Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 15.03.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 07.01.2021 Avaldamismärge: RT I, 13.03.2019, 91 Kohtuekspertiisiseadus Vastu võetud 30.05.2001 RT I 2001, 53, 309 jõustumine 01.01.2002 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 15.05.2002 - RT I 2002, 47, 297 - 01.01.2003 19.06.2002 - RT I 2002, 61, 375 - 01.08.2002 23.03.2005 - RT I 2005, 20, 127 - 24.04.2005 15.06.2005 - RT I 2005, 39, 308 - 01.01.2006 07.06.2007 - RT I 2007, 44, 314 - 14.07.2007 18.06.2009 - RT I 2009, 35, 232 - 01.07.2009 26.11.2009 - RT I 2009, 62, 405 - 01.01.2010 20.01.2010 - RT I 2010, 8, 35 - 01.03.2010 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 14.06.2012 - RT I, 04.07.2012, 1 - 01.08.2012 13.06.2012 - RT I, 06.07.2012, 1 - 01.04.2013 26.03.2014 - RT I, 16.04.2014, 1 - 26.04.2014 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist. 19.11.2014 - RT I, 13.12.2014, 1 - 01.01.2016, jõustumisaeg muudetud 01.07.2016 [RT I, 17.12.2015, 1] 18.02.2015 - RT I, 19.03.2015, 2 - 29.03.2015 25.11.2015 - RT I, 17.12.2015, 1 - 20.12.2015 09.12.2015 - RT I, 30.12.2015, 1 - 18.01.2016 20.02.2019 - RT I, 13.03.2019, 2 - 15.03.2019 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Kohtuekspertiisiseaduses sätestatakse kohtueksperdi, riikliku ekspertiisiasutuse ja riiklikult tunnustatud eksperdi õiguslik seisund ning eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alused kriminaalmenetluses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning väärteomenetluses (edaspidi menetlusasi). [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] § 2. Kohtuekspertiis Kohtuekspertiis on menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. § 3. Eksperdiarvamus Eksperdiarvamus on tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud kategooriline või tõenäoline eksperdijäreldus. § 4. Ekspert (1) Käesoleva seaduse tähenduses on ekspert isik, kes kohtuekspertiisi (edaspidi ekspertiis) tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi, seaduses sätestatud juhul ka õiguslikke eriteadmisi. (2) Eksperdiks võib olla kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või menetleja määratud muu isik. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] § 4^1. Isikuandmete töötlemine ekspertiisi ja uuringu tegemisel (1) Ekspertiisi ja uuringu ettevalmistamiseks ning tegemiseks on riiklikul ekspertiisiasutusel, kohtueksperdil, riiklikult tunnustatud eksperdil ning abipersonalil õigus töödelda konkreetse ekspertiisi või uuringu tegemiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. (2) Menetlusasjas määratud uuringu või ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel loetakse riikliku ekspertiisiasutuse tegevust õiguskaitseasutuse tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest. (3) Menetlusasjas määratud uuringu või ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel on riiklik ekspertiisiasutus või riiklikult tunnustatud ekspert isikuandmete kaasvastutav töötleja koos ekspertiisi määranud asutusega. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 4^2. Andmesubjekti õigus saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta ja isikuandmete väljastamine (1) Isikuandmete töötlemisel menetlusasjas määratud uuringu või ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel toimub andmesubjekti õiguste teostamine menetlusseadustikes sätestatud korras. (2) Isikuandmete töötlemisel menetlusasjaga mitteseotud uuringu ettevalmistamisel ja tegemisel toimub andmesubjekti õiguste teostamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud korras. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] 2. peatükk KOHTUEKSPERT JA EKSPERTIISIASUTUS 1. jagu Kohtuekspert § 5. Kohtuekspert Kohtuekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle tööülesanne on teha ekspertiise. § 6. Kohtueksperdile esitatavad nõuded (1) Kohtueksperdina võib töötada isik, kes: 1) on teovõimeline; 2) valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses; 3) on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse Eesti Vabariigi kõrgkoolis või kelle haridus vastab sellele tasemele; 4) on töötanud ekspertiisi- või teadusasutuses või muul töökohal sellel ekspertiisialal vähemalt kaks aastat vahetult enne kohtueksperdina tööle asumist. (1^1) Kohtueksperdina võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. [RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016] (2) Kohtueksperdina ei või töötada isik: 1) kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) keda on korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest karistatud väärteomenetluse korras; [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] 3) kes on lähedases suguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed ja lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed ja lapsed) töökohta vahetult kontrolliva töötaja või vahetu ülemusega; 4) kes tervise tõttu ei saa kohtueksperdina töötada. Kahtluse korral teeb isiku terviseseisundi kindlaks arstlik komisjon. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt. § 7. Kohtueksperdi vanne (1) Töölepingu sõlmimisel annab kohtuekspert tööandjale järgmise vande: «Mina, (nimi), tõotan täita kohtueksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult, oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt karistusseadustiku §-s 321 sätestatule.» [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] (2) Kohtuekspert kirjutab vandele alla ja kuupäevastab selle. Vande allkirjastatud tekst lisatakse tööandja käes olevale töölepingu eksemplarile. 2. jagu Riiklik ekspertiisiasutus § 8. Riiklik ekspertiisiasutus (1) Riiklik ekspertiisiasutus (edaspidi ekspertiisiasutus) on riigiasutus, mille tegevuse põhieesmärk on teha ekspertiise. (1^1) Ekspertiisiasutuse põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 16.04.2014, 1 - jõust. 26.04.2014] (2) Ekspertiisiasutuse juhina võib töötada isik, kellel on kõrgharidus, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omandustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused ning puuduvad käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolud. (3) Ekspertiisiasutuste nimekirja ja ekspertiisiasutuses töötavate ekspertide palgaastmed kinnitab Vabariigi Valitsus. [RT I 2005, 20, 127 - jõust. 