Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus1
Vastu võetud 21.10.1998
RT I 1998, 98, 1575
jõustumine 01.04.1999
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
26.10.1999 | RT I 1999, 84, 762 | 25.11.1999 |
17.05.2000 | RT I 2000, 40, 254 | 01.08.2000 |
14.06.2000 | RT I 2000, 58, 376 | 01.12.2000 |
17.01.2001 | RT I 2001, 16, 68 | 16.02.2001 |
06.06.2001 | RT I 2001, 58, 352 | 12.07.2001 |
terviktekst RT paberkandjal | RT I 2001, 68, 407 | |
05.06.2002 | RT I 2002, 53, 336 | 01.07.2002 |
19.06.2002 | RT I 2002, 61, 375 | 01.08.2002 |
20.11.2002 | RT I 2002, 102, 599 | 01.05.2004 |
18.12.2002 | RT I 2003, 4, 21 | 01.03.2003 |
15.01.2003 | RT I 2003, 13, 65 | 01.05.2003 |
14.04.2004 | RT I 2004, 28, 189 | 01.05.2004 |
14.04.2004 | RT I 2004, 30, 208 | 01.05.2004 |
09.06.2004 | RT I 2004, 53, 369 | 07.08.2004, osaliselt 01.01.2005 |
14.12.2005 | RT I 2005, 71, 548 | 08.01.2006, osaliselt 01.03.2006 |
26.01.2006 | RT I 2006, 7, 42 | 04.02.2006 |
17.05.2006 | RT I 2006, 26, 191 | 01.08.2006 |
14.06.2006 | RT I 2006, 31, 235 | 01.09.2006 |
26.10.2006 | RT I 2006, 50, 377 | 14.12.2006 |
18.01.2007 | RT I 2007, 9, 44 | 01.02.2007 |
14.11.2007 | RT I 2007, 62, 394 | jõustub Eesti lõplikul ühinemisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga, osaliselt 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008 |
04.12.2007 | RT I 2007, 68, 420 | jõustub vastavalt Eesti ühinemisele Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga, osaliselt 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008 |
18.12.2008 | RT I 2009, 4, 26 | 26.01.2009 |
26.11.2009 | RT I 2009, 62, 405 | 01.01.2010 |
09.12.2009 | RT I 2010, 3, 4 | 25.01.2010, osaliselt 05.04.2010, 01.10.2010 |
22.04.2010 | RT I 2010, 22, 108 | 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). |
12.05.2010 | RT I 2010, 26, 129 | 05.10.2010 |
11.11.2010 | RT I, 29.11.2010, 2 | 24.12.2010, osaliselt 01.01.2011 |
27.01.2011 | RT I, 23.02.2011, 3 | 01.01.2012 |
17.02.2011 | RT I, 21.03.2011, 2 | 01.01.2012 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2] |
08.12.2011 | RT I, 22.12.2011, 3 | 23.12.2011 Kehtetu [RT I, 29.06.2012, 2] |
06.06.2012 | RT I, 29.06.2012, 2 | 09.07.2012, osaliselt 01.01.2013 |
28.03.2013 | RT I, 18.04.2013, 2 | 28.04.2013 |
12.06.2013 | RT I, 03.07.2013, 2 | 01.10.2013 Seaduses asendatud läbivalt sõna „väljasaatmiskeskus” sõnaga „kinnipidamiskeskus”. |
05.12.2013 | RT I, 21.12.2013, 1 | 22.12.2013 |
12.02.2014 | RT I, 26.02.2014, 2 | 01.10.2014 |
19.02.2014 | RT I, 13.03.2014, 4 | 01.07.2014, osaliselt 23.03.2014 |
19.06.2014 | RT I, 29.06.2014, 109 | 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. |
18.02.2015 | RT I, 23.03.2015, 1 | 02.04.2015, osaliselt 01.01.2016 |
16.03.2016 | RT I, 06.04.2016, 1 | 01.05.2016 |
08.12.2016 | RT I, 13.12.2016, 4 | 23.12.2016 |
14.12.2016 | RT I, 03.01.2017, 2 | 17.01.2017 |
14.12.2016 | RT I, 03.01.2017, 1 | 18.01.2017 |
15.11.2017 | RT I, 28.11.2017, 2 | 01.01.2018 |
04.04.2018 | RT I, 21.04.2018, 1 | 01.05.2018 |
20.02.2019 | RT I, 13.03.2019, 2 | 15.03.2019 |
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab välismaalasele Eestist väljasõidukohustuse ning Eestisse sissesõidukeelu kohaldamise alused ja korra ning välismaalase Eestist läbisõidu korra.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]
(11) [Kehtetu - RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Sissesõidukeelu kohaldamise menetluse suhtes ei rakendata haldusmenetluse seaduses sätestatut.
(3) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse Eesti Vabariigile siduvas välislepingus toodud erisusi arvestades.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]
§ 11. Välismaalane
(1) Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses ei peeta välismaalaseks Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliiget, kellel on viibimis- või elamisõigus Eestis.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
§ 12. Saatjata alaealine välismaalane
(1) Saatjata alaealine välismaalane on alla 18-aastane välismaalane, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust vastutavast täisealisest isikust.
(2) Eeldatakse, et alaealisega Eestis koos viibival vanemal, eestkostjal või muul vastutaval täisealisel isikul on isikuhooldusõigus. Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti nõudmisel on vanem, eestkostja või muu vastutav täisealine isik kohustatud tõendama isikuhooldusõiguse olemasolu.
(3) Saatjata alaealiseks välismaalaseks ei peeta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alaealist, kellele on Eestis kohtu poolt määratud füüsilisest isikust eestkostja.
[RT I, 18.04.2013, 2 - jõust. 28.04.2013]
§ 13. Saatjata alaealise ja piiratud teovõimega täisealise välismaalase esindamine
(1) Käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid ei või saatjata alaealine teha seadusliku esindajata, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(2) Saatjata alaealise ja piiratud teovõimega täisealise välismaalase esindamisele kohaldatakse perekonnaseaduses sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(3) Saatjata alaealist võib esindada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud füüsiline või juriidiline isik, kes on usaldusväärne ning kellel on saatjata alaealise esindamiseks vajalikud teadmised ja oskused.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib sõlmida käesolevas seaduses sätestatud menetlustes saatjata alaealise esindamiseks lepingu füüsilise või juriidilise isikuga.
[RT I, 18.04.2013, 2 - jõust. 28.04.2013]
§ 2. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused
(1) Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.
(2) Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused (edaspidi viibimisalused) sätestab välismaalaste seadus.
(3) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku ning nende perekonnaliikmete Eestis viibimise ja elamise seaduslikud alused (edaspidi viibimisalused) sätestab Euroopa Liidu kodaniku seadus.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]
§ 3. Väljasõidukohustus
(1) Väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist.
(2) Vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kelle viibimisalus lõpeb, kui seda ei pikendata, ning välismaalasel ei ole muud viibimisalust.
(3) Seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud välismaalane peab Eestist lahkuma viibimisaluse kehtivusaja jooksul.
§ 4. Ettekirjutus
(1) Ettekirjutus on haldusakt, millega kohustatakse Eestis viibimisaluseta viibivat välismaalast käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras Eestist lahkuma või oma Eestis viibimine seadustama.
(2) Välismaalane on kohustatud täitma ettekirjutuse lühima võimaliku aja jooksul.
§ 5. Väljasaatmine
Väljasaatmine on seaduses sätestatud juhtudel ja korras väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine.
§ 6. Sissesõidukeeld
Sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist.
§ 61.
Migratsioonijärelevalveametnik
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 62. Menetluse üldsätted
Käesolevas seaduses sätestatud menetlustele kohaldatakse välismaalaste seaduse §-des 13–15, 18, 19, 21–25, 28, 30–40, 42, 270, 271 ja 281–284 sätestatut.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
§ 63.
Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet.
(2) Kaitsepolitseiamet teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(4) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole välismaalase lahkumiskohustuse täitmine tulemuslik.
(5) Korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes politseiametnik.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 64. Välismaalase väljasaatmise vaatlus
(1) Välismaalase väljasaatmise vaatluse eesmärk on jälgida välismaalase väljasaatmise läbiviimisel menetlusnõuete järgimist ning anda Siseministeeriumile arvamusi ja soovitusi väljasaatmise läbiviimise kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil sõlmib Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet lepingu asutuse või eraõigusliku juriidilise isikuga.
(3) Välismaalase väljasaatmise vaatlust teostav asutus või eraõiguslik juriidiline isik peab olema usaldusväärne ja omama välismaalase väljasaatmise korraldamise seaduslikkuse hindamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leping annab välismaalase väljasaatmise vaatlust teostavale asutusele või isikule õiguse töödelda hindamise eesmärgil ja vajalikus ulatuses välismaalase isikuandmeid ning muid asjassepuutuvaid andmeid.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
§ 65. Eraõigusliku juriidilise isiku kaasamine
(1) Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib kaasata välismaalase Eestist lahkumiskohustuse täitmise abistamiseks eraõigusliku juriidilise isiku.
(2) Eraõigusliku juriidilise isiku kaasamiseks sõlmib Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet eraõigusliku juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu, milles sätestatakse tema ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leping annab eraõiguslikule juriidilisele isikule õiguse töödelda lepingus sätestatud eesmärgil ja ulatuses välismaalase isikuandmeid ja muid asjassepuutuvaid andmeid.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
§ 66. Tasuta õigusabi andmine
(1) Välismaalasel on õigus saada riigilt õigusabi lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu otsuse vaidlustamiseks juhul, kui välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid õigusabi kulude kandmiseks.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusabi antakse riigi õigusabi seaduses sätestatud korras.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(3) Kui Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet on sõlminud eraõigusliku juriidilise isikuga lepingu õigusabi andmiseks, tagatakse taotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel õigusabi lepingu kohaselt ja tema suhtes ei kohaldata riigi õigusabi seadust.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(4) [Kehtetu - RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
§ 67. Haavatavate isikute kaitse
Käesolevas seaduses sätestatud menetlustes on menetlust läbiviiv haldusorgan kohustatud arvestama alaealiste, saatjata alaealiste, puuetega inimeste, eakate, rasedate, alaealiste lastega üksikvanemate ning piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute erivajadusi.
[RT I, 18.04.2013, 2 - jõust. 28.04.2013]
§ 68. Välismaalase põgenemise oht
Lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui:
1) välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega;
2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel;
3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses;
4) välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus;
5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid;
6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ta ei täida lahkumiskohustust;
7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul;
8) välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida;
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
2. peatükk ETTEKIRJUTUS
§ 7. Lahkumisettekirjutus
(1) Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus).
