Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Alatskivi, Amme, Elva, Haaslava, Järvselja, Kambja, Kastre, Konguta, Kärevere, Laeva, Luunja, Meeksi, Nõgiaru, Nõo, Peipsiääre, Rannu, Tammistu, Vahelaane, Võnnu ja Ülenurme jahipiirkonna moodustamine
[RT I, 13.06.2014, 4 - jõust. 16.06.2014]

Vastu võetud 13.04.2004 nr 14
RTL 2004, 46, 785
jõustumine 30.04.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel.

§ 1.   Alatskivi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Alatskivi jahipiirkonna pindala on 17 460 hektarit.

  (2) Alatskivi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Alatskivi jahipiirkonna piir kulgeb Luua metsakooli kvartali 109 idasihi ja Kääpa jõe ristumiskohast mööda Kääpa jõge Kogreküla peakraavini, edasi mööda Kogreküla peakraavi Vara metskonna kvartali KV012 põhjasihini; edasi mööda Vara metskonna kvartalite KV012, KV013 VA001, VA002 ja VA003 põhjasihti, kvartalite VA006, VA007 ja VA0017 kirdesihti, kvartali VA018 loodesihti, kvartali VA008 loode-, põhja- ja kirdesihti, kvartali VA019 kirdesihti, kvartali VA020 loodesihti, kvartali VA009 edelasihti, kvartalite VA009, VA010, VA011 ja VA012 põhjasihti, kvartalite VA012 ja VA023 idasihti, kvartali VA041 põhja- ja idasihti Alatskivi metskonna kvartali AK029 põhjasihini; siitpeale mööda Alatskivi metskonna kvartalite AK029 ja AK030 põhjasihti, kvartalite AK031, AK028, AK025, AK023, AK021, AK018, AK014, AK015 ja AK011 läänesihti, kvartali AK006 lõunasihti, kvartalite AK006 ja AK007 põhjasihti Verbo kinnistu edelapiirini, jätkudes mööda Verbo kinnistu edela- ja kagupiiri Kruusa kinnistu kagupiirini; seejärel mööda Kruusa kinnistu kagupiiri Haneaugu kinnistu kagupiirini, jätkudes mööda Haneaugu kinnistu kagu- ja idapiiri Konnakaevu kinnistu läänepiirini; edasi mööda Konnakaevu kinnistu lääne- ja loodepiiri Alatskivi metskonna kvartali AK001 põhjasihini; sealt mööda Alatskivi metskonna kvartali AK001 põhjasihti Alatskivi–Pala maanteeni ning mööda Alatskivi–Pala maanteed Tartu–Kallaste maanteeni; teeristist mööda Tartu–Kallaste maanteed Pataste–Vara maanteeni, jätkudes mööda Pataste–Vara maanteed Vara metskonna kvartali KV0113 idasihini ning mööda Vara metskonna kvartali KV0113 ida- ja põhjasihti, kvartalite KV0113 ja KV114 põhjasihti Luua metsakooli kvartali 206 lõunasihini; sealt mööda Luua metsakooli kvartalite 206 ja 207 lõunasihti, kvartalite 207, 204, 197, 189, 180, 172, 162, 146, 138, 127, 118 ja 109 idasihti Kääpa jõeni.

§ 2.   Amme jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Amme jahipiirkonna pindala on 9860 hektarit.

  (2) Amme jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Amme jahipiirkonna piir läheb Jõgeva–Tartu maantee ja Muda jõe ristumiskohast mööda Muda jõge Saadjärveni, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Saadjärve Pastimetsa teeni; sealt mööda Pastimetsa teed Toominga teeni ning mööda Toominga teed Toominga kinnistu lõunanurgani; siis mööda Toominga kinnistu lõunapiiri Soitsjärveni, jätkudes mõttelise sirgjoonena Soitsjärve poolitava sirgeni; seejärel mööda Soitsjärve poolitavat sirget Saluküla kraavi suudmeni; siitpeale mööda Saluküla kraavi Elistvere–Lähte maanteeni ning mööda Elistvere–Lähte maanteed Juula maanteeni; teeristist mööda Juula maanteed Tartu–Mustvee maanteeni, jätkudes mööda Tartu–Mustvee maanteed Jõusa–Reinu maanteeni; edasi mööda Jõusa–Reinu maanteed Pataste–Nigula maanteeni; teeristist mööda Pataste–Nigula maanteed Jõusa kraavini; siitpeale mööda Jõusa kraavi Kirjasoo peakraavini ning mööda Kirjasoo peakraavi Pataste–Vara maanteeni; edasi mööda Pataste–Vara maanteed Vara metskonna kvartali KV167 loodesihini; siis mööda Vara metskonna kvartali KV167 loodesihti, kvartalite KV163, KV162, KV160 ja KV161 kagusihti Kirjasoo peakraavini ning mööda Kirjasoo peakraavi Amme jõeni; edasi mööda Amme jõge Lähte–Kõrveküla maanteeni ning mööda Lähte–Kõrveküla maanteed Jõgeva–Tartu maanteeni; teeristist mööda Jõgeva–Tartu maanteed Muda jõeni.

