süüdi.

  (2) Süsteemihaldur ei hüvita käesoleva seaduse § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud korralduste täitmisest ning § 40 lõikes 5 nimetatud piirangute seadmisest tekkinud kahju, kulutusi ega saamata jäänud tulu, välja arvatud tasu maksmine või kulutuste hüvitamine tootjale või bilansihaldurile kooskõlas § 39 lõigetega 2 ja 21.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 42.  Võrgueeskiri

  (1) Võrgueeskirjas nähakse ette:
  1) varustuskindluse suhtes kohaldatavad nõuded;
  2) varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded elektripaigaldisele;
  21) lihtsustatud tingimused alla 15 kW võimsusega taastuvat energiaallikat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete ühendamiseks võrguga;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  3) mõõtmisele ja mõõteseadmetele kohaldatavad tehnilised ja metroloogianõuded;
  4) võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kord ning võrguettevõtja poolt võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise kord;
  5) põhivõrguettevõtja ja naaberriikide asjaomaste võrguettevõtjate tehnilise koostöö tingimused;
  51) müüja vahetamise kord;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  52) elektrienergia müügi tingimused avatud tarne ahela katkemise korral;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  53) turuosaliste vaheline andmevahetus;
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]
  54) üldteenuse hinna tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  6) seaduses ettenähtud muud tingimused.

  (2) Võrgueeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 421.  Elektrituru andmevahetus

  (1) Andmevahetusplatvorm on digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks.

  (2) Elektrituru tõhusaks toimimiseks ja konkurentsi soodustamiseks loob süsteemihaldur andmevahetusplatvormi ning haldab seda selliselt, et turuosalisel, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus, on võimalus andmed õigeks ajaks esitada ning andmeid võrdsetel alustel ja õigel ajal saada. Andmete esitamise ja saamise eest lisatasu ei võeta.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (3) Võrguettevõtja, liinivaldaja ja avatud tarnija edastavad andmevahetusplatvormile järgmised andmed:
  1) turuosalise võrgueeskirjas sätestatud identifikaator;
  2) mõõtepunkti võrgueeskirjas sätestatud identifikaator;
  3) võrgueeskirjas sätestatud andmed mõõtepunkti kohta;
  4) mõõteandmed või tarbimisandmed mõõtepunkti kaupa;
  5) info turuosalise võrgu- ja elektrilepingu kehtivusaja kohta;
  6) võrgueeskirjas sätestatud andmed mõõtepunkti avatud tarnija kohta;
  7) muud võrgueeskirjas sätestatud andmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

  (4) Andmete esitamise kord sätestatakse võrgueeskirjas.

  (5) Andmevahetusplatvormi kaudu isikustatud andmete edastamiseks müüjale, kellega füüsilisest isikust tarbijal ei ole lepingut, peab olema füüsilisest isikust tarbija nõusolek. Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud tingimustele.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (6) Andmevahetusplatvormile kantud andmeid säilitatakse kaksteist aastat ning seejärel kustutatakse.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (7) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

4. peatükk BILANSIVASTUTUS, BILANSI SELGITAMINE JA BILANSIENERGIA 

§ 43.  Bilansivastutus

  (1) Turuosaline peab tagama, et tema poolt võrku antud ja/või ostetud elektrienergia kogus oleks igal kauplemisperioodil võrdne tema poolt võrgust võetud ja/või müüdud elektrienergia kogusega.

  (2) Bilansivastutusega seotud õigused ja kohustused sätestatakse üksikasjalikumalt võrgueeskirjas.

§ 44.  Avatud tarne

  (1) Käesoleva seaduse §-s 43 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmib turuosaline ühe müüjaga (edaspidi avatud tarnija) lepingu, mis tagab turuosalisele avatud tarne (edaspidi avatud tarne leping).

  (2) Avatud tarnija nimetab turuosalisega sõlmitud avatud tarne lepingus bilansihalduri, kes on võtnud endale kohustuse hoida avatud tarnija poolt sõlmitud avatud tarne lepingu teiseks pooleks oleva turuosalise bilanssi. Bilansihaldur võib nimetatud kohustuse võtta:
  1) selle avatud tarnijaga sõlmitud avatud tarne lepinguga;
  2) avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete katkematu ahela kaudu, mis algab bilansihalduri poolt osutatava avatud tarnega ja lõpeb käesolevas lõikes nimetatud avatud tarnijale osutatava avatud tarnega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud bilansihalduri nimetamise kohustust ei ole avatud tarnijal, kes on ise bilansihaldur.

  (4) Kui avatud tarnija ütleb avatud tarne lepingu üles või lõpetab selle muul viisil, teatab ta sellest vähemalt 21 päeva ette teisele poolele ja võrguettevõtjale, kelle võrguga on avatud tarne saaja elektripaigaldis ühendatud.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (41) Kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud, loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (42) Võrguettevõtja osutab turuosalisele, välja arvatud väiketarbija, käesoleva paragrahvi lõike 41 kohaselt avatud tarnet:
  1) võrgust võetud elektrienergia eest bilansienergia hinnaga, millele lisab põhjendatud kulutuste summa;
  2) võrku antud elektrienergia eest ilma tasuta.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Bilansihalduri avatud tarnija on süsteemihaldur. Avatud tarneks sõlmib bilansihaldur süsteemihalduriga bilansilepingu.

  (51) Üliväikeses eraldatud võrgus on bilansihalduri avatud tarnija käesoleva seaduse §-s 551 nimetatud tootmiskohustusega tootja.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (6) Avatud tarnija teavitab avatud tarne algusest ja lõppemisest elektriettevõtjat, kes selgitab avatud tarne teise poole bilanssi.

  (7) Avatud tarnija edastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe ka:
  1) avatud tarne teise poole jaotusvõrguettevõtjale, kui jaotusvõrguettevõtja ei selgita selle poole bilanssi;
  2) tema enda bilansi selgitajale, kui ta ei ole varem elektrienergiat sellesse jaotusvõrku müünud.

  (8) Süsteemihalduri taotluse alusel esitab bilansihaldur talle andmed oma avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete ahela kohta nende turuosaliste suhtes, kelle bilanssi ta selgitab.

  (9) [Kehtetu - RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (10) [Kehtetu - RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (11) [Kehtetu - RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

§ 45.  Määratud tarne

  (1) Bilansihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest sellele turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt hoiab.

  (2) Süsteemihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides teavitatakse teda neist määratud tarnetest, mis mõjutavad bilansihaldurite vahelist bilanssi või mis toimuvad riigipiiri ületava liini kaudu.

  (3) Määratud tarneks sõlmitud lepingu pool teeb tema bilanssi käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt hoidvale bilansihaldurile teatavaks määratud tarne alguse ning esitab koondandmed määratud tarne teise poole kohta bilansihalduri määratud korras.

  (4) Määratud tarne lepingu pool esitab oma avatud tarnijale kauplemisperioodide kaupa koondandmed määratud tarnetena müüdud ja ostetud elektrienergia koguste kohta.

  (5) Bilansihaldur esitab oma bilansis olevate määratud tarnete koondandmed süsteemihaldurile kauplemisperioodide kaupa iga bilansihalduri kohta, kui määratud tarned mõjutavad tema ja teiste bilansihaldurite vahelist bilanssi.

§ 46.  Bilansi selgitamine

  (1) Turuosalise bilanss selgitatakse iga kauplemisperioodi kohta.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Turuosaline peab tagama oma bilansi selgitamiseks vajalike andmete esitamise bilansi selgitajale käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas sätestatud korras.

  (3) Bilansi selgitamiseks kasutatakse:
  1) elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega;
  2) kombineeritult mõõtmist koos elektrienergia koguse jaotamisega ajagraafiku (edaspidi tüüpkoormusgraafik) alusel;
  3) määratud tarneid.

  (4) Bilansi selgitamise tulemusena tehakse kindlaks turuosalise avatud tarne suurus igal kauplemisperioodil.

  (5) Kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga võib bilansi selgitamisel kasutada juhul, kui liitumispunkti faasi peakaitsme suurus ega faasi võimsus ei ületa võrgueeskirjas ettenähtud piirmäärasid.

  (6) Kui turuosalise bilansi selgitamiseks ei või käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt kasutada kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga, kasutatakse turuosalise bilansi selgitamisel elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega ja määratud tarneid.

  (7) Võrguettevõtja kooskõlastab oma teeninduspiirkonna tüüpkoormusgraafikud Konkurentsiametiga.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Kui turuosalise või nende rühma eripära tõttu erineb selle turuosalise või nende rühma elektrienergia kasutamine oluliselt tüüpkoormusgraafikus ettenähtud kasutamisest, võib asjaomane jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametilt nõuda, et see turuosalise või nende rühma eripära arvestades viivitamata kooskõlastab uue tüüpkoormusgraafiku. Jaotusvõrguettevõtja võib samuti alustada nimetatud turuosalise või nende rühma poolt kasutatava elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega. Kauglugemisseadme maksumuse ning selle paigaldamiseks tehtud kulutused, samuti mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad täiendavad kulutused hüvitab jaotusvõrguettevõtjale asjaomane turuosaline.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (9) Elektrienergia bilanss üliväikeses eraldatud võrgus kujuneb selle võrgu põhiselt ja süsteemi bilansist lahus.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 47.  Võrguettevõtja kohustused bilansi selgitamisel

  (1) Võrguettevõtja korraldab bilansi selgitamiseks ja arveldamiseks vajalike mõõteandmete edastamise bilansi selgitajale ning süsteemihaldurile oma võrgu liitumis- ja mõõtepunktide kaupa.

  (2) Jaotusvõrguettevõtja korraldab tema võrguga ühendatud turuosaliste bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse.

  (3) Jaotusvõrguettevõtja arvutab tema võrguga ühendatud nende turuosaliste elektrienergia kogused, kelle bilanss tuleb käesoleva seaduse kohaselt selgitada. Elektrienergia koguse arvutamisel kasutab jaotusvõrguettevõtja andmeid, mis on saadud elektrienergia mõõtmisel kauglugemisseadmega või kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku alusel.

  (4) Jaotusvõrguettevõtja esitab bilansihaldurile koondandmed tema võrku elektrienergia andmise ja sealt võtmise kohta nende turuosaliste kaupa, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt.

  (5) Jaotusvõrguettevõtja annab müüjale bilansi hoidmiseks ja arveldamiseks vajalikku teavet bilansi selgitamise käigus arvutatud elektrienergia koguste kohta tema võrguga ühendatud nende turuosaliste osas, kellele müüja elektrienergiat müüb.

  (6) Võrguettevõtja teeb üks kord aastas kindlaks turuosalisele kombineeritult mõõtmist ja tüüpkoormusgraafikut kasutades arvutatud elektrienergiakoguse ja mõõdetud tegeliku elektrienergiakoguse vahe.

  (7) Kui nendele turuosalistele, kellele müüja müüs elektrienergiat, kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutades arvutatud elektrienergia kogus kokku on käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt tehtud arvutuse järgi suurem nimetatud turuosalistele kokku mõõdetud tegelikust elektrienergia kogusest, maksab võrguettevõtja vahekoguse eest tasu müüjale, ja kui väiksem, maksab müüja vahekoguse eest tasu võrguettevõtjale.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud vahekoguse eest maksmisele kuuluvat tasu arvutades lähtutakse elektrienergia koguse arvutamise aluseks olnud ajavahemiku elektrienergia keskmisest hinnast, mille määramise alused ja kord nähakse ette võrgueeskirjas.

§ 48.  Bilansihalduri kohustused bilansi selgitamisel

  (1) Bilansihaldur korraldab bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse põhivõrgus ning põhivõrgu ja jaotusvõrgu vahelistes mõõtepunktides nende turuosaliste kohta, kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt. Bilansihaldur korraldab samuti bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse vahemikus põhivõrgust jaotusvõrku nende turuosaliste kohta, kellel on määratud tarneid ja kelle bilanssi ta hoiab § 44 lõike 2 kohaselt.

  (2) Mõõteandmeid kasutades arvutab bilansihaldur need elektrienergia kogused, mis on teistele turuosalistele põhivõrgus müünud turuosaline, kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt. Bilansihaldur arvutab samuti jaotusvõrguga ühendatud nende turuosaliste elektrienergia kogused, kellel on määratud tarneid, kasutades mõõtmisel kauglugemisseadmega ning kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku abil saadud andmeid.

  (3) Bilansi selgitamiseks esitab bilansihaldur süsteemihaldurile mõõtmistel põhinevad oma avatud tarnete koondandmed ja nende turuosaliste määratud tarnete koondandmed, kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt.

  (4) Bilansihaldur esitab müüjale või turuosalisele, kellele elektrienergiat müüdi, bilansi hoidmiseks ja arveldamiseks vajalikke andmeid nende elektrienergia koguste kohta, mis on arvutatud bilansi selgitamiseks.

§ 49.  Süsteemihalduri kohustused bilansi selgitamisel

  (1) Süsteemihaldur selgitab süsteemi bilansi ja bilansihaldurite bilansid ning saadud andmete alusel koostab aruande, mis käsitleb bilansist kõrvalekallet süsteemihalduri ja bilansihaldurite vahel ning aruande bilansi kõrvalekalde kohta süsteemi ja teiste riikide elektrisüsteemide vahel.

  (2) Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile nende elektrienergiakoguste andmed, mida nad müüvad teineteisele. Välismaisele turuosalisele teeb süsteemihaldur teatavaks selle turuosalise poolt ostetud ja müüdud elektrienergia kogused, mis ületasid Eesti riigipiiri.

§ 50.  Bilansi selgitamiseks täidetavad muud kohustused

  (1) Asjakohase nõude saamise korral esitab turuosaline võrguettevõtjale, turuosalise bilanssi käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt hoidvale bilansihaldurile või süsteemihaldurile elektrienergia ostu, kasutamise ja müügi andmeid, kui nende esitamise nõue on õigustatud bilansi selgitamise või bilansivastutuse seisukohalt.

  (2) Bilansihaldur aitab süsteemihalduril parandada bilansi selgitamiseks esitatud ebaõiged andmed, kui see on vajalik süsteemi bilansi selgitamiseks.

  (3) Bilansi selgitamiseks turuosalisele ettenähtud õigusi ja kohustusi ning käesolevas peatükis nimetatud teabe edastamise tähtaegu käsitletakse üksikasjalikult võrgueeskirjas.

§ 51.  Bilansienergia ost ja müük

  (1) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss mis tahes kauplemisperioodil negatiivne, loetakse, et süsteemihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

  (2) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss mis tahes kauplemisperioodil positiivne, loetakse, et bilansihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud bilansienergia müük loetakse süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel toimunuks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning bilansilepingus sätestatud tingimustel.

