Teksti suurus:

Investorikaitse osafondi kvartaliosamakse arvutamise ning investeeringu väärtuse määramise kord

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.04.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 13.04.2011, 12

Investorikaitse osafondi kvartaliosamakse arvutamise ning investeeringu väärtuse määramise kord

Vastu võetud 23.10.2002 nr 121
RTL 2002, 121, 1762
jõustumine 01.11.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
31.12.2002RTL 2003, 7, 5818.01.2003
31.12.2007RTL 2008, 3, 3514.01.2008 (kohaldatakse alates 1.01.2008)
29.10.2010RT I, 09.11.2010, 101.01.2011
07.04.2011RT I, 13.04.2011, 416.04.2011

Määrus kehtestatakse «Tagatisfondi seaduse» § 42 lõike 3, § 53 lõike 6 ja § 54 lõike 2 alusel

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Käesolev investorikaitse osafondi (edaspidi osafondi) kvartaliosamakse (edaspidi osamakse) arvutamise ning investeeringu väärtuse määramise kord (edaspidi kord) kehtestab investeerimisasutuse osamakse ja investeeringute mahtude suuruse arvutamise korra ning investeeringu väärtuse määramise metoodika.

 (2) ) Korda kohaldatakse kõigile äriühingutele, mis on investeerimisasutused ”Tagatisfondi seaduse” (edaspidi seadus) § 43 lõike 1 tähenduses ning seaduse § 45 lõikes 2 ja § 46 sätestatud välisriikide investeerimisasutuste Eesti filiaalidele (edaspidi filiaal).
[RT I, 13.04.2011, 4 - jõust. 16.04.2011]

 (3) [Kehtetu – RTL 2003, 7, 58 - jõust. 18.01.2003]

§ 2.  Kasutatud mõisted

 (1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) väärtpaber vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 1;
 2) võlaväärtpaber vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktidele 2 ja 5;
 3) tuletisinstrument vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 9;
[RTL 2008, 3, 35 - jõust. 14.01.2008 – kohaldatakse alates 1.01.2008]
 4) reguleeritud väärtpaberiturg (edaspidi reguleeritud turg) vastavalt “Väärtpaberituru seaduse” §-le 3 või muu reguleeritud turg, mis on korrapäraselt korraldatav ning selle vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid;
[RTL 2008, 3, 35 - jõust. 14.01.2008 – kohaldatakse alates 1.01.2008]
 5) väärtpaberibörs (edaspidi börs) vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» §-le 150.

 (2) Reguleeritud turul kaubeldava väärtpaberi (edaspidi kaubeldav väärtpaber) mõistet kohaldatakse ka noteeritud väärtpaberile «Väärtpaberituru seaduse» § 154 tähenduses.

2. peatükk OSAMAKSE SUURUSE MÄÄRAMINE 

§ 3.  Osamakse suuruse arvutamine

 (1) Osamakse suuruse arvutab investeerimisasutus või filiaal lõikes 2 nimetatud ja §-de 4 kuni 6 kohaselt arvutatud maksesummade liitmise teel. Kui saadud osamakse suurus on väiksem seaduse § 53 lõikes 4 sätestatud minimaalsuurusest, on osamakse suuruseks seaduses sätestatud minimaalsuurus.

 (2) Maksesummade saamiseks korrutatakse vastavalt kas § 4, § 5 või § 6 kohaselt arvutatud investeeringute maht Tagatisfondi (edaspidi Fond ) nõukogu poolt kehtestatud vastava osamakse määra või määradega. Investeeringute maht osamaksete arvutamiseks ei pruugi ühtida hüvitamisele kuuluvate investeeringute mahuga.
[RT I, 13.04.2011, 4 - jõust. 16.04.2011]

 (3) Filiaal võtab investeeringute mahtude arvutamisel arvesse ainult filiaali vastavad näitajad.

 (4) Investeeringute mahtude hulka ei arvata neid Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali vastavaid näitajaid, mida seaduse § 47 lõike 1 kohaselt ei tagata.

 (5) Investeerimisasutus arvutab paragrahvides 5 ja 6 nimetatud väärtpaberite väärtuse investeerimisasutusele viimaste teadaolevate hindade alusel, võttes aluseks eelkõige väärtpaberite turuväärtuse ning võimaluse korral juhindudes peatükis 3 sätestatust. Kui §-s 6 nimetatud väärtpaberi hoidmise teenuse osutamisel ei ole väärtpaberite hind investeerimisasutusele kättesaadav, võib kasutada nimiväärtust.

 (6) Investeerimisasutus on kohustatud Fondi või Finantsinspektsiooni (edaspidi Inspektsioon) nõudel käesoleva peatüki alusel tehtud arvutusi ja otsuseid kirjalikult põhjendama.