(2) Lahkumisettekirjutusega tehakse kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalasele kohustus Eestist lahkuda, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(3) Lahkumisettekirjutusega võib lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks kohaldada järelevalvemeetmeid.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(4) Lahkumisettekirjutuses tehtud hoiatuses välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta märgitakse nõutav sunniraha suurus. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
(5) Kui lahkumisettekirjutus tehakse välismaalasele, kes töötas Eestis ilma seadusliku aluseta, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet teda välismaalaste seaduse §-s 2861 sätestatud tööandja kohustustest ning töövaidluse lahendamise ja riigi õigusabi saamise võimalustest.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 71. Lahkumisettekirjutuse põhjendamine
(1) Lahkumisettekirjutuse ja selles kohaldatava sissesõidukeelu aluseks olevaid põhjendusi, sealhulgas menetluses kogutud andmeid ja tõendeid, ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, ulatuses, mis on vastuolus käesoleva seaduse § 336 lõikes 3 sätestatud eesmärkidega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(2) Politsei- ja Piirivalveamet tagab välismaalase taotlusel lahkumisettekirjutuse tõlke keelde, millest välismaalane aru saab või kõigi eelduste kohaselt on võimeline aru saama.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(3) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(4) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(5) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(6) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(7) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 72. Lahkumiskohustuse täitmise tähtaja määramine
(1) Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg on lahkumisettekirjutusega määratud tähtpäev, mille saabumise ajaks on välismaalane kohustatud Eestist lahkuma.
(11) Lahkumisettekirjutuses määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(2) Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja võib jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui:
1) esineb välismaalase põgenemise oht;
2) välismaalasele ei anta elamisluba või rahvusvahelist kaitset seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on põhjendamatu;
3) välismaalane on esitanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta;
4) välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule;
5) välismaalase kohta on tehtud käesoleva seaduse § 282 lõikes 1 sätestatud riiki mittelubamise otsus;
6) lahkumisettekirjutus tehakse välismaalasele, kes on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning kes ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida;
7) välismaalasel on kohustus lahkuda Eestist pärast vanglast vabanemist.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(3) Lahkumisettekirjutuse tegemisel arvestatakse igal üksikjuhtumil kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(4) Lahkumisettekirjutusega määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg ajavahemikus 7 kuni 30 päeva.
(5) Lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega võib pikendada kuni 30 päeva võrra korraga, kui välismaalase jaoks osutub ebaproportsionaalselt koormavaks lahkumisettekirjutuse täitmine lahkumisettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul, võttes arvesse:
1) välismaalase Eestis viibimise kestust;
2) mõju koolis õppivale lapsele;
3) välismaalase perekondlikke ja sotsiaalseid sidemeid Eestis ja
4) muid tähtsust omavaid asjaolusid.
(6) Kui lahkumisettekirjutusega on määratud vabatahtliku lahkumise tähtaeg, võib vabatahtliku lahkumise tähtaega lühendada ja lahkumiskohustuse sundtäita enne vabatahtliku lahkumise tähtaja lõppemist, kui:
1) esineb välismaalase põgenemise oht;
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
2) välismaalasele ei anta elamisluba või rahvusvahelist kaitset seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on põhjendamatu;
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
3) välismaalane on elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või
4) välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
(7) Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumise tähtaja pikendamise, pikendamisest keeldumise või lühendamise otsuse või lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise vaidlustamine ei lükka välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmise tähtaega edasi ega anna välismaalasele seaduslikku alust Eestis viibimiseks.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
§ 73. Lahkumiskohustuse sundtäitmine
(1) Pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse täitmise tähtaja saabumist võib välismaalase lahkumiskohustuse igal ajal sundtäita.
(2) Välismaalase lahkumiskohustus sundtäidetakse tema kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel.
(3) Välismaalase väljasaatmisel koostab sundtäitmist korraldav haldusorgan sundtäitmise toimingu protokolli.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sundtäitmise toimingu protokollis esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(5) Sundtäitmise toimingu protokolli ei koostata, kui välismaalasele ei ole käesoleva seaduse § 72 lõike 2 kohaselt määratud vabatahtliku lahkumise tähtaega või välismaalasele määratud vabatahtliku lahkumise tähtaega on lühendatud käesoleva seaduse § 72 lõike 6 alusel.
(6) Sundtäitmise toimingu protokolli peale ei saa välismaalane esitada kaebust halduskohtule.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
§ 74. Lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtivusaja määramine ja lahkumisettekirjutuses sissesõidukeelu kohaldamata jätmine
(1) Lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(2) Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(3) Kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(4) Sissesõidukeelu võib humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(5) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(6) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(7) [Kehtetu - RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(8) [Kehtetu - RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
§ 75. Sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine
(1) Lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise, selle kehtivusaja muutmise ja peatamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatut.
(2) Välismaalane, kes taotleb Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või peatamist asjaolu tõttu, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, esitab Politsei- ja Piirivalveametile taotluse ja tõendid selle kohta, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse ja asjassepuutuvad tõendid Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või peatamise otsuse tegemiseks Siseministeeriumile.
(4) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbi vaatamata jätmise alus, võib Politsei- ja Piirivalveamet jätta taotluse läbi vaatamata.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
§ 76. Lahkumisettekirjutuse tegemise erisused
(1) [Kehtetu - RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(2) Inimkaubandusega seotud kuriteos kannatanule või tunnistajale, kellele on nõukogu direktiivi 2004/81/EÜ kohaselt antud tähtajaline elamisluba, kohaldatakse lahkumisettekirjutusega sissesõidukeeldu üksnes juhul, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(3) Välismaalast, kellel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks, kohustatakse lahkuma sellesse riiki.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
§ 8.
Lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtajad
[Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
§ 9. Seadustamisettekirjutus
(1) Ettekirjutus kohustusega taotleda kehtestatud korras elamisluba Eestis viibimise seadustamiseks (edaspidi seadustamisettekirjutus) tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele, kes:
1) [kehtetu - RT I 2003, 4, 21 - jõust. 01.03.2003]
2) on eesti rahvusest;
3) on asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve.
(2) Seadustamisettekirjutuses tehakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta. Hoiatuses märgitakse nõutav sunniraha suurus. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(3) Seadustamisettekirjutus loetakse täidetuks ka juhul, kui välismaalane Eestist lahkub.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välismaalasele, kelle elamisloa või selle pikendamise taotlus on menetluses, seadustamisettekirjutust ei tehta kuni tema elamisloa või selle pikendamise taotluse suhtes otsuse tegemiseni.
(5) Seadustamisettekirjutust ei pea tegema välismaalasele, kes lahkub Eestist 7 päeva jooksul pärast viibimisaluse lõppemist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus, kui see on vajalik avaliku korra, riigi julgeoleku, rahva tervise või kõlbluse kaitse tagamiseks või kuriteo ärahoidmiseks või kui talle keeldutakse elamisloa andmisest või selle pikendamisest või tema elamisluba tunnistatakse kehtetuks. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus, kui see on vajalik riigi julgeoleku kaitsmiseks või kuriteo ärahoidmiseks.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
§ 10. Ettekirjutuse täitmise tagamine
(1) Põgenemisohu vältimiseks võib Politsei- ja Piirivalveamet kohustada välismaalast ettekirjutuses või otsusega järgima järelevalvemeetmeid ning tasuma sunniraha.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Järelevalvemeetmed on:
1) elamine kindlaksmääratud elukohas;
2) ilmumine määratud ajavahemike järel Politsei- ja Piirivalveametisse registreerimisele;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
3) ilmumine Politsei- ja Piirivalveametisse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
4) Politsei- ja Piirivalveameti teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
5) Politsei- ja Piirivalveameti teavitamine perekonnaseisu muutumisest;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
6) välisriigi reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile hoiule andmine.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(3) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus kontrollida välismaalase elamist kindlaksmääratud elukohas.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
(31) Välisriigi reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi hoiule andmise korral väljastab dokumendi hoiule võtnud asutus isikule tõendi dokumendi hoiule andmise kohta.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(32) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(4) Sunniraha rakendatakse alates 90. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
(5) Sunniraha rakendatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Sunniraha võib korduvalt rakendada alates 90. päevast pärast eelmise sunniraha rakendamiseks antud täitekorralduse tegemise päeva.
(6) [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
§ 11. Ettekirjutuse tegemise kord
(1) Ettekirjutuse teeb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
(3) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(31) Välismaalasele, kellele keeldutakse elamisluba või elamisõigust andmast või pikendamast, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks või kelle elamisõigus lõpetatakse, võib teha lahkumisettekirjutuse vastavalt elamisloa või elamisõiguse andmisest või pikendamisest keeldumise, elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisõiguse lõpetamise otsuses, kui välismaalasel ei ole kehtivat lahkumisettekirjutust.
(32) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(4) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(5) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(6) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud juhul loetakse ettekirjutus välismaalasele kätte toimetatuks seoses elamisloa või elamisõiguse andmisest või pikendamisest keeldumise, elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisõiguse lõpetamise otsuse teatavaks tegemisega.
(8) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(9) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatut.
§ 12. Ettekirjutuse tegemine alaealisele
(1) Kui välismaalasega, kellele tehakse ettekirjutus, viibib Eestis koos alaealine või piiratud teovõimega täisealine välismaalane, kellel puudub viibimisalus, pannakse sama ettekirjutusega tema vanemale, eestkostjale või muule vastutavale täisealisele isikule kohustus korraldada ettekirjutuse täitmine ka alaealise või piiratud teovõimega täisealise välismaalase suhtes.
(2) Eeldatakse, et alaealise või piiratud teovõimega täisealise välismaalasega Eestis koos viibival vanemal, eestkostjal või muul vastutaval täisealisel isikul on isikuhooldusõigus. Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti nõudmisel on vanem, eestkostja või muu vastutav täisealine isik kohustatud tõendama isikuhooldusõiguse olemasolu.
(3) Saatjata alaealisele välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus, kui lahkumisettekirjutuse tegemisel on tagatud saatjata alaealise välismaalase esindamine ning võetud arvesse saatjata alaealise välismaalase huve.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(4) Saatjata alaealise välismaalase lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg jäetakse määramata, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(5) Saatjata alaealise välismaalase lahkumiskohustus täidetakse, arvestades saatjata alaealise välismaalase huve ning kui eestkostja on veendunud, et saatjata alaealine välismaalane saadetakse tagasi tema perekonnaliikme või määratud eestkostja juurde või vastuvõtva riigi vastuvõtuasutusse.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(6) Saatjata alaealise ja piiratud teovõimega täisealise välismaalase ettekirjutuse täitmist korraldab eestkostja.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(7) Politsei- ja Piirivalveamet annab eestkostjale saatjata alaealise välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras ametiabi.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(8) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet korraldab saatjata alaealise välismaalase perekonnaliikme, talle vastuvõtvas riigis määratud eestkostja või vastuvõtuasutuse otsimise.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(9) Saatjata alaealisele välismaalasele osutab tema Eestis viibimise ajal Sotsiaalkindlustusamet asendushooldusteenust, mis hõlmab vähemalt rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud teenuseid.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
§ 121. Alaealise vanuse määramine
(1) Kui Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil tekib põhjendatud kahtlus välismaalase vanuse kohta esitatud andmete õigsuses, võidakse välismaalase või tema esindaja nõusolekul teha meditsiinilised uuringud välismaalase vanuse kindlaksmääramiseks.
(2) Kui välismaalane keeldub meditsiinilistest uuringutest vanuse kindlaksmääramiseks, loeb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet isiku täisealiseks, välja arvatud juhul, kui isik on ilmselgelt alaealine.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet teavitab välismaalast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meditsiinilistest uuringutest, nende teostamise viisist ning kaasneda võivatest tagajärgedest, kui välismaalane keeldub meditsiinilistest uuringutest.
(4) Välismaalase käsitlemise alaealisena või täisealisena otsustab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.
