Teksti suurus:

Kutselise kalapüügi püügivõimaluse enampakkumise toimumise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.06.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.11.2017
Avaldamismärge:RT I, 13.06.2017, 5

Kutselise kalapüügi püügivõimaluse enampakkumise toimumise kord

Vastu võetud 08.06.2017 nr 89

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 54 lõike 4 alusel.

§ 1.  Püügivõimaluse müük enampakkumisel

  (1) Püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel ja püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel (edaspidi koos püügivõimalused) müüakse enampakkumisel, kui:
  1) esmakordselt kehtestatud lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotlusi täies ulatuses rahuldada;
  2) esmakordselt uuel viisil kehtestatud lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotlusi täies ulatuses rahuldada ning varem püügivõimalusi kasutanud isikud püügivõimalusi ei taotle.

  (2) Püügivõimalused müüakse suulisel enampakkumisel, kus püügivõimaluse alghinnaks on kalapüügiõiguse tasu määr.

§ 2.  Püügivõimaluse enampakkumise korraldamine

  (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatud juhul määrab Maaeluministeerium 20 päeva jooksul kalapüügiseaduse § 42 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva saabumisest arvates kindlaks:
  1) püügivõimaluse enampakkumise toimumise aja ja koha;
  2) enampakkumisel müüdava püügivõimaluse;
  3) püügivõimaluse korraga müüdava koguse (edaspidi enampakkumise objekt);
  4) enampakkumise objekti alghinna;
  5) enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu suuruse;
  6) osavõtutasu suuruse;
  7) osavõtutasu ja tagatisraha maksmise tähtpäeva ning arvelduskonto numbri;
  8) enampakkumisest osavõtjaks registreerimise tähtpäeva;
  9) muud enampakkumisel tähtsust omavad asjaolud.

  (2) Sama veeala samaliigilise püügivõimaluse enampakkumiste toimumise määrab Maaeluministeerium ühe otsusega ning need enampakkumised toimuvad järjestikuste enampakkumistena samal päeval ja samas kohas.

  (3) Maaeluministeerium ei määra püügivõimaluse müüki ühe enampakkumise objektina, välja arvatud juhul, kui enampakkumisel müüdava püügivõimaluse kogust ei ole võimalik jaotada erinevateks enampakkumise objektideks.

  (4) Maaeluministeerium teatab püügivõimaluse enampakkumise korraldamisest ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel vähemalt kaks nädalat enne enampakkumise toimumist. Teates märgitakse lõikes 1 nimetatud andmed.

§ 3.  Osavõtutasu ja tagatisraha

  (1) Osavõtutasu ei tohi ületada 10 protsenti kõikide enampakkumisel müüdavate sama veeala samaliigiliste püügivõimaluste alghinnast ega olla suurem kui 20 eurot.

  (2) Tagatisraha suurus on 50 protsenti enampakkumise objekti alghinnast.

  (3) Tagatisraha ja osavõtutasu makstakse enne enampakkumise toimumist Maaeluministeeriumi määratud tähtpäevaks selleks näidatud arvelduskontole.

  (4) Enampakkumise võitja nõusolekul tasaarvestatakse tema poolt enne pakkumist makstud tagatisraha enampakkumisel omandatud püügivõimaluse ostuhinnaga. Teistele pakkujatele tagastatakse tagatisraha täies ulatuses viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest või enampakkumise nurjunuks tunnistamisest arvates. Isikule, kelle süü tõttu enampakkumine nurjus, tagatisraha ei tagastata.

  (5) Osavõtutasu ei tagastata.

§ 4.  Enampakkumise samm

  (1) Maaeluministeerium määrab enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu suuruse, mille võrra on võimalik enampakkumise käigus pakkumisi teha.

  (2) Enampakkumise maksimaalne samm ei või olla suurem kui kümnekordne minimaalne samm.

§ 5.  Enampakkumise komisjon

  (1) Enampakkumise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks moodustab Maaeluministeerium vähemalt kolmeliikmelise enampakkumise komisjoni (edaspidi komisjon). Komisjoni liikmete nimesid ega ametikohti ei avaldata enne enampakkumise avamist.

  (2) Haldusmenetluse seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemise korral taandab komisjoni liige end viivitamata. Kui selle tulemusel langeb komisjoni liikmete arv alla kolme, määrab Maaeluministeerium taandatud liikme asemele viivitamata uue liikme.

  (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik komisjoni liikmed.

  (4) Komisjoni otsuse tegemisel osaleb iga komisjoni liige isiklikult. Komisjoni liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest ega jääda erapooletuks.

  (5) Komisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole komisjoni liikmetest.

§ 6.  Enampakkumisest osavõtjaks registreerumine

  (1) Enampakkumisest osavõtjaks registreerumine algab vähemalt üks tund enne ja lõpeb veerand tundi enne enampakkumise avamist.

  (2) Sama veeala samaliigilise püügivõimaluse enampakkumistele registreeritakse osavõtjad enne esimese enampakkumise avamist.

  (3) Enampakkumisest osavõtjaks registreeritakse isik, kes on tasunud enampakkumise tagatisraha ja osavõtutasu. Enampakkumise osavõtjaks ei registreerita isikut, kelle süü tõttu on samal aastal sama liiki püügivõimaluse enampakkumine nurjunud.

  (4) Enampakkumisest osavõtjale antakse registreerimisnumber.

  (5) Enampakkumisest osavõtjaks registreerimata jätmise korral tehakse registreerimata jätmise põhjus isikule viivitamata teatavaks ning sellekohane teave kantakse enampakkumise protokolli.