§ 52.  Bilansihalduri õigused ja kohustused

  (1) Bilansihalduril on õigus saada tema poolt süsteemihaldurile müüdud bilansienergia eest tasu käesoleva seaduse, võrgueeskirja ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingu kohaselt.

  (2) Bilansihaldur tasub süsteemihalduri poolt temale müüdud bilansienergia eest käesoleva seaduse, võrgueeskirja ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingu kohaselt.

  (21) Bilansihaldur hüvitab süsteemihaldurile perimeetritasu, mis kuulub tasumisele selle turuosalise asjaomastelt tarnetelt, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (3) Bilansihaldur täidab muid käesolevas seaduses, võrgueeskirjas ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingutes ettenähtud kohustusi.

§ 53.  Bilansiteenuse hind ja bilansilepingu tüüptingimused
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (1) Kauplemisperioodil käesoleva seaduse § 51 lõigete 1 ja 2 kohaselt bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi lõppemist.

  (2) Süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (3) Süsteemihaldur võib bilansienergia hinna kujundamisel eelistada neid turuosalisi, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil, võrreldes turuosalistega, kelle bilansist kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldega.

  (4) Süsteemihaldur kooskõlastab bilansilepingu tüüptingimused Konkurentsiametiga.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel.

  (6) Süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 54.  Bilansienergia eest tasumise kord

  (1) Süsteemihaldur arvutab bilansihaldurilt sissenõutava tasu ja talle makstava tasu suuruse käesoleva seaduse § 51 alusel kindlaks tehtud bilansienergia koguste ja § 53 alusel määratud bilansienergia müügihinna alusel.

  (2) Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile arvestusperioodi kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tasude arved ning tasub bilansihalduri poolt lõike 1 alusel arvutatud tasude kohta esitatud arved.

  (3) Süsteemihaldurile andmete edastamise ning bilansihaldurilt bilansienergia eest sissenõutavate ja bilansihaldurile bilansienergia eest makstavate tasude arvestamise, tasaarvestuse ja tasumise üksikasjalik kord sätestatakse võrgueeskirjas.

5. peatükk TOOTMINE 

§ 55.  Tootja kohustused

  (1) Tootja tootmisseadmed peavad olema võrgueeskirjaga kehtestatud tehniliste nõuete kohased. Tootmisseadme nõuetekohasust kinnitab katsetulemuste alusel pärast katsetusperioodi lõppemist võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade ühendatud või kelle teeninduspiirkonnas on tootmisseade ühendatud otseliini ja tarbija elektripaigaldise kaudu tema võrguga. Kui tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW, kinnitab tootmisseadme nõuetekohasust süsteemihaldur. Tootmisseade arvatakse nõuetekohaseks nimetatud kinnituse väljastamise päevast alates. Katsetusperioodi pikkuse ja muud katsetustega seonduvad tingimused sätestab võrgueeskiri. Kui tootmisseadme kohta on väljastatud Euroopa tootesertifikaat, ei pea sellega hõlmatud parameetreid ega funktsioone kontrollima.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Tootja täidab süsteemihalduri poolt käesoleva seaduse alusel antud korraldusi.

  (3) Tootja teeb süsteemihaldurile viivitamata teatavaks varustuskindlust või lepinguga võetud kohustuste täitmist ohustava või ohustada võiva avariiohtliku olukorra või avarii või muu asjaolu.

  (4) Kui elektrienergiat soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis tootev tootja on soojuse või elektrienergia tootmise osas turguvalitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, peab ta Konkurentsiameti nõudel esitama tulude ja kulude jaotuse eraldi elektrienergia tootmise ja soojuse tootmise kohta koos asjakohaste põhjendustega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 551.  Tootmiskohustusega tootja

  Üliväikese eraldatud võrgu tarbijate elektrivajaduse rahuldamiseks vajaliku elektrienergia toodab käesoleva seaduse §-s 661 nimetatud viisil lepingu sõlminud isik või jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb (edaspidi tootmiskohustusega tootja).
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 56.  Tootmisseadme võõrandamine

  (1) Tootmisseadme omanik ja tootja peavad tootmisseadme võõrandamisest või otsese valduse üleandmisest kirjalikult teavitama Konkurentsiametit. Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja või otsese valduse loovutaja ja selle saaja nimi, isikukood või äriregistrikood ja kontaktandmed ning andmed, mis võimaldavad määratleda võõrandatud või üleantud tootmisseadet ja selle asukohta.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei ole 1 MW ja väiksema netovõimsusega tootmisseadme võõrandamise või otsese valduse üleandmise korral.

§ 57.  Taastuvad energiaallikad

  (1) Käesoleva seaduse tähenduses on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid.

  (3) Vedelat biokütust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses taastuva energiaallikana ainult siis, kui see kütus vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 kohaselt kehtestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele.
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 58.  Tootmine taastuvast energiaallikast ja tõhus koostootmine

  (1) Tootja ei või subsideerida taastuvatest energiaallikatest tootmist muu tootmise arvel ja vastupidi. Konkurentsiameti nõudel esitab tootja taastuvatest energiaallikatest tootmise tulude ja kulude jaotuse andmed eraldi muu tootmise asjaomastest andmetest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Elektrienergia kogus, mille kohta antakse käesoleva seaduse §-s 581 nimetatud päritolutunnistus, samuti elektrienergia kogus, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-s 59, 594, 595 või 596 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang ja käesoleva seaduse kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus. Käesoleva seaduse §-s 1081 nimetatud juhul määratakse elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust või mille kohta väljastatakse päritolutunnistus, kindlaks iga elektritootmiseks kasutatava elektripaigaldise põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (3) Tootja esitab põhivõrguettevõtjale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks tootmisseadmete kaupa andmed eelmise kalendrikuu kogu elektrienergia toodangu kohta ja selle kohta, kui palju ta tootis eelmise kalendrikuu jooksul elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil ning missugune osa sellest müüdi käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades.
[RT I, 05.07.2016, 3 - jõust. 01.01.2017]

  (4) Konkurentsiametil ja põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda tootjalt, liinivaldajalt ja võrguettevõtjalt, kelle liini või võrguga on tootja tootmisseadmed ühendatud, andmeid, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud teabe kontrollimiseks.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Kui tegevusloa nõuete kohase tootmisseadmega taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil tegelikult toodetud elektrienergia kogus on vähemalt kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul väiksem käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades samas ajavahemikus müüdud kogusest, on Konkurentsiametil õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks või muuta selle tingimusi nii, et §-s 59 nimetatud toetust kasutades ei või elektrienergiat enam müüa.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (6) Kui elektrienergiat toodetakse kombineeritult nii taastuvast energiaallikast kui ka muust energiaallikast, saab tootja käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punkti 1 alusel määratud toetust üksnes selle koguse elektrienergia eest, mis toodeti taastuvast energiaallikast. Tootja peab energiaallikate kasutamise ja neist toodetud elektrienergia koguste kohta igakuulist arvestust.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (7) Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (8) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamise korra.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 581.  Päritolutunnistus

  (1) Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille põhivõrguettevõtja annab tootjale tootja taotluse alusel ja mis tõendab, et elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (11) Päritolutunnistuse normenergiaühik on üks megavatt-tund. Iga toodetud megavatt-tunni elektrienergia kohta väljastatakse üks päritolutunnistus.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]

  (12) Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Euroopa Majanduspiirkonna riigis väljastatud päritolutunnistust. Tunnistuse võib osta toodetud elektrienergiast eraldi. Päritolutunnistuse kasutamisest peab selle omanik teada andma põhivõrguettevõtjale vastavalt kehtestatud korrale.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (13) Päritolutunnistust võib kasutada 12 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Päritolutunnistuse kehtivus lõpeb pärast selle kasutamist. Kui päritolutunnistus kasutatakse ära energiaühiku tootmise kalendriaastal või hiljemalt energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks, siis arvestatakse, et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmise kalendriaastal. Kui päritolutunnistus kasutati ära hiljem kui energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31. märts, siis arvestatakse, et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmisele järgneval kalendriaastal.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]

  (14) Tarnitud elektrienergia päritolu tõendamisel tarbijale võib taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarne puhul tõendusmaterjalina kasutada ainult päritolutunnistust.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]

  (2) Põhivõrguettevõtja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuse väljastamise ja kasutamise tingimused ja korra ning päritolutunnistuste haldamisega seotud kulude katmiseks väljatöötatud teenuste hinnakirja. Põhivõrguettevõtjal on õigus võtta päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]

  (3) Põhivõrguettevõtja loob päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi ning avaldab väljastatud päritolutunnistuste kohta teavet oma veebilehel. Päritolutunnistuse väljastamise kohta avaldatakse andmed veebilehel hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul pärast päritolutunnistuse väljastamist.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]

  (4) Päritolutunnistusel esitatakse järgmised andmed:
  1) tootja nimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
  2) tootmisseadme asukoht, liik ja elektriline installeeritud võimsus ning elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]
  3) kuupäev, millal tootmisseade väljastas elektrienergiat esimest korda;
  4) energiaühiku tootmise algus- ja lõppkuupäev;
  5) kas ja kui suures ulatuses on tootja saanud investeeringutoetust või käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust;
  6) päritolutunnistuse andmise aeg ning tunnistuse identifitseerimisnumber.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  7) [kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmetele ka järgmised andmed:
  1) tootmisseadme soojusvõimus;
  2) kasutatud kütuse alumine kütteväärtus;
  3) koostootmise režiimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis;
  4) tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur;
  5) käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud määruse alusel arvutatud primaarenergia sääst.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]

  (6) Päritolutunnistuse võõrandamisel toimub selle ülekandmine teisele isikule päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]

§ 582.  Segajääk

  Põhivõrguettevõtja töötab välja segajäägi arvutamise metoodika ja avaldab 30. juuniks eelneva kalendriaasta kohta arvutatud segajäägi.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]

§ 59.  Toetus

  (1) Tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt käesolevas paragrahvis nimetatud toetust:
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  1) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 125 MW;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  2) alates 2010. aasta 1. juulist elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud biomassist koostootmise režiimil, välja arvatud juhul, kui biomassist toodetakse elektrienergiat kondensatsioonirežiimil, siis toetust ei maksta. Koostootmise täpsema juhise kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Koostootmise täpsema juhise ettepaneku esitamisel Vabariigi Valitsusele võtab valdkonna eest vastutav minister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku;
  3) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise režiimil jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist;
  4) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise režiimil tootmisseadmega, mille elektriline võimsus ei ületa 10 MW.
  5) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (2) Põhivõrguettevõtja maksab tootjale tema taotluse alusel toetust:
  1) 0,0537 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  2) 0,032 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 4 kohaselt;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  3) ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud määras või Konkurentsiameti kooskõlastatud määras, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast energiaallikast või turbast.
  4) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  5) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  6) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (22) Vähemalt 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest on tootjal õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetust, kui tootja on hiljemalt 2016. aasta 31. detsembri seisuga alustanud seda tootmisseadet puudutava investeerimisprojekti osas töödega vähemalt ühel järgmistest viisidest:
  1) alustanud elektrienergia tootmist;
  2) alustanud seda investeerimisprojekti puudutavate ehitustöödega;
  3) võtnud endale kindla kohustuse tellida seadmeid tootmisseadme rajamiseks;
  4) võtnud mis tahes muu kohustuse, mis muudab selle investeerimisprojekti pöördumatuks; seejuures ei loeta investeerimisprojekti pöördumatuks muutvate kohustuste hulka tootmisseadmealuse kinnistu omandamist, lubade hankimist ega ettevalmistustöid.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (23) Kui tootja taotleb põhivõrguettevõtjalt hinnangut enda vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud tingimusele, peab põhivõrguettevõtja hinnangu andma 90 päeva jooksul alates asjakohase taotluse laekumisest. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui põhivõrguettevõtjale ei ole esitatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (24) Tootmisseadme puhul, mille elektriline võimsus on suurem kui 50 kW ja väiksem kui 1 MW, peab tootja asjakohane tootmisseade käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saamiseks elektrienergiat tootma hiljemalt 2018. aasta 31. detsembril.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (25) Alla 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest võib tootja saada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetust juhul, kui elektrienergiat toodetakse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning asjakohase tootmisseadme rajamiseks ei ole tootja saanud riigilt investeeringutoetust.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Konkurentsiamet võib kooskõlastada tootja taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud toetuse määrast erineva määra, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast energiaallikast või turbast. Uue toetuse määra kooskõlastamisel esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile eraldi riigiabi teatise vastavalt konkurentsiseaduse §-le 341. Konkurentsiameti uut kooskõlastatud toetuse määra hakkab põhivõrguettevõtja rakendama pärast Euroopa Komisjoni lubavat otsust.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuse määra kooskõlastamisel võetakse arvesse, et toetus koos elektrienergia turuhinnaga peab võimaldama tootjal:
  1) katta elektrienergia tootmiseks tehtavad põhjendatud kulutused eeldusel, et kulutused kütusele ei ületa kütuse turuhinda;
  2) katta õigusaktist ning tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavad kulutused;
  3) katta põhjendatud kapitalikulu;
  4) tagada põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.