§ 3.   Elva jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Elva jahipiirkonna pindala on 21 160 hektarit.

  (2) Elva jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Elva jahipiirkonna piir läheb Võrtsjärve rannajoone ja Võrtsjärve–Mustjärve sihi ristumiskohast mööda Võrtsjärve–Mustjärve sihti Mustjärveni, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Mustjärve Mustjärve teeni; edasi mööda Mustjärve teed Kipastu–Valguta teeni ning mööda Kipastu–Valguta teed Valguta pargini; sealt mööda Rõngu–Sangla maanteed Ervu–Konguta maanteeni; teeristist mööda Ervu–Konguta maanteed Pistolisoo kraavini ning mööda Pistolisoo kraavi Kirepi–Küti teeni; siitpeale mööda Kirepi–Küti teed Konguta–Elva maanteeni; teeristist mööda Konguta–Elva maanteed Elva linna piirini, jätkudes mööda Elva linna piiri Elva–Sulu maanteeni; edasi mööda Elva–Sulu maanteed Luke–Päidla maanteeni ning mööda Luke–Päidla maanteed Mõrtsuka järve – Illi teeni; sealt mööda Mõrtsuka järve – Illi teed Ülevärava taluni, jätkudes mööda Elva jõge Liivaku talu kinnistu lõunapiirini ning mööda Liivaku talu kinnistu lõunapiiri Hellenurme–Elva maanteeni; edasi mööda Hellenurme–Elva maanteed Elva suunas Linnu bussipeatuseni; sealt mööda Kalme teed Tartu–Valga raudteeni ning mööda Tartu–Valga raudteed Paluperani; Paluperast mööda Otepää–Rõngu maanteed Atra–Aakre teeni; teeristist mööda Atra–Aakre teed Saariku teeni ja mööda Saariku teed Tartu–Valmiera kõrgepingeliini trassini; siitpeale mööda kõrgepingeliini trassi Aakre–Pühaste maanteeni, jätkudes mööda Aakre–Pühaste maanteed Rõngu–Pikasilla maanteeni; teeristist mööda Rõngu–Pikasilla maanteed Pikasilla metskonna kvartali PS 039 kagusihini; edasi mööda Pikassilla metskonna kvartalite PS 039, PS 038, PS 037 ja PS 032 lõunasihti Pühaste sihini ning mööda Pühaste sihti Võrtsjärveni, jätkudes mööda Võrtsjärve rannajoont Võrtsjärve–Mustjärve sihini (jahipiirkonna juurde kuulub Võrtsjärve akvatooriumi osa, mis ulatub 250 meetri kaugusele rannajoonest).

§ 4.   Haaslava jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Haaslava jahipiirkonna pindala on 13 620 hektarit.