(5) Vanuse kindlaksmääramise otsus on vaidlustatav üksnes koos haldusaktiga või sooritatud toiminguga, mille menetluse käigus vanuse kindlaksmääramise otsus tehti.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
§ 13. Ettekirjutuse kehtivus ja vaidlustamine
(1) Ettekirjutus kehtib ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni.
(2) Kui on tõendatud, et välismaalasele on antud Eestis viibimiseks seaduslik alus, kaotab ettekirjutus kehtivuse.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(3) Ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale võib välismaalane halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
§ 131. [Välja jäetud - RT I 2001, 58, 352]
§ 132. Välismaalase majutamine
Kui Eestis viibimisaluseta viibival välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid, võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet korraldada välismaalase majutamise, kui see on vajalik humaansetel kaalutlustel või haavatava isiku kaitseks ja kui välismaalane ei saa kasutada majutusvõimalust mujal.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
3. peatükk VÄLJASAATMINE JA EESTIST LÄBISÕIT
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]
§ 14. Väljasaatmise alused
(1) Välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel.
(2) Välismaalane, kelle suhtes on Schengeni konventsiooni liikmesriik teinud otsuse, millega kohustatakse välismaalast riigist lahkuma, ja see otsus on kehtiv ning vabatahtliku lahkumise tähtaeg on lõppenud, saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutust tegemata.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(21) Välismaalane, kellele kohus on lisakaristusena mõistnud Eestist väljasaatmise, saadetakse Eestist välja ilma lahkumisettekirjutust tegemata.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(3) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(31) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(32) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(33) [Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(4) Väljasaatmist ei kohaldata, kui:
1) ettekirjutus on tühistatud või kehtetuks tunnistatud või kehtivuse kaotanud;
2) väljasaatmine on muutunud võimatuks;
3) väljasaatmine on käesoleva seaduse kohaselt keelatud.
4) [kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(5) Väljasaatmine peatatakse:
1) kui kohus peatab lahkumisettekirjutuse sundtäitmise;
2) [kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
3) prokuratuuri ettepanekul välismaalaste seaduse §-s 205 nimetatud järelemõtlemisaja kestuseks. Prokuratuur või prokuratuuri korraldusel uurimisasutus teavitab isikut väljasaatmise peatamise võimalustest ja selle tingimustest;
[RT I, 18.04.2013, 2 - jõust. 28.04.2013]
4) Politsei- ja Piirivalveameti otsusel, kui välismaalase Eestis ajutine viibimine on põhjendatud humaansete kaalutluste või vääramatu jõu tõttu.
[RT I, 18.04.2013, 2 - jõust. 28.04.2013]
§ 141. Dokumendi hoiule võtmine
(1) Viibimisaluseta välismaalase reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalase lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks hoiule võtta.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
(2) Dokumendi hoiule võtmisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatut.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
§ 15.
Välismaalase kinnipidamine ja väljasaatmise korraldamine
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(1) Välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
(2) Välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui:
1) esineb välismaalase põgenemise oht;
2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või
3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet vabastab välismaalase viivitamata, kui kinnipidamise alus on ära langenud või kui väljasaatmine on perspektiivitu.
(5) Väljasaatmise korraldamisel edastab Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveametile andmed välismaalase kohta, kelle suhtes kohaldatakse väljasaatmist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud andmete loetelu ja andmete edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
§ 151.
Isiku kinnipidamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 16. Väljasaatmise vaidlustamine
(1) Väljasaatmise võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Väljasaatmise vaidlustamine ei lükka kohtumenetluse ajaks väljasaatmist edasi.
(2) Pärast ettekirjutuse, mille sundtäitmiseks väljasaatmist kohaldatakse, vaidlustamise tähtaja möödumist ei saa väljasaatmise vaidlustamisel tugineda ettekirjutuse õigusvastasusele.
§ 17. Vastuvõttev riik
(1) Väljasaadetav saadetakse välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki, kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti. Valikuvõimaluse korral lähtutakse väljasaadetava põhjendatud eelistusest, kui see ei takista oluliselt väljasaatmise täideviimist.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(2) [Kehtetu - RT I 2003, 13, 65 - jõust. 01.05.2003]
(3) Väljasaadetav, kellel on seaduslik alus elamiseks või ajutiseks viibimiseks Schengeni konventsiooni liikmesriigis, saadetakse välja sellesse riiki.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(4) Kui välismaalase teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud ettevõtjasisese üleviimise elamisluba tunnistatakse kehtetuks või see aegub ettevõtjasisese üleviimise tähtaja jooksul, võib välismaalase välja saata ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa väljastanud Euroopa Liidu liikmesriiki.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 171. Väljasaatmise keeld
(1) Välismaalast ei tohi välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise.
(2) Välismaalase väljasaatmine peab olema kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni (koos 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga) artiklitega 32 ja 33.
[RT I 2003, 13, 65 - jõust. 01.05.2003]
§ 18. Väljasaatmise tähtaeg
(1) Väljasaatmine viiakse lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.
(2) [Kehtetu - RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
(3) Väljasaadetav, kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune, saadetakse välja 48 tunni jooksul pärast asja menetluse lõpetamist või kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse edasikaebamise korral saadetakse väljasaadetav välja 48 tunni jooksul kaebuse tagastamisest või kõrgemalseisva kohtu otsuse jõustumisest arvates. Kuni menetluse lõpetamiseni või otsuse tegemiseni kohaldatakse väljasaadetava suhtes kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tõkendit või paigutatakse ta halduskohtuniku otsuse alusel kinnipidamiskeskusse.
(4) Kui väljasaadetavat karistatakse aresti või vabadusekaotusega või kui väljasaatmisele kuulub välismaalane, kes kannab aresti või vabadusekaotust, viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul pärast aresti või vabadusekaotuse ärakandmist.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]
§ 19.
Väljasaatmise tagamine ja väljasaadetava piiripunkti toimetamine
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(1) Kuni väljasaatmise lõpuleviimiseni peetakse välismaalast kuni 48 tundi kinni politsei ametiruumis, arestimajas või kinnipidamiskeskuses.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagatakse välismaalasele tema kinnipidamisel majutamine, toitlustamine ja vältimatu arstiabi.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(12) Välismaalase majutamisel kuni 48 tundi politsei ametiruumis, arestimajas või kinnipidamiskeskuses:
1) eraldatakse meessoost ja naissoost väljasaadetavad;
2) eraldatakse väljasaadetav teistest arestimajas kinnipeetavatest isikutest;
3) majutatakse perekonnaliikmed kokku.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(2) Halduskohtunik võib pikendada käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tähtaegu kuni kolme päeva võrra ja anda loa välismaalase kinnipidamiseks nimetatud tähtaja vältel.
(21) Väljasaadetava reisidokument ja isikut tõendav dokument võetakse väljasaadetava kinnipidamisel kinnipidamise ajaks hoiule.
(3) Väljasaadetava piiripunkti toimetamise korra ja väljasaatmist täideviivate valitsusasutuste pädevuse käesolevas seaduses sätestatud toimingute sooritamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(4) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 191.
Turvakontroll ja läbivaatus väljasaadetava kinnipidamisel
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(1) Väljasaadetava kinnipidamisel teostatakse väljasaadetava turvakontroll, samuti vaadatakse läbi tema vallasasjad ja vajaduse korral ka isik.
(2) Turvakontrolli või läbivaatuse käigus leitud dokumendid, raha, väärtasjad ja keelatud asjad võetakse kinnipidamise ajaks hoiule.
(3) Keelatud asjad on esemed ja ained, mida ei tohi tsiviilkäibes hoida või mis võivad ohustada väljasaadetavat ennast või teisi isikuid või mille omamine ei ole lubatud politsei ametiruumi, politsei arestimaja või kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjaga.
(4) Esemete ja ainetega, mida ei tohi tsiviilkäibes hoida, toimitakse seaduses ettenähtud korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 192.
Vahetu sunni kohaldamine
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(1) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad väljasaadetava kinnipidamisel ja riigipiirile konvoeerimisel kasutada füüsilist jõudu ning käesoleva seaduse §-s 2617 nimetatud erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Gaasirelva võib kasutada üksnes juhul, kui väljasaadetav ei allu Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti seaduslikele korraldustele või osutab vastupanu või kui on küllaldaselt alust arvata, et ta võib põgeneda, tekitada kahju teisele isikule või iseendale, ning muud meetmed on ammendatud ja gaasirelva kasutamine on vältimatult vajalik.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 20. Väljasaatmise toimingud piiripunktis
(1) Piiripunktis kantakse väljasaadetava reisidokumenti märge piiriületuse kohta ning välismaalane suunatakse välisriiki või antakse üle vastuvõtva riigi esindajale.
(2) Väljasaatmise toimingute tegemisel piiripunktis võib juures viibida Eesti Vabariigi ja vastuvõtva riigi piiriesindaja, Välisministeeriumi ametnik ning vastuvõtva riigi esindaja.
(3) Kuriteo toimepanemises kahtlustatav või süüdimõistetud väljasaadetav antakse välisriigi taotlusel piiripunktis üle välislepingus sätestatud korras.
§ 201.
Euroopa Liidu ühtne reisidokument väljasaatmiseks
[Kehtetu - RT I, 21.04.2018, 1 - jõust. 01.05.2018]
§ 21. Saatjata alaealise välismaalase väljasaatmine
(1) Saatjata alaealise välismaalase võib välja saata, kui vastuvõtvas riigis on korraldatud alaealise eestkoste ning tagatud tema õiguste ja huvide kaitse.
(2) Saatjata alaealise välismaalase väljasaatmine korraldatakse kooskõlastatult vastuvõtva ning vajaduse korral transiitriigi pädevate riigiasutustega.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
§ 22. Väljasaadetava tagasivõtmine
(1) Kui vastuvõttev riik keeldub väljasaadetavat vastu võtmast või väljasaadetava piiripunkti toimetamise ajal või piiripunktis selguvad muud väljasaatmise lõpuleviimist takistavad asjaolud, peetakse väljasaadetav halduskorras kinni kuni tema väljasaatmise lõpuleviimiseni või kinnipidamiskeskusse paigutamiseni, kuid mitte kauem kui 48 tundi.
[RT I 2003, 4, 21 - jõust. 01.03.2003]
(2) Kui välismaalase kinnipidamiseks on halduskohus andnud loa, siis võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet tema kinnipidamist väljasaatmise eesmärgil jätkata loas määratud kinnipidamise tähtaja lõpuni.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 221.
Väljasaatmislaager
[Kehtetu - RT I 2003, 4, 21 - jõust. 01.03.2003]
§ 222. Väljasaatmine õhuteed pidi
Väljasaatmisel õhuteed pidi kasutatakse otselendu. Kui otselennu kasutamine ei ole mõistlik, võidakse väljasaatmisel õhuteed pidi taotleda läbisõitu Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusvaheliseks lennuliikluseks avatud lennujaama kaudu (edaspidi läbisõit).
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 223. Läbisõidu taotlemine ja läbisõiduks loa saamine
(1) Väljasaatmist korraldav valitsusasutus esitab lennujaama asukohajärgse riigi pädevale asutusele kirjaliku taotluse väljasaadetava saatjaga või saatjata läbisõiduks õhuteed pidi (edaspidi taotlus).
(2) Taotlus esitatakse vähemalt 48 tundi enne läbisõidu alustamist. Põhjendatud juhul võib taotluse esitada vähemalt 24 tundi enne läbisõidu alustamist.