  (5) Valdkonna eest vastutav minister võib vajaduse korral kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluses esitatavate andmete loetelu ja nende esitamise korra.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

§ 591.  Toetuse tingimused

  (1) Käesoleva seaduse §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
  1) elektrienergia on toodetud käesoleva seaduse ja võrgueeskirja nõuete kohase tootmisseadmega;
  2) tootja täidab käesoleva seaduse 4. peatükis ja §-s 58 sätestatud kohustusi;
  3) toetuse saamise taotluses esitatavad mõõdetavad andmed kasutatud kütuse koguse, kütuse kütteväärtuse määramise ning koostootmise protsessis toodetud soojuse koguse kohta on käesoleva seaduse § 593 kohaselt kontrollitud.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (2) Tootja ei saa käesoleva seaduse §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetust:
  1) kui tuuleenergiast elektrienergia tootjale on riik maksnud sama tootmisseadme eest investeeringutoetust ning tootja ei ole investeeringutoetust riigile hüvitanud;
  2) kui puuduvad elektrienergia tootmiseks vajalikud keskkonnaload või tootja rikub keskkonnalubadega sätestatud tingimusi;
  3) elektrienergia eest, mis on toodetud elektrijaama omatarbeks;
  4) elektrienergia eest, mis on toodetud elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas järgmise päeva turul negatiivse turuhinna kehtimise ajal;
  5) elektrienergia eest, mis on toodetud käesoleva seaduse §-s 925 nimetatud koostööprojekti raames;
  6) kui tootja on raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
  7) kui tootjal on täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustus.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud taotluses esitatakse tootmiseks kasutatud seadmete andmed, toetuse saamiseks õigusaktides ettenähtud andmed ning elektrienergia päritolu selgitamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja kehtestatud andmed, kui elektrienergia päritolu ja kogust ei ole võimalik üheselt määrata.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (4) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) Tuult energiaallikana kasutav ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 22 nimetatud tingimusele vastav tootja võib saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta eraldi.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (6) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (7) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel järgmise teabe, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ (ELT L 052, 21.02.2004, lk 50–60), sätestatud eesmärkidest:
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  1) taastuvast energiaallikast ning tõhusa koostootmise režiimil toodetava elektrienergia koguse prognoos järgmise kalendrikuu ja järgmise kalendriaasta kohta;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  2) andmed kalendrikuude kaupa selles kalendriaastas tuuleenergiast toodetud elektrienergia koguse kohta;
  21) eelmisel kalendriaastal taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kogus;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  22) eelmisel kalendriaastal tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kogus;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  23) elektrienergia lõpptarbimine eelmisel kalendriaastal;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  24) eelmisel kalendriaastal taastuvast energiaallikast ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia protsentuaalne osakaal, lähtudes käesoleva lõike punktidest 21–23;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  3) käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud elektrienergia koguse saavutamise prognoos jooksva kalendriaasta kohta, võttes aluseks eelmistel kuudel tuuleenergiast tegelikult toodetud elektrienergia koguse;
  4) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete loetelu ja nende esitamise kord.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 592.  Toetuse rahastamine

  (1) Käesoleva seaduse §-des 59, 594 ja 596 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu ning §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetuste haldamise põhjendatud kulu ning §-s 581 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise põhjendatud kulu kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (2) Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta käesoleva seaduse §-des 59 ja 594 nimetatud toetuste rahastamise kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Põhjendatud juhul on põhivõrguettevõtjal õigus käesolevas lõikes nimetatud hinnangut ja toetuste rahastamise kulu jooksva kalendriaasta jooksul muuta.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (3) Põhivõrguettevõtja nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu alusel määrab põhivõrguettevõtja järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul käesoleva seaduse §-des 59, 594 ja 596 nimetatud toetuste rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid, ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi, § 924 lõikes 1 nimetatud statistilise ülekande lepingu alusel laekunud tulusid, mis ületavad statistilise ülekande lepingu täitmiseks vajaliku energia koguse eest tootjale makstava toetuse rahastamise kulu, ning §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetuste haldamiseks ning §-s 581 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Põhivõrguettevõtja avaldab toetuste rahastamise kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (5) Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest arve, millel on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuste rahastamise kulu eraldi välja toodud.

  (6) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed põhivõrguettevõtjale iga kuu viiendaks kuupäevaks.

  (7) Põhivõrguettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale või liinivaldajale toetuste rahastamise arve, milles ettenähtud summa tasutakse põhivõrguettevõtjale iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on toetuste rahastamise eest tasunud.

  (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed jäetakse ettenähtud tähtajal esitamata, on põhivõrguettevõtjal õigus koostada arve jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja tarbijate tarbimise prognoosi alusel. Täpsete andmete selgumise korral esitab põhivõrguettevõtja tasaarvestuse järgmise kuu arvel.

  (9) Põhivõrguettevõtja maksab tootjale käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse välja kalendrikuu 21. kuupäeval, kui §-s 591 nimetatud nõuded on täidetud.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 593.  Elektrienergia tootmiseks kasutatava kütuse aruandlus

  (1) Tootja tagab elektrienergia tootmiseks kasutatava kütuse koguse mõõtmise.

  (2) Tootja määrab ja dokumenteerib elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse kütteväärtuse kütusearuandes.

  (3) Elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseisu ning aruande täitmise ja tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Tootja esitab põhivõrguettevõtja nõudmisel elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande põhivõrguettevõtjale.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 594.  Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmise riigisisene eesmärk ning selle saavutamine

  (1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et saavutada riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel kinnitatud energeetikat käsitleva valdkondliku arengukava alusel kinnitatud taastuvenergia tegevuskavas (edaspidi taastuvenergia tegevuskava) nimetatud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärk ja 2020. aasta 31. detsembriks tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kogus kuni kümme protsenti elektrienergia lõpptarbimisest.

  (2) Pärast 2020. aastat taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid ja eesmärkide saavutamise põhimõtete muudatused kinnitab Riigikogu oma otsusega.

  (3) Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule kinnitamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgid ja eesmärkide saavutamise põhimõtete muudatused vähemalt kolm kuud enne nende eeldatavat kinnitamist.

  (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab iga kalendriaasta 1. aprilliks ülevaate käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise kohta ning prognoosib eesmärkide saavutamiseks vajaliku täiendava elektrienergia koguse. Nimetatud ülevaate koostamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse § 591 lõike 7 punktide 1–3 kohaselt avaldatud andmed. Ülevaade avaldatakse ministeeriumi veebilehel.

  (5) Kui prognoosi kohaselt ei saavutata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärke, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri korraldama eesmärgi saavutamiseks vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise.

  (6) Vähempakkumisel võib osaleda lisaks Eesti juriidilisele isikule ka Euroopa Majanduspiirkonna riigist pärit juriidiline isik, kui tema asukohariigi õigusega lubatakse Eesti juriidilisel isikul osaleda nimetatud riigis samasugusel vähempakkumisel.

  (7) Vähempakkumisele saab esitada ainult sellise tootmisseadmega elektrienergia tootmise pakkumise, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist.

  (8) Kui vähempakkumisel osaletakse tootmisseadmega, mille eest on makstud riigipoolset investeeringutoetust, tuleb tegevustoetuse perioodile vastav proportsionaalne investeeringutoetus käesolevas paragrahvis nimetatud toetuse määrast maha arvestada.

  (9) Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on:
  1) taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest 0,0537 eurot, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,093 eurot kilovatt-tunni eest;
  2) tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest 0,032 eurot, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,072 eurot kilovatt-tunni eest.

  (10) Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõikes 21 nimetatud suunistest.

  (11) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega, milline tootja toodab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel välja selgitatud täiendava elektrienergia koguse ning kellele vähempakkumise tulemuse alusel makstakse toetust kuni 12 aastat alates tootmise alustamisest.

  (12) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korraldus kehtetuks, kui vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumises ettenähtud tingimusi.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 595.  Taastuvast energiaallikast energia tootmise eesmärk energia statistilisteks ülekanneteks ja selle saavutamine

  (1) Kui ilmneb vajadus toota taastuvast energiaallikast täiendav kogus energiat käesoleva seaduse § 924 lõikes 1 nimetatud lepingu täitmiseks, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri korraldama kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise.

  (2) Vähempakkumisele ei saa esitada sellise tootmisseadmega toodetud elektrienergiat, mille eest vähempakkumise väljakuulutamise ajal tootja juba saab käesolevas paragrahvis või käesoleva seaduse §-s 59, 594 või 596 nimetatud toetust, ega energiat, mis vähempakkumise ajal juba panustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide täitmisse.

  (3) Vähempakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõikes 8 sätestatud tingimust.

  (4) Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõikes 21 nimetatud suunistest.

  (5) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega käesoleva seaduse §-s 924 nimetatud lepingu täitmiseks vajaliku energia koguse ja tootja, kellele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumise tulemuse alusel makstakse asjakohase statistilise ülekande lepingu kehtivuse jooksul toetust. Toetuse aastane kulu ei tohi olla suurem kui käesoleva seaduse § 924 lõikes 1 nimetatud lepingu alusel põhivõrguettevõtjale laekuv aastane tulu.

  (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumisel parima pakkumise teinud tootja kasutab energia tootmiseks biomassi, esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium enne lõikes 5 nimetatud korralduse kehtestamist ja enne käesoleva seaduse § 924 lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimist Vabariigi Valitsusele analüüsi selle kohta, millist mõju avaldab energia tootmiseks vajaliku biomassi koguse hankimine Eesti puiduturule. Analüüsi tegemisel lähtutakse metsaseaduse §-s 7 nimetatud arengukavas sätestatud põhimõtetest. Vabariigi Valitsus kuulab enne lepingu sõlmimist ära Riigikogu majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni arvamuse.

  (7) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korraldus kehtetuks, kui vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumisega võetud tingimusi.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 596.  Alla 1 MW elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme vähempakkumine

  (1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse vähempakkumise korras toetust elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvat energiaallikat kasutavate tootmisseadmetega, mille elektriline võimsus on suurem kui 50 kW ja väiksem kui 1 MW eesmärgiga suurendada sellist tootmisseadet kasutavate tootjate iga-aastast elektrienergia tootmist aastatel 2019–2021 5 GWh võrra.

  (2) Pärast 2021. aastat kehtima hakkavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootmisseadmete vähempakkumise eesmärgid kinnitab Riigikogu oma otsusega.

  (3) Vabariigi Valitsus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgid Riigikogule kinnitamiseks vähemalt kolm kuud enne nende eeldatavat kinnitamist.

  (4) Vähempakkumise korraldab valdkonna eest vastutav minister.

  (5) Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõikes 21 nimetatud suunistest.

  (6) Vähempakkumisele saab esitada ainult sellise tootmisseadmega elektrienergia tootmise pakkumise, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist ja mille eest ei ole makstud riigipoolset investeeringutoetust.

  (7) Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on 0,0537 eurot toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,093 eurot kilovatt-tunni eest.

  (8) Vabariigi Valitsus otsustab korraldusega, milline tootja toodab vähempakkumise raames välja selgitatud täiendava elektrienergia koguse ja kellele makstakse vähempakkumise tulemuse alusel toetust 12 aastat alates tootmise alustamisest.

  (9) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud korraldus kehtetuks, kui tootja ei täida vähempakkumises ettenähtud tingimusi.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

6. peatükk VÕRGUTEGEVUS 

1. jagu Võrgutegevuse üldregulatsioon 

§ 60.  Võrgu ehitamine ja võrguteenuse osutamine

  (1) Jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võib võrku või liini ehitada ja/või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise. See ei kehti, kui jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas:
  1) ehitab põhivõrgu ja osutab selle kaudu võrguteenust põhivõrguettevõtja;
  2) ehitatakse otseliin ning seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse §-ga 61 ja asjakohase tegevusloaga;
  3) ehitatakse riigipiiri ületav alalisvooluliin ja seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse §-ga 61 ja asjakohase tegevusloaga;
  4) ehitatakse suletud jaotusvõrku või suletud jaotusvõrgus edastatakse elektrienergiat.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus, kui jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas:
  1) on seal asuv või seda läbiv teisele jaotusvõrguettevõtjale kuuluv elektripaigaldis, mille kaudu osutatakse sellele jaotusvõrguettevõtjale võrguteenust;
  2) on seal asuv või seda läbiv teisele jaotusvõrguettevõtjale kuuluv elektripaigaldis, mille kaudu ei osutata selles piirkonnas asuvatele tarbijatele võrguteenust;
  3) rekonstrueerib teine jaotusvõrguettevõtja temale kuuluvat elektripaigaldist, mille kaudu ei osutata selles piirkonnas asuvatele tarbijatele võrguteenust;
  4) on otseliin.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 601.  Üliväikese eraldatud võrgu teke

  (1) Üliväikeses eraldatud võrgus osutab võrguteenust jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb.

  (2) Üliväike eraldatud võrk tekib järgmistel juhtudel:
  1) jaotusvõrguettevõtja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks või
  2) hajaasustusega piirkonnas, kus elektriliini kilomeetri kohta on tarbimistihedus väiksem kui 15 megavatt-tundi aastas.

  (3) Üliväikese eraldatud võrgu tekkel käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
  1) üliväike eraldatud võrk on majanduslikult põhjendatud;
  2) üliväikeses eraldatud võrgus paiknevatele tarbijatele tagatakse võrgulepingu täitmine käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel kooskõlastatud võrguteenuse osutamise tüüptingimustel.

  (4) Üliväikest eraldatud võrku ei või rajada piirkonda, kus tarbija on elutähtsa teenuse osutaja või riigikaitseobjekti valdaja.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 61.  Otseliin ja riigipiiri ületav liin

  (1) Otseliini rajamise ja kasutamise õigus on tarbijal ning elektriettevõtjal enda või tarbijate, samuti selle elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui:
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  2) võrguettevõtjaga käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrgulepingu muutmise vajaduse korral on otseliini rajaja võrguettevõtjaga kokku leppinud tarbimis- või tootmistingimustes või otseliini rajamisest ja tootmisseadme võrguga ühendamisest tingitud tarbimis- või tootmistingimuste muutmises;
  3) otseliini rajaja on esitanud võrguettevõtjale andmed liini suurima lubatud talitluspinge, pikkuse, geograafiliste koordinaatide, paiknemise plaani ja muude põhiliste tehniliste näitajate kohta.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (11) Liinivaldaja paigaldab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme tema liini kaudu edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks ning tagab käesoleva seaduse ja võrgueeskirja kohaselt mõõteandmete kogumise ja töötlemise.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (12) Otseliini võib rajada mujale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alale üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  1) võrguettevõtja on keeldunud selle tarbija, tootja või müüja elektripaigaldist võrguga ühendamast ja talle muid võrguteenuseid osutamast muul kui käesoleva seaduse § 65 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud alusel ja keeldumise § 99 korras vaidlustamine Konkurentsiametis ei ole kaasa toonud lahendust, mis tagaks tarbija, tootja või müüja elektrienergiaga varustamise;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  2) võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonda otseliini ehitamist kavandatakse, annab otseliini ehitamiseks ja kasutamiseks oma kirjaliku nõusoleku.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (2) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (4) Riigipiiri ületav suurema kui 10 kV pingega alalisvooluliin ühendatakse põhivõrguga põhivõrguettevõtja nimetatud kohas, järgides põhivõrguettevõtja kehtestatud tehnilisi tingimusi.

  (5) Riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini võib ehitada ja seda kasutada ainult võrguettevõtja, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (6) Kui turuosaline soovib otseliini kasutamise ajaks säilitada olemasoleva võrguühenduse läbilaskevõime, maksab ta võrguettevõtjale käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 62.  Teeninduspiirkond

  (1) Jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkond on talle tegevusloa andmise otsusega ettenähtud maa-ala, mis on kindlaks määratud lähtuvalt riigipiirist ja/või geograafilistest koordinaatidest.

  (2) Põhivõrguettevõtja teeninduspiirkond on Eesti territoorium.

  (3) Ühel võrguettevõtjal on üks teeninduspiirkond, mis võib koosneda ühest või mitmest piiritletud maa-alast.

  (4) Jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda.