§ 7.  Enampakkumise avamine

  (1) Komisjoni esimees avab kõigi komisjoni liikmete kohaloleku korral enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas, tutvustab komisjoni liikmeid ja enampakkumise korda ning teatab enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu, osavõtjate arvu ja nende registreerimisnumbrid.

  (2) Enampakkumise ruumis võivad viibida komisjoni liikmed, protokollija ja registreeritud osavõtjad. Muud isikud võivad enampakkumise ruumis viibida komisjoni loal.

§ 8.  Enampakkumine

  (1) Pakkumisi alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab komisjonile oma pakkumise soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud komisjoni esimehelt selleks loa. Pakkumine tehakse kindlaks määratud sammu kaupa. Komisjoni esimees teatab osavõtja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel.

  (2) Enampakkumisest osavõtja on kohustatud kinni pidama enampakkumise korrast. Komisjoni esimees võib enampakkumiselt kõrvaldada osavõtja, kes takistab enampakkumise toimumist või rikub enampakkumise korda muul viisil, mis võib oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust.

§ 9.  Enampakkumise lõppemine

  (1) Enampakkumise parima pakkumise selgumise või enampakkumise nurjumise korral kuulutab komisjoni esimees enampakkumise lõppenuks.

  (2) Enampakkumise parim pakkumine selgub pärast seda, kui komisjoni esimees on kolm korda teatanud kõrgeima pakutud ostuhinna ja nimetatud pakkumise teinud isiku registreerimisnumbri. Komisjoni esimees teeb enampakkumise tulemuse viivitamata teatavaks kõigile enampakkumise ruumis viibijatele.

  (3) Komisjon võib lugeda enampakkumise nurjunuks järgmiste asjaolude ilmnemise korral:
  1) enampakkumisest osavõtjana ei registreeritud ühtegi isikut;
  2) ükski registreeritud osavõtja ei ilmunud enampakkumisele;
  3) enampakkumisel ei tehtud ühtegi pakkumist;
  4) enampakkumisel ilmneb osavõtjate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis võib oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust, või
  5) enampakkumisest osavõtja takistab enampakkumise toimumist või rikub enampakkumise korda muul viisil, mis võib oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust, ega allu komisjoni esimehe korraldusele lahkuda enampakkumise ruumist.

§ 10.  Enampakkumise protokoll

  (1) Enampakkumise kohta vormistatakse protokoll, kuhu kantakse järgmised andmed:
  1) enampakkumise toimumise aeg ja koht ning komisjoni liikmete nimed;
  2) enampakkumise objekt;
  3) parima pakkumise teinud isiku nimi ja tema pakutud ostuhind;
  4) enampakkumise nurjumise põhjus ja asjaolude selgitus;
  5) muud selles määruses sätestatud või enampakkumisel tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas enampakkumise korra rikkumised ning osavõtja enampakkumiselt kõrvaldamise põhjused.

  (2) Enampakkumise protokolli lahutamatuteks osadeks on enampakkumisest osavõtjate registreerimisleht ja pakkumiste leht.

  (3) Enampakkumise protokollija määrab komisjoni esimees. Enampakkumise protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija.

§ 11.  Enampakkumise võitjaks tunnistamine

  (1) Maaeluministeerium tunnistab parima pakkumise teinud isiku enampakkumise võitjaks kümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest arvates, kuid mitte enne, kui nimetatud isik on tasunud pakutud ostuhinna.

  (2) Parima pakkumise teinud isik tasub pakutud ostuhinna kümne päeva jooksul enampakkumise toimumisest arvates. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole kümne päeva jooksul enampakkumise toimumisest arvates pakutud ostuhinda tasunud, loetakse ta pakkumisest loobunuks.

  (3) Kui parema pakkumise teinud isik on pakkumisest loobunud, teatab Maaeluministeerium sellest viivitamata isikule, kes tegi enampakkumisel paremuselt järgmise pakkumise. Kui paremuselt järgmise pakkumise teinud isik tasub oma pakutud ostuhinna kümne päeva jooksul, tunnistab Maaeluministeerium selle isiku enampakkumise võitjaks.

§ 12.  Enampakkumise nurjunuks tunnistamine

  (1) Maaeluministeerium tunnistab enampakkumise nurjunuks kümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest arvates, kui:
  1) komisjon on lugenud või oleks pidanud lugema enampakkumise nurjunuks;
  2) pärast enampakkumise lõppemist ilmneb § 9 lõike 3 punktis 4 nimetatud asjaolu;
  3) ilmneb, et komisjoni liikmeid on õigusvastaselt mõjutatud.

  (2) Enampakkumise nurjunuks tunnistamise otsuses määratakse kindlaks uue enampakkumise tingimused § 2 lõike 1 kohaselt. Uus enampakkumine korraldatakse 20 tööpäeva jooksul enampakkumise nurjunuks tunnistamisest arvates.

  (3) Maaeluministeerium võib uue enampakkumise korraldamisest loobuda, kui kolm järjestikust enampakkumist on tunnistatud nurjunuks.

  (4) Enampakkumise nurjunuks tunnistamise otsus tehakse enampakkumisest osavõtjatele teatavaks viivitamata. Uue enampakkumise tingimused teatatakse ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja Maaeluministeeriumi veebilehel.

§ 13.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määrus nr 414 „Kutselise kalapüügi püügivõimaluste enampakkumise läbiviimise kord” tunnistatakse kehtetuks.

Jüri Ratas
Peaminister

Tarmo Tamm
Maaeluminister

Heiki Loot
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json