  (2) Haaslava jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Haaslava jahipiirkonna piir läheb Mõra jõe suudmest Emajões mööda Emajõge Tartu–Räpina maanteeni, jätkudes mööda Tartu–Räpina maanteed vana Tartu–Räpina maanteeni; edasi mööda vana Tartu–Räpina maanteed Miinamõisa–Oru teeni ning mööda Miinamõisa–Oru teed elektriliini trassini, sealt mööda elektriliini trassi Tartu–Räpina maanteeni; siis mööda Tartu–Räpina maanteed Kihu teeni, jätkudes mööda Kihu teed Tippo kinnistu lõunanurgani; edasi mööda Tippo kinnistu idapiiri Tartu metskonna kvartali QT114 lõunasihini ning mööda Tartu metskonna kvartalite QT114, QT113 ja QT112 lõunasihti Kurista–Lootvina maanteeni; sealt mööda Kurista–Lootvina maanteed Lootvina–Roiu maanteeni; teeristist mööda Lootvina–Roiu maanteed Kolli teeni, jätkudes mööda Kolli teed Mõra jõeni; edasi mööda Mõra jõge Tartu–Petseri raudteeni; sealt mööda Tartu–Petseri raudteed Lootvina–Vooreküla maanteeni, jätkudes mööda Lootvina–Vooreküla maanteed Tartu–Põlva maanteeni; teeristist mööda Tartu–Põlva maanteed Tartu–Petseri raudteeni ning mööda Tartu–Petseri raudteed Reola–Hammaste maanteeni; sealt mööda Reola–Hammaste maanteed Ignase–Haaslava maanteeni; teeristist mööda Ignase–Haaslava maanteed Tõrvandi–Kurepalu maanteeni; edasi mööda Tõrvandi–Kurepalu maanteed Mõra jõeni ning mööda Mõra jõge Emajõeni.

§ 5.   Järvselja jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Järvselja jahipiirkonna pindala on 16 400 hektarit.

  (2) Järvselja jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Järvselja jahipiirkonna piir läheb Emajõe suubumiskohast Peipsi järves mööda Emajõge Ahja jõeni; sealt mööda Ahja jõge Ahijärve kanalini ning mööda Ahijärve kanalit Liispõllu kraavini; seejärel mööda Liispõllu kraavi Uulika–Haavametsa kraavini ning mööda Uulika–Haavametsa kraavi Haavametsa–Parapalu teeni; edasi mööda Haavametsa–Parapalu teed Järvselja metskonna kvartali 125 kagunurgani; siitpeale mööda Järvselja ja Räpina metskonna vahelist piirikraavi tema suudmeni Peipsi järves; sealt mööda Peipsi järve randa Emajõe suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub Peipsi järve akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).

§ 6.   Kambja jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Kambja jahipiirkonna pindala on 16 880 hektarit.

  (2) Kambja jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Kambja jahipiirkonna piir läheb Päidla–Luke maantee ja Elva–Kahna–Pangodi maantee ristumiskohast (Kahna) mööda Elva–Kahna–Pangodi maanteed Pangodini, jätkudes mööda Otepää–Tartu maanteed Savi taluni; sealt mööda Savi, Kantsi, Männila ja Raja talu teed Unipiha–Kambja maanteeni ning mööda Unipiha–Kambja maanteed Virulase ojani; edasi mööda Virulase oja Tatra jõeni ning mööda Tatra jõge Tartu–Põlva maanteeni; siitpeale mööda Tartu–Põlva maanteed Tapu teeni Talvikesel; siis mööda Paabu–Tapu–Lille teed Liiva–Vissi maanteeni; teeristist mööda Liiva–Vissi maanteed Kantsiku talu teeni, jätkudes mööda Kantsiku talu teed Laane ringteeni; seejärel mööda Laane ringteed Liiva–Vissi maanteeni ning mööda Liiva–Vissi maanteed Maaritsa ojani; sealt mööda Maaritsa oja Idaojani; siitpeale mööda Idaoja Liiva–Vissi maanteeni, jätkudes mööda Liiva–Vissi maanteed Vissini; Vissilt mööda Kammeri–Vissi maanteed Puntuse talu teeni, jätkudes mööda Puntuse–Tuudaku–Maaritsa teed Maaritsa–Kavandu kõrgepingeliini trassini; seejärel mööda kõrgepingeliini trassi Kammeri–Maaritsa teeni ning mööda Kammeri–Maaritsa teed Topsi teeni; teeristist mööda Topsi teed Küüdneri–Makita maanteeni, jätkudes mööda Küüdneri–Makita maanteed Ora–Valgjärve teeni ning mööda Ora–Valgjärve teed Sulaojani; sealt mööda Sulaoja Kutsika–Saluaja teeni ning mööda Kutsika–Saluaja teed Küüdneri–Makita maanteeni; teeristist mööda Küüdneri–Makita maanteed Tartu–Otepää maanteeni, jätkudes mööda Tartu–Otepää maanteed Makita ojani ning mööda Makita oja Laguja ojani; siis mööda Laguja oja Lagujani ja Lagujalt mööda Päidla–Luke maanteed Kahnani.