§ 63.  Teeninduspiirkonna muutmine

  (1) Jaotusvõrguettevõtjad võivad omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises nii, et enne muutmist nende teeninduspiirkondadega hõlmatud territoorium oleks seda ka pärast muutmist. Teeninduspiirkonna muutmise kokkuleppe peab sõlmima ka see jaotusvõrguettevõtja, kes soovib oma tegevust lõpetada.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (2) Jaotusvõrguettevõtjad edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teeninduspiirkondade muutmise teate ja nendevahelise asjakohase kokkuleppe Konkurentsiametile. Teates esitatakse andmed, mis võimaldavad määratleda jaotusvõrguettevõtjad ja nende teeninduspiirkondade uued piirid käesoleva seaduse § 62 lõike 1 kohaselt.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Jaotusvõrguettevõtja teeb teeninduspiirkonna muutmise teatavaks ka asjaomastele tarbijatele.

  (4) Konkurentsiamet teeb üheaegselt jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmete muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest alates 30 päeva jooksul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Teeninduspiirkonna muutmine jõustub, kui Konkurentsiamet on üheaegselt teinud asjakohased muudatused jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmetes ja teeninduspiirkonna muutmisest on teavitatud asjaomaseid tarbijaid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Teeninduspiirkonna muutmisest teatavad jaotusvõrguettevõtjad tarbijatele vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

§ 64.  Võrgu omanik

  (1) Kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest.

  (11) Võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, peab jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud võrguettevõtja kannab lõikes 1 nimetatud võrgu enda kasutusse võtmisega seonduvad kulud. Kui võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja omal kulul selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (13) Kui võrgu on rajanud ajavahemikus 2003. aasta 1. juuli kuni 2018. aasta 30. juuni isik, kes ei ole tegevusluba omav võrguettevõtja, kannab selle võrgu käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku tarbijale elektrienergia edastamiseks ja müügiks. Kui võrgu kasutusse andmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga ning selleks vajalikud kulud kannavad solidaarselt võrgu omanik ja võrgu valdaja.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (14) Kui võrgu rajab pärast 2018. aasta 1. juulit isik, kes ei ole tegevusluba omav võrguettevõtja, kannab selle võrgu käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku tarbijale elektrienergia edastamiseks ja müügiks. Võrguettevõtjal ei ole kohustust seda võrku kasutusse võtta.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 13 ja 14 nimetatud võrgu omanik tagab oma võrguga liitunud tarbijatele elektrienergia edastamise tarbijaga kokkulepitud tehnilistel tingimustel kuni selle võrgu andmiseni asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutusse. Võrgu omanik võib võrguühenduse katkestada vaid käesoleva seaduse §-s 90 esitatud korras.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (2) Kui omanik võrgu võõrandab, teeb ta selle Konkurentsiametile viivitamata teatavaks. Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja nimed, isikukoodid või äriregistrikoodid ja kontaktandmed ning andmed, mis võimaldavad määratleda võõrandatud võrku.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Konkurentsiamet võib asjakohase taotluse alusel vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisest sellise võrgu omaniku, kelle võrk asub mõne võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ega ole vajalik elektrienergia edastamiseks tarbijatele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata suletud jaotusvõrgu suhtes.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

2. jagu Võrguettevõtja kohustused 

§ 65.  Võrguteenuse osutamine

  (1) Võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid:
  1) asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise;
  2) asjakohase taotluse alusel muudab tarbimis- või tootmistingimusi;
  3) võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis;
  4) edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist;
  5) tagab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks;
  6) tagab mõõteandmete kogumise ja töötlemise;
  7) osutab käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid.

  (2) Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet.

  (3) Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui:
  1) võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega;
  2) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguteenuse kasutajast tuleneva muu asjaolu tõttu;
  3) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel;
  4) võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus;
  41) tootmisseadme liitumiseks või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks puudub võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuvas üliväikeses eraldatud võrgus võrguteenuse osutamiseks vajalik tarbimisnõudlus;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  5) selline õigus tuleneb käesolevas seaduses sätestatud muust alusest.

  (4) Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumist põhjendades tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 või 41 sätestatud alusel keeldumisest teatab võrguettevõtja Konkurentsiametile.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (5) Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused nimetatud nõuete rikkumise korral kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (6) Võrgutasude vähendamise tingimuste kehtestamisel lähtutakse elektrikatkestuste kestusest.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (7) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel teabe võrguteenuste ja võrguteenuste hindade kohta ning selle kohta, kuidas tarbija pääseb ligi oma tarbimisandmetele.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (8) Kui tarbija on selleks soovi avaldanud, esitab võrguettevõtja tarbijale tema tarbimisandmed võrgueeskirjas esitatud andmevahetuse vormi kohaselt.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (9) Jaotusvõrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele jaotusvõrguettevõtjale, võttes arvesse käesoleva seaduse § 91 lõikes 42 sätestatut.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (10) Jaotusvõrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist teavitama sellest kirjalikult Konkurentsiametit ning esitama ülevaate tegevuskavast, mille kohaselt tagatakse käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmine.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 66.  Võrgu arenduskohustus

  (1) Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Võrku arendades järgib võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning turgude integreerimise vajadust, arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]

  (2) Jaotusvõrguettevõtja esitab iga aasta 15. aprilliks kirjalikult Konkurentsiametile ja põhivõrguettevõtjale võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus tema teeninduspiirkonnas aasta kaupa hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Jaotusvõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (3) Põhivõrguettevõtja esitab iga aasta 15. juuniks kirjalikult Konkurentsiametile võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus põhivõrgus aasta kaupa hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Põhivõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (4) Koos käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnanguga peab võrguettevõtja Konkurentsiametile kirjalikult esitama üksikasjaliku kava selle kohta, kuidas ta tagab võrguteenuste osutamise hinnangus nimetatud tarbimisvõimsuse eeldatava nõudluse rahuldamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui Konkurentsiamet leiab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnangu või lõikes 4 nimetatud kava alusel või muul viisil, et jaotusvõrguettevõtja tegevus võrguteenuste osutamise tagamiseks vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega võib osutuda ebapiisavaks, edastab ta oma seisukoha sellele jaotusvõrguettevõtjale ja põhivõrguettevõtjale. Arvamust tuleb põhjendada.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja esitavad Konkurentsiameti seisukoha kohta oma kirjaliku arvamuse seisukoha saamisest alates 30 päeva jooksul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Konkurentsiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvamustes toodud põhjendatud seisukohti arvestades, kas ja missuguseid üldabinõusid peab võrguettevõtja oma võrgus tervikuna edaspidi rakendama, et tagada võrguteenuste osutamine vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega. Vajaduse korral teeb Konkurentsiamet võrguettevõtjale asjakohase ettekirjutuse või muudab tema tegevusloa tingimusi.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 661.  Elektrienergia ostu korraldus üliväikeses eraldatud võrgus

  (1) Üliväikeses eraldatud võrgus teeb tootja elektrienergia tootmiseks investeeringuid ja jaotusvõrguettevõtja sõlmib vastavalt vajadusele investeeringukindluse tagamiseks lepinguid riigihangete seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid.

  (2) Kui üliväikeses eraldatud võrgus tekib vajadus täiendava tootmisvõimsuse rajamiseks või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase lepingu tähtaeg möödub, korraldab jaotusvõrguettevõtja vajaliku elektrienergia tootmise, järgides käesolevas paragrahvis ning riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Eelistatakse taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, arvestades varustuskindluse nõudeid.

  (3) Üliväikeses eraldatud võrgus võivad jaotusvõrguettevõtja ja elektritootja olla sama isik.

  (4) Kui jaotusvõrguettevõtja korraldab üliväikeses eraldatud võrgus elektrienergia tootmise tootmiskohustusega tootja kaudu, peavad kavandatava lepingu tingimused sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) ostetav tootmisvõimsus;
  2) elektrienergia ostu kogus aastas;
  3) lepinguperiood;
  4) aastane elektri tarbimise graafik;
  5) varustuskindluse nõuded;
  6) varustuskindluse nõuete täitmata jätmisel jaotusvõrguettevõtjale tekkida võivate kulude katmise tingimused.

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei vabasta jaotusvõrguettevõtjat kohustusest kooskõlastada Konkurentsiametiga võrgutasu ning tüüptingimused käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud korras.

  (6) Võrguettevõtja avalikustab temaga sõlmitud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingute algus- ja lõpptähtpäevad koos lepingus kajastatud tootmisvõimsuse ning aastase elektrienergia ostukogusega oma veebilehel.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 67.  Mõõtmine

  (1) Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga (mõõtmine).

  (2) Kui turuosalise bilanssi ei või selgitada käesoleva seaduse § 46 lõike 5 kohaselt kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutades, kasutatakse mõõtmiseks kauglugemisseadet.

  (3) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Tarbijate ja elektriettevõtjate erinevate rühmade puhul kasutatavate mõõteseadmete suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded sätestatakse võrgueeskirjas.

  (5) Võrguettevõtja tagab võrguteenuse kasutaja teavitamise mõõtmise tulemustest ja nende alusel teostatud võrguteenuste eest maksmisele kuuluva tasu arvestusest kooskõlas õigusakti ja asjakohase lepinguga. Võrguettevõtja tagab samuti müüja teavitamise mõõtmise tulemustest nende võrguettevõtja võrguga ühendatud võrguteenuste kasutajate osas, kellele see müüja elektrienergiat müüb.

  (6) Võrguettevõtja võib turuosalise või sellele turuosalisele elektrienergiat müüva müüja taotluse alusel või oma algatusel paigaldada oma teeninduspiirkonnas mõõtmiseks tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui on turuosalisele ette nähtud käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas, ning teostada mõõtmist selle mõõteseadme abil. Tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamise taotluse esitanud isik tasub võrguettevõtjale selle mõõteseadme maksumuse ja selle paigaldamiseks tehtud kulutused ning mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad mõistlikud lisakulutused.

  (7) Võrgueeskirjas sätestatakse võrku antud ja sealt võetud elektrienergia koguste ning mõõteseadme ja liitumispunkti vahel elektrienergia kadude arvestamise kord juhuks, kui elektrienergia koguseid mõõdetakse mujal kui liitumispunktis.

  (8) Võrguettevõtja võib käesolevas paragrahvis ettenähtud kohustusi täita ise või osaliselt või täielikult volitada neid täitma kolmanda isiku.

§ 68.  Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (1) Elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui:
  1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil;
  2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta;
  3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse;
  4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtumit ei loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks, kui:
  1) võrguettevõtja ja müüja esitavad tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud;
  2) tarbija tasub tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest vähemalt üks kord kvartalis, kui arveid ei ole esitatud;
  3) turuosalise avatud tarne leping on katkenud ning kuni uue lepingu sõlmimiseni osutab talle avatud tarnet see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (2) Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.07.2012]

  (3) Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.07.2012]

§ 69.  Konfidentsiaalsusnõue

  (1) Võrguettevõtja järgib sellise teabe konfidentsiaalsuse nõuet, mille ta on oma tegevuse käigus turuosalise elektrienergia tootmis- või tarbimiskoguste kohta saanud. Sätet ei kohaldata, kui:
  1) teave on juba avalikustatud või saanud avalikuks muul viisil kui võrguettevõtja kohustuste rikkumise tõttu;
  2) teave on vaja kolmandale isikule edastada käesolevast seadusest tulenevate võrguettevõtja kohustuste täitmiseks;
  3) võrguettevõtja peab teabe edastama õigusakti kohaselt.

  (2) Võrguettevõtja järgib oma tegevusega seotud teavet avaldades võrdse kohtlemise põhimõtet.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 70.  Teabe andmise kohustus

  (1) Võrguettevõtja annab Konkurentsiametile selle nõudel teavet, mida on Konkurentsiametil vaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Võrguettevõtja teeb Konkurentsiametile viivitamata teatavaks oma ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise või lõpetamise või tema suhtes pankroti- või likvideerimismenetluse alustamise või muu asjaolu, mis võib tal takistada täita õigusaktist või tegevusloa tingimustest tulenevat kohustust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks kehtestatud tehnilised tingimused ning võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise põhimõtted (edaspidi liitumistingimused) peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.

  (4) Võrguettevõtja avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud liitumistingimused oma veebilehel.

  (5) Põhivõrguettevõtja teeb liitumistingimused teatavaks Euroopa Komisjonile.

  (6) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning teatab ka Konkurentsiametile oma võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad põhiandmed.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Jaotusvõrguettevõtja esitab Kaitseressursside Ametile selle nõudel andmed Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse riiklikku registrisse kandmiseks. Võrguettevõtja ei võta andmete esitamise eest tasu.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 701.  Võrgutaristu kasutusse andmise kohustus

  (1) Jaotusvõrguettevõtja on kohustatud andma füüsilist taristut, eelkõige elektriposte, teistele ettevõtjatele üldkasutatava, lairiba juurdepääsu teenuseid kiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis võimaldava elektroonilise side võrgu paigaldamiseks. Jaotusvõrguettevõtjal on õigus saada tagasi oma füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisega seotud otsesed kulud, eelkõige kulutused remondile ja rikete kõrvaldamisele.

  (2) Jaotusvõrguettevõtjale taotluse esitamise ja selle lahendamise kord ning taotluse rahuldamisest keeldumise alused ja vaidluste lahendamise kord sätestatakse ehitusseadustiku 61. peatükis.
[RT I, 25.01.2017, 1 - jõust. 01.03.2017]

3. jagu Võrguteenuse tasud 

§ 71.  Võrgutasud

  (1) Võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu (edaspidi võrgutasud):
  1) võrguga ühendamise eest (edaspidi liitumistasu);
  2) tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest (edaspidi tingimuste muutmise tasu);
  3) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest (edaspidi võrguühenduse kasutamise tasu);
  4) elektrienergia edastamise eest (edaspidi edastamistasu);
  5) võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest;
  6) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Võrguettevõtja kehtestab oma teeninduspiirkonna võrgutasud kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

  (3) Võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.

  (4) Võrgutasu hinda kujundades järgib võrguettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 714/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), XI lisas esitatud nõudeid, arvestab varustuskindluse ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust, samuti selles valdkonnas tehtavate uuringute tulemusi.
[RT I, 05.07.2016, 3 - jõust. 15.07.2016]

  (5) Võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud:
  1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine;
  2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
  3) keskkonnanõuete täitmine;
  4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
  5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (51) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (6) Võrguettevõtja kujundab edastamistasu nii, et see tagab liitumistasu ja võrguühenduse kasutamise tasu maksnud turuosalisele võimaluse edastada elektrienergiat kogu süsteemi ulatuses.

  (7) Erinevatel võrguettevõtjatel võivad olla erinevad võrgutasud.