(3) Läbisõitu ei alustata enne loa saamist. Kui taotluse saanud riik ei ole 48 tunni jooksul taotluse esitamisest arvates vastanud, võib alustada läbisõitu, saates selle kohta vastava teate.
(4) Väljasaatmist korraldav valitsusasutus võtab vajalikud abimeetmed, et tagada läbisõit võimalikult lühikese aja jooksul. Läbisõit võib kesta kuni 24 tundi.
(5) Taotluse vormi õhuteed pidi läbisõiduks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]
§ 224. Eestist läbisõidu taotlemine ja Eestist läbisõiduks loa andmine
(1) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel võidakse anda luba väljasaadetava Eestist läbisõiduks õhuteed pidi (edaspidi Eestist läbisõit).
(2) Eestist läbisõiduks esitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus (edaspidi taotluse esitaja) vormikohase taotluse valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutusele (edaspidi volitatud asutus).
(3) Volitatud asutus otsustab Eestist läbisõiduks loa andmise 48 tunni jooksul taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhtudel võib tähtaega pikendada 48 tunni võrra. Tähtaja pikendamisest teatatakse viivitamata taotluse esitajale.
(4) Enne Eestist läbisõiduks loa andmist on volitatud asutus kohustatud loa andmise kooskõlastama valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutustega. Eestist läbisõiduks luba ei anta, kui vähemalt üks määratud kooskõlastajatest loa andmist ei kooskõlasta.
(5) Volitatud asutus teatab taotluse esitajale viivitamata Eestist läbisõiduks loa andmisest.
(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega Eestist läbisõiduks õhuteed pidi loa andmiseks volitatud asutuse, loa andmise kooskõlastamise korra ja Eestist läbisõiduks loa andmist kooskõlastavad Siseministeeriumi valitsemisala asutused.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]
§ 225. Eestist läbisõiduks loa andmisest keeldumine
(1) Eestist läbisõiduks võidakse loa andmisest keelduda, kui:
1) väljasaadetav on vastavalt Eesti õigusaktidele süüdistatavana vastutusele võetud või on tagaotsitav seoses kohtuotsuse täitmisega,
2) läbisõit läbisõiduriigist või väljasaadetava vastuvõtmine sihtriigis ei ole võimalik,
3) läbisõidul tuleb vahetada lennujaama Eesti territooriumil,
4) taotlust ei ole taotluse saamise ajal praktilistel põhjustel võimalik täita või
5) väljasaadetav ohustab Eesti avalikku korda, riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid või teiste isikute elu ja tervist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul teatab volitatud asutus taotluse esitajale viivitamata kuupäeva, millal Eestist läbisõiduks võidakse luba anda, kui ei esine muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa andmisest keeldumise alust.
(3) Volitatud asutus võib Eestist läbisõiduks antud loa tühistada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa andmisest keeldumise aluse ilmnemisel.
(4) Volitatud asutus teatab taotluse esitajale viivitamata Eestist läbisõiduks loa andmisest keeldumisest või antud loa tühistamisest ning loa andmisest keeldumise või antud loa tühistamise põhjuse.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]
§ 226. Eestist läbisõit
(1) Eestist läbisõit võib kesta kuni 24 tundi.
(2) Kui vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud abimeetmete rakendamisele ei ole võimalik Eestist läbisõitu lõpule viia, võib volitatud asutus taotluse esitaja palvel ja temaga konsulteerides rakendada kõiki vajalikke meetmeid läbisõidu jätkamiseks. Nimetatud juhul võib läbisõidu tähtaega pikendada 48 tunni võrra.
(3) Eestist läbisõidu ajal rakendab volitatud asutus vajaduse korral järgmisi abimeetmeid:
1) väljasaadetava vastuvõtmine õhusõiduki juures ja tema saatmine lennujaama piirides, eelkõige ümberistumisega lennule,
2) erakorralise meditsiiniabi osutamine väljasaadetavale ja tema saatjale,
3) väljasaadetava ja tema saatja ülalpidamine,
4) saatjata läbisõidu korral väljasaadetava reisidokumendi vastuvõtmine, hoidmine ja edasiandmine lennuki kaptenile,
5) saatjata läbisõidu korral taotluse esitaja teavitamine kohast ja ajast, mil väljasaadetav lahkub Eesti territooriumilt ja
6) taotluse esitaja teavitamine läbisõidu käigus aset leidnud tõsistest vahejuhtumitest, mis ohustasid läbisõitu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud abimeetmete rakendamise kulud kannab taotluse esitaja. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 4–6 sätestatud kulud kannab taotluse esitaja määral, mil need on tegelikud ja mõõdetavad.
(5) Eestist läbisõidu abimeetmete rakendamise kulude loetelu, taotluse esitaja poolt kantavate kulude määrad ja kulude sissenõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6) Eestist läbisõidu tagamiseks võib:
1) paigutada väljasaadetava volitatud asutuse ametiruumi ning
2) kasutada väljasaadetava suhtes füüsilist jõudu ja enesekaitsevahendeid, et ennetada või peatada väljasaadetava katse avaldada läbisõidu ajal vastupanu.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]
§ 227. Väljasaadetava Eestist tagasisaatmine läbisõiduks taotluse esitanud riiki
(1) Väljasaadetav saadetakse Eestist läbisõiduks taotluse esitanud riiki tagasi ning taotluse esitaja on kohustatud väljasaadetava viivitamata tagasi võtma, kui:
1) läbisõiduks loa andmisest keelduti või antud luba tühistati käesoleva seaduse § 225 lõikes 1 sätestatud alusel,
2) väljasaadetav sisenes läbisõidu ajal loata Eesti territooriumile,
3) väljasaadetava väljasaatmine teise läbisõiduriiki või sihtriiki või minek ümberistumisega lennule ebaõnnestus või
4) läbisõit õhuteed pidi ei olnud muudel põhjustel võimalik.
(2) Väljasaadetava tagasisaatmisega tekkinud kulud kannab taotluse esitaja.
(3) Tagasisaatmisega seotud kulude loetelu, kulude määrad ja kulude sissenõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]
§ 228. Saatja väljasaatmisel õhuteed pidi ja Eestist läbisõidul
(1) Väljasaatmine õhuteed pidi ja väljasaadetava Eestist läbisõit võib toimuda saatjaga või ilma.
(2) Saatja käesoleva seaduse tähenduses on taotluse esitanud riigi esindaja, kes vastutab:
1) väljasaadetava saatmise eest,
2) väljasaadetava reisidokumendi hoidmise ja sihtriigi esindajale üleandmise eest ning
3) väljasaadetava sihtriigi pädeva asutuse esindajale üleandmise eest.
(3) Saatja esitab läbisõidul läbisõiduriigi nõudel isikut tõendava dokumendi ja läbisõiduloa või käesoleva seaduse § 223 lõikes 3 sätestatud teate.
(4) Saatjal on keelatud kanda relva ning vormiriietust.
(5) Saatjal on läbisõidu ajal õigus kasutada väljasaadetava suhtes füüsilist jõudu ja ohule vastavaid enesekaitsevahendeid kooskõlas läbisõiduriigis kehtivate õigusaktidega, kui väljasaadetav ei allu saatja seaduslikele korraldustele või osutab vastupanu või on küllaldaselt alust arvata, et ta võib põgeneda, tekitada kahju teisele isikule, iseendale või varale.
[RT I 2006, 50, 377 - jõust. 14.12.2006]
4. peatükk KINNIPIDAMISKESKUSES KINNIPIDAMINE
§ 23. Kinnipidamiskeskusse paigutamine
(1) Kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(11) Halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(2) [Kehtetu - RT I 2001, 58, 352 - jõust. 12.07.2001]
(3) [Kehtetu - RT I 2001, 58, 352 - jõust. 12.07.2001]
(4) Kui väljasaadetava kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel või muul põhjusel võimalik või on oluliselt raskendatud, võib väljasaadetavat majutada politsei arestimajas või kinnipidamiskeskuse juhataja või tema poolt määratud ametniku otsusel järelevalve all väljaspool kinnipidamiskeskust.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul tagatakse väljasaadetavale tema kinnipidamisel vähemalt käesoleva seaduse §-des 265, 267, 269 ja 2610 sätestatud teenused.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
§ 24.
Väljasaadetava vabastamine
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(1) Kui osutub võimalikuks kinnipidamiskeskuses viibiva välismaalase väljasaatmise täideviimine, vabastatakse välismaalane kinnipidamiskeskusest ning saadetakse käesolevas seaduses sätestatud korras välja väljasaatmist täideviiva asutuse taotluse alusel.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(11) Kinnipidamiskeskuse juhataja vabastab väljasaadetava viivitamata, kui kinnipidamise alus on ära langenud, kinnipidamise tähtaeg on möödunud või väljasaatmine on perspektiivitu.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(12) [Kehtetu - RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(2) Kui väljasaadetav võetakse kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatavana vahi alla, vabastatakse väljasaadetav kinnipidamiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel.
(3) Ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral vabastatakse välismaalane kinnipidamiskeskusest ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaluse andmise otsuse alusel.
(4) Ettekirjutuse tühistamisest või kehtetuks tunnistamisest või Eestis viibimisaluse andmisest teavitab Politsei- ja Piirivalveamet kohe välismaalast.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
(5) Kinnipidamiskeskusest vabastamine ei anna väljasaadetavale seaduslikku alust Eestis viibida.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
§ 25. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine
(1) Halduskohus pikendab Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
(2) Kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väljasaadetava kinnipidamise tähtaja hulka ei arvata tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
§ 26. Otsuse tegemine
(1) Väljasaadetava kinnipidamise ja kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
[RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]
(2) [Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]
41. peatükk KINNIPIDAMISKESKUS
[RT I 2003, 4, 21 - jõust. 01.03.2003]
§ 261. Kinnipidamiskeskus
(1) Kinnipidamiskeskus on Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksus, mille ülesanne on väljasaadetavate kinnipidamise otsuste täideviimine.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
(2) Kinnipidamiskeskus on valvatava piirdega ja selgelt nähtavate tähistega märgistatud territoorium, mis võimaldab pideva järelevalve väljasaadetavate üle.
(3) Järelevalve väljasaadetavate üle korraldatakse viisil, mis tagab väljasaadetavate kinnipidamise, kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjade täitmise ja turvalisuse kinnipidamiskeskuses.
(4) Järelevalvet väljasaadetavate üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet visuaalse ja elektroonilise jälgimise kaudu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
(5) Väljasaadetaval on keelatud kinnipidamiskeskusest lahkuda järelevalveta ja ilma kinnipidamiskeskuse juhataja või tema poolt määratud ametniku loata.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
§ 262. Kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmine
(1) Väljasaadetav võetakse kinnipidamiskeskusesse vastu halduskohtu otsuse ärakirja ning isikut tõendava dokumendi, selle puudumisel isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel.
(2) Kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel annab välismaalase kinni pidanud asutus kinnipidamiskeskusele üle tema valduses olevad andmed ja dokumendid väljasaadetava kohta.
(3) Kinnipidamiskeskusesse saabumisel teostatakse väljasaadetava turvakontroll ja vaadatakse läbi tema vallasasjad.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(31) Väljasaadetav on kohustatud läbima kinnipidamiskeskusesse saabumisel tervisekontrolli.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(4) Kinnipidamiskeskusesse paigutatud väljasaadetavat fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse, kui seda ei ole eelnevalt väljasaatmismenetluse käigus tehtud.