§ 7.   Kastre jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Kastre jahipiirkonna pindala on 11 430 hektarit.

  (2) Kastre jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Kastre jahipiirkonna piir läheb Emajõe ja Tartu–Räpina maantee ristumiskohast (Luunja sild) mööda Emajõge Peipsi järve suunas Ahja jõe suudmeni, jätkudes mööda Ahja jõge Tartu metskonna kvartali KS190 kagunurgani; sealt mööda Tartu metskonna kvartalite KS190 ja KS189 lõunasihti ning kvartali KS188 ida-, lõuna- ja läänesihti Kastre–Terikeste metsateeni; edasi mööda Kastre–Terikeste metsateed põhja suunas Terikeste peakraavini; siitpeale mööda Terikeste peakraavi Sootaga peakraavini, jätkudes mööda Sootaga peakraavi Luutsna jõeni; sealt pärivoolu mööda Luutsna jõge Ristoja kraavini, jätkudes mööda Ristoja kraavi Tartu–Räpina maanteeni; seejärel mööda Tartu–Räpina maanteed elektriliini trassini Hammastes; edasi mööda elektriliini trassi Miinamõisa–Oru teeni, jätkudes mööda Miinamõisa–Oru teed Tartu–Räpina vana maanteeni; teeristist mööda Tartu–Räpina vana maanteed Tartu–Räpina uue maanteeni Vana-Kastres, jätkudes mööda Tartu–Räpina uut maanteed Luunja sillani.

§ 8.   Konguta jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Konguta jahipiirkonna pindala on 12 960 hektarit.

  (2) Konguta jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Konguta jahipiirkonna piir läheb Viljandi–Tartu maantee ja Raba tee ristumiskohast mööda Viljandi–Tartu maanteed Tartu suunas Sangla peakraavini, jätkudes mööda Sangla peakraavi Sangla turbaraba idapoolse piirikraavini; edasi mööda turbaraba idapoolset piirikraavi Madise talu teeni, jätkudes mööda Madise talu teed Raba teeni ning mööda Raba teed Puhja–Konguta maanteeni; teeristist mööda Puhja–Konguta maanteed Järveküla–Kobilo teeni ning mööda Järveküla–Kobilo teed Kavilda jõeni; edasi mööda Kavilda jõge Puhja–Elva maanteeni, jätkudes mööda Puhja–Elva maanteed Mäeotsa–Härjanurme teeni; teeristist mööda Mäeotsa–Härjanurme teed Laane–Ulila maanteeni, jätkudes mööda Laane–Ulila maanteed Tartu–Viljandi maanteeni; siitpeale mööda Tartu–Viljandi maanteed Elva jõeni ning mööda Elva jõge Keeri järveni, seejärel mõttelise sirgjoonena üle Keeri järve Elva jõe suudmeni; sealt mööda Elva jõge Elva–Nõo maanteeni ning mööda Elva–Nõo maanteed Elva linna piirini; edasi mööda Elva linna piiri Elva–Konguta maanteeni, jätkudes mööda Elva–Konguta maanteed Küti–Kipastu teeni; teeristist mööda Küti–Kipastu teed Pistolisoo kraavini; sealt mööda Pistolisoo kraavi Rõikojani ning mööda Rõikoja Lembavere peakraavini; edasi mööda Lembavere peakraavi Sangla turbaraba lõunapoolse piirikraavini; siis mööda turbaraba lõunapoolset piirikraavi Sangla turbaraba teeni ning mööda Sangla turbaraba teed Raba teeni, jätkudes mööda Raba teed Viljandi–Tartu maanteeni.

§ 9.   Kärevere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Kärevere jahipiirkonna pindala on 6200 hektarit.

  (2) Kärevere jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Kärevere jahipiirkonna piir läheb Laeva–Koogi maantee ja Laeva–Kärevere tee ristumiskohast mööda Laeva–Koogi maanteed Pilu teeni ning mööda Pilu teed Marjakingu teeni; teeristist mööda Marjakingu teed Laugi teeni; seejärel mööda Laugi teed Kärevere–Kärkna maanteeni; sealt mööda Kärevere–Kärkna maanteed Kassarti ojani ning mööda Kassarti oja Sultsi sihini; edasi mööda Sultsi sihti Emajõeni ning mööda Emajõge Tallinna–Tartu maanteeni, jätkudes mööda Tallinna–Tartu maanteed Vanatua kraavini ning mööda Vanatua kraavi Kingu peakraavini; siitpeale mööda Kingu peakraavi Laeva–Kärevere teeni ning mööda Laeva–Kärevere teed Laeva–Koogi maanteeni.