  (8) Põhivõrguettevõtja võrgutasu peab võimaldama põhivõrguettevõtjal hallata ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks arendada käesoleva seaduse §-s 421 nimetatud andmevahetusplatvormi.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]

§ 72.  Võrgutasude arvestamise alused

  (1) Ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ei või edastamistasu ega võrguühenduse kasutamise tasu sõltuda turuosalise asukohast.

  (2) Võrguettevõtjal on õigus eristada sama võrguteenuse eest võetavaid võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi sõltuvalt pinge ja varustuskindluse tasemest, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid.

  (21) Osutatavate võrguteenuste kvaliteedinõuete rikkumise korral on võrguettevõtjal kohustus vähendada võrguteenuse eest võetavat võrgutasu vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele.
[RT I 2004, 86, 583 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Võrguettevõtjal on õigus moodustada turuosaliste rühmi ning rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid.

  (4) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesolevas paragrahvis ja §-s 71 sätestatut.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (5) Erinevatest võrgutasudest tulenevate piirkondlike hinnaerinevuste vähendamiseks võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel rakendada toetusmeetmeid võrguettevõtja või tarbijate toetamiseks.

  (6) Käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks lisaanalüüs.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (7) Hinna sisse ei arvata järgmisi kuluartikleid:
  1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
  2) sponsorlust, kingitust ja annetust;
  3) võrguteenuse osutamisega sidumata kulu;
  4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvi ja viivist;
  5) finantskulusid eraldi kulukomponendina, mida võetakse arvesse kaalutud keskmise kapitalihinna arvutamisel;
  6) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (8) Hinna sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest:
  1) kulu dünaamika jälgimine ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
  2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs koos eksperdihinnangutega;
  3) ettevõtja kulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sellesarnaste ettevõtjate kuludega.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (9) Hinna sisse arvatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel võetakse arvesse vaid võrguteenuse osutamiseks vajalikku põhivara. Põhivara hulka ei arvestata:
  1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;
  2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsents ja vara kasutusõigus;
  3) tagastamatu abi ja sihtfinantseerimise raames soetatud põhivara;
  4) liitumistasudest soetatud põhivara;
  5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (10) Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ja jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (11) Põhjendatud tulukus arvutatakse põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali komponent, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud käibekapitali komponendi suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral tehakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (13) Hinna sisse arvatavate kulude puhul võetakse arvesse põhjendatud investeeringuid ja kulutusi energiasäästu saavutamiseks lõpptarbija juures kuni ühe protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) investeeringute ja kulutuste tulemusena saavutatakse energiasääst energiamajanduse korralduse seaduse § 3 punkti 21 kohase lõpptarbija juures;
  2) saavutatavat energiasäästu on varem hinnatud vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele;
  3) ettevõtja hindab iga aasta 1. aprilliks kolmel eelmisel kalendriaastal ellu viidud tegevuste tulemusena saavutatud energiasäästu vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele ja esitab selle kohta aruande energiasäästu koordinaatorile energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (14) Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ja kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 73.  Võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamine

  (1) Võrguettevõtja kooskõlastab Konkurentsiametiga käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3–6 nimetatud võrgutasud ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused. Kooskõlastamise nõuet ei kohaldata elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Võrgutasude kooskõlastamisel arvestab Konkurentsiamet muu hulgas §-des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (2) Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse tähenduses.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Võrguettevõtjal on õigus esitada Konkurentsiametile kooskõlastamise taotlusi erinevate võrgutasude osas nii koos kui eraldi ning Konkurentsiamet on kohustatud tegema nende taotluste osas otsuse vastavuses käesoleva seadusega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Võrguettevõtja võtab võrguteenuse eest tasu, mis on arvutatud Konkurentsiameti kooskõlastatud asjakohaste võrgutasude alusel. Sätet ei kohaldata võrguga ühendamise, tarbimis- või tootmistingimuste muutmise ega elektrienergia transiidi suhtes.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Võrguettevõtjale, kes osutab võrguteenust suletud jaotusvõrgu kaudu, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 juhul, kui seda nõuab äritarbija, kelle elektripaigaldis on ühendatud suletud jaotusvõrguga.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 74.  Teabe andmine ja avaldamine

  (1) Võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes.

  (2) Võrguettevõtja avaldab vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes teate oma võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise või uute tüüptingimuste kehtestamise kohta vähemalt 30 päeva enne muudatuste või uute tüüptingimuste kehtima hakkamist.

  (3) Võrguettevõtja annab turuosalisele sellekohase taotluse alusel teavet tema teeninduspiirkonnas kehtivate võrgutasude suuruse ja võrguteenuse osutamise tüüptingimuste kohta.

  (4) Võrguettevõtja teeb Euroopa Komisjonile ja Konkurentsiametile viivitamata teatavaks nõude elektrienergia edastamiseks transiidina enam kui üheks aastaks sõlmitud elektrienergia müügilepingu alusel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Võrguettevõtja alustab asjakohase taotluse saamisel viivitamata läbirääkimisi elektrienergia transiidina edastamise tingimuste üle ning teavitab Euroopa Komisjoni ja Konkurentsiametit sellest, kui läbirääkimistel ei ole lepingu sõlmimiseni jõutud 12 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

61. peatükk LIITUMISTASU MAKSMISE TOETUS 
[Kehtetu - RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

§ 741.  – 7414.
[Kehtetud - RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

7. peatükk MÜÜK 

§ 75.  Müügi korraldus
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 751.  Tarbijale esitatav arve
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (1) Müüja esitab tarbijale tarbitud elektrienergia eest üks kord kuus arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Koos arvega esitatakse järgmised andmed:
  1) [kehtetu - RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 01.07.2015]
  2) elektribörsilt ostetud elektrienergia osakaal müügiperioodile eelnenud aruandeaastal;
  3) viide veebilehele, kus on esitatud andmed keskkonnamõju kohta, mis on põhjustatud müügiperioodile eelnenud aruandeaastal müüja tarnitud elektrienergia tootmisel tekkinud CO2 ja SO2 emissioonidest, ladestatavast põlevkivituhast ning radioaktiivsetest jäätmetest;
  4) tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave;
  5) alates 1. aprillist eelnenud kalendriaastal tarnitud elektrienergiast päritolutunnistustega tõendatud osa;
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]
  6) tarnitud elektrienergiast päritolutunnistustega tõendamata osa, kasutades põhivõrguettevõtja avaldatud segajääki.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]

  (11) Kui võrguettevõtja korrigeerib võrgueeskirjas sätestatud korras andmevahetusplatvormil turuosalise mõõteandmeid, esitab müüja turuosalisele korrigeeriva arve, märkides arvele korrigeerimise põhjuse.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (2) Müüja vahetamise korral esitab müüja tarbijale lõpparve hiljemalt kuue nädala jooksul pärast müügilepingu lõppemist. Kui pärast lõpparve esitamist tuvastatakse mõõtesüsteemi rike või esitatud andmete erinevus tegelikust tarbimisest, korrigeeritakse andmevahetusplatvormil tarbija mõõteandmeid ning müüja esitab tarbijale lõpparvet korrigeeriva arve.

  (3) Arve esitamise eest lisatasu ei võeta.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (4) Tagamaks, et müüja poolt tarbijale tarnitud elektrienergia eest esitataval arvel ja muudel müüja väljastatavatel reklaammaterjalidel, mida on mainitud käesoleva paragrahvi lõikes 1, on esitatud elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallikate õige jaotus müügiperioodile eelnenud aruandeaastal, kohustub müüja kasutama audiitori teenuseid. Audiitori ülesanne on kontrollida, kas müüja poolt tarbijatele esitatavates andmetes toodud kasutatud taastuvenergia kogus (protsentides) on tõendatud päritolutunnistustega, mille kasutamisest tarbijatele elektrienergia päritolu tõendamiseks on põhivõrguettevõtjale teada antud.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]

§ 76.  Müügikohustus
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 761.  Üldteenus

  (1) Väiketarbijal on õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud (edaspidi üldteenus).

  (2) Võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, nimetab ta teenust osutama tegevusloaga müüja.

  (3) Kui võrguettevõtja ei osuta üldteenust ise, avaldab ta oma veebilehel tema teeninduspiirkonnas üldteenust osutava müüja nime ja sideandmed ning annab sama teavet isikule, kes seda nõuab.

  (4) Üldteenust ei pea osutama tarbijale, kellega käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrguleping on üles öeldud käesolevas seaduses sätestatud alusel.

  (5) Kui väiketarbija ei ole sõlminud käesoleva seaduse § 83 kohaselt elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse talle üldteenust tema elektrilepingu lõppemise kuupäevale järgnevast kuupäevast alates.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012, kohaldatakse alates 2013. aasta 1. jaanuarist.]

§ 762.  Üldteenuse tüüptingimused

  (1) Võrguettevõtja või tema nimetatud müüja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.

  (2) Võrguettevõtja ja tema nimetatud müüja avaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimused oma veebilehel ning annavad nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012, lõiget 2 kohaldatakse alates 2013. aasta 1. jaanuarist.]

§ 763.  Üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind

  (1) Üldteenuse osutaja arvutab üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selles kuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum.

  (2) Üldteenuse osutaja arvestab üldteenuse tasu elektrienergia mõõdetud tarbimiskoguste alusel. Kui võrguettevõtjal puuduvad mõõdetud andmed väiketarbija eelmise kalendrikuu elektrienergia kasutamise kohta, prognoosib võrguettevõtja üldteenuse osutamiseks vajaliku elektrienergia koguse tarbimisgraafiku alusel. Kui täpsete andmete selgumise korral prognoositud kogus mõõdetud kogusest erineb, esitab võrguettevõtja tasaarvestuse järgmise kuu arvel.

  (3) Üldteenuse osutaja avaldab kalendrikuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia hinna koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel järgmise kuu üheksandaks kuupäevaks.

  (4) Üldteenuse korras tarbitud elektrienergia koguse tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord kehtestatakse võrgueeskirjas.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012, kohaldatakse alates 2013. aasta 1. jaanuarist.]

§ 764.  Elektrienergia müük üliväikeses eraldatud võrgus

  (1) Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk asub, esitab kord kuus hiljemalt 15. kuupäeval käesoleva seaduse §-s 551 nimetatud tootmiskohustusega tootjale eelmisel kalendrikuul võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia koguse andmed avatud tarne lepingut omavate avatud tarnijate kaupa.

  (2) Kui üliväikese eraldatud võrgu turuosaliste kõikides mõõtepunktides kokku on kauplemisperioodi jooksul võrgust võetud ja võrku antud saldeeritud elektrienergia kogus suurem kui null, siis ostab nendega elektrilepingud sõlminud avatud tarnija elektrienergiat tootmiskohustusega tootjalt.

  (3) Kui üliväikese eraldatud võrgu turuosaliste kõikides mõõtepunktides kokku on kauplemisperioodi jooksul võrgust võetud ja võrku antud saldeeritud elektrienergia kogus väiksem kui null, siis ostab tootmiskohustusega tootja elektrienergiat üliväikese eraldatud võrgu turuosalistega elektrilepingud sõlminud avatud tarnijalt.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud elektrienergia eest makstav tasu arvutatakse elektribörsi tunnihindade alusel.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 77.  Müüja avalikustamine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 78.  Müügikohustuse täitmine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 79.  Müügikohustuse eristamine
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 80.  Tüüptingimused müügikohustuse puhul
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 81.  Müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia hind
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 811.  Andmete esitamine Statistikaametile

  Elektriettevõtja esitab Statistikaametile andmed elektrienergia või võrguteenuse hinna kujunemise kohta riikliku statistika seaduses sätestatud korras.
[RT I 2010, 41, 241 - jõust. 01.08.2010]

§ 812.  Andmete säilitamine

  Müüja säilitab tehingu tegemisest alates vähemalt viis aastat järgmisi Konkurentsiametile ja Euroopa Komisjonile vajaduse korral esitatavaid teise müüja ja põhivõrguettevõtjaga tehtud elektritehingute ning elektrienergiaga seotud tuletisinstrumentide, mille alusvaraks on elektrienergia, alusel tehtud kõikide tehingute andmeid:
  1) tehingu tegemise kuupäev ning tarne- ja arveldustingimused;
  2) tehingu maht;
  3) tehingu täitmise kuupäev ja kellaaeg kauplemisperioodide kaupa;
  4) tehingu hind;
  5) ostja andmed;
  6) tarnelepingute üksikasjad.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 813.  Energia hulgimüügituru andmekogu
[Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 82.  Elektrienergia import

  (1) Elektrienergiat võib importida süsteemihaldur ja elektribörsil kaupleja. Elektribörsil kaupleja võib importida elektrienergiat ainult müümiseks elektribörsil.

  (2) Elektribörsil kaupleja, kes kavatseb importida elektrienergiat, võib nõuda süsteemihaldurilt arvamust selle kohta, kas kavandatavat elektrienergia importi võib süsteemi tehnilisi võimalusi arvestades lubada.

  (3) Elektrienergia importija, kes ei ole bilansihaldur, sõlmib oma bilansi tagamiseks avatud tarne lepingu bilansihalduriga.

  (4) Süsteemihalduril on õigus elektrienergia importi piirata või import katkestada, kui seda tingivad süsteemi tehnilised piirangud või vajadus säilitada varustuskindlus.

  (5) Süsteemihalduril on õigus keelduda elektrienergia impordiks võrguteenuseid osutamast, kui elektrienergia importija ei täida elektrienergia impordi kohta õigusaktiga kehtestatud nõudeid.

  (6) Süsteemihaldur edastab Euroopa Komisjonile iga kolme kuu järel andmed kolmandatest riikidest tegelikult süsteemi sisenenud elektrienergia koguste kohta.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

8. peatükk LEPINGUD 

§ 83.  Sätete kohaldamine

  (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse võrguettevõtjaga võrguga ühendamiseks ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi liitumisleping) ja muude võrguteenuste osutamiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi võrguleping) ning elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule (edaspidi elektrileping).

  (2) Käesoleva peatüki sätetest võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Füüsilisest isikust tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised.

§ 84.  Lepingu vorm

  (1) Elektrilepingu võib sõlmida suuliselt. Kui seda nõuab üks lepingupool, sõlmitakse leping kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.

  (2) Liitumisleping ja võrguleping sõlmitakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.

  (3) Võrguettevõtja võib erinevate võrguteenuste osutamiseks sõlmida tarbijaga eraldi võrgulepingud.

  (4) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 85.  Andmete esitamine

  (1) Enne liitumislepingu, võrgulepingu või elektrilepingu sõlmimist peab lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma teavet lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike alternatiivide kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ei pea esitama, kui leping sõlmitakse suuliselt või kui tarbija andmeid ei soovi.