(5) Kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel võetakse väljasaadetaval kaasas olevad sularaha, dokumendid ja isiklikud asjad, mille omamine ei ole kinnipidamiskeskuses lubatud, kinnipidamiskeskuse poolt hoiule.
(6) Väljasaadetava kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel avatakse väljasaadetava isiklik toimik, kuhu kantakse väljasaadetava kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks olevad dokumendid ja andmed, välismaalase kinnipidanud asutuse poolt kinnipidamiskeskusele üleantud dokumendid ja andmed, signaleetilised fotod, daktüloskoopiline kaart ning muud sisekorraeeskirjas sätestatud dokumendid ja andmed.
(7) Kinnipidamiskeskusesse saabumisel selgitatakse väljasaadetavale talle arusaadavas keeles tema õigusi ja kohustusi ning väljasaadetava taotlusel korraldatakse talle tema kulul õigusabi ja keelevahendusteenuse saamine.
(8) Väljasaadetavale antakse kirjalik teave väljasaatmise täideviimist reguleerivate õigusaktide, kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja ja kaebuste esitamise korra kohta.
§ 263. Kinnipidamiskeskusest ajutine eemalviibimine
Väljasaadetav võib väljaspool kinnipidamiskeskust viibida kinnipidamiskeskuse juhataja või tema poolt määratud ametniku loal järelevalve all, kui see on vältimatult vajalik.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
§ 264. Väljasaadetava kaasaaitamiskohustus
(1) Väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sealhulgas:
1) andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi;
2) esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust;
3) aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele;
4) aitama kaasa oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaasaaitamiskohustus laieneb väljasaatmismenetluses ka väljasaadetava esindajale.
§ 265. Väljasaadetavate majutamine
(1) Väljasaadetavate majutamiseks on kinnipidamiskeskuses elamu tubadega.
(2) Meessoost ja naissoost väljasaadetavad majutatakse eraldi tubadesse.
(3) Perekonnaliikmed majutatakse kokku.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(4) Alaealised majutatakse eraldi täisealistest väljasaadetavatest, välja arvatud juhul, kui see on ilmses vastuolus alaealise õiguste ja huvidega.
(5) Väljasaadetava võib kinnipidamiskeskuse juhataja otsusel turvalisuse kaalutlustel ja kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja täitmise tagamiseks majutada eraldi käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud väljasaadetavatest.
20.05.2019 14:32
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „sisekorraeeskirja” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(6) Väljasaadetavate majutamiseks ettenähtud toad peavad vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Toas peab olema aken, mis kindlustab ruumis nõuetekohase valgustatuse.
(7) Vaba aja veetmiseks korraldatakse alaealisele väljasaadetavale eakohased tegevused ja tagatakse selleks vajalikud vahendid.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(8) Koolikohustuslikule väljasaadetavale tagatakse juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
§ 266. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tingimused
(1) Äratusest kuni öörahuni võib väljasaadetav liikuda kinnipidamiskeskuse elamus sisekorraeeskirjaga ettenähtud ruumides. Muudes ruumides ja kinnipidamiskeskuse territooriumil võib väljasaadetav viibida kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjadega ettenähtud juhtudel ja ajal. Öörahust kuni äratuseni on väljasaadetav kohustatud viibima talle ettenähtud toas, mis vajadusel lukustatakse.
(2) Väljasaadetav kannab isiklikke riideid. Kui väljasaadetaval kasutamiskõlblikud riided puuduvad, antakse väljasaadetavale kinnipidamiskeskuse poolt tasuta riietus. Väljasaadetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti.
(3) Väljasaadetav on kohustatud hoolitsema oma riietuse puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse eest.
(4) Väljasaadetaval võimaldatakse rahuldada usulisi vajadusi, kui selleks on kinnipidamiskeskuses võimalused ja see ei ole vastuolus sisekorraeeskirjas sätestatuga.
§ 267. Väljasaadetava toitlustamine
(1) Väljasaadetava toitlustamine korraldatakse vastavuses Eesti elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet.
(2) Toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.
(3) Alaealiste toitlustamine korraldatakse nende east tulenevaid vajadusi arvestades.
(4) Võimaluse korral lubatakse väljasaadetaval tema kulul järgida oma religiooni toitumistavasid.
(5) Kinnipidamiskeskuse toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib isik, kes tagab tervishoiuteenuse osutamise kinnipidamiskeskuses.
§ 268. Väljasaadetava tervishoid
(1) Väljasaadetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Vähemalt üks kord nädalas, samuti kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel, võimaldatakse väljasaadetavale sauna, vanni või duši kasutamine. Kord kuus tagatakse väljasaadetavale juuksuriteenus.
(2) Kui väljasaadetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on toonud kaasa reaalse ohu väljasaadetava või teiste isikute tervisele, võib kinnipidamiskeskuse juhataja korraldusel kasutada sundi hügieeninõuete täitmise tagamiseks. Sunni kasutamine ei tohi ohustada väljasaadetava elu ega tervist.
(3) Kinnipidamiskeskus annab väljasaadetavale isikliku hügieeni vahendid, kui väljasaadetaval need puuduvad ja tal ei ole rahalisi vahendeid nende soetamiseks.
§ 269. Väljasaadetavale arstiabi osutamine
(1) Väljasaadetavale tagatakse tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus.
[RT I, 03.07.2013, 2 - jõust. 01.10.2013]
(2) Väljasaadetava terviseseisundi jälgimiseks on kinnipidamiskeskuses alaline ravipunkt.
(3) Tervishoiuteenuseid osutab kinnipidamiskeskuses perearsti kvalifikatsiooniga isik vastavalt haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik on kohustatud regulaarselt jälgima väljasaadetava terviseseisundit ja suunama väljasaadetava ravile vanglate keskhaiglasse, kui väljasaadetava terviseseisund ei võimalda kinnipidamist kinnipidamiskeskuses või tema Eestist väljasaatmist.
(5) Kinnipidamiskeskusesse paigutatud väljasaadetavate statsionaarset ravi teostatakse järelevalve all vanglate keskhaiglas.
(6) Väljasaadetava ravikulud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku poolt vanglate keskhaiglas osutatud hädavajalike teenuste ja ravi eest tasutakse riigieelarvest.
(7) Väljasaadetava tervisekontrolli ja talle osutatavate vajalike tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.07.2013, 2 - jõust. 01.10.2013]
§ 2610. Väljasaadetavale kokkusaamiste võimaldamine
(1) Väljasaadetaval võimaldatakse kokkusaamine:
1) kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötajaga;
2) kaitsjaga;
3) vaimulikuga;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
4) pädevate riigiasutuste, rahvusvaheliste või valitsusväliste organisatsioonide esindajatega.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(2) Kinnipidamiskeskuse juhataja loal võib väljasaadetav kokku saada lühiajaliselt järelevalve all käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikutega isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida väljasaadetav ei saa teostada kolmandate isikute kaudu, kui kohtumised ei takista väljasaatmise täideviimist. Väljasaadetaval lubatakse kokku saada ainult isikutega, kelle maine ja motiivide osas ei ole kinnipidamiskeskuse juhatajal põhjendatud kahtlusi.
(3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus teostada väljasaadetavaga kokkusaamisele lubatud isiku turvakontroll ja vaadata läbi tema vallasasjad. Kaitsja poolt kaasa toodud kirjalike materjalide sisuline läbivaatus on keelatud. Vallasasjad, mille omamine kinnipidamiskeskuses on keelatud, võetakse kokkusaamise ajaks ajutisele hoiule.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(4) Kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi. Kokkusaamiste kord, aeg ja ruum sätestatakse kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas või selle alusel antud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjas.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(5) Kokkusaamine väljasaadetavaga toimub Politsei- ja Piirivalveameti juuresolekul. Kokkusaamisi kaitsja ja vaimulikuga on Politsei- ja Piirivalveametil lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(6) Väljasaadetavaga kokkusaamist sooviva isiku usaldusväärsuse kontrollimiseks on kinnipidamiskeskuse ametnikel õigus töödelda kokkusaamist sooviva isiku isikuandmeid.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(7) Väljasaadetavaga ei võimaldata kokku saada, kui:
1) kokkusaamist sooviva isiku tegevus on olnud suunatud või on suunatud Eesti riigi ja selle julgeoleku vastu;
2) kokkusaamist sooviv isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda;
3) kokkusaamist sooviv isik on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja tema karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
4) kokkusaamist sooviv isik on esitanud kokkusaamise taotlemisel valeandmeid või võltsitud dokumendi;
5) kokkusaamist sooviva isiku usaldusväärsuses on põhjust kahelda;
6) kokkusaamine väljasaadetavaga võiks mõjutada välismaalase väljasaatmise tõhusust või
7) esinevad muud mõjuvad põhjused.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolu esinemisel võib erandina kokkusaamist lubada, kui väljasaadetaval on kokkusaamiseks eraeluline või muu kaalukas põhjus.
[RT I, 03.07.2013, 2 - jõust. 01.10.2013]
§ 2611. Väljasaadetava kirjavahetus ja sidevahendite kasutamine
(1) Väljasaadetaval võimaldatakse kirjavahetus, samuti telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamine, kui kinnipidamiskeskuses on selleks tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamine toimub kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras.
(2) Väljasaadetavale saadetud kirjad avatakse Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljasaadetava juuresolekul ning sealt võetakse ära asjad, mille omamine kinnipidamiskeskuses on kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjaga keelatud.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(3) Väljasaadetava kirjavahetuse ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalitega edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
(4) Kinnipidamiskeskuse juhataja või tema poolt määratud ametnik võib väljasaadetava kirjavahetust, telefonikõnesid ja muude sidevahendite kasutamist piirata, kui see võib ohustada kinnipidamiskeskuse sisekorda või takistada väljasaatmise täideviimist.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(5) Väljasaadetava kirjavahetust riigiasutuste, kaitsja, vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaarametnikuga ei piirata.
(6) Kirjavahetus ning telefoni ja muude üldkasutatavate sidevahendite kasutamine toimub väljasaadetava kulul. Kirjavahetuseks Eesti riigiasutuste, kaitsja, vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaarametnikuga võimaldatakse väljasaadetavale kantseleitarbed ja kaetakse postikulud, kui väljasaadetaval puuduvad rahalised vahendid.
§ 2612. Asjade soetamine
(1) Väljasaadetaval on lubatud kinnipidamiskeskuse vahendusel sisekorraeeskirjas sätestatud mahus ja korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine kinnipidamiskeskuses on lubatud.
(2) Väljasaadetaval on lubatud saada pakke. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib paki sisu paki saaja juuresolekul enne paki üleandmist.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(21) Pakina ei ole lubatud üle anda toiduaineid ja ravimeid.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud kinni pidama ja väljasaadetavale mitte üle andma pakis sisalduvaid asju, mille omamine kinnipidamiskeskuses on keelatud.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(4) Kinnipeetud asjad, välja arvatud need, mida ei ole võimalik hoiustada, võetakse hoiule kuni väljasaadetava kinnipidamiskeskusest vabastamiseni.
(5) Kinnipeetud asjad, mida ei ole võimalik hoiustada, hävitatakse sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.
