Kriminaalmenetluses kahtlustatavaks oleku tõttu politseiametniku teenistusest vabastamise põhiseaduslikkuse kontroll
Vastu võetud 12.04.2021
RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number |
5-21-1 |
Otsuse kuupäev |
12. aprill 2021 |
Kohtukoosseis |
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Nele Parrest ja Urmas Volens |
Kohtuasi |
Kriminaalmenetluses kahtlustatavaks oleku tõttu politseiametniku teenistusest vabastamise põhiseaduslikkuse kontroll |
Menetluse alus |
Tartu Halduskohtu 12. jaanuari 2021. a otsus asjas nr 3-20-129 |
Menetlusosalised |
Riigikogu |
Asja läbivaatamise viis |
Kirjalik menetlus |
RESOLUTSIOON
1. Tunnistada avaliku teenistuse seaduse § 95 lõige 1 ja § 15 punkt 5 ning politsei ja piirivalve seaduse § 40 punkt 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need koostoimes kohustavad politseiametniku teenistusest vabastama, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav.
2. Mõista Eesti Vabariigilt K. Martihhini kasuks välja menetluskulu 600 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaupo Martihhin (haldusasja kaebaja) töötas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA, haldusasja vastustaja) piirkondliku sisekontrollitalituse juhina. 3. detsembril 2019 esitas Kaitsepolitseiamet talle kriminaalmenetluses kahtlustuse äriühingu majandustegevuse käigus vara omastamises, dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. Kahtlustuse tõttu vabastas PPA peadirektor K. Martihhini 30. detsembril 2019 alates 2. jaanuarist 2020 avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 lõike 1, § 15 punkti 5 ja politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 40 punkti 3 alusel teenistusest.
2. K. Martihhin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada tema teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastaseks ning mõista talle välja kuue kuu keskmise palga suurune hüvitis koos hüvitisega kaotatud võimaluse eest saada väljateenitud aastate pensioni.
3. Tartu Halduskohus tunnistas 12. jaanuari 2021. a otsuses põhiseaduse (PS) §-ga 12 vastuolus olevaks niisuguse õigusnormi andmata jätmise, mis välistab politseiametniku teenistusest vabastamise põhjusel, et ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Sellest lähtudes tuvastas kohus vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse ja mõistis kaebajale välja hüvitise.
TARTU HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4. Vaidlustatud käskkiri oli kooskõlas ATS § 95 lõikega 1, mille kohaselt ametnik vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise muu hulgas tulenevalt ATS §-st 15; samuti ATS § 15 punktiga 5, mille kohaselt ei võeta teenistusse muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel, ja PPVS § 40 punktiga 3, mis ATS § 15 punktis 5 nimetatud „muu [---] asjaoluna” sätestab, et politseiteenistusse ei võeta isikut, kes on kahtlustatav või süüdistatav. PPA-l oli kohustus kaebaja nende sätete alusel teenistusest vabastada, kuna ta oli kriminaalmenetluses kahtlustatav. Seda kohustust ei saanud mõjutada asjaolu, et väidetavalt osa politseiametnikke, kellele oli kahtlustus esitatud, ei olnud selle tõttu teenistusest vabastatud.
5. Kahtlustatava seisundi tõttu teenistusest vabastamisega koheldi kaebajat politseiametniku kui avaliku teenistuse eriliigi ametnikuna ebasoodsamalt võrreldes päästeteenistujate ja kaitseväe tegevväelastega. Kuigi ka nende puhul on teenistusse võtmine välistatud kahtlustatava seisundi tõttu (vt päästeteenistuse seaduse (PäästeTS) § 71 lõike 1 punkt 3 ja kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 86 punkt 1), ei tule neid kahtlustuse esitamise tõttu teenistusest vabastada (PäästeTS § 103, KVTS § 138).