  (3) Kui müüja korraldab kokkuleppel võrguettevõtjaga ka arveldamist nende võrguteenuste eest, mida võrguettevõtja osutab võrgulepingu alusel, esitab müüja võrguteenuste kohta eraldi arve või eristab võrguteenustega seotud asjakohased andmed elektrilepingu alusel väljastataval arvel.

§ 86.  Kinnituskiri

  (1) Kui elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, saadab lepingu sõlminud jaotusvõrguettevõtja või müüja tarbijale pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitava kirjaliku dokumendi (edaspidi kinnituskiri). Kinnituskiri saadetakse füüsilisest isikust tarbijale lepingu sõlmimisest alates kahe nädala jooksul.

  (2) Kinnituskirjas nimetatakse ajavahemik, mille jooksul võib tarbija esitada oma vastuväited. Ajavahemiku pikkus peab olema vähemalt kolm nädalat.

  (3) Lepingu sõlmimisest kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ajavahemiku möödumiseni või selle jooksul vastuväidete esitamiseni järgivad pooled kinnituskirjas esitatud tingimusi, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (4) Käesoleva paragrahviga reguleerimata osas kohaldatakse kinnituskirjale võlaõigusseadust.

§ 87.  Lepingutingimused

  (1) Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus ja elektrilepingus esitatakse järgmised andmed:
  1) võrgulepingu ja liitumislepingu puhul võrguettevõtja ning elektrilepingu puhul võrguettevõtja või müüja nimi ja äriregistrikood ning aadress ja muud kontaktandmed;
  2) võrgulepingu ja liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia põhinäitajad;
  3) võrgulepingu ja liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  4) võrguga ühendamiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitud liitumislepingu alusel võrguga esmakordse ühendamise aeg;
  5) osutatavate hooldusteenuste kirjeldus;
  6) lepingu alusel makstavate tasude kohta asjakohase teabe saamise viis;
  7) lepingu ja selle alusel osutatavate teenuste tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise tingimused, sealhulgas lepingu tasuta ülesütlemise tingimused;
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]
  8) kui võrgulepingu või liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteet ei ole lepingutingimustega kooskõlas, siis andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine või hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  81) võrgulepingu või elektrilepingu alusel esitatava arve hilinemise või võrguettevõtjast või elektrimüüjast tuleneval põhjusel ebatäpse arve esitamise ja ettemakse korral andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine, tasaarveldamine, hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine;
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]
  82) lepingu alusel makstava tasu vähemalt kaks erinevat tasumisviisi;
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]
  9) teave kaebuste käsitlemise kohta;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]
  10) võrgulepingu ja elektrilepingu puhul lepingu tähtaeg.

  (2) Kui elektrileping ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, esitab jaotusvõrguettevõtja või müüja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed käesoleva seaduse § 86 alusel väljastatavas kinnituskirjas.

§ 88.  Lepingu kehtivus ja lepingu tähtaeg

  (1) Võrguleping või elektrileping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Liitumisleping sõlmitakse lepingus määratud võrguühenduse loomiseks või võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks ja leping lõpeb selle täitmisega.

  (2) Tähtajatu elektrileping lõpeb, kui lõpeb selle võrguühenduse kohta sõlmitud võrgulepingu kehtivus, mille kaudu on elektrilepingu alusel elektrienergiat müüdud.

  (3) Elektrilepingu saab sõlmida turuosaline, kellel on sõlmitud tema tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes kehtiv võrguleping.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 89.  Lepingu muutmine

  (1) Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgulepingu tüüptingimusi ning võrguettevõtja või tema nimetatud müüja võib ühepoolselt muuta üldteenuse tüüptingimusi juhul, kui muutmine on objektiivselt põhjendatud ja vajalik muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ning kui Konkurentsiamet on tüüptingimuste muudatusega nõustunud. Konkurentsiamet ei nõustu tüüptingimuste muudatusega, kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgutasu või muud võrgulepingus ettenähtud tasu, kui Konkurentsiamet on muudatuse kooskõlastanud.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimuste muudatus kehtib kõigi muutmise ajal jõus olevate lepingute ja pärast muutmist sõlmitavate lepingute kohta.

  (4) Võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale enne lepingutingimuste muutmist sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav muudatus ja selle tegemise alus, muudatuse jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta, et tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatustega ei nõustu.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade edastatakse tarbijale koos talle esitatava arvega vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (6) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 90.  Võrguühenduse katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel

  (1) Võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud muul viisil.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud põhjusel võrguühenduse katkestamist edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg ning tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade tähtsaadetisena.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Võrguühenduse võib katkestada, kui tarbija ei ole katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 15 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (5) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata raskest haigusest või töötuks jäämisest tingitud ajutise maksejõuetuse tõttu, võib füüsilisest isikust tarbija selle asjaolu kohta edastada võrguettevõtjale kirjaliku teate. Teatele tuleb lisada nimetatud asjaolu kinnitav tõend.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kirjaliku teate ja tõendi saanud võrguettevõtja võib füüsilisest isikust tarbija võrguühenduse katkestada, kui tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 30 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (7) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata, võib võrguühenduse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil või täielikult või peamiselt kütmisel kasutatava muud kütuseliiki tarbiva küttesüsteemi toimimiseks on elektrienergia kasutamine vältimatu, kui tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 90 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikega 7 ei ole vastuolus, et tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks paigaldab võrguettevõtja asjakohase tehnilise kaitseseadme ja kasutab seda, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata või kui ta on võrgulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud muul viisil. Tarbijale tuleb võimsuse piiramisest käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras ette teatada vähemalt 15 päeva.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetega 1–7 ei ole vastuolus võrguettevõtja õigus viivitamata katkestada tarbija võrguühendus, kui tarbija:
  1) omavoliliselt suurendab käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud korras piiratud võimsust;
  2) kasutab elektrienergiat või võrguteenust ebaseaduslikult käesoleva seaduse § 68 tähenduses;
  21) annab elektrienergiat võrku võrguettevõtjaga sõlmitud lepinguta;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  3) kasutab elektripaigaldisi, mis ei ole nõuetekohased, on ohtlikud, häirivad kogu võrgu toimimist või ohustavad varustuskindlust.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (10) Võrguühenduse katkestamine käesolevas paragrahvis nimetatud alustel ei vabasta tarbijat liitumislepingus, elektrilepingus ega võrgulepingus ettenähtud tasude maksmise kohustusest.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (11) Võrguettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt käesolevas paragrahvis nimetatud abinõude rakendamiseks tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 2 ja 8–11 kohaldatakse ka tootja ja liinivaldaja ning teise võrguettevõtja võrguühenduse katkestamisele ja võrguühenduse võimsuse piiramisele.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (13) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka juhul, kui elektrienergiat edastatakse ja müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 91.  Võrgulepingu ülesütlemine

  (1) Võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda ja tarbimiskoha võrgust lahti ühendada, kui:
  1) ta on võrguühenduse katkestanud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud vähemalt 180 päeva ning lepingu teine pool ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ja elektrienergia tarbimist alustanud;
  2) lepingu teine pool on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi ja ei ole rikkumist võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul heastanud ning seetõttu ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist.

  (2) Võrguettevõtjal on õigus võrguleping üles öelda tema või müüjaga sõlmitud lepingu alusel tasumisele kuuluva rahasumma tasumata jätmise tõttu üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel.

  (3) Võrguettevõtja peab võrgulepingu ülesütlemisest vähemalt 30 päeva ette teatama. Teates nimetatakse lepingu ülesütlemise alus ning lepingu lõppemise kuupäev.

  (4) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teade tähtsaadetisena.

  (41) Võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud etteteatamistähtaja lõppu, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (42) Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas paikneb temale kuuluv kinnistu ja kes lõpetab tegutsemise käesoleva seaduse § 65 lõike 9 tähenduses ning soovib jätkata tema kinnistul asuvale tarbijale elektrienergia edastamist ja müüki § 15 lõike 6 punktis 1 esitatud tingimustel, võib selle tarbijaga sõlmitud võrgulepingu üles öelda sellekohase kokkuleppe olemasolul.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (5) Võrguettevõtjaga võrgulepingu sõlminud isik ei või seda lepingut üles öelda, kui lepingu esemeks oleva võrguühenduse suhtes on olemas kehtiv elektrileping teise isikuga, kes ei ole selle võrguühenduse osas võrgulepingut sõlminud.

  (6) Tarbija võib tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (7) Käesolevas paragrahvis sätestatust erinev kokkulepe on tühine.

§ 92.  Elektrilepingu ülesütlemine

  (1) Müüjal on õigus elektrileping üles öelda juhul, kui:
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  1) tarbija on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud ega ole rikkumist müüja antud mõistliku aja jooksul heastanud;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  2) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  3) tarbija on kasutanud elektrienergiat ebaseaduslikult või on tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahjustanud mõõteseadme plomme või taatlusmärgiseid;
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  4) [kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (2) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Elektrilepingu ülesütlemisest peab tarbijale vähemalt 30 päeva ette teatama. Teates nimetatakse lepingu ülesütlemise alus ning lepingu lõppemise kuupäev.

  (4) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teade tähtsaadetisena.

  (41) Müüja võib elektrilepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud etteteatamistähtaja lõppu, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (5) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (6) [Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

81. peatükk AVALIKU VEEKOGU KOORMAMINE TUULEELEKTRIJAAMAGA 
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

§ 921.  Hoonestusluba

  (1) Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise kavandamiseks peab taotlema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt veeseaduse § 225 lõike 1 kohase hoonestusloa.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Lisaks veeseaduses sätestatud andmetele ja dokumentidele peab hoonestusloa taotlus sisaldama andmeid tuuleelektrijaama potentsiaalse võimsuse kohta ja taotlusele tuleb lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

§ 922.  Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks õigustatud isikud

  Hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks võib anda vaid elektriettevõtjale käesoleva seaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. Nimetatud hoonestusloa võib üle anda vaid teisele elektriettevõtjale, elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale või Eesti Vabariigile.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

§ 923.  Hoonestustasu suurus avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisel

  (1) Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisel maksab elektriettevõtja riigile iga-aastast hoonestustasu, mille suurus on 7% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.

  (2) Pärast ehitusloa väljastamist kuni tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Kavandatud otstarbel kasutamise alguseks loetakse hetke, kui tuuleelektrijaam annab esmakordselt võrku elektrienergiat.

  (3) Hoonestustasu maksmisele kohaldatakse veeseaduse §-s 2218 sätestatut.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

82. peatükk TAASTUVENERGIA TOOTMISE ARENDAMISE KOOSTÖÖMEHHANISMID 
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 924.  Energia statistilised ülekanded

  (1) Riik võib teha taastuvast energiaallikast toodetud energia statistilise ülekande Euroopa Liidu teise liikmesriiki ja sõlmida selleks asjaomase lepingu, võttes arvesse lõpptarbimises taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu saavutamise kohustust, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/28/EÜ.

  (2) Lepingust teavitatakse Euroopa Komisjoni hiljemalt kolm kuud pärast iga aasta lõppu, mille jooksul nimetatud leping kehtib. Asjakohane teade peab sisaldama teavet lepingu objektiks olnud energia statistilise ülekande koguse, lepingu poolte ja lepingu maksumuse kohta. Energia statistiline ülekanne jõustub pärast teate edastamist Euroopa Komisjonile.

  (3) Lepingu sõlmimiseks vajalikud andmed edastab valdkonna eest vastutavale ministrile põhivõrguettevõtja.

  (4) Lepingu alusel teise Euroopa Liidu liikmesriigi tasutavad summad laekuvad põhivõrguettevõtjale ning need arvatakse põhivõrguettevõtja käesoleva seaduse § 592 lõike 4 alusel määratava taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulust maha, välja arvatud juhul, kui taastuvenergia koostöömehhanismide lepingust tuleneb teisiti.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 925.  Koostööprojektid teiste liikmesriikidega

  (1) Pärast 2009. aasta 25. juunit esimest korda tööd alustanud Eestis asuva uue tootmisseadmega või Eestis asuva tootmisseadme renoveerimise tulemusena pärast 2009. aasta 25. juunit lisandunud võimsuse abil taastuvast energiaallikast toodetud energia võib lahutada taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusest, mida arvestatakse Eesti jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel, ning lisada see taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise liikmesriigi jaoks samas lisas sätestatud eesmärkide täitmise hindamisel.

  (2) Koostööprojektis ei tohi osaleda tootmisseadmega:
  1) millega toodetud elektrienergia eest makstakse tootjale käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust;
  2) millega toodetud elektrienergia eest on tootjale käesoleva seaduse §-s 108 sätestatud perioodi ulatuses makstud käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust;
  3) mille ehitamiseks või renoveerimiseks on riik maksnud tootjale investeeringutoetust, mida tootmisseadme omanik riigile ei hüvita.

  (3) Koostööprojektiga ei tohi takistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu saavutamist.

  (4) Tootja teavitab oma soovist koostööprojektis osaleda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Teates peavad sisalduma:
  1) kavandatava, renoveeritava või renoveeritud tootmisseadme kirjeldus;
  2) koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi nimi ja pädeva asutuse kontaktandmed;
  3) ajavahemik kalendriaastates, mille jooksul soovitakse koostööprojekti esemeks oleva tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetava energia kogust lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel;
  4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetava energia kogus absoluutväärtusena kalendriaastate kaupa või proportsioonina selle tootmisseadme abil toodetavast energiast, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel;
  5) võimaluse korral käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kinnitus selle kohta, et liikmesriik nõustub teate sisuga ning soovib selles märgitud tingimustel esitada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ühise teate Euroopa Komisjonile.

  (5) Valdkonna eest vastutav minister võib põhjendatud juhul nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmetele lisaandmeid.

  (6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate ja lõikes 5 nimetatud lisaandmete saamist teeb valdkonna eest vastutav minister asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele ettepaneku esitada Euroopa Komisjonile koostööprojekti kohta ühine teade lõikes 4 sätestatud andmetega.

  (7) Kui Euroopa Liidu liikmesriik nõustub käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettepanekuga või on nõustunud teate sisuga lõike 4 punkti 5 kohaselt, esitab valdkonna eest vastutav minister koos nimetatud liikmesriigi pädeva asutusega Euroopa Komisjonile koostööprojekti kohta ühise teate lõikes 4 sätestatud andmetega.

  (8) Energia koguse eest, mis soovitakse lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel, ei maksta käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust.