(6) Väljasaadetava või paki saatja kulul võib kinnipeetud asjad tagastada paki saatjale.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
§ 2613. Väljasaadetava kohustused
(1) Väljasaadetav on kohustatud järgima ja täitma kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja.
(2) Sisekorraeeskirja rikkumisel, mis ohustab teisi väljasaadetavaid või teisi isikuid või ohustab muul viisil kinnipidamiskeskuse turvalisust, võib kohaldada käesoleva seaduse § 2615 sätestatud turvaabinõusid.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(3) Väljasaadetav on kohustatud:
1) täitma Politsei- ja Piirivalveameti seaduslikke korraldusi;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
2) mitte takistama Politsei- ja Piirivalveametit kohustuste täitmisel;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
3) võimaldama käesolevas peatükis sätestatud toimingute sooritamist;
4) mitte häirima teisi kinnipidamiskeskuses viibivaid isikuid;
5) teavitama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada kinnipidamiskeskuse turvalisust ja sisekorda, tema või teiste isikute elu ja tervist;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
6) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ning pidama korras ja puhastama tema kasutuses olevaid elu- ja olmeruume.
(4) Väljasaadetav on kohustatud kandma väljasaatmise kulud, sealhulgas sellega kaasnevad transpordikulud.
(41) Kui käesoleva seaduse § 14 lõikes 33 nimetatud väljasaadetaval puuduvad piisavad rahalised vahendid tema Eestist väljasaatmise kulude kandmiseks, nõutakse väljasaatmise otsuse tunnustamisel väljasaatmisega kaasnevad kulud sisse väljasaatmise otsuse teinud riigilt vastavalt nõukogu otsusele 2004/191/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord (ELT L 60, 27.02.2004, lk 55–57).
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]
§ 2614.
Läbivaatus
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(1) Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud keelatud asjade avastamiseks tegema kahtluse korral väljasaadetava ja tema vallasasjade ning kinnipidamiskeskuse elu- ja olmeruumide, muude ruumide ja territooriumi läbivaatuse.
(2) Läbivaatuse käigus leitud keelatud asjad võetakse hoiule või hävitatakse.
(3) Läbivaatuse käigus leitud dokumendid ja sularaha võetakse hoiule ja tagastatakse väljasaadetavale tema kinnipidamiskeskusest vabastamisel.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 2615. Turvaabinõud
(1) Turvaabinõusid kohaldatakse väljasaadetava suhtes, kes rikub käesolevas seaduses sätestatud kohustusi või kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja, ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral, ning see on toonud kaasa reaalse ohu väljasaadetava ja teiste isikute tervisele, kes tahtlikult kahjustab oma tervist või kinnipidamiskeskuse vara või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti väljasaadetava suhtes, kes on vägivaldne, ning tervisekontrolli mitte läbinud väljasaadetava suhtes kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel, et jälgida tema tervislikku seisundit.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(2) Turvaabinõudena on lubatud:
1) väljasaadetava liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine;
2) isiklike esemete kasutamise keelamine;
3) eraldatud lukustatud ruumi paigutamine;
4) korrakaitseseaduse § 781 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud erivahendite kasutamine.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud turvaabinõusid võib väljasaadetava suhtes kohaldada reaalse ja vahetu ohu korral.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(3) Vajaduse äralangemisel lõpetatakse turvaabinõude kohaldamine.
(4) Turvaabinõude kohaldamisel võimaldatakse väljasaadetavale tema soovil värskes õhus viibimine vähemalt ühe tunni ulatuses päevas.
(41) Turvaabinõusid võib kohaldada ka väljasaadetava konvoeerimisel väljaspool kinnipidamiskeskust.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(5) Turvaabinõude kohaldamise otsustab kinnipidamiskeskuse juhataja. Edasilükkamatul juhul otsustab turvaabinõude kohaldamise kõrgem kohalviibiv ametnik, teavitades sellest esimesel võimalusel kinnipidamiskeskuse juhatajat.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(51) Korrakaitseseaduse § 781 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud erivahendit võib konvoeerija kohaldada reaalse ja vahetu ohu korral väljasaadetava konvoeerimisel väljaspool kinnipidamiskeskust korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(6) Erakorraliste olukordade, massiliste rahutuste ja kinnipidamiskeskuse väliste rünnakute tõrjumiseks, samuti põgenenud väljasaadetavate tabamiseks töötatakse kinnipidamiskeskuses välja kaitseplaan, mille kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kooskõlastatult Siseministeeriumiga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
§ 2616.
Ohjeldusabinõude kasutamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 2617.
Erivahendid ja teenistusrelvad
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(1) Politsei ja Piirivalveamet võib kasutada tulirelva ja erivahendeid ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud abinõud väljasaadetava põgenemise takistamiseks, põgenenud väljasaadetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud väljasaadetava või muu kinnipidamiskeskuses viibiva isiku kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute kinnipidamiskeskusesse sissetungimise takistamiseks on ammendatud.
(2) Kinnipidamiskeskuse erivahendid on:
1) käerauad;
2) sidumisvahendid;
3) teenistuskoer;
4) rahustussärk.
(3) Kinnipidamiskeskuse teenistusrelvad on:
1) külmrelvadest kumminui või muust materjalist nui;
2) gaasirelv;
3) tulirelv.
(4) Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on keelatud, välja arvatud väljasaadetava poolt relvastatud vastupanu osutamisel ning kallaletungi korral Politsei- ja Piirivalveameti ametnikule või muule isikule.
(5) Massiliste korratuste puhul otsustab tulirelva ja erivahendite kasutamise valdkonna eest vastutav minister või edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv Politsei- ja Piirivalveameti ametiisik, teavitades sellest kohe valdkonna eest vastutavat ministrit ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorit.
(6) Nende kinnipidamiskeskuse ametikohtade loetelu, millega kaasneb kinnipidamiskeskuses tulirelva kandmise õigus, kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.
(7) Kinnipidamiskeskuse enesekaitsevahendite loetelu ja enesekaitsevahenditele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 2618. Toimingud kinnipidamiskeskusest vabastamisel
(1) Käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud juhtudel vabastatakse väljasaadetav kinnipidamiskeskusest kinnipidamiskeskuse juhataja otsuse alusel.
(2) Kinnipidamiskeskusest vabastamisel tagastatakse väljasaadetavale kinnipidamiskeskuse hoiul olnud asjad ja dokumendid.
(3) Väljasaatmise korral tagastatakse väljasaadetavale dokumendid ja asjad, mis võivad ohustada väljasaadetava või väljasaatmist täideviivate ametnike turvalisust, piiripunktis.
(4) Vahi alla võetud väljasaadetava esemed ja dokumendid antakse üle väljasaadetava vahi alla võtnud ametnikule.
(5) Kinnipidamiskeskuse juhataja otsusel võib erandlikel asjaoludel ning kui väljasaadetaval puuduvad rahalised vahendid maksta väljasaadetavale kinnipidamiskeskusest vabastamisel ühekordset rahalist toetust summas, mis ei ületa kehtivat minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. Nimetatud toetuse võib väljasaadetavalt või tema Eestisse kutsujalt pärast kinnipidamiskeskusest vabastamist välismaalaste seaduses ettenähtud korras sisse nõuda.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
§ 2619. Kinnipidamiskeskuse juhtimine ja vastutus
(1) Kinnipidamiskeskuse tööd juhib kinnipidamiskeskuse juhataja.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
(2) Kinnipidamiskeskuse juhataja vastutab käesolevas peatükis sätestatud kohustuste ja sisekorraeeskirja täitmise ning turvalisuse tagamise eest kinnipidamiskeskuses.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
(3) Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ei tohi avaldada teenistusvälistele isikutele talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, sealhulgas kinnipeetavate isiklikke suhteid puudutavaid asjaolusid. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(4) Politsei- ja Piirivalveameti ametnik on kohustatud kinnipidamiskeskuse juhatajale või tema äraolekul kõrgemale kohalviibivale ametnikule viivitamata teatama sisekorraeeskirja rikkumistest ja muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada väljasaatmise täideviimist või turvalisust kinnipidamiskeskuses.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(5) Kinnipidamiskeskuse juhatajal on õigus ametlikult kinnitada väljasaadetava allkirja õigsust.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
§ 2620. Kinnipidamiskeskuse ülesannete täitmine
(1) Kinnipidamiskeskuse ülesannete ja kinnipidamiskeskuse ametnike ülesannete täitmise võib Politsei- ja Piirivalveamet halduslepingu alusel üle anda. Üle anda ei tohi kinnipidamiskeskuse juhataja või tema poolt määratud ametniku ülesandeid.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(2) Halduslepingu alusel kinnipidamiskeskuse ülesannete täitmise kohustuse võtnud isik on kohustatud tagama nõuetekohase väljasaadetavate kinnipidamise, sisekorraeeskirja täitmise ja turvalisuse tagamise kinnipidamiskeskuses.
(3) Halduslepingu alusel üleantud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmisel võib kasutada isikuid, kes on täisealised, teovõimelised, eesti keelt vähemalt keeleseaduses sätestatud B2-tasemel või sellele vastaval tasemel valdavad Eesti kodanikud. Kasutada ei või isikuid, kes kannavad karistust kuriteo eest või kelle karistusandmed kuriteo eest ei ole karistusregistrist kustutatud.
[RT I 2009, 4, 26 - jõust. 26.01.2009]
(4) Halduslepingu alusel üleantud ülesannetega kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus.
(5) Halduslepingu alusel üleantud ülesannete täitmisel vastutavad kohustused võtnud isik ja tema töötajad tsiviil-, kriminaal- ja halduskorras samadel alustel kui Politsei- ja Piirivalveameti ametnik.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(6) Halduslepingu alusel üleantud ülesannete täitmise kohustuse võtnud isiku töötajad on kohustatud täitma kinnipidamiskeskuse juhataja seaduslikke korraldusi.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
(7) Halduslepingu alusel üleantud ülesannete täitmise üle teostab järelevalvet Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema poolt selleks volitatud isik.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 2621. Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri
(1) Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2) Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas peab vähemalt olema sätestatud:
1) kinnipidamiskeskuse territooriumil ja hoonetes viibimise kord;
2) järelevalve teostamise kord kinnipidamiskeskuses;
3) ajutiselt väljaspool kinnipidamiskeskust viibiva väljasaadetava järelevalve kord;
4) väljasaadetavale keelatud ainete ja esemete loetelu, samuti enda juures hoitavate ja hoiustatud asjade kogukaal;
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
5) isiklike asjade, sularaha ja isikut tõendavate dokumentide hoiule võtmise kord;
6) väljasaadetavale tema isikliku toimiku tutvustamise kord;
7) väljasaadetava isikliku toimiku säilitamise kord;
8) kaebuste esitamise kord.
(3) Kinnipidamiskeskuses on keelatud hoida aineid ja esemeid, mis:
1) võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist;
2) võivad ohustada kinnipidamiskeskuse turvalisust;
3) raskendavad oluliselt kinnipidamiskeskusel hügieeninõuete täitmist;
4) võivad häirida teisi isikuid.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
§ 2622.
Ametniku vormiriietus
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
Politsei- ja Piirivalveameti ametnikule, kes täidab käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid, võib anda vormiriietuse, mille kirjelduse ja kandmise korra, samuti eraldusmärkide kirjelduse ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 2623.