24.04.2005] § 9. Ekspertiisiasutuste pädevus (1) Ekspertiisiasutused teevad järgmisi ekspertiise: 1) kohtuarstlikke ekspertiise; 2) kohtubioloogiaekspertiise; 3) kohtukeemiaekspertiise; 4) kriminalistikaekspertiise; 5) muid ekspertiisiasutuse põhimääruses ettenähtud ekspertiise. (2) Kohtuarstlike, kohtukeemia-, kohtubioloogiaekspertiiside loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister. Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister võib kehtestada kohtuarstlike, kohtukeemia- ja kohtubioloogiaekspertiisidele esitatavad nõuded. (3) Kriminalistikaekspertiiside loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister. (4) Ekspertiisiasutus võib seaduses või selle alusel sätestatud tingimustel ja korras teha füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning organisatsioonidele (edaspidi tellija) menetlusasjadega mitteseotud tasulisi uuringuid, kui see ei takista tema kohtuekspertiisiga seotud ülesannete täitmist. Tasuliste uuringute loetelu ja vajaduse korral nende tegemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] (5) Ekspertiisiasutus on nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 nimetatud pädev asutus. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] § 9^1. Kohtuekspertiisi infosüsteem (1) Kohtuekspertiisi infosüsteem on valdkonna eest vastutava ministri asutatav andmekogu, mida peetakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (2) Andmekogu vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Andmekogu volitatud töötleja on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (3) Kohtuekspertiisi infosüsteemi andmetele on juurdepääsuõigus: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (4) Kohtuekspertiisi Infosüsteemi kantakse järgmised andmed: 1) andmed ekspertiiside ja uuringute kohta, sealhulgas isikuandmed; 2) andmed ekspertiisiks ja uuringuks esitatud materjalide ja asitõendite kohta; 3) andmed menetlusasjadega mitteseotud tasuliste uuringute kohta, sealhulgas isikuandmed; 4) andmed võrdlusmaterjali kohta. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (5) Kohtuekspertiisi infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse, sealhulgas andmete täpsema koosseisu ning säilitamise tähtaja, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 9^2. Tasuliste uuringute tegemise tingimused (1) Menetlusasjadega mitteseotud tasulisi uuringuid võib teha järgmistel tingimustel: 1) ekspertiisiasutus peab ekspertiiside tegemist eelistama tasulistele uuringutele, mistõttu peab tasulise uuringu tegemiseks kokkulepitav aeg olema vähemalt 30 päeva ja ekspertiisiasutusel on õigus seda ühepoolselt pikendada kuni ühe aastani, tellijal aga on tähtaja pikendamise korral õigus leping üles öelda ilma uuringu eest tasu maksmata; 2) tasuliste uuringute arv ühes kuus ei tohi ületada 20 protsenti vastava ekspertiisiliigi ühe kuu eeldatavast keskmisest ekspertiiside arvust; 3) tasulise uuringu andmeid ja materjale hoitakse ja säilitatakse ekspertiiside materjalidest eraldi; 4) tasulise uuringu tegija peab olema erapooletu ning olema töötanud ekspertiisi- või teadusasutuses või muul töökohal tasulise uuringu tegemisele vastaval erialal vähemalt üks aasta ja vastama muudele seadusega kohtueksperdile esitatud nõuetele; 5) tasulist uuringut ei tehta anonüümselt, vaid tellija peab tagama, et selle tegemisse või tulemusse puutuv isik või tema seaduslik esindaja peab olema konkreetse uuringu tegemiseks andnud ekspertiisiasutusele oma nõusoleku, välja arvatud kui tasuline uuring on vajalik otseselt sellise tervishoiuteenuse jaoks, mille osutamiseks ei ole patsiendi ega tema seadusliku esindaja nõusolek vajalik; 6) uuringu tegemiseks esitatud materjalid ja andmed peavad olema seaduslikud ning uuringu tegemiseks ohutud, asjakohased ja õiged; 7) tasulise uuringu tegemine ei tohi soodustada kuritegevust ega raskendada kuriteo avastamist; 8) tasulise uuringu tegemine ei tohi kahjustada Eesti Vabariigi ega õigusemõistmise huve; 9) tasulist uuringut ei tehta menetlusasjas juba tehtud ekspertiisi kontrollimiseks või täiendamiseks ega kriminaalmenetluses ekspertiisi tegemise ennetamiseks; 10) uuringu tegemine ei tohi kahjustada kõlblust ega olla muul viisil vastuolus heade kommete ja tavadega; 11) tasuliste uuringute tegemisel ei kasutata Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist rahastatud või muu välisabi korras soetatud seadmeid, välja arvatud kui selleks on seadme soetamist rahastanud institutsiooni nõusolek. (2) Ekspertiisiasutusele tasulise uuringu tegemiseks esitatud materjalide ja andmete seaduslikkuse, ohutuse, asjakohasuse ja õigsuse eest vastutab nende esitaja. Ekspertiisiasutusel on õigus esitatud andmeid kontrollida. (3) Ekspertiisiasutus võib tasulise uuringu tegemisest keelduda. Kui juba alustatud tasulise uuringu tegemisel ilmneb selle vastuolu tasulise uuringu tegemisele seatud tingimuste või muu õigusaktiga, katkestab ekspertiisiasutus tasulise uuringu tegemise ilma selle eest tasu nõudmata või maksab juba saadud tasu tellijale tagasi. Ekspertiisiasutus ei pea tasu tagasi maksma juhul, kui tasulise uuringu tegemist takistav asjaolu oli või pidi olema tellijale enne teada. Ekspertiisiasutus ei pea tasulise uuringu tegemise katkestamise ajani tehtud uuringute tulemusi ega muid uuringusse puutuvaid andmeid tellijale üle andma ning ei pea uuringu tegemisse puutuvatele isikutele hüvitama uuringu tellimise või tegemisega kaasnenud kulutusi. (4) Tasuliste uuringute üle peetakse arvestust ning nende tellimisel või tegemisel saadud andmeid ja materjale säilitatakse ekspertiisiasutuse asjaajamiskorra kohaselt. (5) Tasulise uuringu tegija ja selle tegemisel osalenud või juures viibinud isikud ning ekspertiisiasutus peavad hoidma saladuses talle uuringu tellimisel või tegemisel teatavaks saanud asjaolud, välja arvatud kui nende esitamine või avaldamine on seadusega lubatud või kohustuslik. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] § 9^3. Tasuliste uuringute rahastamine (1) Tasuliste uuringute tegemise eest maksab tellija ekspertiisiasutusele tasu vastavalt ekspertiiside hinnakirjale. Tasulise uuringu liigile vastava hinna puudumisel võetakse tasu kokkuleppimisel aluseks kõige lähedasema ekspertiisiliigi hind. (2) Tellija maksab kogu tasu enne tasulise uuringu tegemisega alustamist, kui ei lepita kokku teisiti. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] 3. jagu Riiklik sõrmejälgede register ja riiklik DNA-register [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] § 9^4. Riiklik sõrmejälgede register (1) Riikliku sõrmejälgede registri pidamise eesmärk on seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud isikute daktüloskopeerimisel saadud andmete ja sündmuskohalt kogutud naha papillaarkurrustiku jälgede töötlemine ekspertiiside ja uuringute tegemise eesmärgil. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] (2) Isiku daktüloskopeerimisel ja sündmuskohalt kogutud naha papillaarkurrustiku jälgi töödeldakse ja säilitatakse riiklikus sõrmejälgede registris. (3) Riikliku sõrmejälgede registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja on riiklik ekspertiisiasutus. (4) Riikliku sõrmejälgede registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] § 9^5. Riiklik DNA-register (1) Riikliku DNA-registri pidamise eesmärk on seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud DNA-proovide analüüsil saadud andmete töötlemine ekspertiiside ja uuringute tegemise eesmärgil. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] (2) Isikult ja sündmuskohalt kogutud DNA-proovide analüüsil saadud andmeid töödeldakse ja säilitatakse riiklikus DNA-registris. (3) Riikliku DNA-registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja on riiklik ekspertiisiasutus. (4) Riikliku DNA-registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] § 9^6. Juurdepääs riiklikule sõrmejälgede registrile ja riiklikule DNA-registrile (1) Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmed ei kuulu avalikustamisele. (2) Juurdepääs registritesse kantud andmetele on registri volitatud töötlejal. (3) Volitatud töötleja kasutab andmeid kooskõlas seadusega talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (4) Riiklikesse registritesse kantud andmed väljastatakse: 1) uurimisasutusele, prokuratuurile, kohtule ja vanglale neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks; 2) jälitus- ja julgeolekuasutusele neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks; 3) kohtuvälisele menetlejale talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks; 4) välisriigi pädevale asutusele seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise õigusakti alusel; 5) isikule endale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse alusel; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 6) Päästeametile ja Kaitseväele neile seadusest tuleneva daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise kohustuse täitmiseks. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] § 9^7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse andmete kandmine ja nende andmete töötlemine (1) Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantakse andmed üksnes seaduse alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registritesse kantud andmeid tohib kasutada üksnes seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas andmete töötlemise ja registrisse kandmise eesmärgiga. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registrisse kantud andmeid võib edastada välisriiki seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui andmeid kasutatakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatuga. (4) Riiklikusse sõrmejälgede registrisse kantakse järgmised andmekoosseisud: 1) andmed isiku kohta, kui sellised andmed on olemas; 2) biomeetrilised andmed; 3) andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta; 4) andmed daktüloskoopiaandmetega tehtavate toimingute ja nende tulemuste kohta. (5) Riiklikusse DNA-registrisse kantakse järgmised andmekoosseisud: 1) DNA-proovi andmed; 2) viide DNA-proovi võtmise alusdokumentidele; 3) informatsioon DNA-proovi andmetega tehtavate toimingute ja nende tulemuste kohta. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] § 9^8. Nõusolek daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete kandmiseks riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse (1) Isik võib taotleda tema daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete kandmist vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse või riiklikusse DNA-registrisse. Taotlus peab olema kirjalik ja allkirjastatud. (2) Taotlusega annab isik nõusoleku tema daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete töötlemiseks ning määrab andmete kasutamise eesmärgi. (3) Isik, kelle andmed on kantud riiklikusse sõrmejälgede registrisse või riiklikusse DNA-registrisse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, võib igal ajal taotleda enda andmete kustutamist nimetatud registritest, esitades registri volitatud töötlejale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] § 9^9. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete säilitamine, arhiveerimine ja kustutamine (1) Isiku daktüloskopeerimisel ja isiku DNA-proovi analüüsil saadud andmed säilitatakse vastavalt riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris andmete registritesse kandmisest 40 aastat, kui seaduses ei sätestata teisiti. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed suletakse ja arhiveeritakse. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (2) Isiku õigeksmõistmisel, kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaalmenetluse seadustiku § 200 alusel või väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punktide 1–3 ja 5–7 alusel kustutatakse isiku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed vastavalt riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist kohtuotsuse, prokuratuuri, uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja määruse alusel 14 päeva jooksul. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (3) Kriminaalmenetluse seadustiku § 100 lõike 1^1 alusel välistamise eesmärgil kogutud võrdlusandmeid ei kanta riiklikusse sõrmejälgede registrisse ega riiklikusse DNA-registrisse või kustutatakse nimetatud registritest kohe pärast võrdlusuuringu läbiviimist. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (4) Kriminaalmenetluse seadustiku § 99 lõike 2 alusel vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud isikustamata naha papillaarkurrustiku jälgi ja DNA-proovi analüüsil saadud andmeid säilitatakse 75 aastat või kuni isikuga seostamiseni. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (5) Isiku DNA-proov hävitatakse kaks kuud pärast vastava ekspertiisiakti või uuringu edastamist menetlejale või DNA-proovi analüüsil saadud andmete kandmist riiklikusse DNA-registrisse. Erandkorras on prokuratuuri taotlusel võimalik pikendada DNA-proovi säilitamise aega kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (6) Käesoleva seaduse § 25^1 lõike 3, politsei ja piirivalve seaduse § 45^1 lõike 3, päästeteenistuse seaduse § 7^3 lõike 3 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 92^1 lõike 3 alusel vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud riikliku ekspertiisiasutuse töötaja, politseiametniku, demineerimistööga seotud päästeametniku ning demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse nimetatud registritest käesoleva seaduse § 25^1 lõike 4, politsei ja piirivalve seaduse § 45^1 lõike 4, päästeteenistuse seaduse § 7^3 lõike 4 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 92^1 lõike 4 kohaselt. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] § 9^10. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete arhiveerimine ning juurdepääs arhiveeritud andmetele (1) Riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA-registri arhiivis säilitatakse vastavalt isikute daktüloskopeerimisel ja DNA-proovide analüüsil saadud andmeid 35 aastat pärast registris andmete sulgemist. (2) Süütegude avastamiseks kasutatakse ja vajaduse korral väljastatakse menetleja põhjendatud taotluse või ekspertiisimääruse alusel riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA-registri arhiivis olevaid süütegude avastamise või ärahoidmise eesmärgil kogutud andmeid, kui kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 3. peatükk RIIKLIKULT TUNNUSTATUD EKSPERT § 10. Riiklikult tunnustatud ekspert Riiklikult tunnustatud ekspert on isik, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. § 11. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri (1) Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja (edaspidi nimekiri) koostamise eesmärk on tagada ülevaade asjatundjatest, keda saab kasutada ekspertiiside tegemisel. (2) Riiklikult tunnustatud eksperdid kantakse nimekirja teadusvaldkonniti ning nende kohta esitatakse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi ning eksperdi valikul tema sünniaeg või isikukood; [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] 2) eksperdi valikul kontaktaadress või sidevahendi number või mõlemad; [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] 3) nimekirja kandmise ja riikliku tunnustuse lõppemise aeg. Vajaduse korral kantakse nimekirja ka märkused eksperdi kitsama eriala kohta. (3) Nimekirja peab ekspertiisiasutus. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] (4) Ekspertiisiasutus avaldab riiklikult tunnustatud ekspertide vajaduse kohta teateid üleriigilises päevalehes. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] (5) Nimekirja pidamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister. § 12. Riiklikult tunnustatud eksperdi nimekirja kandmine (1) Nimekirja kantakse isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1-3 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele ning: 1) kes on vähemalt kolm aastat vahetult enne nimekirja kandmise taotlemist töötanud teadusvaldkonnas, milles taotletakse riiklikku tunnustamist ning mis annab ekspertiisi tegemiseks siseriiklikult tunnustatud nõuete kohase kvalifikatsiooni; 2) kellel on võimalik kasutada eksperdiuuringuteks vajalikke tehnikavahendeid; 3) kellel on alaline sissetulek. (2) Nimekirja ei kanta isikut, kes töötab kohtueksperdina ekspertiisiasutuses. (3) Teenistus- või töösuhtes oleva isiku võib kanda nimekirja vaid siis, kui on kindlaks tehtud, et ta vabastatakse ekspertiisi tegemise ajaks teenistus- või tööülesannete täitmisest. (4) Isikud kantakse nimekirja teadusvaldkondades, milles tavatsetakse määrata ekspertiise. § 13. Avaldus (1) Isik kantakse nimekirja tema kirjaliku avalduse alusel. (2) Avaldus esitatakse ekspertiisiasutusele. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] (3) Avalduses tuleb märkida järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) teadusvaldkond või -valdkonnad, milles riiklikku tunnustamist taotletakse; 4) hariduskäik ja erialase teenistuskäigu kirjeldus; 5) kontaktaadress ja sidevahendi number; 6) isiku omakäeline kinnitus, et ta vastab käesoleva seaduse § 12 nõuetele. (4) Avaldusele lisatakse erialast haridust tõendav dokument, teave ekspertiisi tegemiseks vajalike tehnikavahendite kasutamise võimaluse ja alalise sissetuleku kohta, tööandja või teenistuja vahetu ülemuse kinnitus käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 nimetatud nõude järgimise kohta ning soovitus erialaselt kutseühingult või kaks soovitust erialal tunnustatud asjatundjatelt või andmed vastava asutuse või volitatud juriidilise isiku poolt tunnustamise (atesteerimine, litsentseerimine või muu vorm) kohta. Avaldusele võib erialase sobivuse kohta lisada ka muid andmeid. § 14. Avalduse läbivaatamine Avalduse põhjal kontrollitakse isiku vastavust käesoleva seaduse § 12 nõuetele. Ekspertiisiasutus võib selle kohta koguda lisaandmeid järelepärimiste kaudu ja nõuda lisaandmeid ka avalduse esitajalt. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] § 15. Nimekirja kandmise otsustamine (1) Isiku nimekirja kandmise otsustab ekspertiisiasutuse juht kahe kuu jooksul, arvates avalduse saabumisest. Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud lisaandmete kogumisel võib ekspertiisiasutus tähtaega pikendada kuni kolme kuuni. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] (2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (3) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] § 16. Nimekirja avalikustamine (1) Ekspertiisiasutus tagab nimekirja kättesaadavuse kohtutele ja Politsei- ja Piirivalveametile. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] (2) Nimekiri avaldatakse ekspertiisiasutuse veebilehel. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] § 17. Riiklikult tunnustatud eksperdi vanne (1) Enne nimekirja kandmist annab isik valdkonna eest vastutavale ministrile järgmise vande: «Mina, (nimi), tõotan täita riiklikult tunnustatud eksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt karistusseadustiku §-s 321 sätestatule.» [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] (2) Isik kirjutab vandetekstile alla ja kuupäevastab selle. (3) Käesoleva seaduse § 18 kohaselt riikliku tunnustuse tähtaja pikendamise korral uut vannet ei anta. Kui isik nimekirjast kustutatakse, kaotab vanne kehtivuse. § 18. Riikliku tunnustuse tähtaeg (1) Isik kantakse nimekirja kolmeks aastaks. (2) Riiklik tunnustus lõpeb nimekirja kandmisest alates kolmanda aasta 15. detsembril. (3) Riiklikult tunnustatud eksperdi kirjalikul taotlusel võib riikliku tunnustuse tähtaega korduvalt pikendada, kui on täidetud käesoleva seaduse § 12 nõuded. Riiklikult tunnustatud ekspert annab käesoleva seaduse § 12 nõuete täitmise kohta kirjaliku kinnituse. (4) Riikliku tunnustuse tähtaja pikendamise taotlus tuleb esitada ekspertiisiasutusele hiljemalt kolm kuud enne riikliku tunnustuse tähtaja lõppemist. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] (5) Taotluses loetletakse menetlusasjad, milles isik on riiklikult tunnustatud eksperdina ekspertiise teinud, ning tema sagedase määramise korral viimase kalendriaasta menetlusasjad. (6) Riikliku tunnustuse pikendamise otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 14 ja § 15 lõikes 1 sätestatud korras. § 19. Riikliku tunnustuse lõppemine (1) Riiklik tunnustus lõpeb ja isik kustutatakse nimekirjast, kui: 1) riiklikult tunnustatud ekspert esitab ekspertiisiasutusele kirjaliku avalduse enda nimekirjast kustutamise kohta; [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] 2) möödub tunnustuse tähtaeg ja tähtaja pikendamise taotlust ei ole esitatud või kui taotlust ei rahuldata; 3) riiklikult tunnustatud ekspert sureb. (2) Riikliku tunnustuse lõppemine ei takista ekspertiisi tegemist pooleliolevas menetlusasjas. § 20. Riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamine (1) Riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamise otsustab ekspertiisiasutuse juht ja isik kustutatakse nimekirjast, kui: [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] 1) ilmneb, et isiku nimetamise ajal ei olnud käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuded täidetud või kui need on hiljem ära langenud, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul; 2) riiklikult tunnustatud ekspert keeldub seadusliku aluseta ekspertiisi tegemast või kui ta mõjuva põhjuseta viivitab ekspertiisi tegemisega või ei ilmu menetleja kutsel ning menetleja teeb ettepaneku riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamiseks. (2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (3) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] § 21. Teatamiskohustus Käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud andmete muutumisest on riiklikult tunnustatud ekspert kohustatud viivitamata kirjalikult teatama ekspertiisiasutusele. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] 4. peatükk EKSPERDI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 22. Eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alus Eksperdi õigused ja kohustused tekivad kohtueksperdil ekspertiisimäärusele märgitud ekspertiisikorralduse alusel ja muul isikul menetleja ekspertiisimääruse alusel. § 23. Eksperdi õigused ja kohustused (1) Eksperdi õigused ja kohustused ekspertiisi tegemisel sätestatakse menetlusseadustes. (2) Lisaks menetlusseadustes sätestatule on ekspert kohustatud: 1) ekspertiisi tegemisel juhendama ja kontrollima abipersonali tegevust; 2) säilitama ekspertiisiandmed vastavalt käesoleva seaduse §-s 25 sätestatule; 3) väljaspool ekspertiisiasutust tehtud ekspertiisi korral esitama ekspertiisiakti valmimisest arvates 10 tööpäeva jooksul ekspertiisiasutusele ekspertiisiakti ja selle lisade koopia vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] (3) Loetelu juhtudest, kui ekspert on kohustatud esitama ekspertiisiasutusele ekspertiisiakti ja selle lisade koopia ning koopiate esitamise ja sellega kaasnevate kulude hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] § 24. Abipersonali kasutamine Eksperdil on õigus kasutada eksperdiuuringutes abipersonali. Ekspert juhendab eksperdiuuringute tegemisel abipersonali ja kontrollib nende tegevust. § 24^1. Andmete saladuses hoidmise kohustus Ekspert ja abipersonal ei tohi avaldada nendele seoses ekspertiisi või uuringu tegemisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 25. Andmete säilitamise kohustus (1) Riiklikult tunnustatud ekspert peab tehtud ekspertiiside arvestust ja säilitab arvestusandmetena: 1) ekspertiisi määranud menetleja nime; 2) menetlusasja numbri; 3) ekspertiisimääruse kuupäeva; 4) ekspertiisi liigi; 5) ekspertiisiobjekti või isiku andmed, kelle kohta ekspertiis on määratud; 6) ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti koostamise kuupäeva. (2) Ekspert on kohustatud säilitama arvestusandmeid viis aastat. (3) Ekspertiisiasutuses säilitatakse arvestusandmeid ja ekspertiisiakti koopia või ekspertiisi tegemisest keeldumise akti koopia seadusega või seaduse alusel sätestatud korras. § 25^1. Riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine (1) Ekspertiisiobjektiga kokkupuutuv riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov eesmärgiga välistada objektile riikliku ekspertiisiasutuse töötaja jäetud jäljed. (2) Loetelu ametikohtadest, millel töötav riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov, kehtestab riikliku ekspertiisiasutuse juht käskkirjaga. (3) Riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel ja temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse. (4) Riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse vastavast registrist kolme aasta möödumisel isiku ja riikliku ekspertiisiasutuse vahel sõlmitud töölepingu lõppemisest. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] (5) Käesoleva paragrahvi alusel riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise korra kehtestab riikliku ekspertiisiasutuse juht käskkirjaga. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 5. peatükk EKSPERTIISI RAHASTAMINE [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] 1. jagu Ekspertiisikulud [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] § 26. Ekspertiisikulude arvestamine ja rahastamine (1) Ekspertiisikulud moodustavad eksperdil või ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise ja menetlusest osavõtuga tekkinud kulud ning põhjendatud erandjuhtudel menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. (2) Ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. (3) Ekspert lisab kohtule, prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale esitatavale ekspertiisiaktile õiendi, milles märgib ekspertiisi maksumuse vastavalt kehtestatud hinnakirjale ja menetlusest osavõtuga seotud põhjendatud kulud kuluartiklite kaupa. Ekspertiisiakti esitamisest hiljem tekkinud kulude kohta esitatakse täiendav õiend. (4) Kui ekspert keeldub seaduses sätestatud alusel ekspertiisi tegemisest, siis esitatakse õiend juba tehtud kulutuste koha. Kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus või kohtuväline menetleja hindab tehtud kulutuste põhjendatust ja ekspertiisi tegemisest keeldumise asjaolusid ning määrab seejärel hüvitamisele kuuluva summa või keeldub kulude hüvitamisest. (5) Kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. (6) Ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses rahastatakse riigieelarvest. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] § 26^1. Ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumus (1) Ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks on käesoleva seadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja käesoleva seadusega kehtestatud ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. (2) Ekspertiisiasutuses tehtud kohtuarstliku ja meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi maksumuseks on ekspertiisi hinna ja ekspertiisi käigus tehtud lisauuringute hinna summa. (3) Ekspertiisi hinnale ei lisata käibemaksu. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] § 26^2. Ekspertiisiasutuse kulud seoses ekspertiisi tegemisega (1) Ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi ja lisauuringu hinna koosseisu kuuluvad järgmised ekspertiisi või lisauuringu tegemisega seonduvad kulud: 1) eksperdi palga kulu; 2) materjalikulu; 3) seadme hooldamise ja remondi kulu; 4) ekspertiisi tegemiseks vajalik transpordikulu; 5) administreerimiskulu; 6) kommunaalkulu; 7) põhivara kulum. (2) Ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi ja lisauuringu hinna koosseisu ei kuulu eksperdi menetlusest osavõtuga seotud kulud. (3) Menetlusest osavõtuga seotud kulud on päevaraha ning sõidu- ja ööbimiskulud. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] § 27. Riiklikult tunnustatud eksperdi ja eksperdiks määratud muu isiku kulude hüvitamine Riiklikult tunnustatud eksperdi ja menetleja poolt eksperdiks määratud muu isiku tehtud ekspertiisi kulud hüvitatakse menetlusseadustes sätestatud korras. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] § 27^1. Menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude hüvitamine (1) Menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud otsesed kulud hüvitatakse põhjendatud juhtudel, kui kulud ei ole juba kaetud eksperdile makstud tasuga. Sellisteks kuludeks on isiku valduses olevate vahendite kasutamise kulud, mis on tekkinud ainult ekspertiisi tegemisel, kaasa arvatud transpordile, abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele tehtud kulutused. (2) Menetlusvälise isiku ekspertiisikulude koosseisu ei arvata eksperdi töötasu ega muid temaga seotud kulusid. (3) Menetlusväline isik peab kohtu, prokuratuuri, kohtueelse uurimise asutuse või kohtuvälise menetleja nõudmisel esitama õiendis näidatud ekspertiisikulude kohta algandmeid ja andma selgitusi. (4) Menetlusvälisele isikule hüvitamisele kuuluv summa määratakse kindlaks lähtuvalt esitatud õiendist kohtu, prokuratuuri, kohtueelse uurimise asutuse või kohtuvälise menetleja määrusega. (5) Kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus või kohtuväline menetleja kannab määruses näidatud summa üle isiku nimetatud pangakontole määruse tegemisest arvates 15 tööpäeva jooksul. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] 2. jagu Ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside hinnad [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] § 27^2. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi hind on 95 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 27^3. DNA-ekspertiis DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] § 27^4. Isiku kohtuarstlik ekspertiis Isiku kohtuarstlike ekspertiiside hinnad on järgmised: 1) isiku kohtuarstlik ekspertiis, sealhulgas tervisekahjustuse ja terviseseisundi tuvastamise ekspertiis – 61 eurot; 2) isiku keerukas kohtuarstlik ekspertiis ja isiku kohtuarstlik ekspertiis haiglas, vanglas või kinnipidamiskohas – 84 eurot; 3) isiku kohtuarstlik komisjoniekspertiis – 271 eurot; 4) isiku kohtuarstlik täiendekspertiis – 97 eurot; 5) isiku kohtuarstlik kordusekspertiisi – 177 eurot; 6) alaealise isiku günekoloogiaekspertiis – 129 eurot; 7) täisealise isiku günekoloogiaekspertiis – 109 eurot; 8) isiku androloogiaekspertiis – 119 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 27^5. Isiku kohtupsühhiaatriaekspertiis ja kohtupsühholoogiaekspertiis Isiku kohtupsühhiaatriaekspertiiside ja kohtupsühholoogiaekspertiiside hinnad on järgmised: 1) kohtupsühhiaatriaekspertiis – 255 eurot, millele lisandub statsionaarse ekspertiisi korral voodipäevatasu 59 eurot iga voodipäeva kohta; 2) kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis – 380 eurot; 3) komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis – 380 eurot; 4) kohtupsühholoogiaekspertiis – 125 eurot. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] § 27^6. Kohtukeemiaekspertiis Kohtukeemiaekspertiiside hinnad ühe ekspertiisiobjekti kohta on järgmised: 1) alkoholiekspertiis – 75 eurot; 2) narkootilise aine ekspertiis – 84 eurot; 3) lõhkeaineekspertiis – 81 eurot; 4) põlevvedelikuekspertiis – 193 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 27^7. Kriminalistikaekspertiis Kriminalistikaekspertiiside hinnad on järgmised: 1) alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali infotehnoloogiaekspertiis – 451 eurot; 2) autotehniline ekspertiis – 503 eurot; 3) dokumendiekspertiis ühele dokumendile – 77 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 4) hääleekspertiis – 862 eurot; 5) infotehnoloogiaekspertiis – 1608 eurot; 6) jäljeekspertiis – 314 eurot; 7) kiuekspertiis ühele objektile – 100 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 8) kujutiseekspertiis – 761 eurot; 9) käekirjaekspertiis ühe isiku kohta – 282 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 10) külmrelvaekspertiis – 255 eurot; 11) lasujäägiekspertiis ühele objektile – 45 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 12) liiklusekspertiisi muud alaliigid – 428 eurot; 13) liiklustehniline ekspertiis – 457 eurot; 14) liiklustrassoloogiaekspertiis – 413 eurot; 15) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis – 430 eurot; 16) metalliekspertiis ühele objektile – 50 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 17) paberrahaekspertiis ühele rahatähele – 77 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 18) raamatupidamisekspertiis ühe ettevõtte, organisatsiooni või juriidilise isiku kohta – 1585 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 19) radaridetektoriekspertiis – 86 eurot; 20) relvaekspertiis, sealhulgas tulirelvaekspertiis – 420 eurot; 21) sõrmejäljeekspertiis – 663 eurot; 22) tulekahjuekspertiis – 704 eurot; 23) värvkatteekspertiis ühele objektile – 40 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 24) hõõglambiekspertiis ühele objektile – 35 eurot. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] § 27^8. Meditsiinilise kriminalistika ekspertiis Meditsiinilise kriminalistika ekspertiiside hinnad on järgmised: 1) kohtuantropoloogiaekspertiis, sealhulgas isiku tuvastamise ekspertiis – 333 eurot; 2) kohtutraumatoloogiaekspertiis, sealhulgas haavaballistikaekspertiis, kohtuarstlik jäljeekspertiis ja sündmuskoha rekonstruktsiooni ekspertiis – 77 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 27^9. Surnu kohtuarstlik ekspertiis Surnute kohtuarstlike ekspertiiside hinnad on järgmised: 1) surnu kohtuarstlik ekspertiis – 145 eurot; 2) surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis – 222 eurot; 3) surnu kohtuarstlik komisjoniekspertiis – 473 eurot; 4) surnu kohtuarstlik täiendekspertiis – 68 eurot; 5) surnu kohtuarstlik kordusekspertiis – 220 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 27^10. Toksikoloogiaekspertiis (1) Narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete kvalitatiivsel määramisel bioloogilisest materjalist on järgmised hinnad: 1) aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 52 eurot; 2) amfetamiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 54 eurot; 3) tervishoiuteenuse osutaja või riikliku ekspertiisiasutuse poolt veenivere võtmise hind – 2 eurot; 4) tervishoiuteenuse osutaja või riikliku ekspertiisiasutuse poolt kateetriga uriinivõtmise hind – 12 eurot; 5) kannabinoidide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 53 eurot; 6) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 61 eurot; 7) fentanüülide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 50 eurot; 8) sõeluuring narkootiliste ja psühhotroopsete ainete klassi määramiseks – 23 eurot; 9) bensodiasepiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 46 eurot; 10) gammahüdroksübutüraadi määramine gaasikromatograafi-massispektomeetriga – 70 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 11) teiste ainete määramine gaasikromatograafi-massispektomeetri, spektraalanalüüsi või kõrgsurvevedelikkromatograafiga – 70 eurot. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (2) Muude toksikoloogiaekspertiiside hinnad on järgmised: 1) alkoholide ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramine – 27 eurot; 2) mitmealuseliste alkoholide ja nende laguproduktide määramine – 37 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 3. jagu Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate uuringute hinnad [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] § 27^11. Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavad uuringud [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (1) Narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete kvalitatiivsete uuringute hinnad on järgmised: 1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 59 eurot; 2) aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 39 eurot; 3) bensodiasepiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 33 eurot; 4) kannabinoidide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 36 eurot; 5) fentanüülide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 35 eurot; 6) happelise ja aluselise fraktsiooni eraldamine bioloogilisest materjalist ja nende analüüs õhekihikromatograafiaga – 35 eurot; 7) amfetamiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 38 eurot; 8) uriini ülduuring gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 31 eurot; 9) gammahüdroksübutüraadi määramine gaasikromatograafi-massispektomeetriga – 60 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 10) sõeluuring narkootiliste ja psühhotroopsete ainete klassi määramiseks – 23 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (2) Narkootiliste ainete kvantitatiivsete uuringute hinnad on järgmised: 1) narkootiliste ainete ja ravimite määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 174 eurot; 2) narkootiliste ainete ja ravimite määramine kõrgsurvevedelikukromatograafiga – 172 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (2^1) Surnu kohtuarstlike radioloogiauuringute hinnad on järgmised: 1) surnu kogu keha kompuutertomograafiauuring – 284 eurot; 2) surnu kogu keha kompuutertomograafiauuring koos peennõelbiopsiaga proovi võtmiseks toksikoloogiauuringuks – 308 eurot; 3) surnu kogu keha kompuutertomograafiauuring koos jämenõelbiopsia ja histoloogilise uuringuga – 495 eurot; 4) surnu kogu keha magnetresonantstomograafiauuring – 1057 eurot; 5) muu kohturadioloogiauuring – Eesti Haigekassa hinnakirja järgi. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (3) Muude lisauuringute hinnad on järgmised: 1) kohtutraumatoloogiauuring – 76 eurot; 2) arstlik kohtutoksikoloogiauuring – 52 eurot; 3) alkoholide ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramine – 14 eurot; 4) mitmealuseliste alkoholide ja nende laguproduktide määramine – 25 eurot; 5) karboksühemoglobiini määramine – 26 eurot; 6) muude mürgistavate ainete määramine – 31 eurot; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 7) isiku kohtuarstlik uuring osalise või puuduva töövõime määramiseks – 61 eurot; [RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)] 8) elementaaranalüüs ühele objektile – 35 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 9) infrapunaspektromeetriauuring ühele objektile – 40 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 10) kohtupsühhiaatriauuring – 125 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 11) kohtupsühholoogiauuring – 73 eurot; [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 12) bioloogilise materjali eeluuring – 70 eurot. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 28. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] § 29. Kohtueksperdi vande andmise erisused Ekspertiiside tegemiseks tööle võetud isik, kes vastab kohtueksperdile esitatavatele nõuetele, annab temaga töölepingu sõlminud isikule käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud vande seaduse jõustumisest alates kuue kuu jooksul. § 30. Ekspertiisiasutuse põhimääruse seadusega kooskõlla viimine Ekspertiisiasutuse põhimäärus viiakse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla seaduse jõustumisest alates kuue kuu jooksul. § 30^1. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevuse lõpetamine (1) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevus lõpetatakse ning selle ülesanded, õigused, kohustused, riigivara ja asjaajamine antakse üle Eesti Kohtuarstlikule Ekspertiisibüroole alates 2008. aasta 1. jaanuarist. Eesti Kohtuarstlikule Ekspertiisibüroole ei anta üle politseiasutuste varustamist kriminalistikavahenditega ega nende kriminalistikategevuste ja fototeenuste korraldamist, mis jääb politseiasutuste ülesandeks. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevuse lõpetamise ja sellega kaasnevad üleandmised korraldab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister. (2) Valdkonna eest vastutav minister nimetab Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo ümber asutusele uue põhimääruse kehtestamisega. (3) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariik on esindatud Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo või Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kaudu, esindab alates 2008. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariiki ümbernimetatud ja uue põhimääruse alusel tegutsev endine Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo, millel kuni õigusaktide muutmiseni on ka neis sätestatud seniste riiklike ekspertiisiasutuste pädevus. [RT I 2007, 44, 314 - jõust. 14.07.2007] § 30^2. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ametnike vabastamine asutuse tegevuse lõpetamisel (1) Teade Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevuse lõpetamisest ja ettepanek sõlmida pakutavatel tingimustel Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibürooga tööleping esitatakse ametnikule kirjalikult hiljemalt 2007. aasta 15. novembril. (2) Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ametnikul, kes lahkub ametniku kohalt töölepingulisele kohale Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos, säilivad vastaval töökohal töötamise ajal järgmised avaliku teenistuse seaduse alusel omandatud õigused: 1) säilitatakse senine palk, kui palk uuel töökohal on väiksem senisest palgast; 2) teenistusest vabastamise ajaks vähemalt kolmeaastase teenistusstaažiga ametnikul on töölepingu alusel töötamise ajal õigus saada kolmanda ja iga järgmise teenistusaasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Kui asutuse kollektiivlepingus nähakse ette ametnikule lisapuhkuse andmine, ei liideta käesoleva paragrahvi alusel antavat lisapuhkust kollektiivlepingu alusel antavale lisapuhkusele; 3) võimaldatakse õppelaenu kustutamist õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud tingimustel; [RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009] 4) kuni 2013. aasta 1. jaanuarini töölepingu alusel töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka pensioni suurendamisel avaliku teenistuse seaduse alusel. [RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] (3) Oma nõusolekust sõlmida tööleping teatab ametnik Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo juhile viimase määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teate saamise päevast arvates. Kui ametnik ei ole nimetatud tähtaja jooksul oma nõusolekust teatanud, loetakse ta mittenõustunuks. (4) Tähtaegselt töölepingu sõlmimiseks nõusoleku andnud töötajale ei maksta tema teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitust. [RT I 2007, 44, 314 - jõust. 14.07.2007] § 30^3. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja avaldamine veebilehel Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri tehakse veebilehe kaudu avalikult kättesaadavaks. Ekspertiisiasutus teavitab sellest ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates kõiki nimekirja kantud eksperte, kes võivad teatada ekspertiisiasutusele oma soovi muuta nimekirjas avaldatud kontaktaadressi või sidevahendi numbrit või jätta neist üks avalikustamata. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri avaldatakse veebilehel kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates selleks ajaks olemasolevate andmetega. [RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010] § 30^4. Riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA-registri üleminekusätted (1) Enne 2012. aasta 1. augustit riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmeid, mille kogumise eesmärki ei ole võimalik kindlaks teha, võib kasutada ainult isikusamasuse tuvastamise eesmärgil. (2) Enne 2012. aasta 1. augustit vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud sõrmejäljed ja DNA-proovide analüüsil saadud andmed kustutatakse 40 aasta möödumisel nende registrisse kandmisest. (3) Käesoleva seaduse § 9^9 lõiget 2 rakendatakse riiklikust DNA-registrist andmete kustutamise kohta 2013. aasta 1. detsembrist. (4) Käesoleva seaduse § 9^9 lõikes 2 nimetatud isikute DNA-proovi analüüsil saadud andmeid ei kustutata riiklikust DNA-registrist, vaid ligipääs nimetatud andmetele suletakse ning neid andmeid ei ole pärast sulgemist lubatud kasutada ühelgi juhul. Käesoleva lõike alusel suletud andmed kustutatakse riiklikust DNA-registrist 2013. aasta 1. detsembrist. [RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] § 31. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.