6. Politseiametnike ebavõrdsel kohtlemisel ei ole mõistlikku ja asjakohast põhjust. Politseiametnikele on põhjendatud kehtestada kõrgendatud nõudmisi võrreldes avaliku teenistuse üldreeglitega. Kahtlustus ei pruugi siiski tähendada, et isik on tegelikult teinud midagi taunitavat või keelatut. Kahtlustus võib olla tingitud ka valeütlusest või -süüdistusest. Seaduses võiks sisalduda võimalus kahtlustatav politseiametnik kõrvaldada avaliku võimu teostamiselt tema teenistuse või avaliku võimu teostamise õiguse peatamisega. Politseiametniku teenistusest vabastamine kahtlustuse esitamise korral on pöördumatu ja seetõttu ülemäärane. Niisugust järeldust ei väära asjaolu, et põhimõtteliselt võis kaebaja kui sisekontrollitalituse juhi isikuomadustele ja eluviisile esitada ka ülejäänud politseiametnikest kõrgemaid nõudmisi.
7. Kokkuvõttes on olukord, kus politseiametnik tuleb talle kahtlustuse või süüdistuse esitamise korral teenistusest vabastada, vastuolus PS §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega. Põhiseadusega vastuolus ei ole ükski olemasolev õigusnorm, vaid sellise normi puudumine, mis välistaks PPVS § 40 punkti 3 teenistusest vabastamise alusena.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
8. Riigikogu nimel arvamuse esitanud õiguskomisjon möönis, et politseiametniku teenistusest vabastamine kriminaalmenetluses kahtlustatavaks või süüdistatavaks oleku tõttu võib olla PS §-s 29 sätestatud elukutsevabaduse piirang, mis ei ole PS § 11 mõttes demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Kahtlustatava või süüdistatava politseiametniku teenistusest vabastamise eesmärk on tagada usaldus riigivõimu vastu. Seda eesmärki saaks aga saavutada ka isiku jaoks vähem koormavate abinõudega, nagu avaliku võimu teostamise õiguse peatamine ja ametist kõrvaldamine.
9. Haldusasja kaebaja K. Martihhin nõustus halduskohtu järeldusega õigusnormi andmata jätmise vastuolu kohta PS §-ga 12, kuid rõhutas erinevalt halduskohtust, et teenistusest vabastamisega on teda diskrimineeritud ka võrreldes nende politseiametnikega, keda kahtlustuse tõttu ametist ei vabastatud. Samuti leidis ta erinevalt kohtust, et lisaks põhjendamatule ebavõrdsele kohtlemisele rikub ametist vabastamise kohustus PS § 22 lõikest 1 tulenevat süütuse presumptsiooni. Kui isiku teenistussuhe lõpetatakse kõigest seetõttu, et talle on esitatud kahtlustus, käsitletakse teda teenistussuhte raames kuriteo toimepanemises süüdi olevana, ehkki süütuse presumptsioonist lähtuvalt ei tohiks seda eeldada. Niisugust lähenemist süütuse presumptsioonile toetab Euroopa Inimõiguste Kohtu pikaajaline praktika.
10. Õigusabikulud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses palub K. Martihhin jätta Eesti Vabariigi kanda.
11. Haldusasja vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet oli seisukohal, et politseiametniku teenistusest vabastamine kahtlustuse või süüdistuse esitamise tõttu on põhiseadusega kooskõlas.
12. Õiguskantsler leidis, et PS § 30 lõike 1 esimesest lausest tuletatava põhiõigusega on vastuolus sellise normi puudumine, mis ei võimalda politseiniku teenistussuhet kahtlustuse esitamisel peatada. Kuigi esineb põhiseadusvastane olukord, ei ole see põhjustatud kohtu viidatud normi puudumisest, mis keelaks politseiametniku vabastamise kahtlustuse esitamise korral. Kohtu määratletud lünga põhiseadusvastaseks tunnistamisel jääksid kõik kahtlustuse saanud politseiametnikud ametisse. See õõnestaks usaldust õiguskaitseasutuste vastu. Lisaks pole põhjust hinnata normi puudumist politseiametniku vabastamise aspektist süüdistatava staatuse tõttu, kuna põhikohtuasja kaebaja vabastati teenistusest kahtlustuse pärast.