§ 4.  Investeeringu mahu arvutamine väärtpaberite käibe alusel

 (1) Seaduse § 54 lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpaberite ostu- ja müügitehingute käibesse ei arvestata:
 1) tehingute käibeid, mille teiseks pooleks on kutseline investor või seaduse § 48 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isik;
[RT I, 13.04.2011, 4 - jõust. 16.04.2011]
 2) tehingute käibeid, mille esemeteks on tuletisinstrumendid (välja arvatud optsioonide preemiate käibeid);
[RTL 2008, 3, 35 - jõust. 14.01.2008 – kohaldatakse alates 1.01.2008]
 3) repo- ja pöördrepo-tehingute, väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingute, väärtpaberite laenamise tehingute ja muude sarnaste tehingute käibeid;
 4) väärtpaberite pantimisega tekkivaid käibeid;
 5) aktsiakapitali suurendamisel või vähendamisel, väärtpaberite nimiväärtuse muutmisel, väärtpaberitest tulenevate väljamaksete (intressid ja dividendid) tegemisel, väärtpaberite konverteerimisel, võlakirjade lunastamisel ja muude selliste tehingute teostamisel tekkivaid käibeid, millega ei kaasne investeerimisasutuse poolt klientidega toimuvaid väärtpaberite ostu- ja müügitehinguid;
 6) klientide omavahelisi makse vastu ja makseta väärtpaberitehingute käibeid, kus ühekski pooleks ega vahendajaks ei ole investeerimisasutus.

 (2) Investeeringu maht väärtpaberite ostu- ja müügitehingute eelneva kvartali viimase kümne tööpäeva keskmise käibe alusel leitakse järgnevalt:
 1) väärtpaberite ühe ostu- või müügitehingu käibe arvutamiseks korrutatakse väärtpaberitehingu objektiks oleva ühe väärtpaberi vastavalt kas soetusmaksumus või müügihind tehingu objektiks olevate väärtpaberite kogusega. Kui investeerimisasutus on ostu- ja müügitehingu puhul vahendajaks, arvutatakse vahendatavate väärtpaberite käive lepingulise hinna alusel;
 2) ühe tööpäeva käibe arvutamiseks liidetakse kõik antud tööpäeva ostu- ja müügitehingute käibed;
 3) eelneva kvartali viimase kümne tööpäeva keskmise väärtpaberite ostu- ja müügitehingute käibe arvutamiseks liidetakse viimase kümne tööpäeva käibed ning saadud summa jagatakse kümnega.
[RTL 2003, 7, 58 - jõust. 18.01.2003]

§ 5.  Investeeringu mahu arvutamine väärtpaberiportfellide suuruse alusel

 (1) Seaduse § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel ei arvata investeeringute mahu hulka:
 1) kutselistele investoritele kuuluvaid investeeringuid;
 2) seaduse § 48 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikutele kuuluvaid investeeringuid;
 3) hoiuseid, millelt väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutav investeerimisasutus arvutab ja maksab osamakseid hoiuste tagamise osafondi, ning mis on samaaegselt kliendi väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse esemeteks;
 4) investeerimisasutuse kliendi arvel Eesti Väärtpaberite Keskregistris avatud väärtpaberikontodel hoitavaid investeeringuid, mis vastavalt seaduse § 44 lõikele 2 ei kuulu Fondi poolt tagamisele.
[RT I, 13.04.2011, 4 - jõust. 16.04.2011]

 (2) Lõikes 1 nimetatud investeeringu mahu määramiseks liidetakse väärtpaberiportfelli valitsemiseks investeerimisasutuse käsutuses olevad klientide raha jäägid, mis ei vasta lõike 1 punktis 3 nimetatud hoiustele, ja väärtpaberite turuväärtused eelneva kvartali viimase tööpäeva seisuga. Kliendile kuuluva raha ja väärtpaberite mahtu ei vähendata sama kliendi kohustuste mahuga.
[RT I, 13.04.2011, 4 - jõust. 16.04.2011]

§ 6.  Investeeringu mahu arvutamine kliendi jaoks hoitavate väärtpaberite väärtuse alusel

 (1) Seaduse § 54 lõike 1 punktis 3 nimetatud kliendi väärtpaberi hoidmise teenuse osutamisel ei arvata investeeringute mahu hulka:
 1) kutselistele investoritele kuuluvaid investeeringuid;
 2) seaduse § 48 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikutele kuuluvaid investeeringuid;
 3) investeerimisasutuse kliendi arvel Eesti Väärtpaberite Keskregistris avatud väärtpaberikontodel hoitavaid investeeringuid, mis vastavalt seaduse § 44 lõikele 2 ei kuulu Fondi poolt tagamisele.
 4) investeeringud, mis on samaaegselt kliendi väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse esemeteks.
[RT I, 13.04.2011, 4 - jõust. 16.04.2011]

 (2) Lõikes 1 nimetatud investeeringu maht määratakse eelneva kvartali viimase tööpäeva seisuga hoitavate väärtpaberite turuväärtuse alusel.
[RTL 2008, 3, 35 - jõust. 14.01.2008– kohaldatakse alates 1.01.2008]

3. peatükk INVESTEERINGU VÄÄRTUSE MÄÄRAMINE 

§ 7.  Investeeringu väärtus

 (1) Investeeringu väärtus määratakse käesolevast peatükist lähtudes, võttes arvesse eelkõige selle turuväärtust.
[RT I, 13.04.2011, 4 - jõust. 16.04.2011]

 (2) Sularaha ja väärtpaberite väärtus määratakse investeeringu väärtuse määramise päeval (edaspidi hindamispäev).