§ 10.   Laeva jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Laeva jahipiirkonna pindala on 6870 hektarit.

  (2) Laeva jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Laeva jahipiirkonna piir läheb Tupaka kraavi ja Alam-Pedja looduskaitseala piiri (RT I 1999, 97, 862) ristumiskohast mööda Tupaka kraavi Tupaka teeni; edasi mööda Tupaka teed Laeva–Koogi maanteeni; teeristist mööda Laeva–Koogi maanteed Laeva–Kärevere teeni; sealt mööda Laeva–Kärevere teed Kingu peakraavini, jätkudes mööda Kingu peakraavi Vanatua kraavini ning mööda Vanatua kraavi Tallinna–Tartu maanteeni; edasi mööda Tallinna–Tartu maanteed Emajõeni, jätkudes mööda Emajõge Alam-Pedja looduskaitseala piirini ning mööda Alam-Pedja looduskaitseala piiri Tupaka kraavini.

§ 11.   Luunja jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Luunja jahipiirkonna pindala on 13 830 hektarit.

  (2) Luunja jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Luunja jahipiirkonna piir läheb Tartu linna piiri ja Emajõe ristumiskohast mööda Tartu linna piiri Rõõmu maanteeni, jätkudes mööda Rõõmu maanteed Tilga teeni; teeristist mööda Tilga teed Salumetsa teeni ning mööda Salumetsa teed Kitseojani; seejärel mööda Kitseoja Möllatsi kraavini, jätkudes mööda Möllatsi kraavi Aovere–Luunja maanteeni; sealt mööda Aovere–Luunja maanteed Pilka–Tähema maanteeni ning mööda Pilka–Tähema maanteed Koosa–Kavastu maanteeni; teeristist mööda Koosa–Kavastu maanteed Emajõeni, jätkudes mööda Emajõge Tartu linna piirini.

§ 12.   Meeksi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Meeksi jahipiirkonna pindala on 15 890 hektarit.

  (2) Meeksi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Meeksi jahipiirkonna piir läheb Järvselja ja Räpina metskonna vahelise piirikraavi suudmest Peipsi järves mööda Peipsi rannajoont Kalameeste teeni (metsatee) (jahipiirkonna juurde kuulub Peipsi järve akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); sealt mööda Kalameeste teed Meeksi–Räpina teeni; teeristist mööda Meeksi–Räpina teed Nahavariku teeni (Räpina metskonna kvartali ME141 kirdenurk); seejärel mööda Nahavariku teed Mägiotsa–Meeksi teeni, jätkudes mööda Mägiotsa–Meeksi teed Meeksi suunas Savimäe teeni (Räpina metskonna kvartali 130 kirdenurk); sealt mööda Savimäe teed Räpina metskonna kvartali ME120 edelanurgani; edasi mööda Räpina metskonna kvartali ME120 läänesihti Esäkeste soo kraavini, jätkudes mööda Esäkeste soo kraavi Savimäe ojani ja mööda Savimäe oja Arujärveni; siis mööda Arujärve idakallast Sikapalu kraavini; sealt mööda Sikapalu kraavi Meeksi–Rasina teeni ning mööda Meeksi–Rasina teed Küti põlluni; edasi mööda Küti põllu põhjakülge sookraavini; seejärel mööda sookraavi Kiidjärve metskonna kvartali AH130 idasihini; sealt mööda Kiidjärve metskonna kvartalite AH130, AH126 ja AH121 idasihti kvartali AH121 kirdenurka Liispõllu kraavini; edasi mööda Liispõllu kraavi Uulika–Haavametsa kraavini, jätkudes mööda Uulika–Haavametsa kraavi Haavametsa–Parapalu teeni; siitpeale mööda Haavametsa–Parapalu teed Järvselja metskonna kvartali 125 kagunurgani; siis mööda Järvselja ja Räpina metskonna vahelist piirikraavi kuni piirikraavi suudmeni Peipsi järves.
Jahipiirkonna juurde kuulub Piirissaar akvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele Piirissaare rannajoonest.