  (9) Kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ajavahemikku jääva iga kalendriaasta lõppemist teavitab valdkonna eest vastutav minister Euroopa Komisjoni ja lõike 4 punktis 2 nimetatud liikmesriiki lõike 4 punktis 1 nimetatud tootmisseadmega eelmise kalendriaasta jooksul taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusest ning energia kogusest, mida soovitakse lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

9. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 93.  Riiklik järelevalve
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet.

  (2) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Liidu energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga (edaspidi koostööamet) ning teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega. Vajaduse korral kaasab Konkurentsiamet järelevalvesse sõltumatuid eksperte ning teeb koostööd Eesti teiste järelevalveasutustega.

  (3) Konkurentsiamet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu.

  (4) Võrguteenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või muul viisil turul kättesaadavaks tegemise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (41) Käesoleva seaduse §-s 212 sätestatud nõuete üle teeb järelevalvet Päästeamet.
[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (5) Liitumislepingust, võrgulepingust või elektrilepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile, mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule.

  (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule täidab Konkurentsiamet järgmisi riikliku järelevalvega seotud ülesandeid:
  1) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 ning selle alusel kehtestatud komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  11) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 täitmist;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  2) jälgib tootmisvõimsustesse investeerimist ning teeb varustuskindlust arvestades süsteemihaldurile vajaduse korral kohustuseks korraldada käesoleva seaduse § 4 lõikes 41 nimetatud konkurss;
  3) jälgib ja kontrollib käesoleva seaduse § 4 lõikes 41 sätestatud konkursi läbiviimist;
  4) lahendab turuosaliste vahelisi vaidlusi käesolevas seaduses sätestatud korras;
  5) avalikustab oma veebilehel võrguettevõtjate võrgutasud, mis ta on kooskõlastanud käesoleva seaduse alusel;
  6) väljastab käesolevas seaduses sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid;
  7) kontrollib jaotusvõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse § 18 nõuetele;
  8) kontrollib käesoleva seaduse § 592 lõikes 4 nimetatud põhivõrguettevõtja tehtavate kulutuste põhjendatust;
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]
  9) kontrollib, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 42 nimetatud avatud tarne raames müüdava elektrienergia hind on põhjendatud;
  10) kontrollib müüja poolt tarbijale esitatud käesoleva seaduse §-s 751 nimetatud andmeid;
  11) kontrollib, kas üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind on kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 763;
  12) kontrollib käesoleva seaduse §-s 581 nimetatud päritolutunnistuste väljaandmist, üleandmist ja kehtivust;
  13) kontrollib süsteemihalduri määratud bilansienergia hindu;
  14) kontrollib võrguettevõtja võetavat edastamistasu elektrienergia transiidi eest ning liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 71–73;
  15) annab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud süsteemihalduri koostatud aruandele hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõike 3 punktis b nimetatud ühenduseülese võrgu arengukavaga, ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks;
  16) jälgib Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahelist tehnilist koostööd;
  17) teeb koostööd teiste liikmesriikide asjaomaste asutustega piirkonna elektrituru andmevahetusplatvormide ühitamiseks;
  18) jälgib turu avamise ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsi ja kodutarbijatele määratud hindu ning avaldab vähemalt kord aastas soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta;
  19) jälgib, kui palju aega kulub võrguettevõtjatel ühenduste rajamiseks ning remonditöödeks;
  20) jälgib elektrituru läbipaistvuse taset, sealhulgas elektrituru hulgihindade läbipaistvust;
  21) kontrollib, et ei toimuks ristsubsideerimist ülekande-, jaotus- ja müügitegevuse vahel;
  22) kontrollib, et ei esineks lepingulist piiravat tegevust, sealhulgas keeldu osta määratud tarnet mitme müüja käest samal ajal;
  23) kontrollib, et tarbijatele on tagatud kiire juurdepääs nende tarbimisandmetele ilma lisatasu nõudmata;
  24) teeb, ilma et see piiraks tema iseseisvust ja eripädevust, oma ülesannete täitmiseks koostööd põhivõrguettevõtjaga ning vajaduse korral teiste asjaomaste ametiasutustega. Mis tahes heakskiit, mille Konkurentsiamet annab käesoleva seaduse kohaselt, ei piira tema volituste kasutamist tulevikus;
  25) esitab Euroopa Komisjonile aruande, mis käsitleb turgu valitsevaid elektriettevõtjaid ning turu hõivamist ja konkurentsi muul viisil kahjustavat käitumist, omandisuhete muudatusi, konkurentsi edendamise meetmeid ning üldteenuse osutamise kohustuse täitmiseks võetud meetmete võimalikku mõju riigisisesele ja rahvusvahelisele konkurentsile;
  26) teavitab Euroopa Komisjoni põhivõrguettevõtjale tegevusloa andmise otsusest ning avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas;
  27) koostab, avaldab oma veebilehel ja esitab igal aastal Euroopa Komisjonile, liikmesriikide energeetikasektorit reguleerivatele asutustele ning koostööametile aruande, mis käsitleb Konkurentsiameti ülesannete täitmiseks võetud meetmeid ja saavutatud tulemusi;
  28) edastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud teabe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 256/2014 artikli 3 kohaselt Euroopa Komisjonile;
  29) avaldab oma veebilehel teabe, mis käsitleb tarbija õigusi, asjaomaseid õigusakte ja vaidluse lahendamise võimalusi.

  (7) Konkurentsiamet teeb otsuse temale käesoleva seaduse alusel esitatud kooskõlastamistaotluse kohta 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist teatada.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni Konkurentsiametile esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave.

  (9) Konkurentsiamet võib kehtestada ajutised võrgutasud või tasu arvutamise metoodika olukorras, kus võrgutasu ei ole põhjendatud või ei ole määratud ning võrguettevõtja ei järgi Konkurentsiameti ettekirjutust. Konkurentsiameti poolt kehtestatu kehtib seni, kuni võrguettevõtja kooskõlastab, lähtudes käesoleva seaduse §-st 73, uue võrgutasu. Enam teenitud tulu, mida võrguettevõtja põhjendamata võrgutasu kasutamise ajal teenis, arvestatakse põhjendatud müügitulust maha, võttes arvesse võrguettevõtja jätkusuutlikkust, kas järgmisel või vajaduse korral järgmistel võrgutasude kooskõlastamistel.

  (10) Konkurentsiamet koostab ja avaldab iga aasta 31. juuliks oma veebilehel eelmise kalendriaasta kohta ülevaate, milles kajastatakse järgmist:
  1) süsteemidevaheliste ühenduste võimsuse jaotamise reeglid;
  2) süsteemi ülekoormuse lahendamise reeglid;
  3) võrkudevaheliste ühenduste loomisele ja remondile kulutatud aeg;
  4) võrguettevõtja avaldatav teave võrkudevaheliste ühenduste ja võrgu võimsuse jaotamise kohta, arvestades ärisaladuse hoidmise vajadust;
  5) käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tegevusalade eristamine;
  6) uutele tootjatele kehtestatud liitumistingimused;
  7) süsteemihalduri ja võrguettevõtjate kohustuste täitmine;
  8) konkurentsi olukord elektriturul.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]

§ 94.  Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Konkurentsiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

  (2) Päästeamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 941.  Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

  (1) Konkurentsiamet jälgib, et põhivõrguettevõtja vastaks käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetele ning algatab § 261 kohaselt põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise, kui:
  1) ta on saanud käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 nimetatud teate;
  2) talle on saanud teatavaks, et põhivõrguettevõtja üle valitsevat mõju omava isiku õiguste või mõju kavandatav muudatus võib kaasa tuua käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuete rikkumise, või kui tal on alust arvata, et selline rikkumine on juba toimunud;
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]
  3) talle on saanud teatavaks asjaolud, mis võimaldavad kolmanda riigi kodanikul või seal asutatud ja registreeritud juriidilisel isikul omandada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle;
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]
  4) Euroopa Komisjon on esitanud põhjendatud taotluse.

  (2) Konkurentsiamet teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni asjaoludest, mis võimaldavad kolmandast riigist pärit isikul omandada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle, ning sellest, et kolmandast riigist pärit isiku valitseva mõju all olev põhivõrgu omanik või põhivõrguettevõtja taotleb käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Kui põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamine on algatatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludel, nõuab Konkurentsiamet põhivõrguettevõtjalt tõendeid selle kohta, et põhivõrguettevõtja või tema üle valitsevat mõju omava isiku tegevus ei sea ohtu Eesti ega Euroopa Liidu varustuskindlust.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud varustuskindlust hinnates võtab Konkurentsiamet arvesse:
  1) neid õigusi ja kohustusi, mis Euroopa Liidul on asjaomase kolmanda riigi suhtes ning mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud varustuskindluse kokkuleppest, mille osaline on Euroopa Liit;
  2) neid õigusi ja kohustusi, mis Eestil on asjaomase kolmanda riigi suhtes ning mis tulenevad selle välisriigiga sõlmitud kokkulepetest niivõrd, kuivõrd need on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas;
  3) muid nõuetekohasuse hindamise või asjaomase kolmanda riigiga seotud asjaolusid.

  (5) Kui Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludel algatatud nõuetekohasuse hindamise kohta eitava otsuse ja see erineb Euroopa Komisjoni arvamusest, avaldab Konkurentsiamet oma otsuse koos põhjendustega ning koos Euroopa Komisjoni arvamusega Euroopa Liidu Teatajas.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 942.  Riikliku järelevalve erisused

  Konkurentsiamet võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes turuosalise territooriumile, ruumi või rajatisse.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 95.  Ettekirjutus

  (1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (2) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise korral võib kohaldada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot. Käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuete täitmata jätmise korral on põhivõrguettevõtja suhtes rakendatava sunniraha ülemmäär üheksa miljonit eurot, kusjuures ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks rakendatav sunniraha ei või kokku ületada üheksat miljonit eurot.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (5) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 96.  Teabe andmise kohustus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 97.  Teabesaladuse hoidmise kohustus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 98.  Juurdepääsuõigus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 99.  Kaebuste lahendamine

  (1) Turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Konkurentsiamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse 30 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates. Kui kaebus esitatakse võrguettevõtja kohta, teeb Konkurentsiamet otsuse 60 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (3) Kui Konkurentsiamet taotleb kaebuse lahendamiseks vajalikku teavet, peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine kuni teabe saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks. Kui kaebus on esitatud võrguettevõtja kohta, võib tähtaja kulgemise peatada kuni 60 päevaks, kui kaebuse esitaja sellega nõustub.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 100.  Vara avalikes huvides omandamine

  (1) Lisaks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud alustele võib Konkurentsiamet taotleda järgmise vara või asjaõiguse avalikes huvides omandamist, sealhulgas sundvõõrandamist:
  1) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatav vara, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida jätkamise ettekirjutust;
  2) tegevusloas nimetatud tegevuses kasutatav vara, kui tegevusloa kehtivusaeg on lõppenud või tegevusluba on tunnistatud kehtetuks ja nimetatud varal põhineva tegevuse jätkamine kooskõlas käesoleva seadusega ei ole tagatud ning see võib seada ohtu süsteemi varustuskindluse;
  3) võrgu ja selle kasutamist võimaldav piiratud asjaõigus, kui võrgu omanik ei täida käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 ettenähtud kohustust või kui võrgu omanikust või kasutajast võrguettevõtjal ei ole käesoleva seaduse kohast tegevusluba.

  (2) Konkurentsiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel taotleda vara avalikes huvides omandamist, sealhulgas sundvõõrandamist, üksnes juhul, kui ta on eelnevalt vara omanikule andnud mõistliku tähtaja asjaolu kõrvaldamiseks ja vara omanik ei ole selle tähtaja jooksul asjaolu kõrvaldanud.

  (3) Konkurentsiametil ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud tähtaja andmise kohustust juhul, kui selle kohustuse täitmine võib seada ohtu varustuskindluse.

  (4) Vara avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras. Menetluse läbiviimisel ei pea järgima nimetatud seaduses sätestatud tähtaegu ning vara omanikule ei maksta lisaks tasule täiendavaid hüvitisi.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 1001.  Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

  (1) Konkurentsiamet teeb koostööd ning vahetab käesoleva seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet Euroopa Liidu liikmesriikide reguleerivate asutustega ja koostööametiga, et:
  1) võimaldada võrgu optimaalset haldamist;
  2) edendada ühise elektribörsi loomist;
  3) optimeerida piiriüleste võimsuste jaotamist;
  4) saavutada võrkude vastastikusel ühendamisel võimsuse selline tase, mis võimaldab arendada konkurentsi ja parandada varustuskindlust, vältides turuosaliste ebavõrdset kohtlemist;
  5) koordineerida võrgueeskirjade väljatöötamist;
  6) koordineerida ülekoormuse juhtimise nõuete väljatöötamist.

  (2) Vahetatavat teavet kasutab Konkurentsiamet samal konfidentsiaalsustasemel kui asutus, kust teave pärit on.

  (3) Konkurentsiamet võib koostööametilt küsida arvamust selle kohta, kas teise Euroopa Liidu liikmesriigi reguleeriva asutuse vastuvõetud otsus piiriülese elektrikaubanduse kohta on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/72/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 714/2009.