13. Sellise normi puudumine, mis võimaldaks kahtlustuse korral teenistussuhte peatada, riivab PS § 30 lõike 1 esimesest lausest tuletatavat põhiõigust. Teenistusest vabastamine lähtub õigusriigi põhimõttest, millega ei ole kooskõlas, kui õigusrikkumiste menetlemisega tegeleb ametnik, kellele on esitatud kahtlustus sedavõrd tõsises rikkumises, mille eest võib võtta kriminaalvastutusele. Sel eesmärgil teenistusest vabastamine ei ole aga mõõdukas. Kahtlustuse esitamine võib olla vajalik, et arvatavat kuritegu saaks üldse uurida. Kahtlustus võib samas ära langeda ka juba esialgse uurimise tulemusena. Kahtlustus võib olla esitatud pahatahtliku ründe eesmärgil. Menetlus võib lõppeda õigeksmõistmisega. Teenistusest vabastamine koos välja teenitud hüvede (eelkõige eripension) kaotamisega on aga ennistamiskohustuse puudumise tõttu lõplik.
14. PS §-ga 12 vaatlusaluse normi puudumine vastuolus ei ole. Politseiametnikke koheldakse küll kahtlustuse esitamisel erinevalt päästeteenistujatest ja kaitseväe tegevteenistujatest, kuid selline erinev kohtlemine on mõistlik ja asjakohane, arvestades politseiteenistuse eripära ja sellest tulenevat vajadust üldreeglitest kõrgemateks nõudmisteks.
15. Justiitsminister oli seisukohal, et kohustus vabastada politseiametnik teenistusest põhjusel, et ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav, on põhiseadusega vastuolus. Selline kohustus riivab nii PS §-s 12 kui ka §-s 29 sätestatud põhiõigust. Kahtlustatava politseiametniku teenistusest vabastamise eesmärk on tagada usaldus ametikandjate vastu, kes tegelevad kuritegude ennetamise ja tõkestamisega. Sel põhjusel on erinev kohtlemine võrreldes mitmete teiste avaliku teenistuse eriliikidega põhjendatud, kuid kutsevabadusse sekkumine ei ole proportsionaalne.
16. Siseminister leidis, et sätted, mis näevad ette politseiametniku teenistusest vabastamise kahtlustuse esitamisel, on PS §-ga 12 kooskõlas. Politseiametnikke koheldakse küll ebavõrdselt võrreldes teiste avalike teenistujatega, kuid on mõistlik ja asjakohane, et politseiametnikele seatakse riigivõimu vastu usalduse tagamiseks kõrgemaid nõudeid. Siiski on Siseministeeriumis alustatud vaidlusaluse regulatsiooni muutmist. Esimese astme kuriteos kahtlustuse või süüdistuse esitamisel jääks kehtima senine teenistusest vabastamise kohustus, kuid teise astme kuritegudes kahtlustamise või süüdistamise korral võib politseiametniku jätta kriminaalmenetluse ajaks teenistusse samal ametikohal või viia politseiametniku nõusolekul ta üle teisele ametikohale. Kui kriminaalmenetluse tulemusel tunnistatakse politseiametnik süüdi, vabastataks ta politseiteenistusest.
VAIDLUSALUSED SÄTTED
17. ATS § 95 lõige 1 sätestab: „Ametnik vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 14 lõikest 1 või 2 või §-st 15.”
18. ATS § 15 „Isikud, keda ei või võtta teenistusse” punkti 5 kohaselt: „Teenistusse ei või võtta isikut: [---] 5) muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel.”
19. PPVS § 40 „Isikud, keda ei võeta politseiteenistusse” punkt 3 sätestab: „Teenistusse ei võeta isikut: [---] kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav.”
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20. Tartu Halduskohtu taotlus puudutab kohustust vabastada politseiametnik teenistusest kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava seisundi tõttu. Kolleegium leiab esmalt asjassepuutuva normi (I), hindab seejärel selle põhiseaduspärasust (II) ja viimaks lahendab taotluse hüvitada õigusabikulud (III).