§ 13.   Nõgiaru jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Nõgiaru jahipiirkonna pindala on 8710 hektarit.

  (2) Nõgiaru jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Nõgiaru jahipiirkonna piir läheb Viljandi–Tartu maantee ja Elva jõe ristumiskohast mööda Viljandi–Tartu maanteed Tartu linna piirini; sealt mööda Tartu linna piiri Tartu–Valga maanteeni ning mööda Tartu–Valga maanteed Ilmatsalu jõeni, jätkudes mööda Ilmatsalu jõge Tartu–Valga raudteeni; siitpeale mööda Tartu–Valga raudteed Nõo–Elva maanteeni ning mööda Nõo–Elva maanteed Elva jõeni; edasi mööda Elva jõge Keeri järveni, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Keeri järve Elva jõe väljavooluni; seejärel mööda Elva jõge Viljandi–Tartu maanteeni.

§ 14.   Nõo jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Nõo jahipiirkonna pindala on 6690 hektarit.

  (2) Nõo jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Nõo jahipiirkonna piir läheb Elva linna piiri ja Elva–Nõo maantee ristumiskohast mööda Elva–Nõo maanteed Valga–Tartu raudteeni, jätkudes mööda Valga–Tartu raudteed Ilmatsalu jõeni; edasi mööda Ilmatsalu jõge Karumäe kraavini ning mööda Karumäe kraavi Tartu–Põlva kõrgepingeliini trassini; sealt mööda Tartu–Põlva kõrgepingeliini trassi Soonvaldi teeni ning mööda Soonvaldi teed Unipiha–Aakaru teeni; teeristist mööda Unipiha–Aakaru teed Virulase teeni ning mööda Virulase teed Tatra jõeni; edasi mööda Tatra jõge Liudsepa kraavini, jätkudes mööda Liudsepa kraavi Raja taluni; siitpeale mööda Unipiha–Kambja maanteed Männila–Kantsi–Savi teeni; teeristist mööda Männila–Kantsi–Savi teed Otepää–Tartu maanteeni, jätkudes mööda Otepää–Tartu maanteed Pangodi–Kahna–Elva maanteeni; seejärel mööda Pangodi–Kahna–Elva maanteed Elva linna piirini ning mööda Elva linna piiri Elva–Nõo maanteeni.

§ 15.   Peipsiääre jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Peipsiääre jahipiirkonna pindala on 25 140 hektarit.

  (2) Peipsiääre jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Peipsiääre jahipiirkonna piir läheb Alatskivi–Pala maantee ja Kaasiku–Viljuse tee ristumiskohast mööda Kaasiku–Viljuse teed Viljuse–Karjamõisa teeni, jätkudes mööda Viljuse–Karjamõisa teed Kadrina ojani; sealt mööda Kadrina oja Halliku metskonna kvartali 475 lõunasihini; edasi mööda Halliku metskonna kvartalite 475 ja 476 lõunasihti Ööbiku sihini, jätkudes mööda Ööbiku sihti Kasahstani kraavini; siitpeale mööda Kasahstani kraavi Punikvere teeni ning mööda Punikvere teed Kadrina–Kodavere maanteeni; teeristist mööda Kadrina–Kodavere maanteed Mustvee–Kallaste maanteeni ning mööda Mustvee–Kallaste maanteed Kodavere ojani; edasi mööda Kodavere oja Peipsi järveni, jätkudes Kodavere oja suudmest mööda Peipsi järve randa Emajõe suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub Peipsi järve akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); seejärel Emajõe suudmest mööda Emajõge Kavastuni; Kavastust mööda Kavastu–Koosa maanteed Tartu–Kallaste maanteeni ning mööda Tartu–Kallaste maanteed Alatskivi–Pala maanteeni; teeristist mööda Alatskivi–Pala maanteed Kaasiku–Viljuse teeni.

§ 16.   Puhja jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
[Kehtetu - RT I, 13.06.2014, 4 - jõust. 16.06.2014]

§ 17.   Rannu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Rannu jahipiirkonna pindala on 7180 hektarit.