 (3) Investeerimisasutus on kohustatud Fondi või Inspektsiooni nõudel §-de 10–12 alusel tehtud otsuseid kirjalikult põhjendama.

§ 8.  Sularaha ja muude rahaliste vahendite väärtuse määramine

  Sularaha ja muude rahaliste vahendite väärtus määratakse nende nimiväärtuse alusel.

§ 9.  Välisvaluutas fikseeritud investeeringu väärtus

 (1) Välisvaluuta ja välisvaluutas fikseeritud investeeringud tuleb ümber hinnata eurodesse hindamispäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Välisvaluuta, mille valuutakurssi Euroopa Keskpank ei fikseeri, hinnatakse ümber vastava riigi keskpanga fikseeritud euro kursile.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 10.  Kaubeldava väärtpaberi väärtuse määramine

 (1) Kaubeldava väärtpaberi väärtus määratakse väärtpaberi emitendi asukohariigi (edaspidi asukohariik) reguleeritud turu hindamispäeva viimase hinna (edaspidi sulgemishind) alusel.

 (2) Sulgemishinna puudumisel määratakse väärtus hindamispäevale eelneva päeva asukohariigi reguleeritud turu sulgemishinna või ajaliselt viimase teadaoleva sulgemishinna alusel.

 (3) Juhul kui asukohariigis on mitu reguleeritud turgu ja ajaliselt ei ole võimalik otsustada, missuguse asukohariigi reguleeritud turu sulgemishind on hindamispäevale lähim, määratakse investeeringu väärtus börsi sulgemishinna alusel. Mitme börsi korral võetakse aluseks kõrgeim hind.

 (4) Juhul kui asukohariigis on mitu reguleeritud turgu, mis ei ole börsid ja ajaliselt ei ole võimalik otsustada, missuguse asukohariigi reguleeritud turu sulgemishind on hindamispäevale lähim, määratakse investeeringu väärtus kõrgeima sulgemishinna alusel.

 (5) Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole kaubeldava väärtpaberiga tehtud ühtegi tehingut asukohariigi reguleeritud turul, määratakse väärtpaberi väärtus ajaliselt lähima sulgemishinna alusel teistel reguleeritud turgudel, kus väärtpaber on kaubeldav. Juhul kui ajaliselt ei ole võimalik otsustada, missuguse reguleeritud turu sulgemishind on hindamispäevale lähim, lähtutakse lõigetes 3 ja 4 sätestatust.

 (6) Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole kaubeldava väärtpaberiga tehtud ühtegi tehingut ühelgi reguleeritud turul, määratakse väärtpaberi väärtus kas ajaliselt viimase teadaoleva sulgemishinna või ostunoteeringu alusel vastavalt sellele, kumb neist kajastab täpsemini väärtpaberi turuväärtust.

 (7) Kui kaubeldava väärtpaberiga ei ole viimase 20 tööpäeva jooksul tehtud ühtegi tehingut ühelgi reguleeritud turul, kus väärtpaber on kaubeldav, kohaldatakse väärtpaberi väärtuse määramisele käesoleva korra §-s 11 sätestatut.

§ 11.  Mittekaubeldava väärtpaberi väärtuse määramine

 (1) Reguleeritud turul mittekaubeldava väärtpaberi puhul on hindamise aluseks tõenäoline väärtpaberi müügihind, mis on määratud arukalt, heas usus ja klientide parimatest huvidest lähtudes ning millega sõltumatud ja kompetentsed tehingu pooled oleksid nõus teostama tehingut väärtpaberiga.

 (2) Investeerimisfondi osaku väärtus määratakse ajaliselt viimase teadaoleva tagasivõtmishinna alusel või kui see ei ole kättesaadav, siis selle puhasväärtuse alusel.

 (3) Tuletisinstrumendi väärtuseks on selle turuväärtuse ning lepingulise väärtuse positiivne vahe. Ostetud müügioptsiooni puhul on tuletisinstrumendi väärtuseks täitmishinna ja alusvara turuhinna vahe, ostetud ostuoptsiooni puhul alusvara turuhinna ja täitmishinna vahe. Negatiivse vahe puhul on optsiooni väärtuseks null.
[RTL 2008, 3, 35 - jõust. 14.01.2008 – kohaldatakse alates 1.01.2008]

§ 12.  Investeeringu dividendid

  Kliendile mitte laekunud, kuid investeerimisasutuse käsutuses olevad dividendid lisatakse investeeringu väärtusele.

4. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 13.  Sätete kohaldamine

 (1) Kuni 2004. aasta 1. jaanuarini ei arvata osamakse suuruse määramisel investeeringu mahu hulka juriidilistest isikutest klientide investeeringuid.

 (2) Käesoleva korra §-des 5 ja 6 sätestatud investeeringute mahtude määramisel võib arvutada osafondi esimese osamakse 2002. aasta septembrikuu kümnenda, 20. ja viimase päeva aritmeetilist keskmist arvestades.