I
21. Kohtu taotlus tunnistada õigustloov akt, selle säte või õigustloova akti andmata jätmine põhiseadusvastaseks on lubatav, kui akt, selle säte või akti andmata jätmine oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2). Säte on asjassepuutuv, kui see on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk kui selle põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, punkt 10; 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15; 11. juuni 2019. a otsus nr 5-18-8/19, punkt 53; õigustloova akti andmata jätmise asjassepuutuvuse kohta vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. aprilli 2018. a määrus nr 5-17-42/9, punktid 25–30).
22. Kolleegiumi hinnangul takistasid haldusasja põhiseaduspärast lahendamist ja kaebaja kasuks otsustamist esmajoones olemasolevad õigusnormid, mitte õigusnormi põhiseadusvastane andmata jätmine, nagu leidsid halduskohus ja menetlusosalised. Vaidlusalune käskkiri kaebaja teenistusest vabastamise kohta oli õiguspärane, kuna ATS § 95 lõike 1, ATS § 15 punkti 5 ja PPVS § 40 punkti 3 koostoimest tuleneb kohustus politseiametnik teenistusest vabastada, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav (vt eespool punkt 4). Kohustuse põhiseadusvastaseks tunnistamisest sõltub, kas teenistusest vabastamine on õigusvastane. Põhiseaduspärasuse korral tuleks kaebus jätta rahuldamata, põhiseadusvastasuse korral aga otsustada teisiti ehk tunnistada teenistusest vabastamine õigusvastaseks ja kaebus rahuldada.
23. Halduskohus on seadnud politseiametniku teenistusest vabastamise põhiseaduspärasuse kahtluse alla nii kahtlustuse kui ka süüdistuse esitamise korral. Konkreetses normikontrollis on norm asjassepuutuv eelkõige kohtuasjas vaidluse all olnud faktiliste asjaolude ulatuses (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. detsembri 2019. a otsus nr 5-19-42/13, punkt 40; kuigi Riigikohus võib kontrolliulatust muuta, vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-4-1-1-12, punktid 30–32 või 18. detsembri 2019. a otsus nr 5-19-41/9, punktid 15–16). Kuna põhiasjas kaebaja vabastati teenistusest kahtlustuse tõttu, siis on teenistusest vabastamise kohustus praegusel juhul asjassepuutuv kahtlustuse osas. Süüdistuse osa ei ole põhjust kontrolliesemesse hõlmata. Sisult on kahtlustuse ja süüdistuse esitamine erinevad (vrd kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 33 lõige 1 ja § 35 lõige 1), mis võib kaasa tuua erineva järelduse teenistusest vabastamist võimaldava regulatsiooni põhiseaduspärasuse kohta.
24. Kokkuvõttes on praegusel juhul põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse jaoks asjassepuutuvaks ATS § 95 lõige 1, ATS § 15 punkt 5 ja PPVS § 40 punkt 3 osas, milles need koostoimes näevad ette kohustuse politseiametnik teenistusest vabastada, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav. Niisuguse kohustuse osas on taotlus lubatav ja kolleegium vaatab selle sisuliselt läbi ehk otsustab asjassepuutuva normi põhiseaduspärasuse või -vastasuse üle.
II
25. Kohus ja menetlusosalised on leidnud, et kohustus kriminaalmenetluses kahtlustatav politseiametnik teenistusest vabastada on vastuolus PS § 12 lõikega 1, PS § 22 lõikega 1, PS § 29 lõikega 1 või PS § 30 lõikega 1. Kolleegium peab otstarbekaks käsitleda seda kohustust eelkõige PS § 29 lõike 1 kaudu.
26. PS § 29 lõike 1 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. PS § 29 lõike 1 esimeses lauses sätestatud põhiõiguse kaitseala hõlmab ka teenistust politseiametnikuna. Seejuures ei ole vaadeldava põhiõiguse kaitseala aspektist oluline, kas isik alles soovib asuda teenistusse politseiametnikuna või on ta seda juba teinud. Õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta hõlmab ka juba tekkinud töö- või teenistussuhet (vt ka Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05, punktid 67–69, Riigikohtu üldkogu 25. jaanuari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-92-06, punkt 24).