  (2) Rannu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Rannu jahipiirkonna piir läheb Võrtsjärve rannajoone ja Võrtsjärve–Kaarlijärve tee ristumiskohast mööda Võrtsjärve–Kaarlijärve teed Kaarlijärveni; sealt mööda Juustu kraavi Konguta peakraavini ning mööda Konguta peakraavi Sangla turbaraba lõunapoolse piirikraavini; edasi mööda Sangla turbaraba lõunapoolset piirikraavi Lembavere peakraavini ning mööda Lembavere peakraavi Rõikojani; siitpeale mööda Rõikoja Konguta–Ervu maanteeni; seejärel mööda Konguta–Ervu maanteed Sangla–Rõngu maanteeni; teeristist mööda Sangla–Rõngu maanteed Valguta pargini ja sealt mööda Valguta–Kipastu teed Mustjärve teeni; edasi mööda Mustjärve teed Mustjärveni, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Mustjärve Mustjärve–Võrtsjärve sihini; siis mööda Mustjärve–Võrtsjärve sihti Võrtsjärveni ning mööda Võrtsjärve rannajoont Võrtsjärve–Kaarlijärve teeni (jahipiirkonna juurde kuulub Võrtsjärve akvatooriumi osa, mis ulatub 250 meetri kaugusele Võrtsjärve rannajoonest).

§ 18.   Sangla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
[Kehtetu - RT I, 13.06.2014, 4 - jõust. 16.06.2014]

§ 19.   Tammistu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Tammistu jahipiirkonna pindala on 15 740 hektarit.

  (2) Tammistu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Tammistu jahipiirkonna piir läheb Lähte–Kõrveküla maantee ja Amme jõe ristumiskohast mööda Amme jõge Kirjasoo peakraavini, jätkudes mööda Kirjasoo peakraavi Vara metskonna kvartali KV161 lõunasihini; edasi mööda Vara metskonna kvartalite KV161, KV160, KV162, KV163 kagusihti ja KV167 loodesihti Pataste–Vara maanteeni ning mööda Pataste–Vara maanteed Tartu–Kallaste maanteeni; teeristist mööda Tartu–Kallaste maanteed Koosa–Kavastu maanteeni ning mööda Koosa–Kavastu maanteed Pilka–Tähema maanteeni, jätkudes mööda Pilka–Tähema maanteed Aovere–Luunja maanteeni; sealt mööda Aovere–Luunja maanteed Möllatsi kraavini ning mööda Möllatsi kraavi Kitseojani; seejärel mööda Kitseoja Salumetsa teeni ning mööda Salumetsa teed Tilga teeni; teeristist mööda Tilga teed Rõõmu maanteeni ning mööda Rõõmu maanteed Tartu linna piirini, jätkudes mööda Tartu linna piiri Tartu–Kallaste maanteeni; edasi mööda Tartu–Kallaste maanteed Lähte–Kõrveküla maanteeni ning mööda Lähte–Kõrveküla maanteed Amme jõeni.

§ 20.   Tähtvere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus
[Kehtetu - RT I, 13.06.2014, 4 - jõust. 16.06.2014]

§ 21.   Vahelaane jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Vahelaane jahipiirkonna pindala on 12 120 hektarit.

  (2) Vahelaane jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Vahelaane jahipiirkonna piir läheb Pilu tee ja Kõnnujõe kraavi ristumise kohast mööda Kõnnujõe kraavi Laeva metskonna kvartali CK038 loodesihini, jätkudes mööda Laeva metskonna kvartalite CK038 ja CK039 loodesihti, kvartali CK0020 edelasihti, kvartalite CK007 ja CK008 põhjasihti Muda peakraavini; sealt mööda Muda peakraavi Jora teeni ning mööda Jora teed Suurevälja kraavini, jätkudes mööda Suurevälja kraavi Muda jõeni ning mööda Muda jõge Jõgeva–Tartu maanteeni; edasi mööda Jõgeva–Tartu maanteed Lähte–Kõrveküla maanteeni ning mööda Lähte–Kõrveküla maanteed Tartu–Kallaste maanteeni; teeristist mööda Tartu–Kallaste maanteed Tartu linna piirini; sealt mööda Tartu linna piiri Emajõeni ning mööda Emajõge Sultsi sihini; siitpeale mööda Sultsi sihti Kassarti ojani ning mööda Kassarti oja Kärevere–Kärkna maanteeni; seejärel mööda Kärevere–Kärkna maanteed Laugi teeni, jätkudes mööda Laugi teed Marjakingu teeni; teeristist mööda Marjakingu teed Pilu teeni ning mööda Pilu teed Kõnnujõe kraavini.