Ametniku terviseuuring ja vaktsineerimine
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(1) Politsei- ja Piirivalveameti ametnikule, kes täidab käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid, korraldatakse tasuta terviseuuringud ning vajaduse korral vaktsineerimine nakkushaiguste vastu.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(2) Terviseuuringute ja vaktsineerimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 01.01.2005]
42. peatükk VÄLJASAADETAVA DISTSIPLINAARNE MÕJUTAMINE
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
§ 2624. Distsiplinaarkaristused
(1) Käesoleva seaduse või kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja nõuete süülise rikkumise eest võib väljasaadetava suhtes kohaldada distsiplinaarkaristust.
(2) Väljasaadetavale kohaldatavad distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) kokkusaamise keelamine;
3) sisseostude tegemise keelamine kuni üheks kuuks;
4) lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja pikendamine, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates;
5) eraldatud lukustatud ruumi paigutamine kuni 48 tunniks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud distsiplinaarkaristust kohaldatakse korduva ja raske distsiplinaarrikkumise korral.
(4) Raske distsiplinaarrikkumise korral on kinnipidamiskeskuse juhatajal õigus paigutada väljasaadetav eraldatud lukustatud ruumi enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
§ 2625. Distsiplinaarmenetlus
(1) Distsiplinaarmenetluse viib läbi Politsei- ja Piirivalveameti käskkirja alusel kinnipidamiskeskuse juhataja või tema määratud ametnik.
(2) Väljasaadetavat teavitatakse kohe distsiplinaarrikkumisest, milles teda süüdistatakse. Väljasaadetaval on õigus anda selgitusi.
(3) Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollis esitatavad andmed sätestatakse kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 2626. Distsiplinaarkaristuse määramine
(1) Distsiplinaarkaristuse määrab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema määratud ametnik kinnipidamiskeskuse juhataja või distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda peab põhjendama.
(2) Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse väljasaadetavale allkirja vastu.
(3) Ühe ja sama distsiplinaarrikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed karistused on keelatud.
(4) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Distsiplinaarkaristus määratakse enne väljasaadetava kinnipidamiskeskusest vabanemist.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
§ 2627. Distsiplinaarkaristuse täideviimine
(1) Distsiplinaarkaristus pööratakse kohe täitmisele.
(2) Distsiplinaarkaristuse täideviimiseks eraldatud lukustatud ruumi paigutatud väljasaadetavat hoitakse ruumis üksinda.
(3) Eraldatud lukustatud ruumi paigutamisel teostatakse väljasaadetava turvakontroll ja asjade läbivaatus. Väljasaadetava toas olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse talle pärast eraldatud lukustatud ruumist vabastamist.
(4) Eraldatud lukustatud ruumi paigutatud väljasaadetava kutsumine uurimisasutusse, prokuröri juurde või kohtusse ei vabasta teda distsiplinaarkaristuse edasisest kandmisest.
(5) Lukustatud ruum peab vastama käesoleva seaduse § 265 lõikes 6 sätestatud tingimustele ja tagama väljasaadetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.
(6) Lukustatud ruumi paigutatud väljasaadetaval ei ole õigust liikuda kinnipidamiskeskuse territooriumil käesoleva seaduse § 266 lõikes 1 sätestatud korras. Väljasaadetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus.
(7) Lukustatud ruumi paigutatud väljasaadetava suhtes võib osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse § 265 lõike 8 kohaldamist, sisseostude tegemist, raadio- ja televisioonisaadete jälgimist.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
§ 2628. Distsiplinaarkaristuse kustumine
Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
5. peatükk SISSESÕIDUKEELD
§ 27. Sissesõidukeelu kohaldamise erisused
Käesoleva seaduse peatükis 5 sätestatut kohaldatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus peatükis 2 sätestatuga. Lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtestamise menetlusele ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisele ei kohaldata 5. peatükis sätestatut.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
§ 271. Sissesõidukeelu kehtivusaeg
(1) Sissesõidukeeld on tähtajaline või alaline. Tähtajalist sissesõidukeeldu võidakse kohaldada kehtivusajaga kuni 10 aastat.
(2) Sissesõidukeelu kehtivusaeg on aastates või kuudes arvutatav ajavahemik, mille jooksul välismaalase suhtes kehtivad käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud õiguslikud tagajärjed.
(3) Sissesõidukeelu kehtivusaeg algab sissesõidukeelu kohaldamise otsuse tegemise päeval, kui otsuses ei nähta ette hilisemat sissesõidukeelu kehtivusaja algamise päeva.
(4) Sissesõidukeelu kehtivusaeg lõpeb selle möödumisel või sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
§ 28. Sissesõidukeelu õiguslikud tagajärjed
(1) Välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, ei anta piiripunktis luba Eestisse sisenemiseks.
(2) Välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, ei anta ega pikendata sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul viibimisalust.
(3) Välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest.
(31) Välismaalase suhtes sissesõidukeelu kohaldamisel tunnistatakse välismaalase elamisluba või viisa kehtetuks või lõpetatakse välismaalase elamisõigus.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]
(32) Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
(4) Sissesõidukeeld ei võta välismaalaselt õigust taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]
§ 281. Välismaalase Eestisse mittelubamine sissesõidukeeldu kohaldamata
(1) Sissesõidukeeldu kohaldamata võib Eestisse mitte lubada välismaalast:
1) kelle suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu;
2) kes on Eestis toime pannud õigusrikkumise;
3) kellel on talle Eestis toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud rahaline karistus tasumata;
4) kellel on väljasaatmise kulud tasumata;
5) kelle puhul on alust arvata, et tema Eestisse saabumine võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut;
6) kelle puhul on alust arvata, et tema Eestisse saabumise eesmärk ei vasta väidetavale eesmärgile;
7) kelle puhul on alust arvata, et ta ei lahku viibimisaluse lõppedes Eestist;
8) kelle suhtes kehtib nõukogu direktiivi 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 149, 2.06.2001, lk 34–36) artiklis 3 nimetatud alustel tehtud väljasaatmise otsus, mis ei ole otsuse teinud riigi poolt tühistatud ega peatatud.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata välismaalase suhtes, kellel on elamisluba.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
§ 282.
Välismaalase Eestisse mittelubamise vormistamine ja põhjendamine välispiiril
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(1) Välismaalase kohta täidetakse riiki mittelubamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.04.2006, lk 1–32), toodud vorm.
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(2) [Kehtetu - RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
(3) Välismaalane, kellele ei antud piiripunktis luba Eestisse sisenemiseks, võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kaebuse esitamine ei ole aluseks välismaalase Eestisse lubamiseks.
[RT I 2007, 68, 420 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]
§ 29. Sissesõidukeelu kohaldamise alused
(1) Välismaalase suhtes võidakse sissesõidukeeldu kohaldada, kui:
1) on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist;
[RT I, 13.12.2016, 4 - jõust. 23.12.2016]
2) välismaalase kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või on seotud narkootikumide, psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone või kuulub terroristlikku ühendusse või ta on toime pannud või on põhjendatud alus arvata, et ta võib toime panna terrorikuriteo, või ta on seotud terrorikuriteo rahastamisega, toetamisega või rahapesuga;
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
3) välismaalane töötab või on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või on põhjendatult alust arvata, et ta töötab või on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;
[RT I, 13.12.2016, 4 - jõust. 23.12.2016]
4) välismaalane on saanud või on põhjendatult alust arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaži alal või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;
5) välismaalane õhutab või on põhjendatult alust arvata, et ta võib õhutada Eestis või välisriigis rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist;
[RT I, 13.12.2016, 4 - jõust. 23.12.2016]
6) välismaalast on karistatud või on põhjendatult alust arvata, et teda on karistatud raske inimsusevastase või sõjakuriteo eest, sõltumata karistatuse kustumisest või kustutamisest või karistusregistrist karistusandmete kustutamisest;
61) on andmeid või on põhjendatult alust arvata, et välismaalane on osalenud või aidanud kaasa välisriigis toimunud inimõiguste rikkumisele, mis on endaga kaasa toonud isiku surma, raske tervisekahjustuse, tema alusetu süüdimõistmise kuriteos poliitilistel motiividel või muu raske tagajärje;
[RT I, 13.12.2016, 4 - jõust. 23.12.2016]
7) välismaalast on karistatud Eestis või välisriigis toime pandud tahtliku kuriteo või muu õiguserikkumise eest ja karistatus ei ole kustunud ega kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
8) välismaalane on rikkunud välismaalaste Eestis viibimist või riigipiiri ületamist reguleerivaid õigusakte;
9) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvaheline kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel;
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
10) välismaalasel on täitmata kohustusi Eesti riigi, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse ees.
(2) Alalist sissesõidukeeldu võidakse kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–61 sätestatud juhtudel.
[RT I, 13.12.2016, 4 - jõust. 23.12.2016]
(3) Kui välismaalase perekonnal ei ole võimalik koos elada väljaspool Eestit või kui perekonna ümberasumine välisriiki oleks sissesõidukeelu kehtestamise vajadusega võrreldes seotud ebaproportsionaalselt suurte raskustega, võib välismaalase suhtes kohaldada sissesõidukeeldu üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–61 sätestatud juhtudel.
[RT I, 13.12.2016, 4 - jõust. 23.12.2016]
(4) Välismaalase perekonnaliikmeks loetakse Eestis seaduslikult välismaalasega ühises perekonnas koos elavat:
1) abikaasat;
2) alaealist last;
3) vanemat, kui välismaalane on alaealine.
(5) Kui viibimisaluse andmise või pikendamise menetluse käigus ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise alused, keeldutakse viibimisaluse andmisest või pikendamisest ja välismaalase suhtes kohaldatakse sissesõidukeeldu.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
§ 291.
Sissesõidukeelu kohaldamise erisused
[Kehtetu - RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
§ 30. Sissesõidukeelu mittekohaldamine
Sissesõidukeeldu ei kohaldata:
1) alla 13-aastase välismaalase suhtes;
2) Eesti rahvusest välismaalase suhtes;
3) välismaalase suhtes, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus on võetud Eestis menetlusse või kellele on antud Eestis rahvusvaheline kaitse.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
§ 301. Sissesõidukeelu kohaldamise erisused
(1) Sissesõidukeelu kohaldamisel ja sellest tulenevalt viibimisaluse kehtetuks tunnistamisel või elamisõiguse lõpetamisel ei pea andma välismaalasele võimalust vastuväidete ja arvamuse esitamiseks.
(2) Kui välismaalane viibib Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel ja tal on Eestis registreeritud elukoht, antakse talle võimalus vastuväidete esitamiseks sissesõidukeelu kohaldamise korral ja elamisloa kehtetuks tunnistamisel või elamisõiguse lõpetamisel.
(3) Sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevaid põhjendusi, sealhulgas menetluses kogutud andmeid ja tõendeid, ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, ulatuses, mis ei ole vastuolus käesoleva seaduse § 336 lõikes 3 sätestatud eesmärkidega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(4) [Kehtetu - RT I, 13.12.2016, 4 - jõust. 23.12.2016]
§ 31. Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamine
(1) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustab Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus põhjendamatu viivituseta.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(2) [Kehtetu - RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
(3) Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisel arvestatakse kogumis järgmisi asjaolusid:
1) välismaalase Eestis seadusliku viibimise kestus;
2) välismaalase vanus;
3) välismaalase terviseseisund;
4) välismaalase isiklikud, majanduslikud ja muud sidemed Eestiga, mis väärivad kaitsmist;
5) sissesõidukeelu kohaldamise tagajärjed välismaalase perekonnaliikmetele;
6) välismaalase sotsiaalne ja kultuuriline integratsioon;
7) välismaalase sidemed päritoluriigiga;
8) sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud;
81) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni elamisloa omamine;
[RT I, 26.02.2014, 2 - jõust. 01.10.2014]
9) muud asjassepuutuvad kaalutlused.