27. Kõnealuste sätete toimel vabastati kaebaja teenistusest seadusest tuleneva kohustuse tõttu, kusjuures võimalust isiku teenistusse ennistamiseks teenistusest vabastamise asjaolu äralangemise korral ei ole ette nähtud. Tegemist on PS § 29 lõikes 1 antud põhiõiguse kasutamisse sekkumisega.
28. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
29. PS § 29 lõike 1 teise lause kohaselt võib seadus sätestada tegevusala, elukutse ja töökoha valiku õiguse kasutamise tingimused ja korra. Tegevusala, elukutse ja töökoha valimise vabadus on seega lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mille piiramist võib õigustada iga eesmärk, mis on kooskõlas põhiseadusest tuleneva väärtuskorraga (Riigikohtu üldkogu 25. jaanuari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-92-06, punkt 26).
30. Seadusest tulenev kohustus vabastada politseiametnik kriminaalmenetluses kahtlustatavaks oleku tõttu teenistusest on kolleegiumi hinnangul õigustatav eesmärgiga tagada politsei autoriteet ja usaldusväärsus korrarikkumisi ennetava ja õigusrikkumisi menetleva organisatsioonina. Olukord, kus politseiametnik jätkab tavapärast tööd ka pärast kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamist, võib kahandada politsei kui organisatsiooni autoriteeti ja usaldusväärsust avaliku korra kaitsel.
31. Siiski ei saa sel eesmärgil politseiteenistusest vabastamist pidada kolleegiumi hinnangul vajalikuks. Kuriteokahtlustus tähendab ainult tõenäosust, et isik on kas kuriteo täideviija või sellest osavõtja. Kahtlustatava menetlusseisund omistatakse isikule kahtlustatava õiguste ja menetlussubjekti seisundi tagamiseks ja muu hulgas ka selleks, et tema suhtes saaks kuriteokahtluse kinnituseks või ümberlükkamiseks teha menetlustoiminguid. Samas võib kahtlustus olla tingitud pahatahtlikult või ekslikult esitatud ebaõigest kaebusest ja ära langeda juba lühida uurimise tulemusena. Menetlus võib ka päädida õigeksmõistmisega. Teenistusest vabastamine on aga lõplik, politseiametniku jaoks mitmete võimalike ebasoodsate tagajärgedega, mille hulka võib kuuluda ka politseiametniku pensioni kaotamine.
32. Kahtlustuse võimalikku ajutisust arvestades oleks sama eesmärki võimalik saavutada mitme kutsevabadusse vähem sekkuva meetmega. Sellest annavad tunnistust nii teiste avalike teenistujate kohta kehtivad normid kui ka menetlusosaliste arvamused, sh siseministri viidatud kava olemasolevate normide muutmiseks (vt eespool punkt 16). Nii on mõeldav teenistussuhte peatamine, sh osaliselt või täielikult tasustatuna, ja teisele tööle üleviimine. Võib ka ette näha, et politseiametnik tuleb küll teenistusest vabastada, kuid kahtlustuse hilisemal äralangemisel või õigeksmõistmisel tuleb ta teenistusse ennistada. Samuti võib ette näha kaalutlusõiguse kahtlustusele reageerimiseks või sätestada diskretsiooni meetmete valikuks. Lisaks võib täiendada kehtivaid kriminaalmenetluslikke lahendusi (vt allpool punkt 38). Mõistagi on võimalikud erinevate meetmete kombinatsioonid. Seadusandja võib lahenduste valikul lähtuda ka seisukohast, et politseiteenistuses on põhjendatud kehtestada kõrgemaid nõudmisi üldisest avalikust teenistusest.
33. Lähtudes võimude lahususe ja tasakaalustatuse (PS § 4) süsteemiga ette nähtud riigivõimuharude tööjaotusest (PS §-d 59, 146 ja 152), ei kirjuta Riigikohus seadusandjale üksikasjalikult ette, millist lahendust kasutada. Siiski on üldiselt kindel, et praegusest erinevate meetmete kasutuselevõtuga saaks ühel ajal nii sekkuda vähem politseiametnike teenistussuhetesse kui saavutada politsei autoriteet ja usaldusväärsus korrarikkumisi ennetava ja õigusrikkumisi menetleva organisatsioonina.
34. Kohustus politseiametnik teenistusest vabastada, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav, ei ole seega PS § 11 mõttes vajalik ja rikub PS § 29 lõikes 1 antud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Selle kohustuse ette nägevad sätted on vastavas osas PS § 29 lõikega 1 vastuolus.
35. Arvestades tuvastatud vastuolu PS § 29 lõikega 1, ei ole kolleegiumi hinnangul tarvilik käsitleda vaidlusalust kohustust ette nägevate normide võimalikku vastuolu võrdsuspõhiõigusega (PS § 12 lõige 1) ega süütuse presumptsiooniga (PS § 22 lõige 1).
36. Kaebaja on veel väitnud, et teda on PS § 12 lõiget 1 rikkudes diskrimineeritud võrreldes politseiametnikega, keda kahtlustuse tõttu teenistusest ei vabastatud. Samuti on ta väitnud sisuliselt seda, et võimuorganite võimalikku sõnakasutust arvestades on teda PS § 22 lõiget 1 rikkudes konkreetses asjas käsitatud kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Neid väiteid ei saa käsitleda põhiseaduslikkuse järelevalve konkreetse normikontrolli menetluses, kus hinnatakse õigusnormi vastavust põhiseaduse normidele kui kõrgemalseisvatele normidele ega hinnata seda, kas mingite normide rakendamisel on konkreetse akti või toiminguga rikutud isiku põhiseaduslikke õigusi (PSJKS § 14 lõike 2 teine lause). Vajaduse korral peavad kohtud nendega tegelema põhiasja lahendamisel.
37. Eelneva põhjal ja PSJKS § 15 lõike 1 punktile 2 tuginedes tunnistab kolleegium põhiseadusvastaseks ja kehtetuks ATS § 95 lõike 1, ATS § 15 punkti 5 ja PPVS § 40 punkti 3 osas, milles need koostoimes näevad ette kohustuse politseiametnik teenistusest vabastada, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav.
38. Õiguslik alus politseiametniku teenistusest vabastamiseks, kuna ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav, langeb seega ära. Kuni uute normide kehtestamiseni sel alusel politseiametnikku teenistusest vabastada ei või. KrMS § 141 alusel on kahtlustatavaid politseiametnikke endiselt võimalik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada. Lisaks on samadel asjaoludel võimalik alustada distsiplinaarmenetlust, mille ajaks saab politseiametniku kõrvaldada teenistusest ATS § 78 alusel. Neist meetmeist piisab üleminekuolukorras, kus vanad normid enam ei kehti ja uued pole veel jõustunud.
III
39. PSJKS § 63 lõikest 1 tulenevalt hüvitatakse konkreetse normikontrolli menetluse PSJKS § 10 lõike 1 punktis 3 nimetatud menetlusosalise vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud (vt Riigikohtu üldkogu 9. aprilli 2020. a määrus nr 5-18-5/33, punkt 16).
40. K. Martihhin esitas kohtu määratud tähtajaks (vt eelmises punktis viidatud määrus, punkt 17) taotluse hüvitada Riigikohtule arvamuse koostamise tõttu kantud õigusabi teenuse kulu (viis tundi, tunnihind 140 eurot), mis koos käibemaksuga on 840 eurot. Kolleegiumi hinnangul kordab osa arvamusest halduskohtule esitatud seisukohti ja osa sisaldab argumente, mis saaksid olla asjakohased halduskohtu otsuse võimalikul vaidlustamisel, mitte aga põhiseaduslikkuse järelevalve konkreetse normikontrolli menetluses. Vajalikuks ja põhjendatuks saab lugeda kulusid 600 euro ulatuses. See summa tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Kõve, Velmar Brett, Hannes Kiris, Nele Parrest, Urmas Volens
Facebook
Twitter