  (4) Kui teise liikmesriigi reguleerivas asutuses piiriülese elektrikaubanduse kohta tehtud otsus ei ole direktiivi 2009/72/EÜ ega määruse (EÜ) nr 714/2009 nõuetega kooskõlas, on Konkurentsiametil õigus teatada sellest Euroopa Komisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (5) Kui Euroopa Komisjon nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/72/EÜ või määrusega (EÜ) nr 714/2009 mitte kooskõlas oleva piiriülese elektrikaubanduse kohta tehtud Konkurentsiameti otsuse kehtetuks tunnistamist, täidab Konkurentsiamet nõude kahe kuu jooksul selle esitamisest arvates ja teatab sellest komisjonile.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

10. peatükk VASTUTUS 

§ 101.  Võrguteenuse osutamise kohustuse rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 1011.  Osutatavate võrguteenuste kvaliteedinõuete rikkumine

  (1) Võrguettevõtjat oma teeninduspiirkonnas osutatavate võrguteenuste kvaliteedinõuete rikkumise eest või nimetatud nõuete rikkumise puhul võrgutasude vähendamata jätmise eest, kui võrgutasude vähendamine on käesoleva seadusega ette nähtud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1012.  Elektrienergia müük kooskõlastamata piirhinna ja piirhinda ületava hinnaga
[Kehtetu - RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 1013.  Piiriülese elektrikaubanduse tingimuste rikkumine

  Juriidilise isiku poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud piiriülese elektrikaubanduse tingimuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 1014.  Energia hulgimüügituru tingimuste rikkumine

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklites 3–5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

§ 1015.  Süsteemihalduri ning vertikaalselt integreeritud ettevõtja vastutus

  Süsteemihalduri või vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1, 3 ja 4, §-des 17 ja 181, § 38 lõikes 3, § 39 lõigetes 1, 31, 4 ja 6, § 40 lõikes 7 ning §-des 401, 53, 66, 70, 71, 72, 73 ja 74 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja viimase auditeeritud majandusaasta käibest.
[RT I, 30.06.2017, 2 - jõust. 10.07.2017]

§ 102.  Ebaseaduslik võrguteenuse ja elektrienergia kasutamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 103.  Teabe esitamata jätmine

  (1) Turuosalist Konkurentsiametile või süsteemihaldurile kohustusliku teabe esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 104.  Juurdepääsuõiguse takistamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 105.  Teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumine

  (1) Käesolevas seaduses ettenähtud teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 106.  Menetlus

  Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 107.  Turuluba ja tegevusluba

  (1) Energiaseaduse alusel võrguettevõtjale elektrienergia müügiks ning elektrienergia edastamis- ja jaotamisteenuse müügiks võrgu kaudu väljaantud turuluba ning sellega seoses riigiga sõlmitud leping jäävad nimetatud tegevusalade osas kehtima kuni neis märgitud tähtpäevani.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata elektrienergiaga seotud tegevusalade osas kaotavad energiaseaduse alusel võrguettevõtjale väljaantud turuload ja nendega seotud riigiga sõlmitud lepingud kehtivuse, kui tegevusloa saamiseks ei ole nõuetekohast taotlust esitatud lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul või kui Konkurentsiamet teeb nimetatud taotluse alusel tegevusloa andmisest keeldumise otsuse. Kõik need riigiga sõlmitud lepingud ning turuload, mis ei ole välja antud võrguettevõtjale, kaotavad käesoleva seaduse jõustumisel elektrienergiaga seotud tegevusalade osas kehtivuse.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtima jäänud turuluba ja riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2 ja 6 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana. Põhivõrgu kaudu edastamisteenuse osutamiseks antud turuluba ning sellega seoses riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Kui turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimus ei ole käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga kooskõlas, muudab Konkurentsiamet ühepoolselt turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimust käesoleva seaduse jõustumisest alates 90 päeva jooksul, järgides käesolevas seaduses tegevusloa tingimuste muutmise kohta sätestatut. Kuni tingimuste muutmiseni Konkurentsiameti poolt kohaldatakse käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga vastuolus oleva turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimuse asemel käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakti.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui turuosaline käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata elektrienergiaga seotud tegevusalal, millel tegutsemiseks on käesoleva seaduse kohaselt vaja tegevusluba, esitab ta 180 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest Konkurentsiametile nõuetekohase taotluse vastava tegevusloa saamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Tootjaliini kaudu elektrienergia edastamiseks antud tegevusluba käsitatakse otseliini kaudu elektrienergia edastamise tegevusloana.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (7) Põhivõrguettevõtja viib oma tegevuse käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2013. aasta 1. maiks. Põhivõrguettevõtjale enne 2013. aasta 1. märtsi antud tegevusluba kehtib tegevusloas nimetatud tingimustel kuni 2014. aasta 1. märtsini.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 1071.  Müügikohustuse alusel sõlmitud elektrileping

  Käesoleva seaduse 2011. aasta 31. detsembrini kehtiva redaktsiooni § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse alusel sõlmitud elektrileping lõpeb 2012. aasta 31. detsembril.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 108.  Toetuse kehtivusaeg

  (1) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 ja §-s 594 nimetatud toetust makstakse tootmise alustamisest alates 12 aasta jooksul. Enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest võib §-s 59 nimetatud toetust maksta kuni 2012. aasta 31. detsembrini.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (11) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (12) Tootja, kes alustab tootmist biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadmega pärast 2010. aasta 31. detsembrit, võib saada käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punkti 1 alusel ettenähtud toetust ainult tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia eest.
[RT I 2010, 8, 40 - jõust. 27.02.2010]

  (2) Tuult energiaallikana kasutav tootja, kes alustas oma tootmisseadmega tööd enne 2007. aasta 31. detsembrit, võib 2008. aasta 31. detsembrini selle tootmisseadmega toodetud elektrienergiat müüa avatud tarnena põhivõrguettevõtja nimetatud müüjale hinnaga 115 senti kilovatt-tunni eest.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud tootmise alustamise ajana käsitatakse päeva, millal nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

  (4) Kui tootja on tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest saanud käesoleva seaduse § 59 alusel 12 aastat toetust ja see tootmisseade asendatakse teise tootmisseadmega, ei maksta toetust teise tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (5) Kui tootja on hiljemalt 2018. aasta 31. detsembril saanud käesoleva seaduse § 59 alusel toetust tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, makstakse selle tootmisseadme asemele paigaldatud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest § 59 alusel toetust, kuni asendatud tootmisseadmega tootmise alustamisest möödub 12 aastat. Võimsuse eest, mis ületab asendatava tootmisseadme võimsust, makstakse toetust üksnes käesoleva seaduse § 594, 595 või 596 alusel vähempakkumise võitjaks osutumise korral.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (6) Kui tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest on makstud käesoleva seaduse § 59 alusel toetust ja see tootmisseade on asendamise ajaks vanem kui 25 aastat, makstakse selle tootmisseadme asemele paigaldatud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest §-s 594, 595 või 596 nimetatud vähempakkumise võitmise korral toetust alates uue tootmisseadmega elektritootmise alustamisest.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (7) Pärast 2018. aasta 31. detsembrit olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud täiendava tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, kui olemasoleva ja täiendava tootmisseadme elektripaigaldisel on ühine liitumispunkt võrguettevõtja võrguga, makstakse toetust üksnes käesoleva seaduse § 594, 595 või 596 alusel vähempakkumise võitjaks osutumise korral. Täiendava tootmisseadme rajamine ei mõjuta olemasoleva tootmisseadmega selle võimsuse ulatuses toodetud elektrienergia eest toetuse maksmist ega toetuse maksmise perioodi.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (8) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 22 nimetatud tingimustest vähemalt ühele tingimusele vastava tootja asjakohase tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest või asjakohases liitumislepingus ettenähtud tootmisseadme etapi eest makstakse § 59 alusel toetust 12 aasta jooksul alates iga tootmisseadmega või tootmisseadme etapis elektrienergia tootmise alustamisest.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 1081.  Toetusmeetmete kombineerimine

  Tootjal, kelle elektrijaam või tootmisseade koosneb mitmest elektrienergia tootmise elektripaigaldisest, on õigus iga elektripaigaldise puhul eraldi valida, kas sellega toodetud elektrienergia eest maksab põhivõrguettevõtja või käesoleva seaduse §-s 925 nimetatud teine liikmesriik samale tootjale toetust §-s 59, 594, 595 või 596 sätestatud toetusmeetme või § 925 kohaselt sõlmitud koostöölepingu alusel. Valikuõiguse kasutamise eelduseks on tingimus, et iga elektripaigaldisega toodetud elektrienergiat mõõdetakse eraldi õigusakti nõuete kohase mõõteseadmega, mille mõõteandmetele tagatakse juurdepääs võrguettevõtjale, põhivõrguettevõtjale ja liinivaldajale.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 109.  Toetusmeetmete rakendamine

  Käesoleva seaduse § 72 lõikes 5 nimetatud toetusmeetmeid võib rakendada tagasiulatuvalt alates 2002. aasta 1. jaanuarist.

§ 1091.  Liitumistasu toetuse rakendamine
[Kehtetu - RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

§ 110.  Teeninduspiirkondade määramine

  (1) See võrguettevõtja energiaseaduse tähenduses, kellel on käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv energiaseaduse alusel väljaantud turuluba elektrienergia müügiks ja/või elektrienergia jaotamisteenuse müügiks võrgu kaudu, peab 180 päeva jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist esitama Konkurentsiametile kirjaliku taotluse oma teeninduspiirkonna määramiseks. Taotluse esitamisel peab võrguettevõtja lähtuma temale energiaseaduse alusel väljastatud turuloa tingimustest, riigiga sõlmitud lepingust ja tegelikust olukorrast võrguteenuste osutamisel. Taotluses esitatakse käesoleva seaduse § 62 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuete kohane teeninduspiirkonna määratlus ja skemaatiline plaan.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral teeb Konkurentsiamet võrguettevõtjale ettekirjutuse kohustuse täitmiseks ja hoiatab, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral kohaldatakse talle sunnivahendit kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seadusega. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Jaotusvõrguettevõtjate nõuetekohaste taotluste alusel määrab Konkurentsiamet üheaegselt jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste esitamise tähtpäeva saabumisest alates 180 päeva jooksul, arvestades jaotusvõrguettevõtjatele energiaseaduse alusel väljastatud turulubade ja riigiga sõlmitud lepingute tingimusi, tegelikku olukorda võrguteenuste osutamisel ning jaotusvõrguettevõtja ja tema tegevuse kohta käesoleva seadusega kehtestatud nõudeid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud teeninduspiirkonnad ei hõlma kogu Eesti territooriumi, määrab Konkurentsiamet hõlmamata territooriumi selle jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnaks, kelle teeninduspiirkond hõlmamata territooriumiga külgneb. Seda tehes arvestab Konkurentsiamet muu hulgas olemasoleva võrgu paiknemist hõlmamata territooriumi suhtes.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Konkurentsiametil on õigus nõuda elektriettevõtjalt käesolevas paragrahvis nimetatud otsustuste tegemiseks vajalikku teavet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Konkurentsiamet teavitab käesoleva paragrahvi alusel määratud teeninduspiirkondadest jaotusvõrguettevõtjaid ning vajaduse korral muudab jaotusvõrguettevõtjate turulubade ja riigiga sõlmitud lepingute tingimusi, lähtudes käesolevast seadusest.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguettevõtjale, kellele Konkurentsiamet lõike 3 alusel teeninduspiirkonda ei määra, teeninduspiirkonna määramata jätmise viivitamata teatavaks. Võrguettevõtja turuluba ja riigiga sõlmitud leping kaotavad kehtivuse teeninduspiirkonna määramata jätmise teate saatmisest alates 90 päeva möödudes.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Konkurentsiametil on õigus kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud võrguettevõtjat tegevust jätkama kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 37 ja/või algatada kooskõlas §-ga 100 võrgu või muu sellise vara avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, mida võrguettevõtja on kasutanud turuloa alusel toimunud tegevuses.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]

§ 1101.  Üldteenuse kohaldamine

  (1) Kui väiketarbija ei ole sõlminud 2013. aasta 1. jaanuariks elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse sellest kuupäevast alates talle üldteenust.

  (2) Üldteenuse tüüptingimused kehtivad kõigi pärast 2013. aasta 1. jaanuari jõus olevate võrgulepingute kohta.

  (3) Käesoleva seaduse § 761, § 762 lõiget 2 ja § 763 kohaldatakse alates 2013. aasta 1. jaanuarist.

  (4) Võrguettevõtja esitab enne 2013. aasta 1. jaanuari tarbijale koos arvega teabe käesoleva seaduse § 762 lõikes 1 nimetatud üldteenuse tüüptingimuste kohta.
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

§ 111.  Elektrimajanduse arengukava

  (1) Esimene käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud elektrimajanduse arengukava koostatakse ning esitatakse Vabariigi Valitsusele 2005. aasta 1. juuniks.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

  (2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 51 nimetatud analüüs koostatakse esmakordselt 2007. aastal.
[RT I 2007, 23, 120 - jõust. 01.05.2007]

§ 1111.  Euroopa Komisjonile esitatavad aruanded

  (1) Süsteemihaldur esitab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande iga kahe aasta järel hiljemalt 31. juuliks. Esimene aruanne esitatakse 2007. aasta 31. juuliks.

  (2) Konkurentsiamet esitab käesoleva seaduse § 93 lõike 6 punktis 25 nimetatud aruande iga aasta 1. septembriks. Alates 2010. aastast esitatakse kõnealune aruanne iga kahe aasta järel.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]

§ 1112.  Hoonestusloa taotlemise erisused

  Kui käesoleva seaduse §-s 922 nimetatud ettevõtja taotlusel on enne 2009. aasta 1. jaanuari avalikku veekogusse tuuleelektrijaama ehitamiseks algatatud keskkonnamõjude hindamine, siis ei kohaldata hoonestusloa menetlusele veeseaduse § 227 lõikeid 3–5 ning hoonestusloa menetlus algatatakse keskkonnamõjude hindamist taotlenud ettevõtja suhtes.
[RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]

§ 1113.  Muud rakendussätted

  (1) Elektriettevõtjad viivad oma tegevuse käesoleva seaduse § 87 lõike 1 punktis 81 nimetatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2014. aasta 1. novembriks.
[RT I, 06.05.2014, 2 - jõust. 07.05.2014]

  (2) Käesoleva seaduse § 751 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmeid esitavad müüjad arvetel alates 2015. aasta 1. juulist.
[RT I, 12.07.2014, 3 - jõust. 22.07.2014]

  (3) Käesoleva seaduse § 591 lõike 2 punktis 4 sätestatud tingimust kohaldatakse tootjale, kes on alustanud elektrienergia tootmist või võrku või otseliini andmist pärast 2018. aasta 31. detsembrit.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (4) Enne 2018. aasta 1. jaanuari tootmiskohustusega tootja ja jaotusvõrguettevõtja vahel üliväikeses eraldatud võrgus sõlmitud elektrienergia ostmise lepingud loetakse kehtivaks kuni nende lõppemise tähtpäevani.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (5) Käesoleva seaduse § 64 lõiget 1 kohaldatakse vaid juhul, kui võrk on rajatud enne 2003. aasta 1. juulit.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

  (6) Pärast käesoleva seaduse § 221 kohase majandustegevusteate esitamist muutub elektrienergia müügiks väljastatud tegevusluba kehtetuks.
[RT I, 29.06.2018, 2 - jõust. 09.07.2018]

§ 112. – § 118. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 119.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. juulil.

  (2) Käesoleva seaduse §-d 15, 16 ja 18 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 4 lõige 5, § 29 lõige 6, § 70 lõige 5 ning § 74 lõiked 4 ja 5 jõustuvad eraldi seadusega Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga.

  (4) Käesoleva seaduse § 58 lõiked 61–63 jõustuvad 2005. aasta 1. mail.
[RT I 2004, 86, 583 - jõust. 01.01.2005]


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 55–93); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33–40); osaliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62); Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 90/377/EMÜ ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks (EÜT L 185, 17.07.1990, lk 16–24); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ (ELT L 052, 21.02.2004, lk 50–60); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta (ELT L 033, 04.02.2006, lk 22–27).
[RT I, 28.06.2012, 1 - jõust. 08.07.2012]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json