§ 22.   Võnnu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Võnnu jahipiirkonna pindala on 8400 hektarit.

  (2) Võnnu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Võnnu jahipiirkonna piir läheb Tartu–Räpina maantee ja Ristoja kraavi ristumiskohast mööda Ristoja kraavi Luutsna jõeni; edasi mööda Luutsna jõge Sootaga peakraavini ning mööda Sootaga peakraavi Terikeste peakraavini; sealt mööda Terikeste peakraavi Kastre–Terikeste metsateeni; edasi mööda metsateed Tartu metskonna kvartali KS188 läänesihini; sealt mööda Tartu metskonna kvartali KS188 lääne-, lõuna- ja idasihti ning kvartalite KS189 ja KS190 lõunasihti Ahja jõeni; seejärel mööda Ahja jõge Ahijärve kanalini ning mööda Ahijärve kanalit Kiidjärve metskonna kvartali AH119 põhjasihini; edasi mööda Kiidjärve metskonna kvartali AH119 põhjasihti ja kvartalit AH116 läbivat kraavi Turna metsateeni; siitpeale mööda Turna metsateed Kiidjärve metskonna kvartali AH114 põhjasihini; edasi mööda Kiidjärve metskonna kvartalite AH114, AH113, AH112, AH111 ja AH110 põhjasihti Karja kraavini ning mööda Karja kraavi Võnnu–Rasina teeni; sealt mööda Võnnu–Rasina teed Lääniste–Kadaja teeni; teeristist mööda Lääniste–Kadaja teed Kiidjärve metskonna kvartalit AH041 läbiva metsateeni; edasi mööda metsateed Kiidjärve metskonna kvartali AH046 kirdenurgani; sealt mööda kvartali AH046 põhjasihti Ahja jõeni ning mööda Ahja jõge Reedi Lehte taluni, jätkudes mööda taluteed Lääniste–Kadaja teeni; siitpeale mööda Lääniste–Kadaja teed Ibaste tagumise teeni, jätkudes mööda Ibaste tagumist teed Läänevere peakraavini ning mööda Läänevere peakraavi Mällo–Halliku kraavini; seejärel mööda Mällo–Halliku kraavi metsateeni ning mööda metsateed Võnnu–Vanamõisa teeni; siitpeale mööda Võnnu–Vanamõisa teed Moloka–Rookse teeni; teeristist mööda Moloka–Rookse teed Luutsna jõeni ning mööda Luutsna jõge Kosova oja suudmeni; edasi mööda Kosova oja Tartu–Räpina maanteeni ning mööda Tartu–Räpina maanteed Ristoja kraavini.

§ 23.   Ülenurme jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

  (1) Ülenurme jahipiirkonna pindala on 9640 hektarit.

  (2) Ülenurme jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

  Ülenurme jahipiirkonna piir läheb Tartu–Valga maantee ja Tartu linna piiri ristumiskohast mööda Tartu linna piiri Haaslava kalamajandini Mõra jõel); sealt mööda Mõra jõge Tõrvandi–Kurepalu maanteeni, jätkudes mööda Tõrvandi–Kurepalu maanteed Haaslava–Ignase maanteeni; teeristist mööda Haaslava–Ignase maanteed Tõõraste–Uniküla maanteeni; edasi mööda Uniküla–Tõõraste maanteed Tartu–Petseri raudteeni ning mööda Tartu–Petseri raudteed Vana-Kuuste–Reola maanteeni, jätkudes mööda Vana-Kuuste–Reola maanteed Pori jõeni; siitpeale mööda Pori jõge Tatra jõeni ning mööda Tatra jõge Virulase teeni; seejärel mööda Virulase teed Unipiha–Aakaru teeni ning mööda Unipiha–Aakaru teed Soonvaldi teeni; teeristist mööda Soonvaldi teed Tartu–Põlva kõrgepingeliini trassini; siis mööda Tartu–Põlva kõrgepingeliini trassi Karumäe kraavini, jätkudes mööda Karumäe kraavi Ilmatsalu jõeni ning mööda Ilmatsalu jõge Tartu–Valga maanteeni; seejärel mööda Tartu–Valga maanteed Tartu linna piirini.

§ 24.   [Kehtetu - RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]