(4) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
(5) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
§ 311. Ettepanek sissesõidukeelu kohaldamiseks
(1) Sissesõidukeelu kohaldamiseks võib valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku teha valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab sisaldama sissesõidukeelu kohaldamise alust, põhjust ja käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 toodud asjaolusid. Ettepanekule lisatakse võimaluse korral nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
§ 312.
Daktüloskopeerimine ja DNA proovide võtmine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
§ 32. Sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine
(1) Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus tunnistab kehtetuks või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega välismaalase põhjendatud taotluse alusel või valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse põhjendatud ettepanekul või Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse taotlusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(11) Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse taotlusel sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul kustutatakse sissesõidukeelu andmed Schengeni infosüsteemist. Valdkonna eest vastutava ministri või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgema ametniku otsusel võib sissesõidukeelu jätta kehtima ainult sissesõidukeeldude riiklikus registris.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]
(12) Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile sissesõidu keelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(2) Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus võib valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse algatusel pikendada sissesõidukeelu kehtivusaega või asendada tähtajalise sissesõidukeelu alalisega, kui välismaalase suhtes ilmnevad täiendavad käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise alused. Kehtivusaja pikendamisel või tähtajalise sissesõidukeelu alalisega asendamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatut.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
§ 321. Sissesõidukeelu kehtivusaja peatamine
(1) Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus võib valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse või kohtu ettepanekul või välismaalase põhjendatud taotlusel peatada sissesõidukeelu kehtivuse määratud ajaks, kui välismaalase lühiajaline Eestisse saabumine ja Eestis viibimine on vältimatult vajalik.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(2) Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul peatada määratud ajaks lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile sissesõidu keelu kehtivuse, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
§ 33. Sissesõidukeeldude andmekogu ja Schengeni infosüsteem
(1) Sissesõidukeeldude andmekogu asutab Vabariigi Valitsus ja andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(2) Sissesõidukeeldude andmekogu eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste suhtes kohaldatud sissesõidukeeldude andmete töötlemise kaudu ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus sissesõidukeelu kohaldamise, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise ja sissesõidukeelu peatamise andmeid ning vastavate menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
(4) Andmekogus, sealhulgas menetlustoimikus töödeldavad andmed ei ole avalikud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(5) Sissesõidukeelu andmed edastatakse Schengeni infosüsteemi vastavalt Euroopa Liidu õigusaktides sätestatule.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
(6) Sissesõidukeelu andmeid ei edastata Schengeni infosüsteemi, kui:
1) sissesõidukeeld on kohaldatud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku suhtes;
2) Siseministeeriumi või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse otsusega piiratakse välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
(7) Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel kustutatakse andmed sissesõidukeelu kohta Schengeni infosüsteemist.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
(8) Sissesõidukeeldude andmekogusse ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud andmetel on õiguslik tähendus välismaalasele riiki sisenemiseks, riigis viibimiseks ja riigist lahkumiseks seadusliku aluse andmisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
(9) Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet võib avalikul veebilehel võimaldada kontrollida sissesõidukeelu kehtivust, avaldamata seejuures välismaalase isikuandmeid.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
(10) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(11) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
§ 331. Seadusest ja kohtuotsusest tulenev sissesõidukeeld
(1) Seadusest või kohtuotsusest tulenevat sissesõidukeeldu kohaldatakse andmete kandmise teel sissesõidukeeldude riiklikusse andmekogusse.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]
(2) Seadusest või kohtuotsusest tuleneval sissesõidukeelul on käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud õiguslikud tagajärjed.
(3) Välismaalase suhtes, kes on Eestist välja saadetud, kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu kümneks aastaks väljasaatmise päevast arvates, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(4) Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 7 või § 8 lõike 1 alusel võetud Vabariigi Valitsuse õigusaktis ettenähtud rahvusvahelise sanktsiooni subjekti Eestisse saabumise, Eestis viibimise või Eestist läbisõidu keelu korral kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu Euroopa Liidu õigusaktis või Vabariigi Valitsuse asjaomases õigusaktis nimetatud isikute suhtes ja määratud kehtivusajaga.
[RT I 2010, 26, 129 - jõust. 05.10.2010]
(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata, kui sissesõidukeelu andmed sisestatakse Schengeni infosüsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4–23), artikli 26 kohaselt.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
§ 332. Sissesõidukeelu kohaldamise, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise ja sissesõidukeelu peatamise teatavaks tegemine
(1) Sissesõidukeelu kohaldamine ja selle kehtivusaeg, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja sissesõidukeelu peatamine loetakse välismaalasele teatavaks tehtuks vastava teabe avaldamisega Siseministeeriumi veebilehel.
(2) Veebilehel avaldatakse välismaalase nimi, sünniaeg või isikukood ja kodakondsus, kui need andmed on teada.
(3) Sissesõidukeelu kohaldamine, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja sissesõidukeelu peatamine tehakse välismaalasele kirjalikult teatavaks välismaalase algatusel.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
§ 333. Sissesõidukeelu kohaldamise ja sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise vaidlustamine
(1) Sissesõidukeelu kohaldamise ja sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul nende teatavaks tegemise päevast arvates.
(2) Sissesõidukeelu kohaldamise või sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise vaidlustamine ei lükka väljasaatmist kohtumenetluse ajaks edasi.
(3) Pärast sissesõidukeelu kohaldamise vaidlustamise tähtaja möödumist ei saa väljasaatmise, viibimisaluse andmisest või pikendamisest keeldumise või viibimisaluse kehtetuks tunnistamise vaidlustamisel tugineda sissesõidukeelu kohaldamise õigusvastasusele.
[RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
§ 334. Sissesõidukeelu kohaldamisega seotud teabe avalikkus
(1) Käesoleva seaduse § 332 lõikes 1 nimetamata teave sissesõidukeelu kohaldamise kohta ei ole avalik.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 332 lõikes 1 nimetatud teabe tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik § 336 lõikes 3 sätestatud eesmärkide täitmiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
§ 335. Schengeni sissesõidukeeld
(1) Schengeni sissesõidukeeld on Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud sissesõidukeeld.
(2) Schengeni sissesõidukeeld ei võta välismaalaselt õigust taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset.
(3) Schengeni sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks peab välismaalane pöörduma sissesõidukeelu kohaldanud Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi poole.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]
§ 336. Isikuandmete töötlemine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul on haldusorganil õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(2) Haldusorgan võib menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks edastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuandmeid kolmandatele isikutele. Kolmandad isikud võivad töödelda neile edastatud isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
(3) Andmesubjekti õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud isikuandmetele, samuti õigust tutvuda tema kohta andmekogusse kantud andmetega, sealhulgas menetlustoimikuga, võib piirata, kui see võib:
1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist;
2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut;
4) ohustada avaliku korra kaitset, sealhulgas takistada välismaalase väljasaatmist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse andmesubjekti järgmiste õiguste kohta:
1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;
2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
§ 337. Isikuandmete saamine
Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid.
[RT I 2007, 62, 394 - jõust. 21.12.2007 ja osaliselt 30.03.2008]
§ 338.
Isikuandmete töötlemine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
§ 339.
Välismaalase ja muu asjassepuutuva isiku kohustused
[Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
§ 3310.
Haldusaktide, toimingute ja menetlusdokumentide teatavakstegemine
[Kehtetu - RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
§ 3311. Seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase daktüloskopeerimine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet daktüloskopeerib Eesti välispiiri ebaseaduslikult ületanud või seadusliku aluseta Eestis viibivat vähemalt 14-aastast välismaalast. Daktüloskopeerimisel võetud andmed edastatakse Eurodac-süsteemi kesküksusele võrdlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.06.2013, lk 1–30).
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(2) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib daktüloskopeerida ka seadusliku aluseta Eestis viibivat alla 14-aastast välismaalast, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada või tema isikusamasust kontrollida.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(3) Alaealise daktüloskopeerimisel arvestatakse eelkõige nimetatud isiku õigusi ja huve.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(31) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib daktüloskopeerida välismaalast, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(4) Välismaalase suhtes, kes keeldub daktüloskopeerimisest, võidakse kohaldada vahetut sundi.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(5) Daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse.
(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega daktüloskopeerimisel kogutud andmete riiklikusse sõrmejälgede registrisse edastamise vormi.
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 01.10.2010]
§ 3312. Seadusliku aluseta Eestis viibivalt välismaalaselt DNA-proovide võtmine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib võtta seadusliku aluseta Eestis viibivalt välismaalaselt DNA-proovi, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada.
[RT I, 29.11.2010, 2 - jõust. 24.12.2010]
(11) Seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase DNA-proovide võtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel kehtestatud korrast.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(2) Alaealiselt DNA-proovide võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja huvidega.
(3) Välismaalase suhtes, kes keeldub DNA-proovide andmisest, võidakse kohaldada vahetut sundi.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(4) DNA-proovide tulemusel saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 01.10.2010]
§ 3313. Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmete töötlemine
Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetluste käigus antud haldusaktide ja toimingute andmeid töödeldakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogus.
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 01.10.2010]
§ 3314. Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu
(1) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu asutab ning selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste Eestis ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmise andmete töötlemise kaudu.
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 01.10.2010]
(3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid.
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 01.10.2010]
(4) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena välismaalase Eestis ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmise kohta.
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 01.10.2010]
(5) Andmekogus, sealhulgas menetlustoimikus töödeldavad andmed ei ole avalikud.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(6) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(7) Andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
6. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 34. Sissesõidukeelu kohaldamine välismaalasele, kelle sissesõit Eestisse on enne käesoleva seaduse jõustumist tõkestatud
Välismaalase suhtes, kelle sissesõit Eestisse on enne käesoleva seaduse jõustumist tõkestatud, kohaldatakse sissesõidukeeldu vastavalt käesoleva seaduse 5. peatükile.
§ 341.
Väljasaadetavate kinnipidamise otsuste täideviimine kuni väljasaatmiskeskuse ehitamiseni
[Kehtetu - RT I 2004, 53, 369 - jõust. 07.08.2004]
§ 342. Sunniraha rakendamine
Käesolevas seaduses ettenähtud sunniraha rakendatakse alates 2002. aasta 1. jaanuarist.
§ 35. – § 36. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 37. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. aprillil.
1 Nõukogu direktiiv 2003/110/EÜ abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi (ELT L 321, 6.12.2003, lk 26–31), Nõukogu direktiiv 2004/81/EÜ elamisloa väljastamise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud (ELT L 261, 06.08.2004, lk 19–23).
[RT I 2007, 9, 44 - jõust. 01.02.2007]
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1–10); nõukogu määrus (EÜ) nr 407/2002, millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad (EÜT L 62, 5.03.2002, lk 1–5).
[RT I 2010, 3, 4 - jõust. 01